FIBO plokkide

FIBO plokkide 

kasutamisjuhend

Saateks 

Käesolev juhend on mõeldud projekteerija 

ja ehitaja abistamiseks Fibo plokkide 

kasutamisel ehitusel. Juhendis antakse 

kergkruusast materjalide lühike iseloomustus 

ja müüritise EPN 6-le põhinev 

arvutuseeskiri. Tuuakse enamlevinud sõl- 

mede konstruktsioone. 

Müüritise tugevusarvutusi saab teha ka 

programmiga FiboCalc. 

Kursiivis tekst on EVS 1996-1-1:2003 - st. 

Koostaja: V. Voltri 

Sisukord 

1 Sissejuhatus ........................................................................................................... 4 

2 Materjalid ................................................................................................................. 4 

2.1 Plokid, müüritis ................................................................................................ 4 

2.1.1 Üldised omadused....................................................................................... 4 

2.1.2 Tugevusomadused ...................................................................................... 5 

2.1.2.1 Survetugevus ........................................................................................ 5 

2.1.2.2 Tõmbetugevus ...................................................................................... 5 

2.1.2.3 Paindetugevus ...................................................................................... 5 

2.1.2.4 Nakketugevus betooniga ...................................................................... 5 

2.1.2.5 Lõiketugevus betooniga ........................................................................ 5 

2.1.3 Deformatsiooniomadused ........................................................................... 5 

2.1.4 Poorsus ....................................................................................................... 5 

2.1.5 Soojustehnilised omadused ........................................................................ 6 

2.1.5.1 Soojusmahtuvus ................................................................................... 6 

2.1.5.2 Soojusjuhtivus....................................................................................... 6 

2.1.6 Niiskustehnilised omadused ........................................................................ 6 

2.1.6.1 Üldist ..................................................................................................... 6 

2.1.6.2 Veeimavus ............................................................................................ 6 

2.1.6.3 Veeauruläbilaskvus ............................................................................... 6 

2.1.6.4 Niiskussisaldus ..................................................................................... 6 

2.1.7 Ruumala püsivus ......................................................................................... 7 

2.1.7.1 Erisoojuspaisumine............................................................................... 7 

2.1.7.2 Mahukahanemine ................................................................................. 7 

2.1.8 Müra ............................................................................................................ 7 

2.1.8.1 Õhumüraisolatsioon .............................................................................. 7 

2.1.8.2 Müra neelduvus .................................................................................... 8 

2.1.9 Tuleohutus ................................................................................................... 8 

2.2 Mört ................................................................................................................... 9 

2.3 Fibo plokkide kasutuskohad........................................................................... 9 

3 Müüritis .................................................................................................................. 10 

3.1 Üldiselt ............................................................................................................ 10 

3.2 Müüriseotised ja -kihid .................................................................................. 10 

3.2.1 Üldist ......................................................................................................... 10 

3.2.2 Mitmekihiline müüritis .................................................................................11 

3.3 Müüritise tugevus .......................................................................................... 13 

3.3.1 Üldist ......................................................................................................... 13 

3.3.2 Survetugevus ............................................................................................ 13 

3.3.3 Müüritise nihketugevus.............................................................................. 14 

3.3.4 Armeerimata müüritise normpaindetugevus .............................................. 15

3.4 Müüritise deformatsioonid ............................................................................ 16 

4 Konstruktsioonide tugevusarvutused ............................................................... 16 

4.1 Üldised põhimõtted, arvutusskeemid .......................................................... 16 

4.1.1 Hoone koormusskeem .............................................................................. 16 

4.1.2 Seinad ....................................................................................................... 17 

4.1.3 Pilastriga seinad ........................................................................................ 19 

4.1.4 Keldrisein................................................................................................... 21 

4.1.5 Sillused ...................................................................................................... 22 

4.1.6 Postid ........................................................................................................ 22 

4.2 Tugevusarvutus ............................................................................................. 22 

4.3 Deformatsioonide arvutus ............................................................................ 24 

5 Hoonete projekteerimisküsimusi ........................................................................ 24 

5.1 Üldist ............................................................................................................... 24 

5.2 Vundamendid, keldriseinad .......................................................................... 25 

5.3 Seinad ............................................................................................................. 31 

5.3.1 Välisseinad ................................................................................................ 31 

5.3.1.1 Üldist ................................................................................................... 31 

5.3.1.2 Välisseina tööskeem ........................................................................... 32 

5.3.1.3 Välisseina tugevusarvutus .................................................................. 33 

5.3.1.4 Muud konstruktiivsed märkused, deformatsioonivuugid ..................... 33 

5.3.2 Siseseinad ................................................................................................. 36 

5.4 Vahelaed ......................................................................................................... 36 

5.5 Sillused ........................................................................................................... 36 

5.6 Korstnad ......................................................................................................... 37 

5.7 Katusekonstruktsioon ................................................................................... 37 

5.8 Toetussõlmed, muud vajalikud lahendused ................................................ 38 

Lisad ......................................................................................................................... 46 

L.1 Mitmesugused tehnilised andmed plokitoodete kohta .............................. 46 

L.2 Viited algmaterjalidele, kirjandus ................................................................. 49 

Indeksid .................................................................................................................... 50

1 Sissejuhatus 

Fibo plokitooted on valmistatud sorteeritud 

koostisega poorsest kergkruusbetoonist 

(keramsiitbetoonist). Plokkide täitematerjaliks 

on keraamilised savigraanulid, mis saadakse 

pöördahjus toimuvas põletusprotsessis. 

Plokis kasutatavate graanulite suurus on 

peamiselt 4…10 mm, osaliselt 0…4 mm 

ja 10...20 mm. Fibo betooni mahumass 

varieerub 600 ja 1300 kg/m 3 vahel, sõltudes 

tootele ettenähtud kasutusalast. Sideaineks 

on standardne tsement. Kivinemine toimub 

normaalrõhul. 

Fibo plokitooteid iseloomustavad järgnevad 

omadused: 

• kerge kaal ja hea kandevõime, 

• vähene niiskusimavus, väga hea 

külmakindlus, 

• hea nakkuvus krohviga, kõrge 

soojusisolatsioon, 

• tulekindlus, hea müra isolatsioon ja 

müra neelduvus. 

Fibo plokitooted on teralise, jämepoorse 

pealispinnaga tsementhalli värvusega ja 

armeerimata. 

Praktikas kasutatakse Fibo plokke kuni 

kolmekorruseliste hoonete kandvates 

seintes. Plokkide keskmine survetugevus on 

3 ja 5 MPa – plokke väljastatakse markidega 

F3 ja F5. 

Materjali suhteliselt suure mahukahanemise 

(ja samas väikese soojuspaisumise) 

tõttu tuleks suurt tähelepanu pöörata 

Fibo plokkidest seinte koostöötamisele 

teiste materjalidega, eriti metallist konstruktsioonidega, 

millede vastavad näitajad 

on oluliselt erinevad. 

185 mm 

490 mm 

2 Materjalid 

2.1 Plokid, müüritis 

2.1.1 Üldised omadused 

Fibo kergplokid on valmistatud vibropressmenetlusel 

kergkruusast, tsemendist ja 

veest. Kergkruus (tuntud ka keramsiidina ning 

LECA, EXCLAY JA FIBO kaubamärkidena) 

on üldnimetuseks sõmerale ehitus- ja 

täitematerjalile, mis saadakse savi paisumisel 

kiires põletusprotsessis. 

Looduslikest materjalidest on kergkruus 

umbes 4 korda kergem. 

Plokkide valmistamisel jälgitakse standardit 

EN 771-3 (Aggregate concrete masonry 

units) ja katsetamisel standardit EN 772-1 

(Determination of compressive strength). 

Plokkide survetugevus on 3 ja 5 MPa, 

mahukaal – 650…900 kg/m³, 

külmakindlus ~ 50 tsüklit, 

soojusjuhtivus λ = 0.20…0.24 W/mK. 

Fibo plokitooted on valmistatud sorteeritud 

koostisega poorsest kergkruusbetoonist. 

Kergkruus on põletusel paisutatud savi 

ning on poorne, keraamiline materjal, ei 

sisalda gaase ega agressiivseid aineid 

ning on täiesti neutraalne. Materjali 

vastupanuvõime kemikaalidele on nagu 

põletatud tellisel ja klaasil. 

Sisemine pooride ruumala kergkruusa 

terades moodustab 70-75%. Poorisüsteem 

on suletud, kuid poorid võivad olla omavahel 

ühenduses mikropragude kaudu. Kasutades 

täiteainena kergkruusa ja sideainena 

tsementi, saab valmistada betooni tihedusega 

400 kg/m 3 kuni 1500 kg/m 3 . 

Plokitoodete jaoks kasutatakse peamiselt 

tihedust 600 … 900 kg/m 3 ja eriotstarbel 

1300 kg/m 3 . Erinevaid tihedusi kasutatakse 

ploki erinevate omaduste väljatoomiseks 

nagu näiteks kandevõime, müra- või 

soojusisolatsioon. Plokkide mõõtmed on 

Ploki laius: 100, 150, 200, 250, 300, 350 mm 

Joonis 2.1 Ploki mõõtmed

2.1.2 Tugevusomadused 

2.1.2.1 Survetugevus 

Kergbetooni tugevus sõltub otseselt 

tsemendi hulgast kergbetoonis ja materjali 

tihedusest (mahumassist). Näiteks Fibo 

plokid F3 on tugevusega ca’ 3 MPa, mis 

Joonis 2.2 Fibo betooni mahumassi ja tugevuse seos 

2.1.2.2 Tõmbetugevus 

Plokkide puhul survetugevusega 3 MPa on 

tõmbetugevus 0,4…0,5 MPa. 

2.1.2.3 Paindetugevus 

Üksikploki katsetatud paindetugevus asub 

tavaliselt vahemikus 0,6…0,9 MPa tiheduse 

juures ca’ 650 kg/m 3 . 

2.1.2.4 Nakketugevus betooniga 

Betooni ja Fibo3 vaheline nakkesiduvuse 

puhas tõmbekatse annab tulemuseks 

purunemise tõmbetugevusel ca’ 0,3 MPa. 

2.1.2.5 Lõiketugevus betooniga 

On tehtud katse, kus kaks 100 mm Fibo 

plokki Fibo3 on betoneeritud vahelasuva 

väljaulatuva betoonklotsi külge. Betoonklotsi 

koormamisel, mis ei ole alt toetatud, tekib 

lõhe lõiketugevusel ca’ 0,45 MPa. 

Müüritise elastsusmoodul E d (MPa) 

Tabel 2.1 

E d 

Lühiajaline Alaline 

koormus koormus 

Fibo müüritis 3000 750 

on arvestatud brutopinna kohta, keskmise 

mahumassiga ahjukuivana 650 kg/m 3 . 

Tugevuse ja mahumassi suhe Fibo betoonis 

endas on esitatud diagrammil joonisel 2.2. 

2.1.3 Deformatsiooniomadused 

Fibo plokkidest müüritise puhul moodustab 

müüritise põhilise mahu plokk, seega on 

müüritise deformatsioonid samased plokkide 

deformatsioonidega. 

Elastsusmoodul ajutiste koormuste juures 

asub vahemikus 1000…2000 korda 

survetugevust ja on suhteliselt kõrgem 

väikeste koormuste puhul. Kontsentreeritud 

koormuste korral kasutatakse armeerimist 

võimaliku deformatsiooni vähendamiseks ja 

koormuse jaotamiseks. Paneelide toetamisel 

müüritisele tuleks vältida ekstsentrilist 

koormust. Selleks nihutatakse paneeli toetus 

müüritise keskosa poole (vt joonis 5.23). 

Elastsusmooduli vähenemist pikaajalisel 

koormamisel tuleks arvestada erinevate 

konstruktsioonide koostöötamisel Fibo 

müüritisega. Aja jooksul võib toimuda 

oluline koormuste ümberjaotus erinevate 

konstruktsioonide vahel. 

2.1.4 Poorsus 

Poorid esinevad Fibo graanulites endis nn 

pooride sisemise ruumalana ja Fibo materjalis 

pooridevälise süsteemina. Tsementkivi, mis 

ühendab üksikuid graanuleid, ei täida terade 

vahelist tühiruumi (pooridevälist ruumala)

täielikult. Poorideväline ruumala sõltub 

graanulite suurusest ja tihedusest. Näiteks 

Fibo3 plokil moodustab poorideväline 

ruumala ca’ 30% üldmahust. 

2.1.5 Soojustehnilised omadused 

2.1.5.1 Soojusmahtuvus 

Fibo plokkide erisoojusmahtuvus on: 

kuiva materjali puhul c ≈ 900 Ws/kgK, 

niiske materjali puhul aga c ≈ 4180 Ws/kgK. 

2.1.5.2 Soojusjuhtivus 

Soojusjuhtivus sõtlub Fibo plokkide 

tihedusest ja niiskuse sisaldusest. 

Fibo plokkidest müüritisel on vuukide 

soojusjuhtivus suurem kui plokkidel. 

Müüritise soojakindluse arvutustes võetakse 

seega arvesse vuugilisa ja niiskuslisa. 

Soojusjuhtivuse väärtused on antud 

mördiga täidetud rõht- ja püstvuukide puhul. 

Tühja püstvuugi puhul tuleks antud väärtusi 

korrutada 0,9-ga. 100 mm müüritist ei 

soovitata laduda tühja püstvuugiga. 

