PUHJA – LOOVUSE JA ENERGIA VALD Puhja valla arengukava aastateks 2008 - 2021

Vastu võetud Puhja Vallavolikogu 26. november 2008 määrusega nr 11 

Muudetud: Puhja Vallavolikogu 26. jaanuari 2011 määrusega nr 6 

Puhja Vallavolikogu 28. septembri 2011 määrusega nr 11 

PUHJA – 

LOOVUSE 

JA 

ENERGIA 

VALD 

Puhja valla arengukava 

aastateks 2008 - 2021 

PUHJA 2008

Sisukord 

Sisukord ....................................................................................................................................... 2 

Puhja – loovuse ja energia vald ..................................................................................................... 4 

Puhja valla profiil ......................................................................................................................... 5 

1. Ajalooline kujunemine .................................................................................................5 

2. Asend ..........................................................................................................................5 

3. Rahvastik .....................................................................................................................6 

3.1. Rahvaarv ja selle dünaamika .................................................................................6 

3.2. Soolis-vanuseline koosseis ....................................................................................7 

3.3. Asustus ja rahvastiku paiknemine .........................................................................7 

3.4. Tööhõive ..............................................................................................................8 

4. Keskkond .....................................................................................................................9 

4.1. Maastiku reljeef ....................................................................................................9 

4.2. Mullad ..................................................................................................................9 

4.3. Maavarad ..............................................................................................................9 

4.4. Vesi ......................................................................................................................9 

4.5. Kaitsealad ja -objektid ........................................................................................ 10 

4.6. Jäätmemajandus .................................................................................................. 10 

5. Majandus ................................................................................................................... 10 

5.1. Ettevõtlus ............................................................................................................ 10 

5.2. Turism ................................................................................................................ 10 

6. Tehniline infrastruktuur ............................................................................................. 11 

6.1. Teed ja tänavad ................................................................................................... 11 

6.2. Ühistransport ...................................................................................................... 11 

6.3. Telefoni- ja elektriside ........................................................................................ 11 

6.4. Elamumajandus .................................................................................................. 11 

6.5. Heakord ja haljastus ............................................................................................ 12 

7. Sotsiaalne infrastruktuur ............................................................................................ 12 

7.1. Haridus ............................................................................................................... 12 

2

7.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid ......................................................................... 13 

7.3. Turvalisus ........................................................................................................... 17 

7.4. Kultuur ............................................................................................................... 17 

7.5. Sport ................................................................................................................... 18 

7.6. Noorsootöö ......................................................................................................... 18 

8. Valla juhtimine .......................................................................................................... 18 

8.1. Volikogu ja vallavalitsus ..................................................................................... 18 

8.2. Eelarve ............................................................................................................... 18 

Puhja valla strateegilised arengusuunad aastateks 2008 - 2021 .................................................... 30 

Puhja valla arengueesmärgid ...................................................................................................... 31 

I Füüsiline elukeskkond .................................................................................................... 31 

1. Majandus ................................................................................................................... 31 

2. Keskkonnakaitse ........................................................................................................ 32 

3. Elamu- ja kommunaalmajandus ................................................................................. 32 

4. Avalik kord ja julgeolek ............................................................................................ 33 

II Sotsiaalne elukeskkond.................................................................................................. 33 

5. Haridus ...................................................................................................................... 33 

6. Vabaaeg, kultuur ja religioon ..................................................................................... 34 

7. Sotsiaalne kaitse ........................................................................................................ 35 

8. Tervishoid ................................................................................................................. 36 

9. Valla juhtimine .......................................................................................................... 36 

Puhja valla tegevuste ja investeeringute kava 2010-2015 ............................................................ 37 

Arengunäitajad ja tegevuste tulemuslikkuse hindamine .............................................................. 46 

Lisa - Eelarvestrateegia aastateks 2008-2013 

3

Puhja – loovuse ja energia vald 

Puhja valla arengukava aastateks 2008 - 2021 

2001. aastal koostati Puhja valla strateegiline arengukava, mis oli üldistav pikaajaline 

dokument arengu juhtimiseks vallas – dokument, mis ühendas endas mineviku, oleviku ja 

tuleviku ning omas laiemat tagapõhja ja pikemat perspektiivi. 2007. aastal koostati ja võeti 

vastu arengukava lisana „Puhja valla tegevuskava ja investeeringud 2007 – 2010“. 

Tegevuskava koostamise käigus selgus ka vajadus uuendada 2001. aastal vastuvõetud arengukava. 

Käesolevad strateegilised eesmärgid on püstitatud aastateks 2008 – 2021, eelarvestrateegia 

ja tegevuskava on kavandatud aastateks 2008 – 2013. 

Arendustegevuse koordineerimiseks on ellu kutsutud Puhja valla Arengukogu, mis koosneb 

volikogu ja volikogu komisjonide liikmetest, vallavalitsuse liikmetest, ettevõtjatest ja teistest 

huvilistest. Arengukogu juhtrühma eestvedamisel toimus arengukava uuendusprotsess. 

Protsessi oli kaasatud ka konsultant Silva Anspal OÜ -st Novalia. 

Käivitunud on valla üldplaneeringu uuendusprotsess. Arengukogu materjale kasutatakse ka 

Puhja valla üldplaneeringu koostamisel. Valla arengudokumendid on omavahel seotud ning 

Arengukogu kaudu tagatakse nende sidusus: 

VALLA ARENGUKAVA 

→ EELARVESTRATEEGIA 

→ TEGEVUSKAVAD 

→ VALDKONDADE ARENGUKAVAD 

ALLASUTUSTE JA ÜKSUSTE 

ARENGUKAVAD 

VALLA ÜLDPLANEERING 

→ DETAILPLANEERINGUD 

Arengukava koostamisel on lähtutud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 37, 

Puhja valla põhimäärusest ning valla arengu planeerimise ja prognoosimise vajadustest. 

Uuendatud arengukava on valla territooriumil elavate ja vallaga tihedalt seotud inimeste 

kokkulepe eesmärkidest, mis määravad ära arengu põhisuunad ja prioriteedid. Arengukavas 

on oluline osa esmakordselt koostatud eelarvestrateegial. 

Arengukava peamine eesmärk on vallaelu kujundamine vallaelanikele soovitud suunas, 

kasutades selleks valla piiratud vahendeid läbimõeldult ja sihipäraselt ning aidates juurde 

leida uusi vahendeid. 

Kvaliteetne elukeskkond, ettevõtete ja avaliku sektori aktiivne koostöö ning kogukonnasisesed 

sidemed võimaldavad meil soovitu ellu rakendada. 

4

Puhja valla profiil 

1. AJALOOLINE KUJUNEMINE 

Praeguse Puhja valla ja osa Konguta valla aladel asus kunagi Puhja kihelkond, mida on 

ajalooürikutes mainitud juba 1397. aastal. Kuid tegelikult elasid nendel viljakatel aladel juba 

ammu inimesed. Seda näitab ka ohvrikivide olemasolu Puhja ümbruses. Kavilda ürgoru 

lähedal, umbes 100-200 m uuest teest põhjapool asub Siidri linnamägi (Siidrelinn), kus II 

aastatuhande algul oletatavasti paiknes muistsete eestlaste linnus. Ilmselt mängisid Emajõgi ja 

Ulila jõgi olulist osa asustuse kujunemises ja olid tollel ajal tähtsateks liikumis- ja 

kaubateedeks. Näiteks Emajõe ääres olevat Palupõhja küla on esimest korda ürikuis märgitud 

juba 1406. aastal. 

Keskajal kuulus praegune Puhja valla maa-ala põhiliselt saksa mõisnikele Tiesenhausenitele. 

14. sajandi lõpuaastatel rajasid Tiesenhausenid Kavilda vasall-linnuse (Kawelecht), mille 

kohta on esimesi ürikulisi andmeid 1495. aastast. Linnus hävis Liivi sõjas. 1564. aasta 

rahulepingus Rootsiga esineb nimi Gorod Kavelet juba Kavilda mõisana. Mõis eksisteeris 

kuni 1868. aastani, seejärel jagati mõis väikekohtadeks. Siit saigi alguse mõisa nurmedele 

rajatud küla – Mõisanurme. Linnuse aseme kõrval asuv Kiigemägi on praegu kasutusel 

rahvapidude paigana. Ulila ümbruse maad kuulusid kuni Liivi sõjani Kärkna kloostrile. 

Rootsi ajal loodi mõis ka Ulilasse. 

Valdade loomise algusajal oli praeguse Puhja valla aladel kaks valda – Kavilda ja Ulila. 

Kavilda vallas oli 1922. aasta andmetel 1782 elanikku, valla pindala oli 85 km². Valla keskus 

asus Puhja külas. Ulila vallas oli 1922. aasta andmetel 1273 elanikku, valla pindala oli 

70 km² ja keskus asus Kaimi külas. 1939. aastal moodustati Kavilda ja Ulila valla baasil üks 

Puhja vald, mille keskuseks sai endise Ulila valla keskus Kaimi külas. Arhiivimaterjalidest 

nähtub, et külanõukogud moodustati valdades aastatel 1946– 1948. Nii oli Puhja valla 

koosseisus 3 külanõukogu: Puhja, Ulila ja Vihavu. Valdade asjaajamine toimus Puhja valla 

Täitevkomitee kaudu. Puhja vald kuulus Tartumaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 

alluvusse. 1950. aastal vald likvideeriti ja kõik külanõukogud läksid iseseisvate 

üksustena vastloodud Elva rajooni koosseisu. 1954. aastal liideti Vihavu külanõukogu Puhja 

külanõukoguga. 1963. aastal kaotati Elva rajoon ja Puhja ning Ulila külanõukogud läksid 

Tartu rajooni koosseisu. 1972. aastal liideti Puhja ja Ulila külanõukogud ühtseks Puhja 

külanõukoguks, kuid osa külasid (Karijärve, Oru ja Ropka) ühendati Konguta külanõukoguga. 

Ulila külanõukogus olid likvideerimise momendil järgmised asulad: Kaimi, Siberinurme, 

Kannu, Härjanurme, Võsivere, Ridaküla, Kureküla, Teilma, Ulila (kokku 1500 elanikku). 

Puhja vald taastati 16. mail 1991. aastal. 

2. ASEND 

Puhja vald asub Eesti keskosa Tartu maakonna lääneosas lõunapool Emajõge. Vald piirneb 

põhjas Laeva, loodes Kolga-Jaani, idas Rannu, läänes Tähtvere, kagus Nõo ja lõunas Konguta 

5

valdadega. Valla pindala on 170 km², mis on Eesti mastaabis üsna keskmine. Lähim lennuväli 

on ~30 km sõidutee kaugusel Ülenurmel, meresadam 135 km sõidutee kaugusel Pärnus. 

Valla arengut oluliselt mõjutavaks teguriks on valda läbiv küllalt suure liiklustihedusega (üle 

3500 auto päevas) Tartu – Viljandi – Kilingi–Nõmme maantee. Maantee ääres või õigemini 

selle ümber asub valla keskus, Puhja alevik. "Kiviga on visata" Eesti suurim siseveekogu, 

Võrtsjärv (10 km). Kaugel pole ka Lääne-Tartumaa keskus – Elva (15 sõidukilomeetrit). 

Viljandi jääb 45 km kaugusele, Tallinn 200 km kaugusele. 

Kõige olulisemaks mõjuriks valla arengule on asendist tulenevalt lähedus maakonnakeskusele 

Tartule. Puhja alevikust on Tartusse 22 km, valla piirist aga ainult 18 km. Sisuliselt tähendab 

see seda, et Puhja valla asulad on tegelikult Tartu satelliidid, kust Tartu piir jääb 15 - 20 

sõiduminuti kaugusele, mis teeb peaaegu sama kui sõita kaugemast Tartu linna servast Tartu 

kesklinna. 

3. RAHVASTIK 

3.1. Rahvaarv ja selle dünaamika 

2007. aasta 1. jaanuari seisuga oli Puhja vallas 2453 elanikku. Rahvastiku tihedus oli 

14,0 in/km² (Tartumaa maapiirkondade keskmine 14,6 in/km²). Viimase kuue aasta (2001- 

2007) jooksul on elanike arv vähenenud 94 inimese võrra s.o ligikaudu 4% (joonis 1). 

Joonis 1. Elanike arvu dünaamika aastatel 2001 – 2007 

2560 

2540 

2520 

2500 

2480 

2460 

2440 

2420 

2400 

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 

Elanike arv 2547 2506 2508 2512 2480 2479 2453 

Rahvaarvu vähenemine on seotud eelkõige negatiivse iibega. Sündivus on üle 2 korra 

väiksem kui suremus ─ 2007. aastal registreeriti 16 sündi ja 36 surmajuhtumit. Mingil määrab 

mõjutab rahvastiku arvukust ka väljaränne (joonis 2). Rahvaarvu kahanemist on mõjutanud 

valla kodanike ametlik tööle- ja elamaasumine välisriikidesse, kõige enam Soome Vabariiki. 

Inimeste lahkumise põhjusena võib välja tuua seoseid tööga ja lastega peredes. Statistilised 

numbrid näitavad, et enamus lahkujaid on valinud oma uueks elupaigaks Tartu linna, kus on 

lihtsam leida tööd. 

6

Joonis 2. Surmad, sünnid ja ränne aastatel 2001-2007 

130 

110 

90 

70 

50 

30 

10 

2007 2006 2005 2004 2003 2002 2001 

Sünnid 16 20 24 14 21 23 25 

Surmad 36 41 37 39 47 34 31 

Saabus 87 103 101 78 105 99 113 

Lahkus 86 93 88 86 74 103 115 

3.2. Soolis-vanuseline koosseis 

Valla elanikest 50,8% ehk 1247 on naised ja 49,2% ehk 1206 on mehed. Rahvastiku taastoote 

potentsiaali ja majandusliku kandevõime seisukohalt omab olulist tähtsust elanike vanuseline 

koosseis (joonis 3). 

Joonis 3. Elanike vanuseline koosseis aastatel 2001 ja 2007 

2007. aasta valla elanikeregistri andmetel oli tööealiste osakaal vallas 61%, tööeast nooremaid 

17,3% ning pensioniealisi 21,7%. Võrreldes 2001. aastaga on rahvastiku vanuseline struktuur 

püsinud enam vähem stabiilsena. 

3.3. Asustus ja rahvastiku paiknemine 

Praegu kehtivate piiride järgi on vallas 19 asulat, sealhulgas 2 alevikku ja 17 küla. Valla 

külade keskmine kaugus keskasulast on 4,5 kilomeetrit, mis on ilmselt üks väiksemaid 

keskmisi kaugusi nii Tartu maakonnas kui ka Eestimaal üldse. Puhja vallas on üks tugev 

keskasula s.o Puhja alevik. Puhja alevikule lisandub veel kaks tiheasustusega asulat – Ulila ja 

Rämsi. Nimetatud 3 asulat moodustavad ligi 70% kogu valla elanike arvust (tabel 1). 

7

Tabel 1. Puhja valla elanike jaotumine asulate kaupa aastatel 2000, 2005 ja 2007 

Asula 2000 2005 2007 

Puhja 1125 1095 1044 

Ulila 383 347 315 

Rämsi 268 266 255 

Mõisanurme 161 176 190 

Järvaküla 91 84 84 

Võsivere 66 62 61 

Mäeselja 65 70 78 

Kaimi 81 89 102 

Nasja 30 34 33 

Teilma 46 41 44 

Tännassilma 53 45 47 

Vihavu 30 27 31 

Kureküla 42 28 30 

Ridaküla 34 34 50 

Härjanurme 13 17 18 

Palupõhja 5 4 3 

Poriküla 40 35 33 

Saare 15 5 5 

Võllinge 23 16 18 

Mõnede asulate osas, näiteks Mõisanurme külas, elanike arv kasvab. Elanikkond kasvab ka 

Tartu suhtes soodsa asendiga Tartu - Viljandi maantee äärsetes külades, kus on aktiviseerunud 

elamuehitus. Positiivne fakt on, et ka kõige perifeersemates külades on elanike arv kahanenud 

minimaalselt. 

