2009 Oktoober - Jõhvi Vallavalitsus
14.03.2014 • Views
Share Embed Flag

2009 Oktoober - Jõhvi Vallavalitsus

2009 Oktoober - Jõhvi Vallavalitsus

2009 Oktoober - Jõhvi Vallavalitsus

SHOW MORE
SHOW LESS
ePAPER READ
DOWNLOAD ePAPER
johvi.ee

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

START NOW

Nr. 8 (72) <strong>Oktoober</strong> <strong>2009</strong> Tasuta<br />

Tööstusalade Arendus toob Jõhvi tuhat töökohta<br />

Vastloodud sihtasutus Ida-Virumaa<br />

Tööstusalade Arendus (IVTA), mille<br />

koosseisu kuulub ka Jõhvi tööstuspark,<br />

toob kümne aasta jooksul maakonda<br />

4000 töökohta ja tuhatkond<br />

neist Jõhvi.<br />

„Eesmärk on investeeringuid Ida-<br />

Virumaale tuua ja uusi töökohti luua,”<br />

ütles Jõhvi tööstuspargi juht Teet Kuusmik.<br />

Riik toetas IVTA arendamist sellega,<br />

et eraldas maad. See annab võimaluse<br />

tööstusparkide ala laiendada, et<br />

tulevastel ettevõtetel oleks, kuhu oma<br />

tööstus rajada.<br />

Jõhvi sai riigilt juurde umbes<br />

110 hektarit maad. See jääb ligi kahe kilomeetri<br />

pikkusele alale Tallinna-Narva<br />

maantee ääres Uikala prügila teeristist<br />

Bauhofi kaupluse poole.<br />

„Sinna on kavas rajada äripiirkond,<br />

mida iseloomustavad eelkõige intelligentne<br />

tootmine ning tootmis- ja laohooned,<br />

mille tegevuse keskkonnamõju<br />

on null,” selgitas Kuusmik. Tema hinnangul<br />

peaks loodud sihtasutus tooma<br />

Jõhvi umbes tuhat töökohta.<br />

Tulemused paari aasta pärast<br />

Et tegemist on väga mahuka ja pikaajalise<br />

projektiga, võib selle esimesi vilju<br />

näha arvatavasti aasta-paari pärast.<br />

IVTA loomise on heaks kiitnud<br />

omavalitsused ja majandusministeerium,<br />

äriregistrisse jõutakse see plaanide<br />

järgi kanda selle aasta lõpuks.<br />

Kuusmiku sõnul käib praegu juba<br />

töö detailplaneeringute ettevalmistamisega.<br />

Jõhvis koostatakse kõigepealt<br />

detailplaneering 40 hektari suuruse ala<br />

kohta. Planeeringu rahastamise taotlus<br />

on esitatud EASile. Kava kohaselt<br />

on uues Jõhvi äripargis järgmise aasta<br />

suveks põhitänavad ja trassid paika<br />

pandud ning sellega ollakse ettevõtete<br />

vastuvõtuks valmis.<br />

Välisinvestorid<br />

Ettevalmistustöödega kõrvuti käib<br />

ka turundustegevus, et tutvustada tulevasi<br />

võimalusi neile ettevõtetele,<br />

kellel on huvi siia investeerida. Uude<br />

äripiirkonda tahetakse tuua ka välisettevõtteid.<br />

IVTA vastu on huvi tuntud nii<br />

Venemaalt kui ka Põhjamaadest.<br />

Igale ettevõtjale tehakse tema spetsiifikast<br />

lähtudes eraldi pakkumise, nii<br />

et Kuusmiku sõnul mingitest üldistest<br />

investoritele pakutavatest tingimustest<br />

rääkida ei saa.<br />

Tema kinnitusel pakub Ida-Virumaa<br />

piirkonnana välisinvestoritele huvi<br />

mitmel põhjusel: tööjõud on odavam<br />

kui Tallinnas või Helsingis, inimesed<br />

Ka riigiprokuratuur ei alustanud<br />

Võhmari suhtes kriminaalasja<br />

Riigiprokuratuur ei rahuldanud volikogu<br />

liikme Allan Valgu kaebust,<br />

millega ta taotles krminaalmenetluse<br />

alustamist vallavanem Tauno Võhmari<br />

suhtes.<br />

Valk vaidlustas Viru ringkonnaprokuratuuri<br />

eriasjade prokuröri Antti<br />

Aitseni otsuse mitte alustada Võhmari<br />

suhtes kriminaalmenetlust. Riigiprokuratuur<br />

jättis kaebuse rahuldamata ja<br />

nõustus täielikult Viru ringkonnaprokuratuuri<br />

seisukohaga.<br />

Prokuröri hinnangul puudub Võhmari<br />

tegevuses kuriteo koosseis, kuna<br />

hankelepingus oli sätestatud, et vallavalitsuse<br />

soovil võib kirjaliku kokkuleppe<br />

alusel ehitustööde üldmaksumust<br />

ületada ja see asjaolu oli teada kõikidele<br />

riigihankel osalenud ettevõtetele ning<br />

seetõttu ei kahjustatud ei vallavalitsuse<br />

ega ettevõtete huve. Prokurör ei tuvas-<br />

Teet Kuusmiku sõnul on tööstusalasid ühendav sihtasutus piirkonna arengu võti.<br />

tanud, et Võhmar oleks kuritarvitanud<br />

vallavalitsuse või volikogu usaldust,<br />

sest lisakokkulepete sõlmimisel lähtus<br />

ta lepingus sätestatust.<br />

Neli Jõhvi vallavolikogu eelmise<br />

koosseisu opositsionääri - Allan Valk,<br />

Pavel Kudinov, Aleksandr Romanovitš<br />

ja Velli Naber taotlesid Võhmari<br />

suhtes kriminaalasja alustamist, leides,<br />

et vallavanem on Jõhvi spordihoone<br />

ehitusel ületanud võimupiire ja<br />

rikkunud riigihangete seadust. Nende<br />

hinnangul polnud Võhmaril volitusi<br />

sõlmida ASiga Nordecon Ehitus kolme<br />

kokkulepet, millega telliti spordihoone<br />

ehitusel lisatöid, mille tulemusel<br />

kallines objekt 11,3 miljoni krooni<br />

võrra.<br />

JT<br />

Jõhvi tööstuspargil on<br />

25 hektarit maad, millest 10<br />

on aherainemägede all. Munitsipaalomandusse<br />

saadi maa<br />

selle tõttu, et siin lõpetas tegevuse<br />

mäehariduskeskus.<br />

<strong>Vallavalitsus</strong> on<br />

kõige koolituslembesem<br />

Jõhvi vallavalitsus tunnistati täiskasvanud<br />

õppija nädala raames<br />

Ida-Virumaa kõige koolitussõbralikumaks<br />

organisatsiooniks. Samuti<br />

anti välja aasta õppija ja aasta koolitaja<br />

tiitel.<br />

<strong>Vallavalitsus</strong>e puhul tõsteti esile<br />

seda, et koolitajad kutsutakse asutusse,<br />

et võimalikult paljud töötajad saaksid<br />

osaleda. Samuti selgitatakse iga-aastaste<br />

arenguvestluste käigus välja ametnike<br />

koolitusvajadus ja võimaluse korral<br />

suunatakse nad õppima.<br />

„Olen pidanud vallavalitsuse töötajate<br />

koolitust, koostöövõime suurendamist<br />

ja tulemustekeskset suhtumist väga<br />

oluliseks. Mul on hea meel, et kolleegid<br />

on selle mõtteviisiga kaasa tulnud ja et<br />

meil on õnnestunud saada koolituseks<br />

Fotod: Erika Prave<br />

Tööstuspargis tegutsevad pildil olevad<br />

firmad.<br />

on valdavalt tööstussektori taustaga ja<br />

olemas on kogu tööstuse jaoks oluline<br />

infrastruktuur.<br />

„Vene ärimeeste jaoks on oluline<br />

toota Euroopa Liidus, neile sobib siinne<br />

kultuuriline ja keeleline keskkond,” ütles<br />

Kuusmik ja lisas, et üks eelis on veel<br />

asukoht Tallinna-Narva maantee ääres,<br />

toimiv raudteevõrgustik ja Sillamäe sadam.<br />

„Selliseid tingimusi saab pakkuda<br />

Eestis ainult Ida-Virumaa.”<br />

Majandus- ja kommunikatsiooniminister<br />

Juhan Parts on öelnud, et tööstusalade<br />

arendamine on tähtis, sest vajalike<br />

kommunikatsioonidega varustatud ja<br />

sobivas asukohas asetsevad tööstusalad<br />

on investorile atraktiivsed kohad, kus<br />

on võimalik oma tegevusega kiiremini<br />

algust teha. Samuti on ettevõtjatel lihtne<br />

tööstusala territooriumil tegevust alustada,<br />

kuna seal on olemas vajalik infrastruktuur,<br />

mis aga tähendab ettevõtjale<br />

olulist aja ja kulude kokkuhoidu.<br />

Tööstuspiirkondade ühendamiseks<br />

moodustatud sihtasutuses Ida-Virumaa<br />

Tööstusalade Arendus osalevad lisaks<br />

Jõhvile veel Narva, Kohtla-Järve ja Kiviõli<br />

linn ning riik. Plaanitakse sõlmida<br />

ka koostöölepped Sillamäe ja Püssi<br />

linnaga. Sihtasutusega ühinevad kolm<br />

senist organisatsiooni SA Jõhvi Tööstuspark,<br />

SA Narva Tööstuspark ja SA<br />

Püssi Tööstusala Arendus.<br />

JT<br />

lisaraha ka fondidest,” ütles vallavanem<br />

Tauno Võhmar.<br />

<strong>2009</strong>. aastal läbisid kõik vallavalitsuse<br />

ametnikud, abiteenistujad ja<br />

hallatavate asutuste juhid meeskonnatöö<br />

koolituse. Kui tööle võetakse uus<br />

ametnik, suunatakse ta kohalike omavalitsuste<br />

uute ametnike sisseelamiskoolitusele<br />

ja ametialasele täienduskoolitusele.<br />

Aasta koolitajaks tunnistati SA Narva<br />

Haigla juhtiv infektsioonispetsialist<br />

ja nakkustõrjeõde Natalja Metelitsa.<br />

Aasta õppija Natalja Kornõšova töötab<br />

Jõhvi keskraamatukogus arvutikonsultandina.<br />

JT<br />

LÜHIDALT<br />

OKTOOBRI VOLIKOGUS<br />

VASTUVÕETUD OTSUSTEST<br />

15. oktoobril toimus<br />

perioodi 2005–<strong>2009</strong><br />

viimane volikogu istung.<br />

Päevakord hääletati maha<br />

Viimases volikogus ei saanud plaanitud<br />

päevakavaga kuidagi alustada,<br />

sest opositsioon ei tahtnud arutada<br />

eelarvega seotud punkte. Et hääletamisel<br />

tekkis võrdse häältearvu tõttu patiseis,<br />

võetigi need punktid päevakorrast<br />

maha. Küsimuse all oli ka volikogu istungi<br />

ärajätmine. Et istung saaks jätkuda,<br />

hääletati kõikide päevakorrapunktide<br />

arutusele võtmine ükshaaval läbi.<br />

Eelarvearutelust keeldumisega võtsid<br />

opositsioonisaadikud ära lastehoiuraha<br />

ja vene gümnaasiumi basseini<br />

avamiseks vajalikeks töödeks ette nähtud<br />

raha.<br />

Pargi tänava krundid leidsid<br />

omaniku<br />

Volikogu otsustas terve hulga Pargi<br />

tänaval asuvate maatükkide saatuse.<br />

See on endine Nõukogude sõjaväeüksuse<br />

territoorium. Muu hulgas anti Eesti<br />

Energiale maad alajaama ehitamiseks<br />

ning otsustuskorras võõrandati ettevõttele<br />

Abakom Invest maad hotelli ehitamiseks,<br />

osaühingule Liburna teenindusja<br />

eluhoone ehitamiseks ja ASile Evas<br />

B&P teenindushoone ehitamiseks.<br />

Kogudusehoone sai maad<br />

Volikogu otsusega muudeti postkontori<br />

taga asuva krundi Uus tn 3 sihtotstarve<br />

sotsiaal- ja ärimaaks. Krundile<br />

määrati ehitusõigus ja otsustati hoonestusala<br />

suurus. Sinna kavatsetakse<br />

rajada kogudusehoone, mille ehitaja on<br />

seitsmenda päeva adventistide Jõhvi<br />

kogudus.<br />

Kinnitati põllumaa kasutaja<br />

Kinnitati vaba põllumajandusmaa<br />

kasutusvaldusesse võtmine. Et vaba<br />

põllumajandusmaa kohta oli laekunud<br />

vaid üks, Savala Masinaühistu sooviavaldus,<br />

saigi ühistu ajutiseks kasutamiseks<br />

maad, et kasvatada Jõhvi vallas<br />

Sompa külas, Kahula külas, Tammiku<br />

alevikus ja Pajualuse külas põllumajanduskultuure.<br />

Opositsioon lahkus saalist<br />

Istungi lõpul anti sõna volikogu vanimale<br />

liikmele Viktor Nikolaile, kes on<br />

ainsana kuulunud Jõhvi seadusandlikku<br />

kogusse pidevalt alates linnaõiguste<br />

taastamisest. Ta kiitis Jõhvi arengut ja<br />

avaldas praegusele vallavalitsusele tunnustust.<br />

Kui aga Viktor Nikolai asus kritiseerima<br />

Nikolai Ossipenkot ning tema propagandakanaleid<br />

Lites ja Panorama,<br />

kus Jõhvi võime mustatakse, tõusis Ossipenko<br />

koos oma pooldajatega püsti ja<br />

lahkus saalist. Tema lähikondsetest jäid<br />

kohale Kalmer Puul ja Allan Valk.<br />

Volikogu esimees Niina Neglason<br />

tänas volikogu ja vallavalitsust nelja<br />

aasta jooksul tehtud töö eest.<br />

JT

2 Valimised JÕHVI TEATAJA <strong>Oktoober</strong> <strong>2009</strong><br />

Jõhvi Heaks ja Keskerakond teevad volikogus koostööd<br />

Fotod: Erika Prave<br />

Tauno Võhmar<br />

allavanem Tauno Võhmar ja Keskerakonna Jõhvi<br />

Vosakonna liider Kaarel Pürg allkirjastasid lepingu,<br />

mille kohaselt tehakse järgmise nelja aasta jooksul volikogus<br />

koostööd.<br />

„Loodetavasti meie kokkulepped ka neli aastat peavad,” ütles valimisliidu<br />

Jõhvi Heaks esinumber Tauno Võhmar lepingut sõlmides.<br />

„Petta saab ainult üks kord. Mismoodi me siis siin üksteisele üle laua<br />

otsa vaataksime, kui kokkulepet ei pea?”<br />

Lepingu järgi antakse volikogusse kaks saadikukohta saanud<br />

Keskerakonnale volikogu esimehe ja revisjonikomisjoni esimehe<br />

koht ning õigus määrata igasse komisjoni üks esindaja, kes ei pea<br />

olema volikogu liige. Kõik ülejäänud komisjonide esimeeste kohad<br />

kuuluvad valimisliidule Jõhvi Heaks.<br />

Muudatusena on nüüd volikogus senise kolme aseesimehe koha<br />

asemel üks ja selle saab Niina Neglason. Tema sõnul näitas viimase<br />

volikogu kogemus, et opositsiooni liikmed ei osalenud komisjonide<br />

töös. „Velli Naber kutsus revisjonikomisjoni esimehena<br />

komisjoni kokku nelja aasta jooksul 13 korral, kuid palka<br />

selle töö eest võttis vastu iga kuu.”<br />

Vallavanemana jätkab Tauno Võhmar. Sätestati ka<br />

see, et Keskerakond ei sekku vallavalitsuse töösse ega<br />

selle moodustamisse. „Senise vallavalitsusega jätkame<br />

aasta lõpuni, siis vaatame, milliseid struktuurimuudatusi<br />

teeme,” märkis Võhmar.<br />

Et Võhmar ja samuti volikogusse valitud<br />

abivallavanem Priit Kesler jätkavad tööd vallavalitsuses,<br />

loobuvad nad kohast volikogus.<br />

Kokkuleppe järgi hakkab moodustatud<br />

koalitsioon ellu viima valimisliidu<br />

Kaarel Pürg<br />

Jõhvi Heaks programmi. Võhmar lisas,<br />

et see programm peegeldab sisuliselt<br />

juba varem volikogus kinnitatud valla arengukava.<br />

Kaarel Pürg ütles, lepe võimaldab vallavalitsusel neli<br />

aastat oma tööle keskenduda. „Praegu, mil vallavalitsusel<br />

on käsil suured eurorahaga seotud projektid, ei tohi Jõhvi<br />

arengu huvides kulutada aega mingile võimuvõitlusele.”<br />

Niina Neglason väljendas arvamust, et konstruktiivset volikogu<br />

on väga vaja. „Viimased kaks kuud ju vallavalitsuse töö seisis, sest<br />

opositsioon takistas seda, kui ei hääletanud eelarvemuudatuste poolt.<br />

Seepärast ei saa avada vene gümnaasiumi ujulat ja maksta lapsehoiutoetust.”<br />