Müüritise soojusjuhtivus λ (W/mK) 

Tabel 2.2 

Õhkvahevuugiga müür 

3 MPa 5 MPa 

Tegelik λn 0,24 0,28 

2.1.6 Niiskustehnilised omadused 

2.1.6.1 Üldist 

Plokkide niiskustehnilised omadused omavad 

tähtsust soojusisolatsiooni omaduste, 

külmumiskindluse, niiskuskahjustuste 

kindluse ning müüri- ja krohvimördi kivinemisomaduste 

suhtes. 

Piisava lisasoojustusega Fibo plokkidest 

seinas on veeauru kondenseerumise oht 

minimaalne, kuna katsed on näidanud, 

et relatiivne niiskus ei ületa üldjuhul 

õhu veeauruga küllastumise suurust. 

Läbipuhutavuse vähendamiseks on soovitav 

sein seestpoolt krohvida või pahteldada. 

2.1.6.2 Veeimavus 

Fibo plokid imavad vett väga vähesel 

määral. Selle põhjuseks on suhteliselt 

jämepoorne materjali struktuur, mis ei 

võimalda niiskuse kapillaarlevikut. Suhtelise 

niiskuse 90…95 % juures on plokkide 

veesisaldus ca’ 6,5 % kaalust. 

Plokkide vähese veeimavuse tõttu 

on müüri- ja krohvimördil head kivinemistingimused 

isegi õhukese kihina, 

sest mördivee üleminek plokkidele on 

vähene. See tagab mördi kivinemiseks 

sobivad tingimused. 

2.1.6.3 Veeauruläbilaskvus 

Müüritist läbiva veeauru koguse võib määrata 

järgmise avaldisega 

Q = (g), kus 

δ - veeauruläbilaskvus materjalist 

(g/mhPa või gm/hN), 

A - seina pindala (m 2 ), 

∆p - veeauru partsiaalrõhkude vahe 

seina vastaspindadel (N/m 2 ), 

d - seinapaksus (m). 

Fibo plokkide veeauruläbilaskvuseks on 

saadud Rootsis tehtud katsetel 

δ ≈ 8,3x10 -5 gm/hN. 

Aurutõkkekile järele puudub vajadus ja 

hoones on tervislik ja meeldiv sisekliima. 

Skandinaavia maade andmetel on Fibo 

plokkide auru läbilaskvus suhtelise niiskuse 

korral 72 % – K p = 1,7x10 -3 g/m 3 hPa (grammi 

ruutmeetri kohta tunnis rõhkudevahe puhul 

1 Pa meetripaksusele seinale). 

2.1.6.4 Niiskussisaldus 

Fiboplokid dreenivad vaba vett, sest 

poorideväline ruumala on läbitav ja 

kapillaarselt mitteimav ning sisemine pooride 

ruumala on suletud. 

See teeb plokid külmumiskindlaks 

tingimusel, et need ei asu vees. 

Tasakaaluniiskus erineva õhu suhtelise 

niiskuse (SN) juures on näiteks Fibo3 

plokil: 

SN = 50% →w ~ 2% (kaalu-%), 

SN = 90% →w ~ 7% (kaalu-%). 

Tavaliselt jääb välisseina konstruktsioonide 

niiskusesisaldus 4% juurde. Siseseinad 

kuivavad 2…3 % niiskusesisalduseni.

2.1.7 Ruumala püsivus 

2.1.7.1 Erisoojuspaisumine 

Fibo plokkidest müüritise puhul tuleks 

arvestada soojuspaisumise koefitsiendiga 

α=8x10 -6 K -1 ehk 0,008 mm/mK (mm/meeterkraad). 

Temperatuurimuutustest tuleneva 

pragunemisohu vastu aitab armatuuri 

ja deformatsioonivuukide kasu-tamine. 

Armeerima peaks ühtlaselt kogu seina 

kõrguses. 

Fassaadide ja siseseinte puhul tuleks 

teha vähemalt üks armeeritud vuuk seina 

kõrguse ühe meetri kohta ning teha 

deformatsioonivuugid 18-20 m (9-10 m 

nurgast) tagant. Hüdroisolatsioonikihi 

olemasolul tuleks esimene armeerimine 

teha peale esimest plokirida. 

Avade kohal võiks olla hoonet siduv vöö. 

Suurte avadega seinte ja varieeruvate 

seinakõrguste puhul jm sarnastel puhkudel 

Joonis 2.3 Mahukahanemine ‰ 

Tegelikkuses on ca’ 70% mahukahanemist 

möödas, kui plokid väljuvad kuivatuskambrist. 

Seismisega mahukahanemine jätkub 

ning ladumiseks kasutatavatel plokkidel 

on oluline osa mahukahanemisest 

möödas. Sellegipoolest on tähtis plokkide 

niiskussisaldus ladumise ajal ning sellest 

sõltuvalt on mahukahanemine plokkide 

Fibo3 puhul välisseinas 0,15…0,30 ‰. 

Ladumisel on soovitav kasutada kuivi 

plokke ning lasta seinal mõnda aega enne 

krohvimist seista. 

Siseseinas võtab kuivamine kauem aega 

peaks deformatsioonivuukide vahe olema 

väiksem. Armatuuri tuleks kasutada rohkem, 

kui lisaisolatsioon paigaldatakse välisseina 

siseküljele (üldjuhul ei ole soovitav). Sellisel 

juhul on seinakonstruktsioon suuremate 

välistemperatuurimõjude käes. Samuti 

on väga tähtis arvestada külgnevaid 

konstruktsioone ja nendest tekkivaid pingete 

kontsentratsioone. 

2.1.7.2 Mahukahanemine 

Mahukahanemiskatse vastavalt standardiseeritud 

katsetusmeetodile näitab, et 

kui katsetamine toimub vettekastetud 

katsekehaga, siis on erinevus vastvalmistatud 

ja seista lastud plokkide vahel väike. 

Laboratooriumi mõõtmised viiakse läbi 

temperatuuril 20 ± 2°C ja SN 43 ± 2%. 

Fibo plokkide tüüpilist kahanemiskõverat on 

kujutatud diagrammil joonisel 2.3. 

ning annab tulemuse välisseinte puhul antud 

maksimumi piires. See-eest on selliste seinte 

puhul temperatuuripinged väikesed. 

Bi–armatuuri õige kasutamine vähendab 

kahanemispragude teket ja avanemist. 

2.1.8 Müra 

2.1.8.1 Õhumüraisolatsioon 

Fibo plokkidest krohvitud seintel on tänu 

materjalide tiheduse erinevusele väga 

hea õhumüra isolatsioon. 

Paljude seinatüüpide kohta on läbi viidud 

laboratoorsed mõõtmised.

Joonis 2.4 Fibo seina müraisolatsioon 

2.1.8.2 Müra neelduvus 

Krohvimata Fibo plokkidest siseseinu 

kasutatakse sageli summutava pinnana. 

Neelduvus ei vähene, kui pritsi, rulli 

või harjaga värvimisel ploki poorid ei 

täitu! Neelduvuskoefitsient α on suhteliselt 

konstantne mürasageduse spektri kogu 

ulatuses ning selle väärtus jääb keskmises 

osas 0,4 juurde. 

2.1.9 Tuleohutus 

Tänu Fibo plokkide jämepoorsele 

struktuurile ja suhteliselt madalale 

soojusjuhtivusele on fibomüüritisel 

väga kõrge tulepüsivus. Fibo plokke 

kasutatakse kandvates – ja mitte- 

kandvates vahe- või välisseintes sh 

tuletõkkesektsioonide eraldamisel 

või osadeks jagamisel või tulemüüri 

ehitamisel, mille tulepüsivusajad EPN 

10.1 Ehituse tuleohutus kohaselt peab 

olema EI 120 – EI 240 ja REI 60 – REI 240. 

Süttimiskindluse ja tuleleviku järgi kuuluvad 

fiboplokid F3 ja F5 EN 771 – 3 p. 5.11 järgi 

ilma katsetuste ja eriuuringuteta pinnakihi 

süttivustundlikkuse ja tuleleviku klassi V1/I 

(euroklass A1 ilma vastava testimiseta). 

Fibo müüritis säilitab suures osas 

kandevõime ka tulekahju korral ning 

seda on hiljem enamikel juhtudel lihtne 

taastada. 

Fibo müüritise tulespüsivuse omadused Tabel 2.3 

Seina paksus, mm Tuletõkkesein mittekandva 

tarindina 

Seina paksusele vastav tulepüsivusklass 

Tuletõkkesein kandva tarindina 

Tuletõkkesein Sektsiooni sisesein 

100 EI 120 REI 60 R 30 

150 EI 240 REI 120 R 60 

200 >EI 240 REI 180 R 120 

250 >EI 240 REI 240 R 180 

300 >EI 240 REI 240 R 240 

350 >EI 240 REI 240 R 240

Müüritise tuletehnilises klassifikatsioonis 

võib kasutada Skandinaaviamaades aastakümneid 

tootetud analoogmaterjale 

lecaplokke. Soome ehitusmääruste 

kogu juhendi B5 kohane käsitlus vastab 

ligilähedaselt hetkel Eestis kehtiva 

süsteemi nõuetele (standard ISO 

834). Tulepüsivusomaduste tähistus ja 

klassifikatsioon on sarnased ja katsete 

arvnäitajad on võrreldavad. 

Tabelis (joonis 2.4) toodud tulepüsivusajad 

kehtivad Fibo plokkidest F3 ja F5 

kandvatele ja mittekandvatele tuletõkkeseintele. 

Ühendamisel teiste 

konstruktiivsete elementidega peavad 

ühendussõlmed olema kaitstud tule mõju 

eest nii, et nende tulepüsivusaeg ei oleks 

väiksem kergplokitoodetest müüritise 

tulepüsivusajast. Pistikud, lülitid, harutoosid 

ei tohi normeeritud seintes mõlemal pool 

seina paikneda vastakuti. Määratud 

tulepüsivusajad tagatakse, kui müüritis on 

laotud (soovitavalt Vetonit) kuivsegudest 

müürimördiga. Sarrustus paigaldatakse 

vastavalt juhendile. Krohvimine tulepüsivusaja 

suurendamise eesmärgil 

tabelis toodud näitajate tagamiseks ei ole 

vajalik. 

2.2 Mört 

Fibo müüritise ladumiseks on soovitav 

kasutada kuivsegusid, näit. müürisegu 

Vetonit M100/600, mis segatakse 

ehitusplatsil veega. 

Vetonit Müürisegu M100/600 normsurvetugevus 

on 8 MPa (28 päevane), 75% 

tugevusest saavutatakse 7 päeva 

möödudes. 

Vetonit Müürisegu M100/600 kulu erinevatele müürikividele Tabel 2.4 

Müürikivi Mõõdud (l x p x k) Segukulu (kg/tk) 

100 x490x185 2,0-2,5 

150 x490x185 2,2-2,7 

Fibo plokk 

200 x490x185 

250 x490x185 

2,5-3,0 

3,0-3,5 

300 x490x185 3,5-4,0 

350 x490x185 4,0-4,5 

Põletatud tellis 250x85x65 0,6-0,8 


Silikaatkivi 250x120x88 ca 1,0 

2.3 Fibo plokkide kasutuskohad 

Fibo plokkide nomenklatuuris on tugevuse 

alanemise järjekorras täisplokid Fibo5, Fibo3 

ning soojustatud plokk FiboTerm. 

Fibo5 – kasutatakse keldriseintes ja 

vundamentides, raskemini koormatud 

korruste seintes ja aknavahepostides. 

Plokkide kasutamisel eeldatakse maksimaalselt 

3…4 kordse hoone ehitamist 

või kõrgemate hoonete ülemiste 

korruste ehitamist (väiksem seinte 

omakaal, betooniga võrreldes suurem 

soojapidavus, ehitustehniliselt lihtsam/ 

kergem kõrgel käsitleda). 

Täisplokke tuleks kasutada koormatud 

seintes eelpool loetletud järjekorras – kelder, 

I korrus Fibo5, edasi Fibo3. FiboTerm on 

mõeldud kasutamiseks välisseintes. Lagede 

toetamisel sellele plokile tuleks jälgida meie 

poolt antavaid sõlmede lahendusi, suuremad 

koormused on mõistlik suunata sisemistele 

või põikseintele.

3 Müüritis 

3.1 Üldist 

Müüritise all mõistame liitmaterjali, mis 

on saadud müüri ladumisel (kivid, plokid 

+ mört). Müür aga on juba ehituslik 

konstruktsioon oma mõõtmete ja asukohaga 

ning koormusega. 

Müüritisel (kui materjalil) on omad omadused 

– tugevus, deformatiivsus jne. Paljud 

nendest omadustest on seotud teatavate 

konstruktiivsete nõuete täitmisega müüritise 

tegemisel. 

Müüritise tugevusomadused on ainult siis 

kivikonstruktsioonide üldiste reeglite järgi 

määratavad, kui müüritis on monoliitne, kui 

on täidetud kivide omavaheline sidumine 

Joonis 3.1 

Plokkide ülekate müüritises 

Üldiselt nõutakse, et kivide (plokkide) 

ülekate oleks vähemalt ¼ kivi pikkust ja 

mitte vähem kui 0 mm (tellistel), sel juhul 

peaks olema garanteeritud müüritise 

kompaktne töötamine. Müüritise 

puhul eristatakse kivi(müüri)ridasid ja 

müürikihte. 

