ÕIGUSKANTSLERI 2008. AASTA TEGEVUSE ÜLEVAADE

ÕIGUSKANTSLER JA RIIGIKOGU
I
SISSEJUHATUS
6. OSA 5. OSA 4. OSA
3. OSA
2. OSA 1. OSA
Õiguskantsleri ja Riigikogu koostööl on erinevaid vorme. Õiguskantsler teostab põhiseaduspärasuse kontrolli
Riigikogus vastuvõetud seaduste üle. Riigikogu liikmetel on õigus esitada õiguskantslerile arupärimisi ja kirjalikke
küsimusi. Praktikas on juurdunud, et Riigikogu tööorganid, eeskätt alalised komisjonid, pöörduvad õiguskantsleri
poole arvamuse saamiseks menetluses olevate eelnõude kohta. Riigikogu liikmed on pöördunud õiguskantsleri poole
erinevate õigusküsimustega ka nn tavakorras, väljaspool arupärimise või kirjaliku küsimuse menetluskorda.
Riigikogu nimetas 12.02.2008 ametisse taasiseseisvunud Eesti kolmandaks õiguskantsleriks Indrek Tederi. Indrek
Teder andis 10.03.2008 ametivande ja astus ametisse. Lisaks nimetati 16.09.2008 õiguskantsleri asetäitja-nõuniku
ametisse Nele Parrest senise asetäitja-nõuniku Aare Reenumägi asemel.
Õiguskantsler tegi 2008. aastal Riigikogule kolm ettepanekut seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks (2007. aastal
ettepanekuid ei tehtud), aga mitte ühtegi ettekannet (2007. aastal oli üks ettekanne).
Esimeses ettepanekus taotles endine õiguskantsler Allar Jõks Riigikogu liikme staatuse seaduse põhiseadusega kooskõlla
viimist (Riigikogu liikmete kuulumine äriühingute nõukogudesse, asi nr 6-8/080072). Nimelt leidis õiguskantsler,
et nimetatud seaduses puudub keeld Riigikogu liikmete kuulumise osas riigi esindajana riigi osalusega äriühingu
nõukogusse ning seetõttu on see vastuolus ametite ühitamatuse ning võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttega.
Riigikogu täiskogu toetas õiguskantsleri ettepanekut 29.01.2008, võttes sellega kohustuse asuda kehtivat seadust
muutma. Riigikogu põhiseaduskomisjon algatas 20.02.2008 Riigikogu liikme staatuse seaduse § 28 muutmise seaduse
eelnõu (201 SE), mille esimene lugemine lõpetati 15.04.2008. Rohkem Riigikogu nimetatud eelnõu menetlenud ei
ole.
Järgmised kaks ettepanekut tegi õiguskantsler Indrek Teder. Esimene neist käsitles ettepanekut tühistada valimisseadustes
poliitilist välireklaami keelustav säte, mille alusel keelustatakse aktiivse agitatsiooni ajal poliitiline välireklaam
ning nähakse ette selle rikkumise korral vastutus (Poliitilise välireklaami keelustamine, asi nr 6-1/080709). Nimetatud
ettepanekule eelnes õiguskantsleri ettekanne Riigikogule juba 06.09.2005. Riigikogu üritused ajavahemikul 2005
– 2008 erinevate seaduseelnõude näol probleemi lahendada ei andnud aga poliitiliste erimeelsuste tõttu tulemust.
