Jõhvi Teataja 2011 oktoober est - Jõhvi Vallavalitsus
Jõhvi Teataja 2011 oktoober est - Jõhvi Vallavalitsus
Jõhvi Teataja 2011 oktoober est - Jõhvi Vallavalitsus
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Nr. 9 (94) Oktoober <strong>2011</strong> Tasuta<br />
Tööd Jaama tänaval lõpetas Viamer Grupp<br />
Oktoobri lõpuks pani Jaama tänavale<br />
teise asfaldikihi OÜ Viamer<br />
Grupp. <strong>Vallavalitsus</strong> lõpetas lepingu<br />
seni tänavat remontinud osaühinguga<br />
Coniery, kes ei pidanud tähtaegad<strong>est</strong><br />
kinni.<br />
Põhjusi, miks leping Conieryga<br />
lõpetati, oli mitu.<br />
„Kõigepealt muidugi see, et firma<br />
ei suutnud üh<strong>est</strong>ki enda lubatud tähtajast<br />
kinni pidada,” ütles vallavanem<br />
Tauno Võhmar. Coniery juht ja omanik<br />
Viktor Rumjantsev lubas viimati<br />
lõpetada tööd septembriks, kuid pidi<br />
taas oma sõnu sööma.<br />
Võhmari sõnul sai lepingu lõpetamisel<br />
aga otsustavaks see, et Coniery<br />
töötempo ja -stiili juures ei olnud<br />
võimalik tänavat lõpuni kvaliteetselt<br />
teha. „Asfaltkate tuleb teele kanda<br />
ühe jutiga, see tähendab, et kui asfalteerimisel<br />
tehakse paus, siis jääb järgmisel<br />
päeval samast kohast jätkates<br />
sinna aste sisse. Seepärast kartsime,<br />
et Coniery töötempoga, mil asfalti<br />
oleks pandud mitmes jaos, oleksime<br />
saanud tänava nagu kartulipõld,” rääkis<br />
Võhmar. „Kui firma vaevleb rahapuuduses<br />
ning tal on raskusi töötajate<br />
leidmise ja materjalide hankimisega,<br />
siis hakkab see paratamatult mõjutama<br />
ka töö kvaliteeti.”<br />
Teeremontija vahetamine läheb<br />
vallale umbes 40 000 eurot rohkem<br />
maksma. „See-e<strong>est</strong> saame kvaliteetse<br />
töö. Conieryga oleksime samuti hulga<br />
raha kulutanud ja tulemus oleks<br />
ikka andnud rahvale põhjuse Jaama<br />
tänavat kiruda,” põhjendas Võhmar.<br />
Viameri palkamine andis vallavalitsusele<br />
ka kindluse, et tänava remont<br />
lõpetatakse enne lume tulekut. Nii ka<br />
läks: „Põhimõtteliselt tehti nädalaga<br />
ära see, mida teine firma ei suutnud<br />
aastaga.”<br />
Tänavakivide paigaldamine ja<br />
haljastustööd lükkuvad kevadesse.<br />
Jaama tänavat poolteist aastat remontinud<br />
Conieryle maksis vallavalitsus<br />
seni tehtud tööde e<strong>est</strong> ära.<br />
Plaanitust aasta hiljem teise asfaldikihi saanud Jaama tänava haljastustööd jäävad kevadesse.<br />
Jaama tänav on linna üks olulisemaid<br />
tänavaid, mis oli kaua aega kehvas<br />
seisus. Remont algas 2010. aasta<br />
kevadel, mil alustati tänavaaluste kanalisatsiooni-<br />
ja veetorude väljavahetamist<br />
ning renoveerimist. Teekattetöödega<br />
alustati samuti kevadel.<br />
Jõhvi on võimekuse pool<strong>est</strong> riigi 17. omavalitsus<br />
Siseministeeriumi iga-aastase uuringu<br />
järgi on Jõhvi vald E<strong>est</strong>i 226<br />
omavalitsuse hulgas haldussuutlikkuse<br />
pool<strong>est</strong> 17. kohal.<br />
Kohaliku omavalitsuse haldussuutlikkuse<br />
indeksis arv<strong>est</strong>atakse 29<br />
näitajat, mis hõlmavad muu hulgas<br />
teenuste osutamist, omavalitsuse rahalisi<br />
ressursse, elanikkonna hõivatust<br />
tööturul jms. OÜ Geomedia on<br />
omavalitsusi hinnanud ja analüüsinud<br />
juba kolm aastat ning uuringus vaadeldakse<br />
nelja-aastast tsüklit, sedapuhku<br />
aastaid 2007–2010.<br />
Kohalike omavalitsuste teenuste<br />
osutamise võime järgi on Jõhvi riigis<br />
neljandal kohal, esikümnesse mahub<br />
veel kuus maakonnakeskust, Vastseliina<br />
ja Järvakandi vald ning Põlva<br />
linn.<br />
Omavalitsuste teenuste osutamise<br />
võimet mõõdetakse neljas põhivaldkonnas,<br />
milleks on haridus, sotsiaalne<br />
kaitse ja tervishoid, vaba aeg ning<br />
majandus ja keskkonnakaitse.<br />
„Jõhvis on olemas koolid ja lasteaiad,<br />
spordihall ja kontserdimaja,<br />
lisaks veel huvikoolid ja seltsimaja.<br />
Seega on pakutavate teenuste spekter<br />
lai – nii rikast valikut ja võimaluste<br />
paljusust igal pool pole,” ütles vallavanem<br />
Tauno Võhmar. Tema hinnangul<br />
on kohaliku omavalitsuse võimekuse<br />
indeks kindlasti mingi näitaja,<br />
kuid statistikast tähtsamaks peab<br />
vallavanem jõhvilaste hinnangut oma<br />
vallale ja rahulolu sellega.<br />
Uuringus tõdeti, et rahaliste ressursside<br />
vajadused on omavalitsustes<br />
enamasti võimalust<strong>est</strong> suuremad.<br />
Seepärast on põhiline kulude taseme<br />
määraja see, kuidas omavalitsusüksus<br />
suudab omavahendite või toetuste<br />
abil kulusid katta. Oma osa selles on<br />
võimekusel hankida riigilt või teistelt<br />
rahastajatelt lisavahendeid kohaliku<br />
elu edendamiseks. Jõhvi on ära kasutanud<br />
mitmeid võimalusi arendada<br />
Foto: Erika Prave<br />
Jaama tänava asfalteerimise kulud<br />
kaeti Euroopa Liidu rahast, mis oli<br />
ette nähtud tee taastamiseks pärast torude<br />
vahetust, ja valla eelarv<strong>est</strong>, kust<br />
lisati veel umbes 340 000 eurot.<br />
Tänava remont pidi lõppema aasta<br />
tagasi, kuid et OÜ Coniery oli korduvalt<br />
tähtaega ületanud, sõlmiti tänavu<br />
oktoobris leping OÜga Viamer Grupp,<br />
kes tegi vallavalitsuse hinnapäringule<br />
vastanud kolme firma seast soodsaima<br />
pakkumise.<br />
ERIKA PRAVE<br />
valda euroraha toel – sellel oli suur<br />
osa uue lasteaia, promenaadi ja kanalisatsioonitorustiku<br />
ehitamisel.<br />
Jõhvi mahtus eraldi võetuna esikümnesse<br />
veel omavalitsuse kui organisatsiooniga<br />
seotud võimekuse ja<br />
kohaliku majanduse järgi.<br />
Jõhvi on Ida-Virumaa omavalitsust<strong>est</strong><br />
võimekusnäitajate pool<strong>est</strong><br />