Joonis 3.2 

Mitmekihiline müür(itis) 

Mitmekihilises müüritises võivad 

olla vaheldumisi kivikihid, soojustus, 

isolatsioon jms. Müürituse kompaktsuse 

seisukohalt peavad need kihid olema 

kõik hästi seotud omavahel (seotud 

vastavalt nõuetele). Müüriladumisel 

laotatakse kahe müürirea vahele 

mört, üldjuhul tasase üleni kihina. 

Müüriread võib sängitada ka nn mördist 

sängitusribadele, sellega saavutatakse 

mördi kokkuhoid ja vähendatakse 

külmasildade teket. Õhu liikumise 

vältimiseks tuleks moodustuvad käigud 

teatava maa tagant mördiga sulgeda. 

10 

ülekattega, kui nii horisontaal- kui ka 

vertikaalvuugid on mördiga täidetud (või on 

kinnipeetud nende täitmise tingimustest). 

Müüritise põhielemendiks on müürikivi. 

Terminoloogiliselt on Fibo plokk müüritise 

kirjeldamisel ja tugevusarvutustes müürikivi. 

3.2 Müüriseotised ja -kihid 

3.2.1 Üldist 

Müüriseotisel on kahene funktsioon - esiteks 

peab müüriseotis tagama müüritise töö 

võimalikult ühtse materjalina, teiseks võib 

seotisel olla esteetiline väljund, kui müüritist 

eksponeeritakse viimistlemata välispinnaga. 

Suurt tähtsust omab kivide (Fibo plokkide) 

ülekate müüritises.

Joonis 3.3 Mördist sängitusribad vuugis 

Edaspidise selguse mõttes toome ka kivi (ploki) osade nimetused- 

Joonis 3.4 Kivikülgede nimetused 

Müüriseotised on üldiselt ajalooliselt 

väljakujunenud, põhiliselt välimise mustri 

järgi (puhasvuuk müüritise puhul). 

Müürikihid võivad olla kividest aga ka 

muudest erinevatest materjalidest (põhiliselt 

soojustusena). 

3.2.2 Mitmekihiline müüritis 

Seina tüübid 

Ühekihiline sein: õõnteta sein või sein, 

kus pole vertikaalset läbivat pikivuuki. 

Ühekihiline sein on seinakonstruktsioonide 

koostamise aluseks. 

Mitmekihiline sein: kahest või enamast 

11 

ühekihilisest seinast koosnev sein, mille 

kihtide vahe on täidetud mördiga (vahe laius 

kuni 25 mm). Kihid on omavahel tugevasti 

seotud sidemetega, koormuse all töötab 

sein ühtse tervikuna. 

Kergsein: sein, milles on kaks või enam 

omavahel sidemetega või liitearmatuuriga 

tugevasti seotud paralleelset ühekihilist 

seina, millest üks või enam kihti võivad 

olla kandvad või mittekandvad. Ühekihiliste 

seinte vaheline ruum on kas tühi, osaliselt 

või täielikult täidetud mittekandva 

isolatsioonimaterjaliga. Üldjuhul töötavad 

seinakihid vertikaalkoormusele eraldi.

Betooniga täidetud kergsein: kahe- või 

enamakihiline sein, mille vahed on täidetud 

betooniga (vahede laius üle 50 mm). Kihid 

on omavahel tugevasti seotud sidemetega 

(näiteks roostevabast terasest ankrutega 

~ 4 tk/m 2 ), koormuse all töötab sein ühtse 

tervikuna. 

Joonis 3.5 Kergsein betoontäitega 

Soojustusega kergsein: kahe- või 

enamakihiline sein, mille vahed on täidetud 

soojusisolatsiooni materjaliga (vahede laius 

üle 50 mm). Kihid on omavahel seotud 

sidemetega (näiteks roostevabast terasest 

ankrutega ~ 4 tk/m 2 ). 

Joonis 3.6 Soojustusega kergsein 

FiboTermmüüritis: kahekihiline sein, 

mille vahe on täidetud soojusisolatsiooni 

materjaliga polüstüreen. Koormuse jaotus 

seinakihtide vahel sõltub koormamise 

viisist. 

Joonis 3.7 

FiboTerm plokk soojustusega kergseina 

ladumiseks. 

Korraliku ja kaasaaegse ehitise juures 

on olulisemateks teguriteks selle soojapidavus 

ja konstruktsioonis esinevate 

külmasildade vältimine. Hõlbustamaks 

konstruktorite ja ehitajate jõupingutusi 

külmasildade vähendamisel on välja 

töötatud, isolatsiooniga plokk, FiboTerm. 

FiboTerm ploki soojapidavuse tagab 14 

cm paksune EPS-i (polüstüreeni) kiht, 

mille abil saavutatakse konstruktsiooni 

soojapidavuse väärtuseks (U) 0,22 W/ 

m 2 K. Seda tingimusel, et horisontaalne 

vuuk on isolatsiooni kohalt täidetud 9 cm 

laiuse ja 2 cm paksuse mineraalvilla ribaga. 

1 

Horisontaalvuuki mitte täites on soojapidavus 

0,27 W/m 2 K. 

Voodriga sein: mitmekihiline (kerg-)sein, 

millele välimine kiht (vooder) on parendatud 

materjalist, vooder kinnitatakse kas kivi- või 

metallsidemetega (näiteks roostevabast 

terasest ankrud). Üldjuhul vooder ei tööta 

kaasa koormuse kandmisel. 

Kattega sein: sein, mille parendatud 

vooder töötab kaasa koormuse kandmisel. 

Fibo plokkidest seina katmisel jäikade 

katteplaatidega tuleks arvestada fiboseina 

suure deformatiivsusega.

3.3 Müüritise tugevus 

3.3.1 Üldist 

Kõiki tugevusavaldisi on täpsustatud 

Eurocode 6 lõppversiooni (prEN 1996-1-1: 

2002) järgi. 

3.3.2 Survetugevus 

Müüritise tugevus määratakse üldjuhul katsetega. 

Juhul, kui katse tegemine ei ole võimalik või 

katseandmed ei ole kättesaadavad võib kasutada 

ka empiirilisi avaldisi vastavalt EVS 1996-1-1: 

2003 (j. 3.6.2.2 ). 

Põhimördil (vastavalt j 3.2.1, EVS 1996- 

1-1:2003) laotud armeerimata müüritise, 

mille kõik vuugid rahuldavad j 5.1.5 nõudeid 

ja on korralikult täidetud (vt ka j 3.6.2.5), 

normsurvetugevuse võib leida avaldisega 

0,7 0,3 2 f = K f fm , N/mm (3.1) 

k b 

eeldusel, et f m ei võeta suurem kui 2f b ega 

suurem kui 20 N/mm 2 , kus K on konstant. 

K väärtuseks võetakse: 

- 0,55 esimese tugevusgrupi kividele, kui müüri 

1 

paksus on võrdne kivi laiuse või pikkusega ja 

seinas või tema osas ei ole pikisuunalist 

püstvuuki; 

- 0,55x0,8 = 0,44 esimese tugevusgrupi 

kividele, kui müüris on pikisuunaline püstvuuk; 

f b – vastavalt j 3.1.2.1 määratud kivide 

normaliseeritud survetugevus N/mm 2 koormuse 

rakendamise suunas; 

f m – põhimördi keskmine survetugevus N/mm 2 . 

Vastavalt EVS 1996-1-1:2003 j. 3.1.1 

kuuluvad ilma õõnteta kivid esimesse 

tugevusgruppi. 

Normaliseeritud survetugevuse väärtuse f b 

annab kivide tarnija vastavas sertifikaadis 

(Fibo plokkide puhul võib võtta f b x R m x δ, vt. 

EVS 1996-1-1:2003, tabel 3.2). 

R m (MPa) 

F2 2 

F3 3 

F5 5 

Fibo ploki laius (mm) 

100 150 200 250 300 350 

δ 1,305 1,205 1,105 1,055 1,055 1,055 

f m – põhimördi keskmine survetugevus 

N/mm 2 (Vetonit müürisegu M100/600 – 

f m = 8 N/mm 2 ). 

Osaliselt tühjade püstvuukidega armeerimata 

müüritise normsurvetugevuse võib määrata sama 

avaldise alusel ja kasutada tugevusarvutustes 

eeldusel, et nihkevastupanu igasugusele horisontaalkoormusele 

horisontaalvuugis vastab 

nõuetele. 

Hoone põikseinte tegemisel tuleks hoiduda 

tühjade püstvuukide kasutamisest. 

Tühjade vertikaalvuukidega müüritises 

peavad kivide otsad olema tihedalt üksteise 

vastas. 

Kestsängitusega müüritise puhul võetakse teguri 

K väärtuseks 1. grupi kivide puhul 0,55, kui 

g/t =1,0 ja 0,0,27, kui g/t = 0,4, seejuures peab 

olema täidetud järgmine tingimus: 

— suhe g/t ≥ 0,4. Joonis 3.8 Mördiribad kestsängituse puhul

3.3.3 Müüritise nihketugevus 

Vastavalt EVS 1996-1-1:2003 j. 3.6.3 – 

katseandmete puudumisel või eriobjekti 

puhul võib põhimördil laotud ja nõuetele 

vastavate vuukidega armeerimata müüritise 

normnihketugevuseks f vk võtta vähima järgmistest 

suurustest: 

f vk = f vko + 0,4 d , (3.2) 

f vk = 0,065 f b ,, kuid mitte vähem kui f vko , 

f vk piirväärtus vastavalt RL (Rahvuslik Lisa, ~ 

1,5 N/mm 2 ), kus 

Nihketugevuste f vko väärtused põhimördi kasutamisel 

1 

f vko – nihketugevus survepingete puudumisel 

lõikepinnal (vastavalt EN 1052-3 või EN 1052- 

4) või lisaaineid ja lisandeid mittesisaldava 

põhimördi puhul tabelist 3.5 võetav väärtus; 

Märkus. Kui ei ole vastavaid katseandmeid või 

ei ole tehtud katseid vastavalt EN 1052-3 (vt p 

3.2.2.3 (2)), võetakse f vko väärtuseks 0,1 N/mm 2 . 

σ d – lõikepinnaga risti mõjuv survepinge 

arvutuslikust koormuskombinatsioonist (arvestada 

võib ainult garanteeritud koormusi); 

f b – kivi normaliseeritud survetugevus 

koormuse rakendamise suunas. 

f vko N/mm 2 

Kivi liik Põhimört Õhukese kihimört Kergmört 

Savitellised M10…M20 0,30 

0,3 0,15 

M2,5…M9 0,20 

M1…M2 

0,10 

Silikaatkivid (tse- M10…M20 0,20 

0,4 0,15 

mentkivid) 

M2,5…M9 0,15 

M1…M2 

0,10 

Kergbetoonplokid 

(fibo) 

M10…M20 0,20 0,3 0,15 

Mullbetoonplokid 

Betoonplokid 

M2,5…M9 0,15 

Töödeldud 

looduskivi 

M1…M2 0,10 

Katseandmete puudumisel või eriobjekti puhul 

võib põhimördil laotud müüritise, milles 

ristvuugid pole täidetud, kuid kivide otsad on 

tihedalt üksteise vastas, normnihketugevuseks f vk 

võtta vähima järgmistest suurustest: 

f vk = 0,5 f vko + 0,4 σ d , (3.2) 

f vk = 0,045 f b , 

f vk =1,5 N/mm 2 . 

Esimese tugevusgrupi kividest laotud kahel 

mördiribal kestsängitusega müüritise mille mördiribade 

laius on vähemalt 30 mm ja 

Tabel 3.1 (prEN 1996-1-1:2002) 

nad asuvad sängituspinna välisservadel, 

normnihketugevuseks f vk võib võtta vähima 

järgmistest suurustest: 

f vk = g 

t f vko + 0,4 σ d , 

kuid mitte rohkem, kui eelmise lõigu alusel, kus 

g – kahe mördiriba summaarne laius, 

t – seina (müüri) paksus.

3.3.4 Armeerimata müüritise 

normpaindetugevus 

Armeerimata müüritise normpaindetugevus 

f xk määratakse katsete alusel. 

Armeerimata müüritise normpaindetugevuse 

võib määrata kas EN 1052-2 kohaste katsetega 

või katsetega, mille puhul kombineeritakse kivide 

ja mördi asendiga. Normpaindetugevus tuleks 

Joonis 3.9 Paindepurunemine sidumata ja seotud vuugis 

Paindetugevust võib liigitada vastavalt kasutatud 

kividele ja mördile ja tähistada tähega F, millele 

järgnevad normpaindetugevused F f xk1 / f xk2 (N/ 

mm 2 ), näiteks F 0,35/1,00. 

Kivi tüüp f xk1 (N/mm 2 ) 

1 

määrata kahe purunemisvõimaluse alusel: 

– purunemine sidumata vuugis f xk1 või 

– purunemine seotud vuugis f xk2 (vt joonis 3.9). 

Müüritise paindetugevust f xk1 võiks kasutada 

ainult seinte arvutamisel ajutiste, risti seina 

pinnaga mõjuvate koormustega (näiteks tuulega); 

f xk1 võetakse nulliks, kui seina purunemine võib 

viia ehitise üldisele varisemisele või stabiilsuse 

kaotusele. 

Niiskusisolatsioonikihi kasutamine seinas võib 

oluliselt mõjutada paindetugevust. 