3.4. Tööhõive 

Seisuga 01.01.2007 on vallas rahvastikuregistri andmetel tööealisi inimesi 1498 (61% valla 

rahvastikust), kellest osad on lapsepuhkusel, õpivad ameti- või kõrgkoolis või on töövõimetud. 

Töötavast elanikkonnast suuremal osal asub töökoht vallas, kuid arvestatav osa inimesi 

käib tööle väljapoole valda. Hinnanguliselt käib mujal tööl 40% töötavatest inimestest, 

enamus nendest Tartu linnas. Suur hulk inimesi on hõivatud avaliku sektori asutustes – 

gümnaasium, lasteaed ja vallavalitsus. 

Samas toimub ka vastupidine protsess. Tartust ja mujalt lähivaldadest tulevad Puhja tööle 

inimesed eelkõige suuremat oskust ja haridust nõudvatele töökohtadele. Tööhõiveametis oli 

2007. aasta oktoobrikuu seisuga Puhja vallas registreeritud 14 töötut. 

8

4. KESKKOND 

4.1. Maastiku reljeef 

Puhja valla maastikureljeef on enamuses tasane, kuid jätkub ka vaheldust. Maastikuliselt jääb 

osa vallast suhteliselt tasasele, lainjale Kagu-Eesti lavamaale, osa valla äärealadest asuvad 

Võrtsjärve nõos soisel madalikul. Suur osa valla territooriumist on kaetud soodega. Valla 

lääneosas on Sangla soo, idaosas Laugesoo. Põhjaosas, Emajõe ülemjooksul on luhad, sood ja 

metsad. Valla kesk- ja lõunaosa on viljaka moreenkattega kõrgem ala, mida liigestab sügav 

Emajõe poole madalduv Kavilda ürgorg. Kavilda ürgorg on ümbruskonna ja kogu Tartu maakonna 

üks ilusamaid looduslikke objekte. 

4.2. Mullad 

See loodusressurss on oluline kogu valla majandusele. Rämsi ja Ulila ümbruse geoloogiliseks 

aluspõhjaks on saviliivad. Muldade looduslik viljakus on hea. Mullad on neutraalsed, 

sademete ja nõlvadelt allavalguva vee tõttu kohati liigniisked. 

Muldade järgi on maad jaotatud kolme agrorühma: 

• head põllutüübilised haritavad maad – 75,2%; 

• keskmised põllutüübilised haritavad maad – 7,8%; 

• rohumaatüübilised haritavad maad – 17,0%. 

Maa boniteedi järgi on paremad idapoolsed põllumaad Ulila ja Kaimi ümbruses, mõnevõrra 

halvemad Puhja ümbruses. Haritav maa on hea kvaliteediga, keskmine hindepunkt on 44,21. 

Parandatud maade keskmine hindepunkt on 48,28, looduslikel maadel 37,29. 

4.3. Maavarad 

Valla peamiseks maavaraks on turvas, mida leidub Puhja vallas kõikjal soodes. Turba 

tootmiseks on kasutusel Laugesoo, kus tööstusliku tootmisega on tegeldud juba alates 

1924. aastast. Toodetav turvas on väikese väävlisisaldusega ja seetõttu kütmiseks üks 

parimaid Eestis. Peale turba leidub siin ka liiva ja kruusa, mille varud on aga suhteliselt 

tagasihoidlikud. Liiva- ja kruusakarjäärid tuleb rekultiveerida ning arendada välja puhke- ja 

virgestusaladeks. 

4.4. Vesi 

Puhja valla oluliseks ressursiks on põhjavee- ja pinnaveevarud. Valla põhjaosa läbib 

Suur-Emajõgi, mis on laevatatav ning omab tähtsust ka kalade kudemispaiga ja rändeteena. 

Valda läbivad veel Elva ja Kavilda jõgi. Järvedest tuleb eelkõige mainida Keeri järve, mida 

nimetatakse sageli ka Ulila järveks. Teistest veekogudest võib mainida veel Rämsi Veskijärve 

(1,6 ha). Rämsi külast tuleneva reostuse tõttu on järv kinnikasvamas ning vajab puhastamist. 

Puhastamisel on järve võimalik kasutada puhkemajanduse otstarbel. 

Põhjavett kasutatakse nii majandus- kui joogiveena. Puhja vallas asuvad veeladestu veed on 

kaitstud suhteliselt tiheda ja paksu savi-liiva kihiga, kaitsmata on Puhja alevikus ja selle 

ümber 5 km raadiuses. Probleemiks on põhjavee looduslikult kõrge rauaühendite sisaldus. 

9

4.5. Kaitsealad ja -objektid 

Valla territooriumil on kaks looduskaitseala, Alam-Pedja looduskaitseala ja Keeri-Karijärve 

looduskaitseala, mis asuvad mitme valla maadel. See on suur rekreatiivne ressurss ühele 

väikesele vallale. Kaitsealad kokku hõlmavad üsna suure osa valla maa-alast – 3289,1 ha, mis 

teeb 18,9% valla pindalast. Alam-Pedja looduskaitseala on samas ka Natura 2000 linnu- ja 

loodushoiuala, mille pindala kokku on 31 910 ha. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse on 

kanakull, rästas-roolind, sookurg, merikotkas jt. Kaitstavad elupaigatüübid on näiteks liigirikkad 

madalsood, vanad loodusmetsad ja liikideks saarmas, tiigilendlane jt. 

4.6. Jäätmemajandus 

Jäätmemajanduse lähim eesmärk on korraldatud jäätmeveo kohustuse rakendamine, mille 

tulemusena väheneks jäätmete illegaalne vabanemine ja keskkonna saastamine (metsa alla 

viimine, põletamine). Teiseks oluliseks aspektiks on jäätmete liigiti kogumise juurutamine. 

Jäätmete kohtsorteerimise edendamisel tuleb luua sorteeritud jäätmete üleandmisvõimalused 

(jäätmejaam/jäätmepunkt, biolagunevate jäätmete ladustamine), et säilitada Puhja vallas 

meeldiv elukeskkond ja tagada säästev areng. 

Puhja valla jäätmekava aastani 2013 käsitleb jäätmehoolduse olukorda Puhja vallas, jäätmehoolduse 

korraldamise ja tõhustamise eesmärke vallas ning meetmeid nende eesmärkide 

saavutamiseks. 

5. MAJANDUS 

5.1. Ettevõtlus 

Vallas oli seisuga 01.01.2007 registreeritud 120 ettevõtet, neist 59 osaühingut, 39 füüsilisest 

iskust ettevõtjat ja 27 mittetulundusühistut. Puhja valla ettevõtetest suurimaks ja tuntumaks on 

Sangla Turvas AS, kus leiab tööd ca 60-70 inimest. Turbatööstusega tegeleb Ulila alevikus ka 

Tootsi Turvas AS. Võrreldes 2001. aastaga on valda juurde tulnud mitmeid ettevõtteid ja 

lisandunud on uusi mittetulundusühinguid, mis on oluliseks mõjuteguriks tööhõivele ja valla 

arengule. Majanduse osalisele mono-funktsionaalsusele vaatamata on esindatud ka teised 

majandusharud nagu maaviljelus, aiandus, seakasvatus, puidutööstus, transport, kaubandus ja 

teenindusettevõtted (elektritööd, ehitus-remonitööd, iluteenused). 

5.2. Turism 

Turism on Puhja vallas arenenud vähe. Ümbruskonna ja kogu Tartu maakonna üks ilusamaid 

looduslikke objekte on Kavilda ürgorg. Kavilda ürgoru lääneserval asub Kavilda vasallilinnuse 

ase, mida tuntakse ka Siidrelinnana ja Siidre linnamäena. Orupervel on kõrgem küngas, 

kus rohukamara all 75x55m suurusel alal peituvad maakivist linnuse jäänused. Sealsel osal 

oleks vaja teostada väljakaevamisi. Üks tähtsamaid ajaloomälestisi siinkandis on Puhja 

aleviku keskel paiknev aastail 1495-1499 ehitatud gooti stiilis Püha Dionysiuse kirik. 

10

6. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR 

6.1. Teed ja tänavad 

Puhja vallas on kokku 123,809 km teid, millest riigimaanteid 59,720 km ja vallateid 64,089 

km, mis kokku moodustavad küllaltki tiheda teedevõrgu. Pinnatud teede osakaal on suhteliselt 

väike ca 15,6%. Eesmärgiks on kruusakattega teede tolmuvabaks muutmine, eelkõige Puhja– 

Elva maantee. Puhja valda läbib suur liikumismagistraal – Tartu–Viljandi–Kilingi–Nõmme 

maantee, mille taastusremont viiakse läbi 2008 - 2009. aastal. Remondi käigus ehitatakse 

Puhja alevikus ka kergliiklustee. Puhja aleviku peatänaval - Nooruse tänaval puudub korralik 

liigendatus ja ohutus. Väljakujunemata on korralik kõnni- ja jalgrattateedega teedevõrk. 

6.2. Ühistransport 

Puhjas on olnud intensiivne bussiühendus Tartuga, mis viimastel aastatel on siiski hõrenenud. 

Probleemiks on bussiliinide sõitjaid rahuldavad sõidugraafikud. Paljud Tartus tööl käivad 

inimesed ei jõua õigeks ajaks Tartu (kell 8.00). Valda läbivad bussid sõidavad veel Viljandi ja 

Pärnu suunal. Osa maakonnasisestest liinibussidest läbivad ka Ulila ja Rämsi asulat. 

Vallavalitsus korraldab kooli- ja lasteaialaste transporti. Vallavalitsuse poolt korraldatud 

transporditeenus eakatele ja puuetega inimestele küladest vallakeskusesse ja tagasi toimub 

kaks korda nädalas. 

6.3. Telefoni- ja elektriside 

Puhja alevikus on traattelefoniside enamusele soovijatele tagatud ning Puhja vallas on kõigi 

mobiiltelefonioperaatorite ühendus olemas. Internetiühendust on võimalik saada kõigil, kas 

kaabli või siis kaugemates külades raadiosaatja abil. Puhja valla elanikud on 100% -liselt 

elektriga varustatud. Kaugemates külades on siiski probleemi pinge stabiilsusega. 

Energiavõrgu vanus tingib uute alajaamade ja elektriliinide ehitamise vajaduse. 

6.4. Elamumajandus 

Peaaegu pooled valla elanikest elavad kortermajades, vallas on kokku ca 600 korterit. Korteriühistud 

on moodustatud nii Puhja kui Ulila alevikes ja Rämsi külas. Omavolilised ümberehitustööd 

kortermajades on tõsine valitsev oht. Elamuehitus on aktiviseerinud Puhja– 

Viljandi–Killingi–Nõmme maantee lähedusse jäävates asulates. 

Puhja ja Ulila alevikus ning Rämsi küla keskosas toimib ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteem, 

mujal vallas on puurkaevud ja šahtkaevud. Joogivee kvaliteedi parandamiseks 

vajavad kaevud puhastamist ja vee rauasisalduse vähendamiseks rauaeraldusfiltrite 

paigaldamist. Olemasolevate veevarustuse- ja kanalisatsioonivõrgusüsteemide olukord on 

halb ning vajavad rekonstrueerimist. Rämsi külasse tuleb esmalt ehitada reoveepuhasti. 

2007. aastal koostatud „Puhja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2007- 

2018“ määratleb eesmärgid ja tegevused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arenguks Puhja 

vallas. 

Tsentraalne kaugkütte soojusvõrk on ainult Puhja alevikus, mida opereerib Sangla Turvas AS. 

Mujal vallas on mindud üle lokaalsele küttele. Sooja hind on olnud senini Eestis odavamate 

hulgas. Kuna soojatrassid ja -sõlmed on amortiseerinud ning vajavad operaatorilt 

rekonstrueerimiseks suuremaid investeeringuid, siis on lähiajal tarbijatele oodata soojahinna 

tõusu. 

11

6.5. Heakord ja haljastus 

Haljastusega seotud küsimuste lahendamist vajavad kõige enam Puhja valla tiheasustusalad. 

Üheks suuremaks probleemiks on Puhja pargi seisukord, mis vajab täielikku rekonstrueerimist. 

Puhja pargist peaks saama alevikus vaba aja veetmise ja lõõgastumise „süda”. 

Renoveerimist vajavad Puhja tiik koos vesikonnaga ja Puhja alevikus Nooruse tänav. Lisaks 

eelnimetatutele vajavad korrastamist Kavilda Kiigemägi ja ürgorg, Ulila Keskuse park ja 

Ulila suveaed, Elva jõe kallas Ulilas, Rämsi Veskijärv, Reku sildumisala, veematkajate 

Emajõe ääresed puhkekohad ja Puhja kalmistute piirdeaiad. 

7. SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR 

7.1. Haridus 

Valla kohustuseks on tagada oma elanikele avalik, igati kättesaadav ja kvaliteetne haridusteenus. 

See peab toimuma olemasoleva materiaalse baasi arendamise ja täiustamise kui ka 

hariduse sisulise kvaliteedi parendamise kaudu. 

Puhjat võib nimetada üheks Eesti koolihariduse hälliks.Vallas on suured hariduse traditsioonid 

ja silmapaistev haridusajalugu. Siinse hariduselu alguseks peame aastat 1686, kui Adrian 

Verginiuse palvel saadeti Puhja lastele lugemist õpetama üks Forseliuse seminari kasvandik. 

1688. aasta kevadeks oli Puhjas lugemisoskuse omandanud 48 õpilast. Juba kooli algusaastatel 

said siin teadmisi poiste kõrval ka mõned tüdrukud. XVIII sajandi alguses õpetas 

Puhjas lastele koolitarkust esimene teadaolev eesti rahvusest luuletaja Käsu Hans ehk Hans 

Kes. 1837. aasta koolikonvendi otsuse põhjal alustas sama aasta sügisel Puhjas tööd 

kihelkonnakool. 1919. aastal sai kihelkonnakoolist 4-klassiline algkool ja 1928. aastal 

6-klassiline algkool. 1937. aasta tõi kooliõpilastele ja -õpetajatele rõõmupäeva – õppetööd 

alustati uues koolimajas, mille projekteerimisest võttis osa näitleja Hugo Laur. 1940. aastal 

lisandus kohustuslikule 6-klassilisele kooliharidusele veel üks klass ja Puhja 6-klassilisest 

algkoolist sai uue sisu ja nimega kool Puhja 7-klassiline Mittetäielik Keskkool. 1956. aastast 

jätkas kool 11-klassilise keskkoolina. 1976. aastal valmis koolile 4-korruseline juurdeehitus. 

1997. aasta aprillis nimetati Puhja Keskkool ümber Puhja Gümnaasiumiks. 

Käesoleval ajal tegutseb vallas vaid üks üldharidust andev õppeasutus – Puhja Gümnaasium. 

Ulila Põhikool suleti 1999. aastal ja Kaimi Põhikool 2001. aastal õpilaste vähesuse tõttu. 

