You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Nr. 10 (74) <strong>Detsember</strong> <strong>2009</strong> Tasuta<br />
Uus aasta võetakse<br />
vastu ilutulestikuga<br />
Uut aastat tervitatakse nagu varemgi<br />
Keskväljakul ilutulestikuga,<br />
mis lastakse taevasse täpselt südaööl.<br />
Tänavuse tulevärgi eest on<br />
maksnud sponsorid.<br />
Osaühingud Järve Biopuhastus<br />
ja Jõhvi Veemajandus on ilutulestiku<br />
jaoks andnud 25 000 krooni.<br />
Inimeste ohutuse huvides lennutatakse<br />
tänavu raketid õhku viadukti<br />
alla jäävast parklast, mitte kaubakeskuse<br />
juurest nagu varem, ütles<br />
abivallavanem Priit Kesler. Sellest<br />
hoolimata saab tuledemängu jälgida<br />
Keskväljakult.<br />
Jõhvis on sponsorid aastavahetuse<br />
ilutulestiku korraldamise varemgi<br />
enda õlgadele võtnud. Viimased<br />
kolm aastat on selleks kulutatud<br />
30 000 krooni, tänavu on kavas<br />
piirduda viis tuhat krooni väiksema<br />
summaga. JT<br />
Esitati valimisaruanded<br />
Vabariigi valimiskomisjonile esitatud<br />
aruannetest selgub, et valimised<br />
võitnud valimisliit Jõhvi Heaks kulutas<br />
kampaaniale 232 000 krooni,<br />
ulatuslikku reklaami teinud Jõhvi<br />
Elanik näitas kuludeks aga vaid<br />
50 000 krooni.<br />
Valimisliidule Jõhvi Heaks läks<br />
üks volikogu koht maksma üle<br />
20 000 krooni. Kulutatud 232 000<br />
krooni hõlmas nii välireklaami kui<br />
ka mitmetes kohalikes ajalehtedes ja<br />
raadios tehtud reklaami. Valimisliidu<br />
suurim toetaja oli 40 000 krooniga<br />
valimisliidu juht Tauno Võhmar.<br />
25 000 krooni panustas Meelis Tint<br />
ja 20 000 krooni Teet Enok. Mõlemad<br />
on ehitusettevõtjad ja said ka<br />
vallavolikogu liikmeks. Võhmari<br />
sõnul tuli valimisliidule väiksemaid<br />
summasid veel mitmetelt ärimeestelt.<br />
Peale suurtoetuste kogunes ligemale<br />
60 000 krooni valimisliidus<br />
kandideerinute annetustest.<br />
Ärimeeste Nikolai Ossipenko ja<br />
Vjatšeslav Šlõki juhitud valimisliidu<br />
Jõhvi Elanik reklaamid jooksid<br />
nädalaid kohalikus kaabeltelevisioonis<br />
ja Raadio Virus ning täitsid<br />
kümneid lehekülgi tasuta levitatavas<br />
trükises Panorama. Aruande kohaselt<br />
maksis valimisliit selle reklaami<br />
eest nende kanalite omanikule, osaühingule<br />
Lites kokku 14 000 krooni.<br />
Ülejäänud raha kulus teistele kanalitele,<br />
kust osteti vaid üksikuid reklaamipindu.<br />
Kokku näidati aruandes<br />
valimiskampaania summaks 50 000<br />
krooni.<br />
Jõhvi Elaniku valimiskampaania<br />
suurimad toetajad olid ärimees Pavel<br />
Kudinov 13 750 ja Kohtla-Järve ase<strong>linn</strong>apea<br />
Ljudmila Jantšenko 11 000<br />
krooniga. Nikolai Ossipenko, kes on<br />
ka osaühingu Lites omanik, panustas<br />
kampaaniasse alla 8000 krooni. JT<br />
Gümnaasiumi juhtkond<br />
tantsis „Luikede järve”<br />
Priit Palmet, Ivo Tupits ja Ain Iro.<br />
Jõhvi gümnaasiumi tänavusel jõulupeol<br />
tantsisid kooli direktor Ivo<br />
Tupits, õppealajuhataja Ain Iro<br />
ja kehalise kasvatuse õpetaja Priit<br />
Palmet „Väikeste luikede tantsu”<br />
balletist „Luikede järv”.<br />
Direktori sõnul oli tegu täieliku<br />
Volikogu kehtestas kalmistu hinnakirja,<br />
sest jaanuarist alates on surnuaed<br />
vallavalitsuse haldusalas.<br />
„Soov on teha sellest korralik kalmistu<br />
– tahame või mitte, aga see on<br />
üks <strong>linn</strong>a visiitkaart,” ütles abivallavanem<br />
Priit Kesler. „Sellega peab<br />
tõsiselt tegelema ja kalmistust saadav<br />
raha peab minema selle arenguks,<br />
mitte kuskile ära kaduma.”<br />
Seni riigile kuulunud maa anti<br />
sellest aastast omavalitsusele üle ja<br />
vallavalitsus võtab seni kalmistut<br />
hallanud Mihkli kirikult ülesanded<br />
enda kanda. Selleks võttis vallavalitsus<br />
surnuaiavahi ja kaks hauakaevajat<br />
oma töötajate nimekirja.<br />
Et vald hakkab kalmistut haldama<br />
esmakordselt, pakuti detsembri<br />
eneseületamisega, sest tantsunumber<br />
ei kuulu kergemate kilda. Mitmepäevast<br />
harjutamist saatis edu – pealtvaatajad<br />
tervitasid tantsijaid tulise aplausiga.<br />
Koolis on juba traditsiooniks saanud,<br />
et jõuluballil esinevad õpilased<br />
Foto: Erika Prave<br />
ja õpetajad üksteisele. Tänavu tantsisid<br />
õpetajad hiphoppi, kankaani ja<br />
„Väikeste luikede tantsu”. Viimast on<br />
koolis etendatud eri variatsioonides<br />
mitu korda ja see kuulus ka õpetajate<br />
ideeteatri repertuaari.<br />
JT<br />
Vallavalitsus hakkab ise kalmistut haldama<br />
volikogus välja esialgne teenuste<br />
hinnakiri, mis võib aja jooksul muutuda.<br />
„Ütlen ausalt, et väga raske on<br />
prognoosida, kui palju sureb tuleval<br />
aastal inimesi ja mitu matust tehakse.<br />
Et kirik ei ole kohustatud meile<br />
aru andma, siis koostasime hinnakirja<br />
teiste kalmistute eeskujul,”<br />
selgitas Kesler ja lisas, et kui volikogu<br />
hinnakirja ei kinnita, on uuest<br />
aastast kalmistul anarhia – Mihkli<br />
kirik enam teenust ei osuta ja vallavalitsusel<br />
pole teenuste hinnakirja<br />
olemaski.<br />
Kesler tunnistas, et kuigi kalmistuga<br />
tegeles seni kirik, kulutati vallaeelarvest<br />
suuri summasid – ainuüksi<br />
prügivedu maksis 600 000 krooni<br />
aastas, lisaks tasuti ohtlike puude mahavõtmise<br />
eest.<br />
Volikogu opositsioonisaadik Ljudmila<br />
Jantšenko tõdes, et hauaplatsi<br />
eraldamine, selle registreerimine ja<br />
matuseloa lunastamine läheb kokku<br />
maksma peaaegu 3000 krooni, mis on<br />
väga kallis.<br />
Kesler sõnas, et teine võimalus on<br />
hindu mitte kehtestada, kuid sellisel<br />
juhul peab maksumaksja kõik kalmistuga<br />
seonduvad kulud kinni maksma<br />
ja see pole samuti õigustatud.<br />
Volikogu kinnitas kalmistu teenuste<br />
uue hinnakirja ja lubas selle teema<br />
juurde poole aasta pärast naasta.<br />
JT<br />
LÜHIDALT DETSEMBRI VOLIKOGUS<br />
VASTUVÕETUD OTSUSTEST<br />
Aasta viimasel volikogu istungil arutati<br />
läbi kakskümmend päevakorrapunkti.<br />
Enne päevakorra vastuvõtmist esitasid<br />
volikogu liikmed Vjatšeslav Šlõk ja<br />
Aleksandr Borovkov päevakorrapunktide<br />
kohta parandusettepanekud. Samas<br />
hääletasid nad kohe koos teistega oma<br />
punktide arutamise vastu, kui tõstsid<br />
käe selle poolt, et järgitaks päevakorra<br />
esialgset varianti.<br />
Üks Šlõki ja Borovkovi ettepanek puudutas<br />
vallavalitsuse koosseisu muutmist.<br />