Arvutustes võib kasutada prEN 1996-1-1: 

2002 toodud f xk1 ja f xk2 väärtusi. 

f xk1 väärtused Tabel 3.2 (prEN 1996-1-1:2002) 

Põhimört Kergmört 

f m < 5 N/mm 2 f m ≥ 5 N/mm 2 

Savitellis 0,10 0,10 0,15 0,10 

Silikaattellis 0,05 0,10 0,20 ei kasutata 

Betoonkivid 

(täitega) 

0,05 0,10 0,20 ei kasutata 

Autoklaavne 

mullbetoon 

0,05 0,10 0,15 0,10 

Kunstkivi 0,05 0,10 ei kasutata ei kasutata 

Töödeldud 

looduskivi 

0,05 0,10 0,15 ei kasutata

Kivi tüüp 

1 

f xk2 (N/mm 2 ) 

Põhimört Kergmört 

f m < 5 N/mm 2 f m ≥ 5 N/mm 2 

Savitellis 0,20 0,40 0,15 0,10 

Silikaattellis 0,20 0,40 0,30 ei kasutata 

Betoonkivid (täitega) 0,20 0,40 0,30 ei kasutata 

Autoklaavne 

mullbetoon 

ρ< 400 kg/m 3 0,20 0,20 0,20 0,15 

ρ≥ 400 kg/m 3 0,20 0,40 0,30 0,15 

Tabel 3.3 

Kunstkivi 0,20 0,40 ei kasutata ei kasutata 

Töödeldud looduskiv 0,20 0,40 0,15 ei kasutata 

Märkused. 

1. Õhukesekihi- ja kergmördi mark on 

vähemalt M5; 

2. f xk1 väärtused kehtivad nii täidetud kui täitmata 

vuugi korral, f xk2 väärtused ainult täidetud 

vuukide puhul; 

3.4 Müüritise deformatsioonid 

Fibo plokkidest müüritise puhul moodustab 

müüritise põhilise mahu plokk, seega on 

müüritise deformatsioonid samased plokkide 

deformatsioonidega (vt p 2.1.3 ). 

Joonis 4.1 Sisejõudude jaotumine hoones 

Hoone puhul võime eristada tasapinnaliste 

konstruktsioonidena seinu ja vahelagesid. 3 - 

4 korruseliste hoonete puhul konstrueeritakse 

põikseinad ja vahelaed horisontaalkoormu- 

3. f xk2 väärtus ei või olla suurem, kui kivi 

paindetugevus. 

4 Konstruktsioonide tugevusarvutused 

4.1 Üldised põhimõtted, arvutusskeemid 

4.1.1 Hoone koormusskeem 

Üldjuhul on projekteerimisel tegemist 

ruumiliste konstruktsioonidega. Selliste 

konstruktsioonide tugevuskontroll on 

võimalik konstruktsiooni lahutamisel 

üksikuteks varras- või tasapinnalisteks 

konstruktsioonideks. 

sele lähtudes konstruktiivsetest kaalutlustest. 

Välisseina arvutusskeemiks võetakse 

vertikaalne jätkuvtala.

Tuulekoormuse mõju seina tugevusele 

tavalise korruse kõrguse puhul (2,5…3,0 m) 

on üldiselt väike ja selle arvestamisest võib 

loobuda. 

4.1.2 Seinad 

Avadeta seina puhul vaadeldakse arvutuses 

1 m laiust seina riba vastavalt skeemile 

joonisel 4.2. Avadega seinte puhul tuleks 

1 

Joonis 4.2 Välisseina arvutusskeem 

arvestada koormuste jaotust seinas ava 

läheduses (joonis 4.3). 

Joonis 4.3 Koormuste jaotus akna kõrval (programmist FiboCalc, I korrus)

Arvutuslik post aknakõrval võetakse laiusega 

l a1 posti keskmiselt kõrguselt h sa1 /2 eeldusel, 

et koormus koondatud jõu all jaotub 60º 

nurga all. 

Selline post on koormatud jõuga N a1 ja 

Joonis 4.4 Koormuste jaotus aknavahepostis 

Arvutuslik ristlõige on 

A = t 1 xl a1 . 

Aknaposti kõrguseks võetakse korruse 

puhas kõrgus (h 1 ). 

Aknaposti (seina) arvutuslik kõrgus 

määratakse sõltuvalt kinnitustingimustest 

servadel (vt EVS 1996-1-1:2003 j. 4.4.4.3) 

– h ef = ρ n h, kus ρ n ≤ 1,0. 

Aknaposti saledus määratakse seinapaksuse 

alusel 

λ h = ≤ 27. 

1 

koormustega q ü , q l ja seina omakaaluga 

arvutuslikus lõikes, koormuste ekstsentrilisused 

on näha joonisel 4.4. 

Aknavahepostis ei saa arvutuslik post 

kattuda teise akna arvutusliku postiga. 

Seina arvutuslik paksus on vahekihita seina 

puhul 

t ef = t, 

kus t – seina üldpaksus. 

Kergseinte puhul tuleks arvestada kergseina 

tüübiga ja sellega, missugusele seina kihile 

koormus kantakse. Üldjuhul võetakse seina 

arvutuslikuks paksuseks kandvakihi paksus.

4.1.3 Pilastriga seinad 

Pilastriga seina puhul eeldatakse, et koormus 

kantakse seinale pilastri kaudu. See eeldab, 

et pilaster on tugevalt seina küljes. Pilaster 

Joonis 4.5 Pilastri sidumine seinaga 

Soovitav on kasutada järgmist 

tugevdusskeemi – 

Joonis 4.6 Pilastri tugevdamine 

Pilastriga seina saleduse võib määrata 

redutseeritud saledusena, t ef = kt. 

Joonis 4.7 Pilastriga seina efektiivpaksus täisseina puhul 

1 

tuleks laduda koos seinaga ja siduda temaga 

korrapäraselt sideridadega. Eriti raskelt on 

koormatud nihkejõududega pilastri ja seina 

vaheline ülemine osa.

Joonis 4.8 Pilastritaguse seinaosa laius avade puhul efektiivpaksuse määramiseks 

Teguri k võib valida järgmisest tabelist Tabel 4.1 

L/b p 

t p /t 

1 2 3 

6 1,0 1,4 2,0 

10 1,0 1,2 1,4 

20 1,0 1,0 1,0 

Pilastriga seina arvutusskeem – 

Joonis 4.9 Pilastriga seina arvutusskeem 

0

4.1.4 Keldrisein 

Arvutused tehakse järgmise skeemi alusel keldriseina vertikaalsele ühikribale. 

Joonis 4.10 Keldriseina arvutusskeem 

Pinnasesurve keldriseinale arvutatakse 

avaldisega 

q 1 = γ F γ p H red tan 2 (45º - φ/2) ja 

q 2 = γ p (γ F H red + H 2 ) tan 2 (45º - φ/2). 

Vertikaalkoormus ühikribale 

Σq = q ü + q v , kus 

q ü – ülevalt seinast tulev koormus (kN/m), 

q v – korruse vahelaelt tulev koormus (kN/m). 

Arvutuslik vertikaalsuunaline moment seinas 

pinnase survest 

m qV(x) = 

. 

(4.1) 

Maksimaalse momendi asukoht määratakse 

tingimusest 

= 0. 

1 

Summaarne moment 

m V(x) = m qV(x) + m ü (x) – m v (x), kus 

m qV(x) – moment pinnasesurvest seinale, 

m ü (x) = q ü e ü - moment ülevalt 

tulevast koormusest (seinast), 

m v (x) = q v e v – moment korruse 

vahelaest, kus 

q ü – seina koormus ülevalt ühikribale, 

q v – vahelae koormus korruselt ühikribale, 

e ü , e v – vastavad ekstsentrilisused (skeemil 

näidatud situatsioonis on mõlemad 

ekstsentrilisused positiivsed). 

Avade puhul keldriseinas tuleks 

arvutusskeemi täpsustada avasid 

kaitsva konstruktsiooni töötamisskeemi 

arvestamisega.

4.1.5 Sillused 

Fibo müüritises kasutatakse nii traditsioonilisi 

silluseid, kui ka firma maxit Estonia AS 

fibosilluseid. 

Silluse 

laius 

mm 

Praegu kasutusel olevate fibosilluste 

nomenklatuur ja lubatud koormused on 

järgmised – 

Lubatud koormus sillusele N (kN) või q s (kN/m) (arvutuslik) Tabel 4.2 

Silluse pikkus, mm (läbipaine, mm) 

1190 (1,4) 1490 (2,0) 1790 (2,6) 2090 (3,2) 2390 (3,8) 2690 (4,4) 2990 (5,0) 

N q s 

N q s 

N q s 

N q s 

N q s 

N q s 

N q s 

200 16,0 27,8 21,7 17,0 15,6 19,0 16,1 21,0 10,3 15,0 6,8 11,5 4,8 11,0 

250 25,0 47,5 23,4 22,0 16,9 21,0 17,4 28,5 11,0 20,5 7,5 15,5 9,2 30,0 

300 26,5 48,5 24,0 23,5 17,5 22,5 17,7 30,0 11,3 22,5 7,7 17,0 9,4 32,5 

Märkus: Silluste kandevõime on määratud katsete alusel koondatud jõule. 

Vajalik silluse toetus pikkus – 

Ava laius L ≤ 1500 mm → l toetus = 150 mm 

(min. 130 mm) 

Ava laius L > 1500 mm → l toetus = 250 mm 

Juhul kui silluse ja koormuse (vahelagi) 

vahel on sillusele laotud nõuetele vastavalt 

(vertikaalvuugid peavad olema täidetud) 

täiendav plokirida, siis silluse kandevõime 

tõuseb (tekib võlviefekt). Katsed on 

näidanud, et üks täiendav plokirida tõstab 

silluse kandevõimet ca’ 1,5 korda. 

4.1.6 Postid 

Vertikaalselt koormatud fiboplokist posti 

ristlõikepindala peaks olema vähemalt 0,08 

m 2 ja saledus nõrgemas suunas λ h ≥ 27. 

Suurte koormuste puhul tuleks arvestada 

postide suuri deformatsioone, eriti kestval 

koormusel. 

4.2 Tugevusarvutus 

Ristlõike tugevusarvutus tehakse 

vastavalt EVS 1996-1-1:2003 -le. maxit 

Estonia AS poolt on välja töötatud seinte 

tugevusarvutusprogramm FiboCalc. 

Tugevusarvutuses lähtutakse eeldusest, 

et kõikides kontrollitavates ristlõigetes on 

tegemist ekstsentrilise survega. 

Arvutuse üldkuju on järgmine 

N ≤ χ i(m) f d A c , (4.2), kus 

χ i(m) – kandevõimet vähendav tegur, 

f d – müüritise arvutuslik tugevus, 

A c – ristlõike surutud osa pindala. 

Kandevõimet vähendav tegur χ i(m) 

arvutatakse vastavalt EPN – ENV 6.1.1 

j. 4.4.3, arvutustes vaadeldakse seina 

kõrguses ülemist ja keskmist (akna 

ristlõikes) tsooni. 

Müüritise survetugevuse võib määrata kivide 

normaliseeritud survetugevuse f b (EVS 

1996-1-1:2003 j.3.1.2) ja mördi keskmise 

tugevuse f m (EVS 1996-1-1:2003 j. 3.2.2) 

alusel vastavalt EVS 1996-1-1:2003 j. 3.6.2. 

Vastavad väärtused f b ja f m saab projekteerija 

kivide ja mördi tarnija sertifikaadist. 

Vastavalt CEN (Comite’ Europeen De 

Normalisation) eelstandardile EN 771-3 (Specification 

for masonry units – Part 3: Aggregate 

concrete masonry units) määratakse kivide 

tugevus keskmise tugevusena R m vastavalt 

standardile EN 772-1 (Methods of test for 

masonry units – Part 1: Determination of 

compressive strength) õhkkuivas olekus, mis

teisendatakse normaliseeritud tugevuseks f b 

kivi kujuteguriga δ korrutamise teel. 

Fibo plokid on standardmõõdust (100x100 

mm) suuremad ja nende puhul tuleks 

rakendada tegurit δ ≥ 1, tagavara kasuks 

võib võtta δ = 1. 

Müüritise normtugevus määratakse avaldisega 

(3.1) ja arvutustugevus avaldisega 

Joonis 4.11 Teguri χ määramine 

Üldjuhul (E = 1000 f k puhul) tehakse 

tugevuskontroll seina keskkohal ühe 

viiendiku kõrguse pikkusel alal (joonis 4.11) 

avaldisega (4.2), kus 

, (4.4) 

e – naturaallogaritmi alus, 

u = . 

Ristkülikulise ristlõike puhul 

u = , kus 

A c = (1 – 2 )A. 

Avaldiste kasutamisel vajalikud tähised: 

λ i = – seinaosa või posti saledus 

inertsiraadiuse alusel ( i = ); 

f d = f k /γ M . (4.3) 

Materjali osavaruteguri γ M väärtus sõltub 

paljudest asjaoludest (kivide klass, ehitise 

klass jne), EVS 1996-1-1:2003 annab γ M 

= 2,0. Teguri χ i ja χ m kontrolltsoonid on 

näidatud joonisel 4.11 

λ h = – saledus ristlõike kõrguse alusel; 

e mk = e m + e k ≥ 0,05 t 

– ekstsentrilisus seina keskkohal ühe 

viiendiku kõrguse pikkusel alal; 

e m = + e hm + e a ; 

M m – seina keskkohal momentidest 

suurem vastavalt joonisele 4.12; 

N m – arvutuslik vertikaaljõud samas 

kohas; 

e h – horisontaalkoormuse 

(näiteks tuule) põhjustatud 

ekstsentrilisus seina 

keskmisel kõrgusel; 

h ef – seina arvutuskõrgus sõltuvalt 

kinnitus- või jäigastustingimustest; 

t ef – seina arvutuspaksus; 

e k – roomest tekkiv ekstsentrilisus

e k = 0,002 Φ ∞ 

Φ ∞ – lõplik roometegur EVS 1996-1-1: 

2003 tabelist 3.9, 

Fibo plokkidele Φ ∞ ≈ 2,0. 