Tauno Võhmar avaldas lootust, et leping peab neli aastat vastu<br />

hoolimata sellest, et volikogusse üheksa esindajat saanud valimisliit<br />

Jõhvi Elanik püüab võitnud nimekirjast inimesi enda poole meelitada.<br />

Ehkki Jõhvi Elaniku liider Nikolai Ossipenko rääkis päev enne<br />

valimisi ajalehe Põhjarannik reklaamtekstis, et soovib Jõhvit juhtida<br />

nii, et sellest saaks tõeline maakonna- ja regionaalkeskus, väitis<br />

ta päev pärast valimisi samale väljaandele, et pole kunagi tahtnud<br />

Jõhvis võimule saada, vaid kogu tema nimekirja agressiivne ning valedele<br />

ja laimule üles ehitatud kampaania eesmärk oli moodustada<br />

volikogus opositsioon.<br />

Järgmine volikogu tuleb kokku 30. oktoobril. JT<br />

Valimistel saadud hääled<br />

EESTI KESKERAKOND<br />

Viktor Rumjantsev 186<br />

Kaarel Pürg 133<br />

Endel Paap 92<br />

Kalmer Sokman 49<br />

Anry Kramskoi 41<br />

Aleksander Lassikov 40<br />

Viktor Malõgin 35<br />

Viktor Judin 26<br />

Ljubov Frolova 26<br />

Galina Smolina 24<br />

Tatjana Fedorenko 21<br />

Priidik Kippar 20<br />

Helju Virunurm 19<br />

Ants Metsatalu 13<br />

Elmut Veermets 13<br />

Valentina Korolenko 13<br />

Irina Linde 13<br />

Deniss Meier 10<br />

Aleksandr Ots 6<br />

Andrei Igonen 5<br />

Vilma Vou 4<br />

Tiiu Adamson 4<br />

Helju Männi 3<br />

Mari Jaanus 2<br />

Irina Bondarenko 2<br />

KOKKU 800<br />

JÕHVI HEAKS<br />

Tauno Võhmar 1201<br />

Niina Neglason 188<br />

Priit-Aulis Kesler 133<br />

Alar Seppern 101<br />

Elle Seliverstova 99<br />

Gale Popova 89<br />

Meelis Tint 85<br />

Kalev Naur 80<br />

Aleksei Naumkin 77<br />

Astrid Niinepuu 75<br />

Teet Enok 74<br />

Ilmar Aun 68<br />

Kaia Kaldvee 66<br />

Jelena Lukjanets 59<br />

Sirli Tammiste 59<br />

Artur Põld 59<br />

Peeter Kaldur 53<br />

Hilja Makara 53<br />

Kalev Prits 48<br />

Mare Lihtsa 47<br />

Svetlana Skrebneva 43<br />

Rita Lepik 42<br />

Heli Vähk 41<br />

Kersti Võlu 40<br />

Tiiu Sepp 39<br />

Paul Paas 35<br />

Riho Arus 32<br />

Allan Mänd 30<br />

Liina Mihkelson 29<br />

Kristi Klaamann 24<br />

Raivo Saar 21<br />

Olga Jeršova 21<br />

Uno Sepp 21<br />

Šandor Štefil 21<br />

Andres Toome 20<br />

Anneli Mänd 18<br />

Igor Gamanko 18<br />

Margit Kollo 13<br />

Ivo Mõik 9<br />

Antonina Lattu 9<br />

Tarmo Müür 7<br />

Veera Toikko 6<br />

Roman Villo 5<br />

Heli Ferschel 4<br />

Katrin Tamme 3<br />

KOKKU 3265<br />

JÕHVI ELANIK<br />

Nikolai Ossipenko 670<br />

Vjatšeslav Šlõk 190<br />

Pavel Kudinov 186<br />

Aleksandr Romanovitš 180<br />

Andrei Ojamäe 160<br />

Ljudmila Jantšenko 111<br />

Aleksandr Borovkov 70<br />

Tamara Põlevina 68<br />

Andres Brenkin 66<br />

Vladimir Kotškin 57<br />

Aleksandr Smirnov 55<br />

Vadim Jerjomenko 54<br />

Jelena Dulneva 53<br />

Velli Naber 51<br />

Viktor Predbannikov 48<br />

Vladimir Kazunin 42<br />

Aili Udaltsova 40<br />

Vladimir Šalašinski 40<br />

Tamara Luigas 35<br />

Jüri Turõgin 29<br />

Natalia Kapustinskas 28<br />

Inna Plotnikova 27<br />

Mihhail Semjonov 27<br />

Jelena Toots 26<br />

Dmitri Petrov 26<br />

Jana Bazarova 25<br />

Aleksei Rodin 25<br />

Eila Gruzova 23<br />

Anatoli Komissarov 22<br />

Voldemar Lehter 22<br />

Andrei Ilnitski 21<br />

Igor Kukolev 20<br />

Irina Šulgina 19<br />

Jelena Ušakova 18<br />

Nazar Striletski 16<br />

Zinaida Klõga 16<br />

Igor Petrovitski 14<br />

Oleg Ivanov 14<br />

Paul Põld 13<br />

Arkadi Zakarljuka 13<br />

Jelena Trojanova 13<br />

Kalmer Puul 13<br />

Rasima Petrovitskaja 11<br />

Valeri Artemtšuk 10<br />

Stepan Bondarenko 10<br />

Stepan Kolpakov 9<br />

Olga Vassilkova-Goršenina 9<br />

Viktor Filatov 8<br />

Nadežda Krivonossova 8<br />

Raimo Kivimäe 8<br />

Valentina Satsuta 8<br />

Natalia Šumeiko 8<br />

Vitali Mokrušin 7<br />

Ljudmila Tisler 7<br />

Arnold Saareke 7<br />

Nadežda Klepikova 7<br />

Vladimir Rjabušenko 7<br />

Valentina Potapenko 6<br />

Mihhail Kastritski 6<br />

Ilja Gaitšenja 5<br />

Jekaterina Generalova 5<br />

Nadežda Nigmatulina 4<br />

Svetlana Strukova 4<br />

Riina Tamberg 4<br />

Aleksandr Volotovski 3<br />

Dmitri Rodionov 2<br />

Vladimir Karpov 2<br />

Ülar Nuggis 1<br />

Valentina Piskarjova 0<br />

KOKKU 2812<br />

EESTI REFORMIERAKOND<br />

Arnold Persidski 36<br />

Katrin Kuusemäe 28<br />

Terje Bürkland 25<br />

Maris Treial 18<br />

Ilona Põld 17<br />

Meelis Merilai 12<br />

Evelyn Hints 8<br />

Viire Pent 4<br />

Tõnu Eapost 2<br />

KOKKU 150<br />

ÜKSIKKANDIDAADID<br />

Sergei Andrejev 76<br />

Rasmus Kuusemets 18<br />

KOKKU 94<br />

Häälteuperpallid<br />

Esimest korda Jõhvis kandideerinud<br />

vallavanem Tauno Võhmar<br />

sai valimistel rekordilised<br />

1201 häält. Ka Nikolai Ossipenko,<br />

kes oli valimisliidu Jõhvi<br />

Elanik teine number, teenis korraliku<br />

hulga hääli – 670, mida<br />

on 204 võrra enam kui möödunud<br />

valimistel.<br />

Eelmise korraga võrreldes<br />

peaaegu poole võrra – 188 hääleni<br />

– kasvas valijate toetus valimisliidus<br />

Jõhvi Heaks kandideerinud<br />

Niina Neglasonile. Sealjuures sai<br />

Neglason üle-eelmistel, 2002.<br />

aasta valimistel esmakordselt kandideerides<br />

vaid kaheksa inimese<br />

toetuse.<br />

Tublisti kasvatas häältesaaki<br />

Valimisaktiivsus ületas 66 protsenti<br />

Tänavustel volikogu valimistel<br />

oli Jõhvi rahvas usinam kui kunagi<br />

varem. Hääle andis 7169<br />

inimest 10 835 valimisõiguslikust<br />

isikust, mis teeb aktiivsuse<br />

määraks 66,16 protsenti.<br />

Neli aastat tagasi, kui Jõhvi<br />

linn ja vald olid äsja ühinenud,<br />

käis valimas 5633 inimest. Valimisaktiivsus<br />

oli siis 54,2%.<br />

Enne ühinemist valiti vallas<br />

ja linnas neli korda volikogu<br />

eraldi. Seega ei saa aktiivsust<br />

üheselt võrrelda. Küll aga võib<br />

märkida, et nii vallas kui ka linnas<br />

kasutasid oma valimisõigust<br />

veidi rohkem kui pooled valijad.<br />

Nii käis 2002. aastal toonases<br />

Jõhvi vallas hääletamas 51,4 ja<br />

linnas 54,6 protsenti vastava õigusega<br />

inimestest.<br />

Pisut aktiivsemad oldi 1996.<br />

aasta volikogu valimistel, mil<br />

linnas oli osalusprotsent 58,7.<br />

Kohalikke volikogusid on<br />

taasiseseisvunud Eestis valitud<br />

alates 1993. aastast.<br />

ka valimisliidu Jõhvi Heaks liige<br />

Teet Enok, kes sai möödunud korra<br />

11 hääle asemel nüüd 74.<br />

Eelmiste valimiste järel toonase<br />

linnapea Aavo Keerme häältega<br />

volikogusse tõmmatud Pavel Kudinov<br />

ja Aleksandr Romanovitš<br />

suurendasid nüüd isiklikku häältekapitali<br />

ning lunastasid koha<br />

volikogusse vastavalt 186 ja 180<br />

häälega.<br />

Ilmselt oli suurim kukkuja<br />

Jõhvi Elaniku nimekirjas kandideerinud<br />

Kalmer Puul, kes pööras<br />

vahetult enne valimisi volikogu<br />

koalitsioonipartneritele selja ja<br />

lõi käed opositsiooniga. Puul sai<br />

kaheksa häält, kusjuures eelmistel<br />

valimistel usaldas teda 67 valijat.<br />

Suur valik<br />

Kõige suurem valikuvõimalus<br />

oli jõhvilastel 2002. aastal,<br />

mil kandidaate oli seitsmes valimisliidus.<br />

Neist viie liikmed<br />

pääsesid volikogusse. Neli valimisliitu<br />

ja kaks erakonda pürgisid<br />

volikokku ka neli aastat<br />

tagasi ja oma esindajad volikogusse<br />

sai kolm valimisliitu ja<br />

kaks erakonda.<br />

Võimule on pürgitud mitmesuguste<br />

nimedega valimisliitudes<br />

– muu hulgas valimisliidus<br />

Edukas Jõhvi, Jõhvi Linnakodanik,<br />

Jõhvi Kodanik ja Jõhvi Elanik,<br />

aga ka lihtsalt Jõhvi. Kuigi<br />

leidub aktiivseid inimesi, kes on<br />

kodukohale paremat tulevikku<br />

soovides korduvalt volikogusse<br />

kandideerinud, ei ole üle ühe<br />

korra samanimelise valimisliiduga<br />

välja tuldud.<br />

Kõige järjepidevamalt on<br />

esinenud Keskerakond, mis on<br />

Jõhvis valimistel osalenud 1999.<br />

aastast saati oma nime all. Tõsi,<br />

osa selle erakonna liikmeid on<br />

Mul on saadud häälte<br />

üle väga hea meel. See<br />

näitab jõhvilaste toetust<br />

meie poolt tehtule ja<br />

seda, et meie plaanid<br />

on pälvinud poolehoidu.<br />

Tänan kõiki toetajaid.<br />

Tauno Võhmar<br />

Varasemast mitu korda vähem<br />

hääli sai ka Allan Mänd, kes<br />

kandideeris valimisliidus Jõhvi<br />

Heaks. Tema saagiks oli tänavu<br />

30 häält, möödunud valimistel<br />

aga 160.<br />

Nulliringi tegi seekordsetel<br />

valimistel Valentina Piskarjova<br />

valimisliidust Jõhvi Elanik.<br />

ERIKA PRAVE<br />

mõnikord oma parteile eelistanud<br />

valimisliitu. Nii näiteks pürgis<br />

keskerakondlane Ljudmila Jantšenko<br />

Jõhvi volikogusse 1999.<br />

aastal Keskerakonna nimekirjas,<br />

2002. aastal valimisliidus Edukas<br />

Jõhvi, 2005. aastal Rahva Usalduse<br />

ridades ja tänavu Jõhvi Elaniku<br />

liikmena.<br />

Seekord Keskerakonna nimekirjas<br />

volikogusse kandideerinud<br />

Viktor Rumjantsev ja Anry<br />

Kramskoi olid möödunud valimiste<br />

aegu hoopis Rahvaliidus.<br />

Üksikkandidaatide käsi ei<br />

ole aga valimistel eriti hästi käinud.<br />

Kõige edukam oli tõenäoliselt<br />

1993. aastal sõltumatutest<br />

üksikkandidaatidest loodud nimekiri,<br />

millest näiteks Kalmer<br />

Sokman ka volikogusse sai.<br />

Ülejäänud aastatel pole üksiküritajatel<br />

edu olnud, ehkki osa<br />

neist on kogunud rohkem hääli<br />

kui mõnest valimisliidust liidri<br />

häältesaagi abil rahvaesindajaks<br />

saanud kandidaat.<br />

ERIKA PRAVE

<strong>Oktoober</strong> <strong>2009</strong> JÕHVI TEATAJA<br />

Viadukti alla, sõidu- ja kõnniteede<br />

kohale rajatakse<br />

konstruktsioonid, mis kaitsevad<br />

silla all liikuvaid sõidukeid<br />

ja jalakäijaid võimalike<br />

kukkuvate betoonitükkide<br />

eest.<br />

„Need on ajutised katted,<br />

mida paigaldatakse tavaliselt<br />

ehituste aegu,” selgitas vallava-<br />

Uudised<br />

Viadukti all liiklejad vajavad kaitset<br />

nem Tauno Võhmar. Arvatavalt<br />

läheb konstruktsioonide paigaldamine<br />

maksma umbes 10 000<br />

krooni. Sellised kaitsekatted<br />

soovitas paigaldada maanteeameti<br />

spetsialist, kes hindas taas<br />

viadukti visuaalselt ja tunnistas<br />

selle ohtlikuks.<br />

Maanteeameti sildade peaspetsialist<br />

Martti Kiisa uuris via-<br />

Viadukti on silma järgi juba korduvalt ohtlikuks hinnatud.<br />

Tunneli saatus küsimärgi all<br />

Vaatamata sellele, et maanteeamet<br />

kiitis läinud aastal<br />

heaks otsuse viadukt lammutada<br />

ja selle asemele tunnel<br />

rajada, on nüüd taas päevakorrale<br />

tõusnud võimalus, et<br />

tunnelit ei tulegi.<br />

„Probleem on selles, et maanteeamet<br />

tahab raha kokkuhoiu<br />

nimel remontida olemasolevat<br />

viadukti,” ütles vallavanem Tauno<br />

Võhmar. Ametlikku otsust<br />

