halliste kihelkond ja vabaduse risti vennad - Viljandi Muuseum
halliste kihelkond ja vabaduse risti vennad - Viljandi Muuseum
halliste kihelkond ja vabaduse risti vennad - Viljandi Muuseum
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
J. Pihlak<br />
Heinrich Laretei suri 3. aprillil 1973 Stockholmi Serafimi haiglas maohaiguse<br />
tõttu. Tuhastatud põrm puistati Stockholmi Metsakalmistule.<br />
Tema vanemast tütrest Maimust sai moekunstnik <strong>ja</strong> Almast (muusikuna<br />
Käbi Laretei) maailmakuulus pianist.<br />
Väärib märkimist, et vend lipnik Oskar Laretei langes Vabadussõ<strong>ja</strong>s<br />
detsembris 1918.<br />
EELK Halliste koguduse sünnikanne nr 269/1891; EAA, f. 2100, n. 1, s. 7111;<br />
ERA, f. 495, n. 7, s. 2542; ERA, f. 63, n. 10, s. 4189; ERA, f. 31, n. 5, s. 1101;<br />
ERA, f. 58, n. 5, s. 1608; ERA, f. 957, n. 8, s. 1608, l. 133; EAT 1932: 144; EVK<br />
1935: 178; Sakala 1991, nr 2: 3; Eesti Päevaleht 1973, nr 29: 7; Vaba Eesti Sõna<br />
1973, nr 17: 2.<br />
HANS LEESMENT<br />
VR III/2<br />
HANS KARLI (ka CARL) p LEESMENT<br />
(ka LISMENT), VR III/2, kindralmajor med.<br />
(1933).<br />
Sündis 13. (vkj 1.) veebruaril 1873<br />
Vanamõisa valla Reitle (Lüütre, ka Rüütli)<br />
talu omaniku po<strong>ja</strong>na. Abiellus 15. (vkj 02.)<br />
veebruaril 1902 Tartus Ella-Marie-Julie<br />
Pritson´iga (1881–1944). Lapsed: Hans-<br />
Erik (1904–1935), Leonhard-Georg (1907),<br />
Ilmar-Karl (1908–1986). Õppis Jäär<strong>ja</strong>-<br />
Veelikse vallakoolis, Pärnu Kreiskoolis, Pärnu<br />
Gümnaasiumis, Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas<br />
1893–1899. Oli Eesti Üliõpilaste<br />
Seltsi liige, selle kir<strong>ja</strong>toimeta<strong>ja</strong> ning esimees<br />
1893–1899. Hiljem kuulus korporatsiooni<br />
Fraternitas Estica, kus oli vilistlaskogu liige 1911–1940. Sai maakonnaarsti<br />
kutse Moskvas 1900. aastal. Tegutses arstina Pärnus 1900–1902.<br />
Täiendas teadmisi 1902–1904 Berliinis, Prantsusmaal <strong>ja</strong> Peterburis.<br />
Võttis osa Vene-Jaapani sõ<strong>ja</strong>st 1904–1905. Oli Tartu Ülikooli naistekliiniku<br />
assistent 1906–1907, Pensa kubermangu naiste- <strong>ja</strong> sünnitusosakonna<br />
arst 1907, siis naistearst <strong>ja</strong> ühtlasi Eesti arstide erakliiniku<br />
ning Punase Risti haigla naisteosakonna juhata<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> kooliarst Tallinnas<br />
1908–1914. Osales Esimeses maailmasõ<strong>ja</strong>s arstina 1914–1917. Sai 20.<br />
juulil 1916 Galiitsias põrutada. Pälvis Stanislavi 3. <strong>ja</strong> 2. järgu, Anna<br />
3. <strong>ja</strong> 2. järgu ning Vladimiri 4. järgu ordenid. Tõusis 1917 riiginõuniku<br />
193
Change language