2008 November - Jõhvi Vallavalitsus
2008 November - Jõhvi Vallavalitsus
2008 November - Jõhvi Vallavalitsus
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Nr. 9 <strong>November</strong> Tasuta<br />
Presidendi pidulik vastuvõtt toimub kontserdimajas<br />
Tuleva aasta 24. veebruaril Jõhvis<br />
toimuv Eesti Vabariigi presidendi vastuvõtt<br />
mõjub virulastele meeliülendava<br />
palsamina, sest nähakse, et riik<br />
hoolib sellest piirkonnast, kirjutab<br />
Rakvere päevaleht Virumaa Teataja.<br />
Presidendi vastuvõtu kultuuriprogrammi<br />
lavastab Rakvere teatri<br />
President ja Evelin Ilves Eesti Vabariigi 90. aastapäeval.<br />
peanäitejuht Üllar Saaremäe, kes<br />
püüab kogu ürituse teha samuti äärmiselt<br />
Virumaa-keskse.<br />
„Kõik artistid, kes lavale astuvad,<br />
on pärit kas Virumaalt või Virumaaga<br />
muul moel seotud,” ütles Saaremäe.<br />
„Teen seda koostöös Rakvere teatriga,”<br />
rõhutas ta.<br />
Taidlejad tänasid toetajaid<br />
Foto: Scanpix<br />
Jõhvi rahvakultuurikollektiivid<br />
andsid Eesti taassünni päeval tänukontserdi<br />
oma toetajatele.<br />
„Tavaliselt ikka toetatakse meid,<br />
kui oleme abi küsinud. Nüüd tahtsime<br />
omalt poolt toetajaid tänada,” ütles<br />
ürituse idee autor, tantsuõpetaja Helju<br />
Tori. Ta väljendas heameelt selle üle,<br />
et kõik kollektiivid, keda kutsuti kontserdile<br />
esinema, olid selle mõttega kohe<br />
nõus.<br />
Tori märkis, et kontserdiga taheti<br />
väärtustada ka taassünni päeva, mil<br />
tähistatakse suveräänsusdeklaratsiooni<br />
vastuvõtmist.<br />
Tantsujuhi sõnul tahetakse tänukontsertidest<br />
luua traditsioon. „Järgmisel<br />
aastal mõtleme midagi uut välja,”<br />
lubas ta.<br />
Täiskasvanute kultuurikollektiivid<br />
olid välja pannud oma raskekahurväe –<br />
hea tasemega kontserdil esinesid naistantsurühmad<br />
Gevi, Värten ja Tammiku<br />
klubi tantsijad, peole andsid särtsu Jõhvi<br />
gümnaasiumi vanemate klasside segarühm,<br />
laulsid segakoor Heli, Tammiku<br />
segaansambel ja Kersti Pärnametsa<br />
lauluneiud. Musitseerisid Pilliplikad ja<br />
Jõhvi bigbänd.<br />
Erinevad kihid<br />
Saaremäe rääkis, et programmi<br />
ühendav motiiv on erinevad kultuurikihid.<br />
„Kui vaatame Virumaa pankrannikut,<br />
siis näeme siin mitut kihti:<br />
on paekivi-, liivakivi- ja põlevkivikiht,”<br />
selgitas lavastaja. „Sama näeme<br />
ka Virumaa inimeste seas, siin on<br />
segunenud eesti ja vene kultuurikiht,<br />
pärimuskultuur ja popkultuur.”<br />
Jõhvi kontserdimaja direktor<br />
Piia Tamm kinnitas, et nende jaoks<br />
on sellise ürituse korraldamine suur<br />
au. „Mulle meeldib väga presidendi<br />
soov niimoodi Eestit suuremaks<br />
muuta, see on ka selge märk kogu<br />
Eestile, et Virumaa on riigi jaoks jätkuvalt<br />
tähtis.”<br />
Kontserdimaja direktori sõnul mahutab<br />
Jõhvi saal 800 inimest, nagu ka<br />
Estonia. „Lisatelke, nagu oli Tartus,<br />
meil plaanis pole, leiame sel korral<br />
teistsugused lahendused, täpsemalt<br />
on aga kõigest veel vara rääkida,”<br />
lausus Piia Tamm.<br />
Ida-Viru maavanem Riho Breivel<br />
märkis, et vabariigi aastapäeva tähtürituste<br />
toomine Ida-Virumaale näitab<br />
riigi positiivset hinnangut piirkonnale.<br />
„Tihti vaadatakse Virumaa peale<br />
mujal Eestis viltu, aastapäeva üritused<br />
siin toovad meile kindlasti ka meedia<br />
tähelepanu ja kokkuvõttes aitavad<br />
need meid tulevikus positiivsemas<br />
valguses näha,” lausus Breivel.<br />
Suurem Eesti<br />
President Toomas Hendrik Ilves<br />
soovib Eesti Vabariigi 91. aastapäeva<br />
piduliku kontserdi ja sellele järgneva<br />
vastuvõtu korraldada Ida-Virumaal<br />
Jõhvi kontserdimajas, et tunnustada<br />
ja väärtustada maakonna kohaliku elu<br />
edendajaid.<br />
Erika Prave foto<br />
Tammiku rahvamajas toimunud kontserdil tundis end kõige kodusemalt Tammiku<br />
naistantsurühm.<br />
Esinejad kinkisid toetajatele päevakohase<br />
kirjaga mälestustaldriku.<br />
JT<br />
„Selliste sammudega näitab riik,<br />
et ta tuleb rahvale lähemale, hoolib<br />
võrdselt kõigist piirkondadest, ja<br />
näitab, et Eesti ei piirdu ainult Tallinnaga,”<br />
on riigipea öelnud uudisteagentuurile<br />
BNS. „Meie ülesanne<br />
peab olema jätkuvalt teha Eesti<br />
suuremaks.”<br />
President kinnitas, et Ida-Virumaa<br />
kui Eestile oluline piirkond ja tublid<br />
idavirumaalased on väärikad võõrustama<br />
meie riigi sünnipäeva. Lisaks<br />
aastapäeva pidulikule osale Jõhvis<br />
toimub iseseisvuspäeva paraad samuti<br />
Ida-Virumaal – Narvas.<br />
Läinud aastal korraldas president<br />
Ilves vastuvõtu traditsiooniliselt Tallinnas<br />
Estonia kontserdisaalis, üleeelmisel<br />
aastal aga erandina Tallinnast<br />
väljas Tartu Vanemuises.<br />
Allikas: Virumaa Teataja<br />
Eelarves tehakse<br />
muudatusi<br />
Et vallavalitsus<br />
võttis vähem<br />
laenu, kui<br />
alguses plaaniti<br />
ja selle aasta<br />
eelarve sisse<br />
kirjutati, jääb<br />
intressideks<br />
ette nähtud 1,6 miljonit krooni<br />
kasutamata. Selle summa saab<br />
nüüd vajalike kulude katmiseks<br />
ära tarvitada ning seetõttu tehakse<br />
eelarves mõningaid muudatusi,<br />
ütles vallavanem Tauno Võhmar<br />
(fotol).<br />
Tema sõnul ehitatakse 150 000<br />
krooni eest uus kõnniteelõik Pargi<br />
tänava ülekäigurajast Hariduse tänavani<br />
ja parandatakse Kaare tänava<br />
viaduktipoolses osas jalakäijate teed.<br />
Praegu on seal vihma korral võimatu<br />
liigelda, sest tees olevad äravajunud<br />
kohad täituvad veega. Sellele probleemile<br />
juhtis vallavalitsuse tähelepanu<br />
linnakodanik.<br />
Samuti tasutakse sellest summast<br />
viadukti asemele kavandatava kanali<br />
eelprojekti muudatuste eest.<br />
Lisaraha makstakse ka omavalitsustele,<br />
kus õpivad Jõhvi lapsed.<br />
„Võrreldes nende summadega, mis<br />
esitati meie eelarve koostamise<br />
ajal, suurendas osa omavalitsusi<br />
koolide ja lasteaiakohtade pearaha<br />
märgatavalt ja nii jäi meil eelarvesse<br />
ligi miljonikroonine puudujääk.<br />
Tasume võla ära ega võta kohustusi<br />
uude aastasse kaasa,” teatas<br />
Võhmar.<br />
Ligi 300 000 krooni piires tõstetakse<br />
summasid ümber ka sotsiaalvaldkonna<br />
eelarves. Kogu eelarvemuudatuste<br />
maht on 3,1 miljonit<br />
krooni. JT<br />
LÜHIDALT<br />
NOVEMBRI VOLIKOGUS<br />
VASTUVÕETUD OTSUSTEST<br />
Tuleva aasta eelarve<br />
läbis esimese lugemise<br />
Järgmisel aastal on Jõhvi valla<br />
planeeritava aastaeelarve maht 198,8<br />
miljonit krooni. See on 17% väiksem<br />
kui lõppeva aasta eelarve 239,4 miljonit<br />
krooni.<br />
<strong>Vallavalitsus</strong>e finantsosakonna<br />
juhataja<br />
Küllike Olupi (fotol)<br />
sõnul mõjutab üldine<br />
majanduslangus ka<br />
Jõhvi eelarvet. „Ilma laenusummata<br />
väheneb eelarve maht 2%<br />
võrra,” ütles Olup. Tema sõnul väheneb<br />
arvatavalt tulumaksu laekumine ja märgatavalt<br />
väiksem on ka riigi toetus. Nii<br />
näiteks vähenevad rahandusministeeriumi<br />
eraldatavad hariduskulud 80,6% võrra<br />
– <strong>2008</strong>. aastal antud kahe miljoni krooni<br />
asemel toetab riik järgmisel aastal kaht<br />
linna gümnaasiumi kokku 400 000 krooniga.<br />
Väheneb ka kultuuriministeeriumi<br />
ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi<br />
toetus.<br />
Volikogu eelarvekomisjoni esimees<br />
Viktor Nikolai tunnustas vallavalitsust<br />
selle eest, et tuleva aasta eelarve esimene<br />
lugemine toimus juba novembris.<br />
„See on teist aastat nii. Varem on olnud<br />
aastaid, mil eelarve esimene lugemine<br />
oli alles jaanuaris ja eelarve ise kinnitati<br />
jooksva aasta veebruaris.”<br />
Luba neljakorruselisele<br />
ärihoonele<br />
Volikogu võttis vastu Rakvere 35<br />
maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu.<br />
Tegemist on Rakvere ja Tammsaare tänava<br />
ristumiskohale jääva krundiga, kus<br />
praegu asub Serva pood. Vallaarhitekt<br />
Kristi Kaasiku sõnul on arendajate soov<br />
praegune kauplusehoone lammutada ja<br />
selle asemele neljakorruseline ärihoone<br />
rajada.<br />
Kaevandusvete ja -maastike<br />
seminar Mäetagusel<br />
Neljapäeval, 11. detsembril arutletakse<br />
Mäetagusel toimuval seminaril<br />
selle üle, kuidas rekultiveerida kaevandusalasid<br />
ja kasutada kasulikult<br />
kaevandusvett.<br />
Seminar saab teoks Jõhvi ja Mäetaguse<br />
vallavalitsuste, Eesti Maaülikooli<br />
ning Prantsusmaa ja Saksamaa suursaatkondade<br />
koostöös. Osalevad ka AS Eesti<br />
Põlevkivi töötajad ja Tallinna Tehnikaülikooli<br />
ning Prantsuse ja Saksa teadlased.<br />
Seminar toimub eesti ja inglise keeles.<br />
Kõik huvilised on oodatud osa võtma.<br />
Lisateave ja registreerimine e-posti<br />
aadressil rein.luuse@johvi.ee või telefonil<br />
336 3779.<br />
Direktor kutsutakse<br />
aru andma<br />
Volikogu liikmed soovivad detsembri<br />
volikogus kohtuda Jõhvi gümnaasiumi<br />
direktori Ivo Tupitsaga, et pärida temalt<br />
selgitusi volikogu otsusega koolile vanglaõppe<br />
korraldamiseks ostetud auto kasutamise<br />
kohta. Seni oli sõiduvahend<br />
direktori ainukasutuses.<br />
JT
2 Arvamus <strong>November</strong> <strong>2008</strong><br />
Suitsuandur hoiab hullema ära<br />
Tänavu kümne kuuga on<br />
Eestis tulekahjudes elu kaotanud<br />
juba 73 inimest, neist 11<br />
Ida-Virumaal. Järgmise aasta<br />
1. juulil kohustuslikuks muutuv<br />
suitsuandur aitab traagiliste<br />
õnnetuste hulka kindlasti<br />
vähendada.<br />
Suitsuandur on kohustuslik<br />
enamiku Euroopa riikide majapidamistes.<br />
Näiteks Rootsis<br />
vähenes pärast suitsuanduri<br />
kohustuslikuks muutumist tulekahjudes<br />
hukkunute arv 20<br />
protsenti. Ka Eestist võib leida<br />
palju näiteid, mil suitsuandur on<br />
päästnud inimeste elu ja vara.<br />
Selle aasta juulis tehtud küsitlus<br />
näitas, et suitsuanduriga<br />
varustatus Eesti kodudes on keskmiselt<br />
38%. Uuringust selgus, et<br />
suitsuanduri puudumise peamine<br />
põhjus on ohu mittetajumine.<br />
Tuli pääseb lahti öösel<br />
Päästeameti andmetel leiab<br />
enamik tulesurmadest aset öisel<br />
ajal eluruumides puhkenud<br />
tulekahjude tagajärjel ja 90%<br />
tulekahjuohvritest on juba enne<br />
päästjate saabumist hukkunud.<br />
Enamik neist võinuks praegu<br />
veel meie seas olla, kui neil olnuks<br />
koju paigaldatud suitsuandur.<br />
Valjuhäälselt märku andes<br />
teavitab see väike abimees põlengust<br />
selle algusjärgus, mil<br />
ohutu evakueerumine ja parimal<br />
juhul ka tule kustutamine on inimesele<br />
käepäraste vahenditega<br />
jõukohane.<br />
Sageli ei mõisteta tulekahju<br />
ohtlikkust just seetõttu, et puudub<br />
ettekujutus kahjutule are-<br />
Sel sügisel on vallavalitsus<br />
teinud politseiga koostööd kahes<br />
valdkonnas – koolijuhid<br />
õppisid kriisiolukorras tegutsemist<br />
ja ühiselt otsiti lahendust<br />
noortekeskuse territooriumil<br />
korda rikkuvate noorukite<br />