Kontrollitakse seina saledust 

λ h = h ef /t ef ≤ 27. 

Suvalise ristlõike puhul määratakse 

survetsooni pindala eeldusest, et ristlõikele 

mõjuv survejõud asub survetsooni raskuskeskme 

kohal (vt abimaterjali (EPN – ENV 

6.1.1) EPN 6/AM-1). 

4.3 Deformatsioonide arvutus 

Deformatsioonide arvutus on eriti vajalik 

erinevate materjalide koostöö hindamisel. 

Arvutuse aluseks on pingejaotuse 

väljaselgitamine liitkonstruktsiooni puhul. 

Koostöötavate erinevate konstruktsioonielementide 

puhul (mitmesugused 

kergseinad, kattega seinad jne) võib see 

osutuda küllalt keeruliseks ülesandeks. Juhul 

kui fibomüüritise kiht seinas on üksinda kandvaks 

kihiks on ülesanne suhteliselt lihtne. 

Korruse ulatuses võib pinge seina kõrguses 

lugeda konstantseks. 

Deformatsioon seinas 

ε s = ja seina absoluutne lühenemine 

δ s = ε s h, kus 

h – seina kõrgus ja 

σ m – pinge seinas. 

Leitud lühenemist tuleks võrrelda 

seotud konstruktsioonide võimaliku 

; 

Seina saledust kontrollitakse kas 

redutseeritud paksuse abil 

λ h = h ef /t red ≤ 27 või inertsraadiuse abil 

λ i ≤ 95. 

Joonis 4.12 Momendiepüür seinas 

deformeerumisega, eriti pragude tekkimise 

ohu võimalusega nendes. Kui seotud 

konstruktsioonid takistavad fibomüüritise 

deformeerumist, siis võivad tekkida praod 

viimases. 

Fibomüüritises võivad tekkida suured 

deformatsioonid alalisest koormusest. 

5 Hoonete projekteerimisküsimusi 

5.1 Üldist 

Kahe kuni kolmekorruseliste hoonete puhul 

tagab hoone üldstabiilsuse normaalne 

põikseinte jaotus ja raudbetoonvahelagede 

kasutamine. Normaalseks põikseinte 

jaotuseks võiks lugeda olukorda, kus hoonel 

on 6…8 m tagant kandev- või kapitaalne 

(paksusega 200 mm ja enam) kivist põiksein. 

Raudbetoonvahelagi võib olla nii monoliitne, 

kui monteeritav. Viimasel juhul eeldatakse 

vahelae paneelivuukide monolitiseerimist 

(täitmist tugeva mördiga) ja paneelide 

omavahelist ja läbijooksvat ankurdamist. 

Puitvahelagede puhul tuleks rakendada 

juba spetsiaalseid lage horisontaalpinnas 

jäigastavaid võtteid.

Hoone erinevate konstruktsioonide 

omavaheline sidumine (ankurdamine) on 

üks “hea ehitustava” reeglitest. 

5.2 Vundamendid, keldriseinad 

Vundamendina vaatleme siin nii keldriseina 

kui vundamenti tema all. 

Hoone vundamendi püstitamisel tuleks 

lahendada mitmeid erinevad ülesanded: 

– vältida külmakergete oht vundamendile; 

– hoida ära keldriruumide niiskumine; 

– tagada keldriruumide normaalne 

soojusrežiim; 

– tagada vundamendi ja keldriseina 

tugevus. 

Madalvundament 

Ilma keldrita väikemajadele tehakse üldiselt 

nn madalvundament, kui pinnasetingimused 

seda lubavad. Headeks pinnasetingimusteks 

vundamendi tegemisel võib lugeda kruusa, 

jämedat liiva ja leondumata savi. Külmumise 

oht on kõige väiksem kruusapinnasel ja 

kõige suurem voolavatel savidel. 

Vundamentide rajamissügavuse seisukohalt 

oma suurt tähtsust pinnasevee tase ja 

pinnase struktuur. Pinnase struktuurist sõltub 

kapilaarveetõus pinnases. Liivade puhul 

tõuseb kapilaarvesi 30…50 cm kõrgusele, 

pehmetel savidel tunduvalt kõrgemale. 

Eriti külmakerkeohtlikud on pehmeplastsed, 

voolavplastsed ja voolavad liivsavid ja savid. 

Vähemohtlikud külmakergete mõttes on 

peen- ja tolmliivad ning tahked saviliivad 

ja savid. Külmakerkeohututeks pinnasteks 

loetakse kalju, jämepurd, kruus, jäme- ja 

keskliiv (≥ 2 mm). 

Külmakerkeohtlike pinnaste puhul peaks 

pinnasevesi jääma vundamendi tallast 

ca’ 1m allapoole või tuleks kasutada 

drenaaži ja vundamenditalla aluse täitmist 

jämedateralise täitega. Külmakerkeohutute 

pinnaste puhul ei oma vundamendi 

rajamissügavus tähtsust, vundamendi võib 

rajada vette. Teiseks oluliseks asjaoluks on 

niiskuse kandumine konstruktsioonidesse. 

Tavalised vundamendikonstruktsioonid - 

betoon ja kivimüüritis - on hügroskoopsed 

ja võivad niiskuse kanda kõrgele hoonesse. 

Sellised vundamendid nõuavad hoolikat 

hüdroisolatsiooni. 

Fibo betoon on liitmaterjal – tsementsideainest 

(tsementkivist) karkass ja 

fibograanulitest täiteaine. Fibo betoon 

on suurte pooridega ja graanulid ise on 

kinnised, seetõttu ei tekki selles materjalis 

olulisi kapillaarjõudude süsteeme, mis 

tõstaks vee mööda poore üles. 

Plokid on suure külmakindlusega, 

kuna poorivee külmumisel graanulid 

deformeeruvad ja kompenseerivad vee 

paisumise, nõrgaks kohaks jääb ikkagi jäiga 

tsementkivi kahjustumine külmumisel. Fibo 

plokkidest vundamendiseina rajamine vette 

ei ole seega soovitav, veepiir peaks jääma 

Fibo plokkidest kaugusele 30…50 cm. 

Vundamenditalla aluse külmumispiiri 

sügavust on võimalik vähendada kasutades 

vundamendi (keldriseina) esist 

horisontaalset soojustamist (näiteks 

kergkruusaga). Vundamendi tegemine 

väikese soojajuhtivusega materjalist (Fibo 

plokk) suunab hoonest lähtuva soojuse 

vundamenditalla alla ja tõstab pinnase 

temperatuuri selles rajoonis.

Sobivad lahendused madalvundamendi puhul. 

Vundamendiseina võib teha ka FiboTerm 

plokkidest, sel juhul võib loobuda kergkruusa 

täitest seina taga. Seina kandevõimet tuleks 

kindlasti kontrollida tugevusele. 

Vundamenditalla laius b sõltub pinnase 

omadustest ja vundamendile tulevast 

koormusest (korruste arvust, raskete 

vahelagede arvust). 

Juhul kui b > t + 2h t , tuleks vundamenditald 

armeerida ristsuunastöötava armatuuriga. 

Raskete vahelagedega korrusmajade puhul 

tuleks see armatuur määrata arvutuslikult. 

Joonis 5.2 Bi-armatuur 

Müüritise armeerimisel soovitatakse, et 

müüri iga kõrguse meetri kohta oleks üks 

konstruktiivselt armeeritud vuuk. 

Joonis 5.1 

Madalvundamendi lahendus maa 

peale tehtud põrandaga 

Konstruktiivne armatuur on selline armatuur, 

mis pannakse paigale kogemuste alusel - 

“heast tavast” lähtudes. 

Konstruktiivne vuugiarmatuur peab vuuki 

ära mahtuma (vuugi paksus on 10…15 

mm) ja ta peaks olema võimalikult kaetud 

mördiga (ploki ja armatuuri vahel). Selleks, 

et see armatuur pikisuunas ankurduks peab 

ta olema profileeritud või ristvarda külge 

keevitatud. 

Sobivaks vuugiarmatuuriks on nn Biarmatuur 

(vt joonis 5.2). 

Kui põranda alune jäetakse tühjaks võib 

kasutada järgmist madalvundamendi 

varianti.

Täiendava soojustuse (mittemärguva) võib 

panna ka seina välisküljele. Ka siin võib 

seina teha fibotermplokkidest, sellisel juhul 

ei ole täiendavat soojustust seinale vaja. 

Vundament keldriga hoonele 

Keldriga hoone vundamendi (keldriseina) 

tegemisel tuleks arvestada järgmiste 

asjaoludega. 

– keldriseina täiendava soojustusega, 

– keldriseina konstruktsiooni tugevdamise 

vajadusega mullasurve vastuvõtul ja 

– põhjavee sissetungi ohuga keldrisse. 

Keldriseina soojustuse parendamiseks võib 

kasutada FiboTerm plokke. 

Küllalt palju kasutatakse ka keldriseina 

välisküljele kleebitavaid vett mitteimavaid 

(mittemärguvaid) soojustusplaate. Ehituskonstruktsioonide 

välispiirete puhul on 

põhiliseks soojapidavaks kihiks ikka 

spetsiaalne soojustuskiht. Arvestades 

veeauru partsiaalrõhu suuremat väärtust 

hoone sees on vaja võimaldada veeauru 

liikumine läbi konstruktsiooni hoonest 

Joonis 5.3 

Tuulutusega põrandaalune 

välja. Seda ka tavalised ehitusmaterjalid 

võimaldavad. Samas nõuab see, et vee 

külmumistäpp oleks viidud kandvavälispiirde 

välispinnale, et mitte lubada vee külmumist 

konstruktsiooni sees. Siit ka üldine 

nõue soojustuse panekuks välisseinte 

välisküljele. 

Keldriseinas tekib keeruline olukord, 

kui välispiiret on vaja kaitsta vertikaalse 

hüdroisolatsiooniga sissetungiva pinnasevee 

ja kapillaarniiskuse vastu ja samal ajal tuleks 

võimaldada keldriruumi niiskuse eraldumist 

läbi keldriseina. 

Keldriseina soojustuse võib panna ka ilma 

kattekihita otse keldriseina välispinnale. 

Sel juhul on mõistlik hüdroisolatsioon teha 

soojustuse peale ja soojustuse sisse jätta 

vertikaalsed kanalid seina tuulutamiseks. 

Need kanalid võiks viia sokli horisontaalse 

niiskustõkke alla ja sealt välispinda. 

Kogemused on näidanud, et keldri põranda 

rajamisel põhjavee tasemest allapoole 

tavalised hüdroisolatsiooni võtted ei 

garanteeri veepidavust.

Joonis 5.4 Keldriseina variant 

Hüdroisolatsiooni tegemisel pehmete materjalidega, 

eriti ruumi nurkades, jäävad hüdroisolatsiooni 

sisse ikka mingid augud või pilud, millest piisab 

Veesurve 

p = γ v h (γ v = 10,0 kN/m 3 ). 

Juba 500 mm veesammas annab 

keldripõranda alla surve 

p = 10x0,5 = 5 kN/m 2 (500 kgf/m 2 ). 

Betoonist 10 cm põranda kaal on 

g p = 25x0,10 = 2,5 kN/m 2 , 

keldriruumi uputamiseks. Teiseks ohuks on asjaolu, 

et keldripõranda alla tekib hüdroisolatsiooni tõttu 

veesurve. 

Joonis 5.5 Veesurve keldripõranda all 

selline põrand tõstetakse veesurve 

poolt üles. Kõrge põhjaveetaseme 

puhul tuleks projekteerida keldrisse 

metallist kessoon koos 

raudbetoonpõrandaga. 

Lihtsama lahenduse saab kohaliku 

drenaaži abil. Joonis 5.6 Keldri drenaaž

Sõltuvalt maja laiusest on vajalik kas üks või 

mitu kokkutõmbekaevu. Killustiku (Ø20…35 

mm) kiht võiks olla paksusega ≥ 300 mm 

(võiks ka kasutada Fibo kruusa, kuid praegu 

ei ole pikaajalisi kogemusi Fibo kruusa 

kasutamisel vee all). 

Joonis 5.7 Keldriseina töötamisskeem 

Madala keldri ja suhteliselt suure põikseinte 

vahe puhul tekkivad arvestatavad momendid 

ainult seina vertikaalribas (vt joonis 5.7, 

plaadi kõverdumine vertikaalis on suurem, 

kui horisontaalis). Üldjuhul ongi hoonete all 

sellised keldriruumid. 

Seina konstrueerimisel arvestatakse 

ainult ühesuunalisi vertikaalmomente 

kui h k /l põik

Täiendavaks koormuseks keldriseinale 

on mullasurve, mis määratakse pinnasemehaanika 

vastava avaldise abil. 

Tagasitäite võib teha liivpinnaste või ka 

kergkruusaga, viimasel juhul väheneb 

oluliselt külgsurve seinale. 