kõige kõrgemal kohal, maakonnas<br />
järgneb talle Toila, kellel on üldtabelis<br />
34. koht.<br />
Võimekusindeksi järgi on riigis<br />
esirinnas Viimsi ja Rae vald.<br />
JT<br />
Kalmistule tuleb<br />
urnimüür<br />
Volikogu andis OÜ-le Põhja<br />
Mets loa rajada surnuaia territooriumile<br />
urnimüür.<br />
Eskiisi järgi ehitatakse neli<br />
enam kui kahe meetri kõrgust paekivimüüri,<br />
mis mahutavad kokku<br />
3000 urnikambrit.<br />
„Vajadus urnimüüri järele on<br />
olemas,” kinnitas OÜ Põhja Mets<br />
juht, volikogu liige Vjatšeslav<br />
Šlõk. Tema meel<strong>est</strong> on urnimüür<br />
hea lahendus, s<strong>est</strong> urnikambrit pole<br />
vaja hooldada ja see on oluline eriti<br />
kaugemal elavate omaste jaoks.<br />
Praegu maetakse urnid surnuaiale.<br />
Vallavolikogu ei pidanud eetilistel<br />
kaalutlustel võimalikuks<br />
urnimüüri rajamiseks avalikku<br />
konkurssi välja kuulutada, s<strong>est</strong><br />
kalmistu haldaja usaldusväärsuse<br />
tagamine on komplitseeritud. Osaühing<br />
Põhja Mets ehitas 11 aastat<br />
tagasi kalmistu lähedale tavandimaja,<br />
milles on nüüd osutatud<br />
tavanditeenuseid ja tuhastamisteenust.<br />
Et nende teenuste kohta on<br />
volikogu saanud vaid positiivset<br />
tagasisidet, antakse OÜ-le Põhja<br />
Mets kui usaldusväärsele partnerile<br />
luba ehitada ka urnimüür.<br />
Müür, juurdesõiduteed ja parkla<br />
peaksid kavakohaselt valmima<br />
aasta pärast ning need lähevad<br />
maksma ligikaudu 350 000 eurot.<br />
Volikogu lisas, et eraettevõte volitatakse<br />
urnimüüri ehitama ka sellepärast,<br />
et vallaeelarves puuduvad<br />
selleks rahalised vahendid.<br />
OÜga Põhja Mets sõlmitakse<br />
leping, mille järgi peab ta urnimüüri<br />
haldama ja sellega seotud<br />
ülesandeid täitma 50 aastat.<br />
JT<br />
Prügihuligaane on<br />
vähemaks jäänud<br />
<strong>Vallavalitsus</strong> on aastaid hädas<br />
olnud inim<strong>est</strong>ega, kes viivad oma<br />
olmejäätmeid kalmistu prügikastidesse<br />
või poetavad need<br />
metsa alla. Viimasel ajal on aga<br />
prügistajaid vähemaks jäänud.<br />
„Oleme tabanud kaks jõukal<br />
järjel inim<strong>est</strong>, kes oma prügi kalmistu<br />
mahutitesse viisid, üks neist<br />
on firma juht,” ütles vallavalitsuse<br />
keskkonnaspetsialist Hannes<br />
Kask. Rikkujad andis välja seesama<br />
kraam, mille nad kalmistu<br />
prügikastidesse vedasid. „Seal oli<br />
ikka aadressiga dokumente hulgas.<br />
Me sorteerime tavaliselt kõik kalmistule<br />
viidud prügikotid läbi ja<br />
pildistame nende sisu asitõendite<br />
saamiseks üles,” kirjeldas Kask.<br />
Tema sõnul ei punninud vahelejäänud<br />
sugugi vastu, tunnistasid teo<br />
üles ja maksid trahvi ära.<br />
Et vahele on jäänud teisigi valesse<br />
kohta prügi viinud inimesi,<br />
on Kase sõnul üldine olukord ka<br />
teeveeres ja metsa all paremaks<br />
muutunud.<br />
JT
2 Uudised JÕHVI TEATAJA Oktoober <strong>2011</strong><br />
Kalmistu kabel tehakse korda<br />
Jõhvi Mihkli kiriku kogudusele kuuluv kalmistu kabel<br />
korrastatakse – sel suvel tehti muinsuskaitse abiga korda<br />
kabeli torn, aasta varem sai hoone uue katusekatte.<br />
„Tahame kabeli korda teha. Selleks kulub palju aega ja<br />
tööd, tahame sinna viia veevärgi ja kanalisatsiooni, panna aknad,”<br />
ütles Mihkli kiriku õpetaja Peeter Kaldur. Tema arvates<br />
võiks kabel edaspidi sobida ka lillede müümiseks. „<strong>Vallavalitsus</strong><br />
on juba ammu mõelnud, mida teeäärsete lillemüüjatega<br />
ette võtta. Edaspidi oleks neil võimalus kabelis kaubelda.”<br />
Hoonesse kavatsetakse luua pesemistingimused ja tualett.<br />
Kaldur tõdes, et kogudus üksi ei suuda kõiki neid töid ette<br />
võtta. Seepärast arvas ta, et kabelist saab asja, kui seda toetavad<br />
ka vallavalitsus ja muinsuskaitse. „Hea oleks, kui mõni<br />
ärimees tahaks samuti õla alla panna.”<br />
Kalmistu kabel on ehitatud 18. sajandi lõpus, kui Katariina<br />
Suur keelas kiriku juurde matmise ja käskis selleks luua eraldi<br />
matmiskoha. „Siis rajatigi Jõhvi surnuaed ning see kabel, mis<br />
on küll muinsuskaitse objekt, kuid pole muinsuskaitse all,”<br />
rääkis Kaldur.<br />
JT<br />
Teid ja haljasalasid hooldab N&V<br />
Oktoobri lõpus hakkab valla<br />
teid ja haljasalasid hooldama<br />
AS N&V, kellega jõuti<br />
kokkuleppele pärast seda,<br />
kui kaks hanget olid ebaõnn<strong>est</strong>unud.<br />
Järgmise kolme ja poole<br />
aasta jooksul hooldab AS N&V<br />
Jõhvi teid ja haljasalasid nendel<br />
tingimustel, mille ta kevadisel<br />
hankel välja pakkus. Toona kuulutati<br />
hanke võitjaks OÜ Coniery,<br />
kes lubas tööd teha vallale<br />
soodsamalt. N&V vaidlustas<br />
Coniery pakkumise riigihangete<br />
vaidlustuskomisjonis ning suutis<br />
seal tõendada, et Coniery on<br />
esitanud oma käibe kohta valeandmeid,<br />
misjärel komisjon tunnistas<br />
Coniery kvalifitseerumise<br />
ja võitjaks tunnistamise korraldused<br />
kehtetuks.<br />
<strong>Vallavalitsus</strong> aga lükkas tagasi<br />
ka N&V pakkumise, s<strong>est</strong><br />
see oli peaaegu poole kallim<br />
kui Coniery oma ning tublisti<br />
kulukam, kui vallavalitsus oli<br />
arv<strong>est</strong>anud. Ka selle otsuse<br />
vaidlustas N&V vaidlustuskomisjonis,<br />
leides, et tema peab<br />
ainsa järelejäänud pakkujana<br />
võitjaks tulema. Komisjon andis<br />
selles vaidluses õiguse vallavalitsusele<br />
ja N&V viis asja<br />
kohtusse.<br />
Nüüd, mil vallavalitsus<br />
kutsus N&V-d vallas teede ja<br />
haljasalade hooldustöid tegema,<br />
võttis ettevõte oma kaebuse<br />
kohtust tagasi.<br />
„Seekord ei olnud meil<br />
