EKIGHANDHIKO EKIGEMA KWIITAKA - Uganda Land Alliance
EKIGHANDHIKO EKIGEMA KWIITAKA - Uganda Land Alliance
EKIGHANDHIKO EKIGEMA KWIITAKA - Uganda Land Alliance
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>EKIGHANDHIKO</strong> <strong>EKIGEMA</strong> <strong>KWIITAKA</strong><br />
POPULAR VERSION<br />
DRAFT FIVE<br />
December 2010<br />
Supported by<br />
TRANSLATION IN LUSOGA
TABLE OF CONTENTS<br />
1.0 Okwandula..................................................................................................................................................... 1<br />
2.0 EKITONGOLE KYEITAKA MUBYENKULAKULANA BYE’GHANGA........................................................ 4<br />
2.1 Obwananyini Kwiitaka Nenkozesa Eyobyobugaiga Obwomwiitaka Nga Titubyoinoine.... 4<br />
2.2 Entabaganhya Eyekitongole Ekyebyeitaka Ne’bitongole Ebindhi Ebyenkulakulana.......... 4<br />
3.0 Enkola Ya Isse Mateeka........................................................................................................................... 6<br />
3.1 Obwananyini Obutetengereire...................................................................................................... 6<br />
3.2 Amaanhi Ago’kufuna Eitaka Mubughaze................................................................................... 6<br />
3.3 Enkozesa Ne’nkulakulanhya Yeitaka............................................................................................ 7<br />
3.4 Omusolo Gweitaka......................................................................................................................... 7<br />
3.5 Anakumanga Ebyobugaiga Ebyobutonde Kulwabantu Babulidho......................................... 9<br />
3.6 Eiteeka Lya Gavumenti Neitaka Lya’bantu................................................................................. 9<br />
3.7 Ebyobugaiga Ebiyikulwa Mwiitaka Na’mafuta........................................................................... 10<br />
3.8 Obupangisa Bweitaka Mu <strong>Uganda</strong>............................................................................................... 11<br />
4.0 ENKOLA YO’BUPANGISA BWEITAKA........................................................................................................... 12<br />
4.1 Okwawulayawula Mungeri Yo’bupangisa Obweitaka................................................................ 12<br />
4.2 Eitaka Lyo’bughangwa................................................................................................................... 13<br />
4.3 Eitaka Lya Mailo Ne’lyobwananyini Obuziraku Ikomo............................................................ 14<br />
4.4 Eitaka Lyobwananyini Obuziraku Ikomo.................................................................................... 14<br />
4.5 Obwananyini Obuliku Eikomo..................................................................................................... 15<br />
4.6 Ebyobugaiga Byalukale Kwiitaka Lyo’muntu............................................................................. 15<br />
4.7 Eidhembe Kwiitaka Lyo’bughanga Obutono............................................................................. 16<br />
4.8 Eidhembe Lya’balunzi Kwiitaka................................................................................................... 17<br />
POPULAR VERSION December 2010<br />
i
4.9 Eidhembe Lya’bakazi Na’baana Kwiitaka.................................................................................. 17<br />
4.10 Eidhembe Lyeitaka Lya’bantu Ababudhama Mubifo Byomugwoiteko................................. 18<br />
4.11 Eidhembe Kwiitaka Ery’abantu Abadhogebwa........................................................................ 19<br />
4.12 Okwiiriza Abafuzi Abensikilano Ebyaibwe............................................................................... 19<br />
4.13 Obuzibu Obuli Kwiitaka Lye’kibaale.......................................................................................... 20<br />
4.14 Eitunzi Lyeitaka Oba Obutale Bweitaka.................................................................................... 20<br />
4.15 Eitaka Lyo’kusigaku Empiiya....................................................................................................... 20<br />
4.16 Enkola Edhokukuuma Eidhembe Lyeitaka............................................................................... 22<br />
5.0 ENKOLA YENFUGA YEIDHEMBE LYEITAKA........................................................................................... 23<br />
5.1 Enfuga Yeidhembe Lyeitaka........................................................................................................ 23<br />