probleemile.<br />
Maakonna haridusjuhtide kriisialasel<br />
teabe- ja õppepäeval tõdes<br />
Jõhvi politseiosakonna ülemkomissar<br />
Ain Kruuse, et valmisolek<br />
kriisiolukorraks ei tähenda pelgalt<br />
olukorrale reageerimist, vaid ennekõike<br />
kriisi ennetamist.<br />
Teabe- ja õppepäeva eesmärk<br />
oli teavitada Jõhvi politseiosakonna<br />
teeninduspiirkonnas<br />
töötavate õppeasutuste juhte<br />
sellest, kuidas reageerida kriisiolukorrale<br />
koolides.<br />
Kruuse andis kohaletulnutele<br />
ülevaate koolitulistamise<br />
teemast, mida lahati maailmas<br />
ja Soomes aset leidnud juhtumite<br />
põhjal. Ehkki Eestis pole<br />
koolitulistamisi toimunud, tuleb<br />
sellisteks olukordadeks siiski<br />
valmis olla.<br />
Rohkem kooli ja<br />
politsei koostööd<br />
Ain Kruuse toonitas oma<br />
pöördumises, et tõsiste kriisiolukordade<br />
vältimiseks peavad<br />
koolid koostööd politseiga<br />
veelgi enam tõhustama. Igale<br />
koolivägivalla juhtumile peab<br />
reageerima ja sellest ka politseid<br />
teavitama. Viimast ennekõike<br />
selleks, et politsei saaks<br />
kaasa aidata riskikäitumisega<br />
laste mõjutamisele ja nõustada<br />
nende vanemaid. Vähem tähtis<br />
roll pole politseijuhi sõnul<br />
nemise kiirusest. Tuli levib tavalistes<br />
oludes väga ruttu, juba<br />
mõne minutiga muutub ruumis<br />
viibimine mürgiste gaaside kiire<br />
leviku tõttu eluohtlikuks. Arvamus,<br />
et küll ma suitsulõhna peale<br />
üles ärkan, ei pea paika, sest<br />
mürkgaase sisse hingates uni<br />
hoopis süveneb.<br />
Juba viis minutit pärast tulekahju<br />
algust jõuab kätte hetk,<br />
mil ruumi kogunenud põlemisgaasid<br />
süttivad ja kogu tuba on<br />
maast laeni tuld täis. Kuus-seitse<br />
minutit pärast tulekahju puhkemist<br />
võib ruumis temperatuur<br />
olla juba kuni 800 °C. Sellistes<br />
tingimustes viibiva inimese elutähtsad<br />
funktsioonid on selleks<br />
ajaks tavaliselt juba vingu ja<br />
mürgiste gaaside mõjul peatunud.<br />
Et surmav tegur ei ole mitte<br />
otseselt tuli, vaid mürkgaas, siis<br />
võib inimene hukkuda ka juhul,<br />
kui tulekahju toimub kõrvalkorteris<br />
või -toas. Sama kehtib siis,<br />
kui näiteks<br />
pärast ahju<br />
kütmist suletakse<br />
siiber<br />
liiga vara. Viis<br />
minutit vingu<br />
hinganud<br />
inimest ei ole<br />
enam võimalik<br />
päästa.<br />
Jõhvi vallas jõuab<br />
esimene päästeauto<br />
kohale järgmise aja<br />
jooksul:<br />
Edise 3 minutit<br />
Jõhvi 4 minutit<br />
Jõhvi küla 4 minutit<br />
Kahula 8 minutit<br />
Kose 7 minutit<br />
Kotinuka 5 minutit<br />
Linna 8 minutit<br />
Pajualuse 11 minutit<br />
Pargitaguse 10 minutit<br />
Pauliku 5 minutit<br />
Puru 7 minutit<br />
Sompa 14 minutit<br />
Tammiku 7 minutit<br />
Allikas: päästeamet<br />
Päästjate tulek<br />
võtab aega<br />
Eriti hädavajalik on suitsuandur<br />
maapiirkondades, kus<br />
päästjad ei pruugi mõne minutiga<br />
õnnetuspaika jõuda. Tuleb arvestada,<br />
et pärast häirekeskusesse<br />
helistamist kulub päästekorraldajal<br />
üks minut õnnetusteate<br />
menetlemisele<br />
ja üks minut<br />
päästeautode<br />
väljasõitmisele<br />
depoost. Päästeauto<br />
kohalejõudmise<br />
aeg<br />
sõltub õnnetuspaiga<br />
kaugusest.<br />
Võite abi kohalejõudmise<br />
aja ise arvutada, arvestades, et<br />
iga kilomeetri läbimiseks kulub<br />
keskmiselt üks minut. Näiteks<br />
kui lähim päästekomando asub<br />
teie kodust kümne kilomeetri<br />
kaugusel, siis jõuab esimene<br />
auto kohale umbes 12 minutit<br />
pärast õnnetusteate edastamist.<br />
Jõhvi teeb politseiga tihedat koostööd<br />
Liivi Maalman<br />
ka pedagoogidel, kes töötavad<br />
lastega mitmeid tunde päevas.<br />
Ohumärkide ilmnemisel, näiteks<br />
õpilase agressiivse käitumise<br />
korral tuleb lisaks politseile<br />
pöörduda kooli psühholoogi ja<br />
sotsiaaltöötaja poole. Nii saaks<br />
last kohe aidata, sest on selge, et<br />
halb käitumine on seotud muude<br />
põhjustega, näiteks koduvägivalla<br />
või teiste lahendamata<br />
Juba viis minutit pärast<br />
tulekahju algust jõuab<br />
kätte hetk, mil ruumi kogunenud<br />
põlemisgaasid<br />
süttivad ja kogu tuba on<br />
maast laeni tuld täis.<br />
probleemidega. Riskikäitumisega<br />
lastega tuleb ennetavat tööd<br />
alustada juba siis, kui ilmnevad<br />
esimesed käitumishäired.<br />
Marika Uussalu<br />
Lisaks tuleb arvestada, et paar<br />
minutit kulub ka ettevalmistustöödele<br />
sündmuskohal (voolikute<br />
lahtikerimine jne). Seega<br />
– mida kiiremini tulekahju avastatakse,<br />
seda suurem lootus on<br />
päästa teie elu ja vara.<br />
Tulesurmade ja -kahjude vähendamine<br />
on meie kõigi ühine<br />
eesmärk. Kuid oma kodu turvaliseks<br />
muutmise eest vastutab<br />
igaüks ise. Lihtsaim ja odavaim<br />
investeering oma elu ja vara<br />
päästmiseks on suitsuandur.<br />
Lastega tuleb tegeleda<br />
Jõhvi politseiosakonna komissar<br />
Svetlana Safronova, kes<br />
on noorsoopolitseinikuna Ida-<br />
Virumaal juba aastaid tööd teinud,<br />
lisas, et ainult tihedas koostöös<br />
lastega, näiteks projektide<br />
raames koolides toimuvatel või<br />
ülelinnalistel üritustel kasvab<br />
laste ja nende vanemate usaldus<br />
politsei vastu. Siis võib ka loota,<br />
et koolivägivalla<br />
ilmingute<br />
korral otsitakse<br />
abi ja<br />
pöördutakse<br />
politseisse.<br />
Et iga<br />
laps teaks,<br />
kelle poole pöörduda, on Jõhvi<br />
politseiosakonna noorsoopolitseinikel<br />
lähiajal kavas koostada<br />
infoleht, mis pannakse üles 16<br />
linna- ja vallakooli stendile. Infolehel<br />
on politsei üldnumber,<br />
vihjetelefoni number ja noorsoopolitseiniku<br />
kontaktid – e-<br />
posti aadress ja telefoninumber.<br />
Eesmärk on see, et noorsoopolitseinik<br />
teaks, mis tema piirkonna<br />
koolis toimub, ja saaks<br />
vajaduse korral sekkuda.<br />
Tõsiste kriisiolukordade<br />
vältimiseks peavad koolid<br />
koostööd politseiga<br />
veelgi enam tõhustama.<br />
Probleemid<br />
noortekeskuse hooviga<br />
Koos vallavalitsusega otsiti<br />
lahendust, kuidas noortekeskuse<br />
õuealalt joodikuid ja lõhkujaid<br />
eemal hoida. Probleemiks<br />
on nimelt see, et sportimiseks<br />
mõeldud skate-pargi platsile<br />
kogunevad õhtutundidel ja nädalavahetustel<br />
täiskasvanud<br />
ja noored, kes tarbivad platsil<br />
alkoholi ja rikuvad avalikku<br />
korda.<br />
Nendest vabanemiseks arutati<br />
kolme võimalust: valvuri<br />
palkamine, videovalve paigaldamine<br />
või turvatöötaja palkamine.<br />
Nõupidamise lõpuks otsustati, et<br />
Kui teil tekib suitsuanduri<br />
valikul või paigaldamisel küsimusi,<br />
siis helistage päästeala<br />
infotelefonil 1524. Kasulikku<br />
teavet saab ka veebilehelt www.<br />
kodutuleohutuks.ee.<br />
Hoolige endast ja oma lähedastest!<br />
Marika Uussalu,<br />
Ida-Eesti päästekeskuse<br />
ennetustöö büroo juhataja<br />
kõige arukam oleks panna üles<br />
videovalve, sest see annaks võimaluse<br />
platsil toimuvat pidevalt<br />
kontrollida ja korrarikkumiste<br />
esinedes salvestust ka hiljem kasutada.<br />
Lisaks<br />
h a k k a v a d<br />
seda objekti<br />
pisteliselt<br />
kontrollima<br />
politseipatrullid.<br />
R ä ä g i t i<br />
veel kogu Jõhvi korrakaitseprobleemidest<br />
ja sõlmiti vastastikune<br />
suuline kokkulepe edaspidise<br />
koostöö kohta.<br />
LIIVI MAALMAN,<br />
Ida politseiprefektuuri<br />
kommunikatsioonibüroo<br />
vanemspetsialist<br />
Vallavanem tunnustas<br />
Eesti politsei 90. aastapäeval<br />
tänukirjaga<br />
Ida politseiprefektuuri<br />
kriminaalosakonna<br />
Jõhvi kriminaaltalituse<br />
juhtivinspektorit Rinat<br />
Valiulovit ja vaneminspektorit<br />
Juri Drobõševi<br />
ning Jõhvi politseiosakonna<br />
juhtivkonstaablit<br />
Andrus Visnapuud<br />
ja vanemkonstaableid<br />
Andrei Sudakovi ja Deniss<br />
Komarovi.<br />
LUGEJA KIRI<br />
Jõhvi viadukt<br />
kui maailmaime<br />
Me kõik oleme lugenud<br />
seitsmest maailmaimest, millest<br />
nüüdseks on ainult Egiptuse<br />
püramiidid püsima jäänud.<br />
Ajakirjandus on uuteks<br />
maailmaimedeks valinud<br />
tuntud turismiobjekte Pariisi<br />
Eiffeli tornist Moskva Punase<br />
väljakuni.<br />
Arvan, et ka möödunud<br />
sajandil ehitatud Jõhvi viadukti<br />
võiks julgelt inseneriehitiste<br />
imede hulka arvata.<br />
Viadukti üksteist tuge on<br />
nagu üksteist pea õlgade vahele<br />
tõmmanud eri pikkusega<br />
jõumeest, kes oma laialisirutatud<br />
kätel viadukti pikitalasid<br />
musklite jõul tasakaalus<br />
hoiavad. Äärmisi pikitalasid<br />
on väga raske hoida ja piisab<br />
ühe mehe ühest nõrkushetkest,<br />
et kogu viadukt nagu<br />
kaardimajake kokku kukuks.<br />
Jumal tänatud, et seda pole<br />
juhtunud ega juhtugi.<br />
Kus Jõhvi viadukti projekt<br />
valmis, kas selle projekteerijaid<br />
on veel elavate hulgas<br />
või on projektki kusagil<br />
arhiivis? Kes viisid projekteerijate<br />
ideed ellu?<br />
Sooviks neilt küsida, kust<br />
võeti julgus projekteerida<br />
ning ehitada sellise kuju ja<br />
suurusega viadukt? Mitu aastat<br />
pidi ta Jõhvit teenima?<br />
Meeldiv oleks Jõhvi Teatajast<br />
neid meenutusi lugeda,<br />
enne kui uus liiklussõlm kas<br />
silla või tunnelina valmis saab.<br />
Tugevusõpetuse kursuse<br />
läbinud, eksami sooritanud ja<br />
inseneridiplomi saanud naised<br />
ja mehed tunnetavad viadukti<br />
tugede all seistes, millise<br />
hiiglasliku jõuga mõjuvad<br />
viadukti pikipaneelid 11. toe<br />
ja konsoolide mõttelistes liitekohtades,<br />
kui konsoolide<br />
(konsool on üle toe ulatuv<br />
talaosa) pikkus on 0 kuni 5<br />
meetrit. Viadukti ületavate<br />
sõidukite kaal moodustab<br />
pikipaneelide kaaluga võrreldes<br />
tühise osa.<br />
Vanasti pidi insener-ehitaja<br />
raudteesilla all seisma, kui<br />
esimene rong sellest üle sõitis,<br />
aga tundub, et Jõhvi viadukt<br />
ehitati omal ajal paremini ja<br />
tugevam, kui arvata oskame.<br />
REIN RAHUOJA<br />
Jõhvi politseiosakonna<br />
ülemkomissar Ain Kruuse:<br />
Pean ütlema, et Jõhvi politseiosakonnal<br />
on läbi aegade<br />
Jõhvi vallavalitsusega väga<br />
hea koostöö olnud. Üheks<br />
märgiks, et omavalitsus meie<br />
tööd ja koostööd hindab, on<br />
seegi, et kontserdimajas toimunud<br />
pidulikul koosviibimisel,<br />
mis oli pühendatud Eesti<br />
politsei 90. aastapäevale, õnnitles<br />
vallavalitsus viit Jõhvi<br />
politseiametnikku.<br />
Oleme koos Jõhvi vallavalitsusega<br />
peagi lõppeva<br />
aasta jooksul mitmel korral<br />
arutanud, mil kombel kuritegevust<br />
vallas ohjata. Märgin<br />
ära peamised käsitluse all<br />
olnud teemad: avaliku korra<br />
rikkumiste vähendamise<br />
meetmed, näiteks turvakaamerate<br />
paigaldamine linnas,<br />
materiaalse baasi loomine<br />
abipolitseinike kaasamiseks<br />
avaliku korra tagamisel, alkoholimüük,<br />
lõbustusasutuste<br />
tegevus ja liiklustemaatika.
