Jõhvi Teataja September 2011 - Jõhvi Vallavalitsus
Jõhvi Teataja September 2011 - Jõhvi Vallavalitsus
Jõhvi Teataja September 2011 - Jõhvi Vallavalitsus
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Nr. 8 (93) <strong>September</strong> <strong>2011</strong> Tasuta<br />
Prügi hakkab vedama OÜ Ekovir<br />
lates oktoobrist veab jõhvilas-<br />
olmejäätmed prügilasse OÜ<br />
Ate<br />
Ekovir, kes teeb seda üldjuhul odavamalt<br />
kui senine teenuseosutaja AS<br />
Ragn-Sells.<br />
Olmejäätmete äraveo hind muutub<br />
ühtlaseks kogu valla territooriumil. Varem<br />
oli veoala jagatud põhja ja lõuna<br />
veopiirkonnaks, kus kehtisid erinevad<br />
teenusehinnad. Seetõttu on hinnamuutus<br />
eri piirkondades isesugune. „Inimesed<br />
ikka üldiselt võidavad hinnas,” ütles<br />
vallavalitsuse keskkonna peaspetsialist<br />
Hannes Kask. Tema sõnul on oluline<br />
see, et teenus oleks kodanikele võimalikult<br />
soodne ja mugav.<br />
Nii tuleb alates oktoobrist 2500-liitrise<br />
mahuti tühjendamise eest maksta<br />
14,7 eurot kuus. Enne oli sama teenuse<br />
hind põhja veopiirkonnas 21,45 ja lõuna<br />
veopiirkonnas 18,2 eurot. Peaaegu poole<br />
soodsam on aga 4500-liitrise mahuti<br />
tühjendamine põhja veopiirkonna jaoks<br />
– kui varem maksti selle eest põhja veopiirkonnas<br />
34,45 ja lõuna veopiirkonnas<br />
27,3 eurot, siis uus hind on 15,98 eurot.<br />
Kuigi enamasti muutub prügivedu vallakodanikule<br />
odavamaks, on kolm teenust,<br />
mille hind läks kallimaks – näiteks 50-<br />
liitrise mahuti tühjendamise eest tuleb<br />
senises lõuna veopiirkonnas nüüd 4 senti<br />
rohkem maksta, samuti kallines 600-liitrise<br />
mahuti tühjendamine lõuna veopiirkonna<br />
jaoks 24 sendi ja 800-liitrise mahuti<br />
tühjendamine 54 sendi võrra.<br />
Kohtuvaidlus<br />
Ekoviri pakutud teenusehind oli<br />
ka üks põhjus, miks ettevõte saab prügiveoga<br />
alustada alles pärast poolteist<br />
aastat kestnud kohtuvaidlust senise vedaja<br />
Ragn-Sellsiga, kes võttis kohtutee<br />
jalge alla konkurendi pakutud madalama<br />
hinna tõttu. <strong>Vallavalitsus</strong>el selles<br />
TEENUSTE JA MAHUTITE HINNAD<br />
protsessis kohtukulusid ei olnud.<br />
„Väljapakutud hind on firma risk,”<br />
lausus Kask. Ekoviri hinnapakkumised<br />
on tehtud kaks aastat tagasi. „Nad oleksid<br />
võinud ennast sellele viidates ka<br />
taandada, seda aga ei tehtud, ja leping<br />
sõlmiti tingimustel, mis hankepakkumisel<br />
esitati.”<br />
Ekoviril ei ole 365 päeva jooksul õigust<br />
hinnamuutust taotleda, hiljem aga<br />
küll, ning taotlus peab olema põhjendatud.<br />
Samuti lasub Ekoviril kohustus viia<br />
olmejäätmed Uikala prügilasse. „Kuna<br />
vald on veel Uikala prügila suuromanik,<br />
ei saa me saagida oksa, millel ise<br />
istume,” põhjendas Kask.<br />
Prügi sorteerimise kohta lisas ta,<br />
et see on seadusest tulenev kohustus,<br />
1. Erinevate sorditud segaolmejäätmete mahutite tühjendamine ja äravedu:<br />
kott või mahuti 50 l 1,15 EUR<br />
kott või mahuti kuni 100 l 1,15 EUR<br />
mahuti 140 l<br />
1,15 EUR<br />
mahuti 240 l<br />
2,05 EUR<br />
mahuti 370 l<br />
2,05 EUR<br />
mahuti 600 l<br />
5,11 EUR<br />
mahuti 800 l<br />
6,07 EUR<br />
mahuti 1500 l<br />
11,18 EUR<br />
mahuti 2500 l<br />
14,70 EUR<br />
mahuti 4500 l<br />
15,98 EUR<br />
2. Paberi- ja kartongijäätmete mahutite tühjendamine ja äravedu:<br />
mahuti 600–800 l<br />
0,64 EUR<br />
mahuti 2500 l<br />
2,88 EUR<br />
mahuti 4500 l<br />
5,75 EUR<br />
3. Biolagunevate jäätmete mahutite tühjendamine ja äravedu:<br />
mahuti kuni 140 l<br />
1,15 EUR<br />
mahuti 140–240 l<br />
2,24 EUR<br />
4. 1 m³ konteineriväliste pakendatud jäätmete laadimine veokile 1,28<br />
EUR<br />
5. 1 m³ suurjäätmete laadimine ja äravedu 13,42 EUR<br />
6. Segaolmejäätmete mahutite rendihinnad ühes kuus:<br />
Olmejäätmete mittesorteerimise eest tuleb maksta kolmekordset mahuti tühjendamise hinda.<br />
mahuti 80 l<br />
mahuti 140 l<br />
mahuti 240 l<br />
mahuti 370 l<br />
mahuti 600 l<br />
mahuti 800 l<br />
mahuti 1500 l<br />
mahuti 2500 l<br />
mahuti 4500 l<br />
1,28 EUR<br />
1,28 EUR<br />
0,64 EUR<br />
3,83 EUR<br />
0,64 EUR<br />
0,64 EUR<br />
5,75 EUR<br />
5,75 EUR<br />
19,17 EUR<br />
7. Segaolmejäätmete mahutite müügihinnad:<br />
mahuti 80 l<br />
47,29 EUR<br />
mahuti 140 l<br />
47,29 EUR<br />
mahuti 240 l<br />
58,80 EUR<br />
mahuti 370 l<br />
76,69 EUR<br />
mahuti 600 l<br />
198,13 EUR<br />
mahuti 800 l<br />
210,91 EUR<br />
mahuti 1500 l<br />
415,43 EUR<br />
mahuti 2500 l<br />
511,29 EUR<br />
mahuti 4500 l<br />
639,12 EUR<br />
8. Paberi- ja kartongijäätmete mahutite rendihinnad ühes kuus:<br />
600–800 l 0,64 EUR<br />
2500 l 5,75 EUR<br />
4500 l 19,17 EUR<br />
9. Paberi- ja kartongijäätmete mahutite müügihinnad:<br />
600–800 l 210,91 EUR<br />
2500 l 511,29 EUR<br />
4500 l 639,12 EUR<br />
Foto: Erika Prave<br />
mille täitmisele on vald kaasa aidanud<br />
sellega, et on andnud korteriühistutele<br />
tasuta kasutamiseks paberi- ja pakendimahuteid.<br />
OÜ Ekovir on avanud ka teeninduspunktid,<br />
millest üks asub turu kõrval<br />
Kaubakeskuses aadressil Narva mnt 10<br />
ja töötab nädalavahetusel kella 10–15<br />
ning teine Jõhvi külas Kaasiku tn 28<br />
ja on avatud teisipäevast reedeni kella<br />
10–19. Neis kohtades saab sõlmida<br />
korraldatud jäätmevedu täpsustavaid<br />
lepinguid.<br />
„Lepingu sõlmimata jätmine ei takista<br />
jäätmeveo alustamist. Veoettevõte<br />
saadab jäätmevaldajale posti teel veograafiku.<br />
Kui on soovi jäätmemahutit<br />
osta või rentida või senist mahuti suurust<br />
muuta, siis on parem kohtuda veoettevõtte<br />
esindajaga teeninduspunktis,”<br />
soovitas Kask.<br />
Lisateavet saab vallavalitsuse telefonil<br />
336 3772 või e-posti aadressil<br />
hannes.kask@johvi.ee.<br />
ERIKA PRAVE<br />
Ragn-Sells jätkab<br />
eramurajoonides nn<br />
roheliste kottide teenust<br />
ja korteriühistute<br />
juures pakendijäätmete<br />
mahutite (u 35 mahutit)<br />
tühjendamist endistel<br />
tingimustel.<br />
Lisaeelarve raha<br />
kulub teedele ja<br />
soojussõlmedele<br />
Volikogu kinnitas tänavuse kolmanda<br />
positiivse lisaeelarve kogumahus<br />
243 000 eurot.<br />
<strong>Vallavalitsus</strong>e pearaamatupidaja<br />
Küllike Olupi sõnul sai lisaeelarve<br />
võimalikuks seetõttu,<br />
et esimese kaheksa kuuga laekus<br />
üksikisiku tulumaksu planeeritust<br />
enam – selle summa on kolmandas<br />
lisaeelarves 168 370 eurot. Tänavuse<br />
aasta eelarvesse oli konservatiivselt<br />
arvestatud 0,5% brutotulu<br />
kasvu, tegelik ülelaekumine oli<br />