selle kohta veel langetatud ei<br />

ole, aga õhus on variant, et maanteeamet<br />

taganeb esialgsest kavast<br />

viadukt lammutada ja selle<br />

asemele koos uue liiklussõlmega<br />

tunnel välja ehitada.<br />

„Olen seda meelt, et Jõhvi<br />

jaoks tähendab viadukti remont<br />

arengu pärssimist,” sõnas Võhmar.<br />

„Viadukt poolitab linnasüdame<br />

ja kui ta püsima jääb, pole<br />

Hiljuti korraldati Jõhvi gümnaasiumis<br />

tulekahju-kontrollõppus,<br />

mis sujus suuremate<br />

probleemideta. Gümnaasium<br />

on nagu teisedki linna lasteasutused<br />

teinud investeeringuid,<br />

et tuleohutusnõudeid<br />

täita.<br />

„Kui läinud kevadel toimunud<br />

kontrollõppuse kohta võib<br />

öelda, et see kukkus täiesti läbi,<br />

sest kooliperel puudusid kogemused<br />

ja teadmised, kuidas ohu<br />

korral koolimajast välja saada,<br />

siis seekord sujusid asjad palju<br />

paremini,” ütles gümnaasiumi<br />

direktor Ivo Tupits. Päästeamet<br />

tegi kooliperele vaid mõned<br />

märkused evakueerimise kohta.<br />

Direktor tõdes, et koolimaja<br />

projekt on halb, sest hoonel on<br />

linnasüdant teisele poole viadukti<br />

võimalik arendada.”<br />

Vaatamata sellele, et valitsus<br />

eraldas möödunud aastal Jõhvile<br />

272 miljonit krooni, et Jõhvi<br />

liiklussõlm ümber ehitada ja<br />

rajada viadukti asemele tunnel,<br />

ei saa vald ise seda raha enam<br />

käsutada. Nimelt võttis valitsus<br />

vahepeal vastu seaduse, mille<br />

järgi on väga suurte eurotoetuste<br />

kasutamist võimelised haldama<br />

Tallinn, Tartu ja maanteeamet<br />

ise. Väiksematel omavalitsustel<br />

puuduvat selleks pädevus.<br />

„Nüüd on riik otsustanud<br />

raha kokku hoida. Oletuste põhjal<br />

arvatakse, et tunneli ehitus<br />

läheb kallimaks, kui see plaanide<br />

järgi on. Minu meelest ei saa<br />

selliseid asju oletada. Tuleb teha<br />

riigihange, et olla veendunud,<br />

kui palju tunneli ehitus tegelikult<br />

dukti seisukorda augustis ja septembris.<br />

Nähtu põhjal koostas ta<br />

vallavalitsusele märgukirja, milles<br />

teatas, et viadukti ohtlikkus<br />

seisneb kandekonstruktsioonide<br />

armatuuri korrodeerumisest<br />

tulenevas betoonist kaitsekihi<br />

eemaldumises ning on oht, et<br />

kandevaiade ülespöörded võivad<br />

murduda. Samuti on eksper-<br />

di arvates olemas servaprusside<br />

varingu oht.<br />

Kiisa hinnangul tuleks kohe<br />

sulgeda jalgratturite liiklemise<br />

võimalus viaduktil kasutatavast<br />

sõidualast väljaspool ja eraldada<br />

kogu sõiduradade väline ala piirdeaiaga.<br />

Põhjalikku ekspertiisi,<br />

mis selgitaks viadukti tegelikku<br />

seisukorda, seni tehtud ei ole. JT<br />

Foto: Erika Prave<br />

maksma läheb,” rääkis Võhmar.<br />

Ta tõdes, et riik võib küll kokku<br />

hoida, aga Jõhvilt võetakse sellega<br />

ära võimalus areneda.<br />

„Kahju on ka sellest, et<br />

tunneli projekt on juba tellitud<br />

ja sellele on kulutatud kümme<br />

miljonit krooni Euroopa maksumaksjate<br />

raha,” märkis Võhmar.<br />

Ta tunnistas, et ei näe vallal<br />

enam hoobasid, millega maanteeameti<br />

otsust mõjutada. „Meie<br />

ei saa enam teha muud, kui maanteeameti<br />

otsust kooskõlastada<br />

või mitte. Aga ootame ametliku<br />

otsuse ära.” JT<br />

Lasteasutustes pööratakse tähelepanu tuleohutusele<br />

Vaade tunnelile loode suunast.<br />

ainult kaks väljapääsu, mille<br />

kaudu peab terve majatäis rahvast<br />

kiiresti välja saama. Kool<br />

on paigaldanud korrustele tuletõkkeuksi<br />

ja soetanud vajaliku<br />

turvavalgustuse. Viimane hakkab<br />

tööle siis, kui näiteks tulekahju<br />

tõttu läheb elekter ära.<br />

Sellega kõrvaldati puudused,<br />

mida kevadel päästeametilt saadud<br />

ettekirjutuses oli nimetatud.<br />

Möödunud aastal kontrolliti<br />

kõiki linna koole ja lasteaedasid<br />

ning tehti tähelepanekuid puuduste<br />

kohta.<br />

Tuleohutusbüroo Ida-Eesti<br />

päästekeskuse tuleohutusbüroo<br />

juhataja Carmen Kondi sõnul ei<br />

põhjusta automaatse tulekahjuhäiresüsteemi<br />

või turvavalgustuse<br />

puudumine küll tuleohtu,<br />

kuid vähendab võimalust avastada<br />

kahjutuli algfaasis. Selle<br />

tõttu omakorda kahanevad võimalused<br />

hoones viibivaid inimesi<br />

kiiresti ja ohutult evakueerida<br />

ning põleng enne suurema kahju<br />

teket kustutada.<br />

Kui tuletõkkesektsioonid<br />

puuduvad, ei ole suitsu ja tule<br />

levik takistatud, ning see raskendab<br />

samuti evakueerimist.<br />

Lukustatud uksed evakuatsiooniteedel<br />

võivad aga tulekahju<br />

korral kiiret hoonest väljumist<br />

oluliselt raskendada ning seetõttu<br />

inimeste elu ja tervise ohtu<br />

seada.<br />

Päästekeskus kontrollib tuleohutusnõuete<br />

täitmist koolides<br />

ja lasteaedades vähemalt kord<br />

aastas.<br />

JT<br />

Eskiis<br />

Viadukti varingu<br />

puhuks on õpitud<br />

tegutsema<br />

Et viadukti varisemise oht<br />

kestab edasi, prooviti augustis<br />

toimunud suurõppusel, kuidas<br />

vallavalitsuse kriisikomisjon<br />

ja kõik päästeüksused hädaolukorras<br />

hakkama saavad.<br />

Õppus oli ka riigile märgiks,<br />

et viadukti olukorda peab võtma<br />

väga tõsiselt.<br />

Harjutamine näitas nii päästjatele<br />

kui ka kriisikomisjonile<br />

kätte kitsaskohad, mille kallal<br />

tuleb veel tööd teha, tõdes kriisikomisjoni<br />

juht, abivallavanem<br />

Priit Kesler.<br />

Üldiselt võib kriisikomisjonis<br />

tehtuga rahule jääda, tunnistas<br />

õppuseid jälginud Ida-Eesti<br />

päästekeskuse koordinatsiooniteenistuse<br />

juht Maido Nõlvak.<br />

Tema sõnul korraldataksegi<br />

õppuseid eelkõige selleks, et<br />

õppida ja kitsaskohad välja selgitada.<br />

Kesler kiitis, et kriisikomisjon<br />

sai info jagamise ja tegevuse<br />

kooskõlastamisega hästi hakkama<br />

ning meeskond tegutses ühtselt<br />

ja rahulikult.<br />

Õppuse „Viadukti varing<br />

<strong>2009</strong>” korraldamise ettepaneku<br />

tegi Jõhvi vallavalitsus, lähtudes<br />

valla riskianalüüsist.<br />

Legendi järgi varises viadukt<br />

ajal, mil seda ületas liinibuss.<br />

Buss ja viadukti konstruktsioonid<br />

kukkusid all liikuvale<br />

kütust vedavale rongile,<br />

mille kolm tsisterni purunesid.<br />

Diislikütust sisaldavate tsisternide<br />

süttimisoht oli suur ja<br />

ohuala raadius ulatus umbes<br />

350 meetrini. Liinibussis olnud<br />

inimesed jäid rusude alla kinni.<br />

Õppuse käigus suleti liiklus<br />

viaduktil 40 minutiks. Samal<br />

ajal korraldati evakuatsiooniõppus<br />

ohualasse jäävas Jõhvi<br />

hooldekeskuses.<br />

Kaasatud olid Ida-Viru<br />

maakonna kriisikomisjon,<br />

Jõhvi vallavalitsus, Ida-Eesti<br />

päästekeskus, Ida politseiprefektuur,<br />

SA Ida-Viru Kiirabi,<br />

häirekeskuse Ida-Eesti keskus,<br />

keskkonnainspektsioon, AS<br />

Eesti Raudtee, Ida regionaalne<br />

maanteeamet, Eesti Punase<br />

Risti Ida-Virumaa selts ja Kirde<br />

kaitseringkond. JT<br />

Gümnaasiumipere eelmisel kuul toimunud evakuatsiooniõppusel.<br />

Foto: Erika Prave<br />

Lühidalt<br />

Jõhvilased said<br />

kasakate auraha<br />

3<br />

Maavanem Riho Breivel<br />

ning Kaitseliidu Alutaguse<br />

maleva aktivistid Ain Krondel,<br />

Kalev Naur ja Arno Kodu<br />

pälvisid Ukraina kasakate organisatsiooni<br />

kindralstaabilt<br />

kasakate pronksristi.<br />

Alutaguse malev hakkas<br />

Ukraina kasakatega koostööd<br />

tegema sel aastal. Ukrainlased<br />

osalesid 23. juunil Jõhvis<br />

toimunud maakaitsepäeva<br />

paraadil.<br />

Selline auraha on varem<br />

antud ka Venemaa patriarhile<br />

Aleksius II-le.<br />

I-punkt tuuakse<br />

kesklinna<br />

Praegu keskraamatukogus<br />

asuv turismiinfopunkt<br />

kolitakse kesklinna aadressil<br />

Tartu 2. Samasse hoonesse<br />

asub ümber ka Ida-Viru Ettevõtluskeskus.<br />

Vallavanem Tauno Võhmari<br />

sõnul on kavas valla<br />

omandusse kuuluv hoone<br />

Tartu 2 fassaad ja ruumid<br />

korda teha. Selleks taotleb<br />

vallavalitsus raha EASilt. „Ipunkt<br />

peab olema kesklinnas<br />

kõigile kättesaadavas kohas,”<br />

põhjendas Võhmar.<br />

Noored võitsid<br />

sügiskrossi<br />

Koolidevahelise sügiskrossi<br />

võitis Jõhvi gümnaasiumi<br />

võistkond.<br />

Pannjärvel toimunud<br />

jooksuvõistlusel osales 14<br />

kooli 367 õpilasega. Põnevas<br />

võistkondlikus heitluses<br />

saavutas gümnaasiumide<br />

hulgas 745 punktiga esikoha<br />

Jõhvi gümnaasium, vaid<br />

kolme punkti kaugusele jäi<br />

nädal varem teatejooksudes<br />

esikoha saanud Avinurme<br />

gümnaasium ja 666 punktiga<br />

oli kolmas Kiviõli 1. keskkool.<br />

Säde tänava majad<br />

jäävad alles<br />

Kui alguses arvati, et<br />

Säde tänaval asuvad majad<br />

jäävad uue liiklussõlme ehitusele<br />

ette ja need tuleb likvideerida,<br />

siis nüüd on selgunud,<br />

et neid pole siiski vaja<br />

lammutada. Otse vastupidi –<br />

elanikud peaksid moodustama<br />

korteriühistud ja hooned<br />

korrastama.<br />

<strong>Vallavalitsus</strong> kavatseb<br />

endale kuuluvad kuus korterit<br />

müüki panna.<br />

Aasta parim petanker<br />

on Ivar Viljaste<br />

Ida-Virumaa petangi<br />

kümnenda hooaja parim<br />

mängija on Ivar Viljaste, kes<br />

pani hooajale võiduka punkti<br />

Jõhvi lahtistel meistrivõistlustel<br />

üksikmängus.<br />

Maakonna kuue parema<br />

petankeri hulgas on kolmandal<br />

kohal jõhvilane Tanel<br />

Vähk ja kuuendal Lemmit<br />

Toomra. Naistest on parim<br />

Sirje Viljaste.<br />

JT

4 Kultuur JÕHVI TEATAJA <strong>Oktoober</strong> <strong>2009</strong><br />

Jõhvi keskraamatukogu jagab „Oscareid”<br />

el aastal otsustas Jõhvi keskraa-<br />

hakata välja andma<br />

Smatukogu<br />

lugejaauhinda kolmele maakonnas<br />

enim loetavale eesti autorile.<br />

Meile teadaolevalt pole raamatukogude<br />

laenutuste edetabelite tippautoreid<br />

varem premeeritud. Muidugi on Eesti<br />

kirjanikele jagatud mitmesuguseid teisi<br />

auhindu, kuid enamasti on raamatute<br />

hindajateks kriitikud. Kõrge tunnustus<br />

aga ei tähenda tingimata lugejate armastust<br />

ja nii võivad preemiaraamatud<br />

uhkes üksinduses riiulitele tolmu koguma<br />

jääda.<br />

Erik Tohvri<br />

Sel hooajal oli lugejate seas kõige<br />

suurem menu kirjanik Erik Tohvril, kelle<br />

raamatu „Kodutute küla” esimest osa<br />

alapealkirjaga „Ümberasujad” laenutati<br />

293 korral. Erik Tohvri, kodanikunimega<br />

Erik Laansalu, on vanem härrasmees,<br />

kes pensionile jäädes otsustas kirjutama<br />

hakata. Ja nagu näitavad üle-eestilised<br />

edetabelid, on ta Eesti rahva lemmikkirjanikke.<br />

Küllap on selle põhjus asjaolu,<br />

et ta kirjutab elust enesest – lihtsatest<br />

asjadest ja lihtsatele inimestele. Olev<br />

Remsu on ajakirjas Looming öelnud, et<br />