enam võimalust paremat hinda<br />
välja kaubelda,” tõdes vallavanem<br />
Tauno Võhmar ja<br />
märkis, et tegelikult vastab<br />
N&V küsitud summa praegustele<br />
üldistele hindadele.<br />
„Võrreldes naaberomavalitsustega<br />
õnn<strong>est</strong>us meil möödunud<br />
perioodil soodsamalt töid<br />
osta – eks siin oli oma osa ka<br />
N&V ja Coniery omavahelisel<br />
konkurentsil.”<br />
Vallavanema sõnul kutsuti<br />
N&V hooldustöid tegema sellepärast,<br />
et vallavalitsusel ei<br />
õnn<strong>est</strong>unud kahel vahepealsel<br />
hankel teehooldajat leida.<br />
„Meil puudus kindlus, et kui<br />
kuulutame välja kolmanda<br />
hanke, laekub sellele mõni<br />
pakkumine. Seepärast pidime<br />
otsima teisi lahendusi,”<br />
põhjendas Võhmar. Lepingu<br />
pikendamine Conieryga, kes<br />
kevadel ja suvel ajutiselt valla<br />
teid ja haljasalasid hooldas,<br />
ei tulnud vallavanema sõnul<br />
kõne alla: „Saime selle teenuse<br />
küll odavamalt kätte, aga<br />
kui arv<strong>est</strong>ada, kui palju inimesed<br />
haljasalade halva korrashoiu<br />
pärast kaebasid, ei ole<br />
ma kindel, et see kokkuhoid<br />
ära tasus.”<br />
AS N&V hooldab valla<br />
teid ja haljasalasid 2015. aasta<br />
veebruarini ja küsib selle e<strong>est</strong><br />
511 293 eurot aastas. <strong>Vallavalitsus</strong><br />
eeldas kevadel välja<br />
kuulutatud hankel, et teede ja<br />
haljasalade hoolduse kulud<br />
ei ületa 319 558 eurot, nii et<br />
N&V pakkumine on peaaegu<br />
200 000 eurot eeldatust ja varem<br />
makstust kallim.<br />
JT<br />
KOMMENTAAR<br />
Puhta joogivee magistraal<br />
valmib uuel aastal<br />
OÜ Järve Biopuhastus on puhta joogivee peatorustiku ehitusega<br />
jõudnud Kose külast Kaare tänava raudteeäärsele<br />
alale.<br />
„Uute torude kaudu hakkab puhast joogivett saama terve<br />
Jõhvi, vesi tuleb Kurtna-Vasavere veehaard<strong>est</strong>,” ütles vallavalitsuse<br />
majandusspetsialist Aivo Tamm. Tema sõnul peaks uus<br />
magistraal valmis saama uue aasta alguses.<br />
Samal ajal ehitatakse ka Kohtla-Järvele suunduvat veetorustikku,<br />
mis kulgeb endise sõjaväeosa juur<strong>est</strong> Malmi tänavale<br />
ja sealt edasi Kohtla-Järve poole.<br />
Lisaks uute veetorude panekule rekonstrueeritakse reservuaare<br />
ja vee etteande süsteeme Kurtna-Vasavere veehaardel<br />
ning ehitatakse uut filtreerimisjaama Ahtmes.<br />
JT<br />
Kuuendikud käisid metsas<br />
Foto: Erika Prave<br />
Kalmistu kabel.<br />
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kutsus rahvusvahelise<br />
metsa-aasta raames kõiki kuuendate klasside õpilasi<br />
metsa. Jõhvi gümnaasiumi kuuendikud käisid uudistamas<br />
Selisood, Jõhvi vene gümnaasiumi lapsed aga võtsid ette<br />
õppekäigu Kauksi.<br />
Meid võeti vastu väikses hubases majas ja räägiti palju põnevat<br />
RMK kohta. Samblanäitusel saime teada, kui palju vorme<br />
sellel on. Pärast saime töölehed ülesannetega ja asusime<br />
teele. Mets oli väga puhas ja hoolitsetud ning hingata oli seal<br />
kerge ja hea. Meile tutvustati metsaelu ja töid, mida metsas<br />
aasta läbi tehakse. Saime teada, et on olemas erinevaid okas- ja<br />
lehtpuid, ning saime neid ka näha. Juhendaja näitas meile musti<br />
ringikesi vahtralehtedel ja ütles, et see on märk sell<strong>est</strong>, et õhk<br />
on metsas väga puhas. Veel saime teada, et metsa raiumisel<br />
jäetakse kasvama mõned väga head puud, et nende seemnet<strong>est</strong><br />
saaksid alguse uued puud. Sõime metsas mustikaid, võileibu ja<br />
jõime teed, tagasiteele anti kaasa õunu.<br />
Meile meeldis Kauksis väga, soovitame seda kanti kõigil<br />
külastada.<br />
DARJA PREDBANNIKOVA<br />
Vene gümnaasiumi 6.a klass<br />
Menetlusteenistus tõstab kogukonna turvatunnet<br />
2010. aastal otsustasid viis<br />
omavalitsusüksust (Jõhvi, Vaivara,<br />
Toila, Mäetaguse ja Illuka)<br />
luua valdade ülese ühise võimeka<br />
korrakaitseüksuse, mille abil<br />
täita omavalitsustele seadusega<br />
pandud järelevalve ja kohtuvälise<br />
menetluse ülesandeid. Sel<br />
viisil püütakse tõsta oma haldussuutlikkust<br />
järelevalve ja kohtuvälise<br />
menetluse ülesannete täitmisel.<br />
Sellise korrakaitseüksuse<br />
loomise eesmärk on järelevalve<br />
ja väärteomenetluse praktika<br />
ühtlustumine kõigis selle korrakaitseüksuse<br />
loomisega liitunud<br />
omavalitsustes, väärteomenetluse<br />
kvaliteedi tõstmine ja<br />
samalaadsete rikkumiste puhul<br />
ühetaolise kohtlemise tagamine.<br />
Tänu sellele üksusele saavad<br />
omavalitsuste järelevalveametnikud<br />
keskenduda oma põhitegevusele.<br />
Omavalitsuste ühist soovi<br />
ellu viies alustas käesoleva<br />
aasta 1. juulist oma tegevust<br />
korrakaitseüksus nimetusega<br />
menetlusteenistus ning 5. septembrist<br />
täideti kahe järelevalve<br />
vaneminspektori ametikoht.<br />
Menetlusteenistusse järelevalve<br />
vaneminspektori ametikohale<br />
asusid tööle Jõhvi praegune korrakaitseametnik<br />
Paul Lek ja Ida<br />
prefektuuri ametnik Konstantin<br />
Ilmenski. Et praegu kehtiv<br />
seadusandlus ei võimalda luua<br />
iseseisvat avalik-õiguslikku juriidilist<br />
isikut, kel oleks õigus<br />
viia läbi omavalitsustele seadusega<br />
pandud järelevalve ja kohtuvälise<br />
menetluse ülesandeid,<br />
loodi kõigi viie valla juurde<br />
osakoormusega korrakaitseametniku<br />
ametikohad. Selline<br />
samm oli tingitud asjaolust, et<br />
tööle võetud ametnikud saaksid<br />
oma ametiülesannete täitmiseks<br />
seadus<strong>est</strong> tulenevaid pädevusi.<br />
Sügis<strong>est</strong> tööle võetud ametnikud<br />
ongi vormistatud tööle kõigi viie<br />
