You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
e k = 0,002 Φ ∞<br />
Φ ∞ – lõplik roometegur EVS 1996-1-1:<br />
2003 tabelist 3.9,<br />
Fibo <strong>plokkide</strong>le Φ ∞ ≈ 2,0.<br />
Kontrollitakse seina saledust<br />
λ h = h ef /t ef ≤ 27.<br />
Suvalise ristlõike puhul määratakse<br />
survetsooni pindala eeldusest, et ristlõikele<br />
mõjuv survejõud asub survetsooni raskuskeskme<br />
kohal (vt abimaterjali (EPN – ENV<br />
6.1.1) EPN 6/AM-1).<br />
4.3 Deformatsioonide arvutus<br />
Deformatsioonide arvutus on eriti vajalik<br />
erinevate materjalide koostöö hindamisel.<br />
Arvutuse aluseks on pingejaotuse<br />
väljaselgitamine liitkonstruktsiooni puhul.<br />
Koostöötavate erinevate konstruktsioonielementide<br />
puhul (mitmesugused<br />
kergseinad, kattega seinad jne) võib see<br />
osutuda küllalt keeruliseks ülesandeks. Juhul<br />
kui fibomüüritise kiht seinas on üksinda kandvaks<br />
kihiks on ülesanne suhteliselt lihtne.<br />
Korruse ulatuses võib pinge seina kõrguses<br />
lugeda konstantseks.<br />
Deformatsioon seinas<br />
ε s = ja seina absoluutne lühenemine<br />
δ s = ε s h, kus<br />
h – seina kõrgus ja<br />
σ m – pinge seinas.<br />
Leitud lühenemist tuleks võrrelda<br />
seotud konstruktsioonide võimaliku<br />
;<br />
Seina saledust kontrollitakse kas<br />
redutseeritud paksuse abil<br />
λ h = h ef /t red ≤ 27 või inertsraadiuse abil<br />
λ i ≤ 95.<br />
Joonis 4.12 Momendiepüür seinas<br />
deformeerumisega, eriti pragude tekkimise<br />
ohu võimalusega nendes. Kui seotud<br />
konstruktsioonid takistavad fibomüüritise<br />
deformeerumist, siis võivad tekkida praod<br />
viimases.<br />
Fibomüüritises võivad tekkida suured<br />
deformatsioonid alalisest koormusest.<br />
5 Hoonete projekteerimisküsimusi<br />
5.1 Üldist<br />
Kahe kuni kolmekorruseliste hoonete puhul<br />
tagab hoone üldstabiilsuse normaalne<br />
põikseinte jaotus ja raudbetoonvahelagede<br />
kasutamine. Normaalseks põikseinte<br />
jaotuseks võiks lugeda olukorda, kus hoonel<br />
on 6…8 m tagant kandev- või kapitaalne<br />
(paksusega 200 mm ja enam) kivist põiksein.<br />
Raudbetoonvahelagi võib olla nii monoliitne,<br />
kui monteeritav. Viimasel juhul eeldatakse<br />
vahelae paneelivuukide monolitiseerimist<br />
(täitmist tugeva mördiga) ja paneelide<br />
omavahelist ja läbijooksvat ankurdamist.<br />
Puitvahelagede puhul tuleks rakendada<br />
juba spetsiaalseid lage horisontaalpinnas<br />
jäigastavaid võtteid.
Change language