Seoses kriitilise majandusliku seisuga<br />
tulnuks nende arvates kolmandik vallavalitsuse<br />
töötajatest koondada ja nende<br />
töökohustused üle anda allesjäänud ametnikele.<br />
„Vallavalitsusest tuleb välja võtta<br />
liigsed lauad,” seisis ettepanekus. Volikogu<br />
esimees Kaarel Pürg ütles, et volikogu liikmed<br />
peaksid oma ettepanekute tegemisel<br />
konkreetsemad olema, näiteks nimetama,<br />
millised ametikohad on üleliigsed. Seepeale<br />
lubas Šlõk Tamara Põlevina vahendusel<br />
järgmisel korral esitada nimekirja ametnikest,<br />
kes tuleks töölt vabastada.<br />
Volikogu aseesimees Niina Neglason<br />
sõnas, et volikogu liikmed võiksid ettepanekuid<br />
tehes enam mõelda, sest ametnikke<br />
ei saa suvaliselt lahti lasta.<br />
Vallavanem Tauno Võhmari sõnul tegi<br />
ta suure osa koondamistest ära juba siis,<br />
kui Jõhvi <strong>linn</strong> ja vald 2005. aastal ühinesid.<br />
“Kui minu asemel oleks keegi teine,<br />
töötaks ehk tänagi vallavalitsuses 70, aga<br />
mitte 40 inimest. Sel juhul oleks muidugi<br />
praegu võimalik 30 ametnikku koondada,”<br />
lausus vallavanem.<br />
Hüvitised jäävad alles<br />
Volikogu ei olnud nõus opositsiooni<br />
ettepanekuga lõpetada volikogu liikmetele<br />
hüvitise maksmine. „Volikogu liikmed<br />
võiksid töötada ka ilma hüvitiseta,” arvas<br />
Ljudmila Jantšenko. Väidetavalt saaks nii<br />
maksumaksja raha kokku hoida 1,5 miljonit<br />
krooni aastas. „Kui keegi teeb tööd, siis<br />
pole kuritegu, et ta selle eest ka hüvitist<br />
saab,” märkis Niina Neglason. „Tööandja ei<br />
maksa volikogu liikmele selle aja eest, mil<br />
ta saadikutööd teeb, ja paraku pole kõik volikogu<br />
liikmed firmaomanikud, kes saaksid<br />
ise enda palganumbrit reguleerida.”<br />
Neglasoni sõnul võib saadik hüvitisest<br />
vabatahtlikult loobuda, kui tunneb, et tema<br />
panus volikogu töös on liiga väike. Seni ei<br />
ole loobumisavaldust keegi esitanud.<br />
Tasuline parkimine jääb alles<br />
Toetuseta jäi ka opositsioonisaadikute<br />
ettepanek lõpetada <strong>linn</strong>as tasuline parkimine.<br />
„Tasulise parkimise vastu protestivad<br />
need, kes eksivad selle korra vastu,”<br />
arvas Jõhvi abivallavanem Priit Kesler.<br />
„Parkimisala märk on täpselt samasugune<br />
liiklusmärk nagu „Stopp” või „Anna teed”<br />
ning kui seda ei märgata, on lood halvad.”<br />
Tasulise parkimise alal on kogu aeg<br />
vabu kohti, kuhu need, kel on vaja <strong>linn</strong>as<br />
kiiresti asju ajada, saavad auto jätta.<br />
Vallakassasse laekub parkimistasu<br />
20 000 krooni ja trahviraha valesti parkimise<br />
eest 1,3 miljonit krooni aastas.<br />
Vallakodanik volikogus<br />
Volikogu istungit oli vaatama tulnud<br />
vallakodanik Ellen Visnap, kes esitas<br />
volikogule kolm küsimust. Proua Visnap<br />
tunnistas, et talle ei meeldi, et volikogu<br />
liikmed podisevad laua ümber nagu pudrupada.<br />
See märkus oli asjakohane, sest<br />
seekordne volikogu istung oli väga lärmakas.<br />
„Härra Šlõk ja härra Borovkov, ärge<br />
palun rääkige,” pidi esimees Kaarel Pürg<br />
saadikuid mitu korda manitsema. JT
2 Uudised JÕHVI TEATAJA <strong>Detsember</strong> <strong>2009</strong><br />
Tartu 2 saab uue fassaadi<br />
Uuel aastal tahetakse korda teha vallale<br />
kuuluv hoone aadressil Tartu 2.<br />
Muu hulgas soovitakse renoveerida<br />
hoone fassaad. Töödeks vajaliku raha<br />
küsis vallavalitsus EASilt.<br />
Valla peaarhitekt Andres Toome ütles,<br />
et remonditööde eesmärk on muuta<br />
maja tänapäevasemaks ja klientidele<br />
mugavamaks. Selle väliskülgede korrastamine<br />
aitab parandada ka kesk<strong>linn</strong>a<br />
üldilmet.<br />
Peale selle hoone kuuluvad vallale<br />
ka seltsimaja, raamatukogu, kaks gümnaasiumi<br />
ja kaks lasteaeda, kuid nende<br />
välimuse parandamist lähiajal plaanis<br />
pole. Küll aga on vene gümnaasiumi ja<br />
seltsimaja renoveerimiseks ettevalmistustöid<br />
tehtud, nii et siis, kui leitakse<br />
tööde rahastaja, saab kohe pihta hakata.<br />
Vallavalitsuse pikaajalisem eesmärk<br />
on seltsimajja kolida ja sellest hoonest<br />
väärikas raekoda ehitada.<br />
Vene gümnaasiumi kohta ütles<br />
Andres Toome, et rekonstrueerimisprojekt<br />
on olemas. Seoses kooli basseini<br />
remondiga parandatakse osaliselt hoone<br />
vundamenti ja fassaadi, kuid terve<br />
hoone väliskülje remont jääb paremaid<br />
aegu ootama.<br />
Mis puudutab eraomanikele kuuluvate<br />
hoonete korrastamist, siis see sõltub<br />
suuresti omanike plaanidest.<br />
Nii näiteks soovib omanik Tartu 2<br />
kõrval asuva endise muusikakooli hoone<br />
sootuks lammutada, et selle asemele<br />
Jaanuarist on vallas<br />
üks jäätmeveo piirkond<br />
Uuel aastal peaks jõhvilaste jäätmed<br />
prügimäele viima OÜ Ekovir, kelle<br />
pakkumine tunnistati riigihankel parimaks.<br />
„Vallavalitsus kinnitas toimunud<br />
riigihankel parimaks Ekoviri, see firma<br />
sai kõige enam punkte,” ütles abivallavanem<br />
Priit Kesler. „Samas teame,<br />
et ükski prügiveo konkurss pole ilma<br />
kohtuvaidlusteta lõppenud, nii et täpsest<br />
prügiveo hinnast saab rääkida alles<br />
siis, kui leping on sõlmitud. Kindel on,<br />
et teenuse hind ei tõuse, vaid pigem langeb.”<br />
Prügiveo hankedokumendid võttis<br />
välja seitse ettevõtet, pakkumise tegi<br />
neli ja neist kaks ei kvalifitseerunud<br />
hankes osalemiseks.<br />
Kui hanke võitnud prügiveofirmaga<br />
sõlmitakse leping, on uuest aastast Jõhvis<br />
üks ühtne prügiveo piirkond ja teenuse<br />
hind on samuti kõigile sama. Va-<br />
Arengukomisjon<br />
Esimees Kalev Naur<br />
Aseesimees Alar Seppern<br />
Liikmed:<br />
Vello Juhkov<br />
Anry Kramskoi<br />
Valentina Korolenko<br />
Terje Bürkland<br />
Piia Tamm<br />
Eelarvekomisjon<br />
Esimees Meelis Tint<br />
Aseesimees Aleksei Naumkin<br />
Liikmed:<br />
Viktor Nikolai<br />
Monika Helmerand<br />
Jaak Saar<br />
Haridus- ja noorsootöökomisjon<br />
Esimees Elle Seliverstova<br />
Aseesimees Kalev Naur<br />
Liikmed:<br />
Mare Lihtsa<br />
Ivo Tupits<br />
Arthur Seppern<br />
Katrin Tamme<br />
suurem ehitada. Et hoone asub kesk<strong>linn</strong>as,<br />
on aga uue maja ehituseks soovitatav<br />
välja kuulutada arhitektuurikonkurss<br />
ja seetõttu on asi soikunud.<br />
Mitme eravaldusesse kuuluva hoone<br />
remonti takistab asjaolu, et sellel<br />
on mitu omanikku, kes on eri meelel<br />
ega suudagi kokku leppida. Nii näiteks<br />