esimese kaheksa kuu jooksul võrreldes<br />
möödunud aasta sama perioodiga<br />
5,3%.<br />
Lisaeelarvet kasvatas ka vabariigi<br />
valitsuse suurendatud toimetulekutoetuse<br />
summa 62 981 eurot,<br />
samuti on vallavalitsuse allasutustele<br />
laekunud üleplaanilist tulu tasuliste<br />
teenuste eest.<br />
Lõviosa lisaeelarvest,<br />
113 646 eurot, läheb maanteetranspordile<br />
– sellega kavatsetakse<br />
korda teha Veski tänav kuni Peterburi<br />
maanteeni. Vallavanem Tauno<br />
Võhmar avaldas lootust, et päris<br />
terve summa siiski Veski tänavale<br />
ei kulu.<br />
„Võtame praegu pakkumisi,<br />
loodan, et 80 000–90 000 euroga<br />
saab selle tänava tehtud,” sõnas<br />
Võhmar. „Kohti, kuhu ülejääv<br />
raha panna, on küllaga – linnatänavate<br />
kordategemiseks oleks<br />
meil vaja kümneid miljoneid eurosid.<br />
Veski tänava järel on tähtsuselt<br />
järgmine Raudtee ja Kooli<br />
tänava ühendamine – linna keskuse<br />
arengu seisukohalt on see<br />
ülioluline.”<br />
Suur osa lisaeelarvest läheb<br />
valla allasutuste soojussõlmede<br />
kordategemiseks ja keskkütteregulaatori<br />
paigaldamiseks – selle saavad<br />
lasteaiad Sipsik ja Kalevipoeg.<br />
Eesti gümnaasiumi soojussõlm remonditakse.<br />
Kunstikooli hoone nõuetega<br />
vastavusse viimiseks on lisaeelarves<br />
2456 eurot. Keskraamatukogu<br />
hoone vihmaveerennide taastamiseks<br />
on eelarves ette nähtud lisafinantseering<br />
1100 eurot.<br />
Lisaeelarve võimaldab taastada<br />
ka lapsehoiutoetuse maksmise.<br />
„Et lapsi kasvatavate vähekindlustatud<br />
perede hulk on suurenenud,<br />
siis on kasvanud ka lasteaia<br />
toitlustuskulude katmise vajadus ja<br />
seda summat suurendatakse 1000<br />
euro võrra,” sõnas Olup.<br />
Kolmandas lisaeelarves on<br />
1000 euro ulatuses suurendatud ka<br />
reservfondi ettenägematute kulude<br />
katmiseks.<br />
JT
2 Uudised JÕHVI TEATAJA <strong>September</strong> <strong>2011</strong><br />
Tartu 2 hoone<br />
läheb müüki<br />
Volikogu andis vallavalitsusele<br />
loa võõrandada kinnistu<br />
aadressil Tartu 2.<br />
„Võõrandamise ajend on<br />
see, et vallal pole raha hoone<br />
kordategemiseks – te ju ise<br />
näete, mis seisus see maja<br />
on,” põhjendas vallavanem<br />
Tauno Võhmar. Varem rentis<br />
seal pinda näiteks Kersti<br />
Võlu koolituskeskus, mis<br />
aga pärast oma maja valmimist<br />
ära kolis. Uut rentnikku<br />
pole seni leida õnnestunud.<br />
Samamoodi peab majast lahkumise<br />
plaane Järve Biopuhastus,<br />
mille kontoriruumid<br />
selles hoones praegu veel<br />
asuvad.<br />
Hoone müügiga hakkab<br />
tegelema vastav komisjon.<br />
Võhmari sõnul ostuhuvilisi<br />
esialgu ei ole, samuti pole<br />
veel mingit hinda määratud.<br />
Hoone müügiks korraldatakse<br />
avalik enampakkumine.<br />
JT<br />
Soojuse kallinemine<br />
Sellest küttehooajast kolmandiku<br />
võrra kasvanud<br />
soojusehinnaga arvestatakse<br />
ka uue vallaeelarve koostamisel,<br />
hinnatõusu tõttu<br />
tuleb pärast mujalt kokku<br />
hoida.<br />
Vallavanem Tauno Võhmar,<br />
tõdedes, et on teatud<br />
liiki kulusid, mis ei sõltu vallavalitsusest<br />
ja mida ei saa ka<br />
vähendada. Pigem võib mõni<br />
asi tegemata jääda. „Tõsi on<br />
ka see, et ega suurt midagi<br />
vähendada ole,” tunnistas<br />
Võhmar.<br />
Soojuse hinna tõusu arvestades<br />
tehakse selle aasta<br />
lõpus korda mitme allasutuse<br />
soojussõlmed ja paigaldatakse<br />
automaatsüsteemid.<br />
Järgmisel aastal tehakse korda<br />
ja soojustatakse mõlema<br />
gümnaasiumihoone fassaadid,<br />
raha selleks saadakse<br />
CO2 programmist Riigi Kinnisvara<br />
aktsiaseltsi vahendusel.<br />
„Need tööd peaksid mõningast<br />
kokkuhoidu andma,”<br />
sõnas Võhmar. JT<br />
Vald prügila aktsiate<br />
hinda ei langeta<br />
Kuigi ASi Uikala Prügila<br />
aktsiate esimesele enampakkumisele<br />
ei laekunud<br />
ühtegi sooviavaldust, ei kavatse<br />
vallavalitsus aktsiate<br />
müügihinda alla lasta.<br />
Vallale kuulub 52,2% Uikala<br />
prügila aktsiatest. Nende<br />
eest loodeti saada vähemalt<br />
1,7 miljonit eurot, et ehitada<br />
selle rahaga praegune seltsimaja<br />
raekojaks ümber.<br />
„Aktsiate hinda me alla<br />
ei lase. Kui neid müüa ei õnnestu,<br />
tuleb uurida, millised<br />
on laenuvõimalused, et siis<br />
laenurahaga seltsimaja korda<br />
teha. Iseenesest pole vahet,<br />
kas maksame 100 000 eurot<br />
aastas üüriks või tasume<br />
samas summas laenu – laen<br />
saab ju ükskord tasutud,”<br />
ütles vallavanem Tauno Võhmar.<br />
JT<br />
Tööstuspargini võiks viia uus tee<br />
Et tagada parem tee juurdepääsuks<br />
Jõhvi tööstuspargile,<br />
on vallavalitsus koostanud<br />
kaks detailplaneeringut selleks<br />
sobilikele aladele. Teede<br />
valmisehitamine seisab aga<br />
kodanike vastuseisu taga.<br />
Üks võimalus on see, et tee<br />
oleks endisel valla territooriumil,<br />
kalmistutagusel alal, teine<br />
võimalus aga on rajada tee Lennuki<br />
tänava läheduses olevale<br />
vanale raudteetammile.<br />
„Mõlemad teed oleksid<br />
tööstuspargi arengu jaoks olulised,<br />
kuid kumbagi neist praegu<br />
pole,” tõdes vallaarhitekt Kristi<br />
Jõemets. Seni vuravad veoautod<br />
tööstusparki mööda teed, mis<br />
jääb kalmistu vahetusse lähedusse,<br />
ja see pole parim lahendus.<br />
Kalmistutaguse tee jaoks<br />
vajalik detailplaneering, mis<br />
hõlmab kinnistuid Sompa tänav<br />
48e, Sompa tänav 48g, Sompa<br />
40 tee II, Toominga, Veejooksu,<br />
Laane 3 ja Mäepõllu ning nende<br />
lähiala, kehtestati juba poolteist<br />
aastat tagasi, asjad pole aga edasi<br />
liikunud, sest venivad läbirääkimised<br />
maaomanikega, kelle<br />
maid planeeritav tee läbiks.<br />
Turuhind<br />
„Küsimus on hinnas. Selguse<br />
saamiseks tehakse maa hindamine,<br />
et teada, kui palju see väärt<br />
on,” selgitas Jõemets. Kui maaomanikega<br />
hinnas kokkuleppele<br />
ei saada, on ainus võimalus maa<br />
sundvõõrandada ja sellisel juhul<br />
makstakse omanikele nende<br />
maatükkide eest turuhinda.<br />
Teine võimalus tööstuspargile<br />
parem juurdepääs tagada<br />
oleks rajada tee Lennuki tänava<br />
läheduses olevale vanale raudteetammile.<br />
Selle detailplaneeringu<br />
menetlemine seiskus 2009.<br />
aasta lõpus, sest vallavalitsus sai<br />
sadakonna allkirjaga kirja, milles<br />
oldi kavandatava tee vastu.<br />
Vastuseis tuli aiandusühistu<br />
Koit liikmetelt, kes viimasel ajal<br />
on jagunenud kahte leeri – ühed<br />
neist on tee rajamisega teatud<br />
tingimustel nõus, teised mitte.<br />
