kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2011 kuni 2024 - Jõhvi ...

4.4.2 Perspektiiv
Kanalisatsioonivõrgu laienemist ette ei nähta.
Reoveepumpla ja reoveepuhasti tuleb rekonstrueerida (~ 150 ie). Puhasti asendamisele on alternatiiviks
reovete pumpamine kas Jõhvi linna (~ 1,6 km) või Jõhvi-Kohtla-Järve survetorustikku (~ 1,2 km).
Kuna Jõhvi linn on geodeetiliselt madalamal, siis on vähemalt teoreetiliselt võimalik ka isevoolse kanalisatsiooni
rajamine.
Jõhvi linna ühiskanalisatsiooni suunamine on pikem, aga samas on võimalik torustikku juhtida ka teiste
maanteeäärsete objektide reovesi. Juhul kui maanteega paralleelselt rajatakse koos kanalisatsiooniga
veetorustik, siis väheneks ehituse maksumus.
Reovee pumpla ja survetorustiku dimensioneerimisel tuleb arvestada Edise-Aiandi elamute ja AS
Revino Aiandi reoveekogustega.
2006. aasta andmetel on keskmine päevane vooluhulk tarbitud vee järgi 12m³/d. Tegelikult pumbatud
ja puhastatud reovee kogus ei ole teada.
4.5 Kose asumi ühiskanalisatsioon
4.5.1 Olemasolev olukord
Olmekanalisatsiooni süsteem praktiliselt puudub. Kunagi väljaehitatud pesuvete ärajuhtimise süsteem
on ammugi lakanud töötamast. Kasutatakse kogumismahutite süsteemi reovee kogumiseks. Piirkonnas
on 9 kortermaja ja 14 eramut. Kokku elab piirkonnas 140 elanikku.
4.5.2 Perspektiiv
Elamud paiknevad kompaktselt koos. Ehitatakse välja reovee ärajuhtimiseks 1,65 km pikkune
kanalisatsioonisüsteem, mis lõpeb reovee lodupuhastiga. Piirkonnas on olemas lodupuhasti rajamiseks
sobilik maa-ala. Lodupuhastist vee edasijuhtimise võimalused on olemas.