ÕIGUSKANTSLERI 2008. AASTA TEGEVUSE ÜLEVAADE

ÕIGUSKANTSLER JA TÄITEVVÕIM
II
HARIDUS JA TEADUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA
1. Üldiseloomustus
Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine
ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huviala- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja
arendustegevuse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude
koostamine. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on Keeleinspektsioon. Ministeeriumi poolt hallatavate
riigiasutuste hulka kuuluvad Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk
ning Eesti Noorsootöö Keskus. Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse kuuluvad lisaks eeltoodule Tiigrihüppe
Sihtasutus, Sihtasutus Eesti Teadusfond, Sihtasutus Archimedes, Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus, Elukestva Õppe
Arendamise Sihtasutus INNOVE, Eesti Spordikoolituse Arendamise Sihtasutus, Sihtasutus Teaduskeskus AHHAA ja
Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus.
6. OSA 5. OSA 4. OSA
3. OSA
2. OSA
2008. a oli Vabariigi Valitsuse prioriteediks muuhulgas lasteaiakohtade puuduse vähendamine. Ülevaateaastal käivitatud
lasteaiakohtade programmi mahuks oli 225 miljonit krooni. Vabariigi Valitsuse 29.05.2008. a määrusega nr 87
kehtestati ka koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava.
Vabariigi Valitsuse 2007.–2011. a tegevusprogrammis on muu hulgas seatud eesmärgiks vähendada haridussüsteemist
varajast väljalangemist ehk madala haridustasemega mitteõppivate noorte osakaalu 13%-lt 10%-ni. Põhikoolist väljalangejate
arvu vähendamiseks oli kavas soodustada individuaalset õpet, koduõpet ja huvihariduse sidumist tasemeharidusega
ning alustada abiõpetaja süsteemi juurutamisega. Seatud eesmärgi täitmise raames võib esile tõsta haridusja
teadusministri 21.12.2007. a määrusega nr 83 kinnitatud “Koduõppe korda”, mis jõustus 01.09.2008. a.
Kõrghariduse kvaliteedi tõstmiseks on alates 01.09.2008. a muudetud senist kõrgkoolide välishindamise korda.
01.09.2008. a jõustunud ülikooliseaduse, erakooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse ning nendega seonduvate
seaduste muutmise seaduse alusel loodi SA Archimedes üksusena sõltumatu Kõrghariduse Kvaliteediagentuur ning
rakendatakse kohustuslikku regulaarset õppekavade ja kõrgkoolide institutsionaalset välishindamist.
Vabariigi Valitsuse 07.02.2008. a määrusega nr 44 kehtestati 2008. a riigieelarve seaduse alusel kohaliku omavalitsuse
üksustele tasandusfondi määratud eraldiste jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord, millega reguleeriti
hariduskulude uus rahastamismudel. Uus rahastamismudel peaks aitama tagada alg- ja põhikoolide kättesaadavust
elukoha lähedal, samaaegselt soodustades gümnaasiumiastmeid pigem konsolideeruma.
2008. a valmistas Haridus- ja Teadusministeerium ette ka uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, mille olulisemate
muudatustena võib välja tuua põhikooli- ja gümnaasiumiastme eraldamist ning erivajadustega lastele mõeldud
koolide mõiste kaotamist. Eelnõuga planeeritakse ka piirata seni õigusaktidega vanematele tagatud õigust öelda otsustav
sõna oma lastele kooli valimisel. Kuivõrd tegemist on eelnõuga, milles sisalduvad muudatused võivad Riigikogus
osutuda mitmete vaidluste objektiks, ei ole käesoleva ülevaate raames võimalik antud eelnõu sisu põhjalikumalt käsitleda.
Õiguskantsleril on aga plaanis jälgida eelnõu menetlemise käiku ning vajadusel anda oma arvamus eelnõu kohta.
Sarnaselt 2007. aastale oli ka ülevaateaastal õiguskantsler sunnitud sekkuma Haridus- ja Teadusministeeriumi
initsiatiivi õigusaktide muutmise ettepanekute tegemisel, kuivõrd muudatusettepanekute tegemisel jäeti olulisel
määral arvestamata laste õigused. Nimelt tegi Haridus- ja Teadusministeerium aruandeaastal Justiitsministeeriumile
ettepaneku täiendada väärteomenetluse seadustikku sättega, mille kohaselt võiks tulevikus koolijuht määrata väärteokaristusi
oma kooli õpilasele. Õiguskantsleri hinnangul oli tegemist ettepanekuga, mille tagajärjed, sobivus kehtivasse
õiguskorda ning eesmärk oleksid vajanud tõsist ühiskondlikku diskussiooni. Haridus- ja Teadusministeeriumi
ettepanekust tulenevate tagajärgede analüüsimiseks viis õiguskantsler koostöös Lastekaitse Liiduga 25.11.2008 läbi
ümarlaua “Kool – kas haridus- või karistusasutus?”. Ümarlauale kutsuti osalema Haridus- ja Teadusministeeriumi,
Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja politsei esindajad, samuti erinevaid laste õigusi, õpetajaid, koolijuhte
ning erialaspetsialiste koondavate organisatsioonide esindajaid.
Õiguskantsler tõi Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekut analüüsides esile, et ettepanekust ei nähtu, milliseid
sisulisi probleeme soovib ministeerium koolijuhtidele kohtuvälise menetleja õiguste andmisega lahendada ning
millistele uuringutele, analüüsidele või statistilistele andmetele on seejuures tuginetud. Õiguskantsler märkis ka, et
ÜRO lapse õiguste konventsiooni kohaselt peaksid riigid rõhu asetama preventiivsete poliitikate väljatöötamisele, mis
aitaksid kaasa kõigi laste ja noorte sotsialiseerumisele.
Õiguskantsleri hinnangul võib koolijuhile kohtuvälise menetleja õiguste andmisel olla rikutud erapooletu ja ausa
menetluse tagamise põhimõte. Kehtiva väärteomenetluse seadustiku kohaselt on kohtuvälisest menetlejast ametnik
kohustatud end taandama, kui ta ei saa mõnel põhjusel olla erapooletu. Kooli direktoril aga on otsene informatsioon
iga õpilase kohta (sealhulgas tema õppeedukuse, perekondliku olukorra jms kohta) ning tal on õigus kohaldada
õpilase suhtes koolisiseseid mõjutusvahendeid, mistõttu omab ta õpilase suhtes menetlusvälist teavet, mis omakorda
välistab direktori erapooletuse võimaliku väärteoasja menetlemisel. Seega ei ole haridusasutuses võimalik tagada väär-
Ümarlaua materjalid kättesaadavad arvutivõrgus: http://www.oiguskantsler.ee/?menuID=18.