Vajalikud arvutusparameetrid on: 

p n – maapinnale mõjuv normkoormus 

kN/m 2 ; 

γ F – sama koormuse osavarutegur; 

γ pn – pinnase normmahukaal kN/m 3 ; 

γ m – pinnase mahukaalu osavarutegur; 

φ n – pinnase normsisehõõrdenurk 

kraadides (liivadel 30º…35º, 

savidel 20º…30º); 

γ mφ – pinnase sisehõõrdenurga 

osavarutegur. 

Koormused p = γ F p n , 

materjali omadused (γ p , φ) X = . 

Soovitavad osavarutegurite väärtused: 

γ F = 1,30 (EVS 1997-1:2003, tabel 2.1), 

γ m = 0,90, pinnase loodusliku tiheduse juures 

(EVS 1997-1:2003 j. 2.4.2 ja 2.4.3 p (8)), 

γ mφ = 1,25 (EVS 1997-1:2003 tabel 2.2), 

rakendatakse suurusele tan φ. 

Arvutused tehakse vertikaalsele ühikribale- 

vaata jaotus 4.1.4. 

Tugevuskontroll vertikaalribale 

q Rd = N Rd = (kN/m) (5.1) 

N ≤ N Rd , (q ≤ q Rd ) 

Avade puhul keldriseinas tuleks arvutusskeemi 

täpsustada avasid kaitsva 

konstruktsiooni töötamisskeemi arvestamisega. 

Vertikaalribas tekkivate momentide 

vastuvõtmine eeldab üldiselt vertikaalset 

armeerimist (horisontaalarmatuur ei tööta), 

Fibo plokkidega on seda ebamugav teha. 

Väljapääsuks on siin pinnasekoormusest 

vastassuunalise momendi tekitamine 

keldriseinas, põhiliselt on seda võimalik 

teha keldrilae toetusega (vt joonis 5.8 

ja 5.22), mullasurvele vastutöötamiseks 

peaks keldrivahelae ekstsentrilisus olema 

võimalikult suur) või keldriseina paksuse 

suurendamisega. 

Keldriseina horisontaalne armeerimine 

omab mõtet kõrgete ja kitsaste keldriruumide 

korral. Mullasurve arvutus toimub joonisel 5.9 

toodud skeemi kohaselt. Arvutatakse välja 

mullasurve vertikaalis erinevatele kõrgustele. 

Seina horisontaalriba vaadeldakse, kui 

tala (või jätkuvattala) tugede vahega l põik . 

Vajalik armatuur paigutatakse arvutusliku 

riba vuukidesse, seina tõmmatud küljele. 

Armeerimisest võib loobuda horisontaalse 

võlvi töötamise arvestamisega arvutuslikus 

horisontaalribas (kui see on piisav). 

Joonis 5.9 Horisontaalriba 

koormuse määramine 

Lubatud külgkoormuse suuruse (mullasurve) 

võlvi puhul võib määrata avaldisega 

0 

q lat = , (5.2) kus 

t - seina paksus, l põik - vt. joonis 5.9. 

Lõplikult peaks olema täidetud tingimus 

q mulla ≤ q lat ( või q arm) , kus 

q arm – horisontaalselt armeeritud seina 

poolt vastuvõetav horisontaalkoormus 

horisontaalribas. Võlvina töötav müüritis peab 

olema laotud täielikult täidetud vertikaalsete 

vuukidega. Skeemi ei saa rakendada keldri 

nurgaruumides, kui kelder jääb maa peale ja 

puudub kanna vastureaktsioon. 

Vertikaalsuunas tuleks sellist seina kontrollida 

ilma mullasurveta.

5.3 Seinad 

5.3.1 Välisseinad 

5.3.1.1 Üldist 

• Välisseinad on hoone konstruktsioonidest 

ühed tähtsamad, nad on 

põhilised lagede kandekonstruktsioonid, 

• välisseinad on peamised soojapidavuskonstruktsioonid, 

• välisseinad määravad hoone 

välisilme. Ka siin kehtivad välispiirete 

konstrueerimise põhilised reeglid - 

• seina välispind peab olema ilmastikukindel, 

1 

• välissein peab olema võimalikult 

helikindel, 

• soojustus pannakse seina väliskihti, 

• välissein ei tohi takistada hoone 

“hingamist”, 

• välissein peab vastu võtma kõik 

vertikaal-ja horisontaalkoormused, 

mis temale langevad. 

Välisseina töötamise skeemi määramisel 

kehtivad eelmises punktis toodud reeglid. 

Üldjuhul arvutatakse välisseina vertikaalse 

ribana. Tüüpiline välisseina lahendus on 

joonisel 5.10. 

Joonis 5.10 Välisseina lahendus

5.3.1.2 Välisseina tööskeem 

Hoone kui terviku deformatsioonid 

horisontaalkoormustel on nii väikesed, 

et välisseina võib vaadelda lagede kohal 

toetuvana horisontaalsuunas kinnistugedele. 

Vertikaalsuunas moodustub selliselt 

jätkuvtala süsteem. Kuivõrd põikseinte vahe 

Joonis 5.11 

Seina töötamine horisontaal-koormusele 

Vertikaalkoormuseks on seinte omakaal, 

lagede koormus, lumekoormus ja 

vertikaaljõud seinas tuulest (hoone kui terviku 

töötamisel tuulekoormusele). Lähtudes 

koormuse jaotumise printsiibist võib öelda, 

et korruse kõrguse ulatuses rakendatud 

koondatud jõud jaotub alumises tasapinnas 

konstantse pingena st arvutuslikult on ristlõige 

tsentriliselt koormatud. 

Kohalik tuulekoormus on horisontaalkoormuseks, 

kuid tema mõju on seina 

tugevusele tavalise korruse kõrguse puhul 

väike ja temast võib üldjuhul loobuda. Joonis 5.12 Lae toetumine seinale 

Tuulekoormuse võtavad hooned vastu 

põikseintega. Kõrghoonete puhul 

kontrollitakse kõiki hoone tuulekoormusele 

töötavaid elemente tugevusarvutusega. 

Tavalise hoone kõrguse puhul (kuni 4…5 

korrust) piisab stabiilsuse seisukohast 

vajalike konstruktiivsete nõuete täitmisest: 

– hoonel peab olema põikseinte süsteem, 

põikseinte vahekaugus ei tohiks olla: 

raudbetoonvahelagede puhul mitte üle 8…10 

on tavaliselt suurem kui korruse kõrgus, 

siis on õigustatud vaadelda välisseina 

töötavana paindele ühes suunas – lühema 

külje (kõrguse) suunas. Sellisel juhul võime 

vaadelda seinast ainult ühiku laiust riba üle 

tugede (vahelagede). Süsteemi tervikuna 

nimetatakse jäigaks skeemiks. 

m, puitvahelagede puhul mitte üle 5…7 m; 

põikseinad peavad olema kõrguses hoonet 

läbivad (raudbetoonlagede puhul lae alla 

kinnitehtud), põikseina paksus peaks olema 

võrdne välisseina kandvakihi paksusega; 

– hoone vahelaed tuleks omapinnas 

jäigastada, monteeritavad raudbetoonlaed 

tuleks hoolikalt monolitiseerida, paneelid 

tuleks teatava vahemaa tagant välisseinaga 

ankurdada läbijooksvalt läbi hoone,

paneelidega ristsuunas peaks hoonel olema 

vööd seintes; puitvahelagede puhul tuleks 

vahelaetalad seintesse ankurdada, põranda 

või lae konstruktsioon peaks andma 

vahelaele piisava jäikuse kujumuutuse 

vastu. 

Vahelagede toetamisel seintele tuleks 

arvestada seinamaterjali tugevust ja eripära 

(vt p 5.8 Toetussõlmed). 

Välisseina armeerimisel tuleks lähtuda 

samadest eeldustest kui keldriseinte puhul 

(vt p 5.2). 

5.3.1.4 Muud konstruktiivsed märkused, 

deformatsioonivuugid 

Soojapidavus 

Seina soojapidavus tuleks siduda kahe 

faktoriga 

– seina kui konstruktsiooni soojajuhtivusega 

ja 

– seina läbipuhutavusega. 

Fibo plokkidest seinte soojajuhtivus 

on võrdlemisi madal, sellest hoolimata 

tuleks seinad vajaliku soojapidavuse 

saavutamiseks täiendavalt soojustada 

(vajaliku soojapidavuse võib saavutada 

plokkidega FiboTerm). Ploki paksus seinas 

määratakse lähtudes vajalikust tugevusest. 

Fibo betoon (müüritis) on läbivate pooridega 

materjal, see tähendab, et läbipuhumise vältimiseks 

tuleks seinad katta tuulttõkestava 

5.3.1.3 Välisseina tugevusarvutus 

Välisseina tugevusarvutuses vaadeldakse 

välisseina vertikaalset riba ekstsentriliselt 

surutud vardana. Tugevusarvutus tehakse 

p 4.2 alusel. Momendid seinas vahelae 

ekstsentrilisusest. Arvutusskeem. 

Joonis 5.13 

Sisejõud lagede koormusest välisseinas 

materjaliga. Tuulttõkestavate materjalidena 

mõeldakse materjale, mis vähendavad 

tõkke ees tuule kiiruse nulliks, kuid 

normaalse veeauru partsiaalrõhkude 

vahe puhu kahel pool seina võimaldavad 

veeauru läbitungimise seinast. Fibo seinte 

läbipuhutavuse vähendamiseks soovitatakse 

plokkidest välisseina sisepinnad täiendavalt 

krohvida. 

Kiletaolisi materjale võib kasutada ainult seina 

sisepinnal (suure niiskusega ruumides), kui 

on tagatud küllaldane ventilatsioon veeauru 

eemaldamiseks ruumist. 

Niiskuse eemaldamine ruumist toimub 

üldiselt niiskuse loomuliku eemaldumise teel 

läbi välisseina. Seina soojustus peab olema 

selline, et seinakonstruktsiooni piirides 

ei tekiks nn kastetäppi. Kastetäpi kohas 

niiskus kondenseerub ja konstruktsioon 

muutub märjaks. Samuti peab hoolitsema, 

et niiskus ei jääks seina väliskihi taha kinni 

(plastkatted, tihe vooder). Sellisel juhul 

tehakse väliskatte taha piisav õhuvahe, mis 

viib niiskuse üles räästa alla välisõhku.

Joonis 5.14 Õhupilud välisseinas 

Helikindlus 

Tänavamüra vähendamiseks on oluline, et 

välisseinas ei oleks mingeid avasid (seinast 

läbitungiv heli). Kaasaegsed pakettaknad 

on hea helikindlusega, nende paigaldamine 

seina peab aga olema tihe. 

Seinte helikindlus on seda suurem, 

mida suurem on nende mass – 

seinakonstruktsiooni võnkumine väheneb. 

Rusikareeglina suureneb seina helikindlus 

6 dB seina 1 m 2 massi suurendamisel 

kaks korda. Helikindluse parendamiseks 

peaks sein olema laotud täielikult täidetud 

vuukidega (nii püst- kui horisontaalsuunas). 

Fibo müüritise helikindlust parandab oluliselt 

pinna krohvimine (vastasel juhul on difusioonienergia 

osakaal väga suur). 

Kõige paremaid tulemusi heliisolatsiooni 

seisukohalt annab mitmekihiline sein, 

kus massiivsed seinakihid on üksteisest 

eraldatud kerge isolatsioonimaterjaliga ja 

puuduvad kihtide vahelised helisillad. 

Helisillaks on igasugune jäik side seinakihtide 

vahel. 

Hea tulemuse annab kahekihiline sein, 

kus üks kiht on suhtelisel kerge ja teine 

kiht raske. Keskmise intensiivsusega autoliiklusega 

tänava müra taset hinnatakse ~ 

80 dB. Seega peaks välisseina helikindlus 

(müra taset alandav võime) olema 

~ 60…70 dB. 

Välisseina ilmastikukindlus ja välimus. 

Välisseina ilmastikukindluse määravad 

kasutatud materjalid ja tehtud tööde 

kvaliteet. Levinud on välisseinte kaitsmine 

eraldi voodriga. Vooder võib olla iseseisev 

seinakiht või kandvaseina peale kinnitatud 

(mördiga, tüüblitega) täiendav kate. 

Eraldi vooder on sisuliselt seina iseseisev 

kiht (vt joonis 5.10). Vooder tuleks teha 

ilmastikukindlatest kividest. 

Puhtavuugiga ladumisel annab see ka 

hoonele soliidse välisilme. 

Fibo seinte puhul võib välimise seinakihi 

krohvida. 

Tänapäeval kasutatakse tihti fassaadi 

katmiseks soojustatud krohvisüsteeme, 

kus soojustuseks on vill või vahtpolüstürool 

ning lõppviimistlus tehakse ilmastikukindla 

dekoratiivkrohviga. 

maxit Estonia AS pakub mitmeid erinevaid 

fassaadisoojustussüsteeme (vt maxit 

Estonia kodulehele).

Mitmesuguseid müüri sademete eest kaitsmise võtteid – 

Uurimised on näidanud, et tugeva tuule 

puhul pressitakse vihmavesi osaliselt läbi 

müüri, eriti ladumise ebakohtadest. Mõistlik 

on voodri taha teha õhuvahe, mille abil seina 

sisepind kuivatatakse. 

