halliste kihelkond ja vabaduse risti vennad - Viljandi Muuseum
halliste kihelkond ja vabaduse risti vennad - Viljandi Muuseum
halliste kihelkond ja vabaduse risti vennad - Viljandi Muuseum
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
J. Pihlak<br />
Vabariigi Valitsuse otsusega 8. oktoobrist 1920 annetati 9. <strong>ja</strong>laväepolgu<br />
nooremallohvitser Karl Latsarus’ ele Vabaduse Risti II liigi 3. järk nr 1435,<br />
“hinnates wahwust, mis [ta oli] ülesnäitanud lahingutes 30. märtsil<br />
1919 a. Heinaste all <strong>ja</strong> 28.–30. detsembril 1919. a. Marienhofi mõisas”.<br />
Pidas autasuks saadud Kaarli valla Ülemõisa mõisast eraldatud<br />
Lemmiku talu.<br />
Karl Laatsarus suri 23. augustil 1946 Kemerovo oblasti vangilaagris.<br />
Matmispaik teadmata. (Vt elulugu VMA 2000: 187–188 <strong>ja</strong> VMA 2001:<br />
156).<br />
HEINRICH LARETEI<br />
VR II/3<br />
HEINRICH HANSU p LARETEI, VR II/3,<br />
kapten (1919).<br />
Sündis 4. <strong>ja</strong>anuaril 1892 (vkj 23.12.1891)<br />
Kaarli vallas kingsepa po<strong>ja</strong>na. Abiellus 30.<br />
(vkj 17.) septembril 1919 Narva-Jõesuu<br />
Nikolai kirikus Alma Kollist´iga (1895–1974).<br />
Lapsed: Maimu (1920) <strong>ja</strong> Käbi (sünd Alma)<br />
(1922). Õppis Pärnus Kerichi <strong>ja</strong> see järel<br />
Krumini algkoolis, Pärnu Gümnaasiumis<br />
1903–1913 ning Tartu Ülikoolis õigusteadust<br />
1920–1923 (ei lõpetanud). Oli Pärnu<br />
Gümnaasiumi õpilasühingu Taim <strong>ja</strong> EÜS<br />
Põh<strong>ja</strong>la liige.<br />
Teenis vabatahtlikult juulist 1913 kuni<br />
juulini 1914 Luugas paiknevas 24. välisuurtükiväe<br />
brigaadis, kus läbis õppekursuse. Ülendati juulis 1914<br />
tagavara väelipnikuks. Esimeses maailmasõ<strong>ja</strong>s teenis suurtükiväe ohvitserina<br />
Galiitsias <strong>ja</strong> Bessaraabias alates augustist 1914 kuni juunini<br />
1917. Ülendati vapruse eest aprillis 1915 alamleitnandiks, sama aasta<br />
detsembris leitnandiks <strong>ja</strong> detsembris 1916 alamkapteniks. Pälvis<br />
Anna 4. <strong>ja</strong> 3. järgu, Stanislavi 3. järgu, Vladimiri 4. järgu ning sõduri<br />
Georgi <strong>risti</strong> 4. järgu loorberipär<strong>ja</strong>ga. Novembrist 1917 kuni märtsini<br />
1918 oli Petrogradis Eesti Sõ<strong>ja</strong>väelaste Keskkomitee esimees. Märtsist<br />
kuni augustini 1918 tegutses Eesti Komitees Petrogradis. Saabus sügisel<br />
tagasi Eestisse. Vabadussõ<strong>ja</strong> eel novembris 1918 määrati Narva <strong>ja</strong><br />
selle ümbrus konna Kaitse Liidu ülemaks. Täitis ajutiselt 4. <strong>ja</strong>laväepolgu<br />
ülema kohuseid. Alates 21. novembrist 1918 oli 1. suurtükiväepolgu<br />
3. pata rei ülem, <strong>ja</strong>anuaris 1919 nimetati tagavarapatarei ülemaks.<br />
191