ÕIGUSKANTSLERI 2008. AASTA TEGEVUSE ÜLEVAADE

ÕIGUSKANTSLER JA TÄITEVVÕIM
Siseminister lubas mõlemad küsimused lahendada ühendasutuste eelnõu väljatöötamisel, nii et oleks tagatud õigusselgus
ja inimeste subjektiivsete õiguste kaitse. Vabariigi Valitsuses 18.09.2008 heakskiidetud politsei ja piirivalve
seaduse eelnõu redaktsioonis ei olnud õiguskantsleri osundatud vastuolud lahendatud. 73 Õiguskantsler esitas 2009. a
alguses Riigikogu õiguskomisjonile ka arvamuse eelnõu eripensioni puudutavate sätete kohta.
Olulise muudatusena politseiõiguse valdkonnas tuleb välja tuua 11.06.2008 Riigikogus vastu võetud politseiseaduse ja
sellega seonduvate seaduste muutmise seadus. Seaduse väljatöötamise üks peamine eesmärk oli õigusselguse tagamine
politsei poolt isikute põhiõigusi riivavate meetmete rakendamisel. Eelnõu ettevalmistamise vajadus tulenes eelkõige
2007. a aprillisündmuste järgsest analüüsist. Seaduse ettevalmistamisel arvestati ka nende ettepanekutega, millele juhtis
õiguskantsler 2007. a siseministri tähelepanu seoses mitmete puudustega politseiseaduse õiguslikus regulatsioonis. 74
Seadusemuudatusega korrastati isikutelt vabaduse võtmisega seotud sätteid, sh loodi selge alus isikute halduskorras
kinnipidamiseks. Samuti täiendati politseiseadust (vahetu) sunni mõistega, mis on oluline, et määratleda isiku liikumisvabaduse
piiramisega kaasneva sunni rakendamine. Seadus täpsustas ka erivahendite ja relvade kasutamist politsei
poolt ja nende kasutamise dokumenteerimist, ning piiranguid, mida võib vajaduse korral avalike koosolekute puhul
rakendada, et tagada avalik kord ja koosolekul osalejate turvalisus.
6. OSA 5. OSA 4. OSA
3. OSA
2. OSA
Märkimist väärib ka, et Riigikogu võttis 10.06.2008 vastu otsuse “Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade aastani 2015
heakskiitmine”.
2008. a lõpus esitas Siseministeerium kooskõlastusringile uue välismaalaste seaduse eelnõu. Välismaalaste seaduse uue
tervikteksti väljatöötamise raames korrastatakse välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis viibimise, elamise ja töötamise
ning Eestist lahkumise, samuti menetluslike küsimuste ja õigusliku vastutuse regulatsiooni. Kuna eelnõuga reguleeritakse
terviklikult vastava valdkonna nii materiaalõiguslikud kui menetluslikud põhimõtted, mis puudutavad ka isikute
põhiõigusi ja vabadusi, on kõnealuse eelnõu menetlemine samuti õiguskantsleri tähelepanu all.
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist tulenevalt tuli Siseministeeriumil 2008. a välja töötada hädaolukorraks valmisoleku
seadus. Koostöös Justiitsministeeriumiga ette valmistatud hädaolukorra seaduse eelnõu algatati Riigikogus
06.03.2009. Selle eelnõu põhisisuks on reguleerida hädaolukordadeks valmistumise ja hädaolukordade lahendamise
ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Eelnõu rakendussätetega tehakse muudatusi
eriseadustes, millel on kokkupuude hädaolukordade lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldusega,
ning tunnistatakse kehtetuks hädaolukorraks valmisoleku seadus ja eriolukorra seadus. Lisaks töötati koostöös
Justiitsministeeriumiga välja erakorralise seisukorra seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, mis
seonduvad hädaolukorra seaduse eelnõuga, Riigikogu menetluses olevast korrakaitseseaduse eelnõust tulenevaga ning
üldise vajadusega ajakohastada erakorralise seisukorra õiguslikku regulatsiooni. 75
Ülevaateaastal esitati õiguskantslerile 133 avaldust, mis puudutasid Siseministeeriumi valitsemisala. Kõige enam
kaebusi esitati Politseiameti ja politseiprefektuuride suhtes (70 avaldust, millest sisuliselt menetleti 25 pöördumist).
Õiguskantsler menetles kokku 41 Siseministeeriumi valitsusala puudutavat kaebust, millest 7 juhul tuvastati õiguspärasuse
ja/või hea halduse tava rikkumine ja ühel juhtumil vastuolu põhiseadusega.
2008. a lahendas õiguskantsler politsei tegevusega seonduvalt eelkõige küsimusi, mis olid seotud isiku suhtes sunni
rakendamise ja kinnipidamise õiguspärasuse hindamisega. Lisaks käsitles õiguskantsler n-ö liiklustrahvide hinnakirja
kehtestamise õiguspärasust ja politsei poolt sõlmitud halduslepingute teemat korrakaitsel.
Ülevaateaastal viis õiguskantsler läbi mitmed kontrollkäigud politsei- ning piirivalveasutustesse. Kontrollkäikude
kokkuvõtted on kajastatud ülevaate III (OPCAT-i) osas.
Järgnevalt on toodud ülevaade olulisematest 2008. a õiguskantsleri menetluses olnud probleemidest, mis puudutasid
Siseministeeriumi valitsemisala.
Ülevaateaastal jätkas õiguskantsler 2007. a alustatud menetlust 76 , et uurida põhiõiguste ja -vabaduste järgimist avaliku
korra tagamisel seoses turvaettevõtja ja mittetulundusühingute (MTÜ) kaasamisega politsei ülesannete täitmisele
politsei ja kohalike omavalitsuste poolt (Politsei sõlmitud halduslepingud, asi nr 7-7/070431).
Riigikogu menetluses olevas korrakaitseseaduse eelnõus kavandatakse luua volitusnormid eraõiguslike turvaettevõtjatega
ja ka MTÜ-dega halduslepingute sõlmimiseks, et anda neile üle teatud avaliku korra tagamise ülesanded. Ühe
argumendina erasektori kaasamiseks korrakaitsesse on kõlanud praeguse olukorra legitimeerimise vajadus, mistõttu
pidas õiguskantsler vajalikuks tutvuda senise olukorraga põhjalikumalt.
40
73 Riigikogus 06.05.2009 vastu võetud ja 01.01.2010 jõustuvas politsei ja piirivalve seaduses (RT I 2009, 26, 159) on lahendatud teenistusalaste
piirangutega seonduv (vt § 68). Eripensioniõiguse regulatsiooni põhiseaduspärasus vajab täiendavat analüüsi.
74 Vt õiguskantsleri 2007. aasta ülevaate lk 185–194.
75 Hädaolukorra seaduse eelnõu (447 SE) ning erakorralise seisukorra seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (448
SE). Kättesaadavad arvutivõrgus: http://www.riigikogu.ee.
76 Vt 2007. aasta ülevaate lk 184–185.