5.2 Empereza Yeidhembe Lyeitaka Eri Abantu............................................................................... 23<br />
5.3 Okupunta No’kukebeera Eitaka.................................................................................................. 24<br />
5.4 Enkola Eyebigema Kwiitaka........................................................................................................ 25<br />
5.5 Engondhola Yenkontana Dheitaka............................................................................................. 25<br />
5.6 Enfuna Yesente Kwiitaka.............................................................................................................. 26<br />
6.0 Enkozesa Yeitaka Nhe’fuga Yalyo................................................................................................... 28<br />
6.1 Okutekateka No’kulungamya Enkozesa Yeitaka....................................................................... 28<br />
6.2 Omutindo Gweitaka Ne’miganulo Gyalyo................................................................................. 29<br />
6.3 Ebyobugaiga Obwomwiitaka Ne’byobutonde........................................................................... 30<br />
6.4 Ebifo Ebisenzebwa Abantu.......................................................................................................... 31<br />
6.5 Ebyobulimi...................................................................................................................................... 31<br />
6.6 Okukyuka Kwe’mbeera Yo’bwiire............................................................................................... 32<br />
6.7 Ebitongole Ebyokufuga No’kugema Eitaka.............................................................................. 33<br />
7.0 ENKOLA YE’BIKETEZZO NE’YAMAGHANGA AGENDHA EYOKUTA MUNKOLA............................. 34<br />
ii<br />
THE UGANDA NATIONAL LAND POLICY
Okwandula<br />
Eitaka ne’kyobukombe ekisinga bukulu okusingia ilala kubanga lye tubaku, lighanilira ebyobutonde ebindhi nga<br />
kwotaire okuvamu ebyobugaiga ebizala obugaiga obundhi. Eitaka kyabukombe ekiwula kubindhi ate nga omuntu<br />
asobola okulikozesa ghaire okulitunda, ikulu inho mukuzala ebikola ate era ne’kisokelwaku kubyobusika bye’ghanga.<br />
Eitaka nsonga nkulu inho munsambo dha’bantu ilala nga tulingilire ebyafayo bya lyo, era ne’byobughangwa<br />
ebiligemaku. Eitaka ne’lyola ebyendikiriza bya’bantu bona bona buli mwiighanga lyona lyona. Era eitaka ne’mpagi<br />
lughaga kukubawo kwo’muntu era ne’nkulakulana ye’ghanga.<br />
Ebizibu ebigemagana neitaka mu <strong>Uganda</strong> bivila ilala mubyandha bya ba magulu meru (abazungu) abantu<br />
ghebatolebwaku eidhembe lyaibwe kwiitaka nailala elyensikilano awo ni engeri edhindhi edabwananyini kwiitaka<br />
abantu dhebatamanaku ghhaire okutegela dhagundwawo era dhayandulwa. Ghano ghebatandikila obwananyini<br />
kwiitaka obwa Mailo, obupangisa obuliku eikomo era no’bwananyini obuzilaku ikomo. Engeri dhino empyaka<br />
edhobwananyini kwiitaka dhaletawo amateeka neidhembe eyaka kwiitaka eliriku obukumi okusinga kwiidhembe<br />
eikaire. Ekyokuboneraku, kwiitaka lya Mailo ghabawo engemagana ghagati ghamwene itaka no’mupangisa,<br />
kubupangisa obuziraku ikomo endagano dhatebwawo, atenga kubupangisa obuliku eikomo ekisera kyagerwa.<br />
Mungeri dhino dhona dhona, mwene itaka asokelwaku obuyinzabwe era neidhembelye lyakendezebwa inho.<br />
Ebyava mwe’byo ghaigulu no’kubungutana no’kukontana kubyeitaka okufundikiire eghanga, abantu kamala<br />
okubingibwa kwiitaka na’bandhi ababire benhe itaka okunagibwa. Ebigema kwiitaka era byeyongeire okuzibughala<br />
ebyobugaiga byomwiitaka na’mafuta bwebivumbwirwa mubitundhu bye’ghanga ebigheraku ebyendhawulo kyoka<br />
nga ate no’kweyongera kwo’bungi bwabantu kulese okusoghanila eitaka eitono eliriwo. Enfuga yeitaka eliwo buti<br />
elaga nga eitaka tibalikozeisa bukalamu ate nga nengema yalyo ezila bulungamu bwa gavumenti ekilesewo vulugu<br />
nhi nhyonhyo munkozesa era nengema eyo kyobukombe kyeitaka.<br />
Enfuga nengema yeidhembe lyeitaka yona efunhye okusomozebwa okwensambo kamala ekileteire eitaka obutagha<br />
miganulo bulungi nga bwekigwana. Ebitongole ebikola kwiitaka tibifunhye mpiiya dhetagisa obubuguze bwona<br />
kamala ate nga neibula lyo bumanhi obwendebwa ne’bimu kubileteire abantu obutesiga bitongole ebikola<br />
kwiitaka.<br />
Nga engeri yo’kulwanisa ebyogelwaku ghaigulu, ebidhubo ne’bilowoozo byabantu byasolozebwa bisobole<br />
POPULAR VERSION December 2010<br />
1
okukubizibwaku ebilowoozo. Era mungeri eyo bingi biidhye nga bighandikibwa okutusa ekighandiko ekikumbanhya<br />
ebidhubo byona byona bwekyaghandhikibwa era nhikitesebwaku mulukungana isoloza olwe’bigema kwiitaka<br />
