2009 Aprill - Jõhvi Vallavalitsus
2009 Aprill - Jõhvi Vallavalitsus
2009 Aprill - Jõhvi Vallavalitsus
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
4 Kultuur <strong>Aprill</strong> <strong>2009</strong><br />
„Laulukevade” võitjad selgunud<br />
Sel aastal nimetas žürii<br />
„Laulukevade” finaalis iga vanusegrupi<br />
parima laulja. Nii<br />
võitjad kui ka teised finalistid<br />
said Eesti Kontserdi kinkekaardi.<br />
Konkursi võitjad:<br />
nelja-aastane Rebeka<br />
Šapovalov, seitsmeaastane<br />
Maarja Lumiste (õpetaja Küllike<br />
Šapovalov), kuueaastane<br />
Kermo Vinkler (õpetaja Jelena<br />
Beljajeva), üheksa-aastane<br />
Alina Nikolajeva (õpetaja<br />
Jelena Skrebneva), 11-<br />
aastane Indra-Mirell Zeinet<br />
(õpetaja Kersti Pärnamets),<br />
14-aastane Jekaterina Margalnikova,<br />
16-aastane Kristina<br />
Jermolajeva (õpetaja Jelena<br />
Beljajeva) ja 19-aastane<br />
Aleksandr Vladõkin (õpetaja<br />
Jelena Afanasjeva).<br />
JT<br />
Erika Prave foto<br />
Konkursi noorim osavõtja oli 3ne<br />
Ksenia Denissova.<br />
Mudilaste muusikapäeval osales sadakond last<br />
<strong>Aprill</strong>ikuu keskel kogunes<br />
Jõhvi kontserdimaja kammersaali<br />
suurel hulgal väikesi<br />
muusikuid. Väikesi kõige otsesemas<br />
mõttes, sest pillimängijate<br />
vanus jäi nelja ja kümne<br />
eluaasta vahele. Jõhvi muusikakooli<br />
eestvedamisel toimus<br />
teist korda Virumaa I regiooni<br />
muusikakoolide mudilaste<br />
muusikapäev.<br />
Tänavusel üritusel osales<br />
kümme kooli: Ahtme, Kohtla-Järve,<br />
Kiviõli, Toila ja Iisaku<br />
kunstide kool, muusika- ja<br />
kunstikool KAUR Rakverest<br />
ning Kunda, Rakvere, Jõhvi ja<br />
Põltsamaa muusikakool. Esinejaid<br />
oli kokku üle saja, lisaks<br />
nende õpetajad ja kuulajad väljastpoolt,<br />
nii et kammersaal sai<br />
rahvast tihedalt täis.<br />
Päeva esimese poole täitis<br />
osalejate kontsert, kus solistidelt<br />
ja ansamblitelt kõlasid nii pillidel<br />
kui ka lauluna lühemad ja<br />
pikemad muusikapalad. Kokku<br />
oli pandud põnevaid koosseise,<br />
kus kõik mängijad said end<br />
olulise ansambliliikmena tunda,<br />
vaatamata partii raskusele.<br />
Kui kontserti alustasid kõige<br />
väiksemad – nelja- ja viieaas-<br />
Kuigi arvame end slaavlaste<br />
rahvusest ja kommetest<br />
igapäevaelu kaudu juba niigi<br />
kõike teadvat, selgub järele<br />
mõeldes, et suurem osa meie<br />
tarkusest piirdub siiski vaid<br />
suure naaberriigi Venemaa ja<br />
tolle rahvaga. Jõhvi gümnaasiumis<br />
võeti kätte ja parandati<br />
seda viga.<br />
27. märtsil leidis tänu ettevõtlike<br />
õpetajate Ene Sokmani<br />
ja Ellen Prunbachi eestvedamisele<br />
Jõhvi gümnaasiumi aulas<br />
aset slaavi riike ja pisukest nende<br />
kultuuri tutvustav programm.<br />
Lisaks raamatukogu poolt välja<br />
pandud teemakohasele kirjandusnäitusele<br />
ja erinevate teema<br />
alla käivate riikide slaiditutvustustele<br />
võis näha ka külla kutsutud<br />
Jõhvi vene gümnaasiumi<br />
tased laulu-mängukooli õpilased<br />
Jõhvi muusikakoolist, siis<br />
lõpetuseks oli laval juba Ahtme<br />
kunstide kooli estraadiosakonna<br />
nooremate õpilaste ansambel.<br />
Kindlasti oli laste jaoks ürituse<br />
üheks põnevamaks sündmuseks<br />