Nõustujad soovivad, et tee tagaks<br />
vähemalt kaks sissepääsu<br />
aiandusühistusse ning oleks<br />
müratõkkega eraldatud. Veel<br />
soovitakse, et seda teed ei ühendataks<br />
Rakvere tänavaga, mis<br />
iseenesest muudaks ettevõtmise<br />
mõttetuks. „Sellisel juhul oleks<br />
see tee, mis ei viiks kuhugi,”<br />
ütles Jõemets. Raudteetammile<br />
rajatava tee eelis on see, et linn<br />
saaks juurde korraliku tänava.<br />
Samas aga on kalmistutaguse<br />
tee rajamine reaalsem, sest selleks<br />
tuleb kokkuleppele jõuda<br />
vähema hulga inimestega. Mõlemad<br />
teed on kavandatud nii, et<br />
lisaks sõiduteele on ka korralik<br />
kõnnitee, mis on sõiduteest rohealaga<br />
eraldatud.<br />
Sihtasutuse Ida-Virumaa<br />
Tööstusalade Arendus juhatuse<br />
liige Teet Kuusmik ütles, et sihtasutus<br />
on raudteetammile tee<br />
rajamiseks kulutanud teetehnilise<br />
projekti ja detailplaneeringu<br />
koostamise peale 1,5 miljonit<br />
Eesti krooni. „Oleme otsinud<br />
alternatiive ja kulutanud raha,<br />
kuid seis on praegu selline, et<br />
teed ikka pole,” sõnas ta. Kuusmiku<br />
sõnul on sihtasutus teinud<br />
ka mitu ettepanekut kolmele<br />
Foto: Erika Prave<br />
Teet Kuusmiku sõnul töötab tööstuspargis ja sellega seotud ettevõtetes<br />
sadakond inimest.<br />
maaomanikule, kelle valdustest<br />
kalmistutagune tee üle kulgema<br />
hakkaks. Üks maaomanik on ettepaneku<br />
vastu võtnud ja sellega<br />
nõus, kaks ülejäänut ei ole aga<br />
seni pidanud vajalikuks vastust<br />
anda. Kalmistust mööduva teeosa<br />
ja surnuaia vahele plaanitakse<br />
rajada müratõke.<br />
Kuusmik sõnas, et kuna<br />
tööstuspark on uuest ligipääsust<br />
väga huvitatud, siis maksab sihtasutus<br />
ka tee rajamise eest. „See<br />
Gümnaasiumi direktor vabastati ametist<br />
Septembri keskel vabastas vallavanem<br />
käskkirjaga ametist<br />
Jõhvi gümnaasiumi direktori<br />
Ivo Tupitsa, kellele oli enne<br />
pakutud võimalust lahkuda<br />
poolte kokkuleppel.<br />
Vallavanem Tauno Võhmar<br />
ütles, et olukord, mis tekkis<br />
pärast seda, kui Tupits keeldus<br />
poolte kokkuleppel ametist<br />
lahkumast, kahjustas nii kooli<br />
kui ka vallavalitsuse mainet.<br />
Konflikti taunis ka kooli hoolekogu.<br />
„Tupits oli sel suvel pikalt<br />
haiguslehel ja kooliaasta ettevalmistamisel<br />
aktiivselt ei osalenud.<br />
Selle ajaga selgus, et asjad<br />
koolis toimisid õppealajuhataja<br />
Ain Iro juhtimisel palju tulemuslikumalt<br />
ja pingevabamalt<br />
Viadukt maksab üle 10 miljoni euro<br />
Maanteeamet valis viadukti<br />
ehitaja välja nelja pakkumise<br />
teinud ettevõtte hulgast, eelistades<br />
odavaimat. Viadukt<br />
läheb maksma 10,2 miljonit<br />
eurot ehk 3,8 miljonit eurot<br />
kavandatust enam.<br />
„Meie eesmärk on tegelda<br />
viadukti kui ohtlikus seisus rajatisega<br />
ning ehitada välja selle<br />
peale- ja mahasõidud pakutud<br />
hinnast olenemata,” ütles maanteeameti<br />
Ida regiooni direktori<br />
asetäitja Rainer Kuldmaa. Tema<br />
Ivo Tupits<br />
sõnul ei jää arvatust kallima hinna<br />
tõttu midagi viaduktil ehitamata<br />
ja hinna pärast ei tehta ka<br />
muid kompromisse.<br />
„Viadukt tehakse tehnilise<br />
projekti järgi, mis oli kooskõlastatud<br />
ka ministeeriumis. Selle<br />
projekti alusel koostati ehitushange<br />
ja saadi vastavad pakkumised,<br />
ka nende seast väljavalitu<br />
on kooskõlastatud kõikides vajalikes<br />
instantsides, kes on ehitajaga<br />
lepingu sõlmimiseks loa<br />
andnud,” ütles Kuldmaa. Praegu<br />
kui direktoriga,” rääkis Võhmar.<br />
„Siis tekkiski arusaam, et pole<br />
mõtet direktori hoidmisega kevadeni<br />
venitada. Tema vallandamisel<br />
tuginesime seadustele.”<br />
Ivo Tupitsa arvates pole<br />
tema vallandamine õiglane ja<br />
ta kavatseb vallavanema otsuse<br />
töövaidluskomisjonis vaidlustada.<br />
Küsimusele, kas ta<br />
soovib töövaidluskomisjonilt<br />
võimaluse korral ametisse ennistamist<br />
või hüvitist, vastas<br />
Tupits, et peab selles küsimuses<br />
teiste inimestega nõu ja otsustab<br />
siis.<br />
<strong>Vallavalitsus</strong>e hariduse ja<br />
noorsootöö nõunik Katrin Tamme<br />
ütles, et viimased poolteist<br />
aastat ei soovinud Tupits vallavalitsusega<br />
koostööd teha ning<br />
eiras ka vallavalitsusest antud<br />
soovitusi koolielu parendamiseks.<br />
„Koostöö ja suhtlemine olid<br />
võtab aga kõik aega – kõigepealt<br />
tuleb kokkulepped saavutada<br />
ning alles siis hakkavad asjad<br />
tee-ehituse poole liikuma.” See,<br />
et tööstuspargi autod praegu surnuaia<br />
lähedalt mööda sõidavad,<br />
on Kuusmiku sõnul sundolukord.<br />
„Kui 2004. aastal hakati<br />
tööstusparki arendama, oli selle<br />
eesmärk vallas majandust elavdada,<br />
mitte kellelegi meelehärmi<br />
tekitada.”<br />
JT<br />
tema nõrgad küljed. See tuli kõige<br />
paremini välja arengukava<br />
koostamisel, kus ta ei arvestanud<br />
teiste ettepanekutega, samal<br />
ajal kui tal endal ettekujutus<br />
kooli arendamiseks puudus,” ütles<br />
Tamme.<br />
Nüüdseks on koolil valmis<br />
uus arengukava, mis koostati<br />
õppealajuhataja taktikepi all.<br />
Kooli juhib direktori kohusetäitjana<br />
Ain Iro.<br />
Võhmar tegi Tupitsale ettepaneku<br />
poolte kokkuleppel<br />
ametist lahkuda suve alguses,<br />
pakkudes talle 3,5 kuu kompensatsiooni.<br />
Tupits kauples hüvitise<br />
5,5 kuu peale ja kui Võhmar<br />
sellega nõustus, keeldus ikkagi<br />
lahkumast.<br />
JT<br />
valmistatakse ette dokumente<br />
ehituse töövõtu lepingu sõlmimiseks.<br />
Kuldmaa sõnul sõltub<br />
ehituse alguse kuupäev lepingu<br />
sõlmimise kiirusest ja ehitaja esitatud<br />
töögraafikust. „Ehitaja peab<br />
oma graafikut koostades arvestama,<br />
et ehitus käib aasta läbi.”<br />
Projekti kohaselt rajatakse<br />
paarisviadukt, mille pikkus on<br />
246 meetrit. Mõlemal viaduktil<br />
on 7,5 meetri laiune sõidutee<br />
ja 1 meetri laiune teenindustee.<br />
Esimene viadukt rajatakse praeguse<br />
kõrvale ja teine praeguse<br />
kohale. Liiklus toimib ühel sõidusuunal<br />
kogu ehitustegevuse<br />
vältel – esimeses etapis olemasoleval<br />
viaduktil ja teises etapis<br />
uuel. Viaduktid rajatakse lubjakivile<br />
toetuvatele madalvundamentidele.<br />
Ehitushankelepingu kehtivus<br />
on 85 kuud. Hankelepingu<br />
periood sisaldab 25 kuu pikkust<br />
ehitusperioodi ja 60 kuud garantiiaega.<br />
JT<br />
<strong>Vallavalitsus</strong> võttis<br />
tööle lapsehoidja<br />
Alates oktoobrist pakutakse<br />
uuesti lapsehoiuteenust<br />
ja seepärast võtab<br />
vallavalitsus volikogu loal<br />
ametisse lapsehoidja.<br />