2007/2008. õppeaastal õppis Puhja Gümnaasiumis 325 õpilast, sealhulgas 250 õpilast ehk 

75% õpilastest on Puhja valla lapsed. Puhja Gümnaasiumis õppis 48 last Konguta vallast, 24 

last Rannu vallast ning 10 last muudest omavalitsustest. Gümnaasiumis toimub õpetus kahes 

harus: reaal- ja sotsiaalharus. Kool lähtub õppetöö korralduses riiklikust õppekavast 

tulenevast oma kooli õppekavast, milles sisalduvad lisaks RÕK-le laiendatud matemaatika- ja 

füüsikakursused gümnaasiumis, arvutiõpetus ning mitmed valikained (nt keskkonnahoid, 

esmaabi, terviseõpetus, kodanikuõpetus, õppides loon ennast). 

Seisuga 01.09.2007 töötas Puhja Gümnaasiumis kuni 30-aastaseid õpetajaid 7, 

31–40-aastaseid 4, 41–50-aastaseid 16 õpetajat, 51–60-aastaseid on 9 õpetajat ja üle 60- 

aastaseid on 2 õpetajat. Meespedagooge töötas koolis 4. Kooli õpetajate vanuseline 

kontingent on üpriski heas proportsioonis. Samas mõne aasta pärast võib tekkida vajadusi 

uute õpetajate järele seoses vanemate õpetajate pensionile jäämisega. Enamik viimastel 

aastatel Puhja Gümnaasiumi tööle asunud uutest õpetajatest, käivad tööle Tartust või valla 

12

lähiümbrusest. Samas pole uued töötajad soovinud soetada eluaset Puhja asulasse. Pole aga 

välistatud, et lähiaastatel tekib siiski vajadus uutele õpetajatele elamispindade soetamiseks. 

Hinnatav on Puhja Gümnaasiumi pedagoogilise kollektiivi professionaalne tase: koolis töötas 

4 õpetaja-metoodikut ja 16 vanemõpetajat, mis on eelduseks väga hea kaasaegsel tasemel 

hariduse omandamise võimaluseks koolis. 

Puhja Gümnaasiumi hoonetekompleksi kuuluvad 1937. aastal valminud vana koolihoone, 

1976. aastal valminud uus 4-korruseline juurdeehitus koos söökla ja võimlaga ning 

1988. aastal valminud eraldi hoone selles paiknevate töökodade, garaažide ja lasketiiruga. 

Erinevatest finantsallikatest saadud rahadega on koolihoonetes teostatud mitmeid erinevaid 

remonttöid. 2006. aastal valmisid Puhja Gümnaasiumi koolimaja peahoone sisearhitektuurne 

ja tehnosüsteemide rekonstrueerimise projektid. Lähituleviku prioriteetideks on Puhja 

Gümnaasiumi peahoone rekonstrueerimine. Rekonstrueerimist vajavad veel kooli ümbrus, 

staadion ning koolihoone vanem osa. 

Puhja Lasteaed Pääsusilm avati 5. märtsil 1979. aastal ning tööd alustasid 4 päevast rühma ja 

1 öörühm. Tüüpprojekti järgi ehitatud lasteaiahoone valmis 2 osas, 1978. aastal ja 

1980. aastal. Lasteaeda ümbritseb 1,2 ha suurune piiratud, heakorrastatud ja mitmekesise 

haljastusega õueala. 

Lasteaias töötab 5 rühma: 1 sõimerühm 1,5–3-aastastele lastele ja 4 aiarühma 4–7-aastastele 

lastele. Laste arv lasteaias on pidevalt kasvanud ja rühmade täituvus on hea. Alates 

01.09.2003 kui suleti Puhja vallas asunud Uula Lasteaed, teenindab kõiki Puhja valla 

haldusterritooriumil elavaid ja valla elanikeregistrisse kantud eelkooliealisi lapsi Puhja 

Lasteaed Pääsusilm. 

Laste arv lasteaias: 

Aasta 01.01.2003 01.01.2004 01.01.2005 01.01.2006 01.01.2007 01.01.2008 

Laste arv 71 82 90 97 104 106 

Lasteaias töötab 01.09.2007 seisuga 25 inimest, kellest 

• 13 pedagoogilise personali töötajat; 

• 1 tervishoiutöötaja; 

• 5 õpetaja abi; 

• 6 lasteaia majandamist tagavat töötajat. 

7.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid 

Pikema perioodi jooksul on Puhja valla rahvastik analoogselt Eesti teiste maapiirkondadega 

vähenenud. Samas suureneb pensionile minevate inimeste hulk ja eakate inimeste osatähtsus 

valla rahva arvust, mis märgistab omakorda sotsiaalabi vajaduse kasvu. Aasta-aastalt kasvab 

vallas puudega inimeste arv, sealhulgas ka puudega laste arv. Vähenenud on ainult sügava 

puudega inimeste arv (tabel 2). 

13

Tabel 2. Puudega inimesed Puhja vallas 

2001 2007 Dünaamika 

Puudega inimesed kokku, 303 433 130 

sh sügava puudega täisealised 63 52 -11 

sügava puudega lapsed 2 3 1 

raske puudega täisealised 150 219 69 

raske puudega lapsed 10 11 1 

keskmise puudega täisealised 78 145 67 

keskmise puudega lapsed 0 3 3 

Puudega lapsi vanusega kuni 16-aastased on 17, neist 1 on paigutatud lastekodusse, 1 käib 

erilasteaias Nukitsamees, 1 Emajõe Koolis, 2 Hiie Koolis, 1 Haapsalu Eriinternaatkoolis, 2 

last on kodused, 3 Puhja lasteaias Pääsusilm, 6 Puhja Gümnaasiumis. Ühele Puhja 

Gümnaasiumis õppivale puudega lapsele on määratud valla poolt tugiisik ja ühele lapsele 

võimaldatakse valla transporti 8 korda aastas Haapsallu kooli viimiseks ja vaheaegadel tagasi 

koju. 

Vallas on lasterikaste perede arv võrreldes 2001. aastaga vähenenud. Lasterikkaid peresid 

hetkel vallas: üks 8-lapseline, üks 6-lapseline, kaks 5-lapselist ja kolm 4-lapselist peret. 

Vanemahüvitise saajaid 18 ema. 

Töötute arv viimastel aastatel näitab langustendentsi. 2007. aasta oktoobris oli Tartu 

Tööhõiveameti andmetel registreeritud Puhja vallast 14 töötut, mis on 0,94% valla kogu 

tööealisest elanikkonnast (Tartu maakonna keskmine 1,0%). Töötuse üheks põhjuseks võib 

pidada töötute liigset alkoholi tarbimist. Suur hulk inimesi käib tööl Tartus, mis näitab samas 

sobivate töökohtade puudumist kohapeal. 

Puhja valla poolt osutatakse järgmisi sotsiaalteenuseid: sotsiaalnõustamist, kodu- ja 

eluasemeteenust, asenduskoduteenust, hooldamist hoolekandeasutustes, abivahendite andmist, 

transporditeenust ja muid toimetulekuks vajalikke sotsiaalteenuseid (pesupesemine, sauna- ja 

dušiteenus jt). 

Sotsiaalnõustamisega vallas tegelevad sotsiaalnõunik ja lastekaitsetöötaja. Vajadusel pakutakse 

ametnike poolt sotsiaalnõustamiseteenust inimestele ka kodus. 

Proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmise teenust korraldavad maavalitsused 

koostöös eraettevõtjatega. Praeguse süsteemi peamiseks probleemiks on rahaliste vahendite 

nappus kalendriaasta lõpus ja mittepiisav info abivajajatele. Puhja vald laenutab vajajatele 

tasuta tehnilisi abivahendeid (ratastoolid, rulaatorid jt). Vallale ostetakse keppe ja tugikeppe 

suuremas koguses ning antakse neid vajavatele eakatele ja puudega inimestele tasuta kasutada 

eesmärgil, et eakatel oleks korralikud abivahendid, väheneksid igasugused traumad, seda eriti 

talveperioodil. Suureks probleemiks puuetega inimestele on soodustatud korras mähkmete 

saamine ainult Tartust ja nende arvu vajadusele mittevastamine. Puuet (eriti liikumispuuet) 

saab kompenseerida abivahenditega ning nende kasutamist tuleb laiendada. Ükeks 

võimaluseks on puudega inimeste toetamine rahaliselt abivahendi soetamisel, mida vald ka 

teeb. 

Koduteenused on toiminud Puhja vallas aastast 1998––2001 välja töötatud koduteenuste 

pakkumise korra järgi. Alates 2001. aastast rakendati koduteenuste asemel riigi poolt 

tasustatud hooldajate süsteemi, kus puudega inimesele määras hooldaja küll vallavalitsus, 

14

kuid hooldajatoetuse maksis sotsiaalkindlustusamet. Kõik puuetega inimeste hooldamisega, 

sh ka puudega eakate inimestega hooldamisega seotud probleemid püüti lahendada 

hooldajatoetuste kaudu. Koduteenuste pakkumist alustati taas 2005. aasta septembrist. 

2007. aastal oli Puhja vallas 4 sügava ja 13 raske puudega eakat koduteenuste tarbijat. See arv 

muutub pidevalt. Tööle on võetud kaks sotsiaalhooldustöötajat, kes kasutavad transpordiks 

isiklikku sõiduautot, mida vald kompenseerib. Koduteenuseid osutatakse kõige rohkem 

järgmistes tegevustena: toidukauba ja ravimite toomine, kütte muretsemine, ladustamine ja 

tuppa toomine, vee tuppa toomine, autoga arsti juurde viimine jt tegevused. 

Eluasemeteenuse korraldamiseks on vallas kolm sotsiaalkorterit, kus elavad praegu 2 puudega 

inimest ja 1 noor ema lapsega. Esmase vajaduse on korterite arv seni rahuldanud, kuid 

sotsiaaleluruumid ei ole kohandatud siiski puuetega inimestele. Eluasemeteenuse edasiarendamiseks 

oleks vaja luua võimalused pansionaaditüüpi sotsiaalpinna ehitamiseks eakatele 

ja kohandatud pinnad puudega inimestele. Sotsiaalpinda on vaja ka lastekodust tulevale 

noorele. 

Asenduskoduteenusel on praegu 4 vanemliku hoolitsuseta last, neist kasvavad 

Väikelastekodus 1, Inju lastekodus 1 ja Haapsalu Väikelastekodus 2 last. 

Elva 

Hooldamine hoolekandeasutuses toimub väljaspool valda asuvate hooldekodude kaudu, kus 

2007. aastast elab Puhja valla 10 eakat puudega inimest (suurenemine võrreldes 2001.a 2 

inimest). Üldhooldekodu teenust ostab vald Hellenurme, Aarikese, Nõo, Uderna ja Räpina 

hooldekodudelt. Erihooldekodudes elab momendil 3 inimest, neist üks kasutab toetatud 

elamise teenust. Üldhooldekodudesse on paigutatud valla poolt reeglina eakaid inimesi, kellel 

ei ole lapsi või lapselapsi või teisi seadusjärgseid ülalpidajaid. Paljud inimesed ei soovi minna 

hooldekodusse, sest seal puudub tihti privaatsus, mitu inimest elab ühes toas, uus elukorraldus 

nõuab harjumist jne. Vallal võiks olla oma üldhooldekodu, sest inimesed eelistavad elada 

võimalikult lähedal oma kunagisele kodule ning säiliksid sidemed sugulaste ja tuttavatega. 

Probleemne on dementsete eakate hoolduse korraldamine kuna üldhooldekodud ei taha neid 

hooldamisele võtta ja erihooldekodudesse on koha saamine raskendatud ning ka kallim. 

Alates 2005. aasta aprillist on eakatele ja puuetega inimestele organiseeritud valla poolt 

finantseeritav transporditeenus küladest valla keskusesse toomiseks ja tagasi kaks korda 

nädalas. Selle vajaduse põhjustas ka seni toiminud autokaupluse peatuste arvu ja kordade 

vähenemine (praegu 1 kord nädalas). Valla poolt võimaldatakse eakatele ja puudega 

inimestele transporti haiglasse ja arsti juurde minekuks. Transporditeenuse osutamine on 

seotud paljude teiste teenustega, olenevalt kus inimesed elavad, kas nad saavad kauguse tõttu 

teenust kasutada või mitte. 

Päevakeskust, kui asutust Puhja vallas asutatud ei ole. Päevakeskuseteenust võimaldavad 

Rämsi Huvikeskus ja Ulila Keskus, kus eakad inimesed saavad käia koos ning vajadusel 

kasutada seal sauna-/duši- ja pesupesemisteenust. Puhja alevikku ehitatavasse õppe- ja 

vabaajakeskusesse on planeeritud päevakeskuse teenuse osutamine eakatele Puhja aleviku 

piirkonnas. Rämsi Huvikeskuses toimub koostöös MTÜ- ga Iseseisev Elu toetatud 

igapäevaeluteenus psüühikahäiretega inimestele, mida 2007. aastal kasutas 6 inimest. 

Hooldajate määramist ja hooldajatoetuse maksmist võib vaadelda eraldi teenusena. 

Hooldajatoetuse maksmise ümberkorraldamine 2005. aastal on valla seisukohalt õige otsus, 

sest kohalikud teenused on siiski adekvaatsemad kui riiklikud, nende määramisel arvestatakse 

kohalikke tingimusi ja iga inimese individuaalseid vajadusi. 2007.aastal on määratud hooldaja 

15

94% -le sügava puudega inimesele. Vähenenud on kuni 2,5 korda toetuse maksmine raske 

puudega inimeste hooldajatele, mida on neile kompenseeritud koduhoolduse- või transporditeenuse 

pakkumisega. 

Osade sotsiaalteenuste korraldamine maapiirkondade omavalitsustes on probleemne, kuna 

erinevaid teenuseid vajavate isikute sihtgrupid ühes vallas on sageli väga väikesed. 

Valdadevaheline koostöö teenuste korraldamise osas on jäänud nõrgaks. 

Tänases Eestis on otsese puuduse ja vaesuse leevendamiseks käivitunud üks toetuse liik – 

toimetulekutoetus. Toimetulekutoetuse vahendeid eraldab valdadele riik ja Puhja vald maksab 

antud toetust vastavalt sotsiaalhoolekande seaduses kehtestatud korrale. Seoses üldise 

majanduse arenguga ja töötuse vähenemisega on Puhja vallas vähenenud toimetulekutoetuse 

saajate arv. Järelejäänud toimetulekutoetuse vahendite arvelt on viimastel aastatel olnud 

võimalik määrata täiendavaid toetusi ja osutada teenuseid (tabel 3). 

Tabel 3. Toimetulekutoetuste maksmine Puhja vallas aastatel 2001-2007. 

Toimetuletoetust saanud Toimetulekutoetus 

perede arv 

(kroonides) 

Täiendavad sotsiaaltoetused 

toimetulekutoetuse 

vahenditest (kroonides) 

2001 115 502 790 0 

2002 87 429 419 118 581 

2003 70 515 139 32 861 

2004 58 472 450 160 550 

2005 43 398 069 248 677 

2006 28 217 663 198 339 

2007 (9k) 12 101 768 156 024 

Vallas kehtestatud sotsiaaltoetuste maksmise korra järgi makstakse alljärgnevaid toetusi: 

1) sünnitoetus; 

2) matusetoetus; 

3) aabitsatoetus; 

4) kooli (põhikooli ja gümnaasiumi) lõpetamise toetus; 

5) edukate üliõpilaste toetus; 

6) laste suvelaagri toetus; 

7) jõulutoetus; 

8) täiendavad sotsiaaltoetused. 