Riigikogu täiskogu toetas õiguskantsleri ülalnimetatud ettepanekut 19.06.2008. Riigikogu põhiseaduskomisjon
algatas 15.09.2008 kolme valimisseaduse muutmise seaduse eelnõu (338 SE), mille esimene lugemine lõpetati
12.11.2008. Analoogiliselt eelmise ettepanekuga Riigikogu nimetatud eelnõu rohkem menetlenud ei ole.
Teises ettepanekus taotles õiguskantsler Indrek Teder kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse põhiseadusega
kooskõlla viimist (Mandaatide jaotamine Tallinna volikogu valimistel, asi nr 6-1/071800). Õiguskantsler leidis oma
03.11.2008 tehtud ettepanekus, et KOVVS § 8 lg 4 (valimisringkondade moodustamine linnaosade kaupa Tallinnas)
ning § 9 lg 2 (mandaatide erijaotus valimisringkondade vahel Tallinnas) on vastuolus PS § 156 lg 1 lausest 3 tuleneva
valimiste ühetaolisuse põhimõttega ning PS §-st 10 ja § 156 lg 1 lausest 3 koostoimes tuleneva valimiste proportsionaalsuse
põhimõttega. Riigikogu täiskogu toetas õiguskantsleri ettepanekut 18.11.2008, võttes sellega kohustuse asuda
kehtivat valimisseadust muutma. 10.12.2008 võeti algatatud eelnõu (392 SE) ka seadusena vastu. Seadus jõustus
17.12.2008. Õiguskantsler leidis, et valimisseadusesse viidud muudatustele põhiseadusliku hinnangu andmiseks on
vajalik täiendav analüüs, mis saab tugineda valimispraktikal. Seetõttu ta vastuvõetud seadust ka ei vaidlustanud. Küll
tegi seda 09.02.2009 PSJKS § 7 alusel Tallinna Linnavolikogu.
21.05.2008 sai lahenduse ka 2006. aastal alanud õiguskantsleri ja Riigikogu vaheline vaidlus erakonnaseaduse kooskõla
osas põhiseadusega. Õiguskantsler taotles tunnistada erakonnaseaduse sätted, milles ei kehtestata tõhusat kontrolli
erakondade rahastamise üle, põhiseaduse vastaseks ja kohustada Riigikogu looma kontrollorganit, mis vastab
miinimumnõuetele. Riigikohtu üldkogu leidis, et õiguskantsleri ettepanek tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendas,
et olemasolev erakondade rahastamise kontrolli organite süsteem ja pädevused on piisavad selleks, et jõuda erakondade
rahastamise tegelike allikateni. Tagatud on erakondade rahaliste vahendite avalikustamine. Ainuüksi möönmisest,
et kontrolli regulatsioon ei ole täiuslik, ei tulene veel iseenesest põhiseadusvastasus. Oma soovitused on parteide
rahastamise läbipaistvuse osas Eestile andnud ka Euroopa Nõukogu juures asuv korruptsioonivastane riikide ühendus
(GRECO). Muu hulgas soovitatakse teha erakondade rahastamise kontroll ülesandeks sõltumatule organile, kellel on
mandaat, volitused, rahalised vahendid ja personal rahastamise tõhusaks kontrollimiseks, vastavate reeglite võimalike
rikkumiste uurimiseks ning sanktsioonide kehtestamiseks. Eesti annab aru soovituste täitmisest 2009. aasta oktoobriks.
Õiguskantsler vastas aruandeperioodil ühele arupärimisele (2007. aastal oli kaks arupärimist) ning viiele kirjalikule
küsimusele (2007. aastal oli seitse kirjalikku küsimust). Arupärimises käsitletud teemaks oli Saksamaale ümberasunute
vara probleem omandireformi kontekstis (Saksamaale ümberasujate vara ja omandireform, asi nr 10-1/081259).
Õiguskantsler asus kohtulahenditest tulenevalt seisukohale, et kehtiv õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja
RKÜKo 21.05.2008, nr 3-4-1-3-07. Sellele otsusele lisasid viis riigikohtunikku eriarvamuse, milles leidsid muuhulgas: “Erakondade rahastamise
praegune kontrollimehhanism pole piisav selleks, et jõuda erakondade rahastamise tegelike allikateni, ega suuda saavutada neid eesmärke
[…], milleks on vajalik erakondade rahastamise kontrollimehhanism.”
GRECO III aruanne 2008, kättesaadav arvutivõrgus: http://www.korruptsioon.ee/34941.