Lapsehoidja hakkab<br />
saama vallaeelarvest palka<br />
326 eurot kuus ja kavakohaselt<br />
peab ta vaatama viie<br />
sõimerühma lapse järele.<br />
Selline moodus lapsehoiutoetust<br />
maksta on vallale<br />
odavam kui varasem<br />
tava, mille kohaselt anti<br />
valla eelarvest lapsehoiutoetust<br />
vanematele, kes ei<br />
saanud oma järeltulijale lasteaiakohta.<br />
Lapsevanema omaosalus<br />
lapsehoiuteenuse eest<br />
tasumisel on 12,78 eurot<br />
kuus – sama palju, kui on<br />
omaosalus lasteaias. Lapse<br />
toidukulu kannab vanem,<br />
päeva toiduraha suuruse<br />
üle otsustab teenusepakkuja.<br />
„Lapsehoidja valla palgale<br />
võtmine tuleb samuti<br />
odavam kui teisele omavalitsusele<br />
lasteaia koha hüvitamine,”<br />
ütles vallavalitsuse<br />
sotsiaalosakonna juhataja<br />
Sirli Tammiste.<br />
L a p s e h o i u t e e n u s t<br />
saab taotleda vähemalt<br />
1,5aastasele lapsele, kellel<br />
pole Jõhvis lasteaiakohta ja<br />
kelle vanem töötab. Õigus<br />
teenust saada lõpeb lapse<br />
kandmisel koolieelse lasteasutuse<br />
või üldhariduskooli<br />
nimekirja.<br />
Lapsehoidjana võeti<br />
ametisse FIE Galina Lulla,<br />
kes hakkab tööle endise<br />
lastepäevahoiu Päikseke<br />
ruumides aadressil Sompa<br />
5 (noortekeskus). Need ruumid<br />
kuuluvad vallale ja on<br />
valla raha eest ka lapsehoidmiseks<br />
kohandatud.<br />
Lastehoiutoetuse määrus<br />
kehtib tuleva aasta 30.<br />
juunini.<br />
JT<br />
Lennuväli sai<br />
eskiisprojekti<br />
Väikelennukite tarbeks<br />
rajatava Jõhvi lennuvälja<br />
jaoks on valminud eskiisprojekt<br />
ja detailplaneeringu<br />
eeltööd on lõpetatud.<br />
Vallavanem Tauno<br />
Võhmari sõnul on eesmärk<br />
arendada lennuvälja väikelennukite<br />
tarbeks, nii et<br />
see täidab ka piirivalve,<br />
päästeteenistuse ja kõrval<br />
asuva haigla vajadusi. Territoorium<br />
võimaldab rajada<br />
ka väikelennukite hoiu- ja<br />
hooldushooneid.<br />
Lennuvälja haldaja SA<br />
Jõhvi Lennuväli kavatseb<br />
detailplaneeringuks ja keskkonnamõjude<br />
hindamiseks<br />
PRIA-lt raha taotleda.<br />
Sihtasutuse Jõhvi Lennuväli<br />
asutajad on Jõhvi,<br />
Kohtla-Järve ja Toila omavalitsused.<br />
JT
<strong>September</strong> <strong>2011</strong> JÕHVI TEATAJA<br />
Aasta õpetaja õpib lastelt<br />
Tänavu aasta õpetaja tiitli pälvinud<br />
Jõhvi gümnaasiumi eesti keele õpetaja<br />
Dea Proode klass õnnitles teda<br />
endaküpsetatud koogiga. Minister<br />
tunnustab parimaid oktoobri alguses<br />
pidulikul vastuvõtul.<br />
Dea, olete õpetajaleiba söönud<br />
22 aastat, neist 9 Jõhvi gümnaasiumis.<br />
Kuidas õpilased selle aja jooksul<br />
muutunud on?<br />
Õpilased on muutunud tohutult.<br />
Tänapäeval on neil nii palju vabadust,<br />
kõik teed on ju valla. Võib-olla seepärast<br />
ei suuda osa neist piisavalt keskenduda.<br />
Nad on harjunud lugema rohkem<br />
vilkuvalt ekraanilt ja tunnistavad ise, et<br />
üle kahe lehekülje läbi lugeda on juba<br />
liig.<br />
Neis on tohutult pealehakkamist ja<br />
julgust, viimast ehk liigagi palju. Rinnaga<br />
elust läbiminemist on rohkem,<br />
vahel ehk ka valedel põhjustel, aga kui<br />
nad niiviisi elus hakkama saavad, on ju<br />
hea.<br />
Mida õpilased teile õpetanud on?<br />
Eluga kaasas käimist. Aga nad on<br />
näidanud mulle ka oma südamlikkust,<br />
kas või sellesama koogiga, millega nad<br />
mind meeles pidasid.<br />
Aga mida teie neile õpetada soovite?<br />
Inimlikkust ja inimeseks olemist –<br />
läbi kirjandusteoste, aga ka isikliku eeskujuga.<br />
Asjade nägemist südamega.<br />
Milliseks on muutunud eesti keele<br />
õpetamine?<br />
Eesti keel konkureerib mitme teise<br />
keelega – arvutikeelega näiteks. On<br />
neid, kes kasutavad seda ka kirjandites<br />
ega tee kirjakeelel ja arvutikeelel<br />
vahet. Mõni ei tea, et on olemas sõna<br />
„tegelikult”, sest ta ütleb ainult „tegelt”,<br />
samuti on kasutuses sõna „suht”, mitte<br />
„suhteliselt”.<br />
Teiste keelte mõju ja pealetung on<br />
see, millega igapäevaselt tegeleme.<br />
Mis teeb õpetaja töö raskeks?<br />
Pidevad õppekavade muutused, aga<br />
ka see, et ühiskonnas ei taipa kõik, mida<br />
see töö endast kujutab, ja kritiseeritakse<br />
stiilis „mis õpetajal viga, puhkab kogu<br />
suve” või „tal niigi suur palk, mida veel<br />
tahetakse”. Sageli pole töö- ja puhkepäevadel<br />
vahet, õhtusest kodutööst rääkimata.<br />
Mis on õpetaja ametis head?<br />
Mõni kordaläinud tund või teema,<br />
millega suudan kelleski huvi tekitada,<br />
KOMMENTAAR<br />
MEELIS TINT<br />
Volikogu<br />
eelarvekomisjoni<br />
esimees<br />
Valla eelarve koostamise<br />
põhimõtetest<br />
Viimasel volikogu istungil võeti vastu<br />
selle aasta kolmas lisaeelarve.<br />
Allpool annan ülevaate valla eelarve<br />
kujunemisest, selle koostamise kohta<br />
viimastel aastatel kehtinud põhimõtetest<br />
ja lisaeelarvete vastuvõtmise<br />
põhjustest.<br />
Omavalitsuse eelarve kujuneb põhiliselt<br />
üksikisiku tulumaksust, riigi<br />
toetustest hariduse, teehoiu ja kultuuri<br />
jaoks ning omavalitsuse ja allasutuste<br />
majandustegevuse tuludest. Üksikisiku<br />
tulumaks ei laeku omavalitsuse<br />
eelarvesse mitte tervikuna, vaid kindla<br />
protsendina, mis võib muutuda. Alates<br />
2009. aasta aprillikuust on omavalitsustele<br />
laekunud 11,4% füüsilise isiku<br />
Uudised<br />
Foto: erakogu<br />
Dea Proode harrastus on teatri tegemine ja teatris käimine. Etendustele võtab ta kaasa<br />
ka õpilased, et neidki teatripisikuga nakatada.<br />
või õnnestunud üritus, konkursivõit,<br />
positiivne tagasiside nii õpilastelt kui<br />
ka kolleegidelt. See tunnustus, millest<br />
intervjuu tingitud, muidugi hirmutab<br />
ka. Koogilooga sarnane oli kunagi ühe<br />
endise õpilase lillekimp, mis olevat lõpuõhtul<br />
toomata jäänud, aga kaks aastat<br />
hiljem ära toodi. Üldse mõne vilistlase,<br />
ka omal ajal pättusest lugu pidanud õpilase<br />
külaskäik, mis näitab, et jäid positiivselt<br />
meelde. Tegelikult olen ikka tihti<br />
jalutanud kodu poole tundega, et hõljun<br />
meeter maad kõnniteest kõrgemal.<br />
ERIKA PRAVE<br />
Õpetaja Proode aitab alati<br />
Õpetaja Dea on meie klassijuhataja, ja täiesti ausalt võin öelda, et ta on parim<br />
klassijuhataja, kes meil on olnud. 11. klassis tegime temast kirjandi, mis võttis õpetajal<br />
pisara silma. Ta kosutab meid spordipäeval vee ja kommidega, sünnipäevaks kingib<br />
igaühele šokolaadi. Sõbrapäevaks saime Raffaello koos pisikese kaardiga. Vahel jagab<br />
õpetaja tunni ajal küpsist, kui näeb, et me enne söögivahetundi liiga näljased<br />