omavalitsuse juurde.<br />
Mis kasu on menetlusteenistuse<br />
loomis<strong>est</strong> kogukonnale?<br />
Eelkõige tõstab see kogukonna<br />
liikmete turvatunnet<br />
ja teadmist, et on olemas üks<br />
struktuuriüksus, kes tegeleb<br />
professionaalselt rikkumiste<br />
menetlemistega. Samuti ei jää<br />
Menetlusteenistuse teenistujad Paul Lek, Marek Ranne, Konstantin Ilmenski.<br />
tähelepanuta kogukonnas kehtivate<br />
reeglite vastu eksimine,<br />
mille suhtes kohaldatakse seadustes<br />
sät<strong>est</strong>atud sanktsioone.<br />
Kindlasti ei ole tegemist karistusüksusega<br />
ja eesmärgiks<br />
omaette ei ole reeglite vastu<br />
eksinute igal juhul karistamine<br />
ehk „ärategemine“ ega kohaliku<br />
omavalitsuse eelarve suurte<br />
summadega täitmine. Eesmärk<br />
on siiski kasvatada menetlusteenistuse<br />
aktiivse tegevuse kaudu<br />
kogukonna liikmete seas õiguskuulekat<br />
käitumist ja seda just<br />
toimepandud rikkumiste peale<br />
võimalikult kiire reageerimisega.<br />
Kui seni ei olnud omavalitsustel<br />
piisavalt ressursi, et rikkumistele<br />
reageerida, siis selle<br />
pool<strong>est</strong> on olukord menetlusteenistuse<br />
tööle hakkamisega<br />
paranemas. Peab tunnistama, et<br />
kui rikkumistele ei pöörata piisavalt<br />
tähelepanu, juurdub rikkumisi<br />
toime pannud isikutes<br />
karistamatuse tunne.<br />
Menetlusteenistus<strong>est</strong> ja tema<br />
ülesannet<strong>est</strong> ning volituste ulatus<strong>est</strong><br />
parema ülevaate saamiseks<br />
on loodud oma koduleht (www.<br />
menetlusteenistus.vaivaravald.<br />
ee), sellelt leiab palju kasulikku<br />
Bussijaamas suitsetamisega vahelejäänuid<br />
ootab rahatrahv<br />
Tubakaseaduse § 29 punkti<br />
10 kohaselt on suitsetamine<br />
ühistranspordi ootekojas,<br />
reisijate ootesaalis ja reisiterminalis<br />
keelatud. Selle<br />
nõude vastu eksijatele näeb<br />
seadusandja karistusena<br />
ette rahatrahvi kuni 80 eurot.<br />
Menetlusteenistus kutsub<br />
kõiki suitsetajaid üles pidama<br />
tubakaseaduses sät<strong>est</strong>atud<br />
piirangut<strong>est</strong> kinni ja mitte<br />
suitsetama kohtades, kus see<br />
on keelatud. Teenistus võtab<br />
ja olulist teavet väärteomenetluse<br />
kohta. Kogukonna liige, kes<br />
on sattunud pahuksisse kehtivate<br />
reeglitega, leiab sealt endale<br />
vajalikke näpunäited, kuidas<br />
oleks soovitatav käituda väärteomenetluses<br />
osaledes. Selline<br />
teadlikkus aitab tal hoiduda ebameeldivat<strong>est</strong><br />
üllatust<strong>est</strong> ja võimalik<strong>est</strong><br />
konfliktid<strong>est</strong>.<br />
Kutsun kõiki kogukonna<br />
liikmeid üles olema oma käitumisega<br />
heaks eeskujuks teistele<br />
ning jagama vajaduse ja<br />
Foto: erakogu<br />
tubakaseaduses suitsetamiskohtade<br />
suhtes keht<strong>est</strong>atud<br />
piirangute täitmise tähelepanu<br />
alla.<br />
Seaduse järgi on suitsetamine<br />
keelatud ka näiteks<br />
riietusruumis ja tualettruumis,<br />
kui need ei ole erakasutuses,<br />
ning laste hoolekandeasutuse<br />
ruumides ja asutuse piiratud<br />
maa-alal, aga ka korterelamu<br />
koridoris, trepikojas ja korterelamu<br />
muus üldkasutatavas<br />
ruumis.<br />
Menetlusteenistus<br />
võimaluse korral näpunäiteid<br />
õiguskuulekast käitumis<strong>est</strong> ka<br />
nendele, kes ise ei saa veel päris<br />
hästi aru, kuidas on kõige õigem<br />
käituda.<br />
Menetlusteenistus on teie<br />
partneriks turvalisema keskkonna<br />
loomisel.<br />
Ühiselt suudame rohkem ja<br />
paremini.<br />
MAREK RANNE,<br />
õigusnõunik menetlusteenistuse<br />
juhataja ülesannetes
Oktoober <strong>2011</strong> JÕHVI TEATAJA<br />
Uudised<br />
3<br />
PILTUUDIS<br />
Lasteaias Pillerkaar<br />
oli vanavanemate päev<br />
Lasteaia Pillerkaar lapsed<br />
kutsusid endale külla vanaemad<br />
ja vanaisad, et koos mängida ja<br />
tantsida, joonistada ja maiustada.<br />
Muu hulgas näitasid lapsed<br />
oma memmedele ja taatidele uut<br />
lasteaeda. Rõõmu oli päevast<br />
kõikidel.<br />
Üheskoos kiikumas.<br />
Foto: erakogu<br />
Jõhvi uksed on näitusel<br />
Läinud kevadel kirjutas e<strong>est</strong>i<br />
gümnaasiumi abiturient Mikk<br />
Orasmaa Jõhvi ust<strong>est</strong> uurimistöö,<br />
mille tarvis pildistas ta<br />
vallas üles 400 ust. Töös valis<br />
autor välja 23 ust, mille kohta<br />
uuris ka saamislugu ja tausta.<br />
Fotonäitust nend<strong>est</strong> 23 uks<strong>est</strong><br />
saab nüüd vaadata vallavalitsuse<br />
fuajees.<br />
Orasmaa tunnistas, et uurimistöö<br />
tegemise ajal nägi ta<br />
kõikjal ainult uksi – sissepääse,<br />
mill<strong>est</strong> me kõik mööda kõnnime,<br />
kuid mida me sageli tähelegi<br />
ei pane. „Mõtlesin sellele, kes<br />
on need loonud ja miks just niisugustena,<br />
samuti kujutasin ette,<br />
mida kõike need uksed näinud<br />
on.” Uste valikul nõustas Orasmaad<br />
vallakunstnik Kalev Prits.<br />
Tööst selgub muu hulgas,<br />
et Jõhvis on mitmed ilusad ajaloolised<br />
uksed arvatavasti turvalisuse<br />
pärast metalluste vastu<br />
vahetatud. Nii on tekkinud olukord,<br />
kus uus uks on tugevam<br />
kui sein, mille sees ta asub.<br />
Eriliselt tõstab Orasmaa esile<br />
Valge Hobu trahteri ja Mihkli<br />
kiriku maitsekaid ja hästi korda<br />
tehtud uksi.<br />
<strong>Vallavalitsus</strong>es välja pandud<br />
uksenäitus pakub nii mõistatamis-<br />
kui ka äratundmisrõõmu.<br />
JT<br />
Foto: erakogu<br />
Rallitakse ka klaveriklahvidel<br />
19. oktoobril võtsid Ida- ja<br />
Lääne-Virumaa muusikakoolide<br />
noored pianistid hoogsaid<br />
kurve juba 14. korda Kohtla-<br />