võimalus kuulda ja näha päris<br />
ehtsat klavessiini, mille muusika-<br />
ja kunstikool KAUR oma<br />
esinemisnumbrite jaoks Rakverest<br />
kohale tõi.<br />
Päeva teises pooles etendus<br />
aga kammersaali laval muusikaline<br />
muinasjutt. Põltsamaa<br />
muusikakooli ettevalmistusklass<br />
õpetaja Tuuli Jukki juhendamisel<br />
tõi laulu, rütmika ja pillimängu<br />
abil vaatajateni õpetliku loo<br />
„Kes on kõige tähtsam?” Lastele<br />
pakkus see meeleolukat vaatamist<br />
ning õpetajatele kindlasti<br />
ka huvitavaid ideid, kuidas väikeste<br />
ja lihtsate asjadega muusika<br />
õppimist veelgi värvikamaks<br />
ja lõbusamaks teha.<br />
Muusikapäev lõppes lubadusega<br />
paari-kolme aasta pärast<br />
taas samasugusel üritusel kokku<br />
tulla.<br />
MARGIT RAAG<br />
muusikakooli direktor<br />
Veidi sügavam pilguheit slaavi maadesse<br />
Ester Karmi foto<br />
noorte etteasteid. Samuti võtsid<br />
paar oma kooli noort pillid kätte.<br />
Ka hamba alla sai nii mõndagi<br />
mõnusat – usinad tüdrukud<br />
ei pidanud paljuks väikest<br />
küpsetamist ette võtta ja veidi<br />
slaavipärast suupoolist pakkuda.<br />
Ka retseptilehe võis soovi korral<br />
kotti pista.<br />
Võib lootma jääda, et säärane<br />
silmaringi laiendav üritus ei<br />
jää viimaseks. Pole sugugi halb<br />
õppida veidigi lähemalt tundma<br />
eri riike ja rahvaid, kellega<br />
koos siin maamunal elama peame.<br />
Kes teab, ehk võõrustatakse<br />
järgmisel korral juba Austraalia<br />
aborigeene või Gröönimaa eskimoid?<br />
(See oleneb meie ettearvamatutest<br />
ilmastikuoludest.)<br />
LAURA RAAG<br />
Raili Tamme näitlejad etenduses „Rikka õelusel pole piire” – Kreete Tokman (paremal) ja Kati Spielberg<br />
(koer).<br />
Noored tegid päev läbi näitemängu<br />
Jõhvi huvikeskuse näiteringid<br />
tähistasid teatrikuud<br />
oma teatripäevaga, mil võis<br />
hommikust õhtuni igasugusele<br />
maitsele ja vanusele mõeldud<br />
etendusi vaadata.<br />
Raili Tamme näiteringi ja Urmas<br />
Laada noorteteatri Ekspromt<br />
<strong>Aprill</strong>i algul toimunud<br />
üheteistkümnendal käsitöölaadal<br />
„Viru nikerdaja” hinnati<br />
kaunimaid kindaid ja<br />
esitleti voldikut „Kirikindad<br />
Virumaalt”.<br />
Kindakonkursil kogus kõige<br />
rohkem hääli Agnes Kaiva kootud<br />
valge rukkililledega kindapaar.<br />
„Konkursile esitatud kindad<br />
on rõõmuga tehtud ja neid on hea<br />
vaadata,” ütles kirikinnaste raamatute<br />
autor Aino Praakli. Tema<br />
etendusi tuli vaatama nii palju<br />
publikut, et kontserdimaja kammersaal<br />
jäi kitsaks ja osa rahvast<br />
istus põrandal.<br />
Õpilastest näitlejate repertuaar<br />
oli suur – mängiti väikestele<br />
mõeldud Punamütsikese<br />
lugu, aga ka Andrus Kiviräha<br />
„Nikerdajal” hinnati kindaid<br />
sõnul sõltub kuduja meeleolust<br />
ka kindapaari välimus. Need nobenäpud,<br />
kes voldiku „Kirikindad<br />
Virumaalt” tarvis käpikuid<br />
kudusid, võtsid oma ülesannet<br />
aga nii tõsiselt, et vardaklõbistamine<br />
tekitas ka veidi stressi, rääkis<br />
Praakli. Voldikusse kogutud<br />
kindapaaride näidismustrid on<br />
kogutud Jõhvi kandist ja talletatud<br />
rahvamuuseumis. Et mõnest<br />
originaalkindast oli järel vaid<br />
osa, tuli need näituse ja voldiku<br />
jaoks uuesti teha.<br />