Deformatsioonid 

Fibo müüritis on suhteliselt suurte deformatsioonidega, 

eriti alalise koormuse 

puhul (vt p 4.3). Seda peab arvestama 

mitmesuguste jäigemate konstruktsioonide 

sidumisel Fibo müüritisega. Muudest kividest 

voodri puhul tuleks voodri sidumine Fibo 

müüritisega teha selline, et see võimaldaks 

voodri ja põhiseina erinevaid paigutusi, 

eriti hoone kõrgemates osades. Akna- ja 

Joonis 5.16 Mahukahanemisvuuk seinas 

Joonis 5.15 Müüriladumise võtteid 

ukseaukudes ei tohiks voodrit siduda otse 

põhimüüritisega. 

Deformatsioonivuugid 

Fibo plokkide mahukahanemine ei ole 

eriti suur (p. 2.1.7), kuid siiski on oht, et 

pikematesse seintesse tekivad teatava aja 

möödudes mahukahanemispraod. 

Soovituslikult peaks fiboseintes olema 

vertikaalsed mahukahanemisvuugid 10…15 

m tagant, see kehtib pealt lahtiste seinte 

kohta. Kui seinale toetub raudbetoonlagi, 

mis on vöödega piiratud, siis võiks vuukide 

arvu mingis seinas oluliselt vähendada. 

Mahukahanemispragu tekib üldiselt seina 

nõrgemasse kohta – akende ja uste 

nurkadesse.

Joonis 5.17 Vuugi konstruktsioon (seina horisontaallõige) 

Mahukahanemisvuuk ei pea võimaldama 

paisumisdeformatsioone (kui ei ole ohtu 

nende tekkimisel). Variandis a) on ploki otsad 

ladumise ajal kokku lükatud, variandi b) puhul 

on jäetud plokkide vahele vahe 10…15 mm. 

Seina sisse pannakse horisontaaljäikuse 

tagamiseks jäigastuspoldid Ø 18…20 (sile 

varras), mille üks ots on plastmassist hülsi 

sees (võimaldab horisontaalset liikumist) 

ja teine ots on mördiga täidetud vaos ploki 

sees. Jäigastuspoldi pikkus peaks olema 

600…800 mm ja polt tuleks panna 2…3 

plokirea tagant kõrguses. 

5.3.2 Siseseinad 

Siseseinte ülesandeks on tsiviilhoones 

lagede koormuse kandmine ja helikindluse 

tagamine erinevate ruumide vahel. 

Eristame siin veel vaheseinu, mida ei 

koormata lagede koormusega. Raskelt 

koormatud vahelagede puhul on oht, et 

vahelagi “vajub” vaheseina peale. Sellisel 

juhul jäetakse vaheseina ja vahelae vahele 

pehme materjaliga täidetud pilu, vaheseina 

ülemist serva hoitakse vahelae külge 

kinnitatud spetsiaalsete hoidjatega. 

Nagu graafikult joonisel 2.4 on näha võib 

saada fiboseinaga paksusega 150 mm 

(kahelt poolt krohvitud) müraisolatsiooni 

ca’ 50 dB, vastavalt Saksa normidele 

oleks eluruumides vajalik ruumide vaheline 

müraisolatsioon 47 dB. 

Normaalselt mööbliga täidetud ruumis ei teki 

heli reverberatsiooni- (järelkõla)ohtu. Lagede 

koormuse toetamisel siseseinale tuleks 

seina kandevõimet kontrollida arvutusega 

(vt p 4.2) ja täpsustada paneelide või talade 

toetussõlme konstruktsiooni (vt p. 5.8). 

5.4 Vahelaed 

Fibo müüritisega hoonetes kasutatakse kõiki 

tüüpilisi vahelagede lahendusi. Vahelaed 

tuleks jäigastada omapinnas vastavalt 

“heale ehitustavale”. Paneelide vahed 

valatakse täis tugeva mördiga, paneelid 

ankurdatakse omavahel mõlemas suunas 

läbi hoone. Puitvahelagede puhul tuleks 

talastik jäigastada diagonaalidega või 

siduda suuremõõtmeliste plaatidega kas alt 

või pealt. 

Vahelagede konstrueerimisel tuleks 

olulist tähelepanu pöörata sammumüra 

levimisele läbi vahelae. Kõige sobivamad 

on siin mitmekihilised konstruktsioonid, kus 

ülemine kiht (põrand) isoleeritakse alumisest 

(paneelid, talastik) pehme vahekihiga. Ka 

siin on oluline vältida helisildade tekkimist. 

Akustilised ripplaed vähendavad oluliselt 

müra levikut. 

5.5 Sillused 

Sillustena võib kasutada tehases toodetud 

raudbetoonsilluseid, valada sillused 

kohapeal või kasutada fibosilluseid. 

Tehasesilluste puhul tuleks silluse ostmisel 

kontrollida tema kandevõimet. Kui ava kohal 

ei ole täiendavat koormust (tala, vahelagi), 

siis võib kasutada nn mittekandvat 

sillust. Selline sillus armeeritakse vähese 

(konstruktiivse) armatuuriga. Vahelagede 

või talade toetumisel sillusele tuleks vastav 

koormus välja arvutada ja see tuleks silluse 

ostmisel teatada müüjale. Fibo silluste 

kandevõime on antud p 4.1.5. 

Mittekandvasillusena võib kasutada ka 

puitprussi. Kandevsillus arvutatakse 

lihttalaskeemi alusel jaotatud või koondatud 

(tala) koormusele. Silluste puhul tuleks 

erilist tähelepanu pöörata silluse toetamisele

müürile. Tulepidavuse suurendamiseks 

tuleks Fibo sillused krohvida. 

5.6 Korstnad 

Hoonetes kasutatakse praegusel ajal kahte 

tüüpi korstnaid: 

– klassikalise lahendusega telliskorstnad ja 

– monteeritavaid korstnaid metallist 

või keraamilistest materjalidest. 

Üldine põhimõte on, et igal koldel on oma lõõr, 

ka ventilatsioonilõõrid on igal ruumil eraldi. 

Ventilatsioonilõõrid võiksid olla vaheldumisi 

suitsulõõridega, need soojendavad ventilatsioonilõõri 

ja parandavad seal tõmmet. 

Korsten on sale konstruktsioon ja vajab 

püstiseismiseks horisontaalset tuge, korsten 

tuleks laduda koos muude seinte ja lagedega. 

Põleva vahelaekonstruktsiooni puhul tuleks 

klassikalise korstna läbiviiguks kasutada 

katikut, Fibo moodulkorsten katikut ei vaja. 

Joonis 5.18 Penni töötamine katuses. 

Penn töötab katuses survele, müürlatt tuleks 

ankurdada vahelae külge, sarikas tõukab teda majast 

välja. Tüüpiline sarika murdumispilt on joonisel .1 

Joonis 5.19 

Pööningupealse seina väljavajumise tõttu penn 

hakkab tööle tõmbele ja sarikas murdub 

Müüritise tõstmisel katusekorruse all tuleks terve 

katusekonstruktsioon ankurdada lae külge. 

Monteeritav korsten 

maxit Estonia AS on turul Fibo 

moodulkorstnatega (vt “Korralik korsten”, 

maxit Estonia AS). 

Fibo korstna põhielemendiks on monteeritav 

mantelplokk, mille sisse käib monteeritav 

šamottoru. 

Sobivad lõõri mõõdud 

Ø 160 mm 

– ahi, pliit, saunakeris, gaasikatel, 

uksega suletav põlemisruum; 

Ø 200 mm 

– kaminad ja juhud, kui on lubatud 

kaks suitsu kokku viia, 

avatud põlemisruum. 

5.7 Katusekonstruktsioon 

Enamlevinud katusetüübiks on viilkatus, 

mis võimaldab kasutada katusealust 

ruumide välja ehitamiseks ja on Eesti oludes 

ilmastikukindel. Vaatleme tavalist hoone 

puitsarikatega konstruktsiooni. Tihti on siin 

probleemiks valearusaamine sisejõudude 

jaotusest nimetatud konstruktsioonis.

Joonis 5.20 Sarikate ankurdamine vahelae külge 

Horisontaaljõu võib maha võtta ka katuseharja toetamisega – 

Joonis 5.21 Katuseharja toetamine 

5.8 Toetussõlmed, muud vajalikud 

lahendused 

Hoone ehitamine on seotud paljude 

konstruktsioonisõlmede kujundamise ja 

väljaehitamisega. Osa konstruktsioonisõlmesid 

peavad vastama tugevusnõuetele 

Paneelide toetus müüritisele 

Joonis 5.22 Paneeli toetus seinale 

(neid kont-rollitakse tugevusarvutusega), 

osa sõlmesid tehakse “hea ehitustava 

alusel” (vt Fibo konstruktiivsed sõlmed maxit 

Estonia kodulehel)

Paneelide ühepoolsel toetamisel seinale võib 

koormuse ekstsentrilisuse vähendamiseks 

panna müüri servale pehmest puidust liist 

või elastne lint, millega viiakse koormuse 

rakenduspunkt seina keskjoonele lähemale. 

Paneelide kahepoolsel toetusel on soovitav 

paneeliotste alla valada õhuke betoonist 

jaotuskiht. Paneelialune toetus valatakse 

Joonis 5.23 Pingejaotus padja all 

valmis, peale ca’ 1 päevast kivinemist 

paigaldatakse mördikihile paneelid. Soovi 

korral võib paneeliotste aluse armeerida ka 

pikisuunas ja moodustada niimoodi vajalik 

vöö tervele hoonele. 

Paneelide toetuse puhul seinale peab 

muljumispinge paneeliotsa all alati olema 

väiksem müüritise kohalikust tugevusest. 

Joonis 5.24 Kahepoolne toetus seinale 

Paneeli toetus Fibo plokile a p peaks olema vähemalt 100 mm, raudbetoon vöö puhul võib see olla ka vähem.

Talade toetus seinale 

Talade toetamisel seinale on otsustava 

tähtsusega koormuse suurus. Tegemist on 

koondatud jõu ülekandmisega talalt seina 

lühikesele alale. Üldjuhul tuleks kasutada 

koormuse jaotuse seadet – patja, jaotustala, 

vööd. 

Koormuse jaotuse seade peab olema 

võimalikult paindejäik konstruktsioon, 

millega koondatud jõu mõju kantakse laiale 

alale. Ehitusmehhaanika seisukohalt on 

tegemist ülesandega, kus tala või plaat 

toetub elastsele alusele. Uurimised on 

näidanud, et pingejaotus padja all langeb 

üldjoontes kokku pingejaotusega jõu all 

üldse. 

Vastavalt joonisele 5.24 asendatakse 

raudbetoonpadi tingliku müüritise kihiga 

kõrgusega H 0 , mille puhul saadakse 

müüritise koormamisel jõuga N selle 

kihi pealt sügavusel z (H 0 ) samasugune 

pingejaotus ja intensiivsus müüritises, kui 

tegeliku padja all. 

Vajaliku kihi kõrgus määratakse avaldisega- 

H 0 =2 , (5.3) kus 

E p – padja elastsusmoodul 

(võetakse ≈0,85E c ), 

E c – betooni algelastsusmoodul, 

0 

I p – padja ristlõike inertsimoment 

risti paindetasapinnaga, 

E m – müüritise elastsusmoodul 

(üldiselt on siin määrav 

pikaajaline koormus), 

d – padaja mõõde paindetasapinnast 

välja (laius). 

Pinge epüüri jaotus raadius s sügavusel z – 

s = 0,5 πz = 1,57 z. 

Tuleb arvestada, et koormus kantakse 

müürile padja kaudu st, et pingeepüür padja 

all ei saa olla laiem kui padi. 

Alati kehtib nõue, et 

N = V p , kus 

V p – pingeepüüri maht. 

Pingeepüüride konstrueerimiseks võib 

kasutada käsiraamatutes toodud tabeleid. 

Koondatud jõudude rakendamiseks 

müüritisel kasutakse tihti raudbetoonvöösid. 

Vöö kasutamine on õigustatud siis, kui 

jõudude rakenduspunktide vahemaa on 

väike. Vööle saab ka anda teise väga 

vajaliku ülesande, see on hoone osade 

omavaheline sidumine. 

Joonis 5.25 Hoone vööd 

Tugevusarvutus koosneb järgmistest osadest: müürituse tugevuskontroll muljumisele, vöö paindekontroll ja 

vöö kontroll tõmbele.

Rostvärgitalade (paneelide aluse vöö) puhul 

kasutatakse järgmisi pinge määramise 

skeeme: 

Joonis 5.26 

Pingejaotus müüritises rostvärgitala (vöö) peal 

a – jätkuvtala keskmisel toel, 

a (posti laius) ≤ 2s puhul; 

b – sama, kui 3s ≥ a > 2s; 

c – sama, kui a > 3s; 

d – jätkuvtala ääretugedel ja lihttalade puhul. 

Ülemise vöö puhul on epüürid pööratud. 

Kolmnurkse epüüri puhul (a ≤ 2s) – 

σ max = , kus 

s = 1,57H 0 , 

H 0 = , 

t on seina paksus, 

E b on betooni elastsusmoodul, 

I b on betoontala inertsimoment, 

E m on müüritise elastsusmoodul. 

Trapetsepüüri puhul (3s ≥ a > 2s) - 

σ max = . 

Kui a (toetusala pikkus) > 3s, siis koosneb 

pingeepüür kahest osast (skeem c), 

a asemel võetakse suurus 

N 

a = 3s, σ = 1 max a t . 

Skeemi d) puhul – s 1 = 0,9H 0 ja 

a 1 ≤ 1,5H ning 

1 

σ max = . 

1 

Müüritise tugevus kohaliku koormuse all on 

üldiselt suurem tema arvutustugevusest. 