Järve kunstide koolis toimunud<br />
Etüüdirallil.<br />
Ralliks saab seda nimetada<br />
nii ettevalmistuse kui ka läbiviimise<br />
pool<strong>est</strong>. Noodid saabuvad<br />
alati koos uue õppeaasta algusega,<br />
seega ei jää osalejatele ettevalmistusaega<br />
eriti pikalt, ning<br />
kogu konkurss möödub samuti<br />
ühe etüüdi teise järel tuhisedes.<br />
Jõhvi muusikakoolist oli seekordsel<br />
Etüüdirallil kihutamas<br />
kuus õpilast. Kõige edukamalt<br />
Perepäeva „Kõikide laste isadepäev”<br />
korraldajad toovad<br />
13. novembril Jõhvi spordihalli<br />
juurde näitusele kaitseväe ja<br />
jõustruktuuride võimsa tehnika<br />
ning meelt lahutama sellised<br />
tuntud esinejad nagu Tanja<br />
Mihhailova, ansambel Traffic,<br />
kaitseväe ork<strong>est</strong>er ja Kaire Vilgats.<br />
Lisaks pakutakse hulgaliselt<br />
mänge ja võistlusi.<br />
esines 4. klassi õpilane Aljona<br />
Gulevitš (õpetaja Jelena Anufrikova),<br />
kes saavutas II koha. III<br />
koha vääriliseks hindas žürii 3.<br />
klassi õpilase Laura-Liis Sootalu<br />
(õpetaja Irina Strelkova) ja 4.<br />
klassi õpilase Lilia Goncharenko<br />
(õpetaja Nadežda Vladimirova)<br />
esinemist.<br />
Tubli rallisõidu tegid ka<br />
Elizaveta Rumyantseva, Emilia<br />
Borissova (mõlema õpetaja Jelena<br />
Anufrikova) ja Riina Petrova<br />
(õpetaja Jelena Gromova).<br />
MARGIT RAAG<br />
Muusikakooli direktor<br />
Kaitsevägi korraldab Jõhvis kõikide laste isadepäeva<br />
Aljona Gulevitš saavutas Etüüdirallil II koha.<br />
Kõikide laste isadepäev on<br />
suursündmus, mis korraldatakse<br />
igal aastal ühes E<strong>est</strong>i linnas.<br />
„Kohavalik on seotud paigaga,<br />
kus toimub kaitseväe suurim<br />
õppus Kevadtorm. Et sel kevadel<br />
on see Ida- ja Lääne-Virumaal,<br />
siis teeme oma peo Jõhvis,” ütles<br />
isadepäeva üks korraldajat<strong>est</strong><br />
Viljar Kurg. Päev läbi pakutakse<br />
mitmesugust tegevust kogu perele.<br />
Näituse tarvis tuuakse sõjaja<br />
päästetehnikat kokku mitmelt<br />
poolt riigist, näha saab näiteks<br />
155 mm haubitsat, Soome soomukit<br />
ning miinipildujat. Spordihallis<br />
korraldatakse mänge ja<br />
võistlusi.<br />
„Teeme ka sellise mängude<br />
võistluse, et iga mängu läbinu<br />
saab vastava märgistuse, ning<br />
päeva lõpus loosime parimatele<br />
välja hulgaliselt auhindu,” rääkis<br />
Kurg. Tema sõnul saab sel<br />
päeval spordihallis südam<strong>est</strong><br />
ronida ja turnida ning isegi õhupüssist<br />
lasta.<br />
Isadepäeval on kaitseväe<br />
kõrval väljas ka Kaitseliit, politsei-<br />
ja piirivalveamet ning<br />
G4S.<br />
JT<br />
Kõrvitsast tehti luuletusi ja kostüüme<br />
Lasteaia Sipsik Naeratuse<br />
rühma lapsed panid kevadel<br />
kõrvitsa seemned mulda, jälgisid<br />
nende kasvamist ning<br />
näitasid sügise heldust peol<br />
„Kuldne kõrvits.“<br />
Mida kõike saab kõrvitsast<br />
teha! Lõbusaid luuletusi, teatritüki,<br />
mitmeid mänge. Muinasjutu<br />
kõrvitsast mõtlesid lapsed<br />
koos õpetajatega ise välja, kostüümid<br />
etenduse jaoks aitasid<br />
õmmelda vanemad. Lapsed<br />
võrdlesid kõrvitsaid nende suuruse<br />
järgi – uudistati tillukesi ja<br />
päris suuri, lapsed pidid kinnisilmi<br />
kõrvitsa teiste aedviljade<br />
hulgast ära tundma, kõrvitsatele<br />
anti ka elu – neist tehti lõbusaid<br />
mehikesi ja uhkeid prouasid.<br />
Peol olid ka muinasjutu eit ja<br />
taat, kes lõbusatsid lastehulka<br />
toredate mängude ja tantsudega.<br />
Vanemad katsid peolaua tervislike<br />
roogadega.<br />
Need kõrvitsad aga, mida<br />
lapsed kasvatasid lasteaias koos<br />
leidsid koha lasteaia köögis toitude<br />
seas.<br />
Eelpoolkirjeldatud pidu oli<br />
kokkuvõte kevad<strong>est</strong> saadik k<strong>est</strong>nud<br />
ettevõtmisele mille käigus<br />
pandi lapsed ise kõrvitsa seemned<br />
mulda ning jälgisid taimede<br />
kasvamist ning viljade valmimist.<br />
MARINA LOBANOVA<br />
MARINA KONSTANTINOVA<br />
LA Sipsik õpetajad<br />
Foto: erakogu<br />
Jõhvi laste joonistused<br />
olid Helsingis näitusel<br />
Septembri lõpus tunnustati<br />
Soomes Helsingis Kallioni raamatukogus<br />
joonistusvõistluse<br />
„Jõhvi – mu kodu!” võidutööde<br />
autoreid ja avati parimat<strong>est</strong><br />
piltid<strong>est</strong> näitus.<br />
Näituse avamisel osalesid<br />
võistluse üldvõitjad Edvin Krištofor<br />
e<strong>est</strong>i gümnaasiumist ja<br />
Lilia Goncharenko vene gümnaasiumist<br />
ning nende õpetajad.<br />
Üks välja pandud töö, mis kujutas<br />
Jõhvi Mihkli kirikut, leidis<br />
ostja juba näituse avamisel.<br />
Peale sooja vastuvõtu Kallioni<br />
raamatukogus toimus ka<br />
Jõhvi noorte kunstnike kohtumine<br />
üritust toetanud seltsi liikmetega<br />
ja tutvumine Helsingi<br />
linnaga.<br />
Näitus sai võimalikuks tänu<br />
Narvast pärit välise<strong>est</strong>las<strong>est</strong> kirjastaja<br />
ja e<strong>est</strong>luse hoidja Paul<br />
Raudsepa ning seltsi Viron Muinasmuistotuki<br />
koostööle. Seltsile<br />
oli seekordse näituse läbiviimine<br />
järjekorras neljas, varem<br />
on oma kodulinna joonistanud<br />
Narva, Viljandi ja Kuressaare<br />
lapsed.<br />
Joonistusvõistlus „Jõhvi –<br />
mu kodu!” peeti 2010. aasta detsembrist<br />
<strong>2011</strong>. aasta veebruarini<br />
Jõhvi gümnaasiumides, kus õpilased<br />
panid paberile oma kujutluse<br />
kodulinnast. Kakskümmend<br />
parimat tööd, mis selgusid naaberkooli<br />
õpilaste antud hinnete<br />
tulemusel, seati avalikuks tutvustamiseks<br />
üles vallavalitsuses<br />
tänavu varakevadel.<br />
Mittetulundusühing Viron<br />
Muinasmuistotuki on asutatud<br />
