Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Hoone erinevate konstruktsioonide<br />
omavaheline sidumine (ankurdamine) on<br />
üks “hea ehitustava” reeglitest.<br />
5.2 Vundamendid, keldriseinad<br />
Vundamendina vaatleme siin nii keldriseina<br />
kui vundamenti tema all.<br />
Hoone vundamendi püstitamisel tuleks<br />
lahendada mitmeid erinevad ülesanded:<br />
– vältida külmakergete oht vundamendile;<br />
– hoida ära keldriruumide niiskumine;<br />
– tagada keldriruumide normaalne<br />
soojusrežiim;<br />
– tagada vundamendi ja keldriseina<br />
tugevus.<br />
Madalvundament<br />
Ilma keldrita väikemajadele tehakse üldiselt<br />
nn madalvundament, kui pinnasetingimused<br />
seda lubavad. Headeks pinnasetingimusteks<br />
vundamendi tegemisel võib lugeda kruusa,<br />
jämedat liiva ja leondumata savi. Külmumise<br />
oht on kõige väiksem kruusapinnasel ja<br />
kõige suurem voolavatel savidel.<br />
Vundamentide rajamissügavuse seisukohalt<br />
oma suurt tähtsust pinnasevee tase ja<br />
pinnase struktuur. Pinnase struktuurist sõltub<br />
kapilaarveetõus pinnases. Liivade puhul<br />
tõuseb kapilaarvesi 30…50 cm kõrgusele,<br />
pehmetel savidel tunduvalt kõrgemale.<br />
Eriti külmakerkeohtlikud on pehmeplastsed,<br />
voolavplastsed ja voolavad liivsavid ja savid.<br />
Vähemohtlikud külmakergete mõttes on<br />
peen- ja tolmliivad ning tahked saviliivad<br />
ja savid. Külmakerkeohututeks pinnasteks<br />
loetakse kalju, jämepurd, kruus, jäme- ja<br />
keskliiv (≥ 2 mm).<br />
Külmakerkeohtlike pinnaste puhul peaks<br />
pinnasevesi jääma vundamendi tallast<br />
ca’ 1m allapoole või tuleks kasutada<br />
drenaaži ja vundamenditalla aluse täitmist<br />
jämedateralise täitega. Külmakerkeohutute<br />
pinnaste puhul ei oma vundamendi<br />
rajamissügavus tähtsust, vundamendi võib<br />
rajada vette. Teiseks oluliseks asjaoluks on<br />
niiskuse kandumine konstruktsioonidesse.<br />
Tavalised vundamendikonstruktsioonid -<br />
betoon ja kivimüüritis - on hügroskoopsed<br />
ja võivad niiskuse kanda kõrgele hoonesse.<br />
Sellised vundamendid nõuavad hoolikat<br />
hüdroisolatsiooni.<br />
Fibo betoon on liitmaterjal – tsementsideainest<br />
(tsementkivist) karkass ja<br />
fibograanulitest täiteaine. Fibo betoon<br />
on suurte pooridega ja graanulid ise on<br />
kinnised, seetõttu ei tekki selles materjalis<br />
olulisi kapillaarjõudude süsteeme, mis<br />
tõstaks vee mööda poore üles.<br />
Plokid on suure külmakindlusega,<br />
kuna poorivee külmumisel graanulid<br />
deformeeruvad ja kompenseerivad vee<br />
paisumise, nõrgaks kohaks jääb ikkagi jäiga<br />
tsementkivi kahjustumine külmumisel. Fibo<br />
<strong>plokkide</strong>st vundamendiseina rajamine vette<br />
ei ole seega soovitav, veepiir peaks jääma<br />
Fibo <strong>plokkide</strong>st kaugusele 30…50 cm.<br />
Vundamenditalla aluse külmumispiiri<br />
sügavust on võimalik vähendada kasutades<br />
vundamendi (keldriseina) esist<br />
horisontaalset soojustamist (näiteks<br />
kergkruusaga). Vundamendi tegemine<br />
väikese soojajuhtivusega materjalist (Fibo<br />
plokk) suunab hoonest lähtuva soojuse<br />
vundamenditalla alla ja tõstab pinnase<br />
temperatuuri selles rajoonis.
Change language