soovis tööhõiveamet renoveerida oma<br />
hoonet (kus asub ka kauplus, mille nimi<br />
rahvasuus on Lambapood), rahagi oli<br />
olemas, aga maja teised omanikud ei<br />
olnud nõus tööde eest maksma ja nii ei<br />
tehtud kokkuvõttes midagi.<br />
Toome sõnul on eraomandi puhul<br />
mõnikord vaja poliitilist tahet ehk volikogu<br />
otsust, millega antakse korraldus<br />
hoone korda teha. „Võib-olla siis leiab<br />
omanik, et mõttekam on kinnisvara<br />
maha müüa, kui hakata seda kohendama.”<br />
Promenaadi teise etapi ehitus, mille<br />
käigus muutub ka Keskväljak, võib<br />
mõju avaldada Tsentraali välisilmele.<br />
Jewe keskuse väline külg muutub siis,<br />
kui hoone omanikud viivad kavandatud<br />
ehitused lõpule. Plaanide järgi ehitatakse<br />
praeguse Jewe parkla kohale hooned.<br />
Majade välimus paraneb ka siis,<br />
kui remonti on hakatud tegema soojustamise<br />
eesmärgil. Korteriühistud on<br />
hakanud sellele järjest rohkem rõhku<br />
panema. „Korrastatud kortermajas asuva<br />
korteri väärtus kasvab,” lisas Andres<br />
Toome. JT<br />
rem oli Jõhvis kaks prügiveo piirkonda<br />
erinevate teenuse hindadega.<br />
Vald soodustab igati ka jäätmete<br />
sortimist. Endiselt võivad korteriühistud<br />
tasuta kasutada vallavalitsuse ostetud<br />
paberi- ja papi- ning pakendimahuteid.<br />
Uuest aastast hakatakse biolagunevaid<br />
jäätmeid eraldi koguma üle saja<br />
korteriga elamutes, üle 200 kohaga majutuskohtades<br />
ja suurema kui 200ruutmeetrise<br />
müügipinnaga toidukauplustes.<br />
Nemad peavad endale muretsema<br />
ka vastavad mahutid. 2011. aastast<br />
alates peavad neid jäätmeid sortima ka<br />
60 korteriga korrusmajades elavad inimesed.<br />
Biolagunevad jäätmed on köögi- ja<br />
sööklajäätmed ning säilivusaja ületanud<br />
toidukaubad. Need tuleb konteinerisse<br />
panna ilma pakendita.<br />
JT<br />
Volikogu kinnitas komisjonide koosseisud<br />
Volikogu kinnitas alaliste komisjonide koosseisud. Komisjonide töös osaletakse vabatahtlikult.<br />
Nende ülesannete hulka kuulub volikogu eelnõude ja istungite ettevalmistamine.<br />
Svetlana Safronova<br />
Sergei Ridal<br />
Maris Treial<br />
Svetlana Vassiljeva<br />
Kultuuri- ja sporditöökomisjon<br />
Esimees Ilmar Aun<br />
Aseesimees Teet Enok<br />
Liikmed:<br />
Heli Vähk<br />
Margit Kollo<br />
Tõnu Raidma<br />
Liina Mihkelson<br />
Rene Kundla<br />
Priit Kaasik<br />
Tõnu Eapost<br />
Rita Lepik<br />
Maaelukomisjon<br />
Esimees Astrid Niinepuu<br />
Aseesimees Aleksei Naumkin<br />
Liikmed:<br />
Arvo Aller<br />
Tiit Kangur<br />
Heljo Mones<br />
Foto: Erika Prave<br />
Tammiku rahvamaja on üks vallale kuuluvatest hoonetest, mis saab sel aastal uue katuse<br />
ja värske ilmega fassaadi.<br />
Vee kvaliteedi<br />
parandamiseks saadi raha<br />
Hiljemalt kahe ja poole aasta pärast<br />
voolab jõhvilaste kraanidest euronõuetele<br />
vastav joogivesi – detsembri<br />
keskpaigas saadi Brüsselist kinnitus,<br />
et ühisveevarustuse renoveerimise<br />
projekt saab Ühtekuuluvusfondist<br />
479 miljonit krooni.<br />
Sellele summale lisandub veel kakssada<br />
miljonit krooni neljalt projektis<br />
osalevalt omavalitsuselt.<br />
„Nüüd on kindlus käes, et raha selle<br />
projekti jaoks tõesti ka tuleb,” ütles abivallavanem<br />
Priit Kesler. Tema sõnul on<br />
raha eraldamise otsust oodates hakatud<br />
juba ettevalmistustöid tegema, tööle on<br />
võetud projektijuht ja välja kuulutatud<br />
riigihange järelevalvet tegeva firma<br />
leidmiseks.<br />
Projekti eestvedaja on Järve Biopuhastus.<br />
Kui see projekt on lõpule viidud,<br />
saab Jõhvi joogivee Kurtna-Vasavere<br />
Majanduskomisjon<br />
Esimees Alar Seppern<br />
Aseesimees Meelis Tint<br />
Liikmed:<br />
Paul Paas<br />
Joel Guljavin<br />
Arnold Persidski<br />
Andres Brenkin<br />
Viktor Malõgin<br />
Revisjonikomisjon<br />
Esimees Viktor Rumjantsev<br />
Aseesimees Kaarel Pürg<br />
Liige Kalev Naur<br />
Sotsiaalkomisjon<br />
Esimees Niina Neglason<br />
Aseesimees Gale Popova<br />
Liikmed:<br />
Uno Sepp<br />
Kaia Kaldvee<br />
Jelena Lukjanets<br />
Arnold Persidski<br />
Ilona Põld<br />
Sirli Tammiste<br />
Artur Põld<br />
Endel Paap<br />
veehaardest ja Ahtme külje alla puuritavast<br />
neljast uuest puurkaevust. Veehaardest<br />
Ahtmesse suunduv toorveemagistraal<br />
rekonstrueeritakse täies ulatuses.<br />
Ette on nähtud ka uue joogiveetöötlusjaama<br />
rajamine. Pärast jaama suunatakse<br />
vesi torustikku ja see jõuab tarbijani.<br />
Samast juhitakse vesi ka Kohtla-<br />
Järvele. Jõhvi puurkaevud suletakse.<br />
Plaanide kohaselt saab veetöötlusjaam<br />
valmis hiljemalt 2012. aastaks.<br />
„Kui Jõhvi hoonete majasisesed torud<br />
on heas korras, peaks tarbijateni siis<br />
jõudma eurokvaliteedile vastav väga<br />
hea joogivesi. Praegu oleme sunnitud<br />
tervisekaitseinspektsiooni loaga jooma<br />
vett, mis ei vasta euronõuetele,” ütles<br />
Kesler.<br />
Joogiveeprojekt, milles Jõhvi teeb<br />
koostööd Kohtla-Järve, Püssi ja Kiviõliga,<br />
lõpeb 2013. aastal.<br />
JT<br />
Vallavalitsuses on<br />
ametis õigusnõunik<br />
Novembrist alates<br />
töötab vallavalitsuse<br />
õigusnõunikuna<br />
Indrek Arming (43),<br />
nimetatud ametikoht<br />
oli maikuust<br />
saati täitmata.<br />
„Soovin töötada<br />
õpitud erialal ja koguda nii-öelda mütsi<br />
alla käivat kapitali,” sõnas Audentese<br />
kõrgkoolis juristi elukutse omandanud<br />
Arming (fotol). Varem on ta ametis olnud<br />
Kohtla-Järve ja Narva <strong>linn</strong>avalitsuses, kus<br />
tegeles <strong>linn</strong>avaradega. Arming on juhtinud<br />
Järve Bussiparki ja töötanud Eesti<br />
Põlevkivis ASi Mäetehnika administratsioonijuhina.<br />
Ta omandab magistrikraadi<br />
Tal<strong>linn</strong>a Tehnikaülikoolis.<br />
Pool aastat tagasi lahkus vallavalitsuse<br />
õigusnõuniku ametikohalt Veronika<br />
Kossar, sest selles ametis ei olnud<br />
piisavalt töökoormust. Nüüdseks<br />
on aeg näidanud, et juriidilisi teadmisi<br />
nõudvaid ülesandeid on omavalitsusel<br />
siiski nii palju, et nendega tegelemiseks<br />
oli vaja ametnik tööle võtta. JT<br />
Tunnustati vene<br />
gümnaasiumi väärt tegu<br />
Haridus- ja teadusminister Tõnis<br />
Lukas tunnustas konkursile<br />
„Väärt tegu” esitatud tarmukaid<br />
algatusi, teiste seas ka Jõhvi vene<br />
gümnaasiumi ning Märjamaa<br />
gümnaasiumi 9. klasside õpilaste<br />
ja õpetajate koostöös läbi viidud<br />