1988. aastal E<strong>est</strong>i isamaalise<br />
liikumise toetuseks ning see<br />
ühendab ligi 100 Soomes elavat<br />
välise<strong>est</strong>last ja E<strong>est</strong>i iseseisvuse<br />
toetajat. Seltsi tegevusaastate<br />
jooksul on korraldatud hulgaliselt<br />
E<strong>est</strong>i kunsti säilitamisele<br />
suunatud projekte.<br />
TAIRI KARAFIN<br />
Jõhvi gümnaasiumi<br />
kunstiõpetaja<br />
Kunstikoolis saab näha<br />
õpilaste praktikatöid<br />
Kunstikool on õppeaastale<br />
täishoo sisse saanud. Möödunud<br />
suve meenutab E<strong>est</strong>i<br />
Energia Kaevanduste galeriis<br />
avatud õpilaste praktikatööde<br />
näitus. Maalidel ja joonistustel<br />
on kodulinn ning maakonna<br />
kaunis loodus.<br />
Kooli galeriis vahetas septembris-oktoobris<br />
eksponeeritud<br />
Valeri Vinogradovi tööd välja Aira<br />
Rautso maalide näitus „Minu katedraalid”.<br />
Õpetaja Larissa Sõduri<br />
loomingu näitus on oktoobrikuus<br />
Ahtme kunstide koolis.<br />
Hiljuti toimus ASi Vunder<br />
abiga järjekordne õpetajakoolitus.<br />
Uute Dervent Academy<br />
sarja joonistusvahendite ja<br />
Lefranc&Bourgeois’ värvide<br />
proovimis<strong>est</strong> võtsid osa ka teiste<br />
koolide kunstiõpetajad.<br />
4.–6. klassi laste vanematele<br />
teadmiseks, et vene õppekeelega<br />
1. kursusel on veel vabu kohti.<br />
MATI RAUTSO<br />
Kristiina Juuse ja Anella Salmistu maalimas Toila sadamas.<br />
Foto: Irja Annus<br />
Nüüd teavad lapsed,<br />
et köögivilja ja puuviljad<br />
on kasulikud.<br />
Kalevipoja lasteaed räägib väärtust<strong>est</strong><br />
Käesoleval õppeaastal paneb<br />
lasteaed Kalevipoeg rõhku<br />
väärtuskasvatusele. Õpetajad<br />
töötasid välja oma lasteaia<br />
põhiväärtused ja tutvustavad<br />
neid lastele.<br />
Põhiväärtustena tõsteti esile<br />
ausust, viisakust, hoolivust, armastust<br />
nii inim<strong>est</strong>e, loomade<br />
kui ka looduse vastu, sõbralikkust<br />
ja austust.<br />
Täiendasime lasteaia õppekava<br />
teemakohase ainekavaga.<br />
Selles on eri liiki mängud,<br />
teatrietendused, suhtlemine<br />
väljaspool lasteaeda, tutvumine<br />
rahvakultuuriga, meie lasteaia<br />
väärtustega seotud vanasõnad ja<br />
mõtteterad, igapäevatoimingud<br />
ning laste töö.<br />
Õppetegevuse planeerimisel<br />
lähtume lasteaia väärtust<strong>est</strong>.<br />
Heaks abiliseks on „väärtuste<br />
hoidiste” metoodika. See kujutab<br />
endast omamoodi hoidisepurki,<br />
mille sees on kõik väärtused<br />
sedelitele kirjutatuna. Tööd<br />
väärtustega alustasime koolitus<strong>est</strong>,<br />
mill<strong>est</strong> said osa ka lapsed.<br />
Käitumiskultuuri õpetaja Maaja<br />
Kallast v<strong>est</strong>les sel teemal<br />
pool tundi lastega ja õpetajatele<br />
korraldati paaritunnine koolitus.<br />
Õpetajatel on ka oma eetikakoodeks,<br />
mis sisaldab samasuguseid<br />
väärtusi.<br />
Usume, et niimoodi õppides<br />
ja tegutsedes kasvavad last<strong>est</strong><br />
viisakad, hoolivad, sõbralikud,<br />
ausad, loodust hoidvad ja abivalmis<br />
inimesed. Meie siht on,<br />
et väärtuste järgimine saab lasteaias<br />
reegliks.<br />
MALLE TENNO<br />
Lasteaia Kalevipoeg<br />
õppealajuhataja
4 Teated<br />
JÕHVI TEATAJA Oktoober <strong>2011</strong><br />
UUED VALLAKODANIKUD<br />
Septembris registreeriti 14 väikese<br />
vallakodaniku sünd:<br />
Kertu Kruus<br />
Viktoria Vainula<br />
Theresa Sootalu<br />
Maria Nikitina<br />
Lija Lobanova<br />
Vita Tervinski<br />
Arina Sirenko<br />
Jasmin Treier<br />
Armin Treier<br />
Taniel Leitsmaa<br />
Jaroslav Bazarov<br />
Savelii Žerebtsov<br />
Oliver Roost<br />
Vitali Antonovitš<br />
ÕNNITLEME!<br />
Oktoobris tähistasid<br />
sünnipäeva järgmised<br />
väärikas eas<br />
vallakodanikud:<br />
94<br />
Lehte Kattai 24. <strong>oktoober</strong><br />
93<br />
Paul-Voldemar Sammalsoo 26. <strong>oktoober</strong><br />
91<br />
Helmi Jürimaa 1. <strong>oktoober</strong><br />
90<br />
Alma Urva 12. <strong>oktoober</strong><br />
Anastassia Artemenkova 15. <strong>oktoober</strong><br />
89<br />
Zinaida Petrovicheva 6. <strong>oktoober</strong><br />
Tatiana Raketskaya 10. <strong>oktoober</strong><br />
Vaike Uustal 31. <strong>oktoober</strong><br />
88<br />
Laine Tamm 3. <strong>oktoober</strong><br />
Fedora Kasjanenko 8. <strong>oktoober</strong><br />
Fiona Timofeenkova 10. <strong>oktoober</strong><br />
87<br />
Gerta Tärno 2. <strong>oktoober</strong><br />
Liubov Korepanova 7. <strong>oktoober</strong><br />
Helmi Jalonen 13. <strong>oktoober</strong><br />
86<br />
Antonina Šturm 8. <strong>oktoober</strong><br />
Niina Timofejeva 9. <strong>oktoober</strong><br />
Jekaterina Nikolajeva 28. <strong>oktoober</strong><br />
Alexander Kilki 8. <strong>oktoober</strong><br />
Dmitri Švets 27. <strong>oktoober</strong><br />
85<br />
Anna Kukka 2. <strong>oktoober</strong><br />
Rozalia Nõupuu 3. <strong>oktoober</strong><br />
Valentina Nevdachina 8. <strong>oktoober</strong><br />
Endla Kullus 9. <strong>oktoober</strong><br />
Jevgenia Jazõkova 10. <strong>oktoober</strong><br />
Lilia Bõstrova 14. <strong>oktoober</strong><br />
Jelizaveta Pitk 20. <strong>oktoober</strong><br />
Helmi Murova 21. <strong>oktoober</strong><br />
Nadežda Moroškina 26. <strong>oktoober</strong><br />
Niina Lugenberg 30. <strong>oktoober</strong><br />
Eino Alabert 20. <strong>oktoober</strong><br />
Alexey Samsonov 26. <strong>oktoober</strong><br />
80<br />
Olga Kruchinina 3. <strong>oktoober</strong><br />
Valve Aedla 9. <strong>oktoober</strong><br />
Anna Kruteleva 14. <strong>oktoober</strong><br />
Raissa Frolova 17. <strong>oktoober</strong><br />
Valentina Smirnova 17. <strong>oktoober</strong><br />