Eakatel ja puudega inimestel on vallas kolm kooskäimise kohta: Puhja Seltsimaja, Ulila 

Keskus ja Rämsi Huvikeskus. Neile organiseeritakse ühiskülastusi teatrisse ja väljasõite 

teistesse Eestimaa paikadesse. Traditsiooniliseks ürituseks on kujunenud eakatele ülevallalise 

pensionäride peo korraldamine igal aastal oktoobrikuu alguses, et tähistada rahvusvahelist 

eakate päeva. Puhja valla pensionärid võtavad osa igal aastal ka maakondlikust pensionäride 

peost Elvas ja maakondlikust eakate päeva tähistamisest Tartus Vanemuises. 

Puhja seltsimaja korraldab pensionäridele pidusid muusikaga 4-5 korda aastas. Seltsimajas 

töötab 16- liikmeline eakate seltskonnatantsuring “Sügiõied”. Eakaid inimesi õnnitletakse 

valla ajalehe vahendusel. Valla leht on peredele tasuta kojukandes. Alates 70. eluaastast 

juubilare õnnitletakse valla ametnike poolt isiklikult. 

16

Ambulatoorset arstiabi osutavad vallas kaks terviseasutust: Puhja alevikus Puhja perearst ja 

Ulila alevikus Tartu Ülikooli Perearstikeskus. Puhja perearsti nimistus on üle 2000 ja Ulila 

nimistus ca 700 inimest. Puhja perearst teenindab lisaks Puhja valla inimestele ka Rannu ja 

Konguta valla inimesi. Positiivne on asjaolu, et on suudetud säilitada perearsti vastuvõtt ja 

apteegi olemasolu Ulila alevikus, kus elab suhteliselt palju eakaid inimesi. Neid teenuseid 

pakutakse küll ainult kahel päeval nädalas, kuid inimestel on lisaks võimalus pöörduda arsti 

juurde Tartusse. 

Puhja alevikus töötab OÜ Kogu Pere Apteek, mille haruapteek on Ulilas. Apteek tegeleb ka 

veterinaarravimite müügiga. 

Rehabilitatsiooniteenuse osutamine on riigi korraldada, samas puudega inimene vajab 

nimetatud teenuse osas omavalitsuse sotsiaaltöötaja nõustamist ja abi taotlemisavalduste 

vormistamisel. Informatsioon rehabilitatsiooniteenuse kohta on eakatel ja puudega inimestel 

veel vähene, asjaajamine on keerukas ja järjekorrad pikad. Eriarstiabi ja taastusravi saavad 

valla inimesed Tartu linna haiglate kõrval ka Elva haiglast. Elva puhul on probleemiks halb 

bussiühendus, st teenuse saamiseks vajatakse oma transporti. 

Täna puudub vallas käivitamist vajav koduõendusteenus, kas FIE-na või perearsti juures. 

Koostöö perearstidega on vajalik kuna koduõendusele suunavad raviarstid. Teenuse 

käivitamise korral on võimalik juurde saada vahendeid Haigekassast. Sellega väheneks 

vajadus osade inimeste paigutamiseks hooldushaiglatesse, kus voodikohti sageli ei piisa. 

7.3. Turvalisus 

Puhja valda teenindab Elva konstaablijaoskond. Suurüritustel aitavad korda hoida ka 

abipolitseinikud. Järjest tõsisemaks probleemiks on alaealiste poolt toime pandud avaliku 

korra rikkumised. Esmaste päästetöödega vallas tegeleb Tartumaa Päästeteenistuse Puhja 

Tugikomando. 

7.4. Kultuur 

Kultuuriline isetegevus on vallas sajandeid aktiivne olnud. Siin on igal ajal elanud ärksad ja 

teotahtelised inimesed. Puhja seltsimaja juhtkond hoolitseb kultuurilise tegevuse säilitamise ja 

arendamise eest vallas. Puhja seltsimaja renoveeriti 2007. aastal. Seltsimajas tegutseb 14 kollektiivi 

ning neis osaleb umbes ca 180 inimest. Maakondlikest üritustest toimuvad Puhja 

Seltsimajas juba aastaid laste folklooripäev ja liikumisrühmade ülevaatus - õppepäev. Puhja 

Seltsimaja on koht, kus on võimalik kõigil veeta meeldiv õhtu treeningtunnis või erinevatel 

sündmustel osaledes. Seltsimaja ruume on võimalik ka üürida asutuste, kollektiivide ja 

perekondlike sündmuste läbiviimiseks. 

Raamatukogud asuvad Puhja ja Ulila alevikes ning Rämsi külas (Uula raamatukogu). Puhja 

raamatukogu avati uutes ruumides 6. novembril 2007. Raamatukogu kasutuses on Puhja 

aleviku keskel asuvast vallale kuuluva kahekorruselise hoone esimene korrus. Puhja 

raamatukogul on ligi 400 lugejat Puhja alevikust ja ümberkaudsetest küladest (Järvakülast, 

Mõisanurmest, Mäeseljast, Palupõhjast, Saare külast, Tännassilmast ja Vihavust). Ulila 

raamatukogus on suur rõhk pandud ka venekeelsele kirjandusele, kuna vene keelse kirjanduse 

lugejaid on ligi kolmandik. Uula raamatukogus on lugejate arv umbes 170. 

Raamatukogude põhiteenusteks on teavikute kohapealne kasutamine, kojulaenutus, arvuti 

kasutamise võimalus koos internetiteenusega (avalikud internetipunktid). Paljud elanikud 

17

käivad raamatukogus lihtsalt ajalehti ja ajakirju lugemas. Lisaks toimuvad raamatukogudes 

veel näitused ja väljapanekud, kohtumised kirjanikega, raamatuarutelud jms. 

7.5. Sport 

Sportimiseks ning võistluste läbiviimiseks saab kasutada Puhja Gümnaasiumi võimlat ja 

staadioni. Staadionil asuvad võrkpalli liivaväljakud ning praegu halvas seisukorras olev 

korvpalli väliväljak. Vallas tegutsevatest spordiseltsidest võib nimetada MTÜ Puhja Strohhi 

ja Puhja Sulgpalliklubi. Traditsioonilised spordiüritused vallas on rattapäev, ülevabariiklik 

võrkpalli ja aastalõpu korvpalli turniirid (korraldab Puhja Strohh), Kavilda vabariiklik 

matkamäng ning jüripäeva matk. Koolinoored harrastavad jalg-, võrk- ja korvpalli ning suviti 

korraldatakse spordilaagreid. 

Vallal puudub spordielu terviklik kontseptsioon, kuid vald toetab igati traditsioonilisi ettevõtmisi. 

Koostamist vajab plaan ja terviklik lähenemine erinevate spordialade arendamiseks. 

7.6. Noorsootöö 

Ülevallaline noorsootöö on toimunud siiani suhteliselt koordineerimatult, kuna vallas puudub 

noorsootöö spetsialist ning noortekeskus. Noorsootöö läbiviijateks on olnud Puhja 

Gümnaasiumi huvijuht, ringijuhid, klassijuhatajad, Puhja Seltsimaja töötajad, Uula ja Ulila 

keskuste juhatajad, MTÜ Perekas, MTÜ Puhja Strohh, raamatukogude juhatajad ja ka valla 

sotsiaaltöötajad. 

Laste- ja noorte organisatsioonidest tegutsevad Õpilasomavalitsus, Noorkotkad, Kodutütred, 

T.O.R.E., Puhja valla Noortevolikogu ja Pühapäevakool EELK Puhja koguduse juures. Need 

on kohad, kus noortel on olnud võimalus realiseerida oma korraldamisvajadust ja rahuldada 

üheskoos toimetamise lusti. Vähekindlustatud perede lapsed on puhanud Hasartmängumaksu 

Nõukogu ja Puhja Vallavalitsuse toetusel igal aastal Valgemetsa Noortelaagris (ca 15-30 last). 

8. VALLA JUHTIMINE 

8.1. Volikogu ja vallavalitsus 

Valla kõrgeim kohalik võimuorgan on volikogu. Vallavolikogus on 13 liiget, tööd juhib 

volikogu esimees. Volikogu käib koos kord kuus. Volikogu juurde on moodustatud 6 alatist 

komisjoni: revisjonikomisjon (3 liiget), hariduse- ja kultuurikomisjon (9 liiget), sotsiaalkomisjon 

(5 liiget), keskkonna- ja maakomisjon (5 liiget), majandus- ja planeerimiskomisjon 

(7 liiget) ning õiguse- ja korrakaitsekomisjon (6 liiget). 

Vallavalitsus on kohaliku omavalitsuse täidesaatvaks organiks. Vallavalitsus on 

kuueliikmeline. Vallavalitsuse istungid toimuvad reeglina igal esmaspäeval. Valla haldusaparaadis 

töötab 11 ametnikku. 

8.2. Eelarve 

Kohaliku omavalitsuse tähtsaimaks arendamisvahendiks on igaaastane eelarve. Sellest on 

nähtunud ka prioriteedid ja probleemsed valdkonnad. Eelarve koosneb tuludest, kuludest ja 

finantseerimistehingutest. Viimaste alla kuulub laenude võtmine, mis suurendab valla finants- 

18

kohustusi, teiselt poolt liisingute ja laenude põhiosa tagasimaksmine, mis vähendab 

finantskohustusi ning aktsiate ost, mis suurendab finantsvarasid. Tulud, kulud ja 

finantseerimistehingud liigendatakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud eelarveklassifikaatorile. 

Vallavolikogu kinnitab eelarve kulud klassifikaatori peatükkide, valla 

asutuste ning kahekohaliste kuluartiklite lõikes. Vastavalt eelarve koostamise lähtealustele on 

vallavalitsuse põhieesmärk läbi eelarvesüsteemi tagada tingimused majanduslikuks 

stabiilsuseks ja jätkusuutlikuks arenguks. Eelarved koostatakse vastavuses valla arengukavaga. 

Tulud 2001-2007 

Vallaeelarve maht on igal aastal kasvanud. Eelarve mahu suurenemine näitab kõige kujukamalt 

riigis toimunud arenguid. 2007. aastal oli planeeritud tulude maht 32 milj krooni, tegelik 

laekumine 33 milj krooni. Alates 2001. aastast on kogutulud kasvanud 2,3 korda. 

Tabel 4. Tulud 2001-2007 (tuhandetes kroonides). 

2 001 2 002 2 003 2 004 2 005 2 006 2 007 

Maksud 4 603 5 164 6 116 7 490 8 516 10 964 14 951 

Kaupade ja teenuste 

müük 615 631 537 1 751 1 392 1 783 1 944 

Toetused 8 897 9 808 10 775 10 744 13 199 17 340 15 468 

Muud tulud 155 704 334 134 366 417 661 

KOKKU TULUD 14 269 16 307 17 762 20 119 23 473 30 505 33 024 

Valla tuludest suurima osa moodustab toetus riigilt, teine osa tuleb üksikisiku tulumaksust ja 

väiksema osatähtsusega on laekumised kaupade ja teenuste müügist ning muud tulud. 

Toetuste gruppi kuuluvad toetused riigilt ja riigiasutustelt jooksvateks kuludeks, tasandusfondid 

ja sihtotstarbelised toetused põhivara soetamiseks, renoveerimiseks. Toetuste suur 

osakaal tuleneb osaliselt sellest, et on kirjutatud edukalt projekte ja saadud abirahasid. Puhja 

vald ei saanud põhivarale sihitusega summasid vaadeldavatest aastatest 2001. ja 2002. aastal. 

2003. aastast hakkas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium valdadele eraldama igal 

aastal teede remondiks vahendeid. 2003. aastal saadi toetust 350 000 krooni hasartmängumaksudest 

Puhja Gümnaasiumi võimla renoveerimiseks. 2004. aastal saadi PRIA st 328 700 

krooni Uula Huvikeskuse ja raamatukogu I etapi töödeks. Prügimajanduse korrastamiseks 

eraldati 2004. aastal DEFRA-st 256 700 krooni. 2005. aastal sai Puhja vald 

kultuuriministeeriumist seltsimaja renoveerimiseks miljon krooni, 2006. aastal 2 miljonit 

krooni ja 2007. aastal 1,5 miljonit krooni. Sihtotstarbelist toetust saadi EAS-st (KOIT kava) 

2006. aastal Puhja lasteaia renoveerimiseks 2,2 miljonit krooni ja 2007. aastal tänavavalgustuse 

projekti elluviimiseks 859 000 krooni. 

Jooniselt 4 on näha, et aasta-aastalt kasvab maksutulude osakaal ja väheneb toetuste 

osatähtsus. Maksutulud laekuvad põhiliselt üksikisiku tulumaksust, mille osatähtsus valla 

eelarves pidevalt suureneb. 

19

Joonis 4. Puhja valla eelarve tulude jaotus aastatel 2001-2007 (tuhandetes kroonides). 

20 000 

TULUD 2001-2007 

18 000 

16 000 

14 000 

12 000 

10 000 

8 000 

6 000 

4 000 

Maksud 

Kaupade ja 

teenuste müük 

Toetused 

Muud tulud 

2 000 

0 

2 001 2 002 2 003 2 004 2 005 2 006 2 007 

Joonis 5. Tulumaksu laekumine Puhja vallas kuude lõikes aastatel 2004-2007 

(tuhandetes kroonides). 

1800 

1600 

1400 

1200 

1000 

800 

600 

400 

200 

0 

Tulumaksu laekumine 2004-2007 

2004 

2005 

2006 

2007 

Oluline on pöörata tähelepanu tulumaksu laekumist mõjutavatele elementidele nagu valla 

maksumaksjate arv, keskmine brutopalk ja elanike arv. 

20

Joonis 6. Maksumaksjate arv aastatel 2004-2007. 

Maksumaksjate arv 2004-2007 

1200 

1000 

800 

600 

400 

2004 

2005 

2006 

2007 

200 

0 

jaanuar 

veebruar 

märts 

aprill 

mai 

juuni 

juuli 

august 

september 

oktoober 

november 

detsember 

Joonis 7. Brutopalk Puhja vallas aastatel 2002-2007 (kroonides). 

Brutopalk 

12000 

10000 

8000 

6000 

brutopalk 

4000 

2000 

0 

2002 2003 2004 2005 2006 2007 

21

Joonis 8. Elanike arv seisuga aastatel 01.01.2002-01.01.2007. 

Elanike arv 

2550 

2500 

2450 

2400 

2350 

2300 

2250 

2200 

2002 2003 2004 2005 2006 2007 

01.jaanuari seisuga 

statistika andmed 

valla andmed 

Statistikaameti andmed erinevad oluliselt valla elanikeregistri andmetest, kuna statistikas ei 

kajastu elamislubadega isikud. 2007. aastal on elanike arv hakanud vähenema ennaktempos. 

2007. aasta sügisel on elanike arv langenud juba 2408-ni. 

Positiivne on, et maksumaksjate arv ja brutopalga kasv on hetkel tõusuteel. 2007. aastal on 

41% elanikest maksumaksjad, 2006. aastal oli 39,1%, 2002. aastal oli maksumaksjaid 34% 

elanike arvust. Muutus 2002 – 2007 aastani %- des on 6. Keskmine brutopalk 2007. aastal oli 

Puhja vallas 10 036 krooni, Tartumaa keskmine brutopalk oli 11 170 krooni, kusjuures Eesti 

keskmine oli 11 500 krooni. 2005. aastal olid need näitajad järgmised: Puhja vald 6362 

krooni, Tartumaa 8037 krooni ja Eesti keskmine 8073 krooni. 2003. aastal oli Puhja keskmine 

brutopalk 5302 krooni, Tartumaal 6483 krooni ning Eestis 6723 krooni. Eeltoodud andmete 

põhjal saame järeldada, et Puhja valla keskmine brutopalk olnud väiksem nii Eesti keskmisest 

kui ka Tartumaa keskmisest brutopalgast. 