oleme.<br />
Jõuludel, viimasel ja esimesel koolipäeval sööme kõik koos õpetaja toodud kringlit<br />
ning meie tehtud maiustusi ja suupisteid.<br />
Oma õpetajat kui aasta parimat õnnitlesime suure isetehtud koogiga. Õpetaja oli<br />
väga rõõmus ja ütles: „Te olete ikka hullud inimesed.” Õpetaja Proode aitab alati.<br />
Õpetab kõik selgeks ja pingutab viimseni, et õpilane saavutaks täiuse.<br />
LIIS VOLT<br />
teenitud brutotulust, 2008. aastal oli see<br />
näitaja 11,93%. Seega on alates 2009.<br />
aastast üksikisiku tulumaksu laekumine<br />
olnud languses. Käesolevaks aastaks<br />
prognoosisime väikest tõusu, see on<br />
leidnud kinnitust ja andnud võimalusi<br />
koostada ka lisaeelarveid.<br />
<strong>Vallavalitsus</strong> on valimisliidu Jõhvi<br />
Heaks toetusel eelarvet kujundanud<br />
konservatiivsetel alustel – eelarve koostatakse<br />
reaalselt laekuvaid tulusid prognoosides,<br />
mitte üritades populistlikult<br />
summasid suurendada. Niisiis püüame<br />
kõigiti vältida „Kreeka olukorda”.<br />
Kohalikele omavalitsustele on Eestis<br />
riiklikult kehtestatud võlakoormuse<br />
lubatav piirmäär, milleks on 60% puhastatud<br />
eelarve tuludest. Lisaks on viimastel<br />
aastatel lubatud uusi laene võtta<br />
ainult Euroopa Liidu abiprojektide<br />
omaosaluse finantseerimiseks. Selline<br />
objekt on Jõhvis näiteks promenaad.<br />
Tänavu võeti esimene lisaeelarve<br />
vastu aprillis ja teine juulis. Esimene<br />
lisaeelarve kujuneb igal aastal pärast<br />
riiklike toetussummade selgumist ning<br />
suurem osa lisaeelarvest on seotud haridusega.<br />
Teise lisaeelarve koostamise<br />
võimalus tekkis siis, kui kuue kuu üksikisiku<br />
tulumaksu laekumine ületas<br />
prognoositut. Sellest rahastati täiendavas<br />
mahus tänavate taastamist vee- ja<br />
kanalisatsioonitorustiku renoveerimise<br />
järel. Renoveerimisprojekti kuulub tänavate<br />
taastamine ainult trassil, valla<br />
otsus võimaldas aga paljudele enamkasutatavatele<br />
tänavatele panna täielikult<br />
ühtlane uus kate.<br />
Viimasel volikogu istungil vastu<br />
võetud 243 000 euro suurune kolmas<br />
lisaeelarve põhineb samuti kaheksa kuu<br />
tulumaksu ülelaekumisel ja riiklikul toimetulekutoetusel.<br />
Võimalik tulumaksu<br />
ülelaekumine eelarveaasta viimasel<br />
neljal kuul kantakse edasi järgmisesse<br />
aastasse.<br />
Vaatamata sellele, et maksutulud<br />
on suurenemas ja eelarve maht hakkab<br />
tulevast aastast arvatavasti jälle kasvama,<br />
on teenuste hinna tõusu tõttu ka<br />
järgmised eelarved pingelised. Oluline<br />
on määratleda õiged eelisvaldkonnad ja<br />
leida kohti kokkuhoiuks. Seoses promenaadi<br />
ja liiklussõlme ehituse omaosaluse<br />
finantseerimisega võib tekkida ka<br />
laenuvajadus. Samal ajal otsime aktiivselt<br />
võimalusi müüa valla omanduses<br />
olevat ebaefektiivset vara ja korraldada<br />
sisseostetavaid teenuseid odavamalt.<br />
Täieliku teabega Jõhvi valla eelarve<br />
kohta saab igaüks tutvuda valla kodulehel<br />
www.johvi.ee.<br />
Spordihall ootab sportima<br />
Spordihall ootab kõiki huvilisi treeningutele ja nii pealtvaatajana kui ka<br />
osalejana võistlustele.<br />
„Oleme paika saanud Jõhvi spordikooli ja maakonna korvpalli esindusvõistkonna<br />
treeninguajad ning ka senised partnerid on oma soovidest teada andnud.<br />
Samuti on vastavalt rahva soovidele paigas nii-öelda rahvatreeningute ajad<br />
korvpallis, võrkpallis ja aina rohkem populaarsust koguvas sulgpallis. Viimatinimetatud<br />
alal soovitame ennast administraatori juures enne kirja panna. Veel<br />
on mõned õhtused vabad ajad peaaegu kõikidel väljakutel, kuid selge on see, et<br />
hilisematel reageerijatel enam palju valikuvõimalusi ei ole,” sõnas spordikooli<br />
hallatava spordihalli tegevust koordineeriv Rene Kundla.<br />
Suures saalis on treeningurežiimis võimalik kolmel väljakul harjutada<br />
võrkpalli, kahel korvpalli ja tennist ning ühel väljakul on kaks sulgpalliplatsi.<br />
„Aegu saab broneerida eelkõige esmaspäevast neljapäevani, sest nädala<br />
lõpus on tavaliselt võistlused või muud üritused ning need, kes tahaksid nädalavahetusel<br />
hallis treeninguid teha, peavad siis sellega arvestama,” rääkis<br />
Kundla. Lisaks suurele saalile on spordihallis võimalik broneerida aeroobika-<br />
ja võimlemissaali, lauatenniseruumi ja ujulat, samuti on võimalus käia<br />
jõusaalis.<br />
Spordihallis korraldatakse võistlusi, kus saab olla nii pealtvaataja kui ka<br />
osaleja. „Septembris toimusid kõigile mõeldud korvpalli- ja võrkpallivõistlused<br />
ning neid korraldatakse ka tulevikus. Jätkub lauatennisesari, ees ootab<br />
uus lauatennisehooaeg. Mõistagi tulevad ka uuel hooajal saalis Eesti korvpallimeistrivõistluste<br />
esiliiga mängud ning läbirääkimised käivad ka klubidega,<br />
et selgi hooajal tuua Jõhvi eri alade Eesti meistriliiga mänge. Hooaeg algas<br />
teatavasti augustis Eesti-Tšehhi maavõistlusega korvpallis, mis andis hooajaks<br />
loodetavasti hea stardipaugu,” ütles Kundla.<br />
Jõhvi spordihall on avatud argipäevadel kella 8–22 ja nädalavahetustel<br />
kella 10–20. Rahvatreeningute aeg on praeguse seisuga sulgpallis teisipäeviti<br />
ja neljapäeviti kella 17–19, korvpallis samadel päevadel kella 18.45–20.15<br />
ning võrkpallis kolmapäeviti naistele kella 19–20.30 ja meestele kella 19.30–<br />
21.<br />
Muudatuste ja broneerimise kohta saab kõige kiiremini teavet spordihalli<br />
kodulehelt spordihall.johvisport.ee.<br />
JT<br />
Loomepajal oli põhirõhk käsitööl<br />
Septembri lõpus 8. korda toimunud Rahvuskultuuride Loomepaja temaatika<br />
oli ajendatud käsitööaasta ainestikust ja seetõttu pöörati suuremat<br />
tähelepanu mitmesugustele näitustele ja meistriklassidele.<br />
Festivali konverentsil käsitleti rahvakultuuri ja loomemajanduse kooseksisteerimise<br />
teemat. Esinesid kultuuriministeeriumi loomemajandusspetsialistid,<br />
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu tegevjuht ning Ida-Virumaa käsitöömeistrid<br />
mittetulundusühingutest Eesti Pitsi Gild ja Patchwork Plus.<br />
Kontserdimajas asuvas linnagaleriis oli avatud MTÜde Narva Klubi Käsitöö<br />
ja Eesti Pitsi Gild juhatuse liikme Olga Kublitskaja niplispitsi näitus „Ehe<br />
pits on ehe”, kontserdimaja fuajeedes eksponeerisid rahvuskultuuriseltsid oma<br />
ainuomast rahvakunsti, Ergo saalis sai vaadata rahvariideid ning kontserdimaja<br />
ees võis tutvuda ka lastejoonistusvõistluse „Maa värvid” huvitavamate töödega.<br />
Festivali kirevas ja mitmekesises kontserdiprogrammis esinesid kultuuriseltside<br />
laulu-, tantsu- ja muusikakollektiivid ning külalised Peterburist: ingerisoomlaste<br />