ainult Tohvri raamatutest saame teada,<br />

mida tunnevad sisimas inimesed, kes<br />

ei püri seltskonnalehtede klantspiltidele.<br />

Populaarne autor ise peab oma<br />

suurimateks fännideks vanemaid naisi.<br />

Sellele vihjab ka portaali Delfi küsitlus,<br />

kus 42,3% vastajatest ei teadnud<br />

sellenimelisest kirjanikust midagi. Erik<br />

Tohvri kohtub meelsasti ka lugejatega ja<br />

on seda teinud ka meie raamatukogus.<br />

Võiduraamat „Kodutute küla” on esimene<br />

köide autori kavandatud tetraloogiast.<br />

Raamat räägib ühe rannikuküla ja<br />

sealsete inimeste saatusest, maarahva<br />

käekäigust poole sajandi jooksul.<br />

O<br />

ktoobri keskel esinesid Jõhvi<br />

gümnaasiumi poistekoor ja mudilaskoor<br />

kontserdimajas koos kahe<br />

populaarse Tartu kooriga – Tartu<br />

Akadeemilise Meeskoori ja naiskooriga<br />

Emajõe Laulikud.<br />

Lapsed esitasid kontserdil laulupeoks<br />

selgeks õpitud laule. Poistekoor<br />

Jõhvikas harjutab Keio Soomelti ning<br />

armastatud lauluõpetaja ja Jõhvi aukodaniku<br />

Endla Jaanuse käe all, mudilaskoori<br />

õpetab Hälis Rooste.<br />

Kahel Tartu kooril on juba traditsiooniks<br />

saanud, et kaunil sügisesel ajal võetakse<br />

Eestimaal ette ühine kontsertmatk.<br />

Aastate jooksul on külastatud mitmeid<br />

ilusaid paiku, kuid Ida-Virumaal ollakse<br />

ühise kontserdiga esimest korda.<br />

Seekordse meeleoluka kontserdi<br />

pealkiri „Üksteist peab hoidma” sündis<br />

inspireerituna Kadri Hundi samanimelisest<br />

laulust, mille sõnumit oskusest<br />

jagada nii rõõme kui ka muresid tuleks<br />

rasketel aegadel eriti meeles pidada.<br />

Samuti võib kontserdi pealkirja alla<br />

mahutada eri kooride ja põlvkondade<br />

sõpruse, koosmusitseerimise rõõmu ja<br />

sellest saadava võimsa emotsiooni.<br />

Naiskoor Emajõe Laulikud, keda juhatab<br />

dirigent Vilve Maide, on tegutse-<br />

Elulooraamatute edu<br />

Maire Aunaste<br />

eisel kohal olev „Viis aastat<br />

Tpeidus” on Maire Aunaste avameelne<br />

jutustus oma elust Ameerika<br />

Ühendriikides, kus Eestis tuntud televisioonitähel<br />

tuli maitsta illegaali kibedat<br />

leiba. Aunastele omases mahlakas<br />

vormis jutustab ta näiteks sellest, kuidas<br />

käis narkomaanist miljonäri juures<br />

koristamas, vanainimeste hooldamisest<br />

ja piinavast tööst tordivabrikus. Ehk on<br />

välismaale tööle põgeneval inimesel<br />

kasulik see raamat enne läbi lugeda –<br />

hoiatuseks, et alati ei pruugi piiri taga<br />

kullamäed ees oodata. Eelmise aasta<br />

müüduim autor Maire Aunaste on juba<br />

välja andnud järgmisegi raamatu, mille<br />

pealkiri on „Mitte ainult meestest”, ja<br />

seegi on vallutanud müügiedetabelid.<br />

Mihkel Raud<br />

Jõhvi lapsed laulsid koos Tartu kooridega<br />

nud alates 2003. aastast ja on suhteliselt<br />

lühikese aja jooksul jõudnud Eesti naiskooride<br />

hulgas arvestatavale kohale.<br />

Ligi 60-liikmelisele koorile on omane<br />

elurõõm, isikupära ja julgus tegutseda<br />

mitmekülgselt ja uuendusmeelselt.<br />

Emajõe Laulikud esitasid Jõhvis nii<br />

eesti, vene, rootsi kui ka inglise keeles<br />

laule armastusest, igatsusest, mälestustest<br />

ja kodust.<br />

Tartu Akadeemiline Meeskoor<br />

(TAM) alustas sel sügisel oma 98. hooaega<br />

ja püsib jätkuvalt Eesti kooride<br />

esirinnas. Seda kinnitavad saavutused<br />

hiljutistel võistulaulmistel Tallinnas ja<br />

Prahas. TAMi on kiidetud hea muusikalise<br />

väljendusoskuse ning ilmekate<br />

ja veenvate esituste eest. Edu võlgneb<br />

meeskoor paljuski oma koorijuhist ja<br />

heliloojast peadirigendile Alo Ritsingule,<br />

kelle nõudlikku kätt on tunda saadud<br />

juba alates 1963. aastast.<br />

Jõhvis esitatud kava hõlmas nii Eesti<br />

koorimuusika klassikat, rahvalauluseadeid<br />

kui ka kergemat koorimuusikat.<br />

Mõjutatuna eelseisvast folkloorifestivalist<br />

Soomes Lahtis kõlasid kontserdil ka<br />

soomekeelsed lood.<br />

NELE NEMVALTS<br />

Ülisuur müügiedu on saatnud ka<br />

meie tabelis kolmandal kohal olevat Mihkel<br />

Raua romaani „Musta pori näkku”.<br />

Kindlasti võib suure huvi üks põhjus olla<br />

uudishimu, sest „keegi ütles, et kole ropp<br />

ja rõve pidi olema”. Tõepoolest, rokkarite<br />

elustiili ja nende nilbet kõnepruuki on<br />

edasi antud üsnagi naturaalselt. Raamatu<br />

sündmused leiavad aset põhiliselt eelmise<br />

sajandi 80. aastatel ja sealt käivad läbi<br />

küllap kõigile eestlastele tuttavad popiidolid.<br />

Kuid tegemist pole vaid ausa rokibiograafiaga.<br />

„Musta pori näkku” on ka<br />

lugu Eesti taasiseseisvumisest, jutustus<br />

rahvusliku ärkamise ajast ja noore muusiku<br />

eneseleidmisest.<br />

Jõhvi lemmik<br />

aakonnas neljandal kohal on<br />

M<br />

Jõhvi lugejate lemmikraamat<br />

„Katrin Karisma: minu ilus elu”, mille<br />

on kirja pannud Elis Aunaste. Raamat<br />

räägib avameelselt ja kirglikult tuntud<br />

artisti teatritööst ja ka eraelust. Eluloojanulisi<br />

rõõmustab veel viienda koha<br />

raamat Reet Linnast, keda küsitles Kroonika<br />

toimetaja Meelis Kapstas. Lugeja<br />

saab teada, et tuntud saatejuhil on peale<br />

Ivo Linna palju teisigi mehi, kellest rääkida.<br />

Mälestusteraamat, kuigi teisest<br />

puust, on jutustus Juhan Viidingust,<br />

nagu teda on näinud ja mäletab ta vanem<br />

õde Mari Tarand. Raamat „Ajapildi<br />

sees: lapsepõlv Juhaniga” on lugu<br />

nende perest, vaimse õhkkonnaga kodust,<br />

pinnasest, kus tulevane luuletaja<br />

kasvas. Kuid see on ka ema ja poja vastuolu<br />

lugu, sest noor Juhan ei mahtunud<br />

nendesse raamidesse, kuhu teised lapsed<br />

mahtusid. Südamlike mälupiltidega<br />

raamat on meie tabelis kuuendal kohal.<br />

Nimekirjast leiame veel kaks naistekat.<br />

Eesti Ekspressi kolumnisti Marta<br />

Karu romaan „Umbes ülehomme” räägib<br />

tänapäevase loo naisest, kes on otsustanud<br />

mehest lahutada ja alustada kooselu<br />

rikka austajaga. Ketlin Priilinna „Liiseli<br />

võti” jutustab noorest naisest, kes põgeneb<br />

kahe väikese tütrega oma vägivaldse<br />

mehe juurest. Raamatute populaarsus on<br />

mõistetav, sest see, kui kirjutatakse haaravalt<br />

peategelaste isiklikest kogemustest,<br />

ei jäta kedagi külmaks.<br />

Nimekirja lõpetab samuti memuaaride<br />

hulka kuuluv Kersti Kreismanni ja<br />

Margit Kilumetsa „Paljajalu kõrrepõllul”.<br />

Loodan, et suutsin kelleski raamatute<br />

vastu huvi äratada. Ajal, mil meile<br />

musta pori näkku pritsitakse, on ütlemata<br />

hea mõnusa raamatu seltsis elu<br />

veidi ilusamaks mõelda.<br />

ANNE KIPPAR<br />

Keskraamatukogu töötaja<br />

Kalev Pritsu šaržid<br />

Mo Kreegi<br />

„Ingel vaatab tagasi”<br />

Linnagaleriis on üles pandud Mo<br />

Kreegi näitus „Ingel vaatab tagasi”,<br />

mis sai nime ühelt kunstniku<br />

viimastest maalidest, millel naisingel<br />

justkui vaataks üle õla.<br />

„Kas inglid vaatavad tagasi?<br />

Seda me ei oska aimata, nagu sedagi,<br />

kas meie, ihuliste seas on ilmihuta<br />

vägede saadikuid ehk ingleid...” sõnab<br />

kunstnik. „Aga kui meid kõnetab<br />

ilu, valgus ja väärikus, siis on see<br />

sama mis inglihääl, kes neid väärtusi<br />

kannab.”<br />

Näitusel on viimase kolme aasta<br />

lõuendil õlimaalid.<br />

„Siin ei ole küsimusi ega vastuseid.<br />

Nad lihtsalt on,” ütleb Kreegi.<br />

„Nagu lilleõis lihtsalt on sümbol<br />

Looja Väljenduslikkusest. Nagu ka<br />

meie oleme millegi väljendused ise<br />

seda teadmata või teades.” Ja lisab:<br />

„Kui olen pakkunud nende maalide<br />

maalimisega inimhingele tänases<br />

asises ja kiirustavas maailmas mõttepausi<br />

ja rõõmuhetke, on hästi.”<br />

JT<br />

JÕHVIKAS SOBIB<br />

NII MAGUSTOIDU KUI KA<br />

PRAE VALMISTAMISEKS<br />

evadel kuulutas Jõhvi Teataja välja jõhvikatoitude ret-<br />

võistluse, kuhu saatis kaastööd kaks inimest.<br />

Kseptide<br />

Nüüd, mil jõhvikad soos punetavad ja neid võib ise noppimas<br />

käia või turult osta, on paras aeg vaadata, mida<br />

maitsvat neist marjadest teha annab.<br />

Abivallavanem Vello Juhkovi sõnul kasutatakse jõhvikat<br />

oma nime pärast aina enam Jõhvi sümbolina. Lisaks<br />

jõhvikakujulistele suveniiridele võiks ka sellest marjast<br />

valmistatud roogadest saada osake Jõhvi näost.<br />

ALLA ROTOVA, KES SAATIS MEILE OMA LEMMIKRETSEP-<br />

TID, JAGAB LUGEJATEGA TEADMISI, KUIDAS HAPUST VITAMII-<br />

NIPOMMIST MAGUSTOITE TEHA.<br />

1 klaas jõhvikaid<br />

300 g suhkrut<br />

2/3 klaasi vett<br />

1/2 tl vanillsuhkrut<br />

1/2 tl kaneeli<br />

1 kg jõhvikaid<br />

1 kg apelsine<br />

1 kg suhkrut<br />

500 g jõhvikaid<br />

2–3 muna<br />

200 g tuhksuhkrut<br />

1 tl vanilli<br />

Pane vanillsuhkur ja kaneel<br />

vette, sega suhkruga ja keeda.<br />

Lisa klaasist jõhvikatest valmistatud<br />

mahl. Nõruta saadud segu,<br />

vala vormi ja hoia sügavkülmas,<br />

kuni jäätis on kõva.<br />

Aja apelsinid ja jõhvikad läbi<br />

hakklihamasina, lisa suhkur ja<br />

sega. Saad maitsva ja kasuliku<br />

moosi, mis säilib väga hästi.<br />

Pese 500 grammi jõhvikaid<br />

ja kuivata paberkäterätikuga.<br />

Hõõru 2–3 munavalget<br />

200 grammi tuhksuhkruga,<br />

lisa üks teelusikatäis vanillsuhkrut.<br />

Veereta iga marja segus<br />

ja kuivata.<br />

TATJANA ŠALÕGINA SAADETUD RETSEPTID LUBA-<br />

VAD PAKKUDA MITMEKÄIGULIST LÕUNAT, KUS JÕHVI-<br />

KAL ON PEAOSA.<br />

100 g jõhvikaid<br />

100 ml rummi<br />

2 apelsini<br />

500 ml kuiva punast veini<br />

750 ml morssi<br />

4 tk aniisi<br />

300 g jõhvikaid<br />

1 klaas suhkrut<br />

¾ klaasi mannat<br />

0,5 liitrit piima<br />

1,7 liitrit vett<br />

1 kg väikest kala<br />

(näiteks koger)<br />

2 klaasi jõhvikaid<br />

¼ klaasi mett<br />

1 klaas jahu<br />

JÕHVIKAJÄÄTIS<br />

JÕHVIKAS APELSINIGA<br />

KOMPVEKID „JÕHVIKAS SUHKRUS”<br />

JÕHVIKAPUNŠ<br />

Jäta rummiga üle valatud<br />

jõhvikad tunniks ajaks seisma.<br />

Pese apelsinid hoolikalt,<br />

kuivata rätikuga ja lõika õhukesteks<br />

viiludeks. Pane kõik<br />

koostisosad emailnõusse ja<br />

kuumuta pidevalt segades.<br />

Keema ei tohi lasta. Vala punš<br />

pokaalidesse ja serveeri kuumalt.<br />

JÕHVIKASUPP MANNAKLIMPIDEGA<br />

Valmista jõhvikatest mahl.<br />

Marjadest üle jäänud kestad<br />

vala üle keeva veega ja keeda<br />

10-15 minutit. Lase seista ja<br />

lisa suhkur, kuumuta mahla<br />

kuni keemiseni ja jahuta. Keeda<br />

piimaga mannapuder ja lisa<br />

sellele suhkur. Valmis pudrul<br />

lase jahtuda. Pane puder umbes<br />

ühe sentimeetri paksuse<br />

kihina veega märjaks tehtud<br />

nõusse, jahuta ja lõika rombideks.<br />

Suppi laule andes pane<br />

sellesse mannaklimbid.<br />

JÕHVIKATEGA PRAETUD KALA<br />

Puhasta ja roogi kala, keera<br />

seda jahus ja prae pannil.<br />