Valentina Korenevskaya 20. <strong>oktoober</strong><br />
Galina Leppik 22. <strong>oktoober</strong><br />
Anna Chikanova 23. <strong>oktoober</strong><br />
Heino Aas 9. <strong>oktoober</strong><br />
Alexey Kuzmin 15. <strong>oktoober</strong><br />
75<br />
Aimi Kaljurand 1. <strong>oktoober</strong><br />
Anastasia Maksimova 8. <strong>oktoober</strong><br />
Nina Gromova 22. <strong>oktoober</strong><br />
Nailja Vilu 22. <strong>oktoober</strong><br />
Helve Kase 23. <strong>oktoober</strong><br />
Lidia Dekelbaum 28. <strong>oktoober</strong><br />
Villem-Aleksander Sallo 10. <strong>oktoober</strong><br />
Ignatiy Kazakevich 12. <strong>oktoober</strong><br />
Valery Glukhov 14. <strong>oktoober</strong><br />
Alexander Morozov 15. <strong>oktoober</strong><br />
Matti Sõster 15. <strong>oktoober</strong><br />
Arnold Janes 15. <strong>oktoober</strong><br />
Valentin Chekulaev 16. <strong>oktoober</strong><br />
Voldemar Tsernant 25. <strong>oktoober</strong><br />
KULTUURITEATED<br />
KONTSERDIMAJAS<br />
Ants Üleoja ja Alo Ritsingu<br />
juubelikontsert<br />
neljapäeval, 3. novembril kell 19.<br />
Hingedepäev. SÕNA JA MUUSIKA:<br />
Inglismaa<br />
pühapäeval, 6. novembril kell 17.<br />
Loominguõhtu Marina Golubiga<br />
(Moskva, f<strong>est</strong>ival „Kuldne mask”)<br />
esmaspäeval, 7. novembril kell 19.<br />
Isadepäev. Kõrvitsate suguvõsa<br />
teisipäeval, 8. novembril kell 19.<br />
Kuldne klassika. Tallinna<br />
Kammerork<strong>est</strong>er<br />
laupäeval, 26. novembril kell 19.<br />
SELTSIMAJAS<br />
Eri rahvuste klubi Landõš<br />
pühapäeval, 6. novembril kell 14.<br />
V<strong>est</strong>lusklubi Ajaring. Kohtumine<br />
riigikogu liikme Jaak Allikuga<br />
neljapäeval, 17. novembril kell 12.<br />
Pereklubi Seenior<br />
laupäeval, 26. novembril kell 18.<br />
Pensionäride klubi Hõbejuus<br />
pühapäeval, 27. novembril kell 13.<br />
SPORDIHALLIS<br />
Kõikide laste isadepäev<br />
pühapäeval, 13. novembril kell 11–16.<br />
TAMMIKU RAHVAMAJAS<br />
Tantsuõhtu, tantsuks mängib<br />
ansambel Vana Kallim,<br />
reedel, 18. novembril kell 20.30.<br />
Piletid (hind 7 eurot) müügil<br />
seltsimajas ja Tammiku raamatukogus.<br />
Memme-taadi maskiball,<br />
tantsuks mängib Raul Räitsak,<br />
külalisesinejad,<br />
pühapäeval, 20. novembril kell 13.<br />
Piletid (hind 2 eurot) müügil<br />
seltsimajas ja Tammiku raamatukogus.<br />
KESKRAAMATUKOGUS<br />
Kirjanike tuur: külas on Jelena<br />
Skulskaja, Teet Kallas ja Toomas Kall.<br />
Kolmapäeval, 2. novembril kell 12.<br />
KESKVÄLJAKUL<br />
I advendiküünla süütamine<br />
pühapäeval,27.novembril kell 12.<br />
SPORDIKALENDER<br />
SPORDIHALLIS<br />
Põlevkivi Volle, 2 mängu<br />
neljapäeval, 3. novembril kell 18.<br />
Korvpall: E<strong>est</strong>i meistrivõistluste<br />
esiliiga, KK HITO/Jõhvi – Balteco<br />
reedel, 4. novembril kell 20.<br />
Jõhvi rahvaliiga lauatennises, 5.<br />
etapp<br />
laupäeval, 5. novembril kell 13.<br />
Põlevkivi Volle, 2 mängu<br />
neljapäeval, 10. novembril kell 18.<br />
Sulgpalli seeriavõistlus „Sügis<br />
<strong>2011</strong>”<br />
reedel, 11. novembril kell 19.<br />
Põlevkivi Volle, 2 mängu<br />
neljapäeval, 17. novembril kell 18.<br />
E<strong>est</strong>i meistrivõistluste esiliiga, KK<br />
HITO/Jõhvi – Audentese SG/Noortekoondis<br />
reedel, 18. novembril kell 20.<br />
Sulgpalli seeriavõistlus „Sügis<br />
<strong>2011</strong>”<br />
reedel, 25. novembril kell 19.<br />
SELTSIMAJAS<br />
Kabeklubi Into seeriaturniir, 11.<br />
etapp<br />
laupäeval, 5. novembril kell 10.<br />
Into lahtised MV kabes<br />
laupäeval, 12. novembril kell 10.<br />
Ida-Virumaa individuaalsed MV<br />
kabes<br />
laupäeval, 19. novembril kell 10.<br />
JÕHVI VAEGKUULJATE ÜHING<br />
teatab<br />
Kolmapäeval, 9. novembril kella 12–<br />
14 toimub Jõhvis Kooli 2 vaegkuuljate<br />
abistamine.<br />
Laupäeval, 26. novembril kella 12–14<br />
toimub Jõhvis Kooli 2 vaegkuuljate<br />
abistamine ja praktiline õpe kuulmisvahendite<br />
kasutamis<strong>est</strong> ja hooldamis<strong>est</strong>.<br />
JVÜ juhatus<br />
NÄITUSED<br />
JÕHVI LINNAGALERIIS<br />
4.-30. novembrini<br />
Toila gümnaasiumi vilistlase<br />
Alide Zvorovski<br />
maalide näitus „Isolaator”.<br />
Avamine reedel, 4. novembril kell 16.<br />
KUNSTIKOOLI GALERIIS<br />
20. oktoobrist 1. detsembrini<br />
AIRA RAUTSO näitus<br />
„Minu katedraalid”.<br />
LUUAKSE KOGU<br />
VANADEST FOTODEST<br />
Palume praegustelt ja endistelt jõhvilastelt<br />
abi, et talletada Jõhvi ajalugu<br />
ja luua vanad<strong>est</strong> fotod<strong>est</strong> kogu, mida ka<br />
teistele eksponeerida. Fotod Jõhvist ja<br />
selle lähiümbrus<strong>est</strong> on oodatud vallavalitsusse.<br />
Paljudel meist on kodudes albumite<br />
ja karpide viisi vanu fotosid, mida pole<br />
aastakümneid vaadatud. Kindlasti on<br />
nende hulgas ka selliseid, mis vääriks<br />
säilitamist meie ühises ajaloovaramus.<br />
Vana fotomaterjal tuntud ja vähem tuntud<br />
inim<strong>est</strong><strong>est</strong>, seltskonnafotod, üritustel<br />
tehtud fotod, mis iseloomustavad<br />
mingit ajahetke, on ühtmoodi säilitamist<br />
väärt. Suurt huvi pakuvad pildid<br />
linnast ja tööstusmaastik<strong>est</strong>, kaevanduste<br />
jm vaated.<br />
Selge on ka see, et mida me oleme<br />
pidanud kalliks en<strong>est</strong>e jaoks, ei pruugi<br />
säilida üle meie eluaja. Üha kiirenevas<br />
elutempos ei saa arugi, kui osa meie<br />
elatud elust on juba meenutamist väärt.<br />
Väga kahju on, kui lähiminevik läheb<br />
ajaloo jaoks kaotsi.<br />
Fotod võib tuua vallavalitsusse vallakunstniku<br />
kätte (kabinet 313). Vajaduse<br />
