2009 Aprill - Jõhvi Vallavalitsus
07.02.2014 • Views
Share Embed Flag

2009 Aprill - Jõhvi Vallavalitsus

2009 Aprill - Jõhvi Vallavalitsus

2009 Aprill - Jõhvi Vallavalitsus

SHOW MORE
SHOW LESS
ePAPER READ
DOWNLOAD ePAPER
johvi.ee

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

START NOW

Nr. 4 (68) <strong>Aprill</strong> <strong>2009</strong> Tasuta<br />

Maakonna paremad<br />

sotsiaaltöötajad<br />

on Jõhvis<br />

Tänavu pärjati maakonna parima<br />

sotsiaaltöötaja tiitliga Sirli<br />

Tammistet ja parimaks koduhooldustöötajaks<br />

tunnistati Tatjana<br />

Jost. Mõlemad on igapäevaselt<br />

ametis Jõhvi vallavalitsuse sotsiaalosakonnas.<br />

Tiitliga kaasnes 5000 krooni<br />

preemiaraha omavalitsusliidult ja<br />

graveeritud seinakell maavalitsuselt.<br />

Jõhvi vallavalitsuse sotsiaalosakonda<br />

juhtival Sirli Tammistel on<br />

kõik sotsiaaltöötajale vajalikud omadused,<br />

tõdes Merike Peri, kes kuulus<br />

maakonna sotsiaal- ja tervishoiuosakonna<br />

juhatajana konkursikomisjoni.<br />

„Seda tööd saab teha ainult inimene,<br />

kellel on empaatiavõime, kes oskab<br />

suhelda, on tolerantne ja oma tööle<br />

jäägitult pühendunud,” märkis Peri.<br />

Tema sõnul on Tammiste olnud eestvedaja<br />

Virumaa laste ja perede tugikeskuse,<br />

Ida-Virumaa keskregiooni<br />

töötute aktiviseerimiskeskuse ning<br />

Virumaa nõustamis- ja aktiviseerimiskeskuse<br />

rajamisel ning aidanud<br />

sellega kaasa sotsiaaltöö arendamisele<br />

nii Jõhvis kui ka terves maakonnas.<br />

„Ta on inimene, kes jõuab palju,<br />

kellel on suur töökogemus ja kes<br />

läheb uuendustega kaasa, et osutada<br />

uusi teenuseid.”<br />

Tammiste on sotsiaaltööd teinud<br />

12 aastat. 1996. aastal asus ta ametisse<br />

Kohtla-Järve sotsiaalhoolekandekeskuses<br />

ja 2000. aastast jätkas<br />

tööd Jõhvis. Tammiste pälvis mullu<br />

ka sotsiaalministrilt tänukirja pühendunud<br />

töö eest.<br />

Tatjana Jost on hooldustöötaja<br />

leiba maitsnud 17 aastat. Jõhvi vallavalitsus,<br />

kes Josti konkursile esitas,<br />

hindab tema positiivset ellusuhtumist,<br />

energilisust ja rõõmsat meelt<br />

ning teab, et see naine on eakate kodudes<br />

oodatud ja hinnatud.<br />

Maavanemalt pälvisid tänukirja<br />

ka Aseri vallavalitsuse sotsiaalnõunik<br />

Liivi Vares ja sihtasutuse Jõhvi<br />

Hooldekeskus hooldustöötaja Iira<br />

Raud.<br />

„Praegu on sotsiaaltöö märkamise<br />

ja väärtustamise ning koostöö aeg,<br />

sest sotsiaaltöötaja õlgadele langeb<br />

majanduslikult raskel ajal alati väga<br />

suur koormus,” märkis Merike Peri.<br />

JT<br />

Maakonna parim<br />

koduhooldustöötaja Tatjana Jost.<br />

Gümnaasiumi tantsurühm esitas rahvatantsuklassikasse kuuluva „Tuljaku”.<br />

Kolmandik<br />

gümnaasiumiõpilasi<br />

tantsib rahvatantsu<br />

Jõhvi gümnaasiumi XVI tantsuja<br />

laulupeol kontserdimajas esines<br />

veerandtuhat last, kes näitasid oma<br />

rahvatantsuoskust ja laulupeoeelset<br />

lauluvormi.<br />

„Jõhvi gümnaasium teeb siin<br />

Ida-Virumaal ära suure töö eesti rahvuskultuuri<br />

õpetamisel ja edasikandmisel,”<br />

ütles staažikas tantsuõpetaja<br />

Urve Kilk. Tema sõnul tuleb müts<br />

maha võtta gümnaasiumi kolme tantsuõpetaja<br />

ees – need on Voldemar<br />

Berelkovski, Tiina Aasmäe ja Taivo<br />

Aljaste, kes on tantsima õpetanud 16<br />

rühma jagu lapsi. „See on suur töö,<br />

mida ei saa rahas mõõta ja mida tehakse<br />

oma vabast ajast,” tunnustas<br />

Kilk.<br />

Gümnaasiumi tantsupeo juht Voldemar<br />

Berelkovski tõdes, et rahvatantsust<br />

on saanud osa Jõhvi gümnaasiumi<br />

haridusest: rahvatantsurühma-<br />

des osaleb peaaegu kolmandik kooli<br />

õpilastest ja algklassides tantsivad<br />

kõik lapsed.<br />

„Tänan südamest lastevanemaid,<br />

kes lubavad oma lapsi ka laupäevalpühapäeval<br />

tantsuproovi ja kes usuvad,<br />

et nad tõepoolest nädalavahetusel<br />

rahvatantsu harjutamas käivad,”<br />

ütles Berelkovski.<br />

Rahvatantsule pakkus vaheldust<br />

Priit Palmeti akrobaatikarühm, kelle<br />

esinemist saatis tormiline aplaus.<br />

Mitu tantsurühma ning kooli poiste-,<br />

mudilas- ja lastekoor loodavad<br />

läbida laulu- ja tantsupeo tiheda konkursisõela<br />

ning suvisel suurel peol<br />

kaasa lüüa.<br />

Enne seda aga sõidab gümnaasiumi<br />

tantsurühm esinema Türgi folkloorifestivalile.<br />

JT<br />

Erika Prave foto<br />

Tantsu-ja laulupeol osales<br />

16 tantsurühma<br />

neidude võimlemisrühm<br />

ja noormeeste akrobaatikarühm<br />

Jõhvi kontserdimaja direktor<br />

Piia Tamm andis volikogule ülevaate<br />

kontserdimaja käekäigust. Tamme<br />

sõnul on kontserdimaja ehituse<br />

otsus muutnud nii kohalike inimeste<br />

elukvaliteeti ja kultuuritarbimist<br />

kui ka Jõhvile mujal riigis nime teinud.<br />

„Enam ei aeta Jõhvit ja Jõgevat segamini,”<br />

märkis Tamm. Alates 2005.<br />

aasta sügisest, mil kontserdimaja<br />

avati, on kultuuritemplit külastanud<br />

252 000 inimest. Statistika järgi toimub<br />

kontserdimajas 556 üritust aastas<br />

ehk poolteist ettevõtmist päevas. Teleeetris<br />

on kontserdimaja olnud kaheksa<br />

tundi.<br />

„Kontserdimaja juures on väga<br />

tähtis ka nende noorte osa, kes naeratus<br />

näol töötavad ning seejuures eesti<br />

või vene keelt praktiseerivad. See<br />

maja võib olla ka põhjus, miks need<br />

LÜHIDALT<br />

APRILLI VOLIKOGUS<br />

VASTUVÕETUD OTSUSTEST<br />

Kinnitati negatiivne<br />

lisaeelarve<br />

Volikogu kinnitas tänavuse esimese<br />

negatiivse lisaeelarve summas<br />

9,7 miljonit krooni. Miinusmärgiga<br />

lisaeelarve vastuvõtmise põhjuseks<br />

on see, et vallavalitsus võttis<br />

eelarve vastu enne, kui selgus, et<br />

riik kärbib omavalitsustele eraldatavat<br />

raha. Näiteks tulumaksuseaduse<br />

muutmise tõttu väheneb Jõhvi tulubaas<br />

enam kui nelja miljoni krooni<br />

võrra ja kohalike teede hoiu toetusest<br />

võeti maha üle miljoni krooni.<br />

Tee-ehitust tahetakse jagada<br />

Esimese lugemise läbis kinnistute<br />

Pargi tänav 28, 30, 32 ja 40 ning<br />

nende lähiümbruse detailplaneering.<br />

See on kontserdimaja ja endise<br />

sõjaväeosa juures olev piirkond,<br />

kuhu kavatsetakse ehitada hotell ja<br />

ärikeskus, ning sinna jääb ka vallale<br />

kuuluv sotsiaalmaa krunt.<br />

Vallaarhitekt Andres Toome sõnul<br />

on planeeritav ala üsna väikese<br />

liiklusega ning seal on võimalik<br />

välja ehitada Ahtme, mikrorajooni ja<br />

linnakeskuse poole suunduvad jalutusalad.<br />

„Seaduse järgi on kohaliku omavalitsuse<br />

ülesanne tee ehitada, kui ei<br />

ole otsustatud teisiti,” ütles Toome.<br />

„Et sellele alale kavandatakse mitut<br />

äriobjekti, mille omanikud hakkavad<br />

kundedelt tulu teenima, teeme neile<br />

ettepaneku teede rajamisel jõud<br />

ühendada.” Kokkulepete sõlmimise<br />

korral kehtestatakse nimetatud alade<br />

detailplaneering järgmisel volikogu<br />

istungil.<br />

Loobuti ostueesõigusest<br />

Volikogu otsustas loobuda võimalusest<br />

osta eesõigusega osaühingu<br />

Ekovir 200 aktsiat koguväärtuses<br />

kuus miljonit krooni. Nimetatud<br />

aktsiad ostab ära IVP Keskus.<br />

Kontserdimaja on Jõhvile nime teinud<br />

noored inimesed pärast kooli lõpetamist<br />

Jõhvi tagasi elama tulevad.”<br />

Lisaks Jõhvi valla ja riigi toetusele<br />

peab kontserdimaja toimetulemiseks<br />

ise teenima kuus miljonit krooni aastas.<br />

Vallaeelarvest saab ta viis miljonit<br />

krooni aastas.<br />

JT<br />

Piia Tamme<br />

andmetel on<br />

kontserdimajas<br />

Baltimaade<br />

parima<br />

akustikaga saal.<br />

Erika Prave foto

2 Arvamus <strong>Aprill</strong> <strong>2009</strong><br />

Alutaguse vallaks ühinedes teeme otsuseid ise<br />

Kaks kuud on möödas ajast, kui regionaalminister<br />

tuli avalikkuse ette sõnumiga,<br />

et omavalitsused tuleks liita selliselt, et Eestisse<br />

jääks 15 valda ja viis linna. Järgnenud<br />

vaidluste tulemus on see, et ettepanekut ei<br />

võta keegi enam tõsiselt. Omavalitsused jätkavad<br />

tegevust, et sügiseks oma eelistuste<br />

kohaselt liituda. Eesti kaardile võivad taas<br />

tekkida Mulgimaa ja Setumaa. Nende väärikate<br />

kultuuripiirkondade ritta on võimalus<br />

tuua ka Alutaguse.<br />

Valitsusliidu erakonnad on esinenud igaüks<br />

ise avaldusega: IRL on toetanud regionaalministri<br />

ettepanekut, sotsiaaldemokraadid näevad<br />

lahendust kahetasandilises omavalitsussüsteemis<br />

ja Reformierakond on lubanud, et enne 2013.<br />

aastat sundliitmist ei tule. Usun, et veel sel aastal<br />

jõutakse erakondade vahel ühele meelele ja<br />

öeldakse valitsuse tasandil välja tähtaeg, milleni<br />

võivad vabatahtlikult ühineda need omavalitsused,<br />

kes saavad omavahel kokkuleppele; neile<br />

makstakse ka ühinemistoetust. Tähtaja möödudes<br />

liidetakse allesjäänud, kellel pole siis enam<br />

mingit võimalust oma nõudmisi esitada ja kellel<br />

jääb üle üksnes jõuetult olukorraga leppida. Arvan,<br />

et selleks tähtajaks saab 2011. aasta.<br />

Ettepanek on tehtud<br />

Veebruaris esitas Jõhvi vallavalitsus volikogule<br />

otsuse eelnõu, mille järgi sooviti alustada<br />

ühinemisläbirääkimisi naabervaldadega:<br />

Alajõe, Iisaku, Illuka, Kohtla, Kohtla-Nõmme,<br />

Mäetaguse ja Toila vallaga, et liituda üheks<br />

omavalitsusüksuseks, Alutaguse vallaks. Miks<br />

just selline valik? Sest see tundus loogiline.<br />

Omavalitsuse moodustamisel on oluline identiteeditunne<br />

ja Jõhvi moodustab koos naabervaldadega<br />

paljuski ühte jalga käiva kogumi.Märtsis<br />

võttis Jõhvi volikogu ülalmainitud otsuse<br />

vastu, lisades loetellu ka Kohtla-Järve linna ja<br />

jättes avatuks võimaluse<br />

rääkida läbi mõne<br />

Kohtla-Järve linnaosa<br />

liitmise üle ühisvallaga.<br />

Ettepanek Alutaguse<br />

valla moodustamiseks<br />

ei sündinud üleöö. Seda<br />

võimalust arutati juba<br />

2004. aastal – tõsi küll, siis ilma Jõhvita, ainult<br />

Toila, Vaivara ja Illuka valla põhjal. Tollal ei olnud<br />

aeg küps, vallaeelarved kosusid aasta-aastalt<br />

ja puudus otsene vajadus ühineda. Nüüd on<br />

vastupidi viie aasta taguse ajaga olukord valdade<br />

ühinemiseks soodne – suur osa elanikke toetab,<br />

riik soosib, suurenevad võimalused euroraha<br />

taotleda. Tark oleks see aeg ära kasutada.<br />

Ettevalmistavalt on juba alates eelmisest aastast<br />

toimunud Toila, Jõhvi, Illuka ja Mäetaguse<br />

omavalitsusjuhtide järjepidev koostöö. Selle<br />

tulemusena esitati hiljuti taotlusprojekt valdadeülese<br />

kompetentsikeskuse moodustamiseks. See<br />

on valdade ühine sihtasutus, kuhu esimese sammuna<br />

on kavas ühendada geoinfosüsteemidega<br />

ning arengu kavandamise ja projektide kirjutamisega<br />

tegelevad spetsialistid. Ühised nõupidamised<br />

toimuvad ka sotsiaalvaldkonna juhtide vahel,<br />

et ühtlustada toetuste määrad ning saavutada<br />

sünergia ja parem sotsiaalteenuste kvaliteet. Kui<br />

mainitud valdkonnad hakkavad ühiselt toimima,<br />

on järg hariduse, kultuuri ja majanduse käes.<br />

See ei sõltugi asjaolust, kas reaalne ühinemine<br />