Kulud 2001-2007 

Eelarve kulud tegevusalade järgi aastatel 2001 kuni 2007 on toodud tabelis 5 ja joonisel 9. 

Tabel 5. Kulud 2001-2007 (tuhandetes kroonides). 

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 

Üldised 1 987 2 240 1 834 1 973 2 228 2 447 3 030 

valitsussektori 

teenused 

Avalik kord ja 

17 20 24 31 31 45 39 

julgeolek 

Majandus 319 464 1 038 1 357 1 386 1 690 2 640 

Keskkonnakaitse 50 318 146 430 85 191 255 

Elamu- ja 244 348 305 1 351 621 615 1 651 

kommunaalmajandu 

s 

Tervishoid 65 82 79 190 98 218 379 

Vabaaeg, kultuur ja 789 1 392 1 107 1 898 2 654 4 719 8 410 

religioon 

Haridus 9 182 10 162 11 322 12 229 16 601 14 935 17 899 

Sotsiaalne kaitse 1 447 1 250 1 469 1 726 2 111 2 523 2 538 

KOKKU 14 101 16 276 17 325 21 184 25 816 27 383 36 842 

22

Kuludest tegevusalade järgi on näha, et Puhja vallas on kõige suuremad kulutused haridusele, 

mis vaadeldaval perioodil on 2001 - 2004. aastani üle 60%, 2005. aastal koguni 71%, 

2006. aastal 49% ja 2007. aastal 54% tulude mahust. Suured kulutused haridusele tulenevad 

sellest, et valla ülalpidada on oma gümnaasium ning 2005-2006. aastal tehti suuri 

investeeringuid valla ainukeses lasteaias. Üldiste valitsussektoriteenuste osakaal on võrreldes 

2001. aastaga langenud. Kulutused on suurenevad kultuuri ja majanduse valdkondades. Puhja 

valla üheks eripäraks on sotsiaalse kaitse tugevus, mille osakaal protsentuaalselt on üsna 

stabiilne. 

Joonis 9. Puhja valla kulud aastatel 2001-2007. 

Kulud 2001-2007 

100% 

90% 

80% 

70% 

60% 

50% 

40% 

30% 

20% 

Sotsiaalne kaitse 

Haridus 

Vabaaeg, kultuur ja religioon 

Tervishoid 

Elamu- ja kommunaalmajandus 

Keskkonnakaitse 

Majandus 

Avalik kord ja julgeolek 

Üldised valitsussektori teenused 

10% 

0% 

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 

Kulusid saame majandusliku sisu järgi jagada püsikuludeks ja investeerimiskuludeks. 

Tabel 6. Püsikulude osakaal eelarvest aastatel 2001-2007. 

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 

Üldised valitsussektori teenused 13,93 13,74 9,58 9,71 9,49 7,86 9,18 

Avalik kord ja julgeolek 0,12 0,12 0,14 0,16 0,13 0,15 0,12 

Majandus 2,24 2,85 4,93 6,20 5,91 4,46 5,50 

Keskkonnakaitse 0,35 1,95 0,75 0,71 0,36 0,62 0,77 

Elamu- ja kommunaalmajandus 1,71 2,13 1,72 2,90 2,64 2,02 2,44 

Tervishoid 0,46 0,50 0,45 0,94 0,42 0,71 0,21 

Vabaaeg, kultuur ja religioon 5,53 5,49 5,83 6,99 6,17 5,67 7,14 

Haridus 62,69 56,59 57,28 57,08 50,60 43,95 46,65 

Sotsiaalne kaitse 8,50 7,66 8,27 8,58 8,99 8,08 7,68 

KOKKU PÜSIKULUD 95,53 1,03 8,95 3,27 4,71 3,52 79,69 

Püsikulude komponentideks on mitmesugused eraldised, personali-, majandamis- ja muud 

kulud. Tabel 6 ja joonis 10 illustreerivad tegevusalade osakaalu eelarve tuludest. Püsikulud on 

vähenenud üldiste valitsussektori teenuste osas ja hariduse kuludes. Hariduse valdkonnas on 

püsikulude vähenemine seotud poliitiliste otsustega, Kaimi Põhikooli sulgemise osas 

2001. aasta sügisest ja Uula lasteaia ning Ulila rühma laste ümberkolimisest Puhja lasteaeda 

2003. aasta sügisest. Teiste valdkondade püsikulud on võrreldes 2001. aastaga suurenenud. 

23

Joonis 10. Püsikulude osakaal eelarvest aastatel 2001-2007. 

Püsikulude osakaal eelarvest 

70,00 

60,00 

50,00 

40,00 

30,00 

20,00 

10,00 



Majandus 



Tervishoid 


Haridus 


- 

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 

Investeerimiskuludes on põhivara soetamise ja renoveerimisega seotud kulud. Puhja valla 

suuremad investeeringud on olnud haridusse ja kultuuri. Vald on saanud lubada suuremaid 

kulutusi tänu mitmetele projektidele, milledele on lisaks omafinantseerimistele erinevatest 

allikatest toetusi eraldatud. Suurenenud on ka vallateedele- ja tänavatele tehtavad kulutused, 

kuna riik on hakanud teede korrashoiule enam tähelepanu pöörama ja eraldanud selleks 

rohkem finantse. 

Vaadeldava perioodi olulisemad ja mahukamad investeeringutega seotud tegevused on olnud 

järgmised: 

1. 2001. aasta – Põhivara parendust tehti hoonetele kokku 470 tuh krooni eest, millest 

Ulila Keskuse lamekatuse renoveerimine maksis 234 tuh krooni, Puhja Gümnaasiumi 

söökla remont ja valgustus 190 tuh krooni ja Puhja lasteaia soojasõlme 

rekonstrueerimine 46 tuh krooni. Projekti „Ulila Keskuse Katus“ sihtfinantseerisid 

Siseministeerium 152 tuh krooni ja Lions Club 49 tuh krooni ulatuses, valla osalus 

selles 33 tuh krooni. 

2. 2002. aasta – Puhja Gümnaasiumi hoone soojuslik renoveerimine (akende 

väljavahetamine) kokku summas 420 tuh krooni, millest Majandus- ja 

Kommunikatsiooniministeeriumist 300 tuh krooni; Puhja Gümnaasiumi tualettruumid 

390 tuh krooni ja söökla abiruumid 81 tuh krooni; Puhja Seltsimaja katus ja fassaad 

496 tuh krooni; Savikoja prügila sulgemine 185 tuh krooni. 

3. 2003. aasta – Puhja lasteaia akende vahetus maksis 427 tuh krooni; Puhja 

Gümnaasiumi võimla põrand 495 tuh krooni (sh ERDA-st 350 tuh krooni). 

4. 2004. aasta – Suuremad tööd ja varade soetused tehti Puhja Gümnaasiumis 

320 tuhande krooni eest (klassiruumide valgustuse renoveerimise lõpuspurt uues 

majas, söögisaali uus põrand ja bussi liisimine) ning Puhja Lasteaias 470 tuhande 

krooni eest (tualettruumide ja rõdude kapitaalremont, soojaveesüsteemi ja elektriseadmete 

renoveerimine). Uula Huvikeskus ja raamatukogu said uued uksed-aknad ja 

korrastatud maja välisilme 492 tuhande krooni eest, millest riigi ja Euroopa Liidu 

24

toetus oli 328 tuh krooni. Detailplaneeringuala arendamisi 967 tuh krooni ulatuses – 

paigaldasime Puhja aleviku detailplaneeringu alale vee- ja kanalisatsioonitorustiku, 

mis varustab seitset uut ehituskrunti. Defra projekti raames likvideerisime valla 

territooriumilt kõik ebaseaduslikud prügimäed, käivitasime jäätmete valiksorteerimise, 

ostsime uusi prügikonteinereid, koolis ja lasteaias toimus rohkesti õpilasi ja lapsi 

harivaid keskkonnaalaseid tegevusi. Projekti maksumuseks kujunes 288 tuh krooni, 

millest Sapardist saime 257 tuh krooni. 

5. 2005. aasta - Ettevõtluse Sihtasutuse (EAS) rahade abiga rekonstrueerisime Puhja 

lasteaeda, kus toimusid sisemised kapitaalremondi tööd (küte, vesi, kanalisatsioon, 

elekter, ventilatsioon, tuletõrjesignalisatsioon, põrandad, laste mööbel ja 

siseviimistlus). Projekti kogumaksumus on 4,54 milj krooni, millest EAS finantseerib 

2,2 milj krooni, 550 tuhat krooni tuleb valla eelarvest ja ülejäänud pangalaenust. Sai 

valmis ka Uula Huvikeskuse ja raamatukogu II etapp, mille käigus remontisime 

siseruumid, senise 7 ahju asemel on majas keskküte, elanike kasutada on jõusaal ja 

ruumid huvitegevusteks. Projekt läks maksma kokku 1160 tuh, millest PRIA toetus 

MTÜle Ulila Arengukoda 887 tuh krooni, valla kaasfinantseering 98 tuh krooni ja 

investeering valla eelarvest 174 tuh krooni. Alustasime ka Puhja Seltsimaja 

remonditöödega, milleks Kultuuriministeerium eraldas meile esialgu miljon krooni, 

hiljem 2005 aasta riigi lisaeelarvest veel pool miljonit krooni. Valla omaosalus 

Seltsimaja töödes on 200 tuhat krooni. Kokku kasutasime sel aastal 1,2 miljonit krooni 

maja ümbruse korrastamiseks (platsid, teerajad, vundamendi remont). Puhja 

Gümnaasiumi kapitalikulud olid 592 tuh krooni. Puhja vald ostis sel aastal ka AS 

Emajõe Veevärk aktsiaid 1,31 milj krooni eest 

6. 2006. aasta – Alustasime Puhja Seltsimaja sisetöödega. Riigi rahadest oli kasutada 

eelmise aasta lisaeelarvega kokku 2 milj krooni. Vald lisas omalt poolt 990 tuh krooni. 

Sel aastal viisime lõpule Puhja lasteaia renoveerimise 866 tuhande krooni eest. AS 

Emajõe Veevärk aktsiaid ostsime 2,724 milj krooni eest. 

7. 2007. aasta – Aasta investeeringute eelarve on juba 10,5 miljonit krooni. Jätkus Puhja 

Seltsimaja remont. Selle hoone korda saamiseks ja uue sisustuse muretsemiseks kulus 

3 milj krooni, millest 1,5 milj saime riigilt toetusena. Puhja raamatukogu leidis uued 

ruumid endises Talu poe hoones. Hoone maksumus oli 2,2 milj krooni, kohandamine 

500 tuh krooni ja uue inventari soetamine 210 tuh krooni ulatuses. Peale Puhja 

Gümnaasiumi töökoja hoone rekonstrueerimisprojekti valmimist (350 tuh krooni) 

alustasime kooli töökoja rekonstrueerimisega. Eelarves selleks 2,2 milj krooni. Puhja 

vald ostis AS Revo Kommerts Ulila aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrassid 

250 tuh krooni eest. Sellel aastal käivitati Siseministeeriumi pilootprojekt 

tänavavalgustuse laiendamiseks. Puhja valla projekti maksumuseks on 1,2 milj krooni. 

Lisaks parendati Ulila Kesk 14 hoonet 380 tuh krooni eest (Ulila arstipunkt, apteek, 

post), rekonstrueeriti Puhja Seltsimaja ja Perearsti vaheline trass 150 tuh krooni eest. 

Teid on remonditud igal aastal, kuid sel aastal on eelarve tõusnud juba 710 tuhande 

kroonini. 

25

Tabel 7. Investeeringud aastatel 2001-2007 (tuh kroonides). 

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 

Üldised valitsussektori 

teenused - - 133 20 - - - 

Avalik kord ja julgeolek - - - - - - - 

Majandus - - 163 109 - - 824 

Keskkonnakaitse - - 1 287 - - - 

Elamu- ja 

kommunaalmajandus - - - 768 - - 846 

Tervishoid - - - - - - 308 

Vabaaeg, kultuur ja 

religioon - 496 71 492 1 205 2 990 6 053 

Haridus 236 933 1 147 744 4 723 1 530 2 494 

Sotsiaalne kaitse 234 - - - - 58 - 

KOKKU 

INVESTEERINGUD 471 1 430 1 515 2 421 5 928 4 577 10 525 

Joonis 11. Investeeringud aastatel 2001-2007 (protsentides). 

INVESTEERINGUD 2001-2007 

100% 

90% 

80% 

70% 

60% 

50% 

40% 

30% 

20% 


Haridus 


Tervishoid 



Majandus 



10% 

0% 

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 

Finantseerimistehingud 2001-2007 

Puhja valla finantsvarade koosseisu kuuluvad raha ja pangakontod, aktsiate ost, laenude ja 

liisingute kohustuse võtmine ja tagasimaksmine. 

26

Tabel 8. Finantseerimistehingud aastatel 2001-2007 (tuhandetes kroonides). 

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 

FINANTSEERIMISTEHINGUD -352 -365 -437 317 2 383 -3 122 4 913 

10.1 Finantsvarade suurenemine (-) 0 0 -6 -48 -1 314 -2 724 0 

1011.1.8 Aktsiate ja osade ost residentides (-) 0 0 -6 -48 -1 314 -2 724 0 

20.5 Kohustuste suurenemine (+) 0 0 0 1 000 4 460 4 407 3 600 

2081.5.8 

Laenude võtmine muudelt residentidelt 

(+) 0 0 0 1 000 4 460 4 407 3 600 

20.6 Kohustuste vähenemine (-) 0 155 -170 -271 -225 -3 022 -769 

2081.6.0 

2081.6.8 

Võetud laenude tagasimaksmine 

valitsussektorisiseselt (-) 0 0 0 0 0 -450 0 

Võetud laenude tagasimaksmine 

muudele residentidele (-) 0 0 0 0 -158 -2 526 -769 

laen Ühispangast 0 0 0 0 -158 -2 526 -769 

2082.6 Kapitaliliisingu maksed (-) 0 155 -170 -271 -67 -47 0 

1001 

Muutus kassas ja hoiustes (suurenemine 

"-", vähenemine "+") -352 -520 -261 -364 -539 -1 782 2 083 

lisaks kapitaliliisingu kohustuste võtmine (+) 670 0 0 199 0 0 0 

01700 Valitsussektori võla teenindamine 0 25 18 18 84 244 435 

laen 1(Ühispanga laenude intressid) 0 25 18 18 84 244 435 

Puhja vald on soetanud perioodil 2003-2006 aktsiaid 4 092 000 krooni ulatuses. Omame 

Kagu-Eesti AS-is 300 aktsiat nimiväärtusega 20 krooni tk kogusummas 6000 krooni ja 

Emajõe Veevärk AS-is 2724 aktsiat nimiväärtusega 1500 krooni tk kogusummas 4 086 000 

krooni. 

Tabelist selgub, et 2001. aastal ei olnud vallal laenude tasumise näol koormust peal. 1994. a 

saadi Rahandusministeeriumist 450 000 krooni intressivaba laenu, mis tasuti 2006. aastal täies 

ulatuses. 2001. aastal osteti Puhja vallale kolmeaastase liisinguperioodiga 16-kohaline 

609 900 krooni maksev buss. 2004. aastal soetati kapitaliliisinguga 9-kohaline 199 00 krooni 

maksev sõiduauto Puhja Gümnaasiumile. Investeerimislaenu on vald võtma hakanud alates 

2004. aastast. 2005. aastal saime Ühispangast sildfinantseerimisena 2 200 000 krooni KOITkava 

teostamiseks Puhja lasteaia renoveerimisel, mille tagastamine toimus peale projekti 

heakskiitmist aastal 2006. Sellest tingitud ka vastavatel aastatel suuremad laenusummad 

(2005 võetud laen ja 2006 võetud laenude tagasimaksmine). 