kolme teemapäeva, mis olid pühendatud<br />
eesti kirjanikele.<br />
Teemapäevade jooksul õpiti<br />
tundma Eduard Vildet, Friedrich<br />
Reinhold Kreutzwaldi ja Lydia Koidulat,<br />
nende loomingut ja kultuurikeskkonda.<br />
Ühiselt külastati muuseume,<br />
kuulati ja tehti ettekandeid,<br />
peeti diskussioone ja veedeti lõbusalt<br />
aega. Ühistegevuse kaudu loodi<br />
tihedamad sidemed eesti ja vene<br />
keelt emakeelena kõnelevate noorte<br />
vahel.<br />
„Kõik koolid on omanäolised,”<br />
ütles minister Tõnis Lukas. „Kui<br />
õpilased saavad anda oma koolile<br />
näo, siis muutub see neile senisest<br />
kodusemaks ja huvitavamaks kohaks.<br />
Kui kool on sõbralik ja huvitav,<br />
siis tahetakse seal ka innukamalt<br />
õppida.”<br />
Tänavu juba neljandat korda<br />
korraldatud konkursi eesmärk on<br />
tunnustada ja väärtustada koolide<br />
ja koolieelsete lasteasutuste uuenduslikke<br />
ettevõtmisi ning levitada<br />
mitmesuguste algatuste ja projektide<br />
kogemusi.<br />
Promenaadi<br />
II etapi kavandab<br />
Luhse ja Tuhal<br />
Kalmistust kontserdimajani kulgeva<br />
promenaadi teise etapi kavandab<br />
arhitektuuribüroo Luhse<br />
ja Tuhal, mis oli ainus avalikul<br />
pakkumisel osalenud ettevõte.<br />
Kalmistu ja kontserdimaja vaheline<br />
jalg- ja kergliiklustee peab<br />
valmis saama 2011. aastaks ja selle<br />
rajamine on seotud ka liiklussõlme<br />
ümberehitusega.<br />
Sel sügisel lõppes promenaadi<br />
esimene etapp, mille käigus sai<br />
Mihkli kiriku ümbrus uue näo, nii et<br />
pühakoda paistab nüüd paremini välja.<br />
Uus, Inglise pargi stiilis välimus<br />
on ka Vabadussõja mälestussamba<br />
ümbrusel. Rakvere tänava kirikupoolsesse<br />
serva pandi uus tänavakate<br />
ja valgustus ning kiriku juurde<br />
kerkis uus mänguväljak.<br />
Promenaadi rajamise tõttu suleti<br />
teelõik, mis viib Swedbanki hoone<br />
eest kiriku juurde, ja seda autoliikluseks<br />
enam ei avatagi. Uus sissesõidutee<br />
Rakvere tänavalt Viru tänavale<br />
tekib siis, kui ehitatakse valmis liiklussõlm.<br />
Kalmistust kontserdimajani kulgeva<br />
jalakäijate promenaadi ja kergliiklustee<br />
rajamiseks sai vallavalitsus<br />
44,6 miljonit krooni euroraha, millele<br />
omalt poolt lisatakse 7,8 miljonit<br />
krooni.<br />
Hotelli alal võetakse<br />
puid maha<br />
Endise sõjaväeosa territooriumil<br />
tehakse uue hotelli ehituseks vajalikku<br />
raiet.<br />
Maha võetakse puud, millel on<br />
vanuse tõttu tüvevigastused.<br />
Vallavalitsuse raieloa alusel võtab<br />
puud maha OÜ Latesto. Tööde<br />
tellija OÜ Abacom Invest alustab<br />
uuel aastal seal kontserdimaja kõrvale<br />
rajatava hotelli ehitust.<br />
Viiekorruselisse hotelli kavandatakse<br />
95 numbrituba, veekeskust,<br />
konverentsisaali, restorani ja väliterrassiga<br />
kohvikut. Rajatakse ka<br />
maa-alune parkla. Hotellis saab tööd<br />
70–80 inimest.<br />
JT
<strong>Detsember</strong> <strong>2009</strong> JÕHVI TEATAJA<br />
Jõhvi keskraamatukogus saab<br />
peagi vaadata näitust raamatutest,<br />
mille on kogunud<br />
ja meile saatnud Eesti Arhiiv<br />
Ühendriikides.<br />
See on organisatsioon, mille<br />
eesmärk on talletada pagulusse<br />
sattunud eestlaste ajalugu. Juba<br />
aastakümneid on nad Eestisse<br />
ka raamatuid saatnud ja seekord<br />
koguti annetusi meie raamatukogule.<br />
Pagulaseestlaskonnal on olnud<br />
küllaltki suured isiklikud<br />
raamatukogud. Raamatutesse on<br />
suhtutud suure austusega, neid<br />
on kingitud tähtpäevade puhuks<br />
ja pärandatud edasi. Nüüd<br />
on aga raamatutest lugu pidav<br />
põlvkond kadumas ning ega<br />
järeltulijad oskagi eesti keelt.<br />
See on üks põhjustest, miks<br />
väliseestlaste raamatud meile<br />
saadeti. Muu hulgas jõudis siia<br />
ka palju ingliskeelseid jutu- ja<br />
teatmeraamatuid, mille on enamasti<br />
annetanud ümberkaudsed<br />
raamatukogud.<br />
Kuid enne veel, kui viis tonni<br />
trükiseid meile kohale toimetati,<br />
saime suhelda agara ametnikuga,<br />
kes soovis suure summa<br />
tollimaksu sisse nõuda. Õnneks<br />
leidus neid, kes tõlgendavad direktiive<br />
teistmoodi, ja sügisest<br />
saati ongi meie töökal kollektiivil<br />
olnud meeldiv võimalus raamatukuhilaid<br />
vallutamas käia.<br />
Tasuks suure töö eest leidsime<br />
sealt tõelisi aardeid – näiteks<br />
Rootsi põgenenud poetessi Marie<br />
Underi juubeliteose „Ääremail”,<br />
mis on nummerdatud ja<br />
autori poolt signeeritud bibliofiilne<br />
väljaanne. Autogramm ja<br />
pühendus on ka Henrik Visnapuu<br />
viimases luulekogus „Linnutee”,<br />
mis ilmus New Yorgis<br />
1950. aastal. Need ja paljud<br />
teisedki raamatud pärinevad põ-<br />
Uudised<br />
USAst saadeti viis tonni raamatuid<br />
Lepatriinu sünnipäeva tähistati<br />
etendusega „Lilleprintsess”.<br />
Nuku- ja pereteater sai alguse<br />
15 aastat tagasi, kui Jelena ja<br />
Aare Vaher lõid lahku teatrist<br />
Tuuleveski.<br />
Vene keeles lavastatud südamlik<br />
lugu lilleprintsessist<br />
köitis võrdselt nii vene kui ka<br />
eesti lapsi. Sünnipäevalaps ise<br />
kinkis oma väikestele vaatajatele<br />
lepatriinukirjusid õhupalle ja<br />
šokolaadi.<br />
Sünnipäevapeole tulnud<br />
täiskasvanud tunnistasid, et olid<br />
nähtust vaimustatud.<br />
„Nad on nii andekad – mitmekordselt<br />
andekad, nad teevad<br />
laval imet,” kiitis „Lilleprintsessi”<br />
autor ja lavastaja Ferdinand<br />
Veike Jelena ja Aare Vaherit.<br />
hiliselt Ameerikas elanud silmapaistva<br />
eesti kunstniku Eduard<br />
Rüga isiklikust kogust. „Eesti<br />
riik ja rahvas II maailmasõjas”<br />
on nelja mehe koostatud mitmeosaline<br />
koguteos. Suure üllatusena<br />
tulid meile aga samasuguse<br />
kujundusega teose lõpuköited.<br />
Need oli välja andnud Eesti<br />
NSV Riikliku Julgeoleku Komitee,<br />
et teha nõukogudemeelset<br />
propagandat „emigrantidele tõe<br />
levitamiseks”.<br />
Lugejaid rõõmustavad suurepäraste<br />
illustratsioonidega,<br />
eri teemadel välja antud ingliskeelsed<br />
ülevaateteosed, näiteks<br />
paljudest raamatutest koosnev<br />
sari eri maade valitsejatega seotud<br />
aaretest ja kunstiväärtustest.<br />
Vene tsaaride aardeid tutvustavas<br />
raamatus võime näha kauneid<br />
väärismetallist valmistatud<br />
lihavõtte- ehk Fabergé mune,<br />
mille seas on ka tsaari kroonimismuna.<br />
Sisukas 320-leheküljeline<br />
album „The White<br />