<strong>November</strong> <strong>2008</strong><br />
Jõhvi vene kirik saab uue aia<br />
Jõhvi vene kiriku ümber<br />
uue aia ehitamine läheb maksma<br />
ligi poolteist miljonit krooni.<br />
<strong>Vallavalitsus</strong> otsib fonde,<br />
kust vajalikku raha taotleda.<br />
„Selle aia ehitus on täielikult<br />
vallavalitsuse algatus,” ütles vallakunstnik<br />
Kalev Prits. „Praegune<br />
kesklinnas olev kirikuaed<br />
meenutab mahajäetud sõjaväelinnaku<br />
tara. Me võime ümbrust<br />
ilusamaks vuntsida, kuid selline<br />
piire rikub ikkagi üldmuljet.”<br />
Aia mõõtmised on juba tehtud,<br />
samuti on olemas projekt,<br />
mille koostas üks Peterburi arhitekt.<br />
„Uus aed on kooskõlas vene<br />
kiriku traditsioonidega – sellel<br />
on pettegraniidist postid ja sepisvõre,”<br />
kirjeldas Prits. Esialgu<br />
pakkus vallavalitsus välja võimaluse<br />
piirata pühakoda tiheda<br />
hekiga, millesse on peidetud<br />
võrkaed, kuid selline lahendus<br />
polnud kogudusele vastuvõetav.<br />
Uue aia ehituse käigus kohendatakse<br />
ka selle asetust,<br />
praegused kõverused muudetakse<br />
sirgeks. Peavärav hakkab<br />
olema kirikuuksega kohakuti<br />
ja avanema kaubanduskeskuse<br />
poole. Alles jääb ka praegune<br />
tänavapoolne sissepääs.<br />
Aia ehitus läheb maksma<br />
1 300 000 krooni. Kolmandiku<br />
vajalikust summast maksab vallavalitsus,<br />
ülejäänu loodetakse<br />
saada projektitaotlusega mõnest<br />
fondist. „Valla antava raha eest<br />
Jõhvi vene kirik saab uue aia vallavalitsuse algatusel ja rahalisel toel.<br />
Jõhvil on Maaülikooliga koostööleping<br />
Novembri alguses sõlmisid<br />
vallavalitsus ja Maaülikool<br />
koostöölepingu, mis muu<br />
hulgas loob vallale võimaluse<br />
tellida Maaülikoolilt sihtsuunitlusega<br />
õppekohti vastavat<br />
eriala vajavate ametikohtade<br />
täitmiseks Jõhvis.<br />
Haridus-, teadus- ja arendustegevuse<br />
valdkondi hõlmava lepingu<br />
kohaselt korraldab ülikool<br />
õppepäevi mõlemale poolele<br />
huvipakkuvatel teemadel. Üliõpilased<br />
saavad teha praktikat<br />
Jõhvi asutustes ja ettevõtetes.<br />
Lepingu järgi teavitab Maaülikool<br />
vallavalitsust õppeasutuses<br />
kaitstud bakalaureuse- ja<br />
magistritööde teemadest. <strong>Vallavalitsus</strong>el<br />
on aga võimalus<br />
tellida endale huvipakkuvaid lõputöid.<br />
Ühiselt kavandatakse ka<br />
mitmeid projekte.<br />
<strong>Vallavalitsus</strong> on teinud Maaülikooliga<br />
koostööd varemgi –<br />
ülikooli tudengid pakkusid läinud<br />
aastal välja oma arusaama<br />
puhkeala loomisest Tammiku<br />
aherainemägedel. Üle aasta on<br />
Maaülikool koos Jõhvi ja Prantsusmaa<br />
linna Lille’iga otsinud<br />
lahendusi Jõhvi valla territooriumil<br />
olevate aherainemägede ja<br />
tuhaväljade rekultiveerimiseks.<br />
Maaülikool on teine kõrgkool,<br />
millega vallavalitsus on<br />
sel sügisel koostöölepingu sõlminud.<br />
Septembris pandi käsi<br />
alla ühistegevuse lepingule Tallinna<br />
Tehnikaülikooli Virumaa<br />
kolledžiga.<br />
JT<br />
Uudised<br />
Rein Luuse foto<br />
Maaülikooli esindaja Illar Lemetti ja vallavanem Tauno Võhmari sõnul on leping mõlemale poolele kasulik.<br />
Ehkki septembri volikogu<br />
leidis, et turuomanikke peaks<br />
lepingu eiramise pärast karistama,<br />
ei ole see võimalik, sest aeg,<br />
mil oleks saanud leppetrahvi<br />
nõuda, lõppes neli aastat tagasi.<br />
Et kümme aastat tagasi erakätesse<br />
antud turu müügileping<br />
lõppes 2004. aastal, siis seaduse<br />
järgi enam leppetrahvi määrata<br />
ei saa, tõdes vallavanem Tauno<br />
Võhmar. Varasem vallavolikogu<br />
ja -valitsus OÜ Jõhvi Turg<br />
tegematajätmistele tähelepanu<br />
ei pööranud ja neile nõudmisi ei<br />
esitanud.<br />
Võhmar tunnistas, et turuomanikega<br />
on raske koostööd teha,<br />
sest need ei ole sellest huvitatud.<br />
Volikogu kutsus turuomanikke<br />
Turuomanikke ei saa trahvida<br />
septembri ja oktoobri istungile,<br />
kuid kedagi kohale ei ilmunud.<br />
Esimesel juhul ajasid nad väidetavalt<br />
kuupäevad segi, teisel korral<br />
polevat aga kirjalikult saadetud<br />
kutse kohale jõudnud.<br />
Niisamuti ei olevat turuomanikeni<br />
jõudnud vallavalitsuse<br />
kirjalik palve viaduktialuselt<br />
parkimisplatsilt turupaviljonid<br />
ära viia.<br />
Küll aga on nad öelnud, et ei<br />
kavatse pärast 2010. aastat enam<br />
turu teenust osutada.<br />
Vallavolikogu liige Artur<br />
Põld sõnas, et praegune turg ei<br />
vasta tervishoiunõuetele ja turuomanikud<br />
peaksid selle korda<br />
tegema.<br />
Et vallavalitsuse arvates ei<br />
ole turu puudumine mõeldav,<br />
siis tuleb kiiresti leida võimalus,<br />
kuidas Jõhvis turg ka paari aasta<br />
pärast tegutseda saaks.<br />
Jõhvi linn müüs turu aktsiad<br />
ja ehitised kümme aastat tagasi<br />
viie miljoni krooni eest. Ehkki<br />
ostja kohustus toona investeerima<br />
turu ehitistesse ja rajatistesse<br />
viie aasta jooksul vähemalt<br />
29 miljonit krooni, pole seni<br />
seda lepingupunkti täidetud.<br />
Lepingu järgi on turu ostjal<br />
kohustus jätkata turu tegevust<br />
2010. aastani.<br />
Jõhvi turg on oma praegusel<br />
kohal Narva maanteel asunud<br />
alates 1949. aastast, varem kaubeldi<br />
nüüdse keskväljaku kohal<br />
olnud turuplatsil.<br />
JT<br />
Foto: eskiis<br />
saaksime juba aiaehitusega peale<br />
hakata ja osa sellest valmiski<br />
teha,” arutles Prits.<br />
Vallakunstnik tõdes, et ehkki<br />
vene kiriku hoone kuulub riigile<br />
ja asub riigi maal ning kogudus<br />
kuulub Moskva patriarhaadile,<br />
on Jõhvi vallavalitsus aidanud<br />
hoonet kenamaks muuta.<br />
Nii on kirik saanud vallavalitsuse<br />
eestvõttel välisvalgustuse<br />
– pimedal ajal kaunistab seda<br />
maha pandud prožektoritest<br />
suunatud hajuv külma tooniga<br />
valgus. „Valgust võiks rohkemgi<br />
olla, kuid kirikust saadav elektrienergia<br />
ei võimalda enamat,”<br />
ütles Prits.<br />
Vald aitas koostöös Virumaa<br />
kutsehariduskeskusega teha kirikule<br />
ka tuleohutusnõuetele<br />
vastava tagavaraväljapääsu ning<br />
on abiks kiriku kellatorni talade<br />
väljavahetamisel. Vallakunstnik<br />
rääkis edasistest plaanidest, et<br />
kiriku peaportaali juurde on kavas<br />
vitraaž teha ja seda valgusega<br />
esile tõsta.<br />
JT<br />
Ärimehed ehitavad<br />
Kingissepa suurimat<br />
kaubanduskeskust<br />
Jõhvi ärimeeste Allan<br />
Männi ja Mart Lee ettevõte<br />
Marketon Baltic ehitab Venemaale<br />
Kingissepa linna südamesse<br />
linna suurimat ärikompleksi.<br />
Et poolesaja tuhande elanikuga<br />
Kingissepas on levinud<br />
putkamajandus ja väikesed<br />
kauplused, kus müüakse ühtaegu<br />
külmutuskappe, jalanõusid ja<br />
peeni parfüümegi, on eestlaste<br />
rajatav kaubanduskeskus linnas<br />
nii mõõtmete kui ka sisu poolest<br />
midagi erakordset.<br />
Kui Jõhvi Teataja Kingissepas<br />
eestlaste ehitatava hoone<br />
kohta päris, oskasid kohalikud<br />
kohe juhatada Oktjabrskaja ja<br />
Bolšaja Sovetskaja tänavate<br />
ristumiskohta, kuhu kerkib uus<br />
keskus Nord. Ühe teed juhatanud<br />
linnaelaniku sõnul teeb heameelt,<br />
et Kingisseppa tuleb mujalt<br />
investoreid. „See tõendab,<br />
et meil läheb aina paremini.” Ja<br />
märkis samas: „Ilus hoone, ainult<br />
mulle ei meeldi need ventilatsioonitorud<br />
maja seinal.”<br />
Marketon Balticu kodulehe<br />
järgi küündib kaubanduskeskuse<br />
pindala 10 000 ruutmeetrini.<br />
Üheks rentnikuks saab Venemaa<br />
kaubandusketi O’Key Express<br />
kauplus.<br />
Massiivsed ventilatsioonitorud<br />
hoone välisküljel iseloomustavad<br />
ka kaubanduskeskusi<br />
Tsentraal ja Jewe, mille OÜ Marketon<br />
Baltic Jõhvi on ehitanud.<br />
Ajalehe Põhjarannik andmetel<br />
investeeritakse ärikompleksi<br />
Nord ehitusse ligikaudu 20 miljonit<br />
dollarit (umbes 230 miljonit<br />
krooni). Kaubanduskeskuse<br />
omanik on Venemaa kompanii<br />
REK, selle asutajaks sai Marketon<br />
Balticu kõrval kohalik ettevõtja<br />
Nikolai Lobkov.<br />
JT<br />
Jõhvi sõpruslinnade ring laieneb<br />
Jõhvi on loomas sõprusvõi<br />
koostöösidemeid nelja uue<br />
omavalitsusega USAst, Itaaliast,<br />
Ukrainast ja Valgevenest.<br />
„Uued võimalikud sõpruslinnad<br />
on avaldanud soovi<br />
meiega koostööd teha,” ütles<br />
abivallavanem Kristi Klaamann<br />
(fotol). Tema sõnul sõlmiti<br />
suvel kaks koostööprotokolli,<br />
mis võivad edaspidi üle<br />
kasvada sõpruslinnade koostöö<br />
lepinguks.<br />
Koostööprotokoll kirjutati<br />
alla Valgevenes Pastavõs, kus<br />
peetud folkloorifestivalil Jõhvi<br />
rahvapilliansambel Pilliplikad<br />
edukalt esines. Samuti allkirjastati<br />
koostööprotokoll Ukraina<br />
linna Harkiviga.<br />
„Harkivi esindajatega kohtusime<br />
Pastavõs ja nad avaldasid<br />
seal soovi Jõhviga koostööd<br />
teha,” ütles Klaamann.<br />
Jõhvile on ühisteks ettevõtmisteks<br />
teinud ettepaneku<br />
ka Itaalia linn Meda. „See<br />
linn tahab osaleda programmis<br />
„Europe for citizens” („Euroopa<br />
kodanikele”) ja vajab selles<br />
kaasalöömiseks partnereid Baltimaadest,”<br />
ütles Klaamann.<br />
Lasteaiahoone, mis hakkab<br />
Jõhvi pargi serva kerkima<br />
tuleval kevadel, saab riigi<br />
omataoliste seas moodsaim.<br />
„Meie eesmärk on teha<br />
Eesti parim lasteaed, kui mitte<br />
maailma parim,” seadis ehituse<br />
vallapoolne projektijuht Märt<br />
Marits suuri sihte. Tema kinnitusel<br />
on hoone arhitektuuriliselt<br />
väga huvitavalt lahendatud, selle<br />
ehitusel kavatsetakse kasutada<br />
tervist hoidvaid materjale, ja<br />
et hoone saab väga moodne, on<br />
selle halduskulud väikesed.<br />
Kavakohaselt kuulutatakse<br />
lasteaia riigihange välja järgmise<br />
aasta alguses ja ehitus<br />
saab tõenäoliselt alata kevadel.<br />
Maritsa sõnul võiks hoone valmida<br />
tuleva aasta sügiseks.<br />
Vallavanem Tauno Võhmar<br />
aga arvab, et lapsed saavad<br />
uude majja alles 2010. aastal.<br />
„Hoone on vaid osa lasteaiast.<br />
Väga oluline on leida ka vajalike<br />
oskustega personal,” märkis<br />
ta. Uus asutus vajab 36 töötajat,<br />
neist 30 asub ametisse täiskohaga.<br />
„Elu on näidanud, et ehitada<br />
on lihtsam, kui head ja pädevat<br />
meeskonda leida. Seega me<br />
ei ennusta, et lapsed jõuaksid<br />
uude majja varem kui 2010.<br />
aasta sügiseks,” ütles Võhmar.<br />
„Uue lasteaia avamisega<br />
kaasneb vallaeelarvele lisa-<br />
3<br />
Tema sõnul võimaldaks selline<br />
partnerlus ühistegemisi mitmesugustes<br />
valdkondades.<br />
Loomisel on sõprussidemed<br />
ka Ameerika Ühendriikides<br />
asuva Michiganiga. „Selle<br />
kontakti tõi vallavalitsusse<br />
volikogu liige Artur Põld, kes<br />
on juba aastaid sealsete kirikuinimestega<br />
koostööd teinud,”<br />
selgitas Klaamann.<br />
Jõhvil on praegu kuus sõpruslinna<br />
ja -omavalitsust ning<br />
sama palju partnerlinnu ja<br />
omavalitsusi.<br />
JT<br />
Jõhvi tehakse parim lasteaed<br />
Ärikompleks Nord Kingissepas.<br />
koormus ligikaudu 6–7 miljonit<br />
krooni aastas. Et tulud 2009.<br />
aasta vallaeelarves ei kasva<br />
(aga samal ajal lisanduvad uue<br />
spordihoone majandamise kulud)<br />
ja eeldatavasti ei parane<br />
laekumine oluliselt ka 2010.<br />
aastal, siis tuleb uued tekkivad<br />