lähiajal toimub või mitte. Nende valdkondade<br />

töötajaid ei mõjuta see, milline vallavalitsus neile<br />

palka maksab või kes on võimul – tööd tuleb<br />

aina juurde ja teenust saab alati paremaks muuta.<br />

Tekib küsimus: kui valdkondlikult saavutatakse<br />

üheskoos elanike jaoks parem tulemus, siis milleks<br />

on vaja nelja või enamat vallavanemat ja volikogu?<br />

Selle ressursi saab ju kogukonna heaks<br />

otstarbekamalt ära kasutada.<br />

Kasulik kõigile osalistele<br />

Olles ise üks eelnõu algatajatest, leian, et<br />

Jõhvi ühinemine naabervaldadega on kasulik<br />

Omavalitsuse moodustamisel on oluline<br />

identiteeditunne ja Jõhvi moodustab koos<br />

naabervaldadega paljuski ühte jalga käiva<br />

kogumi.<br />

nii jõhvilastele kui ka naabervaldade elanikele.<br />

Mis on eesmärk? See on moodustada tugev,<br />

arenemisvõimeline, häid teenuseid pakkuv ja<br />

pädevate töötajatega omavalitsus, kes on riigile<br />

arvestatav partner ja kelle otsustel on mõju, mis<br />

muudab kohaliku rahva elu paremaks.<br />

Ei ole tähtis, milline vald teisele ettepaneku<br />

teeb. Ei ole määrav, kes on esimene liituja.<br />

Liitumine ei toimu niikuinii ühekorraga,<br />

vaid samm-sammult. Kui praegu Jõhviga<br />

liituda ei taheta, oleks hea, kui omavahel<br />

ühinevad hoopis põlevkivivallad, sh Vaivara<br />

vald, ning seejärel need, kellel on muud<br />

ühised huvid ja kes saavutavad kokkuleppe.<br />

Müüdid<br />

Rääkides liitumisest Jõhviga, on esile tulnud<br />

mitmeid põhjendamatuid hirme, mida pean<br />

vajalikuks kommenteerida.<br />

1. Jõhvi hakkab otsustama teiste valdade<br />

üle ja kõik investeeringud tehakse Jõhvi.<br />

See väide ei ole tõsiseltvõetav. Küsimus ei<br />

ole ju nn Suur-Jõhvis, vaid täiesti uues omavalitsuses<br />

– Alutaguse vallas, mille keskuseks<br />

jääks Jõhvi. Lähtudes valimisseadusest, moodustab<br />

iga ühinev omavalitsus omaette valimisringkonna<br />

ja valija saab endiselt volikokku<br />

saata omakandi inimese, kes tema huvide eest<br />

seisaks. Näiteks kui ühineksid Toila, Iisaku,<br />

Mäetaguse ja Jõhvi, oleks omavalitsuse elanike<br />

arv 2500 + 1500 + 1700 + 13 300 = 19 000 ning<br />

minimaalne volikogu liikmete arv 21, kusjuures<br />

igast valimisringkonnast peaks olema vähemalt<br />

kolm saadikut. Volikogu saadikukohtade<br />

võimalik jaotus oleks seega järgmine: Toila 3,<br />

Iisaku 3, Mäetaguse 3, Jõhvi 3. Lisaks üheksa<br />

saadikut nii, nagu ühinemise eel kokku lepitakse,<br />

näiteks 1 + 1 + 1 + 6. Sel juhul oleks volikogus<br />

üheksa liiget Jõhvi piirkonnast ja neli<br />

igast muust omavalitsusest. Kokkuleppel võib<br />

valida ka suuremaarvulise volikogu ning määrata<br />

kohad elanike arvu<br />

ja territooriumi suuruse<br />

järgi.<br />

Ei maksa aga loota,<br />

et ühe piirkonna saadikud<br />

tegutsevad ühiselt<br />

ja üksnes oma praeguse<br />

valla huvides ja<br />

piirides. Seda ei ole praegusteski volikogudes,<br />

et kõik ühe küla mehed oleksid ühel meelel.<br />

Inimesi seob enamasti ikka kas sarnane maailmapilt,<br />

sarnased hoiakud, ühised huvid vms,<br />

mitte see, et ollakse ühest asulast. Alles jäävad<br />

ka piirkondlikud teeninduskeskused ehk praeguste<br />

vallavalitsuste bürood, kus kohalik elanik<br />

saab ka edaspidi käia oma tarvilikke toiminguid<br />

tegemas.<br />

2. Põlevkivivaldade ressursiraha haihtub<br />

Jõhvi tänavaaukudesse.<br />

Miks peaks? Vabatahtlik ühinemine saab<br />

ju toimuda üksnes poolte kokkuleppel. Kokku<br />

saab leppida ka selles, kuidas põlevkivi kaevandamisest<br />

saadavat ressursimaksu tarvitada. On<br />

ju võimalik sätestada, et seda kasutatakse üksnes<br />

põlevkivi kaevandamisest tekkiva keskkonnakahju<br />

korvamiseks, kaevandatava piirkonna<br />

elukeskkonna parandamiseks, europrojektide<br />

omaosaluse katteks või muuks. On teada, et<br />

ressursimaks ei laeku samamoodi nagu praegu<br />

omavalitsuste eelarvesse igavesti ja seadusandja<br />

võib hommepäev välja tulla muudatusettepanekutega,<br />

mis seaduseelnõuna paar aastat<br />

tagasi kalevi alla pandi. Ühinemislepingus võib<br />

lisatingimusena kirja panna näiteks selle, et nn<br />

põlevkivivallast valitud saadikutel on vetoõigus<br />

ressursiraha kasutamist puudutavate otsuste<br />

üle. Pigem on ressursimaksu sihipäratu kasutamise<br />

hirm põhjendatud sundliitmise korral,<br />

kus liidetavatel valdadel puudub vajadus kokku<br />

leppida.<br />

3. Jõhvil on raha otsas, nüüd tahab ta<br />

Mäetaguse raha endale saada.<br />

Raha pole puudu mitte ainult Jõhvil, vaid<br />

ka kõigil teistel maakonna omavalitsustel, kelle<br />

terr<br />

i -<br />

tooriumil<br />

põlevkivi ei<br />

kaevandata, ning<br />

ka praegustel põlevkivivaldadel<br />

saab ühel päeval<br />

raha otsa – kaevandamise<br />

lõppemise<br />

või seadusemuudatuste<br />

tõttu.<br />

Riigi majanduslik seisund<br />

ja valitsuse eelarvekärped<br />

on tekitanud olukorra,<br />

kus Jõhvi valla eelarve tulud on<br />

umbes 18 miljonit krooni väiksemad<br />

kui mullu. See pärsib<br />

arengut ning sunnib mõne<br />

teenuse ja toetuse lõpetama.<br />

Oleks aga naiivne tahta, et<br />

teiste omavalitsuste tulubaas<br />

kulutatakse Jõhvi probleemide<br />

lahendamiseks. Ühinemise tulemusel ei tohi<br />

elu üheski praeguses omavalitsuses halvemaks<br />

minna, otse vastupidi. Kui Jõhvi on üksi võimeline<br />

taotlema Euroopa Liidu tugiprogrammidest<br />

oma elukeskkonna parandamiseks 80 miljonit<br />

krooni, siis ühise vallana saab piirkonda tuua<br />

miljard krooni. Sellest võidaksid kõik.<br />

4. Jõhviga ei tohi ühineda, sest siis kaob<br />

eestluse vaim ka maapiirkondadest.<br />

Jõhvi elanike hulgas on üle neljakümne rahvuse<br />

esindaja, eestlaste osakaal vaid 27%. Kuid<br />

küsimus ei ole rahvuses, vaid lojaalsuses Eesti riigile,<br />

huvis kodukoha elu edasi viia ja enda ümber<br />

meeldiv keskkond luua, küsimus on ka kultuurses<br />

käitumises. See, mis rahvusest inimene töötab vallavalitsuses<br />

või on volikogus, ei ole valla juhtimisel<br />

oluline. Oluline on see, et ta oleks oma ametis<br />

pädev ja et tema tegevusest tõuseks vallale tulu.<br />

Kohalikku võimu ei tohi usaldada riigivaenulikele<br />

juhtidele ega ka kaaskodanikesse ja keskkonda<br />

hoolimatult suhtuvatele inimestele.<br />

Ühised huvid<br />

Kui Jõhvi ja naabervaldade vahelt kaovad<br />

piirid, siis kaob ka vajadus omavahel maksumaksjate<br />

pärast võidu joosta, teineteiselt elanikke<br />

üle trumbata ja kõrgepalgalisi sisse kirjutama<br />

meelitada – on üks vald ja ühine maksumaksja.<br />

Praeguste valdade piirid pärinevad peaasjalikult<br />

nõukogude aja ühismajanditest. Miks me neist<br />

nii kramplikult kinni hoiame, justkui kadunud<br />

süsteemi kaitstes? Arvan, et meie, kes me põlvneme<br />

siit Alutaguselt – mitte endisest Kohtla-Järve<br />

rajoonist või mõnest külanõukogust –, peame<br />

ise otsustama, kuidas oma tulevikku kujundada,<br />

selmet oodata, et keegi teeb seda meie eest.<br />

Mõistlik on liita omavalitsused, kellel on<br />

ühine asi ajada ja kes tajuvad ühises tegevuses<br />

paremat tulemust. Heatasemelist gümnaasiumi<br />

ei ole vaja üksnes jõhvilastel, nagu ka muusika-<br />

ja kunstikooli või kontserdimaja. Ka Jõhvit<br />

läbivaid teid pole tarvis ainult jõhvilastel.<br />

Samuti ei ole üksnes Illuka valla rahva mure,<br />

kuidas pidada üleval Pannjärve suusakeskust,<br />

ega ainult Toila või Iisaku maksumaksjate tagada<br />

avalike randade heakord. Need on vaid<br />

mõned üksikud näited valdkondadest, kus meil<br />

on ühised huvid ja kus on mõistlik ressurssi jagada.<br />

Kui väikesel vallal ei ole võimalik head<br />

spetsialisti palgata, aga jõukamal on ta olemas,<br />

kuid talle pole pakkuda piisavalt rakendust, siis<br />

ühiselt saaks mõlemad probleemid lahenduse.<br />

Uuringutest ei tõuse tulu<br />

On olnud etteheiteid, et ühinemisettepanek<br />

tuli liiga kiirelt, ja seisukohti, et oleks vaja<br />

rohkem uurida ja rahva arvamust küsida. Olen<br />

nõus, et rahva arvamust tuleb küsida, kuid ei<br />

nõustu sellega, et ühinemisettepanek tuli ootamatult<br />

või et uuringutele peaks kulutama mitmeid<br />

kuid või isegi aastaid. Mida me nendelt<br />

uuringutelt ootame? Kes kelle eest peab analüüsima<br />

ja milliseid kaarte joonistama? Meil on iga<br />

omavalitsuse volikogus rahva poolt sinna saadetud<br />

isikud, kes esindavad oma valijate huve ja<br />

kelle kaudu vormub kohaliku elaniku arvamus<br />

otsuseks. See, kas otsustatakse ühinemise poolt<br />

või vastu, sõltubki valijate tahtest volikogusse<br />

valitud saadiku käetõste kaudu. Aga otsustada<br />

tuleb ja tehtud valiku eest tuleb võtta ka vastutus<br />

kogukonna tulevikule mõeldes.<br />

Mis juhtub siis, kui meil selle aasta sügiseks<br />

ükski omavalitsus ei ühine? Ega juhtugi muud,<br />

kui et ühel pole raha, et valla elu paremaks<br />

muuta, ja teisel on puudu inimestest, kes teenindaksid<br />

elanikke kiirelt ja pädevalt; jääb kasutamata<br />

hulk euroraha, piirkonnast lahkub mõni<br />

hea spetsialist ja väikese valla hääl ei kostu riigini.<br />

See tähendab, et elu valdades kulgeb edasi<br />

nagu seni, kuid hulk häid tegusid jääb tegemata.<br />

Paraku ei saa me neist siis midagi teada…<br />

TAUNO VÕHMAR<br />

Jõhvi vallavanem

<strong>Aprill</strong> <strong>2009</strong><br />

Märtsi lõpul hakkas vallas<br />

kehtima uus koerte ja kasside<br />

pidamise eeskiri, mis muu hulgas<br />

keelab lemmikute ujutamise<br />

purskkaevus ja kohustab<br />

koerad registreerima.<br />

Eeskirja järgi on lubatud<br />

pidada ainult märgistatud ja registreeritud<br />

koeri. Ehkki vallas<br />

on koerteregister veel loomisel,<br />

peavad omanikud oma kutsud<br />

loomaarsti juures märgistama.<br />

Eeskirjas seisab: „Koer peab<br />

märgistusena kandma tegevusluba<br />

omava veterinaararsti poolt<br />

paigaldatud mikrokiipi või tätoveeringut<br />

ja kaelarihmale kinnitatud<br />

märgistust (näiteks registreerimisnumber,<br />

mikrokiibi või<br />

tätoveeringu olemasolu, omaniku<br />

telefoninumber).”<br />

Valla korrakaitseametnik<br />

Paul Lek märkis, et koerte märgistamise<br />

ja registreerimise kulud<br />

on väiksemad kui trahv selle<br />

nõude rikkumise eest.<br />

Kasse esialgu veel registreerima<br />

ei pea, kuid see ei tähenda,<br />

et kasside pidamisel nõuded<br />

puuduvad. Paul Lek tõi negatiivseks<br />

näiteks juhtumi, kui üks<br />

vanamemm pidas mikrorajoonis<br />

kahetoalises korteris 21 kassi.<br />

„Kasside ja koerte pidamisel<br />

kehtib üks lihtne reegel – see ei<br />

tohi häirida avalikku korda ega<br />

teiste inimeste rahu,” ütles korrakaitseametnik.<br />

Kassi või koeraga avalikus<br />

kohas olles peab omanik tagama<br />

lemmiklooma järelevalve<br />

ning veenduma, et loom lahti<br />

ei pääseks. Samuti nõuab eeskiri,<br />

et koer oleks avalikus kohas<br />

rihma või keti otsas ja kannaks<br />

suukorvi.<br />

Uudised<br />

Koerte ja kasside pidamisel uus kord<br />

Koer tuleb märgistada ja registreerida kümne päeva jooksul pärast tema neljakuuseks saamist.<br />