House” viib meid jalutuskäigule<br />
läbi Valge Maja, presidentide<br />
jälgedes. Kindlasti pakub huvi<br />
illustreeritud põhjalik ajalugu<br />
geide ja lesbide elust 20. sajandi<br />
Ameerikas.<br />
Lisaks maakonna raamatukogudele<br />
valisid rohkete eesti- ja<br />
ingliskeelsete trükiste seast endale<br />
vajalikke materjale ka Jõhvi<br />
kunstikool, kes sai suurema osa<br />
kunstiraamatutest, Jõhvi gümnaasium,<br />
TÜ Narva kolledž, aga ka<br />
Illuka varjupaigataotlejate keskus<br />
ning kodakondsus- ja migratsiooniameti<br />
väljasaatmiskeskus Harkus.<br />
Asutused ja eraisikud, kes<br />
soovivad samuti endale raamatuid<br />
valida, andku palun teada telefonil<br />
337 0773 või e-posti aadressil<br />
sirje@aip.johvi.ee.<br />
ANNE KIPPAR<br />
SIRJE MALMET<br />
Nukuteater Lepatriinu sai 15<br />
„Nad mängivad mitme nukuga<br />
korraga, samal ajal tegelevad<br />
muusika ja valgusega ning kõik<br />
see moodustab ilusa terviku,”<br />
ütles Eesti nukuteatri grand old<br />
man Veike.<br />
Teatri Marionett kunstiline<br />
juht Mart Puust kinnitas, et Jelena<br />
ja Aare nukuetendused on parimad,<br />
mida ta eales on näinud.<br />
„Perfektne ja nüansirohke mäng<br />
– näitleja sulandub nukuga kokku,<br />
mitte ei raputa teda –, väga<br />
täpsed näitlejad ja väga sümpaatsed<br />
inimesed pealekauba.”<br />
Vaherid pälvisid pikaajalise<br />
ja väljapaistva teatritegevuse<br />
eest Ida-Virumaal kultuuriministrilt<br />
tänukirja, mille andis üle<br />
kultuuriministeeriumi asekantsler<br />
Anne-Ly Reimaa. JT<br />
Foto: Erika Prave<br />
Raamatuannetuse peaorganiseerija Enda-Mai Holland.<br />
Volikogu liige Kalev Naur<br />
tutvustas vene gümnaasiumi<br />
õpilastele kindral Aleksander<br />
Tõnissoni lugu, mille uurimine<br />
on tema hobi olnud mitmeid<br />
aastaid.<br />
Naur rääkis õpilastele Keskväljaku<br />
servas seisvast mälestusmärgist<br />
Aleksander Tõnissonile.<br />
Miks 2005. aastal just sellele<br />
mehele kuju püstitati, oli üks<br />
põhiküsimusi, millele õpilased<br />
vastust soovisid.<br />
Tõnissoni kohta on õpikutes<br />
kirjas vaid mõni rida, entsüklopeedias<br />
mõnevõrra rohkem.<br />
Aleksander Tõnissonil oli kindralmajori<br />
auaste. Ta astus 19. sajandi<br />
lõpul vabatahtlikult Vene<br />
sõjaväkke. Osales Vene-Jaapani<br />
sõjas ning seejärel Esimeses<br />
maailmasõjas ja pälvis selle eest<br />
kõrgeima autasu – Georgi risti.<br />
Aga kui Eestis algas Vabadussõda,<br />
kasutas Tõnisson oma<br />
sõjalisi teadmisi selleks, et kodumaa<br />
vabaks saaks, ja juhatas<br />
vägesid Viru rindel. Hiljem töötas<br />
Tõnisson ka ministrina ja oli<br />
Foto: erakogu<br />
Vene gümnaasiumis räägiti Tõnissonist<br />
ametis nii Tartu kui ka Tal<strong>linn</strong>a<br />
<strong>linn</strong>apeana.<br />
Vabadussõja lõppedes kinkis<br />
Eesti riik Aleksander Tõnissonile<br />
Edise mõisa – nii ristuski<br />
kuulsa mehe elutee Jõhviga.<br />
Ajaloosündmused said kindral<br />
Tõnissonile ja tema perele<br />
saatuslikuks. 1940. aastal hukati<br />
ta Nõukogude ülemjuhataja käsu<br />
peale Tal<strong>linn</strong>as – <strong>linn</strong>as, mille<br />
meer Tõnisson oli alates 1939.<br />
aastast olnud. Tema pere saadeti<br />
Siberisse, kust nad naasid alles<br />
1958. aastal.<br />
Mis sai Edise mõisast? See<br />
ajaloo ja arhitektuuri mälestusmärk<br />
on siiani alles, kuid vajab<br />
restaureerimist. Kindrali sugulastel<br />
pole selleks aga raha ja ka<br />
Jõhvi vallal ei jätku praegusel<br />
kriisiajal vahendeid.<br />
Kalev Naur näitas õpilastele<br />
dokumentaalfilmi kindralist ja<br />
kinkis filmi ühe eksemplari ka<br />
koolile.<br />
GALINA ŠIŠKINA<br />
Vene gümnaasiumi ajalooõpetaja<br />
Kondiitri- ja juuksuriõpilased<br />
esikolmikus<br />
Üle-eestilistel kutse- ja rakenduskõrgkooli<br />
õpilaste kutsevõistlustel<br />
„Noor meister<br />
<strong>2009</strong> / EstoSkill” said Ida-Virumaa<br />
kutsehariduskeskuse<br />
õpilased hõbedasi ja pronksiseid<br />
auhindu.<br />
Pagari-kondiitri eriala<br />
kolmanda kursuse õpilased<br />
Jelizaveta Aljoškina ja Lilija<br />
Vikulina lummasid oma šokolaaditordiga<br />
žüriid niivõrd, et<br />
saavutasid teise koha. Auhinna<br />
toonud maius valmis tumedast<br />
šokolaadist, kohupiimapastast,<br />
toorjuustust, pohlasalatist ja<br />
rummist. Kaunistuseks kasutati<br />
šokolaadiglasuuri ja martsipanikujukesi.<br />
Neidusid juhendas<br />
Dmitri Filippov.<br />
Uuel aastal algab registreerimine<br />
laste laulukonkursile.<br />
27. veebruaril toimuvast<br />
esimesest voorust pääseb<br />
kevadisele lõppkontserdile<br />
edasi vaid iga vanuserühma<br />
parim.<br />
See-eest võivad esimese<br />
vooru kaheksas vanuserühmas<br />
üles astuda kõik soovijad.<br />
Konkurss toimub kontserdina<br />
ja publik on saali oodatud.<br />
„Pärast iga vanuserühma<br />
esinemist kuulutab žürii kohe<br />
välja võitja ning selle vanuserühma<br />
lauljad võivad koju<br />
minna,” rääkis üks lauluvõistluse<br />
korraldaja Natalie Neigla<br />
kultuuri- ja huvikeskusest.<br />
Tema sõnul on see maratonlau-<br />
3<br />
Juuksurite kutsevõistlusel<br />
sai naiste soengute kategoorias<br />
kolmanda koha Irina Oya. Tal<br />
tuli teha lõikus ja soeng eelnevalt<br />
värvitud juustele. Hinnati<br />
töö korrektsust, soengu<br />
sobivust kliendile, arvestati ka<br />
riietust.<br />
Samade kriteeriumide järgi<br />
hinnati ka meestesoenguid.<br />
Selles kategoorias saavutas teise<br />
koha Dmitri Pentinen ja kolmanda<br />
Maria Demeštšenko.<br />
Juuksurite juhendaja on<br />
Ulvi Aro.<br />
MARIKA ARMAN<br />
Ida-Viru kutsehariduskeskuse<br />
teeninduse ja toitlustuse<br />
valdkonnajuhataja<br />
„Laulukevad” alustab taas<br />
Alates uuest aastast saavad<br />
huvikooli õppemaksu soodustust<br />
vähekindlustatud<br />
ning kolme ja enama lapsega<br />
pered, teistel hinnasoodustus<br />
kaob.<br />
„Arvatavalt hoiame sellega<br />
kokku enam kui sada tuhat<br />
krooni aastas,” põhjendas vallavalitsuse<br />
hariduse ja noorsootöö<br />
nõunik Katrin Tamme hinnasoodustuse<br />
kaotamise otsust.<br />
Need, kes vajavad huvikooli<br />
eest tasumisel endiselt rahalist<br />
toetust, peavad kirjutama huvikooli<br />
direktori juures avalduse.<br />
Kuni selle aasta lõpuni<br />
saavad ühes huvikoolis käivad<br />
ühe pere lapsed õppemaksu<br />
tasumisel automaatselt 50%<br />
soodustust. Kui näiteks ühe<br />
lapse õppimine muusikakoo-<br />