Kohaliku koormuse all mõistetakse 

konstruktsiooni koormamist tema suhteliselt 

väiksel pinnal A b . Tugevnemine tekkib 

seoses ruumilise pingeolukorra tekkimisega 

müüritises koormuse all. Vastavalt EVS 

1996-1-1:2003 -le kontrollitakse tugevust - 

σ ≤ , (5.4) 

max 

kuid mitte vähem kui f k 

ega rohkem kui 

γ 

M

1,5 f k 

γ 

M 

. 

Eelmise avaldise tähised: 

f k – müüritise normsurvetugevus; 

γ M – materjali osavarutegur; 

A loc – toetuspind, mida ei võeta suuremaks 

kui 0,45 A ef ; 

A ef – seina arvutuslik ristlõikepind L ef t; 

Joonis 5.27 Koormusejaotus seinas 

Tugevustingimuse võib esitada ka kujul 

σ max ≤ f loc , (5.5), kus 

f loc ( ≥ f) – müüritise kohalik- 

(muljumis-) tugevus 

(sobiv meetod f loc 

arvutamiseks on antud 

СНиП II-22-81 Каменные и армокаменные 

конструкции, Москва 1983). 

Arvutuslikud parameetrid avaldisele (5.4) 

määratakse joonise 5.27 alusel. 

Kuivõrd reaktiivsurve epüür padja all peab 

olema mõjuva jõuga tasakaalus, siis jõualune 

ristlõige ei saa pöörduda koormamisel. 

Pingeepüür padja all on tekkinud konsooli 

koormuseks. 

t – seina paksus, mis arvestab 

uurdeid sügavusega enam kui 5 mm. 

Koormuse ekstsentrilisus ei tohiks olla suurem 

kui t/4. 

Eeldatakse, et koormus jaotub ca’ 60° all 

horisontaalpinnast (vt joonis 5.27). 

Jaotustala (patja) arvutatakse järgmise 

skeemi alusel – 

Joonis 5.28 Padja (tala) arvutusskeem

Tala toetamine pilastrile erineb tala 

toetamisest seinale teatavate konstruktiivsete 

iseärasuste poolest – vt. p 4.1.3 

Joonis 5.29 Tala toetus pilastrile 

Silluse toetamine seinale (tala toetamine 

seina nurgale) Müüritise nurkade koormamisel 

tekkivad nurgalähedases tsoonis 

horisontaalsed tõmbepinged 

Joonis 5.30 Müüri nurga koormamine 

Tähistused. 

q – jaotatud koormus müürinurgal, 

b – epüüri sügavus, 

a – koormatud ala pikkus, 

l – müüri üldine pikkus, 

σ – horisontaalne pinge seinas. 

Pingetsooni sügavuse võib määrata 

avaldisega – 

b = a(1,75v 2 – 2,75v + 1,25), 

v = a/l. 

Vajadusel tuleks viia koormuse toetustsenter 

sügavamale seina sisse. Vajadusel tuleks tala 

toetamiseks kasutada tsentreerimislappi. 

Maksimaalne tõmbepinge – 

σ = . (5.6) 

t, max 

Peaks olema täidetud tingimus, et 

σ t, max ≤ 0,8 f t,u , kus 

f t,u on müüritise piirtõmbetugevus 

horisontaalsuunas. 

Kui toodud tingimust ei ole võimalik täita, 

siis tuleks müüritis armeerida vastavale 

tõmbejõule

N t = 0,5σ t, max tb. 

Tõmbepinged tekkivad siis, kui seina pikkus 

(l) on küllalt suur. 

Sillusega seinanurga koormamisel peavad 

vertikaalsed muljumispinged jääma 

lubatud piiridesse ja ei tohi ületada lubatud 

tõmbepingeid silluseotsa taguses lõikes. 

Müürinurk silluse või tala all tuleks 

alati konstruktiivselt armeerida horisontaalsuunas. 

Sillust või tala ei või liiga pikalt viia müüri peale, 

siis tekib oht, et silluse ots kinnitub jäigalt 

seina ja murdub negatiivse kinnitusmomendi 

Joonis 5.31 

Pikiarmatuur paneelide vahel 

Joonis 5.32 

Raudbetoonvöö seinas 

mõjul. Tala või silluse toetuspikkus ei tohiks 

olla suurem tala või silluse kõrgusest. 

Raskemate koormuste puhul tuleks kasutada 

tsentreerimisega jaotuspatja. 

Vöö konstruktsioonid 

Vöö võib olla vajalik mitmel eesmärgil, üldjuhul 

kasutatakse vööd võimalike ebaühtlaste 

vajumistega seotud paigutustest tekkivate 

pingete silumiseks seinas (vt joonis 5.29). 

Vöö pikiarmatuuri võib panna paneelide 

vahelisse vuuki (vt joonis 5.35) või ehitada 

eraldi vöö vahelae serva (vt joonis 5.36).

Vöö võib teha ka paneeliotste alla. Sel juhul 

võib vööd kasutada näiteks ribipaneelide 

toetamiseks seinale. 

Pikiarmatuur peab olema kas pidev kogu 

vajalikus pikkuses või paneelide vahel 

vajaliku ankurduspikkusega üle toe 

(põikseina). Viimasel juhul kasutatakse 

tõmbearmatuurina seinaäärse paneeli 

pikiarmatuuri, mis on siis võimalik, kui 

vertikaalkoormusest jääb kandevõime osas 

armatuuri vabaks (seina äärde on pandud 

Vahelae toetamine FiboTerm seinale 

Joonis 5.33 Vahelae toetamine FiboTerm seinale 

vajalikust tugevamad paneelid). 

Juhul kui vööd soovitakse kasutada 

tõmbele tuleks garanteerida tema side 

müüritisega. Praktiliselt on see võimalik 

ainult hõõrdejõudude rakendamisega 

vöö ja müüritise vahel. See tähendab, et 

vöö peal peab olema küllaldane alaline 

vertikaalkoormus, mis garanteerib vajaliku 

nihkejõu tekkimise - vööl ei ole mõtet 

müüritise peal.

Lisad 

L.1 Mitmesugused tehnilised andmed 

plokitoodete kohta 

Fibo plokkide mõõdud ja kaalud 

Plokkide mõõtmed Kaal (kg) 

Laius Kõrgus Pikkus Fibo3 Fibo5 

100 185 490 6 8 

150 185 490 9 11 

200 185 490 12 15 

250 185 490 15 18 

300 185 490 18 22 

350 185 490 25 - 

185 490 21 - 

Fibo plokkide tehnilised omadused (vt. lisaks vastavaid peatükke) 

Karakteristik Plokk 

Nimi Fibo3 Fibo5 

Survetugevus (MPa) 3,0 5,0 

Tõmbetugevus (MPa) 0,4 

Paindetugevus (MPa) 0,6 

Nihketugevus (MPa) 0,45 

Nakketugevus betooniga (MPa) 0,3 

Lõiketugevus (MPa) 0,45 

Veeimavus [%] (suht.niiskus 95%) 6,5 

Veeauru läbilaskvus δ (gm/hN) 8,3x10 -5 

Mahukaal (kg/m 3 ) 650 900 

Sooja erijuhtivustegur λ (W/mK) 0,20 0,24 

Külmakindlus 50 tsüklit 

Teguri δ väärtused normaliseeritud survetugevuse 

määramiseks 

f b = δR m . 

Kujutegur δ, mida rakendatakse katsekehadele 

peale koormuspindade ettevalmistamist 

(EN 722-1 Methods of test for masonry units 

– Part 1: Determination of compressive 

strength järgi) 

R m – 

R m (MPa) 

F2 2 

F3 3 

F5 5

δ - 

Fibo ploki laius (mm) 

100 150 200 250 300 350 

δ 1,305 1,205 1,105 1,055 1,055 1,055 

Müüritise õhumüra isolatsioon (krohvituna mõlemalt küljelt) 

Müüritise paksus (mm) Õhumüra isolatsiooniindeks R´ w (dB) 

Fibo3 (3 MPa) Fibo5 (5 MPa) 

100 43 43 

150 47 49 

200 50 53 

250 52 56 

300 53 57 

350 54 - 

Müüritise elastsusmoodul E d (MPa) 

E d 

Lühiajaline Alaline 

koormus koormus 

Fibo müüritis 3000 750 

Fibo müüritise tulespüsivuse omadused 

Seinapaksus, mm Tuletõkkesein mittekandva 

tarindina 

Seinapaksusele vastav tulepüsivusklass 

Tuletõkkesein kandva tarindina 

Tuletõkkesein Sektsiooni sisesein 

100 EI 120 REI 60 R 30 

150 EI 240 REI 120 R 60 

200 >EI 240 REI 180 R 120 

250 >EI 240 REI 240 R 180 

300 >EI 240 REI 240 R 240 

350 >EI 240 REI 240 R 240

Silluste pikkused (mm) ja min. kaalud (kg/tk), kõrgus on kõikidel sillustel 185 mm 

Laius Pikkus (mm) 

1190 1490 1790 2090 2390 2690 2990 

100 21 28 31 

150 34 45 58 66 75 

200 48 64 73 90 112 129 141 

250 63 72 88 103 124 149 180 

300 65 78 93 129 159 179 197 

Silluste kandevõimed (arvutuslikud) kN 

Laius 

(mm) 

1190/690 

(1,4) 

Pikkus [mm] / kandeava L [mm] (toetatud kummaltki poolt 250 mm); 

1490/990 

(2,0) 

1790/1290 

(2,6) 

2090/1590 

(3,2) 

2390/1890 

(3,8) 

2690/2190 

(4,4) 

2990/2490 

(5,0) 

Lubatud koormused N [kN] kandeavale L (vt. arvutusskeemi) kasutuspiirseisund/ 

kandepiirseisund 

100 14,5/27,8 12,0/23,0 11,0/20,2 

150 15,0/28,8 12,5/24,0 18,5/35,5 20,5/39,4 14,0/26,9 

200 16,0/30,7 17,0/32, 19,0/36,5 21,0/40,3 15,0/28,8 11,5/22,1 11,0/21,1 

250 25,0/48,0 22,0/42,2 21,0/40,3 28,5/52,8 20,5/39,4 15,5/29,8 30,0/44,2 

300 26,5/50,9 23,5/45,1 22,5/43,2 30,0/53,8 22,5/41,3 17,0/36,2 32,5/45,1 

Märkused: 

Iga sillusele laotud plokirida tõstab silluse kandevõimet ca 1,5 korda (tekib võlviefekt) 

Vetonit Müürisegu M100/600 kulu erinevatele müürikividele 

Müürikivi Mõõdud (l x p x k) Segukulu (kg/tk) 

100 x490x185 2,0-2,5 

150 x490x185 2,2-2,7 

Fibo plokk 

200 x490x185 

250 x490x185 

2,5-3,0 

3,0-3,5 

300 x490x185 3,5-4,0 

350 x490x185 4,0-4,5 



Silikaatkivi 250x120x88 ca 1,0

L.2 Viited algmaterjalidele, kirjandus 

1. Arvutuse alused EVS 1996-1-1:2003 Kivikonstruktsioonid 

(Alusmaterjal Eurocode 6); 

2. СНиП II-22-81 Нормы проектирования. 

Каменные и армокаменные конструкции; 

3. Пособие по проектированию каменных 

и армокаменных конструкций (к СНиП II- 

22-81); 

4. Murverkshandboken MUR 90, TCK AB, 

1990, Häfte 2, Häfte 4A…4C, Häfte 5C; 

5. EPN6/AM-1- Kivikonstruktsioonid, Kivikonstruktsioonielementide 

ja -sõlmede 

tugevusarvutused – Abimaterjal EPN 6 

kasutajale, 1999; 

6. EPN6/AM-21- Kivikonstruktsioonid, Kivihoonete 

stabiilsus – Abimaterjal EPN 6 

kasutajale; 

7. Design of Masonry Structures, A.W. Hendry, 

B.P. Shina and S.R. Davies, E&FN Spoon, 

London.

Indeksid 

A 

arvutustugevus .................................23 

elastsusmoodul...................................5 

erisoojusmahtuvus..............................6 

erisoojuspaisumine .............................7 

FiboTerm plokk .................................12 

keldrisein ..........................................21 

keramsiit .............................................4 

kergkruus ............................................4 

kergkruusbetoon .................................4 

kergplokid ...........................................4 

lõiketugevus........................................5 

mahukahanemine ...............................7 

mördi tugevus ...................................22 

mördiribad.........................................13 

mört ....................................................9 

müraisolatsioon ..................................8 

müraneeldumine .................................8 

müüritugevus ....................................22 

nakketugevus .....................................5 

normaliseeritud tugevus ...................23 

E 

F 

K 

L 

M 

N 

0 

osavarutegur.....................................23 

paindetugevus ....................................5 

pilastri arvutus ..................................20 

pilastrid .............................................19 

plokid ..................................................4 

plokkide ülekate ................................10 

poorsus ...............................................5 

saledus .............................................23 

seina konstruktsioon .........................31 

seinaarvutus .....................................17 

seinatüübid ....................................... 11 

seotised ............................................10 

sillused..............................................22 

sõlmed ..............................................38 

soojusjuhtivus .....................................6 

survetugevus ......................................5 

tegur X ..............................................23 

tõmbetugevus .....................................5 

tugevusarvutus .................................22 

tulepüsivus..........................................8 

veeauruläbilaskvus .............................6 

veeimavus ..........................................6 

vöö ....................................................44 

O 

P 

S 

T 

V

FIBO plokkide

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?