You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
4.1.5 Sillused<br />
Fibo müüritises kasutatakse nii traditsioonilisi<br />
silluseid, kui ka firma maxit Estonia AS<br />
fibosilluseid.<br />
Silluse<br />
laius<br />
mm<br />
Praegu kasutusel olevate fibosilluste<br />
nomenklatuur ja lubatud koormused on<br />
järgmised –<br />
Lubatud koormus sillusele N (kN) või q s (kN/m) (arvutuslik) Tabel 4.2<br />
Silluse pikkus, mm (läbipaine, mm)<br />
1190 (1,4) 1490 (2,0) 1790 (2,6) 2090 (3,2) 2390 (3,8) 2690 (4,4) 2990 (5,0)<br />
N q s<br />
N q s<br />
N q s<br />
N q s<br />
N q s<br />
N q s<br />
N q s<br />
200 16,0 27,8 21,7 17,0 15,6 19,0 16,1 21,0 10,3 15,0 6,8 11,5 4,8 11,0<br />
250 25,0 47,5 23,4 22,0 16,9 21,0 17,4 28,5 11,0 20,5 7,5 15,5 9,2 30,0<br />
300 26,5 48,5 24,0 23,5 17,5 22,5 17,7 30,0 11,3 22,5 7,7 17,0 9,4 32,5<br />
Märkus: Silluste kandevõime on määratud katsete alusel koondatud jõule.<br />
Vajalik silluse toetus pikkus –<br />
Ava laius L ≤ 1500 mm → l toetus = 150 mm<br />
(min. 130 mm)<br />
Ava laius L > 1500 mm → l toetus = 250 mm<br />
Juhul kui silluse ja koormuse (vahelagi)<br />
vahel on sillusele laotud nõuetele vastavalt<br />
(vertikaalvuugid peavad olema täidetud)<br />
täiendav plokirida, siis silluse kandevõime<br />
tõuseb (tekib võlviefekt). Katsed on<br />
näidanud, et üks täiendav plokirida tõstab<br />
silluse kandevõimet ca’ 1,5 korda.<br />
4.1.6 Postid<br />
Vertikaalselt koormatud fiboplokist posti<br />
ristlõikepindala peaks olema vähemalt 0,08<br />
m 2 ja saledus nõrgemas suunas λ h ≥ 27.<br />
Suurte koormuste puhul tuleks arvestada<br />
postide suuri deformatsioone, eriti kestval<br />
koormusel.<br />
4.2 Tugevusarvutus<br />
Ristlõike tugevusarvutus tehakse<br />
vastavalt EVS 1996-1-1:2003 -le. maxit<br />
Estonia AS poolt on välja töötatud seinte<br />
tugevusarvutusprogramm FiboCalc.<br />
Tugevusarvutuses lähtutakse eeldusest,<br />
et kõikides kontrollitavates ristlõigetes on<br />
tegemist ekstsentrilise survega.<br />
Arvutuse üldkuju on järgmine<br />
N ≤ χ i(m) f d A c , (4.2), kus<br />
χ i(m) – kandevõimet vähendav tegur,<br />
f d – müüritise arvutuslik tugevus,<br />
A c – ristlõike surutud osa pindala.<br />
Kandevõimet vähendav tegur χ i(m)<br />
arvutatakse vastavalt EPN – ENV 6.1.1<br />
j. 4.4.3, arvutustes vaadeldakse seina<br />
kõrguses ülemist ja keskmist (akna<br />
ristlõikes) tsooni.<br />
Müüritise survetugevuse võib määrata kivide<br />
normaliseeritud survetugevuse f b (EVS<br />
1996-1-1:2003 j.3.1.2) ja mördi keskmise<br />
tugevuse f m (EVS 1996-1-1:2003 j. 3.2.2)<br />
alusel vastavalt EVS 1996-1-1:2003 j. 3.6.2.<br />
Vastavad väärtused f b ja f m saab projekteerija<br />
kivide ja mördi tarnija sertifikaadist.<br />
Vastavalt CEN (Comite’ Europeen De<br />
Normalisation) eelstandardile EN 771-3 (Specification<br />
for masonry units – Part 3: Aggregate<br />
concrete masonry units) määratakse kivide<br />
tugevus keskmise tugevusena R m vastavalt<br />
standardile EN 772-1 (Methods of test for<br />
masonry units – Part 1: Determination of<br />
compressive strength) õhkkuivas olekus, mis
Change language