kulud millegi arvelt katta – jäävad<br />
väiksemaks investeeringud<br />
teedesse, olemasolevatesse<br />
hoonetesse, linnakujundusse,<br />
võivad väheneda sotsiaaltoetused<br />
ega saa kasvada kulutused<br />
seltsidele, klubidele, üritustele.<br />
Seetõttu ei ole juba finantsiliselt<br />
võimalik lasteaeda järgmise<br />
aasta sees avada,” ütles<br />
Võhmar.<br />
Märt Maritsa sõnul koosneb<br />
lasteaia hoone eraldi moodulitest,<br />
mis tähendab, et kõiki<br />
rühmi ei pea avama korraga.<br />
Jõhvi uue lasteaia projekteeris<br />
arhitektuuribüroo Luhse<br />
ja Tuhal, sama firma on ka<br />
kontserdimaja projekti autor.<br />
Lasteaed on 120-kohaline ja<br />
selle ehituseks sai vald ligi<br />
45 miljonit krooni kohalike<br />
omavalitsuste investeeringute<br />
toetuse (KOIT) programmist.<br />
Et vältida lasteaia rajamisel<br />
vigu, käisid vallaesindajad vaatamas,<br />
kuidas töötab sarnase<br />
projekti järgi ehitatud lasteaed<br />
Jüril.<br />
JT<br />
Erika Prave foto
4 Elu <strong>November</strong> <strong>2008</strong><br />
Maie Palgi on üle poole sajandi jõhvilasi ravinud<br />
Kui Jõhvi tervisekeskuse<br />
vanemõde Maie Palgi oktoobri<br />
lõpul juubelit tähistas, üllatas<br />
paljusid kolleege tõsiasi,<br />
et nooruslik proua on juba 55<br />
aastat jõhvilaste tervise eest<br />
hoolt kandnud.<br />
„See aeg on uskumatult kiiresti<br />
mööda lennanud,” kommenteerib<br />
juubilar ise. Tervishoiusüsteem<br />
on teinud selle aja<br />
jooksul mitu uperpalli. Maja,<br />
kus proua Palgi on kõik need<br />
aastad pühendunult tööd teinud,<br />
on kandnud eri nimesid ja kuulunud<br />
mitme raviasutuse alla.<br />
„Võiks ju arvata, et 55 aastat<br />
ühe koha peal töötades võib<br />
inimene manduda, aga minu<br />
tööaastad on olnud vaheldusrikkad.<br />
Pidevalt tuleb õppida, et<br />
muutustega kursis olla,” tõdeb<br />
vanemõde.<br />
1953. aastal Tallinna meditsiinikooli<br />
lõpetanud Maiel oli<br />
valida kahe töökoha vahel – teda<br />
oodati nii Otepääl kui ka Jõhvis.<br />
Harjumaalt pärit neiu südame<br />
võitis Jõhvi. „Põhjus oli tegelikult<br />
väga proosaline. See aeg oli<br />
väga vaene, aga mäletan, et siin<br />
müüdi poodides vorsti. See oli<br />
toona nii enneolematu ja tähtis.”<br />
Parim süstija<br />
55 aastat tagasi kehtis meditsiinis<br />
dispanseerne süsteem<br />
– see tähendas, et mõningate<br />
krooniliste haiguste põdejad pidid<br />
kaks korda aastas arstlikus<br />
kontrollis käima. Ja et ikka leidus<br />
unustajaid, tuli meditsiiniõdedel<br />
nõutud ajal arsti juurde<br />
tulemata jätnud inimestele koju<br />
järele minna.<br />
Et ravi määrati sel ajal põhiliselt<br />
süstidena, tuligi õdedel<br />
muudkui süstida. „Ravi nägi ette<br />
30-päevaseid süstikuure, lisaks<br />
ravile süstiti veeni ka vitamiine ja<br />
glükoosi,” meenutab vanemõde<br />
Palgi. Sellest ajast võitis ta patsientide<br />
südameid valutu süstimisega.<br />
Selle tunnistuseks lookles<br />
õde Maie protseduuride kabineti<br />
ukse taga lausa järjekord. „Toona<br />
tegid paljud nii-öelda plaksuga<br />
süsti, mina tegin aga teisiti ja inimestele<br />
see meeldis.”<br />
Et pool sajandit tagasi ei<br />
osatud ühekorrasüstaldest unistadagi,<br />
kuulus õe ülesannete<br />
hulka ka töövahendite desinfitseerimine.<br />
Proua Palgi kirjeldab,<br />
kuidas kõigepealt tuli arstiriistu<br />
desinfitseerivas lahuses leotada,<br />
seejärel keeta ja siis pesta.<br />
„Nunnakostüüm”<br />
ja ühekorrasüstal<br />
Pool sajandit tagasi meenutasid<br />
meditsiiniõed oma ametiriietuses<br />
nunnasid – valge pearätik<br />
kattis juuksed ja lauba ning ulatus<br />
poolde selga. Aastaid hiljem nägi<br />
õe riietumisnorm ette tärgeldatud<br />
peakatet. „Olime nagu kokad kõrgete<br />
mütsidega,” meenutab Maie.<br />
Tänapäeval ei nõua keegi perearstikeskuse<br />
õelt, et see pea kataks<br />
või lumivalget kitlit kannaks.<br />
Revolutsiooni on läbi teinud<br />
ka arstiriistad, mida nüüdsel<br />
Erika Prave foto<br />
Jõhvi pargi oravad arvestavad oma menüüs Maie Palgi toodud pähklitega.<br />
Maie lemmikloom on aga jänes Kiki, kes ootab teda kodus.<br />
ajal enam korduvalt ei kasutata.<br />
„Mäletan, kui kuulsin esmakordselt<br />
ühekordselt kasutatavast<br />
süstlast – see tundus tõelise<br />
imena,” ütleb proua Palgi.<br />
Kuidas aga patsiendid nende<br />
aastatega muutunud on? „Inimesed<br />
on teadlikumaks saanud, teavad<br />
haigustest enam ja nõuavad<br />
enam. Tänapäeval on palju allergiat.<br />
Ja pingeid on väga palju.<br />
Nii moraalseid kui ka füüsilisi,<br />
mis lõpuks viivad haiguseni.”<br />
Vanemõde Palgi pikad tööaastad<br />
on tema jaoks kinnitanud<br />
tõsiasja, et inimeste suhted on<br />
ikka kahepoolsed – nii, kuidas<br />
sina suhtud teise inimesse, nii<br />
suhtub tema ka sinusse. „Püüan<br />
inimese murest aru saada, kui ta<br />
vastuvõtule tuleb – ise pinges.<br />
Mõistmine on üks asi, mis muudab<br />
inimese pingevabamaks ja<br />
ta tunneb end paremini.”<br />
„Tulge ikka arstile”<br />
Kui uurida proua Palgilt,<br />
milliseid ravisoovitusi ta jagab,<br />
Isadepäeval sai relvi katsuda<br />
Isade ja laste köieveos sai võidu võistkond, millesse kuulus hulk pisikesi<br />
tüdrukuid.<br />
Erika Prave fotod<br />
on vastuseks: „Kui tervisega on<br />
probleeme, siis tulge ikka arstile.<br />
Mida varem, seda parem. Ja<br />
kui inimene on oma haigusest<br />
teada saanud, siis soovitan kõigesse<br />
rahulikult suhtuda ja tohtri<br />
korraldusi järgida.”<br />
Mehed lükkavad arstileminekut<br />
sageli viimase hetkeni<br />
edasi. Maie Palgi teab aga, et<br />
on tragisid naisi, kes veavad<br />
oma abikaasa arsti juurde. „See<br />
on väga positiivne, et inimesed<br />
üksteist hoiavad,” kiidab ta. Lähedaste<br />
hoidmine on ju kõige<br />
tähtsam siin ilmas. „Kui kodus<br />
pole vimma, siis ollakse ka tervemad<br />
ja püsitakse ikka koos.<br />
Sageli kahetsetakse, et miks ma<br />
rohkem ei hoolinud, aga siis võib<br />
olla juba pöördumatult hilja.”<br />
Töörõõm<br />
Maie Palgi töö muutumist<br />
näitab muu hulgas see, et kunagi<br />
töötas tema alluvuses 80, nüüd<br />
aga kaheksa inimest.<br />
Kas aga 55 aasta jooksul on<br />
midagi ka samaks jäänud? „Jäänud<br />
on see, et tulen endiselt igal<br />
hommikul rõõmuga tööle,” ütleb<br />
proua Maie.<br />
Ehkki teda on aastate jooksul<br />
küll Purule, küll Kohtla-Järvele<br />
tööle kutsutud, on ta ikka<br />
Jõhvile truuks jäänud. „Mulle<br />
meeldib Jõhvi ja siinne rahvas.<br />
Olen teiega harjunud. Ja kuigi<br />
olen juba pikki aastaid Kohtla-<br />
Järvel elanud, pean end ikkagi<br />
jõhvilaseks,” kinnitab ta.<br />
Oma nooruslikkuse ja hea<br />
vormi kirjutab Maie liikumise ja<br />
positiivse ellusuhtumise arvele.<br />
Juba verinoorena sai rahvatantsule<br />
sõrm antud ja nüüdki keerutab<br />
proua jalga rahvatantsurühmas<br />
Värten. Et ka tulevased põlved<br />
liikumisrõõmu tunneksid,<br />
saadab vanaema Maie pojatütar<br />
Liisit teel Kohtla-Järvelt Jõhvi<br />
tantsutundidesse.<br />
ERIKA PRAVE<br />
Isadepäeval kutsus kultuuri- ja huvikeskus isad<br />
ja lapsed õue, et uudistada pääste- ja sõjatehnikat,<br />
vaadata narkokoerte demonstratsioonesinemist ning<br />
üheskoos sportida.<br />
Jahedale ilmale vaatamata kogunes üritusele sadakond<br />
last ja isa, kes said külmapeletuseks hernesuppi<br />
süüa.<br />
JT<br />
Kaitseliidu väljapandud relvad tõmbasid magnetina nii isasid kui ka<br />
poegi.<br />
Lapsevanem vastutab selle eest,<br />
et laps oleks õnnelik<br />
Erika Prave foto<br />
Ülo Vooglaid arutles lapsevanemaks<br />
olemisega kaasneva vastutuse<br />
üle ka Jõhvi gümnaasiumis<br />
toimunud lastevanemate üldkoosolekul.<br />
Lapsevanemal on vastutus<br />
selle eest, et tema lapsest ei kujuneks<br />
õnnetu inimene, vaid<br />
isiksus, kes suudab rajada<br />
oma kodu ja pere, olla õnnelik<br />
ja teha õnnelikuks teised enda<br />
ümber, ütles sotsiaalteadlane<br />
Ülo Vooglaid Lastevanemate<br />
Liidu korraldatud seminaril<br />
Jõhvis.<br />
Vooglaid teatas, et lapsevanemaks<br />
olemine tähendab<br />
eelkõige vastutust ja see ei lasu<br />
mitte lasteaiaõpetajal või koolidirektoril,<br />
vaid lapsevanemal<br />
endal. Ta õhutas Jõhvi vanemaid<br />
looma ühist seminari, kus nad<br />
saaksid koos käia ja omavahel<br />
kogemusi jagada.<br />
Kasvatuskogemuste ja -nõuannete<br />
jagamine peaks käima<br />
samamoodi nagu hea anekdoodi<br />
edasirääkimine – nii jääb paremini<br />
meelde, sõnas Vooglaid.<br />
Laps mõtleb ise<br />
Teadlase kinnitusel on lapse<br />
kasvatamisel kodanikuks kõige<br />
olulisem see, et laps oskaks ise<br />
mõelda. Seepärast tuleb ärgitada<br />
ja julgustada last iseseisvalt<br />
mõtlema ja õpetada talle oskust<br />
korraldada enda ja oma laste<br />
elukestvat haridusteed.<br />
„Kindlasti tuleks väärtustada<br />
rahvuskultuuri kui toitvat ema ja<br />
suhtlemise eeldust nii kodus kui<br />
ka võõrsil. Eriti tuleb aga väärtustada<br />
emakeelt. Seda tuleb<br />
Kalevipoja lasteaia sügislaadal<br />
oli maksevahendiks<br />
puuleht ja pärast kauplemist<br />
peeti ühiselt pidu.<br />
Lasteaia hoovis toimunud<br />
laadal pakuti tervislikku toitu:<br />
juur- ja puuvilju, moosi, mett,<br />
mahla, küpsetisi. Kaubaks läks<br />
ka ahjusoe õunakook. Maksevahendiks<br />
olid puulehed, nendega<br />
pidid lapsed oskama täpselt arveldada.<br />
Vanem rühm oli enne<br />
koostanud ka kaupade hinnakirja,<br />
nii et kes lugeda oskas, see<br />
uuris kõigepealt järele, kui palju<br />
miski maksab. Raskustesse sattunud<br />
said ostude tegemisel abi.<br />
Lapsed olid head ostjad ja „pangaautomaat”<br />
(puu) väljastas<br />
lugematul hulgal „raha”. Kõik<br />
laadal pakutu oli väga maitsev ja<br />
tervislik – isegi kõige tavalisem<br />
keedukartul, millele oli mõnus<br />
hapukurki peale krõmpsutada.<br />
Kogutud puulehed aga leidsid<br />
kasutust kunstitegevuses,<br />
sest laste fantaasial pole piire.<br />
Laadale järgnesid temaatilised<br />
nädalad: leiva- ja porgandi-<br />
hoida nagu silmatera. Emakeel<br />
on võti lapse arengu juurde.”<br />
Lastekasvatamisel on väga<br />
oluline vabaneda nõukogudeaegsest<br />
haridusparadigmast, mis<br />
loodi omal ajal totalitaarse ühiskonna<br />
jaoks. See kujutas endast<br />
ainult käskimist ja kärkimist<br />
ning suhtumist lapsesse kui objekti.<br />
Sellist seisukohta väljendab<br />
kõige paremini vanema lause<br />
lapsele: „Kui minuga räägid,<br />
hoia suu kinni!” „Selline suhtumine<br />
lapsesse ei ole kasvatus,<br />
vaid sigadus,” lausus Vooglaid.<br />
Teadlase sõnul on väga tähtis, et<br />
lastevanemad ja ka kõik teised<br />
mõtleksid õppe- ja kasvatusseostes<br />
kujuneva vastutuse üle.<br />
Kes vastutab?<br />
Laps on tihtipeale see, kelleks<br />
teda peetakse. Kui lapsele<br />
öeldakse kogu aeg, et ta on põhupea,<br />
siis hakkabki ta lõpuks<br />
end selliselt tundma.<br />
„Kui lapsevanem rikub lapse<br />
ära, siis peab ta selle eest ka<br />
vastutama,” sõnas Vooglaid ja<br />
tõstatas küsimuse, kes vastutab,<br />
kui näiteks kodus arvatakse, et<br />
ainult hobune töötab ja laps võib<br />
aina lulli lüüa, ning lapsest sirgub<br />
seetõttu siidikäsi-tööpõlgur.<br />
Või kes vastutab selle eest, kui<br />
lapsest sirgub eluvõõras „uinuv<br />
kaunitar”, sest ei ema-isa ega<br />