tavad endast<br />

ohtu, ehkki<br />

p e r e m e e s<br />

Paul Lek: “Hulkuva<br />

looma<br />

enda pärast on<br />

mõistlikum, kui<br />

ta toitmise asemel<br />

loomade varjupaika toimetatakse<br />

või varjupaigale temast<br />

teatatakse.”<br />

Loomast tuleb hoolida<br />

„Peremeeste hoolimatus oma<br />

koera või kassi vastu on väga<br />

suur probleem,” kurtis Lek. Vabalt<br />

ringi jooksvad koerad kuju-<br />

väidab tavaliselt,<br />

et<br />

tema lemmik<br />

ei ründa<br />

ega hammusta<br />

kedagi.<br />

„Mitte<br />

keegi ei tea,<br />

mis looma<br />

peas toimub või kuidas ta mõnes<br />

olukorras reageerib. Isegi siis,<br />

kui koer pole möödasõitvast<br />

jalgratturist sada korda välja teinud,<br />

ei tähenda see, et ta jääb ka<br />

saja esimesel korral sama rahulikuks,”<br />

ütles Lek.<br />

Eeskirjas nõutakse, et loomaomanik<br />

koristaks oma kassi<br />

või koera väljaheited avalikus<br />

kohas kohe<br />

ära.<br />

L i i k -<br />

lusohutuse<br />

tagamiseks<br />

peab pimedal<br />

ajal koerale<br />

kinnitama<br />

helkuri.<br />

„Ka see on<br />

tähtis – nimelt<br />

pole pimedas<br />

jooksvaid koeri näha ja<br />

see on ohtlik nii neljajalgsele<br />

kui ka neljarattalisele,” selgitas<br />

Paul Lek.<br />

Eeskirjaga keelatakse koerte<br />

ja kasside ujutamine purskkaevus.<br />

Lemmiklooma ei tohi enam<br />

kaasa võtta kalmistule, turule,<br />

kaubandus- või toitlustusasutusse,<br />

temaga ei tohi viibida spordi-<br />

Foto: erakogu<br />

ja mänguväljakul ega laste- või<br />

haridusasutuse ruumides.<br />

Keelatud on koeri ja kasse<br />

hüljata, vigastada ning neile<br />

muul moel kannatusi tekitada.<br />

Koerte ja kasside pidamise<br />

eeskirja taheti kanda ka punkt,<br />

mis oleks keelanud hulkuvate<br />

loomade toitmise, kuid loomakaitsjad<br />

ja volikogu ei olnud<br />

sellega nõus. Leki arvates<br />

on hulkuva looma enda pärast<br />

mõistlikum, kui ta toitmise asemel<br />

loomade varjupaika toimetatakse<br />

või varjupaigale temast<br />

teatatakse.<br />

Koerte ja kasside pidamise<br />

eeskirjaga saab tutvuda vallavalitsuses<br />

ja Jõhvi valla kodulehel.<br />

JT<br />

Võlanõustaja aitab<br />

lahendusi otsida<br />

Ida-Virumaa nõustamiskeskuse<br />

võlanõustaja tööhulk<br />

on viimastel kuudel kasvanud.<br />

Aina enam inimesi otsib<br />

võlakoormast vabanemiseks<br />

abi.<br />

„Raha võlgade tagasimaksmiseks<br />

ma ei anna, küll aga<br />

aitan hädasolijail leida võimalusi,<br />

kuidas raskest olukorrast<br />

välja tulla,” ütles Ida-Virumaa<br />

nõustamiskeskuse võlanõustaja-sotsiaaltöötaja<br />

Ene Mändla.<br />

Tema kuulab võlgadega kimpu<br />

jäänud inimeste mure ära ning<br />

hakkab koos nendega olukorda<br />

analüüsima ja lahendusi otsima.<br />

„Päris kindlasti ei riidle siin<br />

nende inimestega keegi, kuigi<br />

tuleb tõdeda, et enne, kui nad<br />

meie juurde jõuavad, on neid<br />

juba nii nahutatud, et nad ise ei<br />

näe mitte mingisugust võimalust<br />

võlast vabanemiseks,” rääkis<br />

Mändla. Koos võlanõustajaga<br />

uuritakse, mille peale raha<br />

kulub ja kust oleks võimalik<br />

kokku hoida.<br />

„Kokkuhoiuvõimalusi on<br />

igaühel, on see siis telefonikõnede<br />

piiramine või poes kiusatusele<br />

mitte järele andmine,”<br />

tõi Mändla näiteks. Tema sõnul<br />

on väga oluline ka see, et võlgades<br />

inimesed räägiksid oma<br />

lastele pere rahalisest olukorrast<br />

tõtt. Tihtipeale püütakse<br />

lapsi muredest säästa ja kulutatakse<br />

nende heaolule mõeldes<br />

mõttetult raha.<br />

Võlanõustaja rõhutas, et<br />

tema ei saa inimese eest otsuseid<br />

teha ega võlgu tasuda:<br />

„Inimene peab ise hakkama<br />

oma tegude eest vastutama.”<br />

3<br />

Paar meest on sel põhjusel võlanõustaja<br />

teenusest loobunud<br />

– üks neist soovis abi alimentidest<br />

kõrvalehoidmiseks.<br />

Võlanõustaja juurde tulev<br />

klient on tavaliselt töötu ja<br />

võlgu kasvatanud juba mitu<br />

aastat. Hädas ollakse SMSlaenudega,<br />

mitmesuguste kiirlaenudega<br />

ja järelmaksu teel<br />

soetatud kataloogikauba eest<br />

tasumisega. Võlglaste hinge<br />

peal on sadade tuhandete kroonide<br />

suurused summad.<br />

„Tuleb tõdeda, et rahaprobleemidel<br />

pole tegelikult rahaga<br />

midagi pistmist. Kõik on inimese<br />

mõtlemises või õigemini<br />

mõtlematuses kinni,” sõnas<br />

Mändla. Tema arvates võetakse<br />

ja ka antakse kiirlaene väga<br />

kergekäeliselt. „Kui inimesed<br />

võtavad laenu, siis nad justkui<br />

unustavad, et nende sissetulekust<br />

peab lisaks võla tasumisele<br />

jaguma ka söögi ostmiseks<br />

ja korteri eest tasumiseks. Hättasattunud<br />

püüavad pead liiva<br />

alla peita – loodetakse, et võlad<br />

aeguvad, ning arvatakse, et<br />

kui raha maksmiseks pole, siis<br />

korteri kallale ei minda. Samuti<br />

usutakse, et kiirlaen aitab<br />

probleemi kiiresti lahendada ja<br />

et võlaandja unustab selle. See<br />

kõik on ju tegelikult vale.”<br />

Võlanõustaja töötab Jõhvi<br />

hooldushaiglaga ühe katuse all<br />

asuvas Ida-Virumaa nõustamiskeskuses.<br />

Nõustamisteenus<br />

on tasuta. Võlanõustaja võtab<br />

vastu teisipäevast reedeni ja<br />

vastuvõtule saab registreerida<br />

telefonil 5562 0159.<br />

JT<br />

Erika Prave foto<br />

Loomingulisus on tunnis oluline<br />

Keelekümblusklassi vene<br />

keele ja kirjanduse tundides<br />

on väga suur roll loomingulistel<br />

ülesannetel. See on eelkõige<br />

töö sõnade ja nende<br />

tähenduste omandamiseks ja<br />

oma mõtete paremaks väljendamiseks.<br />

Keelekümblusklassi<br />

õpilastele on kõne arendamine<br />

eriti tähtis. Selline töö avardab<br />

silmaringi ja mitmekesistab<br />

sõnavara. See omakorda<br />

annab lapsele kindlustunde<br />

enese väljendamiseks nii eesti<br />

kui ka vene keeles.<br />

Et keelekümblusklassis õppivate<br />

laste keeleoskus ja loovus<br />

areneksid, peavad eesti ja<br />

vene keele õpetajad omavahel<br />

tihedat koostööd tegema. Meie<br />

Sügisel kanalisatsioonitorude<br />

panemiseks üles kaevatud<br />

Jõhvi tänavad muudetakse<br />

kevadel taas paremini<br />

sõidetavateks.<br />

<strong>Vallavalitsus</strong> võttis hinnapakkumised,<br />

et teada saada, kui<br />

palju teede tasandamine maksma<br />

võib minna.<br />

„Kavatseme kalmistu juures<br />

väiksemate teede augud killustikuga<br />

täita ja neile tänavatele<br />

tolmuvaba katte peale panna,”<br />

oma koolis oleme andnud lastele<br />

ülesandeks kirjutada lugusid<br />

ja luuletusi nii eesti kui ka vene<br />

keeles. Lapsed on kirjutanud<br />

näiteks teemal „Millest asjad<br />

võivad mõelda” või „Olen sügisene<br />

leheke”.<br />

Loomingulised ülesanded<br />

õpetavad lapsi nägema imelist ja<br />

muinasjutulist ka kõige tavalisemates<br />

asjades. Jutukeste, muinasjuttude<br />

ja luuletuste kirjutamine<br />

arendab lapse fantaasiat ja<br />

kasvatab temas häid tundeid.<br />

NATALJA VASSILJEVA<br />

Jõhvi vene gümnaasiumi<br />

vene keele õpetaja<br />

Üleskaevatud teed aetakse siledaks<br />

ütles abivallavanem Priit Kesler.<br />

Taastatud tänavatel keelatakse<br />

sõita raskematel kui kaheksa<br />

tonni kaaluvatel autodel.<br />

Mujal torustikutööde käigus<br />

tekkinud sügavamad tänavaaugud<br />

täidetakse killustikuga.<br />

„Meie soov on kõik üleskaevatud<br />

tänavad ära tasandada,”<br />

sõnas Kesler.<br />

JT<br />

Uuele tänavale ehitatakse kirik<br />

Advendikogudus rajab<br />

mõnesaja meetri kaugusele<br />

maakonnakeskuse vanimast,<br />

Mihkli kirikust oma pühakoja.<br />

Varem Seitsmenda Päeva<br />

Adventistide Jõhvi kogudusena<br />

tuntud advendikirik lammutas<br />

Jõhvi postkontori taga Uus tänav<br />

3 asunud hoone ja kavatseb<br />

selle asemele ehitada oma pühakoja.<br />

Koguduse pastor Viktor<br />

Nõmmik ütles Põhjarannikule, et<br />

praegu pole neil ruumilahendus<br />

veel paigas, kuid lisaks sakramendisaalile<br />

tahetakse uues<br />

hoones tööle panna ka erakool,<br />

mõeldud on ruumid sotsiaaltöö<br />

jaoks ning plaanitud on ka krist-<br />

Poisid laulsid võidu<br />

<strong>Aprill</strong>i keskel toimus Jõhvis<br />

üle-eestilise poiste lauluvõistluse<br />

lõppkontsert, mida<br />

ilmestas Siiri Sisaski ja Tartu<br />

akadeemilise meeskoori esinemine.<br />

Võistulaulmine toimus viies<br />

vanuserühmas, kokku osales 40<br />

lauljat üle Eesti. Jõhvis laulmist<br />

õppivatest poistest osalesid finaalis<br />

Kermo Vinkler (juh. Jelena<br />

Beljajeva) ja Dmitri Kurilov<br />

(juh. Tiina Dammann). Nemad<br />

liku noortekohviku ja supiköögi<br />

rajamist.<br />

Nõmmik ütles, et kinnisvarabuumi<br />

ajal müüs kogudus oma<br />

Jõhvis Marja tänaval asunud<br />

hoone ning see võimaldab neil<br />

praegu, mil ehitamine on palju<br />

soodsamaks läinud, kesklinna<br />

uue maja rajada. Praegu rendib<br />

kogudus oma tegevuseks ruume<br />

Jõhvi seltsimajalt.<br />

Millal kogudusehoone valmis<br />

saab, ei osanud Nõmmik<br />

öelda, kinnitades, et palju sõltub<br />

sellest, kui kiiresti saab omavalitsuses<br />

kõik vajalikud paberid<br />

korda.<br />

JT<br />

pääsesid konkursi Põhja-Eesti<br />

vahevoorust finaali. Lõppvoorus<br />

osales ka poisse ja noormehi,<br />

kes harjutavad tuntud laulupedagoogide<br />

Lydia Rahula ja<br />

Thea Paluoja käe all. Lauljaid<br />

saatis laval Urmas Lattikase ansambel.<br />

JT<br />

Ene Mändla sõnul tuleb võlgu hakata kohe tagasi maksma, sest edasilükkamine<br />