Valitsussektori võla teenindamine koondab intresside tasumise nii võetud laenude kui ka 

liisingute pealt. Aasta-aastalt intresside summad suurenevad. Eelarves kajastatakse valitsussektori 

võla teenindamine püsikulude koosseisus. 

27

Puhja valla finantsnäitajad 2005 ja 2006. aasta aastaaruande põhjal. 

Finantsnäitajad 2006 2005 

Puhastatud eelarve (kroonides) 25 505 000 21 747 000 

Aruandeaasta defitsiit/ülejääk 12,1% -11,3% 

5 aasta defitsiit -0,4% -3,9% 

Võlakoormus 30,1% 29,3% 

Maksevõime kordaja 1,4 0,5 

Kohustused elaniku kohta (kroonides) 5 073 3 446 

Kohustused põhivarasse 61% 78% 

Põhivara elaniku kohta (kroonides) 8 334 4 439 

Laenude tagasimakse puhastatud eelarvest 0,12% 0,01% 

Omafinantseerimisvõimekus 1,17% 1,14% 

Investeeringud põhivarasse 22% 54% 

Keskmine likviidsus 10,7% 7,6% 

Kinnipidamine eelarvepuudujäägi ülemmäärast ja netovõlakoormuse ülemmäärast on 

kohaliku omavalitsuse üksuse finantsdistsipliini tagamise meetmeteks. See arvestatakse 

raamatupidamisarvestuse andmete alusel iga-aasta lõpu seisuga. 

Puhastatud eelarve - tulud ilma sihtotstarbeliste eraldisteta. 

Aruandeaasta defitsiit/ülejääk iseloomustab, kas omavalitsus on suutnud oma jooksva aasta 

kulud katta jooksva aasta tuludega. Näitaja arvutatakse finantseerimistehingute suhtena 

kuludesse. Aastal 2006 on tegemist ülejäägiga 12,1%. See on tingitud majanduskasvuga ja 

oodatust oluliselt parema tulumaksu laekumisega. Eelarve ülejäägi jätkumine pikemas 

perspektiivis on aga ebatõenäoline. 

5 aasta defitsiit iseloomustab omavalitsuse võimet katta oma kohustused talle laekuvatest 

tuludest. Näitaja negatiivse väärtuse korral ei ole omavalitsus olnud selleks suuteline. 5 

aastane arvestus tagab, et näitaja iseloomustaks omavalitsuse pikemaajalist käitumist ning 

ühekordsed laenuvõtmised pilti ei hägustaks. Kui kohaliku omavalitsuse üksuse viieaastase 

perioodi eelarvepuudujääkide (miinusega) ja -ülejääkide (plussiga) kogusumma on 

negatiivne, siis ei tohi see absoluutsuuruses ületada 10% nimetatud grupi viieaastase perioodi 

puhastulude kogusummast. Aastatel 2002-2006 on Puhja eelarvepuudujääk -0,4 %. 

Võlakoormus näitab kõigi võlakohustuste suhet puhastatud eelarvesse. Selleks, et ohjata 

eelarvedefitsiiti on võlakohustuste kogusumma lubatud piirmääraks 60% eelarve 

puhastuludest, ning võlgade teenindamise aastase lubatud piirmääraks 20% eelarve 

puhastuludest. Kohaliku omavalitsuse üksuse netovõlakoormus ei tohi ületada 60% nimetatud 

grupi vastava aasta puhastuludest (va sildfinantseerimiseks võetud laenud). Puhja valla 2007 

aasta netovõlakoormus on 18,2%. Netovõlakoormus on võlakohustuste ja likviidsete 

vahendite (Puhja vallal sularaha kassas ja hoiused krediidiasutustes) vahe. 

Maksevõime kordaja iseloomustab omavalitsuse lühiajalist maksevõimet ja arvutatakse 

varudeta käibevara ja lühiajaliste kohustuste suhtena. >0,9 hea; 0,6-0,89 rahuldav; 0,3-0,59 

mitte rahuldav; < 0,3 nõrk. Puhja valla 2006. aasta maksevõime on 1,4, seega hea. 

Kohustused elaniku kohta näitab, palju on omavalitsusel kohustusi oma elaniku kohta. 

Kohustused põhivarasse näitab omavalitsuse lühi- ja pikaajaliste kohustuste suhet 

põhivarasse. 

28

Põhivara elaniku kohta iseloomustab omavalitsuse põhivara suurust elaniku kohta. 

Laenude tagasimaksed puhastatud eelarvest. Seaduse kohaselt võib omavalitsus maksta igal 

eelarveaastal tagasi laene kuni 20% puhastatud eelarvest. Puhja vallal 2006. aastal laenude 

tagasimakse ainult 0,12, aga tulevikus see kindlasti suureneb. 

Omafinantseerimisvõimekus iseloomustab omavalitsuse võimet teha investeeringuid ja 

kapitalikulusid. Näitaja arvutamisel võetakse üheltpoolt omavalitsuse puhastatud eelarve (st 

tulud ilma sihtotstarbelise eraldiseta), liites saadud tulud kohalike teede hoiuks ning 

arvestades välja tulud varade müügist; teiseltpoolt võetakse tehtud kulud, millest on maha 

arvestatud makstud intressid, tehtud investeeringud, sihtotstarbeliste eraldiste arvelt tehtud 

jooksvad kulud ning omavalitsuse sihtotstarbelised eraldised põhivara soetuseks. 

Kui näitaja = 1, siis omavalitsusel puudub võimalus võtta endale uusi kohustusi või teha 

investeeringuid jätkusuutlikult. Kui näitaja on alla ühe, siis omavalitsus on suuteline jätkama 

olemasolevaid kulutusi piirates, kogutud ressursse kasutusele võttes või müües omavalitsuse 

vara. Laenu jooksvate kulude katteks võtta ei saa. Heas olukorras olevaks omavalitsuseks 

võiks pidada sellist, kelle omafinantseerimisvõime on vähemalt 1,1 – see näitaks, et 

omavalitsus on võimeline 10% oma vabatulude osas kulutama uutele tegevustele või tegema 

investeeringuid. Puhja vallal on see näitaja 2006. aastal 1,17. 

Investeeringud põhivarasse. Olukorras, kus põhivara amortiseerub, on vajalik vähemalt tagada 

selle väärtuse säilitamine (st tehtavad investeeringud põhivarasse peaksid võrduma arvestatud 

kulumiga). Edukas omavalitsus tagab oma põhivara säilimise ja suurendamise. 

Keskmine likviidsus. Omavalitsuse likviidsus näitab, kui palju puhastatud eelarve tuludest on 

tal keskmiselt vabade vahenditena olemas. Liiga väikse % korral on omavalitsusel raskusi 

eelarves ette nähtud kulutusi teha, liiga suure näitaja korral on aga tegemist ebaefektiivse 

finantsjuhtimisega. 

Kokkuvõtteks võib öelda, et suure osa Puhja valla tuludest moodustavad toetused ja suurim 

osa kulutustest tehakse hariduskulutustele. Puhja valla juhtimise eripäraks on see, et on 

kirjutatud häid projekte abirahade taotlemiseks ja tehtud arukaid investeerimisotsuseid: Puhja 

Seltsimaja ja Puhja lasteaia renoveerimine, Uula Huvikeskuse rajamine, tänavavalgustuste 

rajamine, AS Emajõe Veevärgi aktsiate ost, Puhja Raamatukogule uute ruumide ostmine, 

investeeringud Puhja Gümnaasiumi ja töökoja hoonesse. Abirahade taotlemine ja tehtud 

investeeringud on osutunud vajalikeks ja seda suunda tuleks jätkata, sest investeeringud on 

pikaajaliselt arengu aluseks ja toovad rohkem inimesi Puhja valda elama. Et püsida 

konkurentsivõimelisena on vajadus vallas ka ettevõtluse elavdamiseks. 

29

Puhja valla strateegilised arengusuunad 

aastateks 2008 - 2021 

Missioon: 

Puhja vald on valla elanike elu ja heaolu edendaja. 

Visioon: 

Puhja vald – meeldiv kodupaik Tartu ligidal, mis on eneseteostust võimaldav ja avatud, 

õppimist ja kultuuri väärtustav ning ilusa ja turvalise elukeskkonnaga. 

Strateegilised tegevussuunad aastateks 2008 - 2021 

1. Turvalise elukeskkonna tagamine, asulate ja külade välisilme ning tehnilise infrastruktuuri 

kaasaajastamine. 

2. Sotsiaalse elukeskkonna arendamine. Haridusruumi ja vaba aja veetmise ning meelepärase 

tegevuse võimaluste mitmekesistamine. 

3. Kohaliku omavalitsuse teenuste mitmekesistamine ja kvaliteedi tõstmine ning kavandatu 

elluviimismehhanismide täiustamine läbi valdkondlike arengukavade. 

4. Inimeste kaasatuse suurendamine, parem ligipääs haridusele, töökohtadele ja infole. 

5. Piirkonna maine, atraktiivsuse tõstmine 

30

Puhja valla arengueesmärgid 

I FÜÜSILINE ELUKESKKOND 


Aastaks 2021 on 

… olemas kokkulepe ja nägemus Puhja valla ruumilisest arengust; 

… olemas valla vajadusi rahuldav soojamajanduspoliitika; 

… olemas kvaliteetne ja turvaline teedevõrk; 

… jätkuvalt olemas valla elanike vajadusi arvestav vallasisene transporditeenus; 

… Puhja puhas ja heakorrastatud vald. 

Kõige tähtsam ülesanne on Puhja valla üldplaneeringu kehtestamine. 

Puhja valla sooja- ja energiamajanduse arengukava vajab kaasajastamist, et saada nägemus 

kogu valda hõlmava ühtse energiapoliitika osas. Puhja aleviku puhul tuleb esmalt kaardistada 

olemasolev soojamajanduse olukord ning teostada TTA (teostatavus-tasuvusanalüüs). Suureks 

probleemiks on, et kaugkütteteenuse tarbijatel puudub kindlus kaugkütte jätkusuutlikkuse, 

paindlikkuse ja vastuvõetava hinna suhtes. Kaaluda tuleb Puhja alevikku lokaalkatlamaja 

ehitamist. Alanud on läbirääkimised soojatootjaga, et leida omavalitsuse jaoks optimaalsem 

lahendus edaspidise soojatootmise korraldamisel. 

Valla ülesanne on iga-aastaselt investeerida teede rekonstrueerimisse ning tagada aastaringne 

teede hooldus. Oluline on kruusakattega teede tolmuvabaks muutmine, eelkõige Puhja–Elva 

maantee ja koolibussi ringi teele ning surnuaia teele. Riigiteede korrastamisel teeme 

ettepanekud teede korrashoidjale. 

Teede ja tänavate rekonstrueerimiseks ja hooldamiseks tuleb koostada teede hooldus- ja 

remondikava, mis aitab algatada järjepidevuse ja võrdse rahajagamise valla teede osas. Üheks 

oluliseks tegevuseks on vallasiseste teede märgistamine, mis on vajalik eelkõige 

hajaasustuses. Puhja alevikus tuleb lahendada jalakäijate turvalisuse küsimused. Aleviku 

peatänav, Nooruse tänav, vajab liikluskorralduslikku lahendust läbi projekti ja 

rekonstrueerimise. Planeerime kergliiklusteede võrgu väljaarendamist alevikus kui ka Tartu 

suunas. Vajadusel tuleb jätkata ka tänavavalgustuse ehitamist ja laiendamist Puhja valla 

tiheasustusega aladel, mis on väga oluline ohutu liiklemise ja turvalisuse seisukohast. 

Puhja alevikus on tõsiseks probleemiks suurte veoautode parkimine korterelamute ja nende 

läheduses asuvate asutuste piirkonnas. Lähiaastate ülesandeks on veoautode 

parkimiskorralduse lahendamine Puhja alevikus. 

Puhja vald peab tagama heakorra valla territooriumil, korraldama teeäärte ning parkide 

korrashoidu, korrastama kalmistud ning muud avalikud kohad. Jätkata tuleb bussipeatuste 

korrashoidu. 

31

Oluline on side Tartuga - vald toetab vastava ettevõtluse arengut - transporditeenus 

(bussiliiklus, taksoteenus), kuid lähiaastatel ise seda korraldama ei hakka. 

Ajaloolised objektid ja looduslik kooslus võimaldavad arendada Puhja vallas turismi- ja 

puhkevõimalustega tegelevaid ettevõtteid. Valla vaatamisväärsused tuleb tähistada viitade ja 

infotahvlitega. Struktuurifondide abiga tuleb lammutada valla territooriumil asuvad vanad 

tootmishooned, mis on ohtlikud ja kahjustavad piirkonna miljööväärtuslikkust. Tuleb 

koostada Kavilda ürgoru, kui virgestusala kasutuselevõtu tegevuskava koostöös Konguta 

vallaga. 

Ettevõtluse arengul lähtume põhimõttest, et toetame sotsiaalset ettevõtlust: teenused, mis on 

olulised ja vajalikud valla elanikele, kuid pole oma olemuselt kasumlikud. 

Side – telekommunikatsiooniteenused paranevad kui Puhjani jõub kaasaegne fiiberoptliline 

kaabelside. 

Puhja pargist peab saama aleviku vaba aja veetmise ja lõõgastumise „süda”. Renoveerimist 

vajavad Puhja tiik koos vesikonnaga ja Nooruse tänav. Heakorrastamist vajavad objektid 

lisaks eelnimetatule – Kavilda kiigemägi ja org, Ulila park ja suveaed, Elva jõe kallas Ulilas, 

Rämsi Veskijärv, Reku sildumisala, veematkajate puhkekohad Emajõe ääres ja Puhja 

kalmistu piirdeaed. Koostöös korteriühistutega tuleb leida võimalusi korterelamute ja nende 

ümbruskonna heakorra parandamiseks. 

2. KESKKONNAKAITSE 

Aastaks 2021 on olemas hästitoimiv ja keskkonda säästev jäätmemajandus, inimste 

keskkonnateadlikkus on kasvanud. 

Jäätmemajanduse arendamiseks on vajalik koostatud jäätmehoolduse arengukava 

ellurakendamine ning olmejäätmete korraldatud jäätmeveo kohustuse rakendamine. Jäätmete 

kohtsorteerimise edendamisel tuleb luua sorteeritud jäätmete üleandmisvõimalused 

(jäätmejaam/jäätmepunkt, biolagunevate jäätmete ladustamine), et säilitada Puhja vallas 

meeldiv elukeskkond ja tagada säästev areng. Jätkatakse bioloogilise mitmekesisuse ja 

maastiku kaitse korraldamist. 

Haridusasutustes ja valla infot kajastavates väljaannetes tuleb jätkata keskkonnaalase info 

edastamist ja keskkonda säästvate eluviiside propageerimist. 

3. ELAMU- JA KOMMUNAALMAJANDUS 

Aastaks 2021 on olemas 

… valla elanikkonda, asutusi ja ettevõtteid rahuldavad ning keskkonnanormidele vastavad 

vee- ja kanalisatsioonirajatised, kvaliteetne joogivesi ja puhastatud reovesi. 

… elamispinnad seda vajavatele elanikele ja pakutakse vajalikke isikuteenuseid. 

Puhja vald peab oma tiheasustusega aladel tagama kvaliteetse joogivee ja heitvee 

puhastamise. Selleks on vaja ette näha Puhja valla tiheasustusaladel asuvate trasside 

32

ekonstrueerimine ja võimalusel ka laiendamine. Puhja vald on aktsionär AS Emajõe 

Veevärk, kelle ülesanne on rekonstrueerida ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised Puhja 

alevikus, Rämsi külas ja Ulila alevikus. 