ti bakaali kuligha ba minisita. Mungeri yona yona ebidhubo ne’biteso bya’bantu babulidho, ebyabasubuzi, aba<br />
buli disitrikiti, ebya bobughangwa era ne’bya bantu bona bona mu <strong>Uganda</strong> abalina endowooza edhendawulo bya<br />
kunganizibwa byaghandikibwa mwiiteka lyeitaka mwiighanga.<br />
Ekigendelerwa kyeiteka linho kili nti okukozesa eitaka ne’byobugaiga ebyomwiitaka obukalamu tusobole<br />
okuletawo enkyukakyuka mubyenfuna ni mubantu ba <strong>Uganda</strong>.<br />
Ekilubilirwa kyeiteka lyeitaka mu <strong>Uganda</strong> no’kukakasa no’kufuna enkozesa yeitaka enungamu ezilamu<br />
kusosola era no’kukozesa obukalamu eitaka lya <strong>Uganda</strong> ne’byobugaiga ebirilimu okusobola okulwanisa<br />
obwavu, okutondawo obugaiga era no’kuletawo enkulakulana.<br />
Ebigendelerwa byeiteka lyeitaka mu <strong>Uganda</strong>.<br />
(i)<br />
(ii)<br />
(iii)<br />
(iv)<br />
(v)<br />
(vi)<br />
(vii)<br />
2<br />
Okubugula no’kusukunda omugaso gweitaka mukuletawo omuzindo gwenkulankulana, okutonda<br />
obugaiga era no’kulwanisa obwavu mu <strong>Uganda</strong>.<br />
Okugemaganhya endowooza ne’nsonga edhendawulo edhigema kungeri dho’bwananyini bweitaka mu<br />
<strong>Uganda</strong> olwo ghebewo okwiisanhya no’bukumi munkozesa no’bwananyini kwiitaka.<br />
Okwiinongola emisoso n’ebizibu ebiri mu Isse mateeka era ni mumateeka agagema kwiitaka okusobola<br />
okuletawo enfuga nenkuuma yeitaka enungamu.<br />
Okulinga munsonga edhebyafayo byeitaka, ebyo’bwananyini bweitaka era no’kusosola mu bantu<br />
kubyo’bwananyini nga basinzila ku ngeri ne’kikula kya’bantu, eidhini, obughangwa no’buzalilanwa,<br />
ne’bindhi okusobola okuletawo enkulakulana wona wona.<br />
Okukyusamu era no’kutereza enfuga yeidhembe lyeitaka okusobola okukakasa obulungamu era no’bwamufu<br />
mungeri eyo’kukozesamu eitaka.<br />
Okukakasa nga ebyobutonde era no’bukombe obwobutonde bukozesebwa era bukuumibwa bukalamu<br />
okusobola okuletawo enkulakulana mu <strong>Uganda</strong>.<br />
Okukakasa nga engeri abantu gyebazimba era no’kuba aghantu etegekebwa mungeri etakosa<br />
THE UGANDA NATIONAL LAND POLICY
(viii)<br />
butonde,mungeri eikirizibwa era esobola okuletawo enkulakulana mungeri edhendawulo.<br />
Okugemaganhya amateeka gona gona agagema kwiitaka no’kuta amanhi mubitongole bya gavumenti<br />
ne’byobughangwa okusobola okugema eitaka no’bugaiga obulilimu obukalamu.<br />
Enono edhilungamya eiteeka lyeitaka mu <strong>Uganda</strong>.<br />
(i)<br />
(ii)<br />
(iii)<br />
(iv)<br />
(v)<br />
(vi)<br />
(vii)<br />
(viii)<br />
(ix)<br />
(x)<br />
Eitaka kirabo kyabutonde eri abanauganda bonabona okubanakyo,nga kyaibwe nga bakyeyagaliramu nga<br />
bakikozesa okwekulakul;anhya sekinomu oba nga bali mukibondo.<br />
Eiteeka kubyeitaka lilina okutawo obukakafu nga liraga engeri yo’kuba neitaka eryobwananyini era<br />
no’kutawo empenda edenkalakalira engeri omuntu atali muna<strong>Uganda</strong> bwalina okufunamu eitaka.<br />
Eitaka lirina okukozesebwa mungeri eggasa nga tiryononeka lisobole okwongera amaani mubyenkulakulanaate<br />
nga bbeeyi yaalyo esigala nga ya mutindo.<br />
Eitaka kyabugaiga ekyobutonde ekikusike nga ne’kyetolorelwako enkulakulana ya <strong>Uganda</strong> era nga enkozesa<br />
yaalyo nenkulakulana erina okuba nga ne’dhimu kungeri edimalawo obwavu.<br />
Eiteka lyeitaka lirina okutangira ebizibu byona byona ebyekusa kwiitaka nga bizingiramu embeera<br />
dha’bantu babulidho, obughangwa, ebyenfuna ne’byobufuzi.<br />
Okufuna nokugaba eitaka birina okukolebwa no’bwenkanhya nga tilisosola mubantu okusinzila kubutonde<br />
bwaibwe.<br />
Enkozesa ye’byobugaiga obwomwiitaka erina okuletawo enfuga eya demokulasiya nga ataawo engeri<br />
edhokugondola obutaisanhya ne’nkayana kubyeitaka.<br />
Enkozesa ye’byobugaiga ebyomwiitaka erina okumalawo ebizibu ebiva munkozesa embi eyebyobutonde<br />
bwensi, era no’kwiizamu obugimu mwiitaka.<br />
Eiteka lyebyeitaka lirina okulungamya amateeka ne’nkola mubitongole byona byona ebyenkulakulana.<br />
Ebibiina ebyabantu ba buliidho, ebibiina bye madhini, ebyobughangwa ne byanekolera gyange birina<br />
okulkolera aghalala ni gavumenti okutuuka ku birubirilwa, nebigenderelwa ebyekitongole kyeitaka.<br />
POPULAR VERSION December 2010<br />
3
SECTION<br />
2<br />
EKITONGOLE KYEITAKA MUBYENKULAKULANA BYE’GHANGA<br />
2.1 Obwananyini Kwiitaka Nenkozesa Eyobyobugaiga Obwomwiitaka Nga Titubyoinoine<br />
Amateeka kubyeitaka mu <strong>Uganda</strong> gataire eisira kubwananyini bweitaka gaasuula muguluka enkozesa era<br />
nenkulakulana yaalyo ate kino ne’kinusi ekimalawo obwavu ne’ndala. Eiteka litaire amaani kunkozesa eyeitaka nga<br />