Erika Prave foto<br />
näidendeid. Laste teatripäeva lõpetas<br />
noorteteater Post Scriptum<br />
etendusega „Ravitseja ja surm”.<br />
Seda kollektiivi õpetavad Dmitri<br />
Pastuhov ja Tatjana Sonina.<br />
JT<br />
Erika Prave foto<br />
Kindaspetsialist Aino Praakli (paremal) tutvustab „Viru nikerdaja” korraldajale Anne Uttendorfile kohalikke<br />
kindamustreid.<br />
Jõhvist pärit põleva küünlamustriga<br />
jõulukindad on teiste<br />
käpikutega võrreldes värvilised<br />
– neis on punast, rohelist ja kollast.<br />
„Tavaliselt olid Eestis kootud<br />
kindad ikka valge, halli ja<br />
tumehalli värvi kombinatsioonides,<br />
ehk siis seda värvi mis lambavill,”<br />
selgitas Praakli.<br />
Käsitöölaat „Viru nikerdaja”<br />
toimus 11. korda ja ühe korraldaja<br />
Anne Uttendorfi sõnul külastas<br />
seda tuhatkond inimest.<br />
JT<br />
Repro<br />
Näitus kunstikoolis<br />
Peeter Ulas (1934–2008)<br />
oli kunstnik, kes rääkis<br />
vähe. Seda kõnekam on<br />
tema looming, mida tunnustatakse<br />
enamasti ülivõrdes.<br />
Vive Tolli nimetab<br />
Ulast meie aja parimaks<br />
graafikuks.<br />
Mõned kunstiteadlaste<br />
arvamused aitavad ehk<br />
mõista Ulase teedrajavat rolli<br />
viimase poolsajandi Eesti<br />
graafikas. Eesti Päevalehes<br />
avaldatud järelhüüdes kirjutas<br />
Ants Juske: „Ta vajas<br />
ainult ettekäänet, mis võis<br />
tulla nii loodusest kui ka eesti<br />
mütoloogiast, et kasvatada<br />
kujundid graafika jaoks ebaharilikult<br />
monumentaalseks.<br />
Lisame tema söejoonistused<br />
ja kokkuvõttes on põhjust<br />
nimetada Ulast sõjajärgse<br />
kunsti Kristjan Rauaks.”<br />
Andri Ksenofontov Ulase<br />
jaanuarikuise mälestusnäituse<br />
puhul ajalehes Sirp: „Peeter<br />
Ulase kunst viibib pidevas<br />
muutumises. Tema piltides<br />
valitseb neile ainuomane<br />
füüsika, mis lubab ruumi ja<br />
perspektiivi kummalistesse<br />
vahekordadesse venitada ja<br />
suruda. Kunstisõbrad tunnevad<br />
ja mäletavad Peeter<br />
Ulase pilte, nagu tuntakse ka<br />
Kristjan Raua ja Eduard Wiiralti<br />
omi.”<br />
Mitme aastakümne jooksul<br />
oli Tallinna Pedagoogilises<br />
Instituudis kunstiõpetajaks<br />
õppinutel võimalus tema<br />
nõudlikult terava pilgu all<br />
joonistamise ja graafika saladusi<br />
avastada ning praktikatel<br />
loodust uurida.<br />
Kunstnikust tütar Maria-<br />
Kristiina Ulas meenutas, et<br />
Saaremaal suvekodus oli isa<br />
sageli lihtsalt rannas, elades<br />
hetki, mis on sõnulseletamatud.<br />
Ta rääkis õppepraktika<br />
ideest, mis ei ole joonistuspraktika,<br />
isegi mitte vaatluspraktika,<br />
vaid kõigest olemispraktika.<br />
Selle eesmärk<br />
oleks õppida tajuma loodust<br />
vahetult niihästi selle keerulises<br />
mustris kui ka lihtsates<br />
elementides. Kõige aluseks<br />
on olemine.<br />
Jõhvi kunstikooli galeriis<br />
15. maini avatud Peeter<br />
Ulase näitusel on üleval tema<br />
ettevalmistavad visandid ja<br />
illustratsioonid Friedrich<br />
Reinhold Kreutzwaldi „Eesti<br />
rahva ennemuistsete juttude”<br />
saksakeelsele trükile (1981)<br />
ning valik suureformaadilisi<br />
sügavtrükitehnikas lehti<br />
sarjadest „Pidulik graafika”<br />
(2001) ja „Vana mees ja mere<br />
kujund” (2008).<br />
MATI RAUTSO
Change language