toob ainult probleeme.<br />

Sel kevadel pügati sadu puid<br />

<strong>Vallavalitsus</strong>e korraldatud<br />

haljastustööde hanke võitis kolme<br />

pakkuja seast Mäetaguse<br />

firma Haljastuskeskus, kellega<br />

sõlmitud lepingu rahaline maht<br />

oli 275 000 krooni. Abivallanem<br />

Priit Kesleri sõnul on kolm neljandikku<br />

sellest tööde mahust<br />

juba tehtud. Tagasilõikust tehti<br />

451 puule. Maha võeti 17 probleemset<br />

puud. Peale selle tehti<br />

79-le üle 15 meetri kõrgusele<br />

puule võrahooldust.<br />

Kesleri sõnul on suuremad<br />

kõrghaljastuse tööd Jõhvis tänavuseks<br />

aastaks tehtud. Lepingu<br />

järgi on vald kohustatud tellima<br />

Haljastuskeskuselt veel 67 000<br />

krooni eest töid. Seda summat<br />

on kavas kasutada ettenägematute<br />

tööde jaoks, mille järele on<br />

vajadus suuremate või väiksemate<br />

tormide tagajärjel peaaegu<br />

igal aastal tekkinud.<br />

JT

4 Kultuur <strong>Aprill</strong> <strong>2009</strong><br />

„Laulukevade” võitjad selgunud<br />

Sel aastal nimetas žürii<br />

„Laulukevade” finaalis iga vanusegrupi<br />

parima laulja. Nii<br />

võitjad kui ka teised finalistid<br />

said Eesti Kontserdi kinkekaardi.<br />

Konkursi võitjad:<br />

nelja-aastane Rebeka<br />

Šapovalov, seitsmeaastane<br />

Maarja Lumiste (õpetaja Küllike<br />

Šapovalov), kuueaastane<br />

Kermo Vinkler (õpetaja Jelena<br />

Beljajeva), üheksa-aastane<br />

Alina Nikolajeva (õpetaja<br />

Jelena Skrebneva), 11-<br />

aastane Indra-Mirell Zeinet<br />

(õpetaja Kersti Pärnamets),<br />

14-aastane Jekaterina Margalnikova,<br />

16-aastane Kristina<br />

Jermolajeva (õpetaja Jelena<br />

Beljajeva) ja 19-aastane<br />

Aleksandr Vladõkin (õpetaja<br />

Jelena Afanasjeva).<br />

JT<br />

Erika Prave foto<br />

Konkursi noorim osavõtja oli 3ne<br />

Ksenia Denissova.<br />

Mudilaste muusikapäeval osales sadakond last<br />

<strong>Aprill</strong>ikuu keskel kogunes<br />

Jõhvi kontserdimaja kammersaali<br />

suurel hulgal väikesi<br />

muusikuid. Väikesi kõige otsesemas<br />

mõttes, sest pillimängijate<br />

vanus jäi nelja ja kümne<br />

eluaasta vahele. Jõhvi muusikakooli<br />

eestvedamisel toimus<br />

teist korda Virumaa I regiooni<br />

muusikakoolide mudilaste<br />

muusikapäev.<br />

Tänavusel üritusel osales<br />

kümme kooli: Ahtme, Kohtla-Järve,<br />

Kiviõli, Toila ja Iisaku<br />

kunstide kool, muusika- ja<br />

kunstikool KAUR Rakverest<br />

ning Kunda, Rakvere, Jõhvi ja<br />

Põltsamaa muusikakool. Esinejaid<br />

oli kokku üle saja, lisaks<br />

nende õpetajad ja kuulajad väljastpoolt,<br />

nii et kammersaal sai<br />

rahvast tihedalt täis.<br />

Päeva esimese poole täitis<br />

osalejate kontsert, kus solistidelt<br />

ja ansamblitelt kõlasid nii pillidel<br />

kui ka lauluna lühemad ja<br />

pikemad muusikapalad. Kokku<br />

oli pandud põnevaid koosseise,<br />

kus kõik mängijad said end<br />

olulise ansambliliikmena tunda,<br />

vaatamata partii raskusele.<br />

Kui kontserti alustasid kõige<br />

väiksemad – nelja- ja viieaas-<br />

Kuigi arvame end slaavlaste<br />

rahvusest ja kommetest<br />

igapäevaelu kaudu juba niigi<br />

kõike teadvat, selgub järele<br />

mõeldes, et suurem osa meie<br />

tarkusest piirdub siiski vaid<br />

suure naaberriigi Venemaa ja<br />

tolle rahvaga. Jõhvi gümnaasiumis<br />

võeti kätte ja parandati<br />

seda viga.<br />

27. märtsil leidis tänu ettevõtlike<br />

õpetajate Ene Sokmani<br />

ja Ellen Prunbachi eestvedamisele<br />

Jõhvi gümnaasiumi aulas<br />

aset slaavi riike ja pisukest nende<br />

kultuuri tutvustav programm.<br />

Lisaks raamatukogu poolt välja<br />

pandud teemakohasele kirjandusnäitusele<br />

ja erinevate teema<br />

alla käivate riikide slaiditutvustustele<br />

võis näha ka külla kutsutud<br />

Jõhvi vene gümnaasiumi<br />

tased laulu-mängukooli õpilased<br />

Jõhvi muusikakoolist, siis<br />

lõpetuseks oli laval juba Ahtme<br />

kunstide kooli estraadiosakonna<br />

nooremate õpilaste ansambel.<br />

Kindlasti oli laste jaoks ürituse<br />

üheks põnevamaks sündmuseks<br />

võimalus kuulda ja näha päris<br />

ehtsat klavessiini, mille muusika-<br />

ja kunstikool KAUR oma<br />

esinemisnumbrite jaoks Rakverest<br />

kohale tõi.<br />

Päeva teises pooles etendus<br />

aga kammersaali laval muusikaline<br />

muinasjutt. Põltsamaa<br />

muusikakooli ettevalmistusklass<br />

õpetaja Tuuli Jukki juhendamisel<br />

tõi laulu, rütmika ja pillimängu<br />

abil vaatajateni õpetliku loo<br />

„Kes on kõige tähtsam?” Lastele<br />

pakkus see meeleolukat vaatamist<br />

ning õpetajatele kindlasti<br />

ka huvitavaid ideid, kuidas väikeste<br />

ja lihtsate asjadega muusika<br />

õppimist veelgi värvikamaks<br />

ja lõbusamaks teha.<br />

Muusikapäev lõppes lubadusega<br />

paari-kolme aasta pärast<br />

taas samasugusel üritusel kokku<br />

tulla.<br />

MARGIT RAAG<br />

muusikakooli direktor<br />

Veidi sügavam pilguheit slaavi maadesse<br />

Ester Karmi foto<br />

noorte etteasteid. Samuti võtsid<br />

paar oma kooli noort pillid kätte.<br />

Ka hamba alla sai nii mõndagi<br />

mõnusat – usinad tüdrukud<br />

ei pidanud paljuks väikest<br />

küpsetamist ette võtta ja veidi<br />

slaavipärast suupoolist pakkuda.<br />

Ka retseptilehe võis soovi korral<br />

kotti pista.<br />

Võib lootma jääda, et säärane<br />

silmaringi laiendav üritus ei<br />

jää viimaseks. Pole sugugi halb<br />

õppida veidigi lähemalt tundma<br />

eri riike ja rahvaid, kellega<br />

koos siin maamunal elama peame.<br />

Kes teab, ehk võõrustatakse<br />

järgmisel korral juba Austraalia<br />

aborigeene või Gröönimaa eskimoid?<br />

(See oleneb meie ettearvamatutest<br />

ilmastikuoludest.)<br />

LAURA RAAG<br />

Raili Tamme näitlejad etenduses „Rikka õelusel pole piire” – Kreete Tokman (paremal) ja Kati Spielberg<br />

(koer).<br />

Noored tegid päev läbi näitemängu<br />

Jõhvi huvikeskuse näiteringid<br />

tähistasid teatrikuud<br />

oma teatripäevaga, mil võis<br />

hommikust õhtuni igasugusele<br />

maitsele ja vanusele mõeldud<br />

etendusi vaadata.<br />

Raili Tamme näiteringi ja Urmas<br />

Laada noorteteatri Ekspromt<br />

<strong>Aprill</strong>i algul toimunud<br />

üheteistkümnendal käsitöölaadal<br />

„Viru nikerdaja” hinnati<br />

kaunimaid kindaid ja<br />

esitleti voldikut „Kirikindad<br />

Virumaalt”.<br />

Kindakonkursil kogus kõige<br />

rohkem hääli Agnes Kaiva kootud<br />

valge rukkililledega kindapaar.<br />

„Konkursile esitatud kindad<br />

on rõõmuga tehtud ja neid on hea<br />

vaadata,” ütles kirikinnaste raamatute<br />

autor Aino Praakli. Tema<br />

etendusi tuli vaatama nii palju<br />

publikut, et kontserdimaja kammersaal<br />

jäi kitsaks ja osa rahvast<br />

istus põrandal.<br />

Õpilastest näitlejate repertuaar<br />

oli suur – mängiti väikestele<br />

mõeldud Punamütsikese<br />

lugu, aga ka Andrus Kiviräha<br />

„Nikerdajal” hinnati kindaid<br />

sõnul sõltub kuduja meeleolust<br />

ka kindapaari välimus. Need nobenäpud,<br />

kes voldiku „Kirikindad<br />

Virumaalt” tarvis käpikuid<br />

kudusid, võtsid oma ülesannet<br />

aga nii tõsiselt, et vardaklõbistamine<br />

tekitas ka veidi stressi, rääkis<br />

Praakli. Voldikusse kogutud<br />

kindapaaride näidismustrid on<br />

kogutud Jõhvi kandist ja talletatud<br />

rahvamuuseumis. Et mõnest<br />

originaalkindast oli järel vaid<br />

osa, tuli need näituse ja voldiku<br />

jaoks uuesti teha.<br />

Erika Prave foto<br />

näidendeid. Laste teatripäeva lõpetas<br />

noorteteater Post Scriptum<br />

etendusega „Ravitseja ja surm”.<br />

Seda kollektiivi õpetavad Dmitri<br />

Pastuhov ja Tatjana Sonina.<br />

JT<br />

Erika Prave foto<br />

Kindaspetsialist Aino Praakli (paremal) tutvustab „Viru nikerdaja” korraldajale Anne Uttendorfile kohalikke<br />

kindamustreid.<br />

Jõhvist pärit põleva küünlamustriga<br />

jõulukindad on teiste<br />

käpikutega võrreldes värvilised<br />

– neis on punast, rohelist ja kollast.<br />

„Tavaliselt olid Eestis kootud<br />

kindad ikka valge, halli ja<br />

tumehalli värvi kombinatsioonides,<br />

ehk siis seda värvi mis lambavill,”<br />

selgitas Praakli.<br />

Käsitöölaat „Viru nikerdaja”<br />

toimus 11. korda ja ühe korraldaja<br />

Anne Uttendorfi sõnul külastas<br />

seda tuhatkond inimest.<br />

JT<br />

Repro<br />

Näitus kunstikoolis<br />

Peeter Ulas (1934–2008)<br />

oli kunstnik, kes rääkis<br />

vähe. Seda kõnekam on<br />

tema looming, mida tunnustatakse<br />

enamasti ülivõrdes.<br />

Vive Tolli nimetab<br />

Ulast meie aja parimaks<br />

graafikuks.<br />

Mõned kunstiteadlaste<br />

arvamused aitavad ehk<br />

mõista Ulase teedrajavat rolli<br />

viimase poolsajandi Eesti<br />

graafikas. Eesti Päevalehes<br />

avaldatud järelhüüdes kirjutas<br />

Ants Juske: „Ta vajas<br />

ainult ettekäänet, mis võis<br />

tulla nii loodusest kui ka eesti<br />

mütoloogiast, et kasvatada<br />

kujundid graafika jaoks ebaharilikult<br />

monumentaalseks.<br />

Lisame tema söejoonistused<br />

ja kokkuvõttes on põhjust<br />

nimetada Ulast sõjajärgse<br />

kunsti Kristjan Rauaks.”<br />

Andri Ksenofontov Ulase<br />

jaanuarikuise mälestusnäituse<br />

puhul ajalehes Sirp: „Peeter<br />

Ulase kunst viibib pidevas<br />

muutumises. Tema piltides<br />

valitseb neile ainuomane<br />

füüsika, mis lubab ruumi ja<br />

perspektiivi kummalistesse<br />

vahekordadesse venitada ja<br />

suruda. Kunstisõbrad tunnevad<br />

ja mäletavad Peeter<br />

Ulase pilte, nagu tuntakse ka<br />

Kristjan Raua ja Eduard Wiiralti<br />

omi.”<br />

Mitme aastakümne jooksul<br />

oli Tallinna Pedagoogilises<br />

Instituudis kunstiõpetajaks<br />

õppinutel võimalus tema<br />

nõudlikult terava pilgu all<br />

joonistamise ja graafika saladusi<br />

avastada ning praktikatel<br />

loodust uurida.<br />

Kunstnikust tütar Maria-<br />

Kristiina Ulas meenutas, et<br />

Saaremaal suvekodus oli isa<br />

sageli lihtsalt rannas, elades<br />

hetki, mis on sõnulseletamatud.<br />

Ta rääkis õppepraktika<br />

ideest, mis ei ole joonistuspraktika,<br />

isegi mitte vaatluspraktika,<br />

vaid kõigest olemispraktika.<br />

Selle eesmärk<br />

oleks õppida tajuma loodust<br />

vahetult niihästi selle keerulises<br />

mustris kui ka lihtsates<br />

elementides. Kõige aluseks<br />

on olemine.<br />

Jõhvi kunstikooli galeriis<br />

15. maini avatud Peeter<br />

Ulase näitusel on üleval tema<br />

ettevalmistavad visandid ja<br />

illustratsioonid Friedrich<br />

Reinhold Kreutzwaldi „Eesti<br />

rahva ennemuistsete juttude”<br />

saksakeelsele trükile (1981)<br />

ning valik suureformaadilisi<br />

sügavtrükitehnikas lehti<br />

sarjadest „Pidulik graafika”<br />

(2001) ja „Vana mees ja mere<br />

kujund” (2008).<br />

MATI RAUTSO

<strong>Aprill</strong> <strong>2009</strong><br />

Uudised<br />

5<br />

Nii lepingu sõlmimist kui ka kontserti ilmestas valgevene folklooriga Pastavõ muusikakooli õpetajate ansambel<br />