ekyobusubuzi nga litaawo empenda edirirambulula. Ekikulu ekisimbibwaku amainho no’muli obulimi obuvaamu<br />
ebyo’kutunda oba okusubula nga eno ni yingini eye’nkulankulana eya’balimi abatono mubyaalo nenkulakulana<br />
ya tawuni. Okutuuka ku kiino wetagisa entekateka kubyeitaka, enkozesa yaalyo era nokutab amaani mu mateeka<br />
agafuga ebyeitaka.<br />
Eiteeka kyelikoba:<br />
Ekitongole ekyebyeitaka kiidha kwongera omugaso mubyenkulakulana ne’byeitunzi ebyokusindanwa nga<br />
kyongera amaanhi mumateeka agafuga enkozesa yeitaka no’kulikulankulanhya olwo’kwenda okutondawo<br />
ebyobugaiga ne’nkulakulana eyensibbo.<br />
Eiteeka elyeitaka lisubila okukola ekyo ghaigulu nga ligaita ekitongole kye’byeitaka munkulakulana yeighanga,<br />
okumalawo obuzibu mubwananyini kwiitaka okusingila ilala mukutaasa eidhembe lya’baavu na’abo abasosoleibwa,<br />
no’kwongera amaanhi mukulima amasamba amanene agavamu ebyo’kutunda aye nga kino tikimalaku bana<strong>Uganda</strong><br />
idhembe lyaibwe elyokuba neitaka, okuyamba okutawo omutindho ogwabalimi abatono no’kughagira nga<br />
bawola esnte abantu olwokutumbula ebyo’bulimi. Eiteeka era liidha kuyamba okukeberanga ebyetaago byeitaka<br />
buli luvainhuma lwa myaka ikumi, okutema empenda okwanganga ebizibu ebiva mumwiidhuzo gwa’bantu oba<br />
okuwera kwa’bantu munsi, okutwala mumaiso entekateka eyenkozesa ne’nkulakulana yeitaka mubantu baghansi<br />
no’kwongera amaanhi mubukiko bwaghansi mungeri eyo’kutambuzamu ebyo’bugaiga ebyo’mwiitaka.<br />
2.2 Entabaganhya Eyekitongole Ekyebyeitaka Ne’bitongole Ebindhi Ebyenkulakulana<br />
Eitaka ne’byobugaiga obwebitonde bitambulila ghalala. Enkulakulana eyekindhi ekosa kinakyo. Olwensonga eyo<br />
ghetagisa obulungamu mukutekateka ebyenkulakulana okubona nti ghabawo obulungamu mubyeitaka, ebibira,<br />
4<br />
THE UGANDA NATIONAL LAND POLICY
ensolo nebyobugaiga obuyikulwa mwiitaka, amadhi, ebyobulimi, ebyobulunzi no’kusenga okwabantu, ghalina<br />
okubawo okugaita ebitongole no’kubyongeramu amaanhi okubona nti ekitongole kyeitaka kyongerwamu omugaso<br />
kivemu enkulakulana ne’byobusuzi ebyokusindanwa.<br />
Eiteeka kyelikoba<br />
a)<br />
b)<br />
Enkyukakyuka mwiiteeka erina okubona nti ekitongole kyeitaka kyongera amaanhi mu bitongole<br />
ebindhi ebyenkulakulana kino nekiyamba enkulakulana eyeighanga lyona lyona.<br />
Eitaka mu <strong>Uganda</strong> liidha kugemwa nga ekyobugaiga ekye’nsi nga tubita munkola eyentekateka eri<br />
mubitongole byona byona.<br />
Okutuka kukino, eiteeka likalambila nga likoba nti ebyobugaiga ebyomwiitaka ebyetagisa mubyenkulakulana<br />
binatebwangawo gavumenti eyaghagati ni gavumenti edhe’bitundu era eiteeka lyayongeraku nti enkulakulana eno<br />
erina obutoonona mutindo gwaitaka, era enkola eye’kitongole kyeitaka nebitongole ebyenkulakulana ne’bindhi<br />
eidha kwekebedhebwanga buli kiseera, ebyobugaigabiidha kutebwawo olwenkulakulana eyekitongoole kyebyeitaka<br />
no’kusomesa abantu, ghaidhakubaawo entekateka eyo’kwiizamu amaanhi mubuli gwekigemaku na’beevu kunsonga<br />
edheitaka kino nga kiidha kuletawo okugaitaganhya ekitongole ekyeitaka mubyenkulakulana eyeighanga lyona<br />
lyona.<br />
POPULAR VERSION December 2010<br />
5
SECTION<br />
3<br />
Enkola Ya Isse Mateeka<br />
Ekitundhu kyeiteeka kino kiisa eisira ku kugondhola obutali bulambulukufu mu Isse mateeka na’mateeka agandhi<br />
agaema ku gavumenti ne’nsonga dheitaka. Ekitundu kino kigema kubino ghamanga.<br />
3.1 Obwananyini Obutetengereire<br />
Ekyebuzibwa kirinti anhi alina obwananyini kwiitaka obusembayo mu <strong>Uganda</strong>? Isse mateeka akoba nti eitaka liri<br />
mungalo dha banauganda aye ate Isse mateeka talaga ngeriki buli omu oba abantu mukitundu yebaba no’bwananyini<br />
obusembayo kukyapa kyeitaka. Kino kitegeza nti ghalina okubawo obuyinza obukakasa ebyapa byeitaka, nengeri<br />
enungamu elaga anhi aizayo eitaka yebenelyo. Bino ebibuzo bigumu mumateeka.<br />
Eiteeka kyelikoba.<br />
a)<br />
b)<br />
Ebyapa ebitufu byene binabanga mungalo dha bana <strong>Uganda</strong> era binakakasibwanga gavumenti yeene.<br />
Gavumenti enakakasanga ebyappa ebiri mukyappa ekiba.<br />
Okutuka kukino, Isse mateeka aidha kukyusibwamu asobole okugha gavumenti amaanhin no’buyinza okukola ebintu<br />
kulwa’bantu oba abatyame. Era eiteeka liidha kutebwawo ngaligha obukiko bweitaka ku dhi disitrikiti obuyinza<br />
okugaba eitaka elitaikirizibwaku muntu yena yena era no’kuba no’buyinza obwokukyusamu kulwa’bantu nkanhi<br />
no’kusaba obukiko bweitaka ku disitrikiti okugha embalilira ya byekozesa nga etambuza ensonga dheitaka.<br />
3.2 Amaanhi Ago’kufuna Eitaka Mubughaze<br />
Kiri mubuyinza bwa gavumenti eyaghati oba eyebitundu okufuna eitakakulwebigema kubantu nga ebyokwelinda,<br />