vanaema-vanaisa ole lapsele<br />
elutarkusi selgeks teinud?<br />
Iga lapsevanem peaks teadma,<br />
et me valmistume kogu elu<br />
elama iseseisvalt, tasakaalukalt,<br />
mõttekalt, säästlikult...<br />
„Lapsevanem peaks teadma<br />
ja arvestama, et iga päev, mis<br />
on möödunud lapsega suhtlemata,<br />
on igavesti läinud. Kõik<br />
lapsed tahavad tunnustust, hellust<br />
ja tähelepanu. Kõik lapsed<br />
tahavad olla olulised ja osaleda<br />
arutlustes ja otsustamises.<br />
Lapsevanema sõnad, mõtted ja<br />
teod peavad olema kooskõlas.<br />
Lapsed tahavad armastada ja<br />
olla armastatud. Lapsed tahavad<br />
uskuda, et neid usutakse ja usaldatakse,”<br />
rääkis Vooglaid. Neid<br />
sõnu peaksid vanemad ja vanavanemad<br />
võtma väga tõsiselt ja<br />
siiralt.<br />
ERIKA PRAVE<br />
Kalevipoja lapsed pidasid sügislaata<br />
nädal. Lasteaia kokad valmistasid<br />
kõikvõimalikke porgandi- ja<br />
leivatoite ning täienesid laste<br />
teadmised sellest, milliseid tervislikke<br />
toite saab sügisandidest<br />
valmistada. Koos lastega küpsetasime<br />
porgandipiruka.<br />
Koos tehti leiba<br />
Meie rühma nelja-aastastele<br />
lastele oli kõige huvitavam aga<br />
leivategu. Küpsetasime ehtsat<br />
rukkileiba: tegime taina, veeretasime<br />
pätsikesed ja panime<br />
ahju. Kogu maja oli mõnusat<br />
leivalõhna täis. Oma pisikeste<br />
käekestega valmistatud leiba<br />
pakkusime sõpradele ja vanematele<br />
ning muidugi sõime ka ise.<br />
Ehkki tänapäeval on väga palju<br />
leivasorte, on omatehtud ahjusoe<br />
leib võiga ikka kõige parem.<br />
Nii mõnigi laps hakkas pärast<br />
leivategu leiba paremini sööma.<br />
Soovime leivale jätku.<br />
MAILA TALEN<br />
Jõhvi lasteaia Kalevipoeg<br />
õpetaja
<strong>November</strong> <strong>2008</strong><br />
<strong>Vallavalitsus</strong> korraldab<br />
vastsündinud vallakodanikele<br />
ja nende vanematele linnagaleriis<br />
piduliku vastuvõtu,<br />
kus beebidele kingitakse vallakunstniku<br />
tehtud Jõhvi kodaniku<br />
tunnistus, raamat ja<br />
tuhandekroonise väärtusega<br />
kinkekaart.<br />
Novembrikuu pidulikul vastuvõtul<br />
esinesid lasteaia Kalevipoeg<br />
keelekümblusrühma lapsed.<br />
Beebide vanematele pakuti<br />
teed, kohvi ja torti.<br />
Pisikese Annabel Aadumäe<br />
vanemad tõdesid, et vastuvõtt<br />
on väga kena ja perekonnale<br />
meeldiv üritus. „Tore on see,<br />
et vald annab kinkekaardi,<br />
mille eest saab lapsele vajalikku<br />
ise kauplusest valida,”<br />
kiitsid nad.<br />
Valla sotsiaalosakonna juhataja<br />
Sirli Tammiste sõnul on<br />
kaalutud võimalust liita kinkekaardi<br />
väärtus 1000 krooni<br />
vallapoolsele 4000-kroonisele<br />
sünnitoetusele, kuid sellest on<br />
Uudised<br />
Vastsündinutele kingitakse Jõhvi kodaniku tunnistus<br />
Pärast äsjalõppenud remonti<br />
kohandati eesti gümnaasiumi<br />
endine spordisaal<br />
ümber võimlemissaaliks, põhjalikult<br />
uuendati ka duširuume<br />
ja majandusruumi.<br />
Ehkki saali linnapoolsed ak-<br />
Annabel Aadumäe ema Ave ja isa Andresega oma esimesel pidulikul üritusel.<br />
loobutud. „Arvan, et kinkekaart<br />
on oluline, sest mõnele lapsele<br />
võivad selle eest ostetud esemed<br />
Gümnaasiumil on uus võimla<br />
nad müüriti kinni, on võimla hele<br />
ja valgusküllane. Heledat värvi<br />
seinale jäeti vallakunstnik Kalev<br />
Pritsu juhtnööride järgi kohad,<br />
kus on näha spordisaali endist<br />
lakitud telliskiviseina. Saali varasem<br />
tumepruun põrand lihviti<br />
Erika Prave foto<br />
Tauno Võhmar (vasakul) ja spordihoone ehituse projektijuht Märt<br />
Marits võtsid uuenduskuuri läbinud võimla novembri keskel vastu.<br />
Selle aasta jõuluajaks pannakse<br />
linna üles saja tuhande<br />
krooni eest lampe ja valguskardinaid,<br />
ehtimisel pööratakse<br />
suuremat tähelepanu<br />
kesklinnale.<br />
„Rõhutame jõulutunnet<br />
kõige enam kesklinnas,” ütles<br />
vallakunstnik Kalev Prits. „Ka<br />
kodus paneme ju kuuse suurde<br />
tuppa, mitte magamistuppa.”<br />
Jõuluehteisse seatakse<br />
Keskväljaku-äärsed kuused,<br />
mida lisaks traditsioonilistele<br />
lampidele hakkavad kaunistama<br />
dekoratiivsed munad. Koostöös<br />
maavalitsusega saab selle hoone<br />
torn ümber valguskardina. „Et<br />
oleks juba kaugelt eemalt näha,”<br />
selgitas Prits.<br />
Lambiketid seatakse ka<br />
kesklinna lehtpuude okstele.<br />
Vallakunstniku sõnul on viimaseid<br />
eriti põnev ehtida, sest<br />
võra annab valgussäras huvitava<br />
efekti.<br />
Valguskettidega kaunistatud<br />
puu tervitab saabujaid linna sissesõidul<br />
ja igal käänakul. Pritsu sõnul<br />
kulub ainuüksi lampide panemiseks<br />
kaks kilomeetrit kaablit.<br />
ära, nii et selle asemel on nüüd<br />
uus, hele ja puidukarva.<br />
Et võimla uut põrandat hoida,<br />
ei lubata sinna välisjalanõudes.<br />
Korda tehti ka keldrikorrusel<br />
asuvad poiste ja tüdrukute duširuumid.<br />
Varem polnud neis korralikku<br />
ventilatsiooni, mistõttu<br />
seinad hallitasid ja vineeruksed<br />
olid pundunud. Samuti vahetati<br />
välja kanalisatsioonitorustik.<br />
Kooli majandusruumis tehti remont.<br />
„Kui kooli juurde rajatakse<br />
nüüdisaegne spordihoone, siis<br />
on enesestmõistetav, et tehakse<br />
korda ka need ruumid, mis selle<br />
spordihoonega haakuvad,” ütles<br />
vallavanem Tauno Võhmar.<br />
Kuniks uus spordisaal valmis<br />
saab, käivad Jõhvi spordikooli<br />
lapsed, kes kasutasid varem<br />
treeninguteks gümnaasiumi<br />
spordisaali, sisetreeningutel<br />
Vokas, Ahtmes, Tammikus ja<br />
Illukal.<br />
JT<br />
Jõulukaunistusi on kõige rohkem kesklinnas<br />
Postkontorist viaduktini seatakse<br />
üles lühemat sorti valguskardin,<br />
mida on kahelt poolt ilus<br />
vaadata. Kenamaks saab ka turu<br />
piirkond – turu ja Narva maantee<br />
vahel hakkab koledate metallist<br />
liiklustõkete asemel seisma haljastatud<br />
piire.<br />
Vanadele suurtele betoonprügikastidele<br />
on ümber ehitatud<br />
puust võre ja kastide sisse<br />
istutatakse männid.<br />
„Tahame tõsta esile ka klassitsistlikku<br />
kohtuhoonet Narva<br />
maanteel. Paigaldame maja<br />
juurde kolm prožektorit, mis<br />
jäävad seda valgustama aasta<br />
läbi,” sõnas Prits. Rohkem valgust<br />
saavad detsembris ka Rakvere<br />
tänava hooned nr 3 ja 5.<br />
Vallakunstnik väljendas<br />
heameelt, et lisaks vallavalitsuse<br />
pingutusele eelarverahaga<br />
Jõhvi kaunimaks muuta on igal<br />
aastal ka palju tublisid asutusi<br />
ja ettevõtteid, kes oma hoone<br />
ja selle ümbruse jõuluehteisse<br />
panevad. Koostöös Rimi kauplusega<br />
saab üks kesklinna puudest<br />
oma okstele punaste lampidega<br />
kee.<br />
„Jõuludeks on oma hoone<br />
kaunistanud Jõhvikivi, Laminert,<br />
Silbet, Kaubakeskus, Selver,<br />
Nõmme pood ja raudteeäärne<br />
mööblikauplus. Tänu neile on<br />
linn jõulude ajal veelgi ilusam,”<br />
rõõmustas Prits. „Jõulud on ju<br />
rahupüha ja rõõm peab eelkõige<br />
inimeste hinges olema.”<br />
JT<br />
Lille tänav<br />
sai korda<br />
Vene gümnaasiumi juures<br />
olev 160 meetri pikkune Lille<br />
tänav tehti korda.<br />
Lisaks korralikule asfaltkattele<br />
rajati sinna sadeveekanalisatsioon<br />
ja ehitati kõnnitee.<br />
Teed remontis AS KPK<br />
Ehitus ja tööd läksid maksma<br />
peaaegu 2 miljonit krooni.<br />
Tänava remondile kulus<br />
alguses kavandatust rohkem<br />
aega, sest augustikuine uputus<br />
põhjustas sunnitud tööpausi.<br />
JT<br />
Erika Prave foto<br />
olla ainsad nimelt talle ostetud<br />
asjad.”<br />
Tänavu on Jõhvis registreeritud<br />
106 sündi. Möödunud aastal<br />
lisandus valda 130 uut ilmakodanikku.<br />
JT<br />
Jõhvis on<br />
registreeritud<br />
320 töötut<br />
Oktoobris oli tööhõiveametile<br />
enda töötusest teada<br />
andnud 320 jõhvilast,<br />
see on umbes kolm protsenti<br />
Jõhvi elanikkonnast.<br />
Võrreldes selle aasta juuliga<br />
on töötute arv saja inimese<br />
võrra suurenenud.<br />
Suviti ongi töötute arv<br />
enamasti väiksem, sest siis<br />
võib leida rohkem hooajatööd.<br />
Samas kasvas ainuüksi<br />
Revino aiandi ja puukooli<br />
likvideerimise tõttu Jõhvi<br />
töötute hulk 30 inimese võrra.<br />
Jõhvi vallavalitsuse sotsiaalosakonna<br />
juhataja Sirli<br />
Tammiste sõnul ei ole selles<br />
osakonnas veel töötuse suurenemist<br />
reaalselt tunda. Uusi<br />
inimesi, kes võtavad end toimetulekutoetuse<br />
saamiseks<br />
arvele, küll on, kuid mitte<br />
märkimisväärsel hulgal.<br />
„Eks asja paneb paika<br />
see, kui külmaks kujuneb<br />
talv, ehk see, kui suureks kasvavad<br />
küttearved. Siis tullakse<br />
tavalisest rohkem abi küsima,”<br />
ütles Tammiste.<br />
Sotsiaalosakonna juhataja<br />
kinnitusel on Jõhvi praegu<br />
varasemast paremini valmis<br />
töötutega toime tulema – on<br />
loodud võrgustik neist inimestest,<br />
kes saavad töötutele<br />
abikäe ulatada. Vallas on<br />
töötute aktiviseerimiskeskus,<br />
kuhu saab töökohata jäänuid<br />
toimetulekut toetavatele kursustele<br />
suunata.<br />
Viimase nelja aasta töötuse<br />
statistika järgi oli Jõhvis<br />
kõige vähem ametita inimesi<br />
selle aasta juulis, eelmise aasta<br />
alguses oli neid 306, aasta<br />
varem 510 ning 2005. aastal<br />
oli Jõhvi linnas ja vallas kokku<br />
660 töötut.<br />
Riigis tervikuna oli selle<br />
aasta 31. oktoobril tööturuametis<br />
registreeritud 22 598<br />
töötut, mis moodustab 3,5%<br />
tööjõust vanuses 16 aastat<br />
kuni pensioniiga.<br />
Ida-Virumaa elanikkonnast<br />
oli oktoobri lõpul töötuid<br />
6,4%.<br />
JT<br />
Loodi Lastevanemate Liidu tugirühm<br />
Novembri alguses loodi<br />
üle-eestilise lastevanemate organisatsiooni<br />
Jõhvi tugirühm,<br />
selle eestvedajaks valiti Aare<br />
Rebban.<br />
„Mina tahan, et see oleks<br />
võimalus aidata vanematel saada<br />
lastest paremini aru ja teha<br />
vanemana võimalikult vähe<br />
vigu,” ütles Lastevanemate Liidu<br />
Jõhvi aktiivi eestvedaja Aare<br />
Rebban. „Lastevanemate Liidus<br />
on targemad inimesed, kes oskavad<br />
aidata, ja mina olen nende<br />
info vahendaja.”<br />
Rebban ütles, et kui keegi<br />
soovib Lastevanemate Liidult<br />
teavet saada, siis võib kirjutada<br />
talle aadressil aare.rebban@<br />
mail.ee.<br />
Lastevanemate Liit korraldas<br />
novembri alguses seltsimajas<br />
lastevanematele mõeldud<br />
seminari. Sellel rääkis vanameister<br />
Ülo Vooglaid lapsevanemaks<br />
olemisega kaasnevast<br />
vastutusest ja Tõnu Ots avas<br />
<strong>Vallavalitsus</strong>e sotsiaalosakond<br />
viib eakatele ja lastele<br />
jõulurõõmu 60 000 krooni<br />
eest.<br />
Kommipakid kingitakse las-<br />
5<br />
Erika Prave foto<br />
Aare Rebban ütles, et<br />
lastevanemad vajavad nõu ja<br />
koolitust, et oma lastest paremini<br />
aru saada.<br />
murdeealise lapse hinge. Aivar<br />
Haller aga vaagis kooli ja kodu<br />
koostöö eelduseid.<br />
JT<br />
Vallalt saavad jõulupaki lasterikkad<br />
pered ja üksikud eakad<br />
Erika Prave foto<br />
Aastalõpuballil tantsitakse<br />
Jõhvi bigbändi saatel<br />
Tänavu tantsitab aastalõpuballil<br />
pidulisi Jõhvi bigbänd<br />
ja esinevad teised Ida-Virumaal<br />
tunnustatud kultuurikollektiivid.<br />
„Selle aastalõpuballi moto<br />
on „Omadele inimestele omadelt<br />