Paazare.<br />

Jõhvi ja Pastavõ sõlmisid koostöölepingu<br />

Märtsi lõpul allkirjastati<br />

Jõhvi ja Valgevene linna Pastavõ<br />

ametlik sõprusleping.<br />

Kontaktid Pastavõga ulatuvad<br />

kümne aasta taha, mil<br />

valgevene kultuuriselts Bez lõi<br />

sõprussuhted Pastavõ kultuurikollektiividega.<br />

Kümme aastat<br />

väldanud suhtlus vormistati lepinguks,<br />

mis soosib eelkõige<br />

ühist kultuuri- ja sporditegevust.<br />

Samuti annab leping äriinimestele<br />

head eeldused kontakte<br />

luua.<br />

Vallavanem Tauno Võhmari<br />

sõnul on tähtis, et koostöösuhted<br />

rikastavad siinset kultuurielu.<br />

Pastavõ esindajate külaskäik<br />

Jõhvi kulmineerus pühapäeval,<br />

29. märtsil siinse valgevene kultuuriseltsi<br />

Bez 20 aasta juubeli<br />

kontserdiga. Kontserdimajas<br />

peetud peol esines ka Pastavõ<br />

muusikakooli õpetajate ansambel<br />

Paazare.<br />

Valgevene poolt lepingu allkirjastanud<br />

Natalja Bulavinzeva<br />

pidas loomulikuks, et tihedat läbikäimist<br />

kinnitatakse lõpuks ka<br />

ametliku sõpruslepinguga.<br />

Kindrali auks joosti võidu<br />

Kaitseliidu Alutaguse maleva<br />

liikmed osalesid kindral<br />

Aleksander Tõnissoni auks<br />

korraldatud 20-kilomeetrisel<br />

militaarjooksul, kaasas relv ja<br />

seljakott.<br />

Enne starti asetati Keskväljakul<br />

kindral Tõnissoni mälestusmärgi<br />

juurde pärg ja peeti<br />

kõnesid. Muu hulgas ütles maavanem<br />

Riho Breivel, et järgmisel<br />

aastal on kavas kindrali auks<br />

sõjaväelauluvõistlus korraldada.<br />

Kaitseliidu Alutaguse malev<br />

korraldas ürituse Aleksander<br />

Tõnissoni 134. sünniaastapäeva<br />

puhul ja seekordne rännakjooks<br />

oli juba kolmas. Lisaks<br />

militaarjooksule sai Pannjärvel<br />

läbida ka kümne kilomeetri pikkuse<br />

rahvajooksu distantsi.<br />

JT<br />

Sompa ja Pargitaguse küla<br />

ning Linnaküla elanikud peavad<br />

20. maiks korraldama<br />

viisi, kuidas vesi õuele tulevatest<br />

torudest tuppa saada, sest<br />

sellel kuupäeval lõpetab Eesti<br />

Põlevkivi joogivee vedamise<br />

Sompa ja Pargitaguse kül-<br />

Erika Prave foto<br />

Valgevene konsul Tallinnas<br />

märkis, et Bez oli tõenäoliselt<br />

üks Eestis esimesi rahvuskultuuriseltse,<br />

ja arvas, et tihenev<br />

rahvusvaheline koostöö näitab<br />

sellise ühenduse elujõulisust.<br />

Valgevene külalised tundsid<br />

heameelt, et Jõhvi kunstiõpetaja<br />

ja kohaliku valgevene seltsi üks<br />

rajajaid Margarita Ostroumova<br />

on ka Jõhvi aukodanik. Külalised<br />

said vallavalitsuselt kingiks<br />

tema maali Jõhvi vanimast säilinud<br />

hoonest – Mihkli kirikust.<br />

JT<br />

Erika Prave foto<br />

Militaarjooksul lõid kaasa ka nooremohvitseride kursusel õppijad.<br />

Tervisepäev õpetas haigusi vältima<br />

Kontserdimajas toimunud<br />

tervisepäeval sai infot nii tavakui<br />

alternatiivmeditsiini kohta.<br />

Tavameditsiini esindasid Ida-<br />

Viru keskhaigla, Tallinna tervishoiu<br />

kõrgkool ja Kohtla-Järve<br />

meditsiinikool.<br />

Huvilised said mõõta kolesterooli,<br />

veresuhkrut ja rasvaprot-<br />

senti, määrata kehamassiindeksit<br />

ning konsulteerida arstide ja meditsiiniõdedega<br />

suitsetamisest<br />

loobumise, liikumise, tervisliku<br />

toitumise, diabeedi ja hepatiidi<br />

teemadel.<br />

Ürituse üks korraldajatest<br />

kultuuri- ja huvikeskuse kultuurispetsialist<br />

Natalie Neigla selgitas,<br />

et tänavuse südamenädala<br />

moto on “Hoia süda terve” ning<br />

selle raames toimunud tervisepäeval<br />

otsustati mitte rääkida<br />

südamehaigustest, vaid keskenduda<br />

just sellele, kuidas neid ära<br />

hoida ja oma eluviisidele tervislikke<br />

alternatiive leida.<br />

JT<br />

Kolmes külas saab joogivett nüüd torudest<br />

la ning suletakse Linnaküla<br />

puurkaev, kust kohalikud elanikud<br />

on seni joogivett ammutanud.<br />

Eelmisel aastal veeti nendes<br />

külades iga maja juurde joogiveetorustik.<br />

Nüüd tuleb elanikel<br />

endil edasi tegutseda, et vesi<br />

oma kodus kätte saada. „Muidugi<br />

jääb võimalus oma krundi<br />

piirilt joogivett ämbriga tuppa<br />

vedada – see on nüüd inimese<br />

enda valik,” ütles abivallavanem<br />

Priit Kesler.<br />

JT<br />

Hulgustest püütakse lahti saada<br />

Viimastel kuudel on Jõhvi<br />

bussijaama ja suuremate<br />

kaupluste juurde hakanud kogunema<br />

inimesi, kes kerjavad<br />

möödujatelt raha ning häirivad<br />

oma välimuse ja käitumisega<br />

kaaskodanikke.<br />

„Tegemist on ümberkaudsetest<br />

omavalitsustest Jõhvi<br />

tulnud inimestega,” ütles abivallavanem<br />

Priit Kesler. Et need<br />

sisserändajad häirivad jõhvilasi,<br />

siis otsitakse Kesleri kinnitusel<br />

võimalusi probleemi lahendamiseks.<br />

Palutud on ka politsei abi.<br />

„Meie selge sõnum vallakodanikele<br />

on, et me tegeleme<br />

selle probleemiga. Teeme kõigepealt<br />

kindlaks need kohad,<br />

kus hulkuva eluviisiga inimesed<br />

kogunevad, püüame välja selgitada,<br />

kes ja kust nad on, ning<br />

siis proovime nende elu Jõhvis<br />

niimoodi ebamugavaks teha, et<br />

nad pöörduksid Jõhvi või oma<br />

omavalitsuse sotsiaalosakonda,”<br />

rääkis Kesler.<br />

Abivallavanem tunnistas,<br />

et see on keeruline ülesanne.<br />

Näiteks öelnud ta ise ühele raha<br />

pomminud hulgusele, et annab<br />

talle 300 krooni, kui see Kohtla-Järvele<br />

tagasi läheb. Seepeale<br />

keeldunud kerjus raha vastu<br />

võtmast.<br />

Jõhvi meelitab naaberomavalitsustest<br />

tulevaid hulguseid<br />

sellega, et siin on kaubandust ja<br />

Kukruse ja Jõhvi vahelise<br />

teelõigu rekonstrueerimise<br />

käigus sünnib linna sissesõidu<br />

juurde ringristmik ning<br />

selle keskel leiab endale koha<br />

Jõhvi vapiloom, kirjeldas vallavanem<br />

Tauno Võhmar maanteeametiga<br />

kooskõlastatud<br />

plaani.<br />

„Hirv kui tegelikult mitte ainult<br />

Jõhvi, vaid terve Alutaguse<br />

sümbol hakkaks külastajaid tervitama,<br />

nii nagu Rakveres tarvas,”<br />

märkis Võhmar.<br />

Pronksi valatud vapiloom<br />

kavatsetakse paigaldada rahnu<br />

või kivikuhila peale ja metsas<br />

ringi silkavast hirvest oleks ta<br />

vaid 1,3 korda suurem. Tulevasest<br />

skulptuurist on proovitöö<br />

teinud Jõhvist pärit skulptor Ai-<br />

inimesi rohkem. Nii on Jõhvis<br />

kerjamiseks paremad võimalused<br />

ja ka prügikastide sisu rikkalikum.<br />

Ka politsei tõdes, et selliste<br />

isikutega tegelemine on raske<br />

ülesanne, sest isegi kui nad bussijaamast<br />

ära aetakse, on nad<br />

õige pea sama koha peal tagasi.<br />

„Kui nad seadust ja avalikku<br />

korda ei riku, ei saa politsei nendega<br />

suurt midagi ette võtta,”<br />

möönis Jõhvi politseiosakonna<br />

vanemkonstaabel Annika Elm.<br />

„Ent rikkumiste korral lähevad<br />

käiku kõik lubatud mõjutusvahendid,<br />

muu hulgas arest, kui<br />

varem määratud trahvid on jäänud<br />

korduvalt tasumata.”<br />

Jõhvi vallavalitsuse sotsiaalosakonna<br />

juhataja Sirli<br />

Tammiste ütles, et naaberomavalitsused,<br />

kust hulgused pärit<br />

on, ei kiirusta Jõhviga koostööd<br />

tegema. „Et nad on meie territooriumil,<br />

siis peetakse seda<br />

meie probleemiks.” Tammiste<br />

ei pea õigeks ka seda, et Jõhvi<br />

kõik kerjused oma sotsiaalmajja<br />

sisse kirjutaks ja neid toidaks.<br />

Seda enam, et vald lahendas<br />

paar aastat tagasi Jõhvi kodutute<br />

probleemi, suunates nad kõik<br />

sotsiaalmajja elama ja kindlustades<br />

supiköögitalongidega. Nüüd<br />

tuleb vallal hakkama saada ka<br />

võõrsilt tulnud hulgustega.<br />

JT<br />

Jõhvi sissesõidul hakkab<br />

seisma pronkshirv<br />

var Simson. Vallakunstnik Kalev<br />

Prits ütles, et vapilooma asukoht<br />

ringristmikul on Jõhvi jaoks<br />

igati sümboolne: „Kui seostada<br />

hirve sarvesid küllusesarvega,<br />

siis Jõhvile on palju kasu toonud<br />

just paiknemine suurte teede ristumiskohas.”<br />

Kui tee-ehitustööd lõpevad<br />

plaanipäraselt, saab vapilooma<br />

üles panna juba 2010. aastal.<br />

Koos valgustusega 900 000<br />

krooni maksva skulptuuri jaoks<br />

raha leidmiseks kavandatakse<br />

korjandust.<br />

Raudsiil, kes praegu Tallinna<br />

poolt tulijaid vastu võtab, kolib<br />

pärast vapilooma saabumist<br />

linna serva paigaldatava kaardi<br />

juurde.<br />

JT<br />

Erika Prave foto<br />

Vallakunstnik Kalev Prits ütles, et skulptuuri jaoks raha leidmiseks<br />

kavandatakse korjandust<br />

Õpetaja sai parima<br />

naisnäitleja tiitli<br />

Üle-eestilisel õpetajate harrastusteatrite<br />

festivalil Viljandis<br />

tunnistati vene gümnaasiumi<br />

õpetaja Snežana Masljakova<br />

parimaks naisnäitlejaks, etendus<br />

„Mälestused kuldsest kodust”<br />

tunnistati aga parimaks<br />

muusikaliseks etenduseks.<br />

„Meil oli küll sõnalavastus,<br />

aga selles oli palju muusikat<br />

– Valeri Skrebnev saatis meie<br />

lauljaid kitarril,” rääkis vene<br />

gümnaasiumi õpetajate teatri<br />

Edelweiss juht Tatjana Laada.<br />

Tema sõnul on pedagoogide<br />

teatritrupp mitu korda õpetajate<br />

teatrifestivalil osalenud<br />

–ainsa vene trupina. „Meid on<br />

alati väga soojalt vastu võetud<br />

ja meie vastu on huvi tuntud,”<br />

kiitis Laada. „Festivali tase oli<br />

seekord väga kõrge, kuid seda<br />

enam on meil tunnustuse pärast<br />

hea meel.”<br />

Edelweissis mängivad õpetajad<br />

Olga Korkus, Oksana Kutsjak,<br />

Snežana Masljakova, Nadežda<br />

Plohhova, Vladimir Skrebnev,<br />

Dmitri Smolentsev, Anatoli Zaitsev<br />

ja Ilja Masljakov.<br />

JT<br />

Veetornist saab<br />

treeningupaik<br />

Kaitseliidu Alutaguse malev<br />

sai vallavalitsuselt loa kasutada<br />

Jõhvi mikrorajoonis<br />

asuvat veetorni kaitseliitlaste<br />

treeningupaigana.<br />

Veetorni seinad on sobilikud<br />

ülesronimiseks ja laskumiseks.<br />

Ehkki veetornist avaldub suurepärane<br />

vaade, ei hakata seda<br />

vaatetornina kasutama, sest ta<br />

pole tehniliselt selleks mõeldud.<br />

JT<br />

Klubi kinkis saunale<br />

pingid<br />

Valge Hobu Klubi (VHK)<br />

kinkis linnasaunale uued leiliruumi<br />

pingid.<br />

VHK klubi liige Meelis Tint<br />

lubas, et leiliruumi põrandale<br />

valmistatakse ka puitkilbid.<br />

Märtsi lõpul toimus VHK<br />

klubiõhtu linnasaunas. Tindi sõnul<br />

tuli mõte linnasauna minna<br />

loogilise jätkuna varasematele<br />

Viru vangla ja kontserdimaja külastustele.<br />

„Saun on üks kultuuri<br />

osa ning koht, kus sünnivad<br />

head mõtted ja tähtsad otsused,”<br />

märkis Tint. Enamikul klubiliikmetest<br />

on oma kodusaun olemas<br />

ja ühiskondlikku sauna ei satuta<br />

just tihti.<br />

Klubiõhtu külalisteks olid<br />

kutsutud vallavalitsuse meestöötajad<br />

eesotsas vallavanem Tauno<br />

Võhmariga, et ka neil oleks linnasaunast<br />

isiklik kogemus ning<br />

tekiks parem ettekujutus sauna<br />

ja klientide vajadustest.<br />

Klubiliikmed tunnistasid, et<br />

sauna puhtus ja hea seisukord<br />

oli neile positiivne üllatus.<br />

JT<br />

Foto: erakogu<br />

Õhtu kohustuslikuks rekvisiidiks<br />

oli vihaga portfell.