obukumi, obutebenkevu, oba kulwe’byobulamu. Mwene eitaka elitwaliibwa mubughaze alina okuliyilibwa<br />
mubwangu era mungeri enungamu nga neitakalye likali kutwalibwa. Kino kyetweta enono eyobwananyini kwiitaka<br />
eyekikungu.<br />
6<br />
THE UGANDA NATIONAL LAND POLICY
Eiteeka kyelikoba<br />
a)<br />
b)<br />
Gavumenti eidha kutamunkola obuyinza bwo’kutwala eitaka mubughaze mungeri eyobuvunanizibwa<br />
ate kulwabwetavu nabigendelerwa bya bana <strong>Uganda</strong>.<br />
Ekigela kyobuyinza obwokutwala eitaka mubughaze kirina okuzingiramu okutekateka okulungamu<br />
kulwenkulakulana.<br />
Kino kiidha kutukibwaku nga Isse mateeka akyusibwamu na’mateeka agekyekusaku okugha omwaganhya<br />
ogwokwiiza eitaka singa ekigenderelwa kyokulitwala tikitukirizibwa, kighaku oba nga kigheire. Isse mateeka alina<br />
okulaga amaanhi ga gavumenti yaghati ghegakoma,aghe engeri no’mutindo ogwokugoberela era alage obusobozi<br />
bwa gavumenti dhe’bitundu enono dho’kuligha nga bakali kutwala buyinza kwiitaka.<br />
3.3 Enkozesa Ne’nkulakulanhya Yeitaka<br />
Gavumenti elina eilimo lyokukakasa nti engeri abatyamye gyebakozesamu eitaka tekosa bulamu, embeera ya’bantu<br />
ne’nkulakulana mungeri yona yona. Kino kyetweta amaanhi ga gavumenti ago’kulabirizza.<br />
Eiteeka kyelikoba: gavumenti eidha kukozesa obuyinza bwayo obwokufuga engeri abantu gyebakozesamu<br />
eitaka nga elingilira byankulakulana byonka.<br />
Okutuka kukino empendha dhiidha kutebwawo okutegeka amateeka okunatambulira omulimo guno nga kino<br />
kyakukolebwa gavumenti eyaghagati ni gavumenti edhebitundu, okwekebedha amateeka amakaire, okusomesaa<br />
abantu kubwetavu no’mugaso gwokutawo amateeka abantu kwebanatambulira era no’kubona nti abantu batambulira<br />
kumateeka ne’bilagiro ebigobererwa kunkozesa yeitaka mubyaalo ni mutawuni.<br />
3.4 Omusolo Gweitaka<br />
Okusinzila ku Isse mateeka, gavumenti elina obuyinza okutawo empeendha edhifuga enkozesa yeitaka elya<br />
sekinoomu olwobulungi bweighanga era kino nga kikolebwa mungeri etamalaku muntu idhembelye eryo’kukozesa<br />
eitaka nga ghatebwawo omusolo omukakali oba omusolo ogutali gwabwenkanya. Kampegano emiwendo egiriwo<br />
giri kubintu byonka era gino gigerekebwa gavummenti edhebitundu. Mu mwoyo gwo’kutumbula eitaka nga yingini<br />
POPULAR VERSION December 2010<br />
7
eyo’kukulankulana no’kubinga obwavu, enkozesa yeitaka enungamu ne’kisumuluzo no’lwekyo eiteeka litawo<br />
omusolo kwiitaka eritakozesebwa nga engeri eyokutamu abatyamye kasundha bbasi okukozesa eitaka lyaibwe<br />
mungeri eyomugaso.<br />
Eiteeka likilambulura bulungi nti omulimi oghaghansi asokerwaku omusolo ogutebwa kwiitaka eriri awo nagalale<br />
nga tirikozesebwa tigumugemaaku kubanga azira itaka lyakika oti nekyo.<br />
Eiteeka kyelikoba.<br />
a)<br />
b)<br />
c)<br />
Mwiibanga eiteeka lyelinamala nga likola, gavumenti eidha kutema empeendha edhokutaawo oba<br />
okugereka omusolo ogusaniire kwiitaka nga kino kiidha kukolebwa okusendasenda abantu okukozesa<br />
eitaka era nokukomya enfuna eitaka eyokukumbanhya no’kubunga.<br />
Eiteeka elyeitaka elikali mukubagibwa liidha kusinzira ku bukakafu obunava mukwekebedebwa<br />
okwabakungu era nga kwogaise nengeri Issemayandha wa Afilika.<br />
Eiteeka bwelinabanga liteirebwawo, obuyinza obwo’kugereka omusolo tibwiidha kuva mukutaawo<br />
musolo gwaitaka kubintu bino ghhamanga:<br />
i)<br />
ii)<br />
iii)<br />
iv)<br />
Eitaka eryokulimiraku nga lizingiramu eitaka eriterekeibwa nga limezeku ensiko nga ekigenderelwa<br />
kuliizamu kirisa oba kulireka ligimuke butto.<br />
Eitaka lya’bantu abali aghalala nga lyakwayiraku bisolo oba nga lyatalizibwa olwokwenda abayiizi<br />
baliyiigilemu.<br />
Eitaka lya’balunzi erizingiramu okulirekawo nga tiri kozesebwa okumala ekisera olwo’kwenda<br />
lifune obugimu obuyaka lisobole okumeraku eisubi eryebisolo ebyayibwa, oba<br />
Abantu abalekawo ekitundu kwiitaka lyaibwe olwo’kwenda okutaasa no’kukuma obutonde<br />
bwe’nsi.<br />
Okutuka ku kino ghaidha kubagibwawo engeri eraga eitaka eliriawo nagalale kyekitegeza, eitaka eitufu okutebwaku<br />
omusolo era nengeri eyo’kubitamu okugereka omusolo kwiitaka oba obutagereka musolo. Ghaidha kutebwawo<br />
eiteeka okuyambaku enkoola yeiteeka lyeitaka eryavaawo no’kusalawo obusiimo kulwokukozesa eitaka mungeri<br />
erikuuma nga tiryononeike.<br />
8<br />
THE UGANDA NATIONAL LAND POLICY
3.5 Anakumanga Ebyobugaiga Ebyobutonde Kulwabantu Babulidho<br />
Ebisolo byo’munsiiko, enandha, emiigga, ebibira, ebibali neitaka elyalekebwawo kulwobulambuzi liri mumikono<br />
gya gavumenti kulwa’bantu. Kino kitegeza nti gavumenti erina obuyinza buno kulwobulungi bwa’bantu ba <strong>Uganda</strong><br />
bona bona.<br />