koor Kotikontu ja rahvatantsukollektiiv Rossijanotška.<br />
Loomulikult ei puudunud festivalilt ka eesti rahvakultuur – näituse ja meistriklassiga<br />
esindas seda Ida-Virumaa Käsitööselts, kontserdil astusid üles Narva-Jõesuu<br />
eestlaste seltsi Kalju naisansambel ning naisrahvatantsurühm Tammiku.<br />
Festival on aastatega tõestanud, et erinevus pole kooseksisteerimisel probleem,<br />
vaid pigem rikastab kõigi kultuuripilti ja maailmavaadet. Vaja on rohkem<br />
teadmisi, üksteisemõistmist ja vastastikust sallivust.<br />
„Rahvuskultuuride loomepada” korraldavad Jõhvi vallavalitsus, Ida-Virumaa<br />
Rahvuskultuuride Ümarlaud ja kultuuriministeerium. Toetavad Eesti Kultuurkapital<br />
ning integratsiooni ja migratsiooni sihtasutus Meie Inimesed.<br />
ANNE UTTENDORF<br />
Valla kultuurijuht<br />
Naisrahvatantsurühm Tammiku.<br />
3<br />
Foto: Kalle Pärt
4 Teated<br />
JÕHVI TEATAJA <strong>September</strong> <strong>2011</strong><br />
UUED VALLAKODANIKUD<br />
Augustis registreeriti tosina<br />
väikese vallakodaniku sünd:<br />
Serafim Sokolov<br />
Jaroslav Smirnov<br />
Marten Virkebau<br />
Nikon Nazarov<br />
Artjom Korepanov<br />
Eduard Araslanov<br />
Elias Sergei Aleksandr Ivanov<br />
Noore Niitots<br />
Agata Živolunova<br />
Evelina Malõgina<br />
Anna Mašinistova<br />
Nika Kolotõgina<br />
ÕNNITLEME!<br />
Septembris tähistasid sünnipäeva<br />
järgmised väärikas<br />
eas vallakodanikud:<br />
100<br />
Natalja Sazonova 9. september<br />
94<br />
Fedora Savchenkova 20. september<br />
93<br />
Laine Kokk 5. september<br />
92<br />
Linda Leuska 18. september<br />
91<br />
Vaike Lehtma 11. september<br />
89<br />
Natalja Fomitšova 10. september<br />
88<br />
Maria Aabna 10. september<br />
Karl Tarum 12. september<br />
Jaan Pihelgas 29. september<br />
87<br />
Anna Kalinina 6. september<br />
Nadezhda Shchurova 9. september<br />
Olga Tištšenko 9. september<br />
Antonina Ivanova 18. september<br />
Ilmar Nõmmeloo 26. september<br />
86<br />
Lidia Karaseva 12. september<br />
Olga Shurkhalenko 20. september<br />
Hermilde Kohtring 23. september<br />
Anastasia Belyakova 25. september<br />
85<br />
Anastassia Sergejeva 1. september<br />
Nadežda Amer 4. september<br />
Aleksandra Mark 15. september<br />
Friida-Aliide Sell 21. september<br />
Nadežda Guzenok 24. september<br />
Alide-Vilhelmine Viitak 30. september<br />
Ivan Fedorov 11. september<br />
Alexey Burenkov 12. september<br />
80<br />
Asta Porkon 5. september<br />
Galina Korelova 10. september<br />
Aita Nurm 10. september<br />
Nadežda Penjaz 10. september<br />
Meeri Saarest 13. september<br />
Jekaterina Kostritšina 14. september<br />
Raissa Mirt 18. september<br />
Anna Talli 20. september<br />
Ilmar Ilves 1. september<br />
Alexander Danilov 10. september<br />
Olav Tint 24. september<br />
Elmar Helstein 25. september<br />
75<br />
Olivia Ilves 5. september<br />
Elvi Lillepea 5. september<br />
Luule Lehtma 9. september<br />
Lilja Pertel 9. september<br />
Ljudmila Hartsova 13. september<br />
Valentina Sokolova 20. september<br />
Niina Fajenkova 24. september<br />
Eili Freiberg 29. september<br />
Anatoly Filippov 1. september<br />
Mykola Polishuk 5. september<br />
Vladimir Mankov 23. september<br />
KULTUURITEATED<br />
KONTSERDIMAJAS<br />
Lasteetendus „Tuhkatriinu” (vene<br />
keeles)<br />
pühapäeval, 2. oktoobril kell 13.<br />
Eesti Muusika Kullafond I. Vardo<br />
Rumessen ja Peterburi kvartett<br />
kolmapäeval, 5. oktoobril kell 19.<br />
Lastepäev. Teeme ise muusikat<br />
kolmapäeval, 5. oktoobril kell 10.30 ja<br />
12.30.<br />
Lastekontsert „PALJU VEETAKSE<br />
HOBUSEGA”<br />
neljapäeval, 20. oktoobril kell 10 (vene<br />
keeles) ja kell 12 (eesti keeles)<br />
Maria Goltsmani balletietendused<br />
„Merikajakas” ja „Hingamised”<br />
reedel, 21. oktoobril kell 13.<br />
Andres Valkonen 60<br />
pühapäeval, 23. oktoobril kell 17.<br />
„Helisev viis”<br />
kolmapäeval, 26. oktoobril kell 19.<br />
Kino eriseanss „Baruto”<br />
(kohal on ka režissöör Artur Talvik oma<br />
loomingut tutvustamas)<br />
teisipäeval, 4. oktoobril kell 18.<br />
SELTSIMAJAS<br />
Eri rahvuste klubi Landõš<br />
pühapäeval, 2. oktoobril kell 14.<br />
Eakate „PÖÖRISTUULTE SIMMAN”,<br />
etendus „Lilla kübaraga daam” ja tants<br />
pühapäeval, 16. oktoobril kell 13.<br />
Vestlusklubi Ajaring<br />
neljapäeval, 20. oktoobril kell 12.<br />
Pereklubi Seenior<br />
laupäeval, 29. oktoobril kell 18.<br />
Pensionäride klubi Hõbejuus<br />
pühapäeval, 30. oktoobril kell 13.<br />
TAMMIKU SELTSIMAJAS<br />
Hooaja esimene LAULUKLUBIÕHTU.<br />
Külas Jõhvi draamaring MASK,<br />
neljapäeval, 6. oktoobril kell 18.<br />
KULDSE SÜGISE TANTSUÕHTU<br />
80. aastate stiilis<br />
reedel, 14. oktoobril kell 20.30.<br />
Plaate keerutab DJ Arx.<br />
Teemakohaselt riietatud piduliste vahel<br />
loositakse välja AUHINDU!<br />
Pileti hind 4 eurot. Piletid müügil<br />
seltsimajas ja Tammiku raamatukogus.<br />
Laudade broneerimine tel 5858 7381.<br />
KESKRAAMATUKOGUS<br />
Tasuta raamatulaat Mihklilaada ajal<br />
laupäeval, 1. oktoobril<br />
(info tel 337 0773).<br />
Külas kirjanik Wimberg<br />
esmaspäeval, 10. oktoobril kell 12.<br />
Angelika Erini loeng<br />
„E-ained meie igapäevatoidus”<br />
kolmapäeval, 12. oktoobril kell 12.<br />
SPORDIKALENDER<br />
Kabe Into seeriaturniiri 10. etapp<br />
seltsimajas<br />
laupäeval, 1. oktoobril kell 10.<br />
Jõhvi lahtised MV rattakrossis<br />
pargis<br />
pühapäeval, 2. oktoobril kell 12.<br />
Jõhvi seeriavõistlus lauatennises, 4.<br />
etapp spordihallis<br />
pühapäeval, 2. oktoobril kell 11.<br />
Kepikõnni karikasarja VIII etapp<br />
teisipäeval, 4. oktoobril kell 18.<br />
Ida-Virumaa lahtised MV rattakrossis<br />
pargis<br />
pühapäeval, 9. oktoobril kell 12.<br />
Jõhvi lahtised MV kabes seltsimajas<br />
esmaspäeval, 10. oktoobril kell 18.<br />
Lahtine ring poksis, 5. etapp<br />
laupäeval, 15. oktoobril kell 11.<br />
SVL Ida-Virumaa lahtised MV kabes<br />
seltsimajas<br />
laupäeval, 15. oktoobril kell 10.<br />
Jõhvi lahtised MV poksis (S, A, B, C)<br />
laupäeval-pühapäeval, 29.-30. oktoobril<br />
kell 11.<br />
Info: Hardi Raiend, tel 511 6477.<br />
JÕHVIS KAUBANDUSKESKUSE<br />
TSENTRAAL PARKLAS<br />
avatud uus kauplus loomasõpradele<br />
Josera® kvaliteettoidud<br />
Saksamaalt.<br />
Hinnad alates 1 €/kg.<br />
Kassiliivad – Cats Bets,<br />
Sanicat jm.<br />
Palju muud vajalikku<br />
lemmikloomadele.<br />
E–R 10–18, L 10–14<br />
Võimalik tellida Josera®<br />
kvaliteetsöötasid<br />
Tel 551 9998 veistele, sigadele,<br />