Pressi jõhvikatest mahl välja<br />

ja lisa mesi. Serveerimisel<br />

vala mahla ja mee segu praetud<br />

kaladele.<br />

Foto: Erika Prave

<strong>Oktoober</strong> <strong>2009</strong> JÕHVI TEATAJA<br />

12. ja 13. novembril arutletakse<br />

kontserdimajas toimuval<br />

haridusmessil tähtsate kooliteemade<br />

üle, samuti saab osaleda<br />

Ahhaa keskuse ja füüsikabussi<br />

töötubades.<br />

Esimest korda toimuva rahvusvahelise<br />

haridusmessi ja seminari<br />

läbiv teema on ettevõtlikkus<br />

hariduses, ütles ürituse üks<br />

korraldaja, Ida-Viru ettevõtluskeskuse<br />

(IVEK) ettevõtlikkuse<br />

koordinaator Kristi Ruusamäe.<br />

„Messiga soovime koondada<br />

Eesti tegijaid, kes pakuvad ettevõtliku<br />

hariduse jaoks uudseid<br />

ja põnevaid lahendusi.”<br />

Seminarile on oodatud ettevõtliku<br />

hariduse huvirühmad.<br />

„Soovime erinevate ettekannete<br />

kaudu rääkida sellest, mis on<br />

ettevõtlik haridus, miks peaks<br />

lastes juba varases eas ettevõtlikkust<br />

arendama ja kuidas seda<br />

täpsemalt igas õppetunnis teha,”<br />

selgitas Ruusamäe.<br />

Sõna saavad näiteks haridusja<br />

teadusministeeriumi üld- ja<br />

kutsehariduse asekantsler Kalle<br />

Küttis ja Tartu Ülikooli ettevõtluskeskuse<br />

esindaja Made Torokoff.<br />

Soome, Rootsi, Läti ja<br />

Šotimaa esindajad räägivad oma<br />

ettevõtliku hariduse edendamise<br />

kogemustest.<br />

Vahepaladena tutvustavad<br />

maakonna koolide õpilased projekte,<br />

millega nad esinesid ettevõtliku<br />

kooli konkursil.<br />

Uudised<br />

Haridusmess toob Jõhvi Ahhaa keskuse<br />

Kohtuhoone ehitaja leidmiseks<br />

korraldatud vähempakkumisele<br />

laekus kaheksa pakkumist.<br />

Vähempakkumise võitja kasuks<br />

seatakse hoonestusõigus<br />

hinnaga viis miljonit krooni ilma<br />

käibemaksuta ning sõlmitakse<br />

ehitiste ja territooriumi kasutamiseks<br />

üürileping Riigi Kinnisvara<br />

ASiga, teatas ettevõte.<br />

Vähempakkumise üürisumma<br />

alghind oli 150 krooni ruutmeetri<br />

kohta ilma käibemaksuta.<br />

Hoonestaja kohustub Kooli tänaval<br />

asuvale kinnistule rajama<br />

kohtuhoone koos selle teenindamiseks<br />

vajalike rajatistega.<br />

Rajatava hoone põhiprojekti on<br />

koostanud AB Luhse & Tuhal.<br />

Praeguste plaanide kohaselt<br />

Messil pakub põnevat vaatamist<br />

Tartu Ülikooli füüsikabuss,<br />

saab uudistada Ahhaa keskuse<br />

näitust ja osaleda töötubades<br />

ning uurida Narva muuseumi<br />

ekspositsiooni. Oma toodangut<br />

tutvustavad mitmed kirjastused.<br />

„Messi sihtgrupp on õpetajad,<br />

õpilased ja kõik ettevõtliku<br />

hariduse huvilised ning tulla<br />

võib ka kogu perega,” ütles<br />

Ruusamäe. „Soovime pakkuda<br />

külastajatele praktilist väljundit<br />

– kutsume messile neid asutusi<br />

ja ettevõtteid, kellel on uudseid<br />

ja loovaid lahendusi õppeprotsessi<br />

jaoks või teemasid, mis<br />

annavad õppimisele ja kooliskäimisele<br />

lisaväärtust.”<br />

IVEK on programmiga „Ettevõtlik<br />

kool” tegelnud juba<br />

kolm aastat. See on Ida-Virumaa<br />

uus hariduslik programm, mille<br />

eesmärk on ettevõtlikkuse integreerimine<br />

koolisüsteemi, nii et<br />

koolid muutuksid õppimissõbralikumaks<br />

keskkonnaks, õpetaja<br />

saaks juhendaja rolli ja lapsed<br />

suurema otsustusõiguse, aga ka<br />

vastutuse. Ettevõtlikus koolis ei<br />

keskenduta mitte niivõrd õpetamisele<br />

kui õppimisele, kasutades<br />

muu hulgas võimalikult<br />

laialdasi aktiivõppemeetodeid.<br />

Ettevõtlikkus pole ainekeskne,<br />

vaid on läbiva teemana sees kõikides<br />

õppeainetes.<br />

JT<br />

Kohtuhoonet soovib<br />

rajada kaheksa firmat<br />

peaks arendaja riigile võtmed<br />

üle andma 2011. aasta 1. jaanuariks.<br />

„Valla seisukohalt on ülimalt<br />

oluline, et praegusel ajal otsus<br />

kohtumaja ehituseks ära tehti.<br />

See annab Jõhvi kui maakonnakeskuse<br />

arengule hoogu juurde<br />

ja näitab, et riik hoolib siinsest<br />

piirkonnast,” sõnas Jõhvi vallavanem<br />

Tauno Võhmar.<br />

Viru maakohtu esimees Pavel<br />

Gontšarov on varem ajakirjandusele<br />

öelnud, et kohtuhoone<br />

ehitus on vajalik, sest Jõhvi kohtumajas<br />

on ruumikitsikus väga<br />

suur ning kõik nõupidamis- ja<br />

haldusruumid on juba kabinettideks<br />

ümber ehitatud.<br />

JT<br />

Eskiis<br />

Foto: Erika Prave<br />

Kristi Ruusamäe sõnul pakub haridusmess põnevat kogu perele, ettekanded<br />

tõlgitakse vastavalt vajadusele inglise, vene ja eesti keelde.<br />

Vett ei klooritata enam<br />

OÜ Järve Biopuhastus lõpetas<br />

oktoobris joogivee kloorimise.<br />

Järve Biopuhastuse tootmisdirektori<br />

Andra Pärnamäe sõnu<br />

näitasid ettevõtte tehtud analüüsid,<br />

et vee kvaliteet on mikrobioloogiliste<br />

näitajate poolest<br />

paranenud ja sepärast polnud<br />

kloorimine enam vajalik.<br />

Varem vett klooritati, sest<br />

Ahtme rajatud veemahutitesse<br />

sattus vihmavesi. Nimetatud veemahutite<br />

tehniline baas on 30 –<br />

40aastat vana ja seda ei ole nende<br />

aastate jooksul uuendatud.<br />

Joogivesi hakkab<br />

vastama euronõuetele<br />

800 miljonit krooni maksev<br />

joogiveeprojekt toob hiljemalt<br />

2012. aastaks jõhvilaste kraanidesse<br />

euronõuetele vastava kvaliteetse<br />

joogivee.<br />

Abivallavanem Priit Kesleri<br />

sõnul on joogivee taseme viimine<br />

euronõuetega vastavusse on<br />

Euroopa Liidu rahaga elluviidav<br />

projekt ja seepärast on see pikk<br />

protsess, millega tehti algust juba<br />

2005. aastal. Siis koostati valla<br />

veevarustuse kontseptsioon.<br />

Selles umbes kümne sentimeetri<br />

paksuses dokumendis on paika<br />

pandud, kust Jõhvi joogivett<br />

saab ning kuhu ja mis kvaliteediga<br />

see edasi läheb, pidades silmas<br />

vähemalt 30 aastat.<br />

“Enne kui see kontseptsioon<br />

kirja sai, tuli teha uuringud, et<br />

saada selgust, kust joogiveeressurss<br />

30 aastaks tuleb,” ütles<br />

Kesler. Need tööd said tehtud<br />

ja on selge, et osa joogiveest<br />

hakkab tulema Kurtna-Vasavere<br />

veehaardest. Seal on omad<br />

piirangud, sest see asub Kurtna<br />

maastikukaitsealal. Jõhvi<br />

hakkab vett saama nii sellest<br />

veehaardest kui ka Ahtme külje<br />

alla puuritavast neljast uuest<br />

puurkaevust. Projekti käigus<br />

rekonstrueeritakse veehaardest<br />

Ahtmesse suunduv toorvee magistraal<br />

täies ulatuses.<br />

Projektis on ette nähtud ka<br />

uue joogiveetöötlusjaama rajamine.<br />

Pärast jaama suunatakse<br />

vesi torustikku ja see jõuab tarbijani.<br />

Samast juhitakse vesi ka<br />

Kohtla-Järvele. Jõhvi puurkaevud<br />

suletakse.<br />

Plaanide kohaselt saab veetöötlusjaam<br />

valmis 2,5 aasta pärast,<br />

kuid hiljemalt 2012. aastaks.<br />

“Kui Jõhvi hoonete majasisesed<br />

torud on heas korras,<br />

peaks tarbijateni jõudma eurokvaliteedile<br />

vastav väga hea<br />

joogivesi. Praegu oleme sunnitud<br />

tervisekaitse loaga jooma<br />

vett, mis ei vasta euronõuetele,”<br />

ütles Kesler.<br />

Joogiveeprojekt, milles Jõhvi<br />

teeb koostööd Kohtla-Järve,<br />

Püssi ja Kiviõliga, lõpeb 2013.<br />

aastal.<br />

JT<br />

Promenaadi esimene etapp<br />

sai valmis<br />

Promenaadi rajamise esimeses<br />

etapis sai Mihkli kiriku ümbrus<br />

uue näo – pühakoda paistab<br />

nüüd paremini välja. Uus,<br />

Inglise pargi stiilis välimus on<br />

ka Vabadussõja mälestussamba<br />

ümbrusel. Rakvere tänava<br />

kirikupoolsesse serva pandi<br />

uus tänavakate ja valgustus<br />

ning kiriku juurde kerkis uus<br />

mänguväljak.<br />

Promenaadi rajamise tõttu<br />

suleti teelõik, mis läheb Swedbanki<br />

hoone eest kiriku juurde,<br />

ja seda autoliikluseks enam ei<br />

avatagi. Uus sissesõidutee Rakvere<br />

tänavalt Viru tänavale tekib<br />

siis, kui ehitatakse valmis liiklussõlm.<br />

Vabadussõja mälestussamba<br />

parki aitasid talgute korras hal-<br />

Promenaadi parki haljastati talgute korras.<br />

Mihkli kirik sai uue kella<br />

Mihklipäeval, 29. septembril<br />

pühitseti Mihkli kirikus pidulikult<br />

sisse uus kellamäng, pühitsejaks<br />

oli peapiiskop emeritus<br />

Kuno Pajula<br />

Uus kell on ponksist ja kaalub<br />

470 kilo. Selle annetas kirikule<br />

anonüümseks jääda sooviv<br />

ettevõtja, kirikukell valati kuulsas<br />

kellalinnas Gescheris Münsteri<br />

liidumaal Saksamaal.<br />

Kell telliti OÜ Mäeväli Orelitöökoda<br />

kaudu ning sama firma<br />

valmistas ka uue tammise<br />

kellatooli neljale kirikukellale<br />

ja kellakiige. Samuti hoolitseb<br />

5<br />

jastada seltsimajas tegutsevate<br />

seltside liikmed.<br />

Promenaadi esimene etapp<br />

maksis umbes viis miljonit<br />

krooni, see on kümme protsenti<br />

promenaadi kogumaksumusest.<br />

Järgmise etapi tööd hõlmavad<br />

ala Mihkli kiriku juurest<br />

linnapiirini surnuaia juures.<br />

„Oluline on, et promenaadi see<br />

osa saaks valmis samal ajal Jõhvi–Kukruse<br />

teega,” ütles vallavanem<br />

Tauno Võhmar.<br />

Kalmistust kontserdimajani<br />

kulgeva jalakäijate promenaadi<br />

ja kergliiklustee rajamiseks sai<br />

vallavalitsus 44,6 miljonit krooni<br />

euroraha, millele omalt poolt<br />

lisatakse 7,8 miljonit krooni.<br />

JT<br />

Foto: Erika Prave<br />

peamiselt orelihooldusega tegelev<br />

firma õige akustika tekkimise<br />

eest kellatornis.<br />

Kui Jõhvi Mihkli kirik 1943.<br />

aasta augustis põles, hävis kirikutornis<br />

kellasid üleval hoidnud<br />

konstruktsioon.<br />

Toona jäi üks kell alles, aga<br />

teine tuli asendada ja korralikku<br />

kellaansamblit enam käesoleva<br />

ajani polnudki.<br />

Senised Jõhvi Mihkli kiriku<br />

kellad pärinevad 18. sajandi algusest<br />

ja 19. sajandi lõpust.<br />

JT<br />

Foto: Erika Prave<br />

Neljakorruseline kohtuhoone ehitatakse seltsimaja taha.<br />

Lehter kirjutas end Jõhvist välja<br />

Jõhvis valimistel kandideerimiseks<br />

end valla elanikuks registreerinud<br />

Voldemar Lehter<br />

kirjutas ennast pärast valimisi<br />

jälle Jõhvist välja.<br />

Aastaid Kohtla-Järve volikogusse<br />

kuulunud Lehter ütles<br />

enne valimisi väljaandes Pano-<br />

rama, et soovib Jõhvis kandideerida,<br />

et siin kord majja lüüa.<br />

Valimistel kogutud 22 häält<br />

jättis Lehteri volikogu ukse taha<br />

ning mees kirjutas end pärast<br />

valimisi Jõhvist välja.<br />

JT<br />

Jõhvi koguduse õpetaja Peeter Kalduri sõnul korralikku kellaansamblit<br />

pühakojas käesoleva ajani polnudki.

6 Inimesed JÕHVI TEATAJA <strong>Oktoober</strong> <strong>2009</strong><br />

Viktor Nikolai: „Volikogu pole enda näitamise, vaid töötamise koht”<br />

Foto: Erika Prave<br />

Viktor Nikolai sõnul on oluline, et Jõhvit juhiksid Jõhvi-meelsed inimesed,<br />