Eluasemeteenuse arendamiseks on vaja olemasolevaid, kui ka ehitatavaid sotsiaaleluruume 

kohandada puuetega inimestele. Vajadus võib tekkida munitsipaalkorterite järele, mida oleks 

võimalus pakkuda valla asutustesse tööleasuvatele inimestele (nt noored õpetajad, 

spetsialistid). 

4. AVALIK KORD JA JULGEOLEK 

Aastaks 2021 on Puhja vald turvaline elupaik kõigile elanikele ja valla külalistele. 

Turvalisuse tagamine on politsei, kohaliku võimu ja ka elanike ülesanne. Turvalisuse 

tagamisel on tähtis olustikuline ja sotsiaalne ennetustöö. Vallavalitsuse olustikuline 

ennetustöö seisneb eelkõige järelevalves, et uusehitiste rajamisel ja detailplaneeringute 

koostamisel arvestatakse turvalise elukeskkonna standarditega. 

Vallavalitsuse sotsiaalne ennetustöö on haridus- ja kultuuriobjektide korrashoid ning aktiivne 

tegelemine riskiperekondadega. Valla ülesandeks peab olema tiheasustusalade liikluse 

turvalisuse tagamine tänavavalgustuse, kiirust reguleerivate märkide ja rajatiste abil. Lisaks 

tänavavalgustusele tuleb rakendada asulates ka videovalvet. Oluline panus elukeskkonna 

turvalisuse suurendamisel on naabrivalve elavdamine ja korrakaitse tõhustamine koostöös 

politseiga. 

II SOTSIAALNE ELUKESKKOND 

5. HARIDUS 

Aastaks 2021 on Puhja valla haridusasutused kaasajastatud ja vastavad nõuetel, kus on 

võimalik saada kvaliteetset ja konkurentsivõimelist haridust kõigis astmetes. 

Võib väita, et peale rekonstrueerimist on Puhja lasteaia ruumid kaasaegsemaid Tartumaal. 

Lähituleviku prioriteetideks on Puhja lasteaia fassaadi, vundamendi niiskuskaitseriba 

rekonstrueerimine. Oluline on ka lasteaia krundi vertikaalplaneering ning kõnniteede 

uuendamine. Võimalusel tuleb rekonstrueerida ka välibassein. Kvaliteetse alushariduse 

tagamiseks jätkatakse töötajate täiendõppe toetamist. 

Lähituleviku prioriteetideks on Puhja Gümnaasiumi peahoone ja töökojahoone 

rekonstrueerimine. Rekonstrueerimist vajavad ka kooli ümbrus, staadion ning koolihoone 

vana osa. Jätkuvalt on vaja arendada gümnaasiumi infotehnoloogilist baasi, uuendada 

inventari ja sisustust. 

Oluline on gümnaasiumihariduse andmise võimaluse säilimine. Vajadusel tagatakse 

lisarahastus gümnaasiumi kolme (3) õppesuuna käivitamiseks ja arendamiseks. 

33

6. VABAAEG, KULTUUR JA RELIGIOON 


… Puhjas aktiivseid eluviise ja puhkust võimaldav keskkond, kus edendatakse seltsielu ja 

jätkatakse kultuuritraditsioone ning toetatakse ja väärtustatakse omaalgatust 

... kaasaegsed ja inforikkad raamatukogud kujunenud vabaaja- ja infokeskusteks. 

… on Puhja elanikel võimalus aktiivselt tegelda erinevate spordialadega. 

... Puhja valla noortele on tagatud meelepärased vaba aja veetmise ja huvihariduse 

omandamise võimalused. 

Puhkamise ja vaba aja veetmise võimaldamine on valla üks prioriteete. Selleks tuleb: 

- alevikesse rajada lastele mänguväljakud; 

- korrastada alevike rohealad; 

- rajada ja korrastada supluskohad; 

- luua võimalused suusatamiseks ja matkamiseks; 

- arendada vabaõhuürituste läbiviimise kohti; 

- rajada Kiigemäele vaatetorn ja vabaõhulava; 

- renoveerida Puhja staadion ja luua seal tingimused erinevate spordialadega 

tegelemiseks: kergejõustik, jalgpall, võrkpall, korvpall, jne; 

- Puhja alevikku rajada tänavakorvpalliplats, mida oleks talvel võimalik kasutada 

liuväljana; 

- rajada valgustusega liuväljakud asulatesse; 

- luua või aidata kaasa spordiinventari laenutussüsteemi loomiseks (uisud, suusad, 

rulluisud jne); 

- rajada skatepargi platsid küladesse; 

- rajada välivõrkpalliväljakud Ulila, Puhja ja Rämsi asulatesse; 

- rajada tänavakorvpalli plats Ulilasse; 

- taotleda rahalisi vahendeid ja aidata kaasa kergliiklusteede rajamiseks; 

- rajada jõusaal Puhja alevikku (näiteks kooli baasil); 

- luua tingimused squashi mängimiseks; 

- leida rakendus kooli lasketiiru ruumidele; 

- luua tingimused tehnikaspordialade harrastamiseks; 

- rajada lastele kelgumägi; 

- veepealse tegevuse arendamine (kanuud, vesirattad jne). 

Vaba aja veetmise ja turismi seisukohalt on oluline võimaldada Puhja valla elanikele ning 

külalistele mitmekülgseid vaba-aja veetmise võimalusi. Selleks tuleb: 

- rajada Reku ja Ulila sadamate alale sildumisala koos vajalike rajatistega; 

- muuta raamatukogud infokeskusteks, kus lugemismaterjali leiavad ja internetti saavad 

kasutada kõik huvilised; 

- Ulila raamatukogu tulevik lahendada koos Ulila Keskuse arenguga. 

Puhja Seltsimaja asub Puhja alevikus ja on valla ainuke seltsimaja, mis on renoveeritud ning 

muutumas valla kultuuritöö keskuseks. Puhja vallas tegutseb kaks huvikeskust – Uula 

Huvikeskus ja Ulila Keskus. Uula Huvikeskus tegutseb Rämsi külas, endise lasteaia 

ruumides, mis on korrastatud. Ulila Keskus tegutseb endises Ulila koolimajas. Keskus kasutab 

oma tegevuseks 2-3 klassiruumi. Lisaks keskusele tegutseb hoones ka veel Ulila 

Raamatukogu. Keskuse laienemist ja arenemist takistab hoone halb seisukord. Ulila aleviku 

edasiseks arenguks on vajalik: 

- Ulila Keskuse (Ulila vana koolihoone) baasil arendada välja kogukonna keskus; 

34

- korrastada Ulila sadamale jääv territoorium. 

Lähiaastate prioriteet on Puhja alevikku vabaajakeskuse rajamine. Vabaajakeskust on vaja 

kuna Puhja alevikus puudub vastava funktsiooniga asutus. 

Puhja vald toetab ja väärtustab igati omaalgatuslikku tegevust ning on väga heades suhetes 

valla territooriumil tegutsevate mittetulundusühingutega. Valla eesmärgiks on jätkuvalt 

toetada MTÜ-sid ning sihtasutusi läbi tegevustoetuste. Vald näeb just MTÜ-des kohaliku 

küla- ja seltsielu edendajaid. 

Puhja valla sporditegevuse edukus on sõltunud eestvedajatest. Vaja on koostada 

sporditegevuste arengukava, milles sätestatakse tegevusvaldkonnad, mida omavalitsus toetab 

ning mille arengule igati kaasa aitab. 

Visuaalne identiteet. Puhja vallal on olemas valda tutvustavad välikaardid. Piirkonna maine ja 

atraktiivsuse tõstmise seisukohalt on oluline üle vaadata ja ühtlustada kogu valla visuaalne 

identiteet – viidamajandus ja kommunikatsioonikanalid. Lähtuda tuleb kahest suunast: vallal 

elanikele suunatud ja vallast väljapoole (maakond, kogu Eesti, välismaalastele) suunatud 

teabelevi. Puhja vald saab oma elanikke tunnustada Aasta Inimese valimise läbi. Hetkel 

puudub aasta inimese valimiseks reglement. Lisaks konkursile Aasta Inimene valimine tuleb 

luua süsteem valla mainet tõstvate tegude ja tegijate tunnustamiseks. 

Noorsootöö korraldamisel tuleb lähtuda põhimõtetest, et noorsootööd tehakse noorte jaoks 

koos noortega, kaasates neid otsuste tegemisse ning luues tingimused teadmiste ja oskuste 

omandamiseks, lähtudes noorte vajadustest ja huvidest. Noorsootöö prioriteetideks on: 

- noorte suurem kaasamine otsuste tegemisse läbi Noortevolikogu; 

- noorsootöö¬spetsialisti ametikoha loomine vallas, kes korraldab ja koordineerib 

noorsootööd; 

- noorte poolt algatatud ja noortele mõeldud projektide ja huvitegevuse toetamise jätkamine; 

- aktiivsete ja teotahteliste noorte ning noortega tegelevate asutuste ning inimeste 

tunnustamine. 

Noortele tuleb luua vaba aja veetmiseks ja huvitegevuseks tingimused. Lähiaja perspektiiviks 

on avada ja sisustada Puhjas noortekeskus. Samuti tuleb soetada vajalikku inventari (piljard, 

lauatennis jne) asutustesse (Ulila Keskus, Uula Huvikeskus jne), kes igapäevaselt noortega 

tegelevad. Seni rajatud mänguväljakud on mõeldud kasutamiseks eelkooliealistele lastele. 

Valda tuleb ehitada mänguväljakud atraktsioonidega noortele. Samuti tuleb leida koht, kuhu 

saaks rajada skatepark. 

7. SOTSIAALNE KAITSE 

Aastaks 2021 on välja töötatud toimiv kõiki elanikkonna gruppe arvestav sotsiaal- ja 

tervishoiusüsteem. 

Puhja vallal on vaja luua eakate päevakeskus, kus on võimalus pakkuda teenuseid eakatele ja 

puuetega inimestele. Pikema perspektiivina tuleb kaaluda oma hooldekodu rajamist, kus 

hooldekoduteenust vajavad inimesed saavad teenuse oma kodule lähemal, säilivad 

tutvusringkond, sidemed. Jätkuvalt pakutakse sotsiaalhoolekande teenused puuetega 

inimestele, eakatele, peredele ja lastele ning eluasemeteenused sotsiaalsetele riskirühmadele. 

35

Toimetulekutoetus, hooldaja toetus ja muud ühekordsed toetused vastavad seadusandlusele 

ning nende proportsioon ei vähene võrreldes käesoleva aasta eelarvega. Puhja vald tegeleb 

järkuvalt tööhõivega seonduvate küsimuste lahendamisega vastavalt võimalustele. 

8. TERVISHOID 

Aastaks 2021 on Puhjas võimalik saada kvaliteetset perearstiteenust ning muid seadusega 

ettenähtud tervishoiuteenuseid. 

Puhja valla ülesanne on kvaliteetse perearstiteenuse tagamine valla elanikele, mis tagatakse 

perearstikeskuste käigushoidmise ja arendamise teel. Puhja vallas on kaks perearstikeskust, 

mis asuvad Ulila ja Puhja alevikus Vald otsib võimalusi, et rakendada koduõendusteenus. 

Vald toetab ka apteegi tegevust. Elanikkonna tervise huvides on oluline arendada haigusi 

ennetavaid tegevusi. 

Puhja valla elanike tervise ja seda mõjutavatest teguritest annab ülevaate Puhja valla 

terviseprofiil. Puhja valla terviseprofiili eesmärgiks on suurendada elanikkonna heaolu ja 

tõsta inimeste elukvaliteeti parema tervise kaudu. 



… saavutatud konsensus valla edasisest arengust ja investeeringutest ning järgitakse 

arengukava ja tegevuskavasid. 

…Puhja inimesi ja tegusid väärtustav vald, kes kasutab oma tegevustes kvaliteetseid ja 

ajakohaseid info edastamise allikaid. 

Lisaks vastuvõetud arengukavale 2008 – 2021 on oluline valdkondlike arengukavade 

koostamine (soojamajandus, haridus, elamumajandus, ettevõtluse toetamise strateegia). 

Valla töötajate struktuuri ja ülesandeid muudetakse vastavalt vajadusele, tagamaks parima 

kvaliteediga teenused elanikele. 

Väga oluline osa valla juhtimises on ka valla veebilehel. Valla koduleht on uuendatud. 

Koduleht peab muutuma igapäevaseks informatsioonivahetuse allikaks valla asutuste ja valla 

rahva vahel. Veebilehelt peab olema kättesaadav kogu valda puudutav info sh vallavalitsuse 

dokumendid. 

Koostöö ja ühistegevus. Jätkatakse aktiivselt olemasolevaid koostöökontakte ja osaletakse 

liitudes. Rahvusvahelise koostöö arendamiseks algatatakse ja käivitatakse erinevaid projekte 

koos ühenduste ja seltsidega. 

36

Puhja valla tegevuste ja investeeringute 

kava 2010-2015 

Tähtsuse kriteeriumid: A – väga oluline, B – peab tegema, C – kui võimalused on. 

Eesmärk 

Ülesanne 

I FÜÜSILINE ELUKESKKOND 


Tegevus 

1.1. Olemas kokkulepe ja nägemus Puhja valla ruumilisest arengust 

A 

1.1.1. Arengudokumentide perioodiline uuendamine 

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 

uuendamine 

Hinnanguline maksumus eurodes 

2010 2011 2012 2013 2014 2015 

Maksumus 

kokku 

2010-2015 

Finantseerimisallikad 

Vallaeelarve 

osakaal (%) 

3 196 3 196 vallaeelarve 100% 

A Jäätmekava uuendamine 3 196 3 196 vallaeelarve 100% 

A Puhja valla terviseprofiili koostamine 320 320 vallaeelarve 100% 

1.2. Olemas valla vajadusi rahuldav soojamajanduspoliitika 

B 

B 

1.2.1. Sooja- ja energiamajanduse kaasajastamine 

Puhja aleviku kaugküttesüsteemi 

rekonstrueerimine 

Valla asutuste küttetorustike liitumispunktide 

väljaehitamine 

fondid + 

erasektor 

x vallaeelarve 100% 

0% 

A Soojusenergia ostu-müügilepingute uuendamine x vallaeelarve 100% 

37

1.3. Olemas kvaliteetne ja turvaline teedevõrk 

1.3.1. Teede rekonstrueerimine ja aastaringne teede hooldus 

A Koostada teede hooldus- ja remondikava 0 0 0 0 0 0 0 vallaeelarve 100% 

A Tähistada viitadega vallasisesed teed 1 598 959 2 556 vallaeelarve 100% 

A Valla kruusa ja pinnasteede remont 63 912 19 173 44 738 44 738 44 738 44 738 262 038 vallaeelarve 100% 