lammastele ja hobustele.<br />
JÕHVI VALLA JÕHVI LINNA MALMI TN 8<br />
KRUNDI JA LÄHIALA DETAILPLANEERINGU<br />
AVALIKU VÄLJAPANEKU TEADE<br />
<strong>Vallavalitsus</strong> korraldab Jõhvi valla Jõhvi linna<br />
Malmi tn 8 krundi ja lähiala detailplaneeringu avaliku<br />
väljapaneku 05.10–02.11.<strong>2011</strong> tööpäeviti kella<br />
9.00–16.30 vallavalitsuses (ruum 310, Keskväljak<br />
4, Jõhvi), tööajal keskraamatukogus (Rakvere<br />
13a, Jõhvi) ja valla kodulehel www.johvi.ee. Avaliku<br />
väljapaneku ajal saab detailplaneeringu lahendusega<br />
tutvuda ning esitada kirjalikke ettepanekuid<br />
ja vastuväiteid Jõhvi vallavalitsuse aadressil<br />
Keskväljak 4, 41594 Jõhvi, või e-posti aadressil<br />
johvi@johvi.ee.<br />
Detailplaneeringu maa-ala asub Jõhvi linnas<br />
Malmi tänava ja Jõhvi–Kose maantee vahelisel<br />
territooriumil ning hõlmab Malmi tn 8 kinnistut ja<br />
läheduses asuvat reformimata riigimaad, mille<br />
kaudu lahendatakse juurdepääs kinnistule. Planeeritava<br />
ala suurus on u 18 ha.<br />
Malmi tn 8 krundil (POS 1) krundijaotust ei toimu.<br />
Krundi suuruseks jääb endiselt 125 904 m²,<br />
sihtotstarve tootmismaa. Krundile määratakse<br />
ehitusõigus olemasolevate tootmishoonete laiendamiseks<br />
ja uute hoonete püstitamiseks. Kokku<br />
on Malmi tn 8 krundile lubatud ehitada kuni 35<br />
hoonet kõrgusega kuni 18 m ja lubatud ehitusalune<br />
pind on kuni 48 000 m². Reformimata jätkuvalt<br />
riigi omandis olev maa jagatakse viieks krundiks.<br />
POS 2 krundi suurus on 16 212 m², sihtotstarve<br />
ühiskondlike ehitiste maa (Üh). Krundile on<br />
planeeritud teed ja platsid õppeautode harjutusväljaku<br />
jaoks. Krunt asub suures osas elektrikõrgepingeliinide<br />
kaitsevööndis, mistõttu krundi<br />
hoonestamise ja kõrghaljastuse võimalused on<br />
väga piiratud. Õppeväljaku rajamine annab hea<br />
võimaluse kasutada otstarbekalt ära kogu maaala.<br />
POS 3 krundi suurus on 9291 m², sihtotstarve<br />
ühiskondlike ehitiste maa (Üh). Krunt moodustatakse<br />
õppesõiduväljaku teenindamiseks. POS 4<br />
krundi suurus 5719 m², sihtotstarve üldkasutatav<br />
maa (Üm). Tegemist on haljasala krundiga, mistõttu<br />
ehitusõigust ei määrata. POS 5 krundi suurus<br />
19 084 m², sihtotstarve transpordimaa (L). Krunt<br />
moodustatakse olemasoleva tee teenindamiseks.<br />
POS 6 krundi suurus 2730 m², sihtotstarve transpordimaa<br />
(L). Krunt moodustatakse uue tänava/<br />
tee rajamiseks. POS 6 krundil olev tänav ühendab<br />
POS 5 krundil paiknevat tänavat Pargi tn 51a<br />
ja Pargi tn 45 vahel kulgeva tänava koridoriga.<br />
Detailplaneeringuga soovitakse muuta kehtivat<br />
Jõhvi linna üldplaneeringut maakasutuse sihtotstarbe<br />
osas. Reformimata riigimaa osas on kehtiva<br />
üldplaneeringu kohaselt määratud tootmise<br />
reservmaa, väikeelamumaa ja garaažide. Detailplaneeringuga<br />
muudetakse nimetatud ala transpordimaaks<br />
ja üldkasutatavaks maaks. Malmi tn 8<br />
kinnistu maakasutuse sihtotstarvet – tootmismaa<br />
– ei muudeta.<br />
VÄIKE MUUSIKAHUVILINE!<br />
JÕHVI MUUSIKAKOOLIS ALUSTAB TAAS<br />
TÖÖD 4–6-AASTASTE LASTE LAULU-<br />
MÄNGUKOOL,<br />
KUHU OOTAME NII ENDISEID KUI KA<br />
UUSI ÕPILASI.<br />
EESTI GRUPI TUNNID<br />
TEISIPÄEVAL JA NELJAPÄEVAL KELL<br />
17.15–18.00,<br />
VENE GRUPI TUNNID<br />
ESMASPÄEVAL JA KOLMAPÄEVAL KELL<br />
17.15–18.00.<br />
TUNNID TOIMUVAD MUUSIKAKOOLI RÜT-<br />
MIKAKLASSIS<br />
(V KORRUS, RUUM 5013).<br />
INFO TEL 334 2051, 5330 5556.<br />
laupäeval, 15. oktoobril.<br />
NÄITUSED<br />
LINNAGALERIIS<br />
Larissa Golti maalinäitus<br />
„EELAIMDUSED”<br />
5. oktoobrist 1. novembrini.<br />
Jõhvi vaegkuuljate ühing teatab<br />
Kolmapäeval, 5. oktoobril ja<br />
laupäeval, 29. oktoobril kella 12–14<br />
toimuvad Jõhvis Kooli 2 vaegkuuljate<br />
teabepäevad ja abistamine.<br />
19. oktoobril kell 13 toimub Jõhvis<br />
Kooli 2 Jõhvi vaegkuuljate ühingu (JVÜ)<br />
üldkoosolek ning kohtumine sotsiaal- ja<br />
meditsiinitöötajatega.<br />
JVÜ juhatus<br />
Jõhvi rahvajooksu protokoll<br />
05:26, 17. Kirill Titov 05:26, 18. Allain-Marco Anton 05:27,<br />
12 km<br />
1. Keijo Kits 35:05, 2. Aleksei Markov 35:19, 3. Dmitri<br />
Aristov 35:52, 4. Ralf Lipp 36:47, 5. Ragnar Lipp 36:57, 6.<br />
Vjatšeslav Košelev 37:09, 7. Jevgeni Vasiliev 39:41, 8. Sergei<br />
Malahhov 39:52, 9. German Terehhov 40:10, 10. Juri<br />
Mjasnikov 40:33,<br />
11, Timo Juursalu 41:27, 12. Deniss Košelev 42:05,<br />
13. Juri Sobolev 43:32, 14. Allan Roosimägi 43:53, 15. Andrei<br />
Škubel 43:56, 16. Sergey Tasimov 43:57, 17. Julia Bulina<br />
44:08, 18. Priit Lehismets 44:23, 19. Aleksandr Maslakov<br />
44:23, 20. Lily Luik 44:23,<br />
21. Aleksander Toots 44:31, 22. Igor Rõžihh 44:33,<br />
23. Tanel Leisalu 44:51, 24. Revetta Reiljan 45:03, 25. Ivo<br />
Tupits 45:12, 26. Kaarel Schmidt 45:24, 27. Aivo Jõemets<br />
47:13, 28. Kairi Schmidt 47:14, 29. Margus Normak 47:26,<br />
30. Heiki Roletsky 49:01,<br />
31. Mario Sarapuu 49:03, 32. Tatjana Maslakova<br />
49:10, 33. Roland Tarum 49:15, 34. Indrek Saaremäel<br />
49:32, 35. Ringo Krilovs 49:33, 36. Aleksandr Komšin<br />
49:41, 37. Priit Kaasik 49:56, 38. Erik Gamzejev 50:06, 39.<br />
Randy Orel 50:11, 40. Richard Jürgenson 50:33,<br />
41. Galina Logvinova 50:41 42. Sergei Borovkov<br />
50:42 43. Olga Hrennikova 50:57 44. Aleksis Anijärv 51:41,<br />
45. Tarmo Tohver 52:01, 46. Andrei Semenkov 52:05, 47.<br />
Priit Lopsik 52:07, 48. Karina Kalk 52:19, 49. Kaspar Räitsak<br />
52:57, 50. Toomas Uibokand 53:00,<br />
51. Veiko Simm 53:09 52. Andrus Lehismets 53:09<br />
53. Margo Tali 53:10 54. Mariliis Kurs 53:19 55. Hannes<br />
Hallik 55:04 56. Jaanus Altoja 55:15 57. Riho Keerme 56:02<br />
58. Maksim Filippov 56:46 59. Andrus Sojone 56:53 60.<br />
Sergei Missijuk 57:13<br />
61. Regina Sakkool 57:36, 62. Gerli Luiga 58:45, 63.<br />
Kätlin Veesaar 59:01, 64. Reelika Vallas 59:20, 65. Vitali<br />
Saakadze 59:46, 66. Leonid Talantsev 59:46, 67. Merily<br />
Niinepuu 01:00:04, 68. Olga Vorošnina 01:00:45, 69. Enn<br />
Seppern 01:01:34, 70. Siim Pärk 01:02:46,<br />
71. Olev Mihkelson 01:03:40, 72. Arvo Rebban<br />
01:03:53, 73. Aili Levichkin 01:04:29, 74. Agnessa Kroon-<br />
Kiitsak 01:04:3,0 75. Kristi Võhmar 01:08:55, 76. Ivi Juknaite<br />
01:09:40, 77. Gerli Lehtla 01:11:48.<br />
6 km<br />
1. Aleksandr Kozinets 19:49, 2. Mart Hodõrev 20:24,<br />
3. Argo Rebban 22:42, 4. Valeri Moissejenko 23:23, 5. Aleksei<br />
Tšuvilski 23:48, 6. Mark Dorosenko 24:05, 7. Kirill Vassiljev<br />
24:13, 8. Rasmus Luud 24:17, 9. Marko Pärn 24:26,<br />
10. Igor Škubel 24:33,<br />