kes on huvitatud valla arengust.<br />

Viktor Nikolai on Jõhvi volikogu<br />

staažikaim liige, kes on<br />

kohalikku elu puudutavate<br />

otsuste juures olnud kuusteist<br />

aastat, alates esimesest volikogu<br />

koosseisust, mis valiti 1993.<br />

aastal. Igas koosseisus rahanduskomisjoni<br />

kuulunud ja neljas,<br />

ka viimases, seda juhtinud<br />

Virve Osila retk “Läbi enese”<br />

“Kõige kallimad on minule<br />

need luuletused, mis valmivad<br />

kohe, ühe hingetõmbega,” ütleb<br />

sel sügisel oma 19. luulekogu<br />

esitlev poetess Virve Osila.<br />

Mõned luuletused sünnivad<br />

aga pikkamööda - kõigepealt<br />

sünnib mingi stroof, mis kirjapanduna<br />

ootab oma aega, et<br />

luuletuseks kasvada.<br />

Pabereid, millel kirjapandud<br />

riimid, mõtted ja stroofid oma<br />

aega lauluks saada ootavad, on<br />

luuletajannal lugematul hulgal.<br />

Seejuures mõni jääbki vaid huvitavaks<br />

mõttekilluks või soojaks<br />

riimiks ega jõua kunagi<br />

lugejate ette.<br />

Vastvalminud luulekogu<br />

kohta ütleb Osila, et selle pealkiri<br />

oli olemas juba ammu, enne<br />

kogu valmimist.<br />

Raamatus “Läbi enese”<br />

jõuab lugejate silmade ette 132<br />

lehekülje jagu uusi luuletusi.<br />

“Nagu mu luuletustega ikka,<br />

on nad kuskilt tulnud ja minu<br />

asi on olnud nad kirja panna<br />

ning enda silmis kvaliteetsemad<br />

raamatusse valida. Selles kogus<br />

on palju mulle endalegi avastamisrõõmu<br />

pakkunud luuletusi,”<br />

tõdes Osila.<br />

mees rõhutab, et volikogu on<br />

tõsise töö tegemise koht, mitte<br />

paik enese eksponeerimiseks.<br />

Kuidas on volikogu nende<br />

aastate jooksul muutunud?<br />

Esimene volikogu valiti<br />

1993. aasta oktoobris. Jõhvi oli<br />

eraldunud Kohtla-Järvest ja see<br />

Muu hulgas on kogus autori<br />

enda sõnul tema kohta enneolematult<br />

palju vabavärsis luuleridu.<br />

“Vabavärsse on ju igasuguseid.<br />

Ausalt öeldes, kui ma neid<br />

ETV luulesaates kuulan, siis<br />

vahel mõtlen, kas autor ikka ise<br />

teab, kuhu ta tahtis välja jõuda,”<br />

arutleb Osila ja loodab, et tema<br />

vabavärsid ka sisurosina pakuvad.<br />

5-aastakud<br />

See on osa luulekogust, kus<br />

Osila oma elu viisaastakute kaupa<br />

luuletustesse on kogunud.<br />

Juba varem ainult sõpradele<br />

mõeldud tiraažis välja antud<br />

elutsüklite luuleread on nüüd ka<br />

suuremale publikule lugemiseks<br />

välja toodud.<br />

Luuleraamat “Läbi enese”<br />

on jaotatud viieks tsükliks, kusjuures<br />

helgemate luuletuste kõrval<br />

on ühe tsükli teemaks mõtisklused<br />

teispoolsusest. “Nende<br />

luuletustega ei taha ma kedagi<br />

ära hirmutada, vaid panna lugejaid<br />

mõtlema teemal, millega<br />

mul endal on tulnud tihti kokku<br />

puutuda,” ütleb poetess. Osila<br />

meenutab aegu, mil ta 17aastase<br />

tütarlapsena Kuremäe haiglas<br />

oli aeg, mil volikogu liikmed<br />

töötasid selle nimel, et ehitada<br />

üles iseseisev Jõhvi ja seda<br />

kõigiti arendada. Mäletan, et<br />

Jõhvi eelarve oli toona 22 miljonit<br />

krooni. See number on hästi<br />

meelde jäänud. (Võrdluseks:<br />

tänavu oli valla eelarve 204 miljonit<br />

krooni. – Toim.) Selle summaga<br />

siis proovisime katta selle,<br />

mis linna eluks vajalik oli. Juba<br />

siis vajasid teed remonti, kuid<br />

raha ei jagunud. Mäletan, et<br />

ikka oli olulisemaid ja edasilükkamatuid<br />

asju, milleks oli raha<br />

rohkem vaja – oli see siis lastega<br />

või sotsiaalalaga seonduv.<br />

Volikogu eri koosseisudes<br />

on olnud vaidlusi ja erimeelsusi,<br />

kuid suur suhtumise vahe tekkis<br />

alles viimases volikogus – selline<br />

ärapanemise meeleolu ja kius<br />

opositsiooni poolt.<br />

Kuidas eelarvet täiendada?<br />

Eelarve maht on küll kordades<br />

kasvanud, kuid samuti on<br />

ju kordades kasvanud hinnad<br />

ja palgad. Muutunud on elukallidus.<br />

Alati on otsitud võimalusi<br />

raha eelarvesse juurde tuua.<br />

Üheksakümnendate algul võis<br />

kohalik omavalitsus kehtestada<br />

kohalikke makse. Oli kuus<br />

võimalust kohalikku eelarvesse<br />

raha kasseerida. Näiteks oli<br />

mootorsõidukimaks ja lõbustusmaks.<br />

Nendesarnased lükkasime<br />

otsustavalt kõrvale. Oli ka<br />

selline maks nagu müügimaks,<br />

mis võis olla kuni kaks protsenti<br />

ärimeeste müügikäibelt. Kehtestasime<br />

selle maksu Haapsalu<br />

eeskujul. Jõhvis me kaht protsenti<br />

käibelt ei küsinud, vaid<br />

maksu suurus oli 0,5 protsenti.<br />

Nii võisime saada eelarvesse<br />

juurde kuni miljon krooni aastas<br />

ja seda sihtotstarbeliselt suunata<br />

just teede remontimiseks.<br />

Näiteks sajakroonise ostu<br />

puhul oleks 50 senti laekunud<br />

eelarvesse. Mind isiklikult poleks<br />

see 50 senti küll ostu tegemisel<br />

mõjutanud, ärimeestele<br />

see aga ei meeldinud. Nii hakkasid<br />

nad oma ärisid Kohtla-Järvele<br />

ümber registreerima. Viimaks<br />

Aeg-ajalt tuleb Virve Osilal luuletada ka tellimise<br />

peale. Tegelikult ei ole selles midagi uut, sest juba<br />

nõukogude ajal paluti Virvelt mõnd rida selle või teise<br />

tähtsa või vähem tähtsa tegelase sünnipäevakaardile.<br />

(Tõe huvides olgu öeldud, et Osila nimetab toona tehtut<br />

salmideks, mitte luuleks.)<br />

Viimane tellitud teos on aga regivärss Aivar Mäe<br />

ametivahetusest - Eesti Kontserdi juhi kohalt Estonia<br />

teatri etteotsa.<br />

töötas ning seal sageli vähihaigete<br />

toonela teele lahkumist<br />

nägi. Teispoolsuse piiril olemise<br />

kogemust on ta ka ise tundnud.<br />

“Kui ma neid luuletusi kogusse<br />

valisin, siis arvasin, et neid võib<br />

kellelgi vaja olla,” ütleb Osila.<br />

Ja paneb oma mõtted järgmistesse<br />

riimidesse:<br />

“Ega elust elusana ju ei<br />

pääse keegi,<br />

see on kõige tõesem tõde<br />

olemise loos.<br />

Sündida võib kuningaks,<br />

kuid ei aita seegi -<br />

Nii plebeid kui ülikud on<br />

surmas võrdselt koos.” (lk 125)<br />

Luuletaja koob luulevõrku<br />

väga ilusas eesti keeles. Taasavastades<br />

või kasutades sõnu,<br />

mida iga päev kõnekeeles ei<br />

loobusime sellest maksust sootuks.<br />

Millised on olnud selle aja<br />

jooksul tehtud tähtsamad otsused?<br />

Kohe alguses tuli teravalt<br />

üles viadukti küsimus. See oli<br />

vigasena valminud 1978. aastal.<br />

Asusime kindlalt seisukohale,<br />

et viadukti remondi või ümberehituse<br />

finantseerimine peab<br />

toimuma riigi poolt. Esiteks linnal<br />

endal polnud selleks üldsegi<br />

kuskilt raha võtta ning teiseks<br />

viadukt oli ju ametlikult Jõhvi-<br />

Tartu-Valga maantee trassi üks<br />

osa. Raha saamiseks toimunud<br />

läbirääkimised on olnud pikad<br />

ja vaevalised. Viimaks tuli rõõmustav<br />

otsus: Jõhvi liiklussõlme<br />

ehitamiseks on ühtekuuluvusfondilt<br />

ja riigilt eraldatud 272<br />

miljonit krooni. Kunagi ei ole<br />

olnud vaidlust, et kumba ehitada,<br />

kas liiklussõlme või kontserdimaja.<br />

Liiklussõlme jaoks taotleti<br />

pidevalt raha vallavälistest<br />

fondidest, kontserdimaja ehitamiseks<br />

tuli aga endil võimalusi<br />

leida.<br />

Kontserdimaja ehitamise<br />

otsus on kahtlemata üks olulisemaid.<br />

See ei ole mitte ainult<br />

jõhvilaste kultuuritarbimise<br />

võimalusi laiendanud, see on<br />

kultuuritempel terve maakonna<br />

jaoks. Rääkimata sellest, et<br />

kontserdimaja on Jõhvi mainele<br />

väga hästi mõjunud. Ja mis on<br />

ühe omavalitsuse jaoks tähtsam,<br />

kui endale positiivset mainet<br />

luua?<br />

Ma ei näe põhjust endise<br />

kultuuripalee <strong>Oktoober</strong> taganutmisel.<br />

Kui mäletate, siis selle<br />

hoone ülalpidamine võttis linna<br />

eelarvest igal aastal suure summa,<br />

see oli sama raha, mis praegu<br />

läheb kontserdimajale. Jõhvi<br />

võimekus on nüüd kasvanud,<br />

nii et kontserdimajale minevate<br />

summade kõrval jääb raha ka<br />

muudele aladele.<br />

Liiatigi oli <strong>Oktoober</strong> viimastel<br />

aastatel viletsas seisus ning<br />

vajas tõsiseid investeeringuid<br />

kapitaalremondiks ja katusevahetuseks.<br />

Mäletan, et viimastel<br />

pruugita, kuid mis eesti keele<br />

kaunidust rõhutavad. “Olen ses<br />

suhtes eesti keele fanatt, et mind<br />

tõesti vihastab, kui kuulen kuskil<br />

keele väänamist või valesti<br />

kasutamist,” ütleb Osila ja teab<br />

eesti keele õpetajat, kes tema<br />

luuletuste näitel lastele ilusat<br />

emakeelt õpetab.<br />

“Läbi enese” esmatiraaž on<br />

1200 ja seda võib ka osta - ühe<br />

Koidula eest saab ühe Osila.<br />

Raamatud on trükitud Jõhvi trükikojas<br />

Trükis. Kogu valmistas<br />

trükiks ette Ene Raudar ja kujundas<br />

ka Mäetaguse Elu kujundav<br />

Marek Lillemaa.<br />

ERIKA PRAVE<br />

aastatel olid seal pesukausid<br />

tantsusaali põrandal vihmavett<br />

püüdmas. Nii tuli pidudel tantsupoognaid<br />

nende kausside vahel<br />

joonistada.<br />

Hea meel oli ka siis, kui<br />

Narva maantee sai nüüdisaegse<br />

asfaltkatte.<br />

Ja muidugi on tähtis ka spordihalli<br />

rajamine. Sellest, et spordihoonet<br />

on vaja, räägiti aastaid<br />

– seda tahtis nii Heinrichsen kui<br />

ka Aavo Keerme. Aga teoks sai<br />

see alles nüüd.<br />

Tähtsad otsused on kõik<br />

need, mis muudavad Jõhvit paremaks<br />

ja elamisväärseks. Meie<br />

jaoks on oluline luua Jõhvist<br />

paik, kus tahetakse elada, ja teha<br />

nii, et noored ei läheks siit ära.<br />

Minu meelest on märkimisväärne,<br />

et ka Kohtla-Järve linnajuhid<br />

elavad Jõhvis, mitte selles<br />

linnas, mida nad ise juhivad.<br />

Kui nad seni on tahtnud elada<br />

arenevas Jõhvis, siis on arusaamatu,<br />

miks nad plaanivad seda<br />

kurssi muuta. Kui siin muidugi<br />

ei ole hästi läbi mõeldud plaani<br />

Jõhvi taas Kohtla-Järvele allutada.<br />

Jõhvi ülevõtmisest räägivad<br />

Ljudmila Jantšenko ja teised<br />

avalikult. Minu arvates ei ole<br />

see Jõhvile kasulik. Need inimesed<br />

ei ole Jõhvi-meelsed ja nende<br />

otsused ei lähtu Jõhvi arengu<br />

huvidest.<br />

Kuidas hindate volikogu<br />

liikmete pädevust volikogus<br />

töötamisel?<br />

Volikogu koosseisudes on<br />

olnud palju tugevaid oma ala<br />

spetsialiste – nii majandus-, haridus-<br />

kui ka sotsiaalvaldkonnas.<br />

Nende oskused on olnud tähtsad<br />

paljude teemade arutamisel ja<br />

otsuste vastuvõtmisel.<br />

Muidugi tehakse suurem osa<br />

volikogu tööst ära komisjonides.<br />

Need on kohad, kus arutatakse<br />

asju, vaieldakse ja leitakse lahendused.<br />

Volikogu istungid on<br />

otsuste vastuvõtmise kohad.<br />

Mis puudutab aga volikogus<br />

töötamise oskust, siis tõenäoliselt<br />

ei olnud viimase koosseisu<br />

saadikutest enamik läbi lugenud<br />

kohalike omavalitsuse korralduse<br />

seadust. Olen loomu poolest<br />

põhjalik ja seda seadust korralikult<br />

uurinud.<br />

Samuti jäi mulje, et sageli<br />

tulid opositsioonisaadikud istungitele<br />

ette valmistamata, nad ei<br />

olnud vastuvõetavaid eelnõusid<br />

lugenud. Või esinesid oma kohatute<br />

märkustega rohkem selle<br />

pärast, et hiljem enda esinemist<br />

Liteses näha.<br />

Viimasel ajal oligi rohkem<br />

enese eksponeerimist ja esiletõstmist.<br />

Mina pole seda kunagi<br />

teinud, sest volikogu on eelkõige<br />

tõsise töö tegemise koht, mitte<br />

enese eksponeerimise paik.<br />

Oluline on see, et vallavalitsuses<br />

töötavad väga tugevad<br />

spetsialistid. Viimasel neljal<br />

aastal on see nii ka olnud, selle<br />

tunnistuseks on kas või Jõhvi<br />

kõrge, 14. koht omavalitsuste<br />

võimekuse edetabelis. Pikemat<br />

aega vallavalitsuses töötavad<br />

Priit Kesler ja Vello Juhkov on<br />

siinne raudvara. Tauno Võhmar<br />

ja endine arendusnõunik Rein<br />

Luuse on noored tulevikku vaatavad<br />

mehed, kelles oli jõudu<br />

Jõhvit arendada. <strong>Vallavalitsus</strong>est<br />

volikokku tulnud eelnõud<br />

ja ettepanekud olid tugevad ja<br />

valda edasi viivad. Samuti tuleb<br />

õiglaselt hinnata eurofondidest<br />

saadud raha, mis valda sisse toodi.<br />

Selle raha taotlemine on väga<br />

suur ja põhjalik töö. Seepärast<br />

on põhjendamatu öelda, et ah,<br />

anti euroraha. Midagi ei anta<br />

niisama.<br />

Tänavu te ei kandideerinud?<br />

Viimasesse volikogusse kandideerisin<br />

küll Keskerakonna nimekirjas,<br />

aga ma ei ole sellesse<br />

erakonda kunagi kuulunud.<br />

Tegin otsuse seekord mitte<br />

kandideerida kevadel oma perekonnaga<br />

nõu pidades. Eks peab<br />

juba passi ka vaatama. Samas<br />

olen alati valmis oma teadmisi<br />

ja oskusi Jõhvi heaks kasutama.<br />

Valla käekäik on mulle väga südamelähedane.<br />

ERIKA PRAVE<br />

Virve Osila raamatututvustusring algas Jõhvi keskraamatukogust.<br />

Foto: erakogu

<strong>Oktoober</strong> <strong>2009</strong> JÕHVI TEATAJA<br />

Mänguväljakuid peab hoidma<br />

Septembris ja oktoobris rajati<br />

Jõhvi viis uut mänguväljakut,<br />

mis maksid kokku umbes miljon<br />

krooni. Kui päeval naudivad<br />

ilusaid mänguplatse<br />

väikesed jõhvilased, siis õhtuti<br />

murravad atraktsioone teismelised<br />

ja isegi täiskasvanud.<br />

„Olen siin mitmel korral<br />

täiskasvanutega pahandanud,<br />

kui nad mitmekesi nendel kiikedel<br />

ronivad ja muid atraktsioone<br />

sõna otseses mõttes murravad,”<br />

ütles anonüümseks jääda sooviv<br />

kaheaastase lapse ema. „Lapsele<br />

meeldib väga promenaadi uuel<br />

väljakul askeldada, sealsed atraktsioonid<br />

on toredad ja päris<br />

väikeste jaoks mõeldud. Seepärast<br />

on eriti kahju, kui need lihtsalt<br />

ära lõhutakse.”<br />

Mänguväljakute rajamiseks<br />

fondidelt raha taotlenud vallavalitsuse<br />

haridus- ja noorsootöönõunik<br />

Katrin Tamme ütles, et<br />

mänguväljakute juurde on plaanis<br />

välja panna nende kasutamise<br />

eeskirjad.<br />

„Samas on selge, et ükski<br />

eeskiri kedagi ei peata. See on<br />

ikka südametunnistuse asi – kas<br />

ma lõhun või austan linna väiksemate<br />

elanike jaoks loodut,”<br />

sõnas Tamme. Mänguväljakuid<br />

ei lõhuta ainult Jõhvis. Alles<br />

hiljuti pandi Kohtla-Järvel üks<br />

Oktoobri lõpul kuulutati välja<br />

riigihange, mis peab selgitama,<br />

milline firma hakkab<br />

8. jaanuarist alates jõhvilaste<br />

jäätmeid kõige soodsamalt<br />

prügimäele viima.<br />

„Ühtse piirkonna kehtestamine<br />

on oluline, sest varasemad<br />

hanked näitasid, et ühe linna<br />

piires olid teenusel eri hinnad,”<br />

ütles vallavalitsuse keskkonna<br />

peaspetsialist Hannes Kask.<br />

Tema sõnul kehtestas volikogu<br />

jäätmeveo piirhinna, kuid<br />

konkreetne jäätmeveo hind sõltub<br />

ikkagi riigihanke tulemustest.<br />

„Tahame, et vallas oleks<br />

võimalikult soodne hind ja hea<br />

teenindus,” sõnas Kask. Hanke<br />

võitnud ettevõttega sõlmitakse<br />

leping kolmeks aastaks.<br />

Peaspetsialisti kinnitusel<br />

soodustab vald omalt poolt igati<br />

ka jäätmete sortimist. Endiselt<br />

võivad korteriühistud tasuta<br />

kasutada vallavalitsuse ostetud<br />

paberi- ja papi- ning pakendimahuteid.<br />

Möödunud aastal ostis<br />

vallavalitsus 52 komplekti paberi-<br />

ja pakendikonteinereid.<br />

„Vallas on pakendite kogumiseks<br />

piisavalt mahuteid ja<br />

neid me praegu juurde muretsema<br />

ei pea,” ütles Kask. Jõhvilased<br />

on usinad jäätmesortijad ja<br />

see on hästi mõjunud ka nende<br />

rahakotile, sest jäätmete sortimise<br />

tõttu tuleb segajäätmete konteinerit<br />

harvem tühjendada.<br />

Toidujäätmed eraldi<br />

Hiljuti täiendatud jäätmemajanduse<br />

määruse järgi tuleb<br />

uuest aastast alates biolagunevaid<br />

jäätmeid eraldi konteineritesse<br />

koguda.<br />

Määruse kohaselt tuleks<br />

2010. aastast biolagunevaid<br />

jäätmeid hakata eraldi koguma<br />

esialgu vaid üle saja korteriga<br />

elamutes, üle 200 kohaga majutuskohtades<br />

ja suurema kui<br />

200ruutmeetrise müügipinnaga<br />

toidukauplustes. Nemad peavad<br />

endale muretsema ka vastavad<br />

Uudised<br />

Päeval väikestele rõõmu tegevaid atraktsioone lõhuvad õhtupimeduses teismelised.<br />