inimestelt” – see tähendab,<br />
et ballil astuvad üles Jõhvis ja<br />
maakonnas tunnustatud esinejad,”<br />
ütles vallavanem Tauno<br />
Võhmar.<br />
Lisaks bigbändile hoiavad<br />
peomeeleolu üleval pianist Rain<br />
Rämmal, lustibänd Aserist ja<br />
paljud teised. Näidatakse aastat<br />
kokku võtvat slaidiprogrammi<br />
ja vastselt valminud mainefilmi<br />
Jõhvist.<br />
Vallavanema kinnitusel tuleb<br />
pidu sama suursugune ja<br />
väärikas kui eelmistel kordadel.<br />
„See on suurejooneline ja meeldejääv<br />
üritus, kuigi eelarve on<br />
tänavu eelmiste aastatega võrreldes<br />
väiksem,” ütles Võhmar.<br />
„Aastalõpuballist on saanud ilus<br />
terikastele peredele, hooldusperedele<br />
ja toimetulekutoetust<br />
saavatele peredele. Jõulumagusat<br />
saavad ka Jõhvi lapsed, kes<br />
elavad lastekodus.<br />
„Kingime kommipakid lastele<br />
sooviga nende pühad magusaks<br />
ja meeldivaks teha,” ütles<br />
sotsiaalosakonna juhataja Sirli<br />
Tammiste (fotol).<br />
Väikese puuviljadega kingipaki<br />
saavad ka hooldekodus<br />
elavad eakad ja valla hooldust<br />
vajavad eakad.<br />
„Nende sümboolsete pakkidega<br />
tahame eakatele öelda,<br />
et nad ei ole üksi, vaid nende<br />
peale mõeldakse ja on pakke tehes<br />
mõeldud,” sõnas Tammiste.<br />
Varasemad magusad kingitused<br />
vahetatakse sel aastal tervislikumate<br />
puuviljade vastu.<br />
Lisaks pakkide kinkimisele<br />
korraldab sotsiaalosakond eakatele<br />
ka kaks jõulukontserti<br />
– eestikeelne kontsert on detsembrikuus,<br />
venekeelne aga toimub<br />
uuel aastal õigeusu jõulude<br />
paiku.<br />
JT<br />
Krislin Kippari foto<br />
traditsioon, mida oodatakse ja<br />
mida me ei soovi ära jätta.”<br />
Tänavu korraldab Jõhvi balli<br />
koos omavalitsusliiduga, varem on<br />
peo toimumiseks raha eraldanud ka<br />
maavalitsus. JT
6 Kultuur <strong>November</strong> <strong>2008</strong><br />
Detsembris täitub Jõhvi muusikakoolil 55. aastapäev<br />
Sel jõulukuul on meie muusikakooli rahval enam<br />
kui küll põhjust üksteisele õnne soovida – täitumas on<br />
asutuse 55. tööaasta.<br />
Nähtud on nii helgemaid kui ka karmimaid aegu,<br />
kuid miski pole suutnud panna selle kooli asukaid oma<br />
pilli nurka viskama. Vastupidi – musitseerimisega tegeldakse<br />
aina suurema hooga. Kõigil huvilistel on võimalus<br />
saada sellele oma silmaga kinnitust 12. detsembril<br />
kell 17 Jõhvi kontserdimaja suures saalis, kus leiab<br />
aset muusikakooli juubeli pidulik kontsertaktus.<br />
Kool alustas tööd 1953. aasta detsembris kahe õpetaja<br />
ja 27 õpilasega. Nüüdseks on see arv aga kenakesti<br />
kasvanud – noori pillimängijaid on kokku 250 ja pedagooge<br />
32, neist 18 on ka sama muusikakooli vilistlased.<br />
Praegu asutakse uues kontserdimaja hoones, kuhu koliti<br />
2005. aastal. Seoses varsti ukse taga oleva juubeliga<br />
küsisime asjaosalistelt mõtteid ja mälestusi kooli eluolu<br />
kohta.<br />
Fotod ESTER KARM<br />
Õpilased ja harjutamine<br />
Larissa Šilova (klaveriõpetaja, vilistlane<br />
aastast 1981):<br />
Harjutamine on seotud lapse tahtmisega.<br />
Kui ta tahab, harjutab kogu aeg ja õppetöö läheb<br />
siis ka meelsamini. Aga tänapäeval on lapsed<br />
muidugi hõivatumad ja harjutavad vähem<br />
kui varem. Peab märkima, et ka suuremaid talente<br />
oli enne rohkem...<br />
LAURA RAAG<br />
Muusikaline tase<br />
Villu Mikk (vabaõppe õpilane, vilistlane<br />
aastast 2007):<br />
Usun, et Jõhvi muusikakoolist on võimalik<br />
endale kindel muusikaline põhi alla<br />
saada. On hea, et õppetöös võetakse kõiki<br />
võrdselt, kuid samas lähenetakse ka individuaalselt.<br />
Kunstikoolis näeb kollaaže<br />
Soov pillimängu õppida<br />
Võimalused enne ja nüüd<br />
Natalia Kirilova (klaveriõpetaja, vilistlane<br />
aastast 1961):<br />
Õppetöö toimub nagu ikka. Aga tingimused...<br />
Enne olid nii väikesed klassid ja<br />
enamik pianiinosid häälest ära. Nüüd on<br />
kõik muidugi palju parem.<br />
Tõnu Raadik (vilistlane aastast 1972):<br />
Minul tekkis see soov juba pisikese poisina,<br />
kui isa kodus viiulit mängis. Sellepärast<br />
tahtsin ka väiksena Paganiniks saada.<br />
Astusingi muusikakooli. Vahepeal kadus<br />
see tahtmine küll ära. Tahtsin hoopis jalgpalli<br />
mängida, kuid keegi ei hoolinud sellest<br />
ning ära tulla ei lastud. Eks see viiulimäng<br />
ole parajalt vaevaline – rõõm sellest saabub hilja. Õppimist alustades<br />
ilu mängus ju pole. Klaveril vajutad klahvi alla ja kõla on kaunis,<br />
kuid et viiulist seda kaunist heli kätte saada, tuleb ikka aastaid harjutada.<br />
Alguses kipub kõik vaid kääksutamine olema. Väiksena tundus<br />
see mulle muidugi aga lihtne. Arvasin, et võtan viiuli kätte ja mängin<br />
kohe samamoodi nagu isa.<br />
Mõni naljakas juhtumus<br />
Tõnu Raadik:<br />
Mäletan, et kui sai ansamblis mängitud, siis alguses pidin<br />
kogu aeg mängima teist häält, sest tüdrukud olid minust paremad<br />
ja nemad mängisid esimest. Kui aga jõudis kätte aeg, kus mina<br />
olin nendest parem ja mind pandi esimest häält mängima, siis ma<br />
ei tahtnud seda üldse, sest mul oli selline arvamus, et ma ei saa ju<br />
esimest häält mängida – see on tüdrukute hääl.<br />
Villu Mikk:<br />
Üsnagi eredalt on meeles 5. klassi talvine akadeemiline kontsert.<br />
Pidin seal mängima üht ülikiiret pala. Või, noh, poognaga<br />
ikka andis vehkida. Poole loo pealt tõmbas mul aga käsi krampi<br />
ja olin sunnitud kõva „Aaah!” saatel loo katkestama. Kõik saalis<br />
olnud õpetajad naersid, kuigi minu jaoks polnud häbi ja valutav<br />
käsi üldsegi mitte naljakas. Mulle aga halastati, sest see olevat<br />
„väga hea nali” olnud.<br />
Mari Rautso foto<br />
Jõhvi kunstikoolis on<br />
kirev kollaažide aeg – koolivaheajal<br />
viis kunstnik Mall<br />
Nukke läbi sellealase koolituse<br />
Ida-Virumaa kunstiõpetajatele,<br />
3. novembril aga<br />
jagas ta lastele autogramme<br />
oma näituse avamisel. Lapsed<br />
ise koos õpetaja Aira<br />
Rautsoga on galeriis järgmised<br />
esinejad. Detsembrikuus<br />
avatakse õpetaja maalide ja<br />
õpilaste antiigiteemaliste<br />
kompositsioonide ühisnäitus.<br />
MATI RAUTSO<br />
Vabandused puudumiste pärast<br />
Riina Kull (klaveriõpetaja, vilistlane aastast<br />
1976):<br />
Mina isiklikult leiutasin vahetevahel vabandusi,<br />
miks ma ei saanud tunniks harjutada või<br />
kooli tulla. Näiteks rääkisin õpetajale, et meil<br />
häälestati kodus klaverit või parandati gaasijuhet...<br />
Anneli Kasela (õppealajuhataja, solfedžoõpetaja,<br />
vilistlane aastast 1984):<br />
Tüüpiline vabandus hilinemise või puudumise<br />
kohta on, et buss jäi hiljaks. Seda isegi<br />
Jõhvi lastel, kes üldse bussiga ei sõida. Kord ei<br />
saanud üks õpilane tundi tulla, sest telekast tuli<br />
viimane seebiseriaali osa, mida ta kindlasti pidi<br />
nägema. Muuseas, selles tunnis oli mul tol korral<br />
üldse hõredalt rahvast...<br />
Rain Rämmal (vilistlane aastast 2002):<br />
Usun, et Jõhvi muusikakoolist saab ikka<br />
põhja alla küll. Kuigi tegelikult on see asi siiski<br />
õpilases endas kinni. Mõnikord laps ise ei tahagi<br />
muusikakoolis käia, kuid surutakse sinna vanemate<br />
tahtel ja siis peab vaene õpetaja seda tarkust<br />
lapsele, kes tegelikult seal üldse olla ei taha, pähe<br />
taguma. Muidugi loevad palju ka eeldused, mis<br />
pillimänguks juba olemas on.<br />
Margit Raag (direktor ja õpetaja, vilistlane<br />
aastast 1983):<br />
Seda tuli ühel varasemal aastal õpetaja vahetumise<br />
tõttu ette küll – lihtsalt poolelt teelt koju<br />
tagasi kõndimist. Hiljem aga ei olnudki ühtegi<br />
tundi, kuhu ma ei oleks tahtnud minna ja kust ma<br />
oleksin põhjuseta puudunud.<br />
Seniteadmata fakte muusikaajaloo lehekülgedelt<br />
Ka õpetajad saavad töid parandades üha targemaks…<br />
– Krigoriuse koraal asub katuliku kirikus.<br />
– Tants on liikumine muusikas, seal tehakse hüppeid ja vigureid.<br />
– Sonaadivormi osad on ekspeditsioon, töötlus ja repriis.<br />
– Concerto grossos on vastandatud orkester ja soolepillid.<br />
– Kas või miks on vajalik kasutada/säilitada folkloori?<br />
Mina arvan, et folkloori säilitamine on kindlasti vajalik, sest<br />
minul selle vastu midagi pole. Tegelikult ma ei tea, mis vahe on<br />
folklooril ja mittefolklooril, aga kui selles on mingi vahe, siis oleks<br />
minu arust vajalik seda säilitada, et inimestel oleks huvitavam.<br />
Muusikakooli õpilaste töödest kogunud Margit Raag.<br />
Minimissid näitasid oma oskuseid<br />
Erika Prave foto<br />
Mall Nukke oma näituse avamisel.<br />
Päkapikumaal<br />
järgitakse traditsioone<br />
9.–12. detsembrini<br />
kultuuri- ja huvikeskuses<br />
toimuval päkapikumaal<br />
elustatakse vanu jõulutraditsioone.<br />
„Mängime mänge, mida<br />
meie vaarvanemad jõuluõhtul<br />
mängisid,” ütles üks päkapikumaa<br />
korraldajatest Natalie<br />
Neigla. Õpitakse traditsioonilisi<br />
jõululaule ja esitatakse<br />
neid ka karaokena.<br />
Päkapikumaal pakutakse<br />
lastele ka mitmesugust käelist<br />
tegevust. Salapärane päkapikumaa<br />
seatakse üles huvikeskuse<br />
esimesel korrusel.<br />
JT<br />
Vene Laul sai 30-aastaseks<br />
Vene Laul Jõhvi 70. sünnipäeval.<br />
Kalle Pärdi foto<br />
Vene rahvamuusikat professionaalselt<br />
esitav ansambel<br />
Vene Laul tähistas novembri<br />
keskel piduliku kontserdiga<br />
oma 30. sünnipäeva. Kunagi<br />
oli ansamblis ka lauljaid kolmekümne<br />
jagu, kuid et aeg ja<br />
elusaatused on oma keerdkäike<br />
teinud, on nende arv nüüd<br />
tosin.<br />
Ansamblit Vene Laul saadab<br />
bajaanil Jakov Rõtikov.<br />
JT<br />
Tammiku rahvamajas valiti novembri algul neljandat korda<br />
minimissi. Seitse 10–12-aastast tüdrukut näitasid enda loomingulisust<br />
ja kauneid kleite.<br />
Publikulemmiku ja minimissi tiitli sai Sigrid Sikk (fotol vasakul),<br />
teiseks printsessiks valiti Kadriann Freiberg (fotol paremal).<br />
Esimene printsess on Mariliis Korkus.<br />
JT
<strong>November</strong> <strong>2008</strong><br />
Teated<br />
7<br />
UUED VALLAKODANIKUD<br />
Oktoobris registreeriti Jõhvis<br />
seitse uut väikest kodanikku:<br />
Evan Karp<br />
Liis Aasamets<br />
Ivan Galõnski<br />
Nikita Bazõlev<br />
Evelina Karepova<br />
Evelyn Hanni<br />
Dmitri Tšeretšukin<br />
ÕNNITLEME!<br />
Detsembris tähistavad<br />
sünnipäeva järgmised<br />
väärikas eas jõhvilased:<br />
98<br />
Meeri Rand 23. detsember<br />
95<br />
Anastasia Kolosova 15. detsember<br />
94<br />
Vasily Nikolaev 27. detsember<br />
93<br />
Anastassia Tchernychova 25. detsember<br />
Niina Slessareva 31. detsember<br />
92<br />
Velda Leitud 16. detsember<br />
Lidia Mullo 24. detsember<br />
91<br />
Erika Polakese 2. detsember<br />
89<br />
Adele Iskül 4. detsember<br />
Elga Aug 6. detsember<br />
Mare Laansalu 6. detsember<br />
Alexander Kinyaev 22. detsember<br />
88<br />
Sofia Kurlenkova 23. detsember<br />
87<br />
Aleksandra Klyatchenko 4. detsember<br />
Tabea Aas 22. detsember<br />
Anastassia Ohvrill 29. detsember<br />
86<br />
Arvi Raudoja 4. detsember<br />
Lembit Malmet 8. detsember<br />
Armanda-Rosalie Meriste 11. detsember<br />
85<br />
Rosalia Nesterova 9. detsember<br />
Ekaterina Timukova 10. detsember<br />
Nurgali Sultangarejev 13. detsember<br />
Vera Shirokova 14. detsember<br />
Amanda Mäetak 19. detsember<br />