Eiteeka lyetaga okutangaza no’kulambulula omulimo gwa gavumenti aghalala na’bantu ba <strong>Uganda</strong> mu bwananyini<br />
no’kutambuzza ebyobugaiga buno.<br />
Eiteeka kyelikoba.<br />
Gavumenti eidha kutambuza no’kutaasaebyobugaiga byo’butonde kulwa’bantu era kulwo’bulungi bwa’bantu<br />
ba <strong>Uganda</strong> bona bona.<br />
Okutuka kukino, eitaka okutayama kintu kyona kyona, ghaigulu ghe’nsozi no’busozi, ne’mbera yo’butonde enkulu,<br />
byona byona birina okwongera kubyobugaiga ebikumibwa gavumenti kulwa bana<strong>Uganda</strong>; era nga bakilambulula<br />
bukalamu mwiiteeka engeri gavumenti gyekumamu ebyobugaiga ebyobutonde buno kulwabantu ba <strong>Uganda</strong> etra<br />
engeri abana <strong>Uganda</strong> gyebayinza okuganulwa oba okukozesa ebyobugaiga bino; okulambulula eidhembe lyo’buntu<br />
elya’bantu ababesaawo obulamu bwaibwe nga basinzila kubyo’bugaiga bino,engeri ebitibwamu okusalawo oba<br />
obutasalawo ebyobugaiga bino okukumibwa gavumenti kulwa’bantu ba <strong>Uganda</strong>, okutereza engema nentambuza<br />
nenkuuma eye’byobugaiga bino eranengeri eyo kugabana eyomugaso ebiva mubyobugaiga bino.<br />
3.6 Eiteeka Lya Gavumenti Neitaka Lya’bantu<br />
Ghaire nga akakiiko akebyeitaka mu <strong>Uganda</strong> katebwawo Isse mateeka okutambuza ensonga dheitaka lya gavumenti,<br />
nagugwaka eitaka lino tilyawolwanga era nhiyelili tighamanibwa. Ghazira nkola nnungamu elaga nfuga ya itaka lino.<br />
Ebigema kwiitaka lyabantu babulidho bizibu inho kubanga obukiiko bwiitaka ku dhi disitrikiti bweghaire obuyinza<br />
no’bwananyini kwiitaka lino.<br />
POPULAR VERSION December 2010<br />
9
Eiteeka kyelikoba<br />
a)<br />
b)<br />
Eitaka lya gavumenti nheryo eitaka erikumibwa gavumenti oba eryo eitaka gavumenti lyefuna okusinzira<br />
ku isse mateeka oba gavumenti lyefuna endha gheighanga. Eitaka lya gavumenti lizingilamu eitaka lyona<br />
lyona gavumenti lyelina mumateeka, eriri ghansi gha oba erikozesebwa gavumenti ne’bitongole byaayo<br />
nga bikola emilimo gya gavumenti. Ghano gavumenti kizingilamu gavumenti yaghagati nhi gavumenti<br />
edhebitundu.<br />
Eitaka lya lukale nheryo eitaka eriterekeibwa oba eriri awo nga lya mirimo gyalukale lino nga lizingilamu<br />
eitaka eriri awo mukyangala era nheeryo eririku ebintu byalukale. Lizingilamu neitaka eriri awo nga<br />
liziraku mwenelyo oba abobuyinza era neitaka obukiko bwa disitrikiti lyebweghebwaku obuyinza okuva<br />
ya’baali balighebwaku obuvunanizibwa’<br />
Kino kiidha kutukibwaku nga ghatereibwawo eiteeka erilaga endhawulo ghagati weitaka lya lukale ne lya gavumenti,<br />
era nga linhongola obukwakulizo bwona bwona obubitwamu okufuna eitaka lino era no’kulitunda oba okulyetolaku,<br />
no’kulambulula eibbanga eryokulipangisa era nokunweza obuyinza bwa bantu nhi gavumenti kwiitaka.<br />
3.7 Ebyobugaiga Ebiyikulwa Mwiitaka Na’mafuta<br />
Isse mateeka ata obuyinza ku byobugaiga obuyikulwa mwiitaka na’mafuta mungalo dha gavumenti kulwa’bantu<br />
ba <strong>Uganda</strong>, nga etola ebyobugaiga bino mubuyinza obwokukuma ebyalukale kubanga awo ebyobugaiga bino biba<br />
mungalo dha’bafuuzi kulwa bana <strong>Uganda</strong> bona bona. Nolwekyo Isse mateeka atola ebyobugaiga bino mubyobugaiga<br />
ebyobutonde era ya bitola nimungalo dha’bafuuzi yabiiza mungalo dha gavumenti kubanga gavumenti dhikyusa<br />
abantu aye obufuuzi tibukyuuka.<br />
Eiteeka kyelikoba.<br />
Ebyobugaiga ebiyikulwa mwiitaka aghalala na’mafuta olwokuba ne’byobugaiga ebyobutonde ebikulu einho<br />
binabanga ghansi gha gavumenti kubanga bigasa abana <strong>Uganda</strong> bona bona.<br />
Okutuuka kukino, Isse mateeka aidha kulongosebwamu era ghabewo enkola ekakasa nti abantu babulidho<br />
beenigira mu kunonhya’ okuzuula no’kuyiikula ebyobugaiga ebyomwiitaka, era nga eidhembe lyabantu kwiitaka<br />
10<br />
THE UGANDA NATIONAL LAND POLICY
eririmu ebyobugaiga ebyomwiitaka liidha kukumibwanga era ghanabawo obukakafu okukakasa abaali beene itaka<br />
nga ebyobugaiga bimaze okuyikulwa.<br />
3.8 Obupangisa Bweitaka Mu <strong>Uganda</strong><br />
Isse mateeka eikiriza engeri innha edhokupangisa obweitaka.<br />
i)<br />
ii)<br />
iii)<br />
iv)<br />
Eitaka nga lyabwananyini obuziraku ikomo.<br />
Eitaka nga lya kupangisa ekiseera ekigere.<br />
Eitaka lya Mailo nga lino liri mu Buganda era nga lirighansi gha kabaka. Abalibaaku oba abalikoleraku emirimo<br />
basasula omutemwa ogwetebwa Busulu ne’nvuujjo<br />
Eitaka eryobughangwa nga beneryo balimukikunsu okugeza nga lya kiika oba nga lyakikunsu kya’bantu<br />
abava mwiighangailala okugeza nga bwekiri mu Teso, Karamoja naghandhi ghangi nga otwoireku eitaka<br />
elyokupangisa ekisera ekigere, ghazira ngeri nnambulukufu ya bukulembeze kubiika byeitaka etereibwawo.<br />
