ÃIGUSKANTSLERI 2008. AASTA TEGEVUSE ÃLEVAADE
ÃIGUSKANTSLERI 2008. AASTA TEGEVUSE ÃLEVAADE
ÃIGUSKANTSLERI 2008. AASTA TEGEVUSE ÃLEVAADE
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
ÕIGUSKANTSLER JA TÄITEVVÕIM<br />
kokku 16 Keskkonnaministeeriumi valitsemisala puudutavat kaebust, millest 3 juhul tuvastas õiguskantsler õiguspärasuse<br />
ja/või hea haldustava rikkumise. Õigustloovate aktide vastuolu põhiseaduse või seadustega tuvastas õiguskantsler<br />
4 juhul.<br />
Kõige rohkem oli Keskkonnaministeeriumi valitsemisala puudutavaid avaldusi maareformi ja jäätmete teemal. Teistest<br />
rohkem oli avaldusi ka nn maadevahetuse ning vee kvaliteedi, vee ja reovee ärajuhtimise hindade kohta.<br />
Laekunud maareformi puudutavad avaldused käsitlesid peamiselt menetluse kestuse küsimust. Õiguskantsler ei võtnud<br />
neid avaldusi valdavalt menetlusse põhjusel, et isik sai oma õigusi tõhusamalt kaitsta kohtumenetluses.<br />
Jäätmete teemal on õiguskantslerile ka varasematel aastatel laekunud avaldusi. 49 Kui 2007. aastal ajendasid laekunud<br />
avaldused õiguskantslerit pöörduma Keskkonnaministeeriumi poole hinnajärelevalve küsimuses, 50 siis <strong>2008.</strong> aastal oli<br />
põhiküsimus selles vallas jäätmeveokorraldus. Eelkõige kaebasid inimesed korraldatud olmejäätmeveost vabastamise<br />
küsimustes ning jäätmeveo kohustusliku sageduse üle. Keskkonnaministeerium on möönnud probleeme nii korraldatud<br />
olmejäätmeveo regulatsioonis kui ka jäätmeveo hinnajärelevalve küsimuses, ent nende lahendamiseni pole veel<br />
jõutud.<br />
Järgnevalt on toodud põhjalikum ülevaade olulisematest <strong>2008.</strong> a õiguskantsleri menetletud Keskkonnaministeeriumi<br />
valitsemisala puudutanud asjadest.<br />
Vee ja reovee hindade osas pöördus õiguskantsler juba 2007. a teabe nõudmisega Keskkonnaministeeriumi poole<br />
selgituse saamiseks, miks pole vee hinna ja reovee ärajuhtimise hinna põhjendatuse kontrollimiseks loodud tõhusat<br />
järelevalvemehhanismi. 51 Õiguskantslerit ajendas toona Keskkonnaministeeriumi poole pöörduma muu hulgas<br />
Kreenholmi Valduse AS juhtum Narva linnas, milles tuli tõhusa hinnajärelevalve süsteemi puudumine eriti teravalt<br />
esile. Õiguskantslerile teadaolevalt asus Keskkonnaministeerium probleemi lahendamiseks <strong>2008.</strong> a koostama vastavat<br />
eelnõu.<br />
Märkida tuleb, et ka <strong>2008.</strong> a laekus õiguskantslerile teiste vee ja reovee hindade põhjendatust käsitlevate avalduste seas<br />
avaldus, mis puudutas Narva linnas kehtestatud vee ja reovee ärajuhtimise hindade põhjendatust (Vee ja heitvee hinna<br />
kehtestamine Narva linnas, asi nr 6-5/080646).<br />
Nimelt oli AS Narva Vesi esitanud Narva Linnavalitsusele ja Narva Linnavolikogule taotluse vee ja reovee ärajuhtimise<br />
hindade tõstmiseks. AS Narva Vesi taotluse menetlemine võttis aega u 12 tööpäeva. Seejuures leidis Narva<br />
Linnavalitsus taotluse sisulisel menetlemisel ühe tööpäeva jooksul, et AS Narva Vesi taotlus vee ja reovee ärajuhtimise<br />