6 Uudised <strong>Aprill</strong> <strong>2009</strong><br />

Rein Luuse turgutaks enam haridust<br />

Kolm aastat vallavalitsuses arendusnõunikuna<br />

töötanud Rein Luusel on olnud<br />

tähtis roll mitme europrojekti raha<br />

Jõhvi toomisel, olgu tulevase promenaadi<br />

või lasteaia ehitamiseks. Mai alguses<br />

pühib Otepäält pärit mees Jõhvi tolmu<br />

jalgadelt ja asub perekondlikel põhjustel<br />

elama Harjumaale.<br />

Miks te oma ameti Jõhvis maha panete?<br />

Minu lahkumise põhjused on isiklikku laadi<br />

– pere juurdekasvu tõttu lõpetan kahe koha<br />

vahel pendeldamise ja asun elama oma pere<br />

juurde. Nii et mingit tüli või valimiseelset<br />

intriigi ei tasu minu lahkumise tagant otsida.<br />

Arendusvaldkonna inimesena on see ilmselt<br />

paratamatus, et otsin ka tööalaselt järgmisi<br />

väljakutseid.<br />

Teie tööülesanne oli Jõhvi kui väikelinna<br />

ja valla arendamine. Kuidas selle arendamisega<br />

siis lood on?<br />

Ega mu loovust ole pärsitud, samas ei ütle<br />

ma ka nii, et tulin hunniku lennukate ideedega<br />

ja arvasin, et Jõhvis hakkab uus elu ja hingamine<br />

pihta. Üldsegi mitte. Arendustööd oli siin ka<br />

varem tehtud ja põhisuunad olid paigas, minul<br />

jäi üle sellele ainult hoogu anda.<br />

Ei ütlekski, et Jõhvi Eesti mõistes nii väike<br />

linn on. Ta on põlevkivilinnastu keskus ja maakonna<br />

keskus. Keskuse ülesannete väljamängimine<br />

ongi Jõhvi arengus oluline. Muule Eestile<br />

oli suur sõnum kindlasti kontserdimaja – et see<br />

just siia ära tehti. Me võime ju rääkida, et meil<br />

on politseikeskus, piirivalvekeskus, kaitsevägi<br />

ja muu. Need on tähtsad, aga need on mujal ju<br />

ka – see pole see, mida üles kiita. Kontserdimajad<br />

on samuti Tallinnas, Pärnus, Tartus, aga<br />

seal ei tõuse nad nii esile. Jõhvi poolt on see<br />

ülejäänud Eestile väga suur sõnum. Ja kes teab,<br />

kas ma oleksin siia tööle tulnudki, kui kontserdimaja<br />

poleks olnud. Minu jaoks oli see märk<br />

sellest, et siin elu edeneb ja julgetakse niisuguseid<br />

samme teha.<br />

Hästi, kontserdimaja on olemas ja töötab<br />

suurepäraselt. Kas arengus on nüüd lagi<br />

käes?<br />

Kaugeltki mitte. Edasi tuleb arendada linnakeskkonda.<br />

Sõja ajal sai Jõhvi kõvasti kannatada<br />

ja kesklinnast jäi järele üsna vähe. Nõukogude<br />

ajal oli linna elukeskkonna arendamine heitlik,<br />

järjest uute kaevandusasulate rajamine suunas<br />

arenguteraviku neist kord ühele, kord teisele ja<br />

vahendeid selleks, et väärt elukeskkond tervik-<br />

Erika Prave foto<br />

dades kiiremini. Eks ettevalmistavate<br />

töödega rajatakse<br />

vundament, millelt ühel hetkel<br />

suurte sammudega edasi<br />

liikuda. Selles on Jõhvi läbi<br />

aegade üsna tubli olnud. Mis<br />

aga puutub võrdlusesse muu<br />

maakonnaga, siis peabki Jõhvis<br />

olema innovaatilisem, kiirem<br />

ja dünaamilisem. Jõhvi<br />

on nii väike, saab enne teisi<br />

suure hüppe ära teha. Võtkem<br />

näiteks meie kaubanduskeskused<br />

– mõned aastad tagasi<br />

oli Jõhvi siinse piirkonna kaubanduse<br />

pealinn, nüüd on Narva<br />

oma mastaabiga tugevaks<br />

konkurendiks tõusnud.<br />

Tsiteerides klassikuid ehk<br />

nagu ütleb abivallavanem Vello<br />

Juhkov: „Jõhvi oma väiksuse<br />

tõttu sõidab jalgrattaga,<br />

samal ajal kui Narva ja Kohtla-Järve<br />

kihutavad autoga. Ja<br />

kui Tallinna raha järele minna,<br />

peab Jõhvi juba eelmisel õhtul<br />

startima, samal ajal kui autoga<br />

sõitjatel on veel aega oodata.”<br />

Eks ta ole nii – et end kehtestada,<br />

peab uuendamisel ja<br />

euroraha taotlemisel olema<br />

esirinnas.<br />

Interneti-suhtlusportaalis<br />

Facebook poseerite<br />

Mäetaguse jäägrimuuseumis<br />

karu Jaagu taustal. On<br />

see vihje Jõhvi ja Mäetaguse<br />

võimalikule ühinemisele?<br />

Intriigiks võiks öelda, et<br />

jah.<br />

Mida see ühinemine annaks?<br />

Tasapisi mastaapi juurde,<br />

nii inimkapitali kui ka rahalist<br />

kapitali. Ühinemine mõjutaks<br />

majandus- ja arendusprotsesse<br />

positiivselt. Vaatluse all pole arenguhüpet.<br />

Arendusvaldkonna inimesena on Rein Luuse tegemas järgmist tööalast<br />

ainult liitumine Mäetagusega.<br />

Tegelikult tuleks liita palju rohkem. Ja varem<br />

või hiljem peab see toimuma – et Alutaguse<br />

vald on Peipsist Põhjarannikuni. Haldusreformi<br />

võti pole ainult rahalises kokkuhoius, vaid see<br />

annab võimaluse edasi areneda. Esialgu võib<br />

ühinemine tunduda elukorraldust kallimakski<br />

tegevat, aga hiljem tasub see kuhjaga ära. Ühinemise<br />

otsesed kulud tasub niikuinii riik, teatava<br />

üleminekuperioodi vältel ka hulga kaudseid<br />

kulusid.<br />

ERIKA PRAVE<br />

Memmed valisid krapsakama<br />

Juba kolmandat aastat valitakse Tammiku<br />

rahvamajas Maakonna memme, aastates daamide<br />

“missivõistlusel” on alati palju nalja ja<br />

glamuuri.<br />

Üheksa memme, kes end tiitli võiduks proovile<br />

panid olid vanuses 61 kuni 86 aastat. Koduse<br />

tööna valmistasid nad säästusalati. “Seda<br />

tehes säästate raha nii poes kui apteegis – sest<br />

see on odav salat, mis hoiab terve ja ei pea rohtu<br />

ostma,” reklaamis oma hõrku rooga üks memmedest.<br />

Veel tuli prouadel muinasjututegelaseks kehastuda<br />

– nii tegi üks kokursil osalenud jõhvilanna<br />

Lianda Sakala ennast nõiaks, teine, Elvi Simson<br />

aga kehastus punamütsikeseks.<br />

Veel vihtusid prouad kantrimuusika saatel<br />

tantsu. Kõik etteasted olid nooruslikult särtsud ja<br />

humoorikad.<br />

Memme tiitli pälvis seekord Zinaida Pikhof<br />

Lohusuust, Lianda Sakala jäi tihedas rebimises<br />

teiseks.<br />

JT<br />

Jõhvilanna Elvi Simson tuletas näitlemsivoorus<br />

meelde muinasjuttu Punamütsikesest.<br />

Erika Prave foto<br />

Värv seina<br />

Linnas on maju, millel justkui polekski<br />

peremeest. Tegelikult aga elavad sees igati<br />

korralikud pered ja räämas maja õuel seisab<br />

uhke maastur. Valikute küsimus, kuidas<br />

keegi ennast nähtavaks teeb… Peremeheks<br />

õppimine käib töö kaudu. Ega teagi, kas oma<br />

kodumaja ja selle ümbruse korrastamist saab<br />

nimetada tööks.<br />

Inimese elus on põhiväärtusi ja lisaväärtusi.<br />

Kodu, olgu see siis eramu või korteriühistu, on<br />

minu meelest põhiväärtus. Kevade tulekul on<br />

linnamaastik tavaliselt trööstitu, lumi läinud ja<br />

kohe näha, kuhu koer on lasknud, inimene miskit<br />

maha unustanud, tänavaaugud tekkinud jne.<br />

Vägisi tuleb meelde mustlane, kellel hein otsas,<br />

kevad käes ja hobune kah surnud.<br />

Aga vaatame ikka ringi, mida me ise linnailme<br />

parandamiseks oma rahanatukest kulutamata<br />

ära teha saame. Majade ümber on maas veel<br />

sügisest prahti, lehti, oksi. Teeks majarahvaga<br />

ühe korraliku laupäevaku – oleks igati tore ettevõtmine.<br />

Selle suve märksõnaks peaks saama fassaadid.<br />

Katus, aknad, uksed, sokliosa ja siis viimasena<br />

seinad korda – enamasti selles järjekorras<br />

me tegutseme. Tihtilugu tundub, et eelmise sa-<br />

likuna välja arendada, ei jagunud õieti kusagile.<br />

Nüüd on nii Jõhvi kui ka ülejäänud kunagine<br />

Kohtla-Järve linnastu paraja portsu otsas. Seega<br />

on linnakeskkonna vääristamine järgmine<br />

etapp, millega tegelda.<br />

Mõned aastad tagasi oli siin kaubanduskeskuste<br />

kiire püstitamise buum, sellega tõmmati<br />

majandus käima. Paljud küll kiruvad, et pagana<br />

plekk-kastid keset linna, aga mujal ümbruses<br />

polnud sedagi. Nüüd tuleb mõelda, kuidas linnakeskkonda<br />

inimsõbralikumaks muuta. Seepärast<br />

on kavas promenaadi projekt, lasteaia<br />

ja mänguväljakute rajamine. Keskkond on see,<br />

mille järgi inimesed otsustavad, kas tulla siia<br />

elama või kas tasub Jõhvi investeerida.<br />

Aga tänavaaugud?<br />

Otsustatakse selle järgi, kui head on siin pakutavad<br />

teenused, elukeskkond. Seega on selles<br />

valdkonnas palju teha. Kontserdimaja on vaid<br />

üks osa elukeskkonna parandamisest. Eks see<br />

kontserdimaja on osaliselt kerkinud tänavaaukude<br />

hinnaga, nii nagu ka sotsiaalteenused.<br />

Pean ütlema, et sotsiaalsüsteem on Jõhvis hea<br />

ja võib-olla isegi üle jõu käivalt hea. Tugev<br />

sotsiaalteenuste pakett tekitab ka teatud määral<br />

õpitud abitust. Peab olema valvas, et inimesed<br />

ei hakkaks seda kuritarvitama.<br />

Seepärast tuleks minu meelest turgutada<br />

nüüd pigem haridussüsteemi ja tuua sellesse<br />

rohkem enesega hakkama saamise õpetust ja<br />

rahvusvahelisust. Mida aeg edasi, seda enam<br />

sõltub tunnetuslik elukeskkond ka inimestest.<br />

Betoon ja kivid ei mängi juhtrolli. Kui inimestesse<br />

pole panustatud, siis ei lähe ka majandus<br />

käima. Kange kiusatus on muidugi toppida vähene<br />

raha asfaldisse ja betooni, aga kui selle<br />

vahel pole varsti enam ühtegi edumeelset inimest<br />

käimas, mis siis? See on dilemma, mille<br />

üle mõelda.<br />

Sageli räägitakse, et Eesti ei kasuta kõiki<br />

võimalikke eurotoetusi ära. Kas Jõhvi on kõik<br />

võimalused ära kasutanud?<br />

Arvan, et suurema osa. Jõhvi on nii-öelda<br />

hagijana kallal, kui mõni fond avaneb. Teinekord<br />

on oht, et kui näed ainult raha, hakkad oma<br />

eesmärke selle järgi kohandama. Et vajadusi on<br />

mustmiljon, siis sellist raha polegi, mis ühegi<br />

vajadusega ei sobiks. Et viimasel ajal on hakanud<br />

omafinantseeringuks vajalikku raha nappima,<br />

tuleb edaspidi teha keerulisi valikuid.<br />

Kui üldist uudistevoogu jälgida, on tunne,<br />

et Jõhvi on europrojektide kirjutamisel<br />

maakonnas esimeste seas.<br />

Jõhvi tõenäoliselt reageerib sellistes olukorjandi<br />

lõpus paigaldatud uus katus hakkab juba<br />

moraalselt vananema, aga fassaadini polegi veel<br />

jõutud. Praegune raske majanduslik olukord tuleb<br />

mõneti kasuks, sest nüüd on suurem võimalus<br />

ehitajatega head kaupa teha. Hinnapakkumisi<br />

võttes tuleb muidugi väga tähelepanelik olla.<br />

Võite julgesti tulla vallavalitsusse ehituskonstruktsioonide,<br />

fassaadisoojustuse ja muu kohta<br />

head nõu küsima. Renoveerimislubasid väljastame<br />

vastavalt ühistute võimalustele.<br />

Taas algab igasuvine värvikampaania, mille<br />

raames saab välisvärvide ostmisel hinnasoodustust,<br />

kui renoveerimisluba olemas.<br />

Eriti valusalt torkavad silma Rakvere tänava<br />

majad. Neile kehtib eraldi leping värvi tootva<br />

ettevõttega Eskaro. Patt oleks võimalust kasutamata<br />

jätta.<br />

Raskel ajal tehtud otsused osutuvad hiljem<br />

õigeks, sest kriisiolukorras käitume tavaliselt<br />

mõistlikult. Eelmine suvi oli vihmane ja palju<br />

häid plaane läks ilma nahka, kuid loodame, et<br />

selle aasta suvi tuleb ehituseks sobivam. Head<br />

ilma ja pintsel pihku!<br />

KALEV PRITS<br />

vallakunstnik

9<br />

<br />

<br />

Kirderanniku " Koostöökogu toob - piirkonda miljoneid "<br />

kroone<br />

<br />

Juuni esimesel <br />

poolel saab Kirderanniku Koostöökogule<br />

projektitaotlusi esitada <br />

ja tema kaudu Jõhvi piirkonna<br />

<br />

arendamiseks euroraha küsida.<br />

<br />

<br />

„See on toetus Eesti maapiirkondadele, mille hulka kuuluvad<br />

ka Jõhvi vald ja selle keskus Jõhvi linn,” ütles mittetulundusühingu<br />

Kirderanniku <br />

Koostöökogu tegevjuht Ivika Maidre.<br />

<br />

<br />

Projektitoetust võib taotleda kuni 50 töötajaga ettevõtja,<br />

<br />

sihtasutus, mittetulundusühing, seltsing ja kohalik omavalitsus,<br />

kes tegutseb Kirderanniku Koostöökogu tegevuspiirkon-<br />

<br />

<br />

nas <br />

– Kohtla, Jõhvi, Toila ja Vaivara vallas või Narva-Jõesuu<br />

<br />

linnas. <br />

Projekte võivad esitada ka näiteks Narva inimesed,<br />

kuid <br />

siis kehtib tingimus, et projektitegevusest tõuseb tulu just<br />

eelnimetatud <br />

piirkondadele.<br />

<br />

<br />

„Euroraha on võimalik taotleda maaelu mitmekesistamiseks.<br />

<br />

<br />

Seekord <br />

ei puuduta see kalandust, põllumajandust ega<br />

metsandust,”<br />

<br />

märkis Maidre.<br />

<br />

Projekte oodatakse esitama neid, kellel on häid mõtteid<br />

<br />

<br />

Jõhvi arendamiseks.<br />

<br />

<br />

<br />

Komistuskiviks võib saada mahukate europrojektide kirjutamise<br />

kogemuse puudumine. Maidre annab küll projekti<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

koostamisel nõu, kuid ütleb, et valmis peab selle ikka taotleja<br />

ise <br />

kirjutama.<br />

<br />

<br />

Teiseks takistuseks võib osutuda nõue, et kavandatud tegevuse<br />

<br />

elluviimiseks peab raha projekti esitajal endal olema,<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

sest toetus kantakse üle tagantjärele, pärast kuludokumentide<br />

heakskiitmist PRIA poolt.<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

„Seega pole välistatud, et projekti teostaja peab vajaliku<br />

<br />

raha<br />

<br />

<br />

kõigepealt laenuks võtma,” ütles Maidre. Just sel põhjusel<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

soovitas ta kavasid koostama asudes väga hästi läbi Kirderanniku koostöökogu asutajad.<br />

mõelda,<br />

<br />

millist kasu kavandatav investeering taotleja meelest<br />

toob. „Raha ei anta lihtsalt asendustegevuseks – selleks, et<br />

<br />

<br />

vanad tööpingid uutega asendada –, vaid projektis peab näitama,<br />

millist lisaväärtust tegevus annab.”<br />

osalemine,<br />

rahvusvahelistes võrgustikes Taotleja peab esitama:<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

1) tegevusgrupi poolt kinnitatud<br />

taotlusvormi koos lisade-<br />

Toetusmeetmete eesmärgid<br />

Projekti sobivust hindab nii Kirderanniku Koostöökogu ettevõtluskontaktide loomise<br />