Ekaterina Mukhina 20. detsember<br />
Anna Taranova 24. detsember<br />
80<br />
Zinaida Smirnova 3. detsember<br />
Elmi Ansip 6. detsember<br />
Margarita Korka 8. detsember<br />
Juozas Jucevicius 8. detsember<br />
Veera Denissenko 10. detsember<br />
Tatjana Seleznjova 12. detsember<br />
Silvia Must 14. detsember<br />
Franya Zakharova 15. detsember<br />
Harald Klement 20. detsember<br />
Eino Laanemäe 21. detsember<br />
Efraima-Erlanda Niinepuu 22. detsember<br />
Tamara Nemykina 27. detsember<br />
Ülo Smirnov 28. detsember<br />
Leokadiya Ivashchenko 30. detsember<br />
Kapitalina Shichkova 30. detsember<br />
Maria Volontsevich 30. detsember<br />
75<br />
Hilja Kuntu 4. detsember<br />
Aino Müürsepp 4. detsember<br />
Valentina Katrunova 6. detsember<br />
Einar-Voldemar Selli 8. detsember<br />
Endel Rätsep 10. detsember<br />
Jekaterina Toomik 12. detsember<br />
Zoja Fjodorova 17. detsember<br />
Heino Raja 21. detsember<br />
Jaan Juursalu 24. detsember<br />
Maria Bochmanova 26. detsember<br />
Veera Kossentšuk 30. detsember<br />
Oodatakse<br />
jõuluannetusi<br />
Eesti Metodisti Kiriku Jõhvi<br />
Petlemma kogudus koostöös<br />
vallavalitsusega ootab uusi või<br />
väga heas korras mänguasju ja<br />
raamatuid, et kinkida need Kingissepa<br />
lastele.<br />
Heategevusliku korjanduse<br />
algatas Artur Põld, kes arvab, et<br />
meie kui omal ajal ise abi saanud<br />
oleme nüüd jõudnud nii kaugele,<br />
et saaksime teisi aidata.<br />
Neilt, kes soovivad teha<br />
sõpruslinna Kingissepa lastekodude<br />
lastele jõulurõõmu, oodatakse<br />
uusi või väga heas korras<br />
venekeelseid lasteraamatuid ja<br />
mänguasju ning hügieenitarbeid<br />
ja sokke-kindaid metodisti koguduse<br />
kirikusse aadressil Aasa 17.<br />
Toodud esemeid ei tasu kingipakiks<br />
teha, sest need peavad läbima<br />
tollikontrolli ja pakitakse ära<br />
juba Venemaal.<br />
JT<br />
NOVEMBER JÕHVI AJALOOS<br />
ARTHUR<br />
RUUSMAA<br />
04.11.1943 sündis kaheksakordne<br />
Eesti meister, 12-kordne<br />
spordiühingu Kalev meister,<br />
Balti sõjaväeringkonna meister<br />
ja aumeistersportlane poksis<br />
Priidik Kippar, kes kandis edasi<br />
Jõhvi poksitraditsioone.<br />
06.11.1998 algas Jõhvi kultuurikeskuses<br />
mess „Ida-Virumaa<br />
äripäevad” – omalaadne<br />
sidemete loomise, äritegemise<br />
ja lihtsalt sõpradega kokkusaamise<br />
üritus ning omamoodi<br />
taastatud traditsioon. Aastaid<br />
tagasi olid Jõhvis toimunud<br />
Põhja-Eesti põllumajandusseltsi<br />
näitused üle Eestimaa<br />
kuulsad ja Jõhvi mõisnikku<br />
austati selle eest seltsi esimehe<br />
tiitliga (see oli kaalukas tunnustus).<br />
Samamoodi olid uue<br />
aja äripäevad kuulsad ja rahvarohked.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
NÄITUSED<br />
LINNAGALERIIS<br />
2.–27. detsembrini Tartu<br />
kunstniku Ülle Mäekala siidimaalinäitus<br />
„Värv Sinu<br />
Ruumis”<br />
Näitus avatakse teisipäeval,<br />
2. detsembril kell 16.<br />
KUNSTIKOOLI GALERIIS<br />
2.- 31. detsembrini Aira Rautso<br />
maalide ja tema õpilaste<br />
antiigiteemaliste kompositsioonide<br />
ühisnäitus.<br />
Vaegkuuljate abistamine:<br />
Kolmapäeval, 10. detsembril<br />
kella 12-14 Jõhvis, Kaare 7.<br />
Laupäeval, 27.detsembril kella<br />
12-14 Jõhvis, Kooli 2.<br />
08.11.1848 oli õnnepäev<br />
Jõhvi kirikule, sest Viljandimaalt<br />
tuli siia kirikuõpetajaks Friedrich<br />
Ferdinand Meyer (1799–1871),<br />
kellest sai Jõhvi haridus-, usu- ja<br />
kultuurielu edendaja. Tema teeneks<br />
üleriigilises tähenduses oli<br />
esimese maakondliku laulupäeva<br />
korraldamine Jõhvis 1865.<br />
aasta 1. ja 2. juulil. Oma viimast<br />
und puhkab ta Jõhvi kalmistul.<br />
18.11.1918 alustas tegevust<br />
Jõhvi Kaitseliit lipnik A. Toomeli<br />
juhatusel.<br />
29.11.1918 lahkusid Jõhvist<br />
Saksa okupatsiooniväed, mis<br />
olid siia saabunud 1. märtsil.<br />
Siin oldud aja jooksul nummerdati<br />
kõik majad, rajati kõnniteed<br />
ja turuplatsi äärde istutati ilupuid.<br />
Mõnede vanade inimeste<br />
mäletamist mööda saanudki<br />
Jõhvi linna vapp oma hõbekuused<br />
tänu sakslastele, kes olevat<br />
selliseid väärispuid siia turuplatsi<br />
äärde istutanud.<br />
1933. aasta novembris avas<br />
Ed. Pääro Brücki majas Rakvere<br />
KULTUURITEATED<br />
KONTSERDIMAJAS<br />
„Jõuluvana oodates”<br />
esmaspäeval, 1. detsembril<br />
kell 11. „Võta vabalt”<br />
(Viljandi laste- ja noorteteater<br />
REKY) esmaspäeval, 1.<br />
detsembril kell 14. Tõnis Mägi<br />
juubelikontsert neljapäeval,<br />
4. detsembril kell 19.<br />
„Sabinjaninovi röövimine”<br />
teisipäeval, 9. detsembril kell<br />
19. Muusikaline muinasjutt<br />
“Ainult üks kord aastas”<br />
neljapäeval, 11. detsembril<br />
kell 12. „Elu on reis!”<br />
kolmapäeval, 17. detsembril<br />
kell 19. Händel. Oratoorium<br />
“Iisrael Egiptuses” laupäeval,<br />
20. detsembril kell 17.<br />
Lasteetendus “Jõuluvana ja<br />
seitse kitsetalle” (programmis<br />
osalevad artistid Moskvast,<br />
Peterburist, Ukrainast, Leedust<br />
ja Eestist) neljapäeval,<br />
25. detsembril kell 16.<br />
Lasteetendus „Uue aasta<br />
seiklus Hiirte kuningriigis”<br />
(Peterburi teater Baltiiski Dom)<br />
reedel, 26. detsembril kell 13.<br />
Pühademuusika pühapäeval,<br />
28. detsembril kell 17.<br />
Hennessy aastalõpukontsert<br />
teisipäeval, 30. detsembril kell<br />
19.<br />
SELTSIMAJAS<br />
Eri rahvuste pensionäride<br />
klubi Landõš pühapäeval,<br />
7. detsembril kell 14.<br />
Jõhvi jõuluturg<br />
laupäeval, 13. detsembril<br />
kella 10–16.<br />
Pensionäride ühenduse<br />
pidu „Jõulud tulnud ju”<br />
pühapäeval, 14. detsembril<br />
kell 12.<br />
Pereklubi Seenior<br />
laupäeval, 20. detsembril<br />
kell 18.<br />
Pensionäride klubi Hõbejuus<br />
pühapäeval, 28. detsembril<br />
kell 13.<br />
TAMMIKU RAHVAMAJAS<br />
Laste jõulupidu<br />
laupäeval, 20. detsembril<br />
kell 12.<br />
tänav 1 oma fotoateljee. Kommunistid<br />
hukkasid Ed. Pääro<br />
12.08.1941 Jõhvi vangimaja<br />
juures.<br />
Jõhvi ajalehes<br />
Postimees<br />
06.11.1932. Jõhvi saab ajakohase<br />
spordivälja. Seni puudub<br />
alevil korralik spordiväli,<br />
mis sportimist takistas. Mõne<br />
aja eest alati uue välja ehitusega<br />
ning käesoleval sügisel jõuti<br />
mullatööd lõpule viia. Uus väli<br />
kujuneb üheks paremaks provintsi<br />
spordiplatsiks.<br />
09.11.1926. Jõhvi alevivalitsus<br />
ei toeta tuletõrjet. Alevivalitsusel<br />
on kavatsus muuta tuletõrjet<br />
ärarippuvaks enesest, luua<br />
uue põhikirja alusel alevivalitsuse<br />
alla kuuluv tuletõrje meeskond<br />
ja jätta mitmeaastane toetus<br />
tuletõrje seltsile välja andmata.<br />
Lood läksid niivõrd segaseks,<br />
et räägiti juba Jõhvi vabatahtliku<br />
tuletõrje seltsi likvideerimisest,<br />
nüüd on aga asjad selgumas. Et<br />
aga alevivalitsus siiski määratud<br />
toetust välja ei anna, esineti vastava<br />
palvega tuletõrje liidu kaudu<br />
ministeeriumisse.<br />
TEATED<br />
Jõhvi vallavalitsus kehtestas 11.11.<strong>2008</strong>. aasta korraldusega<br />
nr 2721 Jõhvi linna Rakvere tn 42 krundi detailplaneeringu<br />
(OÜ Hendrikson & Ko töö nr 941/07).<br />
Detailplaneering on kooskõlas Jõhvi linna üldplaneeringuga. Planeeringuala<br />
hõlmab ligi 2 ha suurust maa-ala Tallinna-Narva maantee,<br />
Alexela Uno-X ja Statoili tankla vahelisel alal. Detailplaneeringuga<br />
määrati Rakvere tn 42 krundile ehitusõigus ühe kuni kolmekorruselise<br />
ärihoone rajamiseks. Kavandatava ärihoone ehitusaluseks<br />
pinnaks on lubatud kuni 1500 m² ja kõrguseks kuni 9 meetrit. Planeeringualale<br />
on kavandatud ka 57 parkimiskohta. Detailplaneeringu<br />
materjalidega saab tutvuda Jõhvi valla kodulehel www.johvi.ee.<br />
Jõhvi vallavolikogu võttis 20.11.<strong>2008</strong>. aasta otsusega nr<br />
262 vastu Jõhvi linna Rakvere tn 35 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu<br />
(koostaja OÜ Casa Projekt) ning vastavalt planeerimisseadusele<br />
korraldab planeeringu avaliku väljapaneku.<br />
Detailplaneeringuga saab tutvuda 5.–19. detsembrini <strong>2008</strong> tööpäeviti<br />
kella 9.00–16.30 Jõhvi vallavalitsuses (ruum nr 310, Keskväljak<br />
4, Jõhvi), Jõhvi keskraamatukogus tööajal (Rakvere 13a,<br />
Jõhvi) ja Jõhvi vallavalitsuse kodulehel www.johvi.ee. Kirjalikke<br />
ettepanekuid ja vastuväiteid detailplaneeringu kohta saab esitada<br />
5.–19. detsembrini <strong>2008</strong> Jõhvi vallavalitsusele aadressil Keskväljak<br />
4, 41594 Jõhvi, või e-posti aadressil johvi@johvi.ee. Avaliku<br />
väljapaneku tulemuste kokkuvõte ja planeeringu avalik arutelu<br />
toimub 22. detsembril kell 13.00 Jõhvi vallavalitsuse suures saalis<br />
(Keskväljak 4, Jõhvi).<br />
Planeeritav ala hõlmab Rakvere tn 35 krunti Jõhvi linnas,<br />
planeeringuala suurus on u 0,3 ha. Detailplaneeringu ettepaneku<br />
kohaselt antakse Rakvere tn 35 krundile ehitusõigus ühe kuni neljakorruselise<br />
ärihoone rajamiseks, millele on lubatud ka maa-aluse<br />
korruse rajamine. Kavandatava ärihoone ehitusaluseks pinnaks on<br />
lubatud kuni 430 m² ja kõrguseks kuni 13 meetrit. Planeeringualale<br />
on kavandatud 18 parkimiskohta. Detailplaneeringuga tehakse<br />
ettepanek muuta Jõhvi linna üldplaneeringut maakasutuse sihtotstarbe<br />
osas, korruselamu maa soovitakse muuta ärimaaks.<br />
Jõhvi vallavalitsus võttis 18.11.<strong>2008</strong>. aasta korraldusega nr<br />
2732 vastu Jõhvi linna Rakvere tn 29 krundi ja selle lähiümbruse<br />
detailplaneeringu (koostaja OÜ Casa Projekt) ning vastavalt<br />
planeerimisseadusele korraldab planeeringu avaliku väljapaneku.<br />
Detailplaneeringuga saab tutvuda 5.–19. detsembrini <strong>2008</strong><br />
tööpäeviti kella 9.00–16.30 Jõhvi vallavalitsuses (ruum nr 310,<br />
Keskväljak 4, Jõhvi), Jõhvi keskraamatukogus tööajal (Rakvere<br />
13a, Jõhvi) ja Jõhvi vallavalitsuse kodulehel www.johvi.ee. Kirjalikke<br />
ettepanekuid ja vastuväiteid detailplaneeringu kohta saab<br />
esitada 5.–19. detsembrini <strong>2008</strong> Jõhvi vallavalitsusele aadressil<br />
Keskväljak 4, 41594 Jõhvi, või e-posti aadressil johvi@johvi.ee.<br />
Avaliku väljapaneku tulemuste kokkuvõte ja planeeringu avalik<br />
arutelu toimub 22. detsembril kell 13.00 Jõhvi vallavalitsuse<br />
suures saalis (Keskväljak 4, Jõhvi).<br />
Planeeritav ala hõlmab Rakvere tn 29 krunti Jõhvi linnas, planeeringuala<br />
suurus on u 0,9 ha. Detailplaneeringu ettepaneku kohaselt<br />
antakse Rakvere tn 29 krundile ehitusõigus ühe kuni ühekorruselise<br />
ärihoone rajamiseks. Kavandatava ärihoone ehitusaluseks<br />
pinnaks on lubatud kuni 3400 m² ja kõrguseks kuni 10 meetrit. Planeeringualale<br />
on kavandatud 63 parkimiskohta. Detailplaneering<br />
on kooskõlas Jõhvi linna üldplaneeringuga.<br />
Jõhvi Teataja reklaamide hinnakiri<br />
Reklaami suurus mõõt mm hind<br />
1/1 (terve lehekülg) 286 x 380 7000.-<br />
2/3 286 x 284 4800.-<br />
1/2 286 x 190 3600.-<br />
1/3 286 x 141 2600.-<br />
1/4 190 x 141 2200.-<br />
1/5 141 x 141 1800.-<br />
1/6 190 x 93 1500.-<br />
1/8 141 x 93 1200.-<br />
1/12 93 x 93 1000.-<br />
1/16 141 x 45 650.-<br />
1/24 93 x 45 400.-<br />
1/48 45 x 45 200.-<br />
Jõhvi Teataja avaldab valmis kujundusega reklaame<br />
Jõhvi Teataja avaldab reklaamtekste<br />