lupäev žüriile paras katsumus,<br />
sest 3- kuni 18aastaste lauljate<br />
kuulamiseks kulub terve päev.<br />
Erinevalt eelmistest aastatest,<br />
mil lapsed laulsid orkestri<br />
saatel, on seekord esinejatele<br />
taustaks fonogramm või saatja<br />
pillimäng.<br />
Lõppvõistlusele pääsevad<br />
iga vanuserühma võitjad. 4.<br />
aprillil toimuvas finaalis enam<br />
žüriid ei ole, küll aga valib<br />
publik oma lemmiku.<br />
Laste laulukonkurss „Laulukevad”<br />
on vallas väga populaarne,<br />
mullu osales sellel<br />
80 noort solisti. Konkurssi on<br />
korraldatud alates 2001. aastast.<br />
JT<br />
Huvikooli soodustust saavad<br />
nüüd vähekindlustatud pered<br />
lis maksab perele 180 krooni,<br />
siis kahe seal õppiva lapse eest<br />
pidi pere senini maksma kokku<br />
sama summa.<br />
„Seda toetust said kõik<br />
pered, ka need, kes tegelikult<br />
seda ehk ei vajanudki,” ütles<br />
Tamme. Ta rõhutas, et soodustust<br />
saavad edasi nii vähekindlustatud<br />
pered kui ka vähemalt<br />
kolme last kasvatavad pered.<br />
„Õppemaksu soodustust<br />
teeme ka väga hästi edasi jõudvatele<br />
õpilastele ehk siis neile,<br />
kes on jõudnud üle-eestilisel<br />
konkursil või võistlusel esikolmikusse,”<br />
lisas Tamme.<br />
Jõhvis on kolm huvikooli –<br />
muusika-, spordi- ja kunstikool<br />
–, kus on meelepärase tegevuse<br />
leidnud umbes 600 õpilast. JT<br />
Foto: Mati Rautso<br />
Lepatriinukirjud õhupallid oli sünnipäevalapse kingitus oma publikule.<br />
Kunstikooli õpilased noppisid auhindu<br />
Kunstikooli õpilased Ilja Boitšuk<br />
ja Kuldar Kulbre võitsid<br />
rahvusvahelisel joonistusvõistlusel<br />
„Joonistame muinasjuttu”<br />
oma vanuserühmas<br />
ning nende tööd trükitakse<br />
ära konkursi kalendris.<br />
Võidu toonud õpilasi juhendavad<br />
Heli Kalle ja Aira Rautso.<br />
Samal võistlusel sai Herta Kaev<br />
(õp Aira Rautso) Tunne Kelami<br />
eripreemia.<br />
Tal<strong>linn</strong>as Euroopa Parlamendi<br />
majas välja pandud 200<br />
parema töö näitusele valiti meie<br />
koolist veel Milana Andrianova,<br />
Elina Vahtra, German Guki,<br />
Kairit Siilaku ja Katrin Juhkovi<br />
joonistused.<br />
Kunstivõistluse „Joonistame<br />
muinasjuttu” korraldas Tal<strong>linn</strong>as<br />
asuv Euroopa Parlamendi infobüroo<br />
ja ajakiri Täheke.<br />
Lisaks Eesti lastele saatsid<br />
joonistusvõistlusele oma pilte<br />
ka Leedu, Rootsi, Saksamaa,<br />
Soome ja Luksemburgi kunstija<br />
muinasjutuhuvilised, kokku<br />
üle 4000 töö.<br />
MATI RAUTSO<br />
Õnnelikud võitjad oma juhendajate Heli Kalle (vasakul) ja Aira Rautsoga<br />
(paremal).
4 Teated<br />
JÕHVI TEATAJA <strong>Detsember</strong> <strong>2009</strong><br />
UUED VALLAKODANIKUD<br />
Novembris registreeriti üheksa väikese<br />
vallakodaniku sünd.<br />
Artjom Paju<br />
Daniil Beljakov<br />
Amelia Arikainen<br />
Danil Vilnikov<br />
Pavel Bredihhin<br />
Aleksander Fedorenko<br />
Triinu Valdmaa<br />
Georg Klaasmägi<br />
Cristella Kuum<br />
ÕNNITLEME!<br />
Õnnitleme tagantjärele novembri<br />
sünnipäevalapsi:<br />
Artjom Paju<br />
Daniil Beljakov<br />
Amelia Arikainen<br />
Danil Vilnikov<br />
Triinu Valdmaa<br />
Pavel Bredihhin<br />
Aleksander Fedorenko<br />
Detsembris tähistavad<br />
sünnipäeva järgmised väärikas<br />
eas jõhvilased:<br />
99<br />
Meeri Rand 23. detsember<br />
96<br />
Anastasia Kolosova 15. detsember<br />
95<br />
Vasily Nikolaev 27. detsember<br />
94<br />
Miina Kuuskla 13. detsember<br />
Anastassia Tchernychova 25. dets.<br />
Niina Slessareva 31. detsember<br />
93<br />
Velda Leitud 16. detsember<br />
92<br />
Erika Polakese 2. detsember<br />
90<br />
Adele Iskül 4. detsember<br />
Elga Aug 6. detsember<br />
Alexander Kinyaev 22. detsember<br />
89<br />
Luule Aasa 16. detsember<br />
Olga Urbalu 26. detsember<br />
Voldemar Moldau 18. detsember<br />
Sofia Kurlenkova 23. detsember<br />
88<br />
Aleksandra Klyatchenko 4. dets.<br />
Tabea Aas 22. detsember<br />
Anastassia Ohvrill 29. detsember<br />
87<br />
Armanda-Rosalie Meriste 11. dets.<br />
Tatjana Plotnikova 16. detsember<br />
86<br />
Ekaterina Timukova 10. detsember<br />
Vera Shirokova 14. detsember<br />
Anna Taranova 24. detsember<br />
85<br />
Maria Vinnikova 3. detsember<br />
Maria Vasilieva 8. detsember<br />
Aleksandra Aleksejeva 11. dets.<br />
Veera Svirskaja 12. detsember<br />
Paavel Tsvetkov 12. detsember<br />
Anna Turkova 15. detsember<br />
Tatiana Artyukh 22. detsember<br />
Maria Rui 26. detsember<br />
80<br />
Eldi Punt 6. detsember<br />
Rimma Orlova 9. detsember<br />
Ilse Urbalu 19. detsember<br />
Alla Šarapova 20. detsember<br />
Feliks Saar 22. detsember<br />
Matrena Yakovleva 26. detsember<br />
Nina Trebukhova 28. detsember<br />
Maria Maksimova 30. detsember<br />
75<br />
Valentina Libene 1. detsember<br />
Anna Kapustinskene 6. detsember<br />
Raja Koort 6. detsember<br />
Lidia Sundukova 6. detsember<br />
Boris Ivanov 7. detsember<br />
Aleksandra Ivanova 9. detsember<br />
Liudmila Mindubaeva 12. detsember<br />
Vladimir Mikhortov 12. detsember<br />
Aida Kalendo 13. detsember<br />
Jelizaveta Maksutova 13. detsember<br />
Anastasia Kozyreva 14. detsember<br />
Linda-Elisabet Saarela 19. dets.<br />
Skholyastina Rikkonen 24. dets.<br />
Uno Prits 24. detsember<br />
Valentina Grigorieva 25. detsember<br />
Anisiya Stepanova 25. detsember<br />
Vera Voronkova 25. detsember<br />
Milvi Kaasik 28. detsember<br />
Leili Torgla 30. detsember<br />
Maria Žarehhina 31. detsember<br />
Vaegkuuljate abistamine<br />
kolmapäeval, 13. jaanuaril<br />
kella 12–14 Jõhvis Kooli 2,<br />
laupäeval, 30. jaanuaril<br />
kella 12–14 Jõhvis Kooli 2.<br />
Vaegkuuljate ühing soovib<br />
õnnelikku uut aastat oma<br />
liikmetele ja sponsoritele.<br />
ÕNNELIKKU UUT AASTAT!<br />
Jõhvi noortekeskuses jõuluvaheajal<br />
JÕGEVA LÕNGAVABRIK müüb<br />
lõnga, heiet ja villa 9. jaanuaril kell<br />
10 Jõhvi turul.<br />
Info tel 5647 9102.<br />
1364. aastast pärineb esimene<br />
teade Jõhvi kirikust, mis oli<br />
arvatavasti puidust ja kasutusel<br />
ka kindlusena.<br />
1869. aastal pandi Jõhvi kirikukroonikasse<br />
kirja järgmised<br />
read: „Esimesele Eesti laulupeole,<br />
mis Tartus 5. juunil ära peeti, sõitis<br />
ka Jõhvi laulukoor, missugune<br />
koosnes kõigist ümbruskonna<br />
koolmeistritest ja köstrist. Korjanduse<br />
läbi koguduses oli tarvilik<br />
reisiraha kokku saadud ja landrat<br />