<br />

<br />

<br />

kui ka PRIA. Ehkki projektiga võib alustada järgmisel päeval<br />

ja arendamisega seotud tegevus, <br />

* Tagada elanike asjakohane informeeritus <br />

ja nõustamine<br />

pärast dokumentide sisseviimist PRIA-sse , soovitab Maidre<br />

ga,<br />

<br />

sealhulgas osavõtt näitustest ja<br />

ning<br />

<br />

<br />

seeläbi kompetentsi ja võimekuse paranemine ning oskuste<br />

tegutsema hakata siis, kui ka PRIA on oma jah-sõna öelnud.<br />

2) kinnituse omafinantseeringu<br />

tagamise kohta,<br />

<br />

<br />

Projekte saab mittetulundusühingule Kirderanniku Koostöökogu<br />

esitada 1.–12. juunini.<br />

kodu-uurimuslik tegevus, 3) vajalikud load ja kooskõ-<br />

<br />

<br />

* Tagada uuenduslike lahenduste aktiivne rakendamine kõigis<br />

messidest,<br />

omandamine, <br />

et luua tingimusi majanduskasvuks.<br />

<br />

<br />

JT mille tulemusena valmivad infomaterjalid<br />

piirkonna ajaloo, kul-<br />

<br />

lastused,<br />

kolmes <br />

sektoris, mis avalikus ja kolmandas sektoris võimaldaks<br />

<br />

<br />

4) vajaduse korral projektidokumentatsiooni,<br />

annaks <br />

<br />

võimaluse suurendada uuenduslike <br />

toodete ja teenuste<br />

tegutseda <br />

<br />

kuluefektiivsemalt ja tulemuslikumalt ning erasektoris<br />

<br />

<br />

tuuri vm maapiirkonna väärtusi<br />

<br />

esile toova valdkonna kohta, 5) vajaduse korral maa ja hulka <br />

<br />

ning seeläbi suurendada piirkonna efektiivsust.<br />

<br />

MTÜ Kirderanniku<br />

<br />

Koostöökogu rahvuskultuuritegevuse vara omandi- ja rendisuhteid <br />

<br />

arendamine.<br />

<br />

<br />

* Uute kontaktide loomise ja uue informatsiooni hankimise kaudu<br />

kinnitavad dokumendid (hoonestusõiguse<br />

leping, rendile-<br />

ootab projekte<br />

<br />

<br />

<br />

ning toetades eri ettevõtete ja piirkonna tervikuna tutvustamisega<br />

<br />

Meetme maht on 1 721 337<br />

<br />

seotud tegevusi, parandada piirkonna väikeettevõtjate konkurentsivõimeping,<br />

pikaajaline kasutusvalduse<br />

krooni aastas.<br />

<br />

<br />

<br />

ning suurendada kolmanda sektori organisatsioonide<br />

leping, kusjuures lepingu lõpetamise<br />

tähtaeg ei tohi olla varem<br />

Minimaalne toetussumma<br />

ja<br />

<br />

<br />

kohalike omavalitsuste võimekust. <br />

on 10 000 krooni projekti kohta,<br />

maksimaalne toetussumma<br />

<br />

<br />

<br />

kui viis aastat pärast PRIA viimase<br />

toetusosa väljamaksmist). liku <br />

ja sotsiaalse languse poole, ning luua tingimusi majanduskas-<br />

<br />

<br />

* Teha investeeringuid, et vähendada suundumust majandus-<br />

1 721 337 krooni projekti kohta.<br />

<br />

vuks, <br />

<br />

uuendada füüsiliselt külasid ja väikelinnu, arendada turismi.<br />

<br />

<br />

Kui tegevuse või investeeringu<br />

käibemaksuta maksumus<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

Ivika Maidre annab projektitaotluste vormistamisel<br />

nõu.<br />

ületab 156 466 krooni, peab pro-<br />

3) äriühingu puhul, kes on kavandatud tegevuse vastavust<br />

<br />

Meede 4.<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

Sotsiaalse sidususe meede ehk<br />

<br />

jektitoetuse taotleja olema tegevuse<br />

või investeeringu kohta kuud, taotluse esitamise aastale ning väljastab hindamistulemus-<br />

tegutsenud <br />

<br />

rohkem kui kuus projektide valikukriteeriumidele<br />

SOTSIDUM<br />

<br />

MTÜ Kirderanniku Koostöökogu<br />

ootab 1.–12.06.<strong>2009</strong> <br />

kasutuselevõtuga seotud teadlikkuse<br />

suurendamise tegevus<br />

saanud vähemalt kolm võrrelda-<br />

vahetult <br />

eelnenud majandusaaste<br />

alusel projektitoetuse taotleja-<br />

<br />

Toetatav tegevus ja toetatavad<br />

investeeringud on:<br />

<br />

järgmisi projekte.<br />

<br />

(seminarid, koolitused, nõustamine)liste<br />

tingimuste loeteluga. ande <br />

või kontserni puhul majan-<br />

kas projektitoetuse taotlus vasvat<br />

hinnapakkumist koos tehnita<br />

<br />

kinnitatud majandusaasta arule<br />

kirjaliku kinnituse selle kohta,<br />

investeeringuprojektide algfaasi<br />

tegevus (teostatavus-, tasu-<br />

<br />

<br />

Meede 1.<br />

leiundusliku tegevuse toetamine<br />

(uuringud, prototüüpide ehitiste ja rajatiste vuse käibemaksuta maksumus de ärakirja, mis kajastab ettevõtteegiale<br />

ja meetmetele.<br />

Kui investeeringu või tegedusaasta<br />

konsolideeritud aruantab<br />

kohaliku tegevusgrupi stra-<br />

Põhiteenuste meede ehk PÕM<br />

vusanalüüsid, <br />

Toetatav tegevus on:<br />

projektide koostamine),<br />

<br />

loomine),<br />

ei ületa 156 466 krooni või kui ja vähemalt kuue kuu tegevust, Positiivse tagasiside korral<br />

infoteenused, sh infotrükiste<br />

ehituslike investeeringute<br />

<br />

uuendusliku tehnoloogia ja<br />

asjaomases valdkonnas on ainult<br />

üks teenuse pakkuja, peab ole kättesaadav äriregistrist; kahe kuu jooksul alates MTÜ-<br />

kui majandusaasta aruanne ei esitab projektitoetuse taotleja<br />

koostamine ja väljaandmine jne,<br />

teostamine (ehitamine, sh rekonstrueerimine<br />

või parendami-<br />

<br />

<br />

uuenduslike lahenduste (sh ITlahenduste)<br />

kasutuselevõtu toe-<br />

taotleja olema saanud vähemalt 4) füüsilisest isikust ettelt<br />

Kirderanniku Koostöökogu<br />

koolituse korraldamine, sh<br />

<br />

koolitused, <br />

kursused, seminarid, <br />

ne),<br />

<br />

<br />

<br />

tamine (investeeringud, käivitamiskulud,<br />

ümberõpe).<br />

<br />

<br />

ühe hinnapakkumise või olema võtja puhul, kes on tegutsenud kinnituse saamisest taotluse ja<br />

õppereisid,<br />

<br />

omanikujärelevalve, koostanud kululiikide kaupa rohkem kui kuus kuud, taotluse esitatud andmeid tõendavad dokumendid<br />

PRIA Ida-Virumaa<br />

vajalike uuringute ja nõustamise<br />

läbiviimine – sh tasu-<br />

arendamine.<br />

<br />

<br />

mikroettevõtte rajamine, kavandatava tegevuse eeldatava esitamise aastale vahetult eelnenud<br />

majandusaasta bilansi ja büroosse.<br />

Meetme maht on 1 721 337<br />

maksumuse.<br />

vus- <br />

ja teostatavusuuringud ja<br />

krooni aastas.<br />

Taotleja peab esitama põllumajandusministri<br />

12. juumatupidamise<br />

seaduse kohaselt Taotlejal tagab nõutavad ra-<br />

kasumiaruande ärakirja või raa-<br />

kalkulatsioonid, tegevusnõustamine,<br />

keskkonnamõju hindami-<br />

krooni aastas.<br />

Meetme maht on 3 098 406<br />

Minimaalne toetussumma<br />

on 10 000 krooni projekti kohta,<br />

<br />

Minimaalne toetussumma<br />

ni 2008. aasta määruse nr 59 kassapõhist raamatupidamise halised ja mitterahalised vahendid<br />

projekti finantseerimiseks<br />

<br />

ne jne.<br />

maksimaalne toetussumma<br />

„Leader-meetme raames antava arvestust pidava füüsilisest isikust<br />

ettevõtja puhul taotluse elluviimisel, sest toetus kantak-<br />

on 30 000 krooni projekti kohta,<br />

maksimaalne toetussumma projektitoetuse saamise nõuded, esitamise aastale vahetult eelnese<br />

taotlejale üle pärast kuludo-<br />

<br />

1 721 337 krooni projekti kohta.<br />

kohaliku tegevusgrupi toetuse ja<br />

Meetme maht on 344 267 <br />

krooni aastas.<br />

Meede 3.<br />

3 000 000 krooni projekti kohta. toetuse taotlemise ja taotluse nud majandusaasta raamatupidamisregistrite<br />

alusel koostatud poolt.<br />

kumentide heakskiitmist PRIA<br />

Minimaalne toetussumma <br />

<br />

<br />

Turunduse ja rahvusvahelistumise<br />

meede ehk TURM lumajandusministri 12. juu-<br />

alusel:<br />

koonddokumendi tulude ja ku-<br />

Taotleja peab vastama põl-<br />

menetlemise täpsem kord” § 36<br />

on 10 000 krooni projekti kohta,<br />

maksimaalne toetussumma<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

Toetatav tegevus on: ni 2008. aasta määruse nr 59<br />

lude kohta; seejuures majandusaasta<br />

bilansi ja kasumiaruande<br />

100 000 krooni projekti kohta. <br />

ürituste korraldamine ja nendega<br />

seotud turundustegevus, kohaliku tegevusgrupi toetuse vormi kohase taotluse ja lisas 10 või koonddokumendi tulude ja<br />

„Leader-meetme raames antava 1) määruse lisas 9 toodud<br />

<br />

Meede 2.<br />

kultuurivahetuste (sh noortele<br />

suunatud kultuurivahetuste) ded, toetuse taotlemise ja taot-<br />

andmed;<br />

tevõtja tegevust vähemalt kuue<br />

ja projektitoetuse saamise nõu-<br />

toodud vajalikud seirenäitajate kulude kohta, mis kajastab et-<br />

Uuenduslike lahenduste meede<br />

ehk ULM<br />

korraldamine,<br />

luse menetlemise täpsem kord” 2) seadusjärgse esindusõi-<br />

kuu jooksul.<br />

Toetatav tegevus ja toetatavad<br />

investeeringud on: vaba aja veetmise võimaluste<br />

uuenduslike lahenduste <br />

suurendamine,<br />

<br />

<br />

noorsootöö raames noorte nõuetele (vt 3. peatükki „Projek-<br />

<br />

titoetus”).<br />

guseta isiku puhul tema volitusi<br />

tõendava volikirja;<br />

<br />

<br />

MTÜ Kirderanniku Koostöökogu ootab 1.–12.06.<strong>2009</strong> projekte<br />

Taotlus tuleb koostada kahes<br />

identses eksemplaris. Projektitoetuse<br />

taotleja esitab projektitoetuse<br />

taotluse MTÜ-le<br />

Kirderanniku Koostöökogu, kes<br />

hindab MTÜ tegevuspiirkonnas<br />

Foto: erakogu<br />

MTÜ Kirderanniku Koostöökogu<br />

avatavate meetmete tingimuste<br />

ja taotlemise kohta saab<br />

täpsemalt lugeda veebilehelt<br />

http://www.kirderannik.ee. Küsimused<br />

palutakse saata e-posti<br />

aadressil kirderannik@kirderannik.ee.<br />

Nõu saab küsida Ida-Viru<br />

maavalitsuse hoone kabinetis<br />

313 (Jõhvi, Keskväljak 1); ettehelistamine<br />

ja aja reserveerimine<br />

telefonil 5345 0720 (Ivika<br />

Maidre).

8 Teated <strong>Aprill</strong> <strong>2009</strong><br />

UUED VALLAKODANIKUD<br />

Märtsis registreeriti Jõhvis<br />

kümme väikest vallakodanikku<br />

:<br />

Kristina Šaluhhina<br />

Arianna Smolina<br />

Noora Niitots<br />

Mihhail Karasev<br />

Ilian Barsukov<br />

Robert Pihlak<br />

Angelina Tšamjan<br />

Andrei Jerofejev<br />

Henri Marten Mihkelson<br />

Nikita Rybalov<br />

ÕNNITLEME!<br />

Mais tähistavad<br />

oma sünnipäeva<br />

järgmised väärikas<br />

eas vallakodanikud:<br />

97<br />

Linda Kukk 6.mai<br />

96<br />

Amalie-Hildegart Tambi 24. mai<br />

92<br />

Salme Karpelina<br />

91<br />

Leida Pärn 11. mai<br />

89<br />

Olga Bogrova 30. mai<br />

19. mai<br />

88<br />

Zinaida Botšarova 8. mai<br />

Elisabet Rannamäe 12. mai<br />

Karla Lehtma 18. mai<br />

Elfriede Prikk 20. mai<br />

Aino Aas 23. mai<br />

Jelena Tsalpanova 27. mai<br />

87<br />

Sofia Ridal 23. mai<br />

86<br />

Viktor Palkovs 11. mai<br />

Zoja Kreus 13. mai<br />

Aleksandra Kraynova 16. mai<br />

Aleksandra Kuzenina 17. mai<br />

Jevgenia Issajeva 21. mai<br />

Elviira Tammaru 31. mai<br />

85<br />

Jelena Viberg 10. mai<br />

80<br />

Antonina Ivanova 1. mai<br />

Valentina Posadskaya 4. mai<br />

Jevgenia Kuprejeva 5. mai<br />

Nikolai Telp 7. mai<br />

Valentina Truss 12. mai<br />

Valve Erras 13. mai<br />

Glikerina Pospelova 13. mai<br />

Anna Roditškina 15. mai<br />

Ants Markson 20. mai<br />

Alfred Selga 20. mai<br />

75<br />

Helvi Eskel 1. mai<br />

Evgeny Kolobushin 1. mai<br />

Irma Selliov 4. mai<br />

Fedosia Rytova 5. mai<br />

Malle Kristov 9. mai<br />

Allan Petrovits 11. mai<br />

Yevgeniya Burdeyko 15. mai<br />

Leonas Kapustinskas 31. mai<br />

Vaegkuuljate abistamine<br />

kolmapäeval, 13. mail<br />

kella 12–14 Jõhvis Kaare 7,<br />

laupäeval, 30. mail<br />

kella 12–14 Jõhvis Kooli 2.<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