korral skannime fotod ja seejärel<br />
tagastame. Fotode juures võiksid olla<br />
väikesed selgitused – millal ja kus pilt<br />
on tehtud ning kes sellel on.<br />
KALEV PRITS<br />
Vallakunstnik<br />
kalev.prits@johvi.ee<br />
VIRU PATALJON TÄHISTAB<br />
AASTAPÄEVA JÕHVI<br />
KESKLINNAS<br />
2. detsembril tähistab Viru jalaväepataljon<br />
94. aastapäeva marssimisega<br />
pataljonist Jõhvi Keskväljakule,<br />
kus kell 10.20 algab pidulik<br />
rivistus.<br />
Pärast rivistust oodatakse jõhvilasi<br />
külla väeossa, kus näidatakse<br />
ajateenijate elamistingimusi ja kasutatavaid<br />
relvi. Tutvuda saab ka<br />
välilaagri korraldusega ja transpordivahenditega<br />
ning maitsta sõdurisuppi.<br />
Soovijatel palutakse ette registreerida<br />
e-posti aadressil marina.<br />
lostsina@mil.ee.<br />
Lisainfo tel 5349 4656.<br />
JÕHVI VALLAVALITSUS<br />
korraldab<br />
AVALIKU KONKURSI<br />
TÄHTPÄEVI JÕHVI AJALOOST<br />
Jõhvi gümnaasiumi (Hariduse 5,<br />
Jõhvi linn) direktori ametikoha<br />
täitmiseks. Eeldatav tööle asumise<br />
aeg on 2. jaanuar 2012.<br />
Kandideerijale esitatavad nõuded:<br />
– vastavus haridusministri 26. augusti<br />
2002. aasta määruse nr 65 „Pedagoogide<br />
kvalifikatsiooninõuded” §-s 8<br />
keht<strong>est</strong>atud nõuetele;<br />
– e<strong>est</strong>i keele oskus kõrgtasemel;<br />
– koostöövõimelisus, analüüsi- ja planeerimisoskus.<br />
Konkursil osalemiseks esitada:<br />
– kirjalik avaldus;<br />
– elulookirjeldus, sh töö- või teenistuskäik;<br />
– kvalifikatsiooninõuete täitmist tõendavate<br />
dokumentide koopiad;<br />
– ametikohale asumise motivatsiooni<br />
kirjeldus ja koolijuhi visioon Jõhvi<br />
gümnaasiumi arengust;<br />
– muud dokumendid, mida kandidaat<br />
peab oluliseks.<br />
Dokumendid esitada 11. novembriks<br />
<strong>2011</strong> vallavalitsusele aadressil Keskväljak<br />
4, 41595 Jõhvi, märgusõna<br />
„Gümnaasiumi direktori konkurss”.<br />
Lisainfo e-posti teel: katrin.tamme@<br />
johvi.ee, tel 336 3766.<br />
1961. aastal tehti ettepanek nimetada<br />
Jõhvi raudteejaam Kohtla-Järve<br />
raudteejaamaks, kuid NSVLi teedeministeerium<br />
ei kinnitanud seda. See oli<br />
Kohtla-Järve võimude taotluse tipp –<br />
nende soov oli, et Jõhvi peab kaduma.<br />
30. juulil 1971. aastal avati pärast<br />
kapitaalremonti r<strong>est</strong>oran Fööniks, mis<br />
on nüüdseks ajalooks saanud.<br />
1986. aasta lõpus alustati bussijaama<br />
ehitust raudteejaama juurde. See<br />
plaan ei saanudki teoks.<br />
27. augustil 1991. aastal andis E<strong>est</strong>i<br />
Vabariigi Ülemnõukogu presiidium välja<br />
seaduse Jõhvi linna taastamise kohta.<br />
6. septembril 1991. aastal kõrvaldati<br />
Vabadusplatsilt Anveldi kivi.<br />
11. novembril 1991. aastal nimetati<br />
Oktoobri kultuuripalee ümber Jõhvi kultuurikeskuseks.<br />
2006. aasta <strong>oktoober</strong> Jõhvi<br />
kontserdimaja on saanud aastaseks.<br />
Jõhvi endises mõisapargis asuvat<br />
kontserdimaja võib pidada üheks Baltimaade<br />
kontserdimajade pärliks.<br />
Kontserdimajas on olemas 900kohaline<br />
suur kontserdisaal ja väiksem,<br />
160kohaline kammersaal-kinosaal, lisaks<br />
neli seminariruumi ning kauni vaatega<br />
fuajeed. Kõikides ruumides on külaliste<br />
käsutuses tänapäevaseimad tehnilised<br />
vahendid mitmesuguste ürituste korraldamiseks.<br />
22. oktoobril tähistab oma 55 aasta<br />
juubelit nende ridade autor Arthur Ruusmaa.<br />
Oma väljakirjutuste alusel<br />
ARTHUR RUUSMAA<br />
PROJEKTI „PIKAAJALISTE TÖÖTUTE<br />
TÖÖVALMIDUSE TOETAMINE<br />
SOTSIALISEERIMISE KAUDU”<br />
raames toimub neljapäeval,<br />
27. oktoobril kl 10–12<br />
Virumaa nõustamis- ja aktiviseerimiskeskuse<br />
ruumides Jõhvis Kaare 7<br />
esimene TÖÖKLUBI.<br />
Esinema tuleb ASi ISS E<strong>est</strong>i idaregiooni<br />
juhataja Valentin Korkus, kes räägib oma<br />
ettevõtte tegevus<strong>est</strong> ja sealset<strong>est</strong> töövõimalust<strong>est</strong>.<br />
Klubi töökeel on vene keel. Kõik huvilised<br />
on oodatud, osalemine on tasuta.<br />
Tööklubi ajaks on osalejate lastele (2–6 a)<br />
vajaduse korral tagatud lapsehoid.<br />
Projekti nr 1.3.0102.11-0375.<br />
Aastalõpuballid ja -peod pole enam<br />
mägede taga!<br />
Oma tantsuoskust saate lihvida<br />
SELTSKONNATANTSU-<br />
TUNDIDES,<br />
mis toimuvad igal kolmapäeval<br />
kell 18.30 seltsimajas.<br />
Tantsuõpetaja INGE MOOR.<br />
Lisainfo tel 525 1282<br />
Filmitalgute rahvafilm „Täitsa lõpp“<br />
kinos Amadeus<br />
reedel, 11. novembril <strong>2011</strong> kell 20.11<br />
filmitalgute filmi ESILINASTUS<br />
Maailma esimene ja e<strong>est</strong>laste endi<br />
valmistatud talgufilm “Täitsa lõpp” on<br />
ilmatu tempoga road movie läbi E<strong>est</strong>i<br />
kulgemis<strong>est</strong>, heade inim<strong>est</strong>ega kohtumis<strong>est</strong><br />
ja ogarate inim<strong>est</strong>ega toimetulekust<br />
ning soovitud armastuse<br />
leidmis<strong>est</strong>. Film ei ole soovitatav alla<br />
12aastastele.<br />
Alates 1. OKTOOBRIST<br />
veab jõhvilaste prügi OÜ Ekovir,<br />
info tel 336 6726.<br />
Jõhvi muusikakooli korraldamisel<br />
kolmapäeval,<br />
16. novembril kell 15<br />
kontserdimaja kammersaalis<br />
VIIULI JA KLAVERI<br />
KERGEMUUSIKAPÄEV.<br />
Esinevad õpilased ja õpetajad<br />
Ahtm<strong>est</strong>, Aserist,<br />
Kohtla-Järvelt,<br />
Kiviõlist, Narvast, Sillamäelt,<br />
Tallinnast ja Jõhvist.<br />
Sissepääs TASUTA.<br />
Väljaandja: JÕHVI VALLAVALITSUS Toimetaja: ERIKA PRAVE, tel. 517 1032, erika.prave@johvi.ee Küljendaja: Pille Rüütel<br />
Trükkija: trükikoda TRÜKIS
Change language