16.09.2015 Views

Meie juures on turvaline

Meie juures on turvaline - Profimeedia

Meie juures on turvaline - Profimeedia

SHOW MORE
SHOW LESS
  • No tags were found...

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

MEREPÄÄSTE<br />

tore<br />

Meri vigu ei andesta<br />

Kord läks äsja väikelaevajuhi paberid<br />

kätte saanud seltsk<strong>on</strong>d Peipsi peale<br />

lõbusõidule. Piirissaare piirk<strong>on</strong>nas<br />

muutusid ilmastikuolud raskemaks,<br />

hea nähtavus kadus ja väikelaev kaotas<br />

orientatsio<strong>on</strong>i. Seltsk<strong>on</strong>na teadmised<br />

navigeerimisest olid paraku kehvad ja nii<br />

ekseldigi keset Peipsi järve. Öö saabudes<br />

pöörduti Varnja kord<strong>on</strong>i piirivalvurite<br />

poole. Oma asukohta ei osanud seltsk<strong>on</strong>d<br />

öelda. Kord öeldi, et ollakse põhjas,<br />

siis jälle idas. Kuna käes oli juba öö<br />

ja väljas oli ilus suur kuu, õpetati hädalisi<br />

kuu järgi sõitma. Kuid sellestki polnud<br />

kasu – seltsk<strong>on</strong>nal õnnestus sõita hoopis<br />

piki Peipsit edasi, kuni kütus otsa sai.<br />

Lõpuks paluti Vene piirivalvuritel hädalised<br />

järvelt ära päästa ja kõik lõppes õnnelikult.<br />

See õpetlik lugu näitab, et enne<br />

merele minekut tuleb kindlasti vaadata ilmateadet,<br />

hinnata oma võimeid ja teavitada<br />

lähedasi oma võimalikust tagasituleku<br />

kellaajast. Kunagi ei või teada, millal<br />

ilmastikuolud muutuvad või kas sidevahendid<br />

vastu peavad. Päästevarustus ja<br />

sidevahendid peavad olema alati kaasas<br />

ja töökorras.<br />

keskustega. Päästekeskused kohtuvad<br />

omavahel vähemalt korra aastas,<br />

et k<strong>on</strong>trollida side toimimist ning<br />

hoida end kursis päästeüksuste võimekusega.<br />

Ei tohi juhtuda olukorda, kus<br />

päästevahendite rem<strong>on</strong>di, hoolduse<br />

või hõivatuse tõttu jäävad inimesed<br />

hätta. Kui keset Soome lahte peaks<br />

juhtuma õnnetus, peab päästeoperatsio<strong>on</strong>i<br />

juht hindama, millise riigi<br />

abi jõuab kiiremini kohale. Tal <strong>on</strong><br />

vajaduse korral õigus tellida selleks<br />

kohe ilma igasuguse bürokraatiata<br />

rahvusvahelist abi. Näiteks <strong>on</strong> Visby<br />

kopter käinud tegemas meditsiinilist<br />

evakuatsio<strong>on</strong>i laevadelt Lääne-Eesti<br />

merealadelt või meie kopter <strong>on</strong><br />

päästnud 12 meremeest Vene Föderatsio<strong>on</strong>i<br />

territooriumil Suursaare<br />

lähedal uppuvalt kalalaevalt. Abi<br />

tellimise eest koostööpartnerid tavaliselt<br />

üksteisele arveid ei esita, sest<br />

esikohal <strong>on</strong> inimelu.<br />

Harry Kattai<br />

PPA piirivalveosak<strong>on</strong>na<br />

mereoperatsio<strong>on</strong>ide büroo juht<br />

Kalmer Sütt<br />

PPA piirivalveosak<strong>on</strong>na<br />

mereturvalistuse talituse juht<br />

Pinnaltpäästja<br />

tirib nukku<br />

päästeparve.<br />

Üksikutest kalameestest<br />

Copterline’i õnnetuseni<br />

JRCC Tallinn organiseerib päästetöid<br />

kõigile, kes <strong>on</strong> hätta sattunud merel või<br />

Peipsi ja Pihkva järvel. On tulnud päästa<br />

nii suurte laevade meesk<strong>on</strong>di kui ka<br />

üksikuid kalamehi ning isegi rannast liiga<br />

kaugele ujunud inimesi ja purilaudureid.<br />

Kui talvel <strong>on</strong> palju tegemist jääl olevate<br />

kalameestega, siis suvel <strong>on</strong> põhimure<br />

väikealustega juhtuvad õnnetused<br />

saarte ümbruses ja Tallinna lähistel.<br />

Peamiselt <strong>on</strong> tegu mootoririkkega või<br />

lõppeb kütus otsa.<br />

JRCC Tallinna hooleks <strong>on</strong> korraldada<br />

ka lennuotsingut ja -päästet. Lennupäästes<br />

<strong>on</strong> JRCC ülesanne organiseerida<br />

maismaal kadunuks jäänud<br />

õhusõiduki otsimist ning merel lisaks<br />

vastutus päästetööde eest. Õhusõidukite<br />

hädaalarme saabub päästekeskusesse<br />

keskmiselt üle päeva, kuid õnneks<br />

<strong>on</strong> enamik neist kas valehäired või kogemata<br />

aktiveeritud. Suurematest operatsio<strong>on</strong>idest<br />

võiks mainida Copterline’i<br />

õnnetust Tallinna lahel ning helikopteriõnnetust<br />

Lõuna-Eestis.<br />

Peale selle <strong>on</strong> JRCC Tallinna koordineerida<br />

merereostuse likvideerimise<br />

operatsio<strong>on</strong>ide algatamine ning vajaduse<br />

korral operatsio<strong>on</strong>ide juhtimine.<br />

Kui varem laekus reostuste kohta info<br />

laevadelt või patrulllendudelt, siis nüüd<br />

<strong>on</strong> lisandunud veel Euroopa Meresõiduohutuse<br />

Ameti edastatav merealade<br />

satelliidiinfo. Kui satelliit avastab merel<br />

reostuse, edastatakse info riigile, kelle<br />

vastutusalal reostus <strong>on</strong>. Paljudel juhtudel<br />

<strong>on</strong> tegu pilsivee merre heitmisega,<br />

mis haihtub ise õhku. Aasta-aastalt <strong>on</strong><br />

reostusjuhtumeid vähenenud. Kui aastal<br />

2008 oli reostusteateid peaaegu ülepäeva,<br />

siis aastal 2009 oli neid juba märksa<br />

vähem. Arvatavasti teavad laevamehed,<br />

et neil <strong>on</strong> ka õhust silm peal. Aasta alguses<br />

avaldati ajalehes artikkel, et Läänemeri<br />

<strong>on</strong> muutunud puhtamaks. Selles <strong>on</strong><br />

ka meie tööd.<br />

Aivo Ammann<br />

pääste- ja koordinatsio<strong>on</strong>ikeskuse<br />

JRCC Tallinn vanempiiriametnik<br />

49

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!