C Kool-staadion-kauplus kõnnitee rajamine 12 782 12 782 vallaeelarve 100% 

B 

Nooruse tänava ja Kalda tee ehituse 

projekteerimine 

1 598 3 196 4 793 

vallaeelarve 

+ fondid 

20% 

B 

Puhja aleviku Nooruse tänava ja Kalda tee 

rekonstrueerimine liiklusohutuse tagamiseks 

191 735 191 735 


+ laen 

100% 

1.3.2. Tagada tänavavalgustuse ehitamine ja laiendamine 

B Tänavavalgustuse edasiarendamine Ulilas 3 196 3 196 vallaeelarve 100% 

C Tänavavalgustuse rajamine kuni Puhja kalmistuni 6 391 6 391 vallaeelarve 100% 

1.4. Jätkuvalt olemas valla elanike vajadusi arvestav vallasisene transporditeenus 

1.4.1. Veoautode parkimiskorralduse lahendamine Puhja alevikus 

B 

Veoautode parkla väljaehitamine koos Nooruse tn 

ja Kalda tee rekonstrueerimisega 


+ laen 

100% 

1.4.2. Pakutakse elanikele vallasisest transporditeenust 

A Bussi liisimine 8 948 8 948 8 948 8 948 8 948 8 948 53 686 vallaeelarve 100% 

A 

Sotsiaaltransporditeenuse osutamine eakatele ja 

puudega inimestele 

1 917 1 917 1 917 1 917 1 917 1 917 11 504 vallaeelarve 100% 

A Transporditeenuse osutamine lasteaia lastele 3 707 3 515 3 515 3 515 3 515 3 515 21 283 vallaeelarve 100% 

1.5. Puhja puhas ja heakorrastatud vald 

1.5.1. Tagatakse Puhja valla heakord 

A Teeäärte, parkide korrastamine 3 196 3 196 3 196 3 196 3 196 3 196 19 173 vallaeelarve 100% 

A Kalmistute korrashoid 8 309 10 226 8 309 8 309 8 309 8 309 51 768 vallaeelarve 100% 

38

A Avalike kohtade (sh bussipeatuste) korrashoid 6 391 6 391 6 391 6 391 6 391 6 391 38 347 vallaeelarve 100% 

2. KESKKONNAKAITSE 

2.1. Olemas hästitoimiv ja keskkonda säästev jäätmemajandus 

2.1.1. Jäätmemajanduse arendamine ning olmejäätmete korraldatud jäätmeveo kohustuse rakendamine 

A 

Keskkonnaalase info edastamine haridusasutustes 

ja valla infot kajastatavates väljaannetes 

639 639 639 639 639 639 3 835 


+ fondid 

10% 

C 

A 

Varemete ja mahajäetud tootmishoonete 

likvideerimise korraldamine 

Jäätmepunkti/jäätmejaama laiendamine 

(biolagunevate aia- ja pargijäätmete kogumise 

lahendamine) 

6 391 6 391 6 391 6 391 6 391 31 956 

6 391 6 391 


+ fondid 


+ fondid 

B Ulila endise gaasihoidla likvideerimine 192 192 vallaeelarve 100% 

2.2. Korraldatud bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse 

C 

C 

2.2.1. Rohealade korrastamine 

Reku puhkeala/sildumisala kompleksne 

arendamine 

Maa munitsipaliseerimise korraldamine vastavalt 

vajadusele 

x x x x x 


+ fondid 

x x x x x vallaeelarve 100% 

C Rämsi paisjärve (veskijärve) korrastamine 0 0 0 fondid 0% 

A 

Puhja pargi rekonstrueerimise põhiprojekti 

koostamine 

1 917 1 917 

A Puhja pargi rekonstrueerimine 83 851 83 851 

C 

B 

C 

Kavilda jõe korrastamine (Kentsi paisjärve 

keskkonnaprojekt) 

Elva jõe korrastamine Ulila piirkonnas 

supluskohana kasutamiseks 

Puhja tiigi ja eesvoolu korrastamine supluskohana 

kasutamiseks 

0 0 0 0 0 0 0 


+ fondid 


+ fondid 

Fondid 

(KIK) 

10% 

10% 

10% 

10% 

10% 

959 959 959 959 3 835 vallaeelarve 100% 

0 0 639 639 639 639 2 556 vallaeelarve 100% 

0% 

39

B 

Kavilda kiigemäe puhkealaks korrastamine (s.h 

elektrikapp elektriühenduseks) 

1 278 320 639 639 2 876 vallaeelarve 100% 

3. ELAMU- JA KOMMUNAALMAJANDUS 

3.1. Tagatud keskkonnanormidele vastavad vee- ja kanalisatsioonirajatised, kvaliteetne joogivesi ja puhastatud reovesi 

A 

3.1.1. Tagatud kvaliteetne joogivesi ja heitvee puhastamine 

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste 

laiendamine Rämsi külas, Ulila alevikus ja Puhja 

alevikus 

255 647 


+ fondid 

10% 

A Rämsi endise reoveepumpla likvideerimine x vallaeelarve 100% 

C Kaevuprogramm hajaasustusega aladel 6 391 9 587 15 978 


+ fondid 

30% 

3.1.2. Arendatud elamu- ja kommunaalmajandus 

C Puhja kalmistu kiviaia/piirde ehitamine 12 782 12 782 

B 

Kalmistute biolagunevate (lehed, oksad) jäätmete 

kogumiskohtade ehitamine 

4. AVALIK KORD JA JULGEOLEK 

4.1. Puhjas on turvaline elukeskkond 

4.1.1. Turvalisuse tagamine koostöös politsei, kohaliku võimu ja elanikega 


+ fondid 

50% 


B Videovalve jätkuv väljaehitamine asulates 3 835 3 835 3 835 11 504 vallaeelarve 100% 

B Uula Huvikeskuse videovalve väljaehitamine vallaeelarve 100% 

B 

Liiklust reguleerivate märkide ja rajatiste 

paigaldamine 

II SOTSIAALNE ELUKESKKOND 

5. HARIDUS 

5.1. Haridusasutused on kaasajastatud ja vastavad nõuetele 

vallaeelarve 100% 

40

5.1.1. Kaasajastatud ja nõuetele vastav lasteaed 

A 

Puhja lasteaia välisseinte soojustamine ja fassaadi 

remonttööd 

39 306 39 306 


+ fondid 

0% 

A Lasteaias uue rühma avamine x vallaeelarve 100% 

B 

IT investeeringud Puhja lasteaia 

infotehnoloogiasse 

1 598 1 598 1 598 1 598 1 598 1 598 vallaeelarve 100% 

C Lasteaia õueala sh mänguväljaku ehitamine 10 226 10 226 


+ fondid 

10% 

B 

Lasteaia krundi vertikaalplaneering, kõnniteede ja 

välistreppide renoveerimine, sadevete ärajuhtimine 

63 912 63 912 


+ fondid 

100% 

C Lasteaia välispiirde uuendamine (aed 400 jm) 3 835 3 835 vallaeelarve 100% 

C Lasteaia basseini ja peasissekäigu ehitamine 47 934 47 934 

B 

5.1.2. Kaasajastatud ja nõuetele vastav gümnaasium 

Gümnaasiumi kõnniteede katete parandamine ja 

uuendamine 


+ fondid 

50% 


B Kooli staadioni renoveerimine 95 867 60 077 155 944 

B 

Kooli ümbruse vertikaalplaneering ja sadevete 

ärajuhtimine 

3 196 6 391 9 587 


+ fondid 


+ fondid 

B Gümnaasiumi infotehnolooglise baasi arendamine 3 835 1 278 1 917 1 917 1 917 1 917 12 782 vallaeelarve 100% 

A 

C 

Kooli füüsilise keskkonna vastavusse viimine 

nõuetega (uus PGS) 

Vana kooli hoone eksperthinnang ja 

arendusvõimaluste leidmine 


1917 1 917 vallaeelarve 100% 

C Vana koolihoone renoveerimine 447 382 447 382 


+ fondid 

10% 

20% 

10% 

41

5.2. Võimalik saada kvaliteetset ja konkurentsivõimelist haridust kõigis astmetes 

5.2.1. Kvaliteetse alushariduse tagamine 

A Lasteaia töötajate täiendõppe toetamine 1 917 1 917 1 917 1 917 1 917 1 917 11 504 vallaeelarve 100% 

5.2.2. Kvaliteetse põhi- ja keskhariduse tagamine 

A Gümnaasiumi õpetajate täiendõppe toetamine 3196 3196 3196 3196 3196 3196 19173 vallaeelarve 100% 

6. VABAAEG, KULTUUR JA RELIGIOON 

6.1. Aktiivseid eluviise ja puhkust võimaldav keskkond 

6.1.1. Puhkamise ja vaba aja veetmise võimaldamine 

B 

Asulatesse lastele mänguväljakute rajamine ning 

nende hoolduskulude katmine 

1 278 959 320 320 320 320 3 515 


+ fondid 

20% 

C 

Terviseradade (jooksu-, matka-, kepikõnni- ja 

suusaradade) väljaarendamine 

192 1 278 1 470 

C Puhja korvpalliväljaku rekonstrueerimine 63 912 63 912 


+ fondid 


+ fondid 

20% 

10% 

C 

Puhja seltsimaja varjualune pargipoolsesse külge 

(välisürituste korraldamiseks) 


C 

Puhja Seltsimaja fassaadi renoveerimine (sh 

vihmaveetorud, turvakaamerad, piksekaitse) 

639 63 912 64 551 


+ fondid 

10% 

B Seltsimaja saali põranda vahetamine 15 978 15 978 vallaeelarve 100% 

C Puhja seltsimajale pianiino ostmine vallaeelarve 100% 

C Puhja Seltsimajale helivõimendussüsteemi ostmine vallaeelarve 100% 

C Uula Huvikeskuse keldrikorruse väljaehitamine 22 369 22 369 


+ fondid 

20% 

42

A 

Puhja vabaajakeskuse ümbruse vertikaalplaneering 

ja projekti koostamine 

1 917 19 173 21 091 


+ fondid 

15% 

B Puhja avatud noortekeskuse tööle rakendamine 10 226 12 782 23 008 vallaeelarve 25% 

A Vanade teadetetahvlite väljavahetamine 1 917 1 917 vallaeelarve 100% 

A Noortele suunatud huvitegevuse toetamine 3 196 2 556 2 556 2 556 2 556 2 556 15 978 

C Skatepark'i rajamine 63 912 63 912 

A 

6.1.2. Seltsielu edendamine ja kultuuritraditsioonide jätkamine 

Puhja valla elanike tunnustamine (aasta Inimese 

valimine, kaunis kodu jt üritused) 


+ fondid 


+ fondid 


80% 

10% 

A 

Puhja valla traditsiooniliste ürituste korraldamine 

(jaanipäev, vabariigi aastapäev jt) 


A 

6.1.3. Omaalgatuse toetamine ja väärtustamine 

Tegevustoetus valla territooriumil tegutsevatele 

MTÜ-dele, SA-le kui kohaliku küla- ja seltsielu 

edendajatele 


A Leader programmi tegevuse toetamine 1 917 1 917 1 917 1 917 1 917 1 917 11 504 vallaeelarve 100% 

A Puhja ja Kavilda koguduste tegevuste toetamine 320 639 639 639 639 639 3 515 vallaeelarve 100% 

C Kaugtöökeskuse loomise toetamine x x x vallaeelarve 0% 

6.2. Raamatukogud on kujunenud kaasaegseteks infokeskusteks 

B 

B 

6.2.1. Raamatukogude muutmine infokeskusteks 

Ulila raamatukogu tulevik lahendada käsikäes 

koos Ulila keskusega (kaasajastamine + uus 

sisustus) 

Infotehnoloogilise baasi kaasajastamine + kiire 

interneti kättesaadavuse tagamine 

6 391 6 391 


+ fondid 

50% 

1 917 1 917 3 835 vallaeelarve 100% 

43

7. SOTSIAALNE KAITSE 

7.1. Toimiv kõiki elanikkonna gruppe arvestav sotsiaalhoolekanne 

C 

7.1.1. Pakkuda teenuseid eakatele ja puuetega inimestele, peredele ja lastele 

Puhja valla sotsiaalmaja (pansionaadi) ehitamine - 

esimese etapina teostatavus-tasuvus analüüs (TTA) 

1 917 vallaeelarve 100% 

C 

A 

A 

Eakate päevakeskuse tööle rakendamine Puhja 

raamatukogu II korrusel 

Transporditeenus abi vajavatele inimestele arsti 

juures käimiseks 

Ulila Keskuse rekonstrueerimise ümarlaud 

(ruumiprogramm, projekteerimine) 



x vallaeelarve 100% 

A Ulila Keskuse rekonstrueerimine 511 293 511 293 


+ fondid 

A Beebikool, beebipäev 895 895 895 895 895 895 5 369 vallaeelarve 100% 

7.1.2. Pakkuda eluasemeteenuseid sotsiaalsetele riskirühmadele 

C Rämsi sotsiaalkorterite remont 320 320 320 320 320 320 1 917 vallaeelarve 100% 

8. TERVISHOID 

8.1. Kvaliteetne perearstiteenus ning muud seadusega ettenähtud tervishoiuteenused 

8.1.1. Kvaliteetse teenuse saamise võimaldamine 

15% 

A 

C 

B 

A 

Puhja Perearstikeskuse hoone renoveerimine (sh 

uuring koos ehitusprojektiga) 

Ulila alevikus Kesk 4 vertikaalplaneering (maja 

ümbrus kivi alla) 

Ulila Perearsti tegevuse toetamine 

(kommunaalkulud) 

8.1.2. Arendada haigusi ennetavaid tegevusi 

Ujumise algõppe toetamine 





44


9.1. Saavutatud konsensus valla edasisest arengust ja investeeringutest 

A 

9.1.1. Tagada valdkondlik arendustegevus 

Valla tegevus- ja investeeringute kava iga-aastane 

ülevaatamine 

9.2. Inimesi ja tegusid väärtustav vald 

9.2.1. Kasutatakse kvaliteetseid ja ajakohaseid info edastamise allikaid 


A Valla veebilehe kaasaegsel tasemel hoidmine 256 256 256 256 256 256 1 534 vallaeelarve 100% 

A 

IT investeeringud vallavalitsuse 

infotehnoloogiasse 


45

Arengunäitajad ja tegevuste tulemuslikkuse 

hindamine 

Tegevusvaldkond 

1. Turvalise elukeskkonna tagamine, 

asulate ja külade välisilme ning tehnilise 

infrastruktuuri kaasaajastamine. 

Indikaatorid 

- Elanike arv 

- Tehtud investeeringute maht 

- Statistiliste näitajate vähenemine 

(liiklusõnnetused, väärteod) 

- elukeskkonna üldmulje- ja hinnangud 

2. Sotsiaalse elukeskkonna arendamine. 

Haridusruumi ja vaba aja veetmise ning 

meelepärase tegevuse võimaluste 

mitmekesistamine. 

3. Kohaliku omavalitsuse teenuste 

mitmekesistamine ja kvaliteedi tõstmine 

ning kavandatu elluviimismehhanismide 

täiustamine läbi valdkondlike 

arengukavade. 

4. Inimeste kaasatuse suurendamine, 

parem ligipääs haridusele, töökohtadele ja 

infole. 

- Vaba aja veetmise võimaluste loetelu 

- Tehtud investeeringute maht 

- Omaalgatuslike tegevuste maht seltsides, 

ühingutes 

- Teenuste arv ja kvaliteedi tõus 

- Valdkondlike arengukavade olemasolu, nende 

sidusus 

- Kommunikatsioonikanalite mitmekesisus ja 

kättesaadavus ja rahulolu 

- Seltside ja ühingute poolt algatatud ja teostatud 

projektide arv ja rahaline maht 

- uute töökohtade arv, olemasolevate töökohtade 

säilimine 

5. Piirkonna maine, atraktiivsuse tõstmine - Ühtse visuaalse identiteedi elementide arv 

- Turismiobjektide ja – tegevuste / ürituste arv 

- Külastajate arv 

Täname Arengukogu liikmeid ja kaasatud vallaelanikke – 

Viime koos planeeritu ellu! 

46

PUHJA – LOOVUSE JA ENERGIA VALD Puhja valla arengukava aastateks 2008 - 2021

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?