parun Toll Kukruselt kinkis<br />
veel suure ilusa lipu pealkirjaga<br />
„Jõwwi Laolo Selts”, laulupeolt<br />
tõid lauljad kaasa 3. auhinna, olles<br />
seega ainsad lauljad maakogudustest,<br />
kes auhinna said.”<br />
1884. aasta 10. aprillil, kolmandal<br />
lihavõttepühal esitasid<br />
Jõhvi noored endi ehitatud näitelaval<br />
näidendit „Kohtusse kaebamine”<br />
ja „Kadri”. Sama aasta<br />
6. mail toodi lavale „Mikk” ning<br />
„Koit ja Hämarik”. Näitemängu-<br />
Vallavalitsus ja -volikogu<br />
Talvine viktoriin, lauamängude turniir<br />
kolmapäeval, 23. detsembril kell 14.<br />
Lumelossi ehitamine noortekeskuse territooriumil<br />
teisipäeval, 29. detsembril kell 15.<br />
Pidu „Uus, 2010. aasta”<br />
kolmapäeval, 30. detsembril kell 16.<br />
Päeva jooksul toimub tenniseturniir, malevõistlused, laua- ja liikumismängud noorte<br />
jaoks.<br />
Projekti „Osavad käed” esimene tund<br />
kolmapäeval, 6. jaanuaril kell 16.<br />
Osalejad õpivad postkaarte tegema. Tundides tegeletakse 20 noorega. Iga noor<br />
võib osaleda kogu projektis või ainult selles tegevuses, milles soovib. Projektis on<br />
kolm osa. Lisaks postkaartide tegemisele õpetatakse vaibakudumist, lillekimpude<br />
tegemist, ristpistes tikkimist ja heegeldamist. Külastatakse Kurtna noortekeskust ja<br />
käiakse Iisaku muuseumis.<br />
Kõik, kes soovivad osaleda floristika ja käsitöö huviringis, peavad enne õppe algust<br />
noortekeskuses kohal käima või sinna helistama, et koht broneerida.<br />
Kurtna noortekeskuse külastamine projekti „Osavad käed” raames<br />
reedel, 8. jaanuaril kell 14.<br />
Noortekeskuses saab proovida vaibakudumist ja tutvuda eakaaslastega.<br />
Jõulufilmide vaatamine<br />
reedel, 8. jaanuaril kell 17.30.<br />
KULTUURI- JA HUVIKESKUSES KOOLIVAHEAJAL ÜRITUSI JA RINGITÖÖD EI<br />
TOIMU.<br />
Volikogu liige GALE POPOVA<br />
võtab soovijaid vastu iga kuu kolmandal<br />
esmaspäeval kella 12–14<br />
seltsimajas asuvas pensionäride<br />
päevakeskuses.<br />
Jõhvi Vallavalitsus korraldab konkursi Jõhvi uue lasteaia juhataja<br />
ametikohale.<br />
Lasteaed (aadressil Puru tee 15) valmib 2010. aasta oktoobris.<br />
Juhataja eeldatav tööle asumise aeg on 1. märts 2010.a.<br />
Nõuded kandidaadile:<br />
vastavus haridusministri 26. augusti 2002. aasta määruses nr 65 „Pedagoogide<br />
kvalifikatsiooninõuded” sätestatud nõuetele (§ 3);<br />
eesti keele oskus kõrgtasemel.<br />
Tööülesannete hulka kuulub:<br />
lasteaia personali komplekteerimine;<br />
rühmade komplekteerimine;<br />
õppekava koostamine.<br />
Kandideerimiseks esitada järgmised dokumendid:<br />
kirjalik avaldus;<br />
elulookirjeldus, sh töö- või teenistuskäik;<br />
ametikohale esitatud nõuetele vastavust tõendavate dokumentide koopiad;<br />
kandidaadi tegevuskava asutuse juhina uue asutuse loomisel;<br />
muud dokumendid, mida kandidaat peab oluliseks.<br />
Dokumendid palume esitada 1. veebruariks Jõhvi Vallavalitsusele aadressil<br />
Keskväljak 4, 41595 Jõhvi (märgusõna „Lasteaiajuhataja konkurss”).<br />
Lisainfo e-posti aadressil katrin.tamme@johvi.ee ja telefonil 336 3766.<br />
AJALUGU<br />
Jõhvi juubelid ja pooljuubelid läbi aegade<br />
dega tehti algust, kuid pidev teatritegemine<br />
algas kümme aastat<br />
hiljem ja kestab tänapäevani.<br />
1899. aastal sai Aleksander<br />
Danilevsky kubermanguvalitsuselt<br />
loa päevapilditöökoja asutamiseks<br />
Jõhvis. Jõhvi kihelkonnas<br />
saavad kõik mõisad kõnetraadi<br />
läbi teineteise ja Jõhvi raudteejaamaga<br />
ühendatud. Keskjaam oli<br />
alevi postijaamas.<br />
1904. aastal on Jõhvi alevi<br />
avalikus raamatukogus 1000–<br />
1200 raamatut.<br />
1919. aasta 17. jaanuari hommikul<br />
hakkavad helisema kirikukellad<br />
– 39 päeva kestnud enamlaste<br />
võim (Eesti Töörahva Kommuuni<br />
näol) Jõhvis on lõppenud,<br />
tähistatakse Jõhvi vabastamise<br />
päeva.<br />
Aastatel 1919–1927 asus<br />
Jõhvi alevivalitsus aadressil Turuplats<br />
1, 1927.–1941. aastal aga<br />
NÄITUSED<br />
LINNAGALERIIS<br />
Markus Kasemaa<br />
arvutimaalide näitus<br />
„Figuurid”<br />
7.–30. jaanuarini.<br />
Näituse avamine<br />
7. jaanuaril kell 16.<br />
KUNSTIKOOLIS<br />
Lasteraamatu illustratsioonide<br />
näitus avatud jaanuari lõpuni.<br />
VIRU ÜKSIK-<br />
JALAVÄEPATALJONIS<br />
kunstikooli õpilastööde näitus.<br />
JÕHVI PARGI EES<br />
VÄLJAKUL<br />
(endise sõjaväeosa juures)<br />
14. jaanuaril kell 18<br />
TALIHARJA<br />
TULESKULPTUURID 2010.<br />
Põletame ühiselt jõulukuuski.<br />
- Kaasa löövad Jõhvi valla lapsed,<br />
noored ja täiskasvanud.<br />
- Õhtu nael.<br />
- Kuum tee ja küpsised.<br />
Kuuski saab tuua alates sama<br />
päeva hommikust.<br />
Tule nääre lõpetama!<br />
Üksiküritajatel palume helistada<br />
telefonil 520 6129.<br />
Viimane teatamise tähtaeg<br />
11. jaanuar.<br />
Jõhvi hobupostijaamas aadressil<br />
Turuplats 9.<br />
25. veebruari 1949. aasta<br />
ENSV Ülemnõukogu seadlusega<br />
moodustati Jõhvi maakond, 20.<br />
oktoobril alustas ilmumist Jõhvi<br />
rajooni ajaleht Sotsialismi Tee.<br />
See ilmus 1960. aasta 29. oktoobrini,<br />
mil loodi uus suur üksus<br />
Kohtla-Järve rajoon.<br />
1959. aasta algul hakkas toodangut<br />
andma Jõhvi leivatehas.<br />
Samal ajal alustati sidesõlme<br />
hoone ehitust.<br />
1969. aasta lõpul alustati<br />
Jõhvi piimakombinaadi hoone<br />
ehitamist Linda tänavasse.<br />
1989. aastal võeti päevakorda<br />
Jõhvi <strong>linn</strong>a taastamine.<br />
Aluseks Lembit Kiisma ja<br />
autori väljakirjutused.<br />
ARTHUR RUUSMAA<br />
Võrumaa muuseumi<br />
peavarahoidja<br />
HEA JÕHVILANE!<br />
RÕÕMSAID JÕULE,<br />
TUJUKÜLLAST AASTAVAHETUST<br />
JA LOOMINGULIST VALGE<br />
TIIGRIAASTAT!<br />
Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskuse pere<br />
TEATED<br />
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses<br />
toimuvad Vaata Maailma Sihtasutuse<br />
projekti “OLE KAASAS” tasuta e-teenuste<br />
täiendõppe kursused “E-kodaniku<br />
koolitus”. Koolitus on täiskasvanutele<br />
ja kestab ühe päeva, 4 ak. tundi.<br />
Koolitusele saab ette registreerida Interneti-aadressil<br />
www.olekaasas.ee või<br />
telefonil 6180180.<br />
Võimalus registreerida ka otse koolitaja<br />
Anneli Salmistu juures kella 16-18 telefonil<br />
56 648 647.<br />
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses toimuvad<br />
koolitused järgmistel aegadel:<br />
ID-kaardi koolitus toimub 13., 20., 27.<br />
