Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Joonis 5.17 Vuugi konstruktsioon (seina horisontaallõige)<br />
Mahukahanemisvuuk ei pea võimaldama<br />
paisumisdeformatsioone (kui ei ole ohtu<br />
nende tekkimisel). Variandis a) on ploki otsad<br />
ladumise ajal kokku lükatud, variandi b) puhul<br />
on jäetud <strong>plokkide</strong> vahele vahe 10…15 mm.<br />
Seina sisse pannakse horisontaaljäikuse<br />
tagamiseks jäigastuspoldid Ø 18…20 (sile<br />
varras), mille üks ots on plastmassist hülsi<br />
sees (võimaldab horisontaalset liikumist)<br />
ja teine ots on mördiga täidetud vaos ploki<br />
sees. Jäigastuspoldi pikkus peaks olema<br />
600…800 mm ja polt tuleks panna 2…3<br />
plokirea tagant kõrguses.<br />
5.3.2 Siseseinad<br />
Siseseinte ülesandeks on tsiviilhoones<br />
lagede koormuse kandmine ja helikindluse<br />
tagamine erinevate ruumide vahel.<br />
Eristame siin veel vaheseinu, mida ei<br />
koormata lagede koormusega. Raskelt<br />
koormatud vahelagede puhul on oht, et<br />
vahelagi “vajub” vaheseina peale. Sellisel<br />
juhul jäetakse vaheseina ja vahelae vahele<br />
pehme materjaliga täidetud pilu, vaheseina<br />
ülemist serva hoitakse vahelae külge<br />
kinnitatud spetsiaalsete hoidjatega.<br />
Nagu graafikult joonisel 2.4 on näha võib<br />
saada fiboseinaga paksusega 150 mm<br />
(kahelt poolt krohvitud) müraisolatsiooni<br />
ca’ 50 dB, vastavalt Saksa normidele<br />
oleks eluruumides vajalik ruumide vaheline<br />
müraisolatsioon 47 dB.<br />
Normaalselt mööbliga täidetud ruumis ei teki<br />
heli reverberatsiooni- (järelkõla)ohtu. Lagede<br />
koormuse toetamisel siseseinale tuleks<br />
seina kandevõimet kontrollida arvutusega<br />
(vt p 4.2) ja täpsustada paneelide või talade<br />
toetussõlme konstruktsiooni (vt p. 5.8).<br />
5.4 Vahelaed<br />
Fibo müüritisega hoonetes kasutatakse kõiki<br />
tüüpilisi vahelagede lahendusi. Vahelaed<br />
tuleks jäigastada omapinnas vastavalt<br />
“heale ehitustavale”. Paneelide vahed<br />
valatakse täis tugeva mördiga, paneelid<br />
ankurdatakse omavahel mõlemas suunas<br />
läbi hoone. Puitvahelagede puhul tuleks<br />
talastik jäigastada diagonaalidega või<br />
siduda suuremõõtmeliste plaatidega kas alt<br />
või pealt.<br />
Vahelagede konstrueerimisel tuleks<br />
olulist tähelepanu pöörata sammumüra<br />
levimisele läbi vahelae. Kõige sobivamad<br />
on siin mitmekihilised konstruktsioonid, kus<br />
ülemine kiht (põrand) isoleeritakse alumisest<br />
(paneelid, talastik) pehme vahekihiga. Ka<br />
siin on oluline vältida helisildade tekkimist.<br />
Akustilised ripplaed vähendavad oluliselt<br />
müra levikut.<br />
5.5 Sillused<br />
Sillustena võib kasutada tehases toodetud<br />
raudbetoonsilluseid, valada sillused<br />
kohapeal või kasutada fibosilluseid.<br />
Tehasesilluste puhul tuleks silluse ostmisel<br />
kontrollida tema kandevõimet. Kui ava kohal<br />
ei ole täiendavat koormust (tala, vahelagi),<br />
siis võib kasutada nn mittekandvat<br />
sillust. Selline sillus armeeritakse vähese<br />
(konstruktiivse) armatuuriga. Vahelagede<br />
või talade toetumisel sillusele tuleks vastav<br />
koormus välja arvutada ja see tuleks silluse<br />
ostmisel teatada müüjale. Fibo silluste<br />
kandevõime on antud p 4.1.5.<br />
Mittekandvasillusena võib kasutada ka<br />
puitprussi. Kandevsillus arvutatakse<br />
lihttalaskeemi alusel jaotatud või koondatud<br />
(tala) koormusele. Silluste puhul tuleks<br />
erilist tähelepanu pöörata silluse toetamisele
Change language