kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2011 kuni 2024 - Jõhvi ...

4. KANALISATSIOON
Jõhvi vallas on rajatud ühiskanalisatsioon järgmistes piirkondades:
1. Jõhvi linna ja Jõhvi küla korterelamute (~ 10 000 el) ja ettevõtete piirkonnas, kus reovesi kogutakse
kokku Jõhvi peapumplasse ning suunatakse Kohtla-Järve regionaalsesse reoveepuhastisse;
2. Tammiku aleviku kortermajade piirkonnas (~ 300 el), kus reovesi kogutakse isevoolselt kokku ja
suunatakse survetõstepumpla kaudu kohalikku reoveepuhastisse;
3. Edise-Aiandi kortermajade piirkonnas (~ 120 el), kus reoveed kogutakse isevoolselt kokku ning
suunatakse pumplaga kohalikku reoveepuhastisse.
ÜVVKS kohaselt peab ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arendamise kava sisaldama ka reovee
kogumisala kaarte. Vastavalt veeseadusele tuleb reovee kogumisalad määrata üldplaneeringuga.
Reovee kogumisala on ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni
kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või suublasse juhtimiseks (VeeS § 2 punkt 22).
4.1 Põhjavee kaitstus
Vastavalt Jõhvi valla üldplaneeringus toodud põhjavee loodusliku kaitstuse skeemile, on Jõhvi vald
põhjavee kaitstuse osas üldiselt kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Kaitsmata alale jääb valla keskosa:
Jõhvi linna ja küla, Edise, Sompa, Pauliku, ning Linna küla territoorium. Nõrgalt kaitstud alale jäävad
peamiselt Kotinuka, Pargitaguse, Kose põhjapoolne osa, Tammiku, Kahula, Pajualuse ja Puru küla
põhjapoolne osa. Reovee kogumisalade määramisel tuleb seega aluseks võtta kriteeriumitena 10 ie/ha
(kaitsmata ala puhul) või 15 ie(inimekvivalenti)/ha (nõrgalt kaitstud alal puhul).
Arvestades, et ühe elamispinna kohta tekib reostus ~ 2,5 ie, siis reoveekogumisala tuleb moodustada,
kui 1 hektari kohta on elamispindade arv vastavalt:
• kaitsmata alal – 4 elamispinda 1 ha kohta, mis tähendab et eramupiirkonnas on kinnistud
keskmise suurusega alla 2250 m²;
• nõrgalt kaitstud alal – 6 elamispinda 1 ha kohta (eramukinnistud suurusega