ÕIGUSKANTSLERI 2008. AASTA TEGEVUSE ÜLEVAADE

ÕIGUSKANTSLER JA TÄITEVVÕIM
kohaselt üldmenetluses tehtud otsuse osa peale, millega konfiskeeritakse menetlusvälisele isikule kuuluv transpordivahend.
15
Riigikohus tuvastas vastuolu põhiseadusega ja tunnistas kehtetuks ühistranspordiseaduse § 54 11 lg 3 ning väärteomenetluse
seadustiku § 9 p 3 ja § 10 lg 5. Riigikohus asus seisukohale, et süüteomenetluse ja sellega seonduva riigi karistusvõimu
delegeerimine eraõiguslikule juriidilisele isikule on vastuolus põhiseaduse §-des 3, 10, 13 ja 14 sätestatuga
nende koostoimes. Riigikohtu üldkogu nõustus õiguskantsleri seisukohaga, et neid ülesandeid, mida on põhiseaduse
mõtte kohaselt kohustatud täitma riigivõim ja mis seetõttu moodustavad riigivõimu tuumikfunktsiooni, ei saa riigivõim
delegeerida eraõiguslikule juriidilisele isikule. 16
Riigikohus asus ülevaateaastal ka seisukohale, et KarS § 83 lg 1 ei ole osas, milles see võimaldab konfiskeerida süüteo
toimepanemise vahendina piiramatu tsiviilkäibega ja turul vabalt saadaoleva asja, põhiseadusega vastuolus. 17
6. OSA 5. OSA 4. OSA
3. OSA
2. OSA
14
Riigikohus jättis läbi vaatamata avaldaja taotluse tuvastada tema kriminaalasja kohtumenetluse ebamõistlik pikkus,
mis rikub avaldaja õigust menetlusele mõistliku aja jooksul, ja teiseks taotluse selle kohta, et õigustloova akti andmata
jätmine ebamõistlikult pika menetlusaja kohta esitatud kaebuste läbivaatamiseks ja õiglase hüvitise määramiseks on
vastuolus põhiseaduse ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Õigustloova akti andmata
jätmise taotluse suhtes osundas Riigikohus, et kui mingi õigustloova akti andmata jätmine rikub taotluse esitaja hinnangul
tema subjektiivseid õigusi, on tal võimalik pöörduda vastava taotlusega kriminaalasja läbivaatamise käigus asja
läbivaatava kohtu poole tulenevalt PS § 15 lõike 1 teisest lausest. 18
Järgnevalt on toodud välja justiitsministrile eelnevatel aastatel saadetud märgukirjades tehtud ettepanekud, mille täitmist
justiitsminister 2008. aastal lubas.
Arvestades PS § 13 lõikes 2 sätestatud riigi omavoli keeldu ja sellest tulenevat õigusselguse põhimõtet, tegi õiguskantsler
2007. a justiitsministrile ettepaneku täpsustada KrMS § 400 lg 4 sõnastust, et tagada menetlusaluse isiku
ärakuulamine psühhiaatrilise sundravi kohaldamise kohtumenetluses. Justiitsminister lubas 2008. a jooksul nimetatud
sätet muuta. 2008. aastal Justiitsministeerium vastavat eelnõud Vabariigi Valitsusele arutamiseks siiski ei esitanud. 19
2007. a uuris õiguskantsler menetlustoimingule välja kutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu
raske haiguse kohta vormistatava tõendi vormi ja väljaandmise korra regulatsiooni õiguspärasust. 20 Põhiküsimuseks oli,
kas menetlustoimingule ilmumisest vabastava tõendi väljastamiseks tsiviilkohtumenetluses ja kriminaalkohtumenetluses
kehtestatud erinevad alused on õiguslikult põhjendatud. Õiguskantsler tegi justiitsministrile ettepaneku ühtlustada
menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske haiguse tõendamise
kord tsiviilkohtumenetluses ja kriminaalkohtumenetluses. Justiitsminister nõustus vajadusega ühtlustada tõendamise
kord erinevates kohtumenetlustes. Kriminaalmenetluse seadustiku vastavat sätet siiski praegu veel muudetud ei ole.
Õiguskantsler tuvastas 2008. a karistusõiguse valdkonnas õigusakti vastuolu põhiseadusega järgmises menetluses (vt
lähemat kirjeldust ülevaate IV osas võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte alateema raames):
Kassatsioonimenetluses menetluskulude isiku kanda jätmine, asi nr 6-1/071831.
3. Korrakaitse
2008. a jätkus Eesti õiguskorra seisukohalt olulise korrakaitseseaduse eelnõu menetlemine Riigikogus. 21 Eelnõu
teine lugemine katkestati 17.12.2008. Sellel istungil hääletati mh muudatusettepanekut jätta eelnõust välja korrakaitseülesande
halduslepingu alusel eraõiguslikele isikutele ning kohalikule omavalitsusele edasidelegeerimise sätted.
See õiguskomisjoni ettepanek täiskogus toetust ei leidnud. Õiguskantsler väljendas 2008. aastal kohtumisel õiguskomisjoni
esindajatega jätkuvalt seisukohta, et olemasoleval kujul eelnõus sisalduv halduslepingu regulatsioon võib
olla põhiseadusega vastuolus. 22 Eelkõige riigi jõumonopoli ja avaliku korra tagamise kui riikliku ülesande põhimõtetest
tulenevalt on laialt sõnastatud volitusnorm korrakaitseülesande lepinguga üleandmiseks lubamatu.
Eelnõu menetlemisel oli arutluse all ka Vabariigi Valituse ettepanek täiendada korrakaitseseaduse eelnõu sättega, mis
võimaldaks kasutada kaitseväge ja Kaitseliitu korrakaitseliste ülesannete täitmiseks muude korrakaitseorganite abijõuna.
Selle ettepanekuga seonduvat on lähemalt kajastatud Kaitseministeeriumi valitsemisala puudutavas alajaotuses.
15 RKÜKo 16.05.2008, nr 3-1-1-88-07.
16 RKÜKo 16.05.2008, nr 3-1-1-86-07.
17 RKÜKo 12.06.2008, nr 3-1-1-37-07.
18 RKPJKo 30.12.2008, nr 3-4-1-12-08.
19 Ärakuulamisõigus psühhiaatrilise sundravi menetluses: õiguskanstleri 2007. aasta tegevuse ülevaade, lk 83–84. Asjakohased muudatused on
lisatud Justiitsministeeriumis ettevalmistatud ja 08.05.2009 kooskõlastamisele saadetud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule. Kättesaadav arvutivõrgus: http://eoigus.just.ee.
20 Menetlustoimingule välja kutsutu või tema lähedase ootamatu haigestumise kohta vormistatav tõend tsiviilkohtumenetluse ja kriminaalmenetluse
seadustikes. Vt õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaate lk 96-97.
21 Eelnõu menetlus Riigikogus algatati 16.05.2007. Eelnõu olulisusele viitas õiguskantsler ka oma 2007. a tegevuse ülevaates (lk 70–71). Samas
on kajastatud ka õiguskantsleri seisukoht.
22 Vt õiguskantsleri 2006. aasta tegevuse ülevaade, lk 75 jj ja õiguskantsleri 2007. aasta ülevaade, lk 71.