Ghazirawo mwaganhya gubitibwamu okukyusa engeri edhobupangisa bweitaka ekyandiresewo engeri edhindhi<br />
edhokuba nheidhembe kwiitaka.<br />
Eiteeka kyelikoba<br />
a) <strong>Uganda</strong> eidhakuuma engeri kamala edhokupangisa oba okuba neitaka nga bwekirambikibwa mwiisse<br />
mateeka.<br />
b)<br />
Gavumenti eidha kulambulula engeri yebiika ebyobwananyini kubintu okusinzira kubiika byobupangisa<br />
ebiriwo olwokwenda okumalawo obwelarikilivu no’kubuzibwabuzibwa.<br />
Kino kiidha kutukibwaku oluvainhuma lwo’kulongosa mwiisse mateeka neiteeka lyeitaka okugana ebiika<br />
byobupangisa bweitaka okukyuka no’kulakulana okulambulule aghalala no’mulembe, tekinologiya, enkozesa yeitaka<br />
no,bwetavu bwweitaka, okugana okukyusa okuva mubupangisa obwe’ngeri endhala okwiila muyiindhi, okwiiza<br />
amanhi mubupangisa obweitaka obwiikirizibwa mubantu babuliidho nimunono okubona nti ghaliwo okusomesa,<br />
okwiizamu amanhi no’kwiisa ekitibwa mwiidhembe lyabakazi, abana nabantu abazira baibwe kubyeitaka.<br />
POPULAR VERSION December 2010<br />
11
SECTION<br />
4<br />
ENKOLA YO’BUPANGISA BWEITAKA<br />
Enkola yo’bupangisa bweitaka ezimbibwa kunono edhikoba nti eidha kutawo obukakafu no’bukuumi okufuna<br />
obupangisa kwiitaka, okutawo obwenkanhya no’kumalawo obusosoze mukugaba, no’bwananyini kwiidhembe<br />
lyeitaka, okukuma no’kulabilira ebyobugaiga ebyomwiitaka obwensenense, okukuma ebyobugaiga ebyobutonde,<br />
okuyamba entekate nenkyukakyuka olwokusindanwa mungeri yebyenfuna, embeera ya’bantu ne’byobufuzi.<br />
4.1 Okwawulayawula Mungeri Yo’bupangisa Obweitaka<br />
Eitaka liyinza okwawulwayawulwa mumateeka omuva engeri eibiri: engeri emanhibwa mumateeka ne’tamanibwa<br />
mumateeka mungeri yenkozesa yeitaka ekyokuboneraku eryolukale, elyobwananyinioba eriri ghansi gha gavumenti;<br />
oba mungeri eyobutono oba obungi ekitegeza nti eidhembe lili mubwiiduvu ( obwananyini obuzira kigero, mailo<br />
ne’lyekika oba ekikunsu nga kyekusa kubyobughangwa) oba elyekisera ekigere ( okupangisa ekisera ekiriku eikomo).<br />
Endawulayawula yeitaka mu <strong>Uganda</strong> tegana nkozesa yaitaka etali kwedho einnha edhogerwaku ghaitale.<br />
Eiteeka kyelikoba.<br />
a) Eiteeka liidha kubanga mungeri isatu; elyabwananyini, elyalukale ne’lyagavumenti.<br />
b)<br />
c)<br />
Buli kiika kyabupangisa bweitaka kiidha kulambululwa mubughanvu okukakasa nti buli ngeri yo’bupangisa<br />
eikirizibwa mwiiteeka eletawo obukuumi eri embeera ya’bantu mu byenfuna, mubyobutonde bwensi nhi<br />
mubyobufuzi kubeene itaka, abalikozesa na’balibaku.<br />
Gavumenti nga ebita mubitongole byayo eidha kutawo embeera etebenkeza enkozesa yeitaka eriri<br />
ghansi ghengeri dhona dhona dho’bupangisa bweitaka olwokutuka kunkulakulana etayonona itaka.<br />
Kino kiidha kutukibwaku nga ghatebwawo amateeka agagha buli kiika kyabupangisa bweitaka nga ghabawo<br />
obukakafu bwobwenkanya no’kutasa eidhembe lyabulimuntu, no’bukakafu mukugaba eitaka mubwenkanya,<br />
nokubona nti omuntu mulala tabanaitaka lingi nokutasa abaavu.<br />
12<br />
THE UGANDA NATIONAL LAND POLICY
4.2 Eitaka Lyo’bughangwa<br />
Engeri yo’bwananyini bweitaka lyobughangwa yasoka okumanibwa nga enkola ekiirizibwa mu Isse mateeka gha<br />
1995 era yaikirizibwa mumateeka. Aye entambuza yengeri eno tebaire nnambulukufu bukalamu nolwensoga eno<br />
engeri eno etwalibwa okuba enafu era eyaghansi kungeri edhindhi.<br />
Eiteeka kyelikoba.<br />
a) Gavumenti eidha kwiisa ekitibwa munkola nengeri yeitaka lyobughangwa nga egyazayaza<br />
nengerieyobwananyini obuzilaku ikomo.<br />
b)<br />
Gavumenti eidha kughandisa enkola yeitaka lyobughangwa mungeri yayo ghansi gheghandikizo lyeitaka<br />
lyobughangwa nga lyagayaga nempangisa ya mailo oba elyobwananyini obuzilaku ikomo.<br />
Okutuka ku kino ghaidha kutebwawo eghandikilo lyeitaka lyobughangwa era na’ghanagabirwanga ekyapa ekyagayaga<br />
nekyeitaka ekyobwananyini obuziraku ikomo. Olukusa lunagabibwanga okukyusa eitaka okulitola mubwananyini<br />
obwobughangwa okuliiza mu bwananyini obuziraku ikomo oba okuliiza mu bwasekinomu aye nga bwabughangwa.<br />
Okunhweza no’kwanguya enkyukakyuka munkola eyeitaka lwobughangwa nga kiyukana ne’mbeera dhabantu,<br />
ebyenfuna aghalala ne’byobusubuzi kiidha kukolebwa era no’kughandhika amateeka aganakolanga kwiiteeka<br />
lyeitaka elyobughangwa mubituundu ebyenkizo ku disitrikiti oba kwiigoloza.olukalala lwebintu nga benebyo bali<br />
mukikunsu mukitundu ekyo lwiidha kughandikibwa.<br />
Okwongera kwekyo, eiteeka era liidha kutebwawo okwnguya enkyukakyuka mwiiteeka lyeitaka lyobughangwa<br />
nga eisila litebwa ku kukyusa amateeka agafuga okugaba eitaka elyobughangwa okuva kumuntu omulala okwiira<br />