11. Liza Doronina 24:49, 12. Sergei Grigorjev 25:17,<br />
13. Georg Tambre 25:27, 14. Sergei Novikov 25:45, 15.<br />
Kristjan Kängsepp 26:04, 16. Vladimir Võlegžanin 26:12,<br />
17. Andrei Fjodorov 26:21, 18. Konstantin Rõžov 26:24, 19.<br />
Anton Salinin 26:26, 20. Robin Randaru 26:38,<br />
21. Arno Proode 26:46, 22. Ülo Tuur 26:48, 23. Steven<br />
Sildnik 27:19, 24. Kaja Jõemets 27:31, 25. Kristo Veber<br />
27:41, 26. Margus Vitkin 27:47, 27. Madis Puust 28:16, 28.<br />
Vladimir Tšaikin 28:23, 29. Sandra Schmidt 28:40, 30. Peeter<br />
Priks 28:48,<br />
31. Andrei Lopsik 28:49, 32. Roel Burov 28:55, 33.<br />
Carolin Mesi 28:56, 34. Artur Petuhhov 29:08, 35. Galina<br />
Gladõševa 29:10, 36. Gerda Voldek 29:24, 37. Helger Orel<br />
29:37, 38. Ave Uustalu 29:46, 39. Laura Kuusemets 30:13,<br />
40. Serafima Printseva 31:39,<br />
41. Nikita Kuzmin 32:25, 42. Kaja Vahter 32:32, 43.<br />
Kristi Tint 32:35, 44. Meelis Tint 32:36, 45. Ira Zvereva<br />
33:07, 46. Jaanika Truve 33:08, 47. Külli Kinsto 33:15, 48.<br />
Martti Mikita 33:25, 49. Sille Kaasik 33:28, 50. Andrei Sapovalov<br />
34:09,<br />
51. Moonika Räitsak 34:40, 52. Kirill Goidukovitš<br />
36:52, 53. Leonid Karablik 37:08, 54. Nelli Vitkin 37:32, 55.<br />
Karoliina Räitsak 38:14, 56. Ilmar Siimon 38:49, 57. Pjotr<br />
Dzjuba 41:13, 58. Matti Kämärä 41:21, 59. Peeter Aps<br />
41:22, 60. Katja Loide 41:26, 61. Jana Klettenberg 41:26.<br />
1,5 km<br />
1. Deniss Salmijanov 04:36, 2. Jevgeni Rõžov 04:45,<br />
3. Kaivo-Mart Kangro 04:47, 4. Nikita Hramkov 04:52, 5.<br />
Martin Küüsmaa 04:52, 6. Vane Vähk 05:02, 7. Herko-Ardi<br />
Virumäe 05:05, 8. Artur Tammiste 05:11, 9. Martin Jagodin<br />
05:14, 10. Lev Zagrabov 05:14,<br />
11. Ksenia Savtšenko 05:15, 12. Danny-Rocco Anton<br />
05:19, 13. Marten Kuusmann 05:20, 14. Elizabeth Truve<br />
05:21, 15. Aveli Uustalu 05:24, 16. Artjom Pyatikonnov<br />
19. Carol Randlepp 05:28, 20. Joosep Mägi 05:31,<br />
21. Siim-Markus Post 05:34, 22. Helin Müüdla 05:37,<br />
23. Annika Altoja 05:44, 24. Margarita Kozlova 05:44, 25. Ilja<br />
Boitšuk 05:46, 26. Nikolai Jegorov 05:47, 27. Dmitri Semenovõhh<br />
05:49, 28. Kaireen Käen 05:49, 29. Martin Müüdla<br />
05:50, 30. Ilja Volossatov 05:55,<br />
31. Raiko Jool 05:56, 32. Jürmo Rooma 05:56, 33.<br />
Tõnis Tamm 05:59, 34. Nastja Berežovskaja 06:03, 35. Erik<br />
Setškov 06:03, 36. Jevgeni Lupanov 06:04, 37. Pia Kivil<br />
06:06, 38. Helger Orel 06:07, 39. Gleb Šilov 06:10, 40. Kevin<br />
Troinikov 06:10,<br />
41. Aleksandr Gaitšenja 06:11, 42. Milana Dolganova<br />
06:12, 43. Vlada Ivolgina 06:12, 44. Jevgeni Tušilkin 06:16,<br />
45. Moona Kilk 06:20, 46. Uljana Karaganova 06:21, 47.<br />
Kristina Andronova 06:22, 48. Remy Chr. Kivimäe 06:22, 49.<br />
Mihhail Brodski 06:25, 50. Magnus Mihlkelson 06:26,<br />
51. Tiiu Hallik 06:26, 52. Alex Koddo 06:27, 53. Oliver<br />
Villers 06:27, 54. Eerik Tambre 06:27, 55. Jan-Renel Saart<br />
06:27, 56. Taniel Sapovalov 06:28, 57. Kirke Aller 06:29,<br />
58. Jelizaveta Maslakova 06:29, 59. Aleksandra Tarnjonok<br />
06:30, 60. Marielle Kurs 06:30,<br />
61. Kristian Oliver Moor 06:31, 62. Hermeli Ann Virumäe<br />
06:32, 63. Dmitri Palikov 06:33, 64. Ceiro Tellis 06:34,<br />
65. Helen Orel 06:35, 66. Sander Sojone 06:36, 67. Robert<br />
Pärnpuu 06:36, 68. Lisette Villers 06:39, 69. Karoliina Käen<br />
06:40, 70. Alar-Jürgen Keerme 06:43,<br />
71. Vadim Zezjulev 06:44, 72. Stivert Pulk 06:45, 73.<br />
Keith Loide 06:47, 74. Kristina Fedossova 06:47, 75. Gerel<br />
Atheron Normak 06:49, 76. Nelli Palikova 06:50, 77. Ksenia<br />
Beloussova 06:51, 78. Ragnar Arnar Stepanov 06:52, 79.<br />
Saina Mamedova 06:54, 80. Britta Signi Merirand 06:57,<br />
81. Elisabeth Raidma 06:57, 82. Siim Prave 06:59,<br />
83. Rasmus Valgemäe 07:02, 84. Nikolai Filippov 07:03, 85.<br />
Gert Svetlanov 07:05, 86. Pippi Lotta Enok 07:05, 87. Kert<br />
Johannes Kivil 07:07, 88. Daniil Sabelnikov 07:08, 89. Ravel<br />
Leisalu 07:09, 90. Vladislav Pyatikonnov 07:14,<br />
91. Maie Vahter 07:15, 92. Andero Alamets 07:17, 93.<br />
Kermo Kaasik 07:18, 94. Ilja Handin 07:19, 95. Priidu Priks<br />
07:20, 96. Tauri Kibin 07:20, 97. Elizabeth Veri 07:20, 98.<br />
Aveliis Kase 07:21, 99. Anella Salmistu 07:22, 100. Mikk<br />
Joonatan Moor 07:24,<br />
101. Raiko Palmiste 07:25, 102. Andreas Ahu 07:27,<br />
103. Tauno Kingsepp 07:32, 104. Ronja Rostin 07:32, 105.<br />
Mihhail Mjasnikov 07:34, 106. Rudolf Raidma 07:36, 107.<br />
Hendrik Vimaslu 07:36, 108. Clealyandra Arm 07:47, 109.<br />
Reijo Krisman Nano 07:47, 110. Helme Suuk 07:48,<br />
111. Rando Otti 07:54, 112. Julia Vorobjova 07:58, 113.<br />
Liset Vähk 07:58, 114. Eino Tolga 08:06, 115. Kirill Jermakov<br />
08:17, 116. Markus-Kevin Nutov 08:22, 117. Andrei Šerihhin<br />
08:22, 118. Dmitri Frolov 08:23, 119. Nikita Saakadze 08:26,<br />
120. Deborah Sapovalov 08:28,<br />
121. Ernst Jürs 08:34, 122. Reigo Jool 08:36, 123.<br />
Breth Arean Normak 08:56, 124. Sofia Petrovitskaja 09:04,<br />
125. Hanna-Katryna Keerme 09:22, 126. Jenete Post 09:27,<br />
127. Laure-Liis Sootalu 09:30, 128. Sirely Veri 09:58, 129.<br />
Kaur Kullamäe 10:09, 130. Jakko Raik 10:14,<br />
131. Aleksander Pükkonen 10:51, 132. Vadim Iljin<br />
10:51.<br />
Minijooks 250 m<br />
Henri Marten Mihkelson, Rebeka Sapovalov, Paul<br />
Pärt, Adeele Olt, Kristi-Sofi Malsagova, Gregory Johan Lizdenis,<br />
Lev Vasiliev, Andreas Sandvik, Kaspar Käen, Anastassia<br />
Zakarljuka,<br />
Andries Kivimägi, Raina Rostin, Rudolf Rostin, Reeli<br />
Rostin, Annyka Priske, Ines Tellis, Anette Ahu, Pavel Grintšak,<br />
Hanna-Listte Aabna, Raheelika Almiste,<br />
Eliise Jõesaar, Kalver Kase, Mariana Tjulkukov, Merili<br />
Lehtlaan, Kert Kasemets, Elisabeth Ige, Anette Ige, Laura<br />
Lisette Lehtla, Jaagup Altoja, Elina Levitskaja,<br />
Emilia Strikats, Lev Vasilijev, Oskar Merirand, Herta<br />
Rajas, Mirta Rajas, Ringa Palmiste, Polina Filippova, Liisa<br />
Maria Võhmar, Henri Jürgenson, Laur Palmet,<br />
Alika Boitšuk, Mathias Mander, Savva Novikov, Demjan<br />
Andrejev, Kristofer Volt, Dmitri Štereb, Harli, Elery Kilter,<br />
Kusti Kilk, Mirtel Kõue Gamzejev,<br />
Rene Loide, Kristi-Sofi Malsagova, Keility Liis Arju,<br />
Melissa Sarv, Heliis Kolde, Marcus Epmann, Maian Kämära,<br />
Mia Lopsik, Annaliset Neiland, Ruut Rasmus Surva,<br />
Simon Henry Peepmaa, Andero Virkebau, Ravel Leisalu,<br />
Juhan Sepp, Merite Johanna Lizdenis, Marta Johanna<br />
Sepp.<br />
Väljaandja: JÕHVI VALLAVALITSUS Toimetaja: ERIKA PRAVE, tel. 517 1032, erika.prave@johvi.ee Küljendaja: Pille Rüütel<br />
Trükkija: trükikoda TRÜKIS
Change language