Jõhvi Teataja avaldab reklaami tellimiskirja alusel, kus on<br />
kirjas tellija postiaadress, äriregistrinumber, kontaktisiku nimi<br />
ja telefon<br />
Reklaami eest tasutakse Jõhvi valla esitatud arve alusel<br />
Arve tasumise tähtaeg on seitse päeva (või lepingu kohaselt)<br />
Pretensioone reklaami avaldamisel tekkinud vigade kohta<br />
saab esitada Jõhvi Teataja toimetusse kirjalikult viie päeva<br />
jooksul pärast reklaami avaldamist
8 DETAILPLANEERING <strong>November</strong> <strong>2008</strong><br />
Kesklinn ehitatakse täis<br />
Jõhvi kesklinnas asuv Jewe<br />
keskus peaks kavakohaselt<br />
laienema kuni bussijaamani,<br />
autoparkla kolitakse aga maa<br />
alla.<br />
„Praegu koostatud eskiisprojektide<br />
järgi soovitakse täis<br />
ehitada kogu Jewe keskuse esine<br />
parkla,” ütles vallaarhitekt<br />
Kristi Kaasik. Tuntud arhitektide<br />
Velle Kadalipu ja Kalle<br />
Vellevoo koostatud eskiisi järgi<br />
koosneks tulevane ärihoone kahest<br />
osast. Otse parkla kohale<br />
jääv osa tuleks kahekorruseline<br />
ja piki Narva maanteed kulgev<br />
kitsas hooneosa neljakorruseline.<br />
Autode jaoks on kavas rajada<br />
maa-alune parkla.<br />
Eskiislahendus näeb ette ka<br />
bussijaama üleviimist praegusest<br />
Jewe keskusest Narva maantee<br />
äärde, kuhu rajatakse bussidele<br />
platvormid ja neljakorruselise<br />
hoone alumisele korrusele<br />
ootesaal.<br />
Kaasiku sõnul on bussijaama<br />
Maavalitsuse hoone ja<br />
Mihkli kiriku vahele aadressil<br />
Rakvere 4 plaanitav viiekorruseline<br />
ärihoone kuulub Veski<br />
tänava ja sellega piirnevate<br />
maaüksuste detailplaneeringusse,<br />
millega saab avalikul<br />
väljapanekul tutvuda uue aasta<br />
esimestel nädalatel.<br />
Tegemist on hoonega, mille<br />
arhitektuurilise lahenduse üle on<br />
palju vaieldud, ütles vallaarhitekt<br />
Kristi Kaasik. Ehitise sihtotstarvegi<br />
on muutunud – alguses<br />
hotelliks kavandatud majast<br />
saab ärikeskus.<br />
Vallaarhitekti sõnul saab<br />
avalikul väljapanekul kahe nädala<br />
jooksul teha kirjalikke ettepanekuid<br />
detailplaneeringu<br />
kohta, mis hõlmab suurt maa-ala<br />
Veski tänaval ja sellega piirnevatel<br />
maaüksustel.<br />
„Muidugi peavad need märkused<br />
olema seadustega põhjendatud,<br />
niisama öelda, et ei<br />
meeldi, ei saa,” seletas Kaasik.<br />
Pärast avalikku väljapanekut<br />
vaadatakse tehtud ettepanekud<br />
üle ja otsustatakse, millistega<br />
neist arvestatakse ja millistega<br />
mitte. Seejärel kehtestatakse detailplaneering,<br />
et hoonet kavandav<br />
OÜ Marketon Baltic saaks<br />
ehitusluba taotleda.<br />
Plaanitava hoone kõrgus on<br />
20 meetrit. Maja alla rajatakse<br />
parkla.<br />
Rakvere 4 ehitus on vaidlusi<br />
põhjustanud juba ammu enne<br />
ehitusloa saamist. Nimelt pakkus<br />
projekti teinud arhitektuuribüroo<br />
Kosmos esialgse kavandiga<br />
välja lõunamaise välimusega<br />
ehitus ja praeguse Jewe keskuse<br />
fassaadi muutmine üks valla<br />
tingimus arendajale ASile Avec<br />
Asset Management.<br />
„Kindlasti muudab kavandatav<br />
ehitus kesklinna üldpilti<br />
paremaks, sest see, et praegu<br />
laiutavad seal autod, ei ole hea<br />
variant,” ütles vallaarhitekt. Selles<br />
piirkonnas kavatsetakse ka<br />
liiklus ümber korraldada.<br />
Liiklus raudtee äärde<br />
Detailplaneering näeb ette<br />
liikluse ümberkorraldamist eesmärgiga<br />
vähendada autode voogu<br />
Narva maanteel.<br />
„Autoliikluse viimine raudtee<br />
äärde ei suurenda oluliselt<br />
sealset müra, see on kindlaks<br />
tehtud mürauuringutega,” kinnitas<br />
Kaasik. Ümberkorralduse<br />
eesmärk on vähendada liiklust<br />
Narva maanteel ja viia suurem<br />
autode voog raudtee äärde, kus<br />
juba niikuinii on raudteemüra.<br />
Kaasik tõdes, et Raudtee<br />
Kesklinna kerkivad sellised hooned.<br />
Maavalitsuse taha kavandatakse ärikeskust<br />
hoonet, mis pani vallavalitsuse<br />
aasta algul imestunult kulme<br />
kergitama.<br />
„Iseenesest on see lahendus<br />
huvitav ja üsna vürtsikas, ent<br />
tal on tugevad lõunamaised mõjud,”<br />
märkis toona valla peaarhitekt<br />
Andres Toome, leides, et<br />
neoklassitsistliku maavalitsuse<br />
hoone ja gooti stiilis kiriku vahel<br />
mõjuks selline maja võõrkehana.<br />
„See ei ole Eestile harjumuspärane<br />
arhitektuur.”<br />
Jõhvi vallakunstnikul Kalev<br />
Pritsul seostus kavandatud hoo-<br />
ne väljanägemine Tadžiki NSV<br />
kultuurimajaga.<br />
Uue variandina pakkus arhitektuuribüroo<br />
välja eskiislahenduse,<br />
mille järgi kasutatakse<br />
välisseinte katmiseks kodumaist<br />
Aseri tellist.<br />
OÜ Marketon Baltic väljendab<br />
oma kodulehel seisukohta,<br />
et hoone sobib ümbruskonda.<br />
„Selle lihtne ja tagasihoidlik<br />
vorm avaneb Rakvere tänava<br />
pool asuvale platsile, tekitades<br />
selle serva varikatusega kaetud<br />
ja platsile avaneva fassaadi,<br />
tänava elanikud on avaldanud<br />
valla kavale vastuseisu. „Narva<br />
maantee piirkonnas elab ligikaudu<br />
3000 inimest, Raudtee<br />
tänava ääres aga sada korda vähem,”<br />
esitas ta ühe argumendi,<br />
miks liiklust soovitakse ümber<br />
suunata.<br />
„Liikluse ümberkorraldamine<br />
on aga alles planeerimisjärgus<br />
Foto: ärihoone eskiis<br />
mida embab hoone pehmevormiline<br />
tellissein,” seisab kodulehel.<br />
„Tellisseina on lõigatud<br />
bürookorruste ja parklakorruse<br />
ulatuses kindla rütmiga vertikaalsed<br />
aknaavad, mis tekitavad<br />
jõulise tellismahu servadele<br />
peenekoelise mustri. Klaasfassaadi<br />
ees on tsingitud torudest<br />
päikesekaitse, mis ei lase liigset<br />
päikesevalgust lõuna poole avanevatesse<br />
büroodesse.”<br />
Foto: eskiisprojekt<br />
ja et asfaltkattega tee rajamine<br />
on kallis, võib see reaalsuseks<br />
saada alles kümne aasta pärast,”<br />
sõnas Kaasik.<br />
JT<br />
Veski ja Jaama tänava ristumiskohta<br />
Tallinna-Narva<br />
maantee ääres kavandatakse<br />
tulevikus kahte ärihoonet,<br />
mis on ka omamoodi müratõkkeks<br />
linna poole jääva<br />
eramurajooni ees.<br />
Et see maa-ala kuulub riigile,<br />
siis on vallaarhitekt Kristi<br />
Kaasiku sõnul vaid aja küsimus,<br />
millal maaomanik selle<br />
enampakkumisel müüki paneb.<br />
„Riik maavaldajana on huvitatud<br />
kasumi teenimisest ja<br />
seetõttu on üsna loogiline, et<br />
detailplaneeringu järgi on seal<br />
praegu asuva kasesalu kohale<br />
kavandatud kaks ärihoonet,”<br />
selgitas Kaasik. Maa-amet on<br />
andnud põhimõttelise nõusoleku,<br />
et samasse piirkonda tehakse<br />
haljasala, mis tulevikus<br />
antakse munitsipaalomandisse.<br />
Maad saab omavalitsusele taotleda<br />
pärast detailplaneeringu<br />
kehtestamist. 1,2 hektari suurusele<br />
haljasalale plaanitakse rajada<br />
ka mänguväljak. Ärihoonete<br />
linnapoolsele küljele on<br />
kavandatud kohvikute ala.<br />
Samas piirkonnas Mercedese<br />
autokeskuse lähedal on veel<br />
paari krundi jagu riigimaad,<br />
millel on ruumi kahele väiksemale<br />
ärihoonele.<br />
„Need kavandatavad ärihooned<br />
on osa Veski tänava ja<br />
sellega piirnevate maaüksuste<br />
detailplaneeringust,” sõnas<br />
Kaasik. Ta tõdes, et kuna detailplaneeringu<br />
algatamisest<br />
tegeliku ehituseni kulub aega<br />
vähemalt paar-kolm aastat,<br />
siis võib mõnikord juhtuda, et<br />
arendajate huvi ja jaks midagi<br />
Stokker kolib<br />
linna serva<br />
Jõhvi kalmistu lähedal<br />
asuvale kahe tankla vahelisele<br />
alale kavandatakse<br />
tööriistakeskuse Stokker<br />
uut hoonet.<br />
Stokkeri keskus ehitatakse<br />
Statoili bensiinijaama<br />
juurde, selleks tõstetakse<br />
praegu lohus olev krunt<br />
paari meetri võrra kõrgemale,<br />
et see oleks tanklaga<br />
ühel tasapinnal.<br />
„Maa-ala täidetakse, et<br />
seda piirkonda kenamaks<br />
muuta ja samas leevendada<br />
sademevee probleeme,” ütles<br />
vallaarhitekt Kristi Kaasik.<br />
Novembris kehtestatava<br />
detailplaneeringu järgi võib<br />
uus hoone kerkida üsna kiiresti,<br />
sest ettevõte kasutab<br />
ehituseks tüüpprojekti.<br />
JT<br />
Ärihooned müratõkkeks<br />
Erika Prave foto<br />
Kristi Kaasiku sõnul on Jõhvis<br />
koostamisel kahe väga suure<br />
maa-ala detailplaneering ja lisaks<br />
mitmeid väiksemaid. Veski<br />
tänava kõrval võetakse ette ka<br />
Raudtee tänava planeering.<br />
ehitada saab enne otsa. „Paljudele<br />
detailplaneeringutele on<br />
elu antud majandusliku õitsengu<br />
ajal ja nad on valmis saanud<br />
nüüd, mil on languse aeg. Seega<br />
ei saa öelda, millal ühte või<br />
teist hoonet reaalselt ehitama<br />
hakatakse.”<br />
JT<br />
Jõhvi vallavolikogu algatas<br />
20.11.<strong>2008</strong>. aasta otsusega<br />
nr 261 Jõhvi linna Sompa<br />
tn 5a, Sompa tn 5d kruntide<br />
ja jätkuvalt riigi omandis<br />
oleva maa-ala detailplaneeringu<br />
koostamise.<br />
Detailplaneeringuga soovitakse<br />
muuta Jõhvi linna<br />
üldplaneeringut maakasutuse<br />
sihtotstarbe osas – äri- ja tee-<br />
TEATED<br />
nindusettevõtete maa soovitakse<br />
muuta sotsiaalmaaks. Detailplaneeringu<br />
koostamise eesmärk on<br />
maa-ala kruntideks jaotamine,<br />
kruntidele sotsiaalmaa sihtotstarbe<br />
määramine, ehitusõiguse<br />
määramine olemasolevate hoonete<br />
laiendamiseks (vastavalt<br />
kehtivale detailplaneeringule).<br />
Planeeritav ala hõlmab Sompa<br />
tn 5a ja Sompa tn 5d kinnistuid<br />
ning läheduses asuvat<br />
jätkuvalt riigi omandis olevat<br />
maa-ala. Planeeritava ala suurus<br />
on u 0,8 ha.<br />
Sama korraldusega ei algatatud<br />
Jõhvi linna Sompa tn 5a,<br />
Sompa tn 5d kruntide ja jätkuvalt<br />
riigi omandis oleva maa-ala<br />
detailplaneeringu keskkonnamõju<br />
strateegilist hindamist. Jõhvi<br />
vallavalitsus ei pea keskkonnamõju<br />
strateegilist hindamist vajalikuks<br />
järgmistel kaalutlustel:<br />
1) kavandatav tegevus ei avalda<br />
negatiivset mõju olemasolevale<br />
linnakeskkonnale; 2) planeeritaval<br />
alal ei ole kaitsealuseid<br />
objekte; 3) planeeritavale alale<br />
ei ole teadaolevalt seatud muid<br />
piiranguid ja kitsendusi; 4) planeeringuga<br />
ei kavandata olulise<br />
keskkonnamõjuga tegevust,<br />
mida on nimetatud keskkonnamõju<br />
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi<br />
seaduse § 6<br />
lõigetes 1 ja 2 ning vabariigi<br />
valitsuse 29.08.2005. aasta määruses<br />
nr 224 „Tegevusvaldkondade,<br />
mille korral tuleb kaaluda<br />
keskkonnamõju hindamise algatamise<br />
vajalikkust, täpsustatud<br />
loetelu”; 5) planeeringuala ei<br />
asu altkaevandatud alal; 6) kuigi<br />
detailplaneeringuga soovitakse<br />
muuta kehtivat Jõhvi linna üldplaneeringut,<br />
ei ole sellel valla<br />
jaoks olulist negatiivset mõju,<br />
sest planeeringualale ei kavandata<br />
uute hoonete rajamist, vaid<br />
ainult olemasolevate hoonete<br />
laiendamist ning sedagi kehtiva<br />
detailplaneeringu kohaselt.<br />
Detailplaneeringu koostamise<br />
korraldaja on Jõhvi vallavalitsus<br />
(aadress Keskväljak 4,<br />
41595 Jõhvi), kehtestaja on<br />
Jõhvi vallavolikogu (aadress<br />
Keskväljak 4, 41595 Jõhvi).<br />
Väljaandja: JÕHVI VALLAVALITSUS Toimetaja: ERIKA PRAVE, tel. 517 1032, erika.prave@johvi.ee Küljendaja: Pille Rüütel<br />
Trükkija: trükikoda TRÜKIS
Change language