kuwundhi nga ligha ekitibwa ebitongole byobughangwa, okutawo enkola eyabafumbo okuba no’bwananyini<br />
obwaghalala kwiitaka lya’maka, okwawula eidhembe lyeitaka lyasekinomu ku eidhembe lyeitaka lyekikunsu era<br />
no’kutawo embeera eyomwenkaonkano mukugaba eitaka eriri munkola yeitaka lyobughangwa.<br />
Eiteeka lyongera okulambika engeri eyokunhweza enfuga nengema yeitaka lyobughangwa nga ebita mukusemba<br />
no’kuta munkola ebiragiro byebitongole ebifuga eitaka lyobughangwa nga kino kyakukolebwa gavumenti<br />
dhebitundu ne’bitongole byagavumenti , okukakasa obughagizi bwamateeka eri ebitongole byobughangwa nga<br />
engeri esokelwaku mukugabanhya eitaka, okulungamya enkozesa yeitaka no’kumalawo enkeyana era nokubona<br />
nti ebiragilo byebitongole byeitaka lyobughangwa lighanilira eidhembe eriri mu Isse mateeka no’buvunanizibwa<br />
obugemagana nekikula kya’bantu ekyomwenkanonkano.<br />
POPULAR VERSION December 2010<br />
13
4.3 Eitaka Lya Mailo Ne’lyobwananyini Obuziraku Ikomo<br />
Eidhembe lyamatinkanhye kukaketezo keitaka akalala kunkola eno eyeitaka elesewo kilemya munkozesa yeitaka<br />
lino. Enkolagana ghagati ghamweene itaka no’mupangisa etabwiirwatabwiirwa olwokutolawo amateeka agali gafuga<br />
ensasula yo’busulu. Kino kilesewo okugobwa kwabapangisa no’butategeragana okubitiliire.<br />
Eiteeka kyelikoba<br />
Gavumenti eidha kutawo amateeka eteme ne’mpenda edhindhi okumalawo akatubagiro no’butaisanhya<br />
obibitiliire kwiitaka lya Mailo ne’lyobwananyini obwobughangwa.<br />
Empenda edhogerwaku dhiizingilamu okutesanhya ghagati gha mwene itaka no’mupangisa, okutongoza engabanhya<br />
yeitaka no’kutereza ebyeitaka, no’kukozesa ensawo yebyeitaka aghalala nokutawo empenda edhokwiiramu okugaba<br />
eitaka.<br />
Olwokwenda okukakasa obwenkanhya, nenkola ennungamu ghagati wo’mupangisa nhi mwene itaka, okwiiramu<br />
okwekenenhya mwene itaka aziraku kabuza no’kwiiza obuyaka okweidhembe okwoyo eyeghandisa nga mwene<br />
itaka era no’kutesa mubwenkanhya ebigemagana kwiitaka biidha kwiizibwawo. Obuyambi bwo’kugondholanga<br />
ensonga bwiidha kuvanga mu kooti edhinatangawo omughendo no’mutemwa singa omupangisa nhi mwene itaka<br />
banalemwanga okwiisanhya.<br />
4.4 Eitaka Lyobwananyini Obuziraku Ikomo<br />
Ghairenga obwananyini obuziraku ikomo bwalowozebwa okuba obwananyini obwomulembe, bwabughanana<br />
olwokuba bwetagisa esente edhigheraku, okugya mu kooti, okunhyezebwa no’kughandisa. Ate era nga kizibu<br />
okubulungamya kubanga obukwakulizo bwabwo tibukyuka nambeera obutafananaku nankola eyobwananyini<br />
eriku eikomo.<br />
Eiteeka kyelikoba<br />
Gavumenti eidhatanga munkola obuyinza bwayo obwokulungamya obwananyini bweitaka obuziraku ikomo<br />
okukakasa okutambulira aghalala na’mateeka agafuga enkulakulana enambulukufu.<br />
14<br />
THE UGANDA NATIONAL LAND POLICY
Okutuka kukino eiteeka liidha kutebwawo okusiba obukwakulizo kubwananyini obuziraku ikomo nga ekigendererwa<br />
kutawo nkola nnungamu eletawo enkulakulana. Abakuumi beitaka lyobughangwa basobola okulighandisa mumainha<br />
gaibwe munkola yo’bwananyini obuziraku ikomo.<br />
4.5 Obwananyini Obuliku Eikomo<br />
Eidhembe lyobwananyini obwwitaka eliriku eikoo buva ku kyapa ekinene era ekikulu era ne’lisinga kuwa mwaganya<br />
gwokubudhama ne’nkulakulana. Okutebwawo no’kutamunkola kwa Isse mateeka gha 1995, enkola empyaka<br />
mungeri egemagana nempangisa eliku eikomo yatebwawo okusingira ilala oluvainhuma lwokusazamu obuyinza<br />
nekitibwa ekyali kighebwa obwananyini obwobughangwa . eiteeka era likiiriza okukyusa obupangisa obuliku eikomo<br />
okubwiiza mu bwananyini obuziraku ikomo.<br />
Eiteeka kyelikoba<br />
a) Entekateka eyobupangisa obuliku eikomo oba obwefananilizaku kwo’bwo eidha kughagirwa inho nga<br />
ekisumuluzo ekyokuyamba abantu okufuna eitaka elyokukulakulana mubitundu byomutawuni era<br />
nimubitundu ebirimu obwetavu bweitaka obwekanaime.<br />
b)<br />
Obupangisa obuliku eikomo bwiidha ku kyusibwanga okwiira mubupangisa obuziraku ikomo singa<br />
omupangisa wokwiitaka lyobughangwa anabanga nga afunhye endagano yobupangisa kwiitaka lye.<br />
Kino kiidha kutukibwaku okubita mu kukyusa endagano dha’bantu bona bona abalina obupangisa kwiitaka<br />
lyobughangwa nga dhiizibwa mu bupangisa obuziraku ikomo nga kino kiidha kuzingiramu abo bonka abafuna<br />
endagano dhino nga omwaka 1995 gukali kutuka, okuta eikomo kukukyusa endhagano edhafunibwa kwiitaka<br />
lyalukale okudhiiza mubupangisa obuziraku ikomo okutolaku aghataswiika myaka 99 kubana <strong>Uganda</strong> oba myaka<br />
49 kubatali bana <strong>Uganda</strong>; okughagila enkola yo’bupangisa obuliku eikomo kubwananyini bweitaka bwona bwona;<br />
okutawo emitendera egyokubitamu okwiizayo eidhembe lyobwananