halliste kihelkond ja vabaduse risti vennad - Viljandi Muuseum
halliste kihelkond ja vabaduse risti vennad - Viljandi Muuseum
halliste kihelkond ja vabaduse risti vennad - Viljandi Muuseum
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Halliste <strong>kihelkond</strong> <strong>ja</strong> Vabaduse Risti <strong>vennad</strong><br />
vallas sündis 4 tulevast sangarit. Kaarli, Laatre <strong>ja</strong> Vana-Kariste vallad<br />
olid sünnikohaks igaüks 3 kavalerile. Kaubi <strong>ja</strong> Penu<strong>ja</strong> vallad mõlemad 2<br />
mehele. Uue-Kariste <strong>ja</strong> Vana-Pornuse vallad olid kumbki sünnipaigaks<br />
1 kavalerile.<br />
Rõhuv osa Vabaduse Risti vendadest olid luteriusulised. Vaid J. Allik,<br />
A. Räägel <strong>ja</strong> G. Suureväl<strong>ja</strong> olid apostliku õigeusu koguduse liikmeteks.<br />
Enamuse siinse kandiga seoseid omanud Vabaduse Risti kavaleridest<br />
kandis elu mu<strong>ja</strong>le. Halliste kanti jäid elama või olid olulise<br />
osa elust seotud: J. Allik, H. Har<strong>ja</strong>kas, A. Hussar, H. Karu, A. Keng,<br />
A. Koik, M. Kokk, J.-R. Laarmann, K. Laatsarus, M.-V.-H. Orumets,<br />
A. Pärnasalu, P.-N. Roger, A. Räägel, A. Saar, A.-V. Schvartz,<br />
G. Suureväl<strong>ja</strong>, A. Tamson, P.-K. Varik, E.-J. Veinberg <strong>ja</strong> K. Õunapuu.<br />
Osa <strong>risti</strong>mehi leidis elukoha mu<strong>ja</strong>l Eestis, olid represseerituina<br />
Venemaal või siirdusid pagu lastena Läände.<br />
Kavaleride haridustee kujunes üpris erinevaks. Suur osa neist lõpetas<br />
vaid vallakooli, osa ka kihelkonna- või linnakooli. Mitmed omandasid<br />
erialase hariduse, nagu näiteks J. Kullamäe, kes sai kooliõpeta<strong>ja</strong><br />
kutse Valmiera Õpeta<strong>ja</strong>te Seminaris. Ka kõrgema hariduseni jõudis<br />
mitu kavaleri. Enne Esimest maailmasõda lõpetas Riia Polütehnikumi<br />
A. Perna, sealses kõrgkoolis õppis ka J. Naaris. Peterburi Ülikoolis õppis<br />
mõnda aega E.-E. Liibus. Tartu Ülikooli lõpetasid H. Leesment <strong>ja</strong> P.-K.<br />
Varik ning õppisid J.-L. Kase, H. Laretei, E.-E. Liibus ning J. Takla<strong>ja</strong>.<br />
Neist J. Takla<strong>ja</strong> viis oma õpingud lõpuni Berliini Kaubandusülikoolis.<br />
Tallinna Tehnikumis omandas insenerikutse A. Arol.<br />
Mitmed olid seotud akadeemiliste organisatsioonidega. Eesti<br />
Üliõpilaste Seltsi kuulus H. Leesment, kes hiljem astus korporatsiooni<br />
Fraternitas Estica. Riia Eesti Üliõpilaste Seltsi (hilisem ÜS Liivika) kuulus<br />
J. Naaris, EÜS Veljesto liikmeks oli J. Takla<strong>ja</strong> ning EÜS Põh<strong>ja</strong>lasse<br />
kuulus H. Laretei. Korporatsiooni Rotalia liikmeks oli J. Rink, Ugalasse<br />
kuulus P.-K. Varik, Sakalasse H.-H.-J. Stockeby ning Vironiasse J. Kase,<br />
E.-E. Liibus <strong>ja</strong> A. Perna.<br />
Iseseisvusaastate lõpuks olid ohvitseri staatusse tõusnud 19<br />
meest. Enne Esimest maailmasõda ülendati ohvitserideks J. Rink,<br />
H. Laretei <strong>ja</strong> A. Perna. Neist esimene lõpetas Vilno sõ<strong>ja</strong>kooli <strong>ja</strong> Nikolai<br />
Sõ<strong>ja</strong>väeakadeemia, teised kaks aga läbisid vaid tagavaraväe lipnikele<br />
mõeldud õppekursused. Rõhuv enamus meestest tõusis ohvitserideks<br />
sõ<strong>ja</strong> a<strong>ja</strong>l. Esimese maailmasõ<strong>ja</strong> a<strong>ja</strong>l läbisid kiirendatud korras õppekursuse<br />
Vladimiri sõ<strong>ja</strong>koolis J. Allik, J.-L. Kase <strong>ja</strong> J. Kullamäe, Gatšina<br />
166
Change language