Kallid tulevaste esimese<br />

klassi laste vanemad!<br />

Kui teie laps alustab sügisel<br />

kooliteed Jõhvi gümnaasiumis,<br />

tuleb avaldus ja lapse<br />

dokumendid esitada 20. maiks<br />

kooli kantseleisse.<br />

Gümnaasiumi juhtkond<br />

NÄITUSED<br />

LINNAGALERIIS<br />

Jõhvi gümnaasiumi<br />

90. aastapäevale pühendatud<br />

vilistlastest-kunstnike näitus,<br />

30.aprill - 05.mai <strong>2009</strong><br />

Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskuse<br />

ringides tehtud tööde näitus<br />

KIRGASTUMINE<br />

8.mai - 29.mai.<strong>2009</strong><br />

KUNSTIKOOLIS<br />

Peeter Ulase (1934 – 2008)<br />

joonistuste ja graafika näitus.<br />

Näitus avatud 15.maini<br />

ARTHUR<br />

RUUSMAA<br />

10. aprillil 1884. aastal<br />

esitasid jõhvilased kohalike<br />

noorte ehitatud näitelaval etendused<br />

„Kohtusse kaebamine”<br />

ja „Kadri” ning sellega pandi<br />

alus teatritegemisele Jõhvis. 6.<br />

mail 1884. aastal toimus juba<br />

uus esietendus, mil mängiti<br />

„Muru Mikku” ning „Koitu ja<br />

Hämarikku”. Tegijaid oli, kuid<br />

puudusid prooviruumid ja püsiv<br />

näitelava. Nii tuli etendusi<br />

ette kanda juhuslikes kohtades.<br />

Järjepideva teatritegevuseni<br />

jõuti üksteist aastat hiljem, kui<br />

30. aprillil 1895. aastal kanti<br />

Klettenbergi majas (praegu on<br />

seal Linnaisa kohvik ja erapood)<br />

asuvas karskusseltsi Kiir<br />

raamatukogus ja teemajas ette<br />

näitemäng „Möldripapa haigus<br />

ehk Tohter Balsam”. Sellest<br />

ajast alates anti siin pidevalt<br />

uusi etendusi. Ka omamoodi<br />

teatritrupp oli olemas – see<br />

koosnes karskusseltsi Kiir liikmetest,<br />

kes elasid ümbruskonnas<br />

Toilast kuni Sompani.<br />

1899. aasta aprillis kanti<br />

ette järjekordsed etendused<br />

„Vorstaru linna bürgermeister”<br />

ja „Mulgi mõistus ja tartlase<br />

tarkus”, samas näidati ka karskusesisulisi<br />

elavaid pilte (ehk<br />

filme). Nagu märkate, etendati<br />

korraga kaht tükki – ju siis ei<br />

6. juunil kell 12<br />

Tammiku rahvamajas<br />

KULDPULMALISTE<br />

PIDU.<br />

Paaridel, kes on koos elanud 50<br />

ja enam aastat ning soovivad peol<br />

osaleda, palutakse endast teada<br />

anda telefonil 5858 7381 või<br />

336 4773 (Heli).<br />

KUULUTUSED<br />

Jõhvi vallavolikogu kehtestas<br />

16.04.<strong>2009</strong>. a otsusega nr<br />

292 Jõhvi valla, Kahula küla,<br />

Kahula küla kiigeplatsi ja selle<br />

lähiümbruse detailplaneeringu<br />

(koostas Jõhvi vallavalitsus,<br />

töö nr DP-2). Detailplaneeringu<br />

kehtestamise otsusega ja<br />

kehtestatud detailplaneeringuga<br />

saab tutvuda Jõhvi vallavalitsuses<br />

(Keskväljak 4, Jõhvi)<br />

tööajal ja Jõhvi valla kodulehel<br />

www.johvi.ee.<br />

APRILL JÕHVI AJALOOS<br />

tasunud ühe tüki lavastamine<br />

ära.<br />

Kuigi Jõhvis kutselist teatrit<br />

ei ole, on asjaarmastajad siin<br />

läbi aegade teatrikunsti edasi<br />

kandnud.<br />

17. aprillil 1924. aastal toimus<br />

Jõhvi mõisa maade väljajagamine<br />

ja Jõhvi vallamaja uueks<br />

asukohaks valiti ühe hektari suurune<br />

maa-ala Jõhvi alevi juures.<br />

Preaguse kontserdimaja juures.<br />

Kaheksa aastat hiljem tõdeti, et<br />

aprillis võib hakata Purult uude<br />

vallamajja kolima.<br />

1929. aasta kevadel asus<br />

Jõhvi mõisa Eesti kaitseväe 4.<br />

üksik-jalaväepataljon (rügemendi<br />

õigustes) ning härrastemajas<br />

alustas tegevust staap ja<br />

ohvitseride kasiino (see ei olnud<br />

mänguautomaatide keskus, vaid<br />

koht, kus õpiti kombekalt käituma,<br />

korraldati pidusid ja vastuvõtte).<br />

Sealsamas paiknesid ka<br />

mõned ohvitseride eluruumid.<br />

Kõrvalhoonetesse loodi sõdurite<br />

elu- ja abiruumid. Ülemaks<br />

oli tol ajal kolonelleitnant Voldemar-Karl<br />

Koch, viis aastat<br />

hiljem kolonelleitnant August<br />

Tomander. Sellega algas endise<br />

Jõhvi mõisa elu sõjaväe käsutuses,<br />

lõppedes alles 1988. aastal.<br />

Huvitav on märkida, et umbes<br />

samas kohas, kus asus vanasti<br />

Jõhvi mõisa härrastemaja<br />

(praeguse tuletõrjemaja kohal)<br />

ja hiljem ohvitseride kasiino,<br />

peetakse ka tänapäeval pidusid<br />

KULTUURITEATED<br />

KONTSERDIMAJAS<br />

BAROKK-ROCK<br />

reedel, 1. mail kell 19.<br />

Jõhvi gümnaasiumi vilistlaste<br />

kokkutuleku kontsertaktus<br />

laupäeval, 2. mail kell 17.<br />

Piraatide tsirkus<br />

pühapäeval, 3. mail kell 12.<br />

HOOAJA LÕPPKONTSERT<br />

laupäeval, 9. mail kell 19.<br />

Haydn. Oratoorium „Aastaajad”.<br />

GamaltNymalt (Norra)<br />

neljapäeval, 21. mail kell 19.<br />

JÕHVI SELTSIMAJAS<br />

Eri rahvuste pensionäride klubi<br />

Landõš<br />

pühapäeval, 3. mail kell 14.<br />

Jõhvi pensionäride ühenduse<br />

emadepäeva pidu<br />

laupäeval, 9. mail kell 15.<br />

Aleksandr Lassikovi kontsert<br />

pühapäeval, 10. mail kell 14.<br />

Pensionäride klubi Hõbejuus<br />

pühapäeval, 24. mail kell 13.<br />

TAMMIKU RAHVAMAJAS<br />

ÕHTU KOOS EMAGA<br />

reedel, 8. mail kell 18.<br />

Tammiku tervisepäev<br />

laupäeval, 16. mail kell 12.<br />

KONTSERDIMAJAS<br />

EMADEPÄEVA PIDULIK<br />

KONTSERT JA AASTA EMA<br />

<strong>2009</strong> AUSTAMINE<br />

pühapäeval, 10. mail kell 12.<br />

JÕHVI MIHKLI KIRIKUS<br />

Muuseumiöö „ÖÖS ON ASJU”<br />

laupäeval, 16. mail kell 20.<br />

ja vastuvõtte – neist viimane<br />

suurim oli Eesti Vabariigi presidendi<br />

aastapäeva vastuvõtt<br />

24. veebruaril. Sellel kohal<br />

peab ilmselt olema eriline aura,<br />

mis on suutnud ühendada mõisaelu,<br />

kultuuri ja sõjanduse.<br />

Jõhvi ajalehes Postimees<br />

10.05.1932. Kangelaste<br />

mälestamine Jõhvis. Vabadusvõitlejate<br />

mälestuseks oli Jõhvi<br />

alevis korraldatud 8. skp. kella<br />

10 paiku seltskondliste organisatsioonide<br />

poolt Jõhvi pargis<br />

sümboolne tuleriit, mille ümber<br />

kogunes kogu Jõhvi oma<br />

ümbruskonnaga. Peale tunniajalist<br />

koosviibimist ning ajalooliste<br />

sündmuste meeletuletamist<br />

valguti ülevas meeleolus<br />

laiali. Rahva kogunemine algas<br />

traditsioonilise kaitseliidu ja<br />

kaitseväe põlevate tõrvikutega<br />

teatejooksuga.<br />

10.05.1932. Naiskodukaitse<br />

eeskujulik samm. 1. maist<br />

lõpetati Jõhvi alevis vaeslastele<br />

toiduandmine, kuna riigi poolt<br />

saadud summad ning tagavarad<br />

lõppenud. Kuna toitlustamise<br />

lõpetamisega paljud vaeslapsed<br />

raskesse seisukorda sattusid,<br />

võttis Jõhvi kaitseliidu<br />

patarei naisjaoskond puudustkannatavate<br />

laste toitlustamise<br />

enda peale kuni kooliaja lõppemiseni.<br />

Praegu saab kaitseliidu<br />

poolt abi 52 alatoitlusega last.<br />

TEADE<br />

Jõhvi vallavalitsus moodustas 9. märtsi <strong>2009</strong>. aasta määrusega nr<br />

32 Euroopa Parlamendi valimisteks järgmised valimisjaoskonnad.<br />

Valimisjaoskond nr 1<br />

1) Valimisjaoskonda kuuluvad Jõhvi valla Jõhvi linna Hariduse,<br />

Kaare, Kaasiku, Malmi, Mooni, Nelgi, Pargi tänava, Puru tee, Roosi<br />

ja Säde tänava, Tartu maantee, 2. Tartu põigu, 3. Tartu põigu ja Tulbi<br />

tänava majad ning Jõhvi valla Jõhvi, Kose, Pargitaguse ja Pauliku<br />

küla.<br />

2) Valimiste jaoskonnakomisjon ja hääletamisruum asuvad Jõhvi<br />

gümnaasiumi ruumides aadressil Jõhvi linn, Hariduse tänav 5.<br />

Valimisjaoskond nr 2<br />

1) Valimisjaoskonda kuuluvad Jõhvi valla Jõhvi linna Jaama,<br />

Kalmistu, Keskväljaku, Kivi, Kooli, Kutse, Lennuki, Loode, Lääne,<br />

Marja, Muru, Mäe, Niidu, Nooruse, Oja, Pae, Rahu tänava, Rahu põigu,<br />

Rakvere, Ristiku, Rohu, Side, Sihi, Sompa, Sütiste, A. H. Tammsaare,<br />

Uus, Viru ja Välja tänava majad ning Jõhvi valla Edise küla.<br />

2) Valimiste jaoskonnakomisjon ja hääletamisruum asuvad Ida-<br />

Virumaa kutsehariduskeskuse ruumides aadressil Jõhvi linn, Kutse<br />

tänav 13.<br />

3) Valimisjaoskonnas nr 2 saab hääletada väljaspool elukohajärgset<br />

jaoskonda, samuti saavad seal hääletada valijad, kelle elukohaandmed<br />

on rahvastikuregistrisse kantud linna või valla täpsusega.<br />

Valimisjaoskond nr 3<br />

1) Valimisjaoskonda kuuluvad Jõhvi valla Jõhvi linna Aasa, Aia,<br />

Allika, Eha, Jaani, Juubeli, Kevade, Kirde, Kirsi, Koidu, Kraavi,<br />

Kruusa, Kuldreneti, Kungla, Küti, Lepa, Lille, Linda, Linna, Metalli,<br />

Mulla, Mureli tänava, Narva maantee, Oru, Oru põigu, Pirni, Ploomi,<br />

Põllu, Pääsukese, Raja, Raua, Raudtee, Rohuaia, Salme, Soo, Soo<br />

põigu, 2. Soo põigu, Sulevi, Sõpruse, Terase, Tiigi, Toila, Tähe, Uus-<br />

Võsa, Vaarika, Vahe, Vase, Veski, Vilja ja Ülesõidu tänava majad ning<br />

Jõhvi valla Linna ja Kotinuka küla.<br />

2) Valimiste jaoskonnakomisjon ja hääletamisruum asuvad Jõhvi<br />

vene gümnaasiumi ruumides aadressil Jõhvi linn, Narva maantee 16.<br />

Valimisjaoskond nr 4<br />

1) Valimisjaoskonda kuuluvad Jõhvi valla Tammiku alevik ning<br />

Kahula, Puru, Pajualuse ja Sompa küla.<br />

2) Valimiste jaoskonnakomisjon ja hääletamisruum asuvad Tammiku<br />

rahvamajas aadressil Jõhvi vald, Tammiku alevik 1a.<br />

Muudatused seisnevad selles, et Jõhvi linnas asuvatele aiandusühistute<br />

liikluspindadele on antud aadressid, mis kajastuvad määruses;<br />

varem kehtinud aadressiandmete kohta määruses muudatusi ei ole.<br />

TEADE<br />

Esmaspäeval, 4. mail kell 9 kogutakse<br />

elektroonikaromusid<br />

ja kasutuid elektrilisi kodumasinaid<br />

järgmistes kohtades.<br />

Olmejäätmete mahuti kõrvalt:<br />

Narva mnt 80, 82 ja 84,<br />

Narva mnt 25, 29, 31, 33, 35,<br />

37, 39, 41, 43, 45, 47,<br />

Vahe 2, 4, 6,<br />

Koidu 2b ja Koidu 2v,<br />

Kaare 1, 5, 13, 15, 17, 19, 21,<br />

27, 31,<br />

Hariduse 2, 8, 9, 10, 12, 14, 16,<br />

Puru tee 18, 18b, 22, 24.<br />

Jäätmemajade juurest:<br />

Narva mnt 23, Narva mnt 26,<br />

Narva mnt 38, Veski 6, Vahe<br />

10, Veski 11, Rahu 36 A.<br />

Avalike<br />

pakendikogumismahutite<br />

kõrvalt:<br />

Jaama 36 õuel (suur roheline<br />

mahuti),<br />

Rakvere-Tammsaare parklas<br />

(kollane mahuti),<br />

Jaama-Kutse parklas (kollane<br />

mahuti),<br />

Tammiku rahvamaja ees<br />

(kollane mahuti),<br />

Hariduse 6 õuel (suur roheline<br />

mahuti).<br />

Tasuta viiakse ära komplektsed<br />

raadiod,<br />

televiisorid,<br />

arvutid ja arvuti lisaseadmed,<br />

elektrilised väikekodumasinad,<br />

külmkapid,<br />

pesumasinad,<br />

elektripliidid,<br />

gaasipliidid,<br />

telefonid,<br />

tolmuimejad,<br />

akud.<br />

TEADE<br />

Laupäeval, 16. mail toimub ohtlike<br />

jäätmete kogumine. Ohtlikke<br />

jäätmeid kogub ASi Epler & Lorenz<br />

eriauto. Kogumisauto peatuskohad<br />

ja ohtlike jäätmete vastuvõtuajad<br />

on järgmised:<br />

10.00–10.30 Edise küla Aiandi tn<br />

1 platsil pakendikogumismahuti<br />

juures,<br />

10.40–11.00 Rakvere tn ja<br />

Tammsaare tn nurgal platsil<br />

kollase pakendikogumismahuti<br />

juures,<br />

11.10–11.40 Veski tn parklas ASi<br />

Viru Joogid väravas,<br />

11.50–12.20 Narva mnt 38,<br />

kaupluse Konsum parklas,<br />

12.45–13.10 Kose külas<br />

metskonna parklas,<br />

13.25–13.50 Hariduse tn 5,<br />

gümnaasiumi parklas,<br />

14.10–14.35 Tammiku rahvamaja<br />

ees,<br />

14.50–15.20 Kahula rahvamaja<br />

juures,<br />

15.40–16.40 Jõhvi ohtlike jäätmete<br />

kogumispunkti tühjendamine.<br />

Elanikelt võetakse tasuta vastu<br />

järgmisi ohtlikke jäätmeid:<br />

vanad värvi- ja lahustijäägid,<br />

vanaõli väikenõudes (mitte<br />

vaatidega),<br />

taimemürkide jäägid,<br />

päevavalguslambi torud,<br />

säästupirnid, kraadiklaasid,<br />

ravimijäägid,<br />

olmekeemia jäägid,<br />

patareid,<br />

autoakud, traktoriakud,<br />

autode õlifiltrid,<br />

kasutatud süstlad.<br />

Väljaandja: JÕHVI VALLAVALITSUS Toimetaja: ERIKA PRAVE, tel. 517 1032, erika.prave@johvi.ee Küljendaja: Pille Rüütel<br />

Trükkija: trükikoda TRÜKIS

logo

products

Resources

Company

Terms of service
Privacy policy
Cookie policy
Cookie settings
Imprint
Change language
Made with love in Switzerland
© 2024 Yumpu.com all rights reserved

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!