halliste kihelkond ja vabaduse risti vennad - Viljandi Muuseum
halliste kihelkond ja vabaduse risti vennad - Viljandi Muuseum
halliste kihelkond ja vabaduse risti vennad - Viljandi Muuseum
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
JAAN RINK<br />
VR I/2<br />
J. Pihlak<br />
väepolgu roodu- <strong>ja</strong> pataljoniülemana kuni<br />
novembrini 1915. Sai lahingus kahel korral<br />
peast põrutada. Detsembrist 1915 kuni maini<br />
1918 teenis XIV korpuse staabis käsundusohvitserina,<br />
vanema adjutandina ning<br />
korpuse staabiülemana. Pälvis sõ<strong>ja</strong>liste teenete<br />
eest Anna 4., 3. <strong>ja</strong> 2. järgu; Stanislavi 3.<br />
<strong>ja</strong> 2. järgu ning Vladimiri 4. järgu ordenid.<br />
Astus alampolkovnikuna Vabadussõ<strong>ja</strong><br />
eel 21. novembril 1918 Eesti väeteenistusse<br />
ning määrati 1. diviisi staabi ülemaks,<br />
olles järgnevalt sisuliselt Viru rinde operatiivjuht.<br />
Veebruarist 1919 kuni märtsini<br />
1920 Kindralstaabi Valitsuse ülem. Lisaks<br />
oli juunist juulini 1919 <strong>ja</strong> detsembrist 1919<br />
veebruarini 1920 Sõ<strong>ja</strong>vägede Ülemjuhata<strong>ja</strong> Staabi ülema ajutiseks<br />
kt-ks. Ühtlasi oli aprillist 1919 vastloodud Vabariigi Sõ<strong>ja</strong> kooli õppejõud.<br />
Ülendati juulis 1919 polkovnikuks. Oktoobrist 1919 nime tati<br />
Sõ<strong>ja</strong>nõukogu liikmeks. Osales vaherahu läbirääkimistel Landeswehriga<br />
ning rahu eelläbirääkimistel Nõukogude Venemaaga. Kuulus novembrist<br />
1919 Vabadussõ<strong>ja</strong> Mälestusmärkide kavandite läbivaatamise <strong>ja</strong><br />
hindamise komisjoni.<br />
Vabariigi Valitsuse otsusega 23. veebruarist 1920 annetati Kindralstaabi<br />
Valitsuse ülemale kindralstaabi polkovnik Jaan Rink´ile Vabaduse<br />
Risti I liigi 2. järk nr 10, “hinnates sõ<strong>ja</strong>lisi teenuseid, mis [ta oli]<br />
ülesnäitanud meie wabaduse wõitluse algusest peale wäsimata Eesti<br />
sõ<strong>ja</strong>wäe organiseerimise alal töötades....Kõikide sõ<strong>ja</strong>liste operatsioonide<br />
plaanide väl<strong>ja</strong>töötamise <strong>ja</strong> läbiwiimise juures” oli ta “oma kindla<br />
waimu <strong>ja</strong> tahtejõuga kõigesuuremaks toeks.” Lisandus 500 000 marka,<br />
normaaltalu <strong>ja</strong> Vabadussõ<strong>ja</strong> Mälestusmärk. Keeldus Vabaduse Risti<br />
2. järku vastu võtmast, pidas seda mittevastavaks oma positsioonile.<br />
Lõunanaabritelt sai Läti Karutap<strong>ja</strong> ordeni 3. järgu, nr 911/17.03.1921<br />
<strong>ja</strong> Läti Vabadussõ<strong>ja</strong> Mälestusmärgi. Soovis novembris 1923 saada autasumaad<br />
Vil<strong>ja</strong>ndimaalt Karula mõisa Väikemõisa kar<strong>ja</strong>mõisast, kuid<br />
selle võõrandamise küsimus oli lahendamata. Maad pakuti Saku mõisast,<br />
kuid eraldati 1924. aasta algul Harjumaa Ani<strong>ja</strong> valla Ani<strong>ja</strong> mõisa<br />
südamest, kus asus ka valitse<strong>ja</strong>ma<strong>ja</strong>. Selle 48,83-hektarilise koha, mis<br />
nimetati Rinki taluks, sai rendile maist 1924. Pidama asus seda vend<br />
211
Change language