jaanuaril kell 17:30.<br />
KULTUURITEATED<br />
KONTSERDIMAJAS<br />
Valgevene riiklik ansambel<br />
Pesnjarõ<br />
laupäeval, 16. jaanuaril kell 17.<br />
FLAMENCAMOR<br />
laupäeval, 23. jaanuaril kell 17.<br />
Vokaalansambel STILE ANTICO<br />
(Suurbritannia)<br />
laupäeval, 30. jaanuaril kell 17.<br />
JÕHVI SELTSIMAJAS<br />
Eri rahvuste pensionäride klubi<br />
Landõš<br />
pühapäeval, 3. jaanuaril kell 14.<br />
Jõhvi pensionäride ühenduse<br />
pidu „Tere, aasta uus!”<br />
pühapäeval, 10. jaanuaril kell 13.<br />
Ida-Virumaa käsitööseltsi<br />
õppepäev<br />
laupäeval, 23. jaanuaril kell 11.<br />
Jõhvi pensionäride ühingu<br />
üldkoosolek<br />
kolmapäeval, 27. jaanuaril kell 12.<br />
Ida-Virumaa õpilasetlejate<br />
konkurss<br />
neljapäeval, 28. jaanuaril kell 11.<br />
Pereklubi Seenior<br />
laupäeval, 30. jaanuaril kell 18.<br />
Pensionäride klubi Hõbejuus<br />
pühapäeval, 31. jaanuaril kell 13.<br />
TAMMIKU RAHVAMAJAS<br />
„MUINASJUTUKARNEVAL”<br />
laupäeval, 9. jaanuaril kell 13<br />
(info tel 5858 7381).<br />
KESKRAAMATUKOGUS<br />
Kohtumisõhtu Maire Aunastega<br />
esmaspäeval, 18. jaanuaril kell 16.<br />
Jõhvi Vallavolikogu kehtestas 17.12.<strong>2009</strong>. a otsusega nr 15 Jõhvi <strong>linn</strong>a Uus t 3<br />
krundi ja lähiala detailplaneeringu (koostanud Teigar Sova, Arhitektid OÜ). Detailplaneeringu<br />
kehtestamise otsusega ja kehtestatud detailplaneeringuga on võimalik tutvuda<br />
Jõhvi Vallavalitsuses tööajal (Keskväljak 4, Jõhvi) ja Jõhvi valla kodulehel www.johvi.ee.<br />
Jõhvi Vallavolikogu kehtestas 17.12.<strong>2009</strong>. a otsusega nr 16 Jõhvi <strong>linn</strong>a Tartu<br />
mnt 12a, 12h ja 12e kruntide ja lähiala detailplaneeringu (OÜ Kapitaalehitus töö nr<br />
31-08). Detailplaneeringu kehtestamise otsusega ja kehtestatud detailplaneeringuga on<br />
võimalik tutvuda Jõhvi Vallavalitsuses tööajal (Keskväljak 4, Jõhvi) ja Jõhvi valla kodulehel<br />
www.johvi.ee.<br />
Jõhvi Vallavolikogu algatas 17.12.<strong>2009</strong>. a otsusega nr 18 Jõhvi valla Kotinuka<br />
küla Jõhvi äri- ja logistikapargi maa-ala detailplaneeringu koostamise. Detailplaneeringu<br />
maa-ala asub Jõhvi vallas Kotinuka külas Jõhvi <strong>linn</strong>a piiri vahetus läheduses<br />
jätkuvalt riigi omandis oleval reformimata maal ning piirneb lõunast T1-III Tal<strong>linn</strong>-Narva<br />
maanteega ja läänest Jõhvi-Uikala T13136-I teega. Planeeritava ala suurus ca 47 ha.<br />
Kavandatava detailplaneeringuga soovitakse muuta kehtivat Jõhvi valla üldplaneeringut.<br />
Jõhvi äri- ja logistikapargi rajamine Tal<strong>linn</strong>-Narva maantee äärsele alale on Jõhvi valla<br />
jaoks olulise tähtusega arengumootoriks. Maa kasutuselevõtt logistika- ja äripargina<br />
võimaldab meelitada piirkonda uusi investeeringuid, aidata kaasa uute töökohtade loomisele,<br />
korrastada maa-ala, luua Tal<strong>linn</strong>-Narva maantee äärde nn Eurostop-tüüpi parkla<br />
veoautodele ja bussidele, seega aidata kaasa ka turismi ja teenindussektori arengule<br />
Jõhvis ja maakonnas. Detailplaneeringuga soovitakse kavandada põhiliseks maakasutuse<br />
sihtotstarbeks äri-, tootmis- ja transpordimaa. Detailplaneeringu algatamiseks esitatud<br />
eskiislahenduse kohaselt soovitakse maa-alale planeerida 39 krunti, millest 31 on äri- ja<br />
tootmismaa sihtotstarbega, 4 üldmaa sihtotstarbega, 3 transpordimaa sihtotstarbega ja 1<br />
elamumaa sihtotstarbega krunt olemasoleva elamukompleksi teenindamiseks. Kruntide<br />
kavandatavad suurused on 4000 m² – 30000 m².<br />
Sama otsusega algatati ka Jõhvi valla, Kotinuka küla, Jõhvi äri- ja logistikapargi<br />
maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH),<br />
sest antud maa-alal kavandatava tegevuse ellurakendamine eeldatatavalt põhjustab olulist<br />
keskkonnamõju. Jõhvi vald peab KSH läbiviimist vajalikuks järgmistel kaalutlustel:<br />
1) Kavandatav detailplaneering on vastuolus kehtiva Jõhvi <strong>linn</strong>a üldplaneeringuga, kus<br />
antud maa-ala sihtotstarbeks on määratud maatulundusmaa (metsamaa). Detailplaneeringuga<br />
soovitakse muuta valla üldplaneeringut ning näha ette põhiliseks maakasutuse<br />
sihtotstarbeks äri-, tootmis- ja transpordimaa. Seega soovitakse seni metsamaana kasutusel<br />
olnud ca 47 ha suurune maa-ala täis hoonestada ning rajada sinna suuremahuline<br />
äri- ja logistikapark. 2) Läbi planeeritava ala kulgeb Kohtla-Järve maaparandussüsteemi<br />
eesvooluks olev Kohtla-Järve kraav (valgala 7,4 km²), millel on 50-meetrine piiranguvöönd.<br />
Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 37 lg 2 kohaselt on kalda piiranguvööndis<br />
asuvate metsade kaitse eesmärk vee ja pinnase kaitsmine ning puhketingimuste säilitamine.<br />
3) Ida-Viru Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust<br />
suunavad keskkonnatingimused” järgi asub planeeritav ala maakonna rohevõrgustiku<br />
alal ja perspektiivse kaitsemetsa alal, mis täidab puhvri funktsiooni asulate ja looduslike<br />
metsaalade vahel. Rohelise võrgustiku toimimiseks on nõue, et omavalitsuste üldplaneeringutes<br />
tuleb <strong>linn</strong>adega piirnevates metsades kaitsemetsana reserveerida u 1 km<br />
laiune nn roheline vöönd. Erandjuhul on <strong>linn</strong>a rohelise vööndi suunal lubatud arendada<br />
elamuehitust, kui see ei häiri rohelise võrgustiku funktsioneerimist. 4) Planeeritav ala<br />
külgneb Jõhvi hariliku kobarpea püsielupaigaga (I kaitsekategooria, loodusdirektiivi II ja<br />
IV lisa taimeliik). On võimalik, et taim esineb ka planeeringualal. KSH läbiviimisel tuleb<br />
täpsustada, mis laadi tootmisega on tegu ja millist mõju see võib avaldada olemasolevale<br />
püsielupaigale (õhusaaste, prahistamine, kuivendamine jne). Vastavalt keskkonnamõju<br />
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 1; § 33 lg 3 p 1, p 2; §<br />
33 lg 4 p 1-4 ning lähtudes ülaltoodud kaalutlustest ja keskkonnaameti Viru regiooni<br />
seisukohast KSH läbiviimise vajalikkuse kohta, on antud detailplaneeringu edasiseks<br />
arendamiseks vajalik algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine.<br />
Detailplaneeringu ja KSH algatamise otsusega saab tutvuda Jõhvi Vallavalitsuses<br />
tööajal (Keskväljak 4, Jõhvi) ja Jõhvi valla kodulehel www.johvi.ee.<br />
Väljaandja: JÕHVI VALLAVALITSUS Toimetaja: Erika Prave, tel. 517 1032, erika.prave@johvi.ee Küljendaja: Pille Rüütel<br />
Trükkija: trükikoda TRÜKIS
Change language