halliste kihelkond ja vabaduse risti vennad - Viljandi Muuseum
halliste kihelkond ja vabaduse risti vennad - Viljandi Muuseum
halliste kihelkond ja vabaduse risti vennad - Viljandi Muuseum
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Halliste <strong>kihelkond</strong> <strong>ja</strong> Vabaduse Risti <strong>vennad</strong><br />
ning Mõisaküla linn Pärnumaal ning Rimmu vald Vil<strong>ja</strong>ndimaal (Uuet<br />
2002: 53, 63, 69).<br />
Järgmine suurem muutus toimus teise Nõukogude okupatsiooni a<strong>ja</strong>l.<br />
Alates 29. detsembrist 1945 muudeti Ab<strong>ja</strong> valla koosseisu kuulunud<br />
Ab<strong>ja</strong>-Paluo<strong>ja</strong> alevik linna tüüpi aleviks (Uuet 2002: 81). Sama 1945. aasta<br />
augustis-septembris loodi seniste valdade sees külanõukogud. Ab<strong>ja</strong><br />
vallas tekkisid Ab<strong>ja</strong>, Halliste, Kariste, Paluo<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> Penu<strong>ja</strong> kn, Ra<strong>ja</strong>ngu vallas<br />
Kangru <strong>ja</strong> Ra<strong>ja</strong>ngu kn ning Rimmu vallas Kaarli <strong>ja</strong> Uue-Kariste kn.<br />
Augustis 1946 loodi Ra<strong>ja</strong>ngu vallas juurde Pera kn. Siiski jäid haldusüksustena<br />
edasi kestma vallad <strong>ja</strong> linnad (Uuet 2002: 99, 100, 116).<br />
Septembris 1950 likvideeris võõrvõim maakonnad <strong>ja</strong> vallad. Endise<br />
Pärnumaa Ab<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> Ra<strong>ja</strong>ngu valla territooriumil formeeritud külanõukogud<br />
ning Mõisaküla linn <strong>ja</strong> Ab<strong>ja</strong>-Paluo<strong>ja</strong> alev läksid vastloodud<br />
Ab<strong>ja</strong> rajooni koosseisu. Samuti läksid Rimmu valla maadel olevad<br />
Kaarli <strong>ja</strong> Uue-Kariste kn Ab<strong>ja</strong> rajooni alla. Aastatel 1952–1953 oli Ab<strong>ja</strong><br />
rajoon ühtlasi Pärnu oblasti osa (Uuet 2002: 137, 141, 153).<br />
Liitmised-lahutamised aga ei lõppenud <strong>ja</strong> nii kaotati juunis-juulis<br />
1954 Paluo<strong>ja</strong>, Penu<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> Vana-Kariste kn, mis liideti Ab<strong>ja</strong> kn-ga, Kaarli<br />
kn sai Halliste kn osaks, Kangru <strong>ja</strong> Pera kn liideti Ra<strong>ja</strong>ngu kn-ga ning<br />
Uue-Kariste kn nimetati Kariste kn-ks. Jaanuarist 1963 likvideeriti<br />
Ab<strong>ja</strong> rajoon ning seetõttu arvati Mõisaküla linn, Ab<strong>ja</strong>-Paluo<strong>ja</strong> alev<br />
<strong>ja</strong> Ab<strong>ja</strong>, Halliste, Kariste ning Ra<strong>ja</strong>ngu kn Vil<strong>ja</strong>ndi rajooni koosseisu.<br />
Märtsis 1973 likvideeriti Kariste <strong>ja</strong> Ra<strong>ja</strong>ngu kn-d, mille tulemusena jäi<br />
Halliste kihelkonna alale Ab<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> Halliste kn ning Ab<strong>ja</strong>-Paluo<strong>ja</strong> alev <strong>ja</strong><br />
Mõisaküla linn. Neist Ab<strong>ja</strong> omas väiksemaid osi ka Saarde kihelkonnas<br />
ning Halliste kn Paistu kihelkonnas (Uuet 2002: 158, 184, 190, 210).<br />
Eesti taasiseseisvumise tulemusena taastati maakonnad <strong>ja</strong> vallad,<br />
kahjuks küll endiste rajoonide <strong>ja</strong> külanõukogude piirides. Halliste kn<br />
sai valla staatuse juulis 1991 <strong>ja</strong> Ab<strong>ja</strong> kn omistati valla õigused veebruaris<br />
1992. Augustis 1993 muutus linnaks Ab<strong>ja</strong>-Paluo<strong>ja</strong> alev, mis aga juba<br />
juunis 1998 liideti Ab<strong>ja</strong> vallaga. Tänase seisuga on Halliste kihelkonna<br />
alal 3 omavalitsust: Ab<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> Halliste vallad ning Mõisaküla linn (Uuet<br />
2002: 236, 237, 241).<br />
Kohalik rahvas ei unustanud oma Vabadussõ<strong>ja</strong>s langenuid. Keskse<br />
monumendina kerkis kiriku juurde 1933. a Halliste kihelkonna langenute<br />
mälestussammas. See purustati kommunistide poolt 1945. a, kuid<br />
taastati osaliselt 1991. <strong>ja</strong> täielikult 1996. a. Õisu mõisa pargis oli samuti<br />
mälestuskivi Vabadussõ<strong>ja</strong> meenutuseks (avamise aeg teadmata),<br />
164