koguni põlema ja Tallinnas oli<br />

juhus, kus teismeline jäi väiksemate<br />

jaoks mõeldud liulaskmistorru<br />

kinni, nii et tema väljaaitamiseks<br />

pidi päästeamet atraktsiooni<br />

ära lõhkuma.<br />

Tamme rääkis, et edaspidi<br />

tehakse nende korteriühistutega,<br />

mille hoovil mänguväljak asub,<br />

leping selle kohta, et väljakut<br />

hoitakse korras.<br />

Vene gümnaasiumi juurde<br />

rajatud valla kõige atraktsioonirohkemat<br />

mänguplatsi, mis<br />

maksis enam kui pool miljonit<br />

krooni, valvatakse turvakaameratega.<br />

„Igale poole me kaameraid<br />

välja panna ei saa, seepärast<br />

palume ka kodanikel väljakute<br />

Foto: Erika Prave<br />

lõhkumisest kohe korrakaitsjatele<br />

või vallavalitsuse üldtelefonil<br />

teada anda,” ütles Tamme.<br />

Sel sügisel kerkisid mänguväljakud<br />

Tammikusse, Jõhvi<br />

külla, korteriühistu Jaama 40<br />

hoovi, vene gümnaasiumi juurde<br />

ja promenaadile.<br />

JT<br />

Jaanuarist on vallas üks jäätmeveo piirkond<br />

mahutid. 2011. aastast alates<br />

peavad neid jäätmeid sortima ka<br />

60 korteriga korrusmajades elavad<br />

inimesed.<br />

„Biolagunevad jäätmed on<br />

köögi- ja sööklajäätmed, säilivusaja<br />

ületanud toidukaubad.<br />

Need tuleb konteinerisse panna<br />

ilma pakendita,” selgitas Kask.<br />

Tema sõnul tühjendatakse biolagunevate<br />

jäätmete mahuteid vähemalt<br />

kaks korda nelja nädala<br />

jooksul.<br />

Endiselt saavad eramajade<br />

omanikud ja korteriühistud tellida<br />

vallavalitsusest puulehtede<br />

tasuta äraviimist. „Seda teenust<br />

on mõistlik tellida siis, kui on<br />

kogunenud rohkem puulehtedega<br />

kotte,” ütles Kask.<br />

Jäätmeveost vabastatakse<br />

volikogu otsuse järgi vaid põh-<br />

Foto: Erika Prave<br />

Hannes Kask ütles, et riigihankelt oodatakse jõhvilastele soodsa hinnaga<br />

prügiveoteenust.<br />

Ohtlikud jäätmed<br />

saab tasuta viia Jõhvis<br />

Kris kütuse tankla juures<br />

(Kaasiku 1) asuvasse<br />

konteinerisse. Võti<br />

asub tanklas. Ohtlikud<br />

jäätmed on vanad akud,<br />

mürkkemikaalid, õlid,<br />

vanad värvid ja muu selline.<br />

Probleemseid jäätmeid,<br />

näiteks vanu mobiiltelefone,<br />

lammutamata<br />

televiisoreid ja külmkappe<br />

ning autokumme<br />

ja muud sellist võetakse<br />

tasuta vastu aadressil<br />

Jõhvi küla 14.<br />

jendatud taotluse alusel. Selle<br />

alla kuuluvad juhud, kui elamus<br />

ei elata või ettevõtte töö on ajutiselt<br />

peatatud.<br />

„Jäätmeveo reeglid on olude<br />

sunnil nii ranged, vastasel juhul<br />

viiksid inimesed oma prahi ikka<br />

loodusesse – kuigi seda juhtub<br />

muidugi veel ka,” märkis Kask.<br />

Valla eelarvest kulutatakse igal<br />

aastal 150 000–170 000 krooni,<br />

et metsa alla visatud prügi prügimäele<br />

vedada.<br />

JT<br />

Anne Jundas tuli<br />

Eesti meistriks<br />

K ä ä r i k u l<br />

peetud Eesti<br />

meistrivõistlustel<br />

orient<br />

e e r u m i s e<br />

pikal rajal<br />

s a a v u t a s<br />

klassis N60<br />

mäekõrguse<br />

võidu RSK<br />

J õ h v i k a s<br />

e s i n d a j a<br />

Anne Jundas<br />

(fotol),<br />

kes pühendas<br />

oma esikoha viimsele<br />

teele saadetud klubi kauaaegsele<br />

juhile Harry Heinrichsenile.<br />

Klassides N60 ja N65<br />

joosti 5910 meetrine ja 13<br />

kontrollpunktiga rada. Päeva<br />

parima ajana sai Anne Jundas<br />

kirja 1:26.59. Oma klassis<br />

edestas ta teise koha saanud<br />

jooksjat peaaegu 9 minutiga<br />

ja kolmandat kohta 19 ja<br />

poole minutiga.<br />

Klassis M21A sai kolmanda<br />

koha Allan Roosimägi.<br />

Teiste RSK Jõhvikas esindajate<br />

kohad: M60 6. Väino<br />

Aul, M70 7. Kaarel Koitmets,<br />

N55 7. Aime Mõik, M45 8.<br />

Urmas Sulaoja, M20 8. Karmo<br />

Kübarsepp, N40 8. Piret<br />

Niglas. JT<br />

Kirderanniku Koostöökogule<br />

laekus 23 projekti<br />

Jõhvis loodavad oma plaanide<br />

teostamiseks eurotoetust<br />

saada taluliit ja korvpallivõistkond<br />

korvpalliklubi Viru<br />

Basket. MTÜ-le Kirderanniku<br />

Koostöökogu laekus esimeses<br />

voorus ühtekokku 23 projektitaotlust.<br />

MTÜ BC Viru Basket soovib<br />

toetust noormeeste võistkonna<br />

osalemiseks Belgias toimuval<br />

kahepäevasel rahvusvahelisel<br />

korvpallivõistlusel „Flanders<br />

Basketball Trophy”.<br />

Ida-Virumaa talupidajate liit<br />

küsis raha Jõhvis Rakvere tänaval<br />

asuva hoone laiendamiseks<br />

ja kordategemiseks. Taluliidu<br />

direktori Arvo Alleri sõnul on<br />

maaelanike jaoks kavas luua<br />

nüüdisaegne infosaamis- ja nõuandekoht,<br />

kus oleksid ruumid ka<br />

Taluliit küsis raha, et teha olemasolev hoone selliseks, nagu pildil on.<br />

On aeg endale ja oma lähedastele<br />

kiiremas korras helkur<br />

muretseda, sest see teeb pimedas<br />

liikuja nähtavaks ja hoiab<br />

ära liiklusohtlikud olukorrad.<br />

Kui oled jalakäija, pead<br />

mõtlema ka sellele, kuidas end<br />

pimedas liikudes autojuhtidele<br />

nähtavaks teha. Selle kohta käib<br />

liikluseeskirja paragrahv 25, mis<br />

kohustab pimedal ajal või halva<br />

nähtavuse korral kõnniteeta ja<br />

valgustamata teel kandma helkurit<br />

või süüdatud laternat.<br />

Niisiis tuleb nii tänaval kui<br />

ka maanteel pimedas liikudes<br />

kasutada helkurit. Sealjuures<br />

ärge unustage, et maanteel tuleb<br />

käia selle vasakus servas.<br />

Helkur on kasulik ka linnas,<br />

kus on kõnniteed, sest sageli ei<br />

ole tänavavalgustus piisav, et<br />

jalakäijat reklaamide ja teiste tulede<br />

taustal märgata. Tarvilik on<br />

ta ka õuealal, sest sealgi liiguvad<br />

sõidukid.<br />

Püsivalt kinnitatav helkur<br />

Eesti korteriühistute liit avas<br />

maavalitsuse hoones Keskväljak<br />

1 oma büroo.<br />

Esinduse avamisega loodab<br />

korteriühistute liit muuta olukorda,<br />

kus üle-eestilisse organisatsiooni<br />

kuulub Ida-Virumaa<br />

1200 ühistust ainult 21.<br />

Korteriühistute liidu andmetel<br />

elab Ida-Virumaal 82 protsenti<br />

inimestest kortermajades ja<br />

enamikus neist on moodustatud<br />

ka ühistu. Seega on nende ühistute<br />

ühe mütsi alla saamine, nende<br />

juhtide koolitamine ja juhtimisel<br />

tekkivate probleemide lahendustele<br />

kaasaaitamine Eesti<br />

korteriühistute liidu ülesanne.<br />

Jõhvi büroo avamine on<br />

korteriühistute arendamisel ja<br />

7<br />

koolituste ja koosolekute läbiviimiseks.<br />

Kirderanniku Koostöökogu<br />

esimesse taotlusvooru laekus<br />

rahastamiseks 23 projekti, mille<br />

kogusumma oli üle kümne miljoni<br />

krooni.<br />

„Jaotada oli 6 885 347 krooni.<br />

Rahastamiskomisjon tegi positiivse<br />

otsuse 14 projekti ja veidi<br />

üle viie miljoni krooni osas,”<br />

ütles Ivika Maidre Kirderanniku<br />

Koostöökogust.<br />

Positiivne otsus tähendab<br />

õigust esitada projektitaotlus<br />

PRIA-le, kes on lõplik otsustaja.<br />

Edukad olid kolm Kohtla,<br />

kaks Jõhvi, kuus Toila, üks Vaivara<br />

valla ja kaks Narva-Jõesuu<br />

linna piirkonna taotlust.<br />

JT<br />

Helkurihooaeg on alanud<br />

Korteriühistutel oma büroo<br />

Eskiis<br />

on tavaliselt kangale õmmeldud<br />

või liimitud juba vabrikus, aga<br />

helkurriba saab ka poest osta ja<br />

seejärel ise riiete külge õmmelda<br />

või kleepida. Ajutiselt kinnitatav<br />

rippuv helkur pannakse<br />

riietele haaknõela ja paela abil,<br />

veniv helkurpael lihtsalt tõmmatakse<br />

varrukale, püksisäärele või<br />

seotakse ümber pea.<br />

Helkur tuleb riietele kinnitada<br />

nii, et see oleks nähtav võimalikult<br />

mitmest suunast, samale<br />

kõrgusele sõiduki tuledega,<br />

50–80 cm kõrgusele maapinnast,<br />

oma keha sõiduteepoolsele<br />

küljele.<br />

Liikluseeskirja paragrahvi<br />

25 rikkuvat jalakäijat on õigus<br />

karistada kuni 600 krooni<br />

suuruse rahatrahviga.<br />

Politsei pöörab omalt poolt<br />

jalakäijatele rohkem tähelepanu<br />

ja kontrollib pimedal ajal helkuri<br />

kandmist.<br />

ANNIKA ELM<br />

Jõhvi politseiosakonna<br />

vanemkonstaabel<br />

organiseerumisel oluline. See on<br />

osa korteriühistute liidu strateegiast,<br />

mis näeb ette laienemist<br />

kõikidesse maakondadesse. See<br />

tagab, et ükskõik millise Eesti<br />

paiga kortermajade elanikud<br />

saavad osa liidu aastatega kogunenud<br />

teadmistest ja kogemustest.<br />

Samuti aitab see kaasa<br />

korteriühistute tegevuse ühtlustamisele<br />

ja tagab kortermajade<br />

kvaliteetse juhtimise.<br />

JT<br />

Büroo vastuvõtuajad<br />

on teisipäeviti kella 9–12<br />

ja neljapäeviti kella 12–16.<br />

Juhataja on Andrei Murd.

8 Teated<br />

JÕHVI TEATAJA <strong>Oktoober</strong> <strong>2009</strong><br />

UUED VALLAKODANIKUD<br />

Septembris registreeriti kolme<br />

väikese vallakodaniku sünd:<br />

Alisa Ignatjeva<br />

Artur Slizov<br />

Pavel Kovalskih<br />

ÕNNITLEME!<br />

Oktoobris tähistavad<br />

sünnipäeva<br />

järgmised<br />

väärikas eas vallakodanikud:<br />

94<br />

Anna Vinogradnikova 26. oktoober<br />

92<br />

Lehte Kattai 24. oktoober<br />

91<br />

Paul-Voldemar Sammalsoo<br />

26. oktoober<br />

90<br />

Richard Kaukes 24. oktoober<br />

89<br />

Helmi Jürimaa 1. oktoober<br />

88<br />

Alma Urva 12. oktoober<br />

Anastassia Artemenkova<br />

15. oktoober<br />

87<br />

Tatiana Raketskaya 10. oktoober<br />

Praskovia Yanushevskaya<br />

28. oktoober<br />

86<br />

Laine Tamm 3. oktoober<br />

Fedora Kasjanenko 8. oktoober<br />

Fiona Timofeenkova 10. oktoober<br />

85<br />

Gerta Tärno 2. oktoober<br />

Liubov Korepanova 7. oktoober<br />

Helmi Jalonen 13. oktoober<br />

Praskovja Brossajeva 24. oktoober<br />

80<br />

Johannes Peterson 4. oktoober<br />

Aksel Paljak 13. oktoober<br />

Mavtucha Nigmatullina<br />

20. oktoober<br />

Yulia Berdikova 26. oktoober<br />

Zoja Zjablova 29. oktoober<br />

Endel Kase 30. oktoober<br />

75<br />

Evgeny Maksaev 3. oktoober<br />

Paul Uustal 3. oktoober<br />

Aime Niilits 8. oktoober<br />

Jelena Serdjuk 12. oktoober<br />

Silvi Ojamaa 14. oktoober<br />

Afanasy Pugachev 14. oktoober<br />

Karl Varol 26. oktoober<br />

Praskovja Piirik 27. oktoober<br />

Helmi Jakovleva 29. oktoober<br />

Selgituseks: ajalehes õnnitleme<br />

75, 80 ja 85 aasta juubeli puhul<br />

ning igal sünnipäeval alates 86.<br />

eluaastast.<br />

Vaegkuuljate<br />

abistamine<br />

kolmapäeval, 11. novembril<br />

kella 12–14 Jõhvis Kooli 2,<br />

laupäeval, 28. novembril<br />

kella 12–14 Jõhvis Kooli 2.<br />

KULTUURITEATED<br />

KONTSERDIMAJAS<br />

Lastepäev „TEEME ISE<br />

MUUSIKAT”<br />

kolmapäeval, 4. novembril kell 11.<br />

Etendus „MISANTROOP”<br />

reedel, 6. novembril kell 19.<br />

„BACHIST ALBÉNIZENI”<br />

pühapäeval, 8. novembril kell 17.<br />

Vokaalansambel ABA TAANO<br />

(Uganda)<br />

kolmapäeval, 11. novembril kell 19.<br />

TANEL RUBEN feat. Kristjan<br />

Randalu & Kadri Voorand<br />

laupäeval, 14. novembril kell 17.<br />

„PEEGELDUS”<br />

kolmapäeval, 18. novembril kell 19.<br />

Etendus „Viis õhtut”<br />

reedel, 27. novembril kell 19.<br />

Anderseni muinasjutud<br />

pühapäeval, 29. novembril kell 12.<br />

MIHKLI KIRIKUS<br />

Advendikontsert<br />

pühapäeval, 29. novembril kell 17.<br />

SELTSIMAJAS<br />

Eri rahvuste pensionäride klubi<br />

Landõš<br />

pühapäeval, 1. novembril kell 14.<br />

Jõhvi pensionäride ühenduse<br />

ISADEPÄEVA PIDU<br />

pühapäeval, 8. novembril kell 13.<br />

Vestlusklubi Ajaring<br />

kolmapäeval, 25. novembril kell 12.<br />

Pereklubi Seenior<br />

laupäeval, 28. novembril kell 18.<br />

Pensionäride klubi Hõbejuus<br />

pühapäeval, 29. novembril kell 13.<br />

TAMMIKU RAHVAMAJAS<br />

Jõhvi rahvakultuurikollektiivide<br />

kontsert „Tänu Sulle,<br />

üheshingaja”<br />

pühapäeval, 15. novembril kell 16.<br />

Lauluklubi õhtu<br />

kolmapäeval, 18. novembril kell 18.<br />

NÄITUSED<br />

LINNAGALERIIS<br />

Mo Kreegi<br />

„INGEL VAATAB TAGASI”<br />

(õlimaal)<br />

4. novembrist 4. detsembrini.<br />

KUNSTIKOOLIS<br />

Kunstikooli galeriis<br />

TÜ maalieriala üliõpilaste<br />

tööde näitus<br />

„Ettevaatust! Tartu maalib”.<br />

13.10.1926. Jõhvi alev väljasuremisele<br />

määratud. Sapirikas<br />

protestikoosolek Viru maakonna-nõukogu<br />

vastu. Viru maakonna-nõukogu<br />

määras oma koosolekul<br />

2. okt. s.a. kindlaks Jõhvi<br />

alevi piirid, mille järele alevile<br />

jääb ainult endine Jõhvi mõisa<br />

päralt olnud maa-ala, mis seisab<br />

põhja pool raudteed. Maareformiga<br />

saadud maa, mida alev juba<br />

7 aastat on kasutanud, läheb ära.<br />

Uute piiridega aga lähevad põllumaa-lapid,<br />

heina- ja karjamaa ja<br />

osa alevistki valla alla, mis olukorda<br />

raskendab. See igapäevane<br />

leivatüki küsimus tõigi 10. oktoobril<br />

s.a. alevirahva pritsimajja<br />

koosolekule, et protesteerida<br />

maakonna-nõukogu vastu.<br />

30.10.1926. Tulehädaoht<br />

E-kodaniku tasuta arvutikoolitus täiskasvanutele<br />

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses toimuvad Vaata<br />

Maailma Sihtasutuse projekti „OLE KAASAS” arvuti<br />

algõppe ja Interneti ning e-teenuste täiendusõppe tasuta<br />

kursused „E-kodaniku koolitus”. Koolitus on täiskasvanutele.<br />

Koolitus kestab ühe päeva, 4 ak. tundi.<br />

Koolitusele saab ette registreerida Interneti-aadressil<br />

www.olekaasas.ee või telefonil 618 0180.<br />

Võimalus registreerida ka otse koolitaja Anneli Salmistu<br />

juures kella 16–18 telefonil 56 648 647.<br />

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses toimuvad koolitused<br />

järgmistel aegadel:<br />

arvuti- ja Interneti-koolitus<br />

07.11.09 kell 10:00-13:15;<br />

11.11.09 kell 17:30-20:45;<br />

Jõhvi ajalehes Postimees<br />

õpetajate raamatukaupluses Jõhvis.<br />

28. oktoobri hommikul süütus<br />

Alutaguse õpetajate ühingu raamatukaupluses<br />

ahju ees olnud paber,<br />

mattes ruumid suitsuga. Tule<br />

levimist aga suudeti takistada veel<br />

viimasel hetkel kodusel teel, ehk<br />

küll alevis tulekahju alarmi tõsteti.<br />

Kahju suur ei ole.<br />

04.10.1930. Omavoli tarvitamine.<br />

Narva-Jõhvi kõrgepingeliini<br />

ehitamiseks raiutakse maha riigi<br />

metsa. Teatavasti on praegu käsil<br />

elektri-kõrgepingeliini ehitamine<br />

Narva-Jõhvi vahel. Liini ehitamiseks<br />

on tarvis, et kasvavad puud,<br />

mis elektri juhedega kokku puutuvad,<br />

maha võetaks. Neil päevil on<br />

liini ehitajad riigimetsa raiumisele<br />

asunud. Sellekohase loa saamiseks<br />

on põllutööministeeriumi poole<br />

ID-kaardi koolitus<br />

04.11.09 kell 17:30-20:45;<br />

14.11.09 kell 10:00-13:15;<br />

25.11.09 kell 17:30-20:45;<br />

Spordiobjektide kasutamise hinnakiri<br />

SPORDIHALL<br />

Spordisaal:<br />

võistluste korraldamine – 1 tund 800 krooni;<br />

treeningsaal (1/3 saalist) – 1 tund 220 krooni;<br />

treeningsaal (1/3 saalist) – 1,5 tundi 300 krooni;<br />

(üks) sulgpalliväljak – 1 tund 110 krooni;<br />

saalide üksikpilet koos duši kasutamisega – 30 krooni.<br />

Võimlemis-aeroobikasaal:<br />

1 tund 220 krooni.<br />

Jõusaal:<br />

täiskasvanud / kuni 18 a noored, kuni 2 tundi:<br />

ühe korra pilet 60/40 krooni;<br />

kümne korra pilet 450/300 krooni;<br />

30 korra pilet 1000/750 krooni.<br />

Fitness’i saal 120 krooni.<br />

Sauna kasutamine – 1 tund / iga järgnev tund 200/100 krooni.<br />

Sauna kasutamine halli kasutajale (18.00–22.00) 15 krooni.<br />

Duši kasutamine (mitte halli kasutavatele sportlastele) 10 krooni.<br />

Lauatenniselaua kasutamine – 1 tund 25 krooni.<br />

Koroonalaua kasutamine – 1 tund 25 krooni.<br />

Spordihalli spordisaali kasutamise hind määratakse suuremate<br />

tellimuste ja muude ürituste korral (sh Eesti meistrivõistlused ja<br />

saali kasutamine põrandakattega) kokkuleppel Jõhvi spordikooliga,<br />

kuid kokkuleppehind ei või olla alla 50% kehtivas hinnakirjas<br />

märgitud hinnast.<br />

GÜMNAASIUMI STAADION JA UJULA<br />

Staadioni kasutamine (koos duši kasutamisega) –<br />

1 tund 220 krooni;<br />

ujula – 1 tund 220 krooni;<br />

ujula üksikpilet – 1 tund 30 krooni.<br />

VENE GÜMNAASIUMI TEHISKATTEGA VÄLJAK<br />

Tehiskattega väljaku kasutamine – 1 tund 220 krooni;<br />

tennise üksikpilet – 1 tund 40 krooni;<br />

võrkpalliväljak – 1 tund 110 krooni.<br />

pööratud. Põllutööministeerium<br />

ei ole tarvilikku luba seni välja<br />

annud. Nii on tegemist jällegi<br />

Narva kose laiendajate omavolilise<br />

teguviisiga.<br />

30.10.1930. Jõhvis tuleb karujaht.<br />

Jõhvi mehed on vastavalt poolt<br />

loa saanud oma metsades karujahti<br />

pidada. Ettevalmistused suureks<br />

„verevalamiseks” on käimas.<br />

06.10.1932. Jõhvi alev saab<br />

uut elektrit. Senini võttis Jõhvi<br />

alev elektrit Kohtla-Järve põlevkivikaevandusest,<br />

kusjuures alevil<br />

oma kulukat kõrgepingeliini<br />

oli umbes 10 kilomeetrit. Neil<br />

päevil esitati alevile uus soodsam<br />

pakkumine Narva-Kiviõli<br />

elektriseltsilt. Kuuldavasti kavatseb<br />

alev ka lähemal ajal uue<br />

elektri tarvitamisele üle minna.<br />

KUULUTUSED<br />

DETAILPLANEERINGUTEST<br />

Jõhvi <strong>Vallavalitsus</strong> korraldab Jõhvi linna Jõhvi<br />

valla Sompa t 48e, Sompa t 48g, Sompa 40 tee II,<br />

Toominga, Veejooksu, Laane 3 ja Mäepõllu kinnistute<br />

ning lähiala detailplaneeringu lahendust tutvustava<br />

avaliku arutelu 10. novembril <strong>2009</strong>. a kell 14 Jõhvi<br />

<strong>Vallavalitsus</strong>e suures saalis (Keskväljak 4, Jõhvi, ruum<br />

nr 314). Detailpaneeringu koostamise eesmärk on Jõhvi<br />

Tööstuspargi laiendamine ning tööstuspargile ja Jõhvi<br />

vallale vajaliku uue juurdepääsutee rajamine. Detailplaneeringuga<br />

tehakse ettepanek uute tootmis-, äri- ja<br />

transpordimaa sihtotstarbega kruntide moodustamiseks<br />

(Sompa t 48e, Sompa t 48g ja Toominga kinnistute arvelt<br />

ca 25 krunti, suurustega 0,3 ha-1,1 ha) ja kruntide<br />

ehitusõiguse määramiseks. Detailplaneeringuga soovitakse<br />

muuta Jõhvi linna üldplaneeringut. Planeeritav ala<br />

hõlmab Sompa t 48e, Sompa t 48g ja Sompa 40 tee II<br />

kinnistuid Jõhvi linnas ning Toominga, Veejooksu, Laane<br />

3 ja Mäepõllu kinnistuid Edise külas. Planeeritava ala<br />

suurus ca 26 ha. Detailplaneeringu lahendusega saab<br />

tutvuda Jõhvi valla kodulehel www.johvi.ee.<br />

Jõhvi <strong>Vallavalitsus</strong> korraldab Jõhvi linna endise<br />

Põlevkivi Raudtee AS haruraudtee trassi (alates Rakvere<br />

tänavast kuni Eesti Raudtee AS kinnistuni) ja selle<br />

lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku järgse teise<br />

avaliku arutelu 10. novembril <strong>2009</strong> kell 11 Jõhvi<br />

<strong>Vallavalitsus</strong>e suures saalis (Keskväljak 4, Jõhvi, ruum<br />

nr 314).<br />

Jõhvi Vallavolikogu võttis 15. oktoobri <strong>2009</strong>. a otsusega<br />

nr 343 vastu Jõhvi linna Uus t 3 krundi ja lähiala<br />

detailplaneeringu (koostaja AKEL MTÜ). Vastavalt<br />

planeerimisseadusele korraldab Jõhvi <strong>Vallavalitsus</strong> planeeringu<br />

avaliku väljapaneku. Detailplaneeringuga saab<br />

tutvuda 4. novembrist-2. detsembrini <strong>2009</strong>. a tööpäeviti<br />

kella 9-16.30 Jõhvi <strong>Vallavalitsus</strong>es (ruum nr 310, Keskväljak<br />

4, Jõhvi), Jõhvi Keskraamatukogus tööajal (Rakvere<br />

t 13a, Jõhvi) ja Jõhvi <strong>Vallavalitsus</strong>e kodulehel www.<br />

johvi.ee. Avaliku väljapaneku ajal saab detailplaneeringu<br />

kohta esitada kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid Jõhvi<br />

<strong>Vallavalitsus</strong>e aadressil Keskväljak 4, 41595, Jõhvi või<br />

e-maili teel: johvi@johvi.ee. Planeeritav ala asub Jõhvi<br />

kesklinnas ning hõlmab Uus t 3 kinnistut ja sellega piirnevat<br />

tänava maa-ala. Planeeritava ala suurus on ca<br />

0,3 ha. Planeeringulahenduse kohaselt antakse Uus t<br />

3 krundile ehitusõigus kirikuhoone ehitamiseks. Hoone<br />

suurimaks lubatud ehitusaluseks pinnaks on kuni 610<br />

m². Hoone maksimaalne lubatud kõrgus on 13 m, v.a.<br />

torniosa, mis võib olla kuni 25,5 m kõrge. Detailplaneeringuga<br />

soovitakse muuta kehtivat Jõhvi linna üldplaneeringut<br />

ja teemaplaneeringut maakasutuse sihtotstarbe ja<br />

hoonestuse kõrguse osas.<br />

KESKKONNAMINISTEERIUM TEATAB<br />

Keskkonnaministeerium teatab, et võttis menetlusse<br />

Geoforum Scandinavia Aktiebolagi(registrikood<br />

556471-6909, aadress: Berndt Anders Väg 8, SE-430 31<br />

ASA, Sweden) üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluse.<br />

Taotletav uuringuruum asub Ida-Viru maakonnas Jõhvi,<br />

Toila ja Vaivara vallas ning osaliselt Kohtla-Järve linna<br />

territooriumil. Uurimistöö ala pindala on 9542 ha. Uurimistöö<br />

lähteülesanne: raua ja vase (Fe, Cu) maagikeha<br />

piiritlemine aluskorrakivimites ja varude hindamine. Tööde<br />

iseloom ja maht: puuritakse kuni 20 kuni 850 m sügavust<br />

puurauku; tehakse magnetomeetriat, gravimeetriat,<br />

elektromeetriat; võetakse kivimite, pinnase ja vee proove,<br />

kus see on vajalik laia elementide ringi määramiseks,<br />

ning mineraloogilisi ja tehnoloogilisi proove puursüdamikust.<br />

Luba taotletakse viieks aastaks. Haldusmenetluse<br />

seaduse § 49 lõike 1 järgi on huvitatud isikul ja isikul,<br />

kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav üldgeoloogilise<br />

uurimistöö luba puudutada, esitada Keskkonnaministeeriumile<br />

taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid.<br />

Ettepanekuid ja vastuväiteid saab kirjalikult esitada<br />

kuni 27. novembrini. Loa taotlusega saab tutvuda Jõhvi,<br />

Toila, Vaivara valla ning Kohtla-Järve linna elektroonilisel<br />

kodulehel ja Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse<br />

ja -tehnoloogia osakonnas (Narva mnt 7a, Tallinn),<br />

kontaktisik Merilin Mõistlik, tel 626 0729.<br />

Väljaandja: JÕHVI VALLAVALITSUS Toimetaja: ERIKA PRAVE, tel. 517 1032, erika.prave@johvi.ee Küljendaja: Pille Rüütel<br />

Trükkija: trükikoda TRÜKIS

logo

products

Resources

Company

Terms of service
Privacy policy
Cookie policy
Cookie settings
Imprint
Change language
Made with love in Switzerland
© 2024 Yumpu.com all rights reserved

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!