hinna tõstmiseks tuleb täies mahus rahuldada, kahe ülejäänud tööpäeva jooksul asus linnavalitsus aga seisukohale, et<br />
taotlus tuleb rahuldada väiksemas mahus.<br />
Õiguskantsler asus Konkurentsiametilt ametiabi korras saadud teabe põhjal seisukohale, et ei ühe ega ka kolme<br />
tööpäeva jooksul pole võimalik põhjalikult kontrollida vee-ettevõtja esitatud andmete õigsust, piisavust ning taotluse<br />
põhjendatust, sest juba ainuüksi taotluse sisuga tutvumine võtab enam kui kolm tööpäeva aega. Sellest, et sisuliselt<br />
ei hinnanud Narva Linnavalitsus AS Narva Vesi esitatud vee ja reovee ärajuhtimise hindade muutmise taotlust, andis<br />
tunnistust ka Narva Linnavolikogule esitatud vee ja reovee ärajuhtimise hindade kooskõlastamise eelnõu seletuskiri,<br />
millest ei nähtunud hindade muutmise põhjendust. Näiteks puudus analüüs, kas kehtestatav hind vastab sotsiaalmajanduslikule<br />
olukorrale 52 ja kuidas tagatakse joogivee kvaliteedinõuetele vastavus. Võrreldes Narva Linnavalitsuse<br />
koostatud kahe eelnõu seletuskirju, millest ühes oli lähtutud AS Narva Vesi taotletud hindadest, teises aga oli hindu<br />
vähendatud, selgus, et põhjendused olid jäänud identseteks. Muudetud oli vaid tariifide investeerimiskomponentide<br />
ja lõplike hindade suuruseid.<br />
Eespool kirjeldatu viitas õiguskantsleri hinnangul sellele, et nii Narva Linnavalitsus kui ka Narva Linnavolikogu olid<br />
menetlusreegleid järginud üksnes formaalselt. Vastuolus ÜVVKS § 14 lõikega 2 oli kohalik võim sisuliselt loobunud<br />
AS Narva Vesi taotlust objektiivselt analüüsimast, et tagada vee ja reovee ärajuhtimise hindade õigsus ja õiglus.<br />
Õiguskantsler asus seetõttu seisukohale, et Narva Linnavalitsus oli vee ja reovee ärajuhtimise hindu reguleeriva määruse<br />
kehtestanud vastuolus ÜVVKS § 14 lõikega 2, Narva Linnavolikogu 03.08.2006 määrusega nr 31 “Veevarustuse<br />
ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord” ning hea õigusloome tavaga.<br />
Õiguskantsler soovitas Narva Linnavalitsusel edaspidi vee ja reovee ärajuhtimise hindade kehtestamisel järgida sisuliselt<br />
menetlusreegleid ning täita põhjendamiskohustust. Peale selle soovitas õiguskantsler Narva Linnavalitsusel välja<br />
töötada valem, mille alusel hinnata, kas vee-ettevõtja kujundatud hind on õige ja õiglane.<br />
6. OSA 5. OSA 4. OSA<br />
3. OSA 2. OSA<br />
49 Vt nt Õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade, lk 144 ja 146–148; Õiguskantsleri 2006. aasta tegevuse ülevaade, lk 212–216.<br />
50 Õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade, lk 144.<br />
51 Õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade, lk 144.<br />
52 Sotsiaal-majandusliku analüüsi teostamise vajalikkusele vee ja reovee ärajuhtimise hinna kujundamisel on viidanud ka Keskkonnaministeerium;<br />
vt Keskkonnaministeerium. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamise juhend. Tallinn, 2007, lk-d 11–13, lk 30,<br />
kättesaadav arvutivõrgus: http://www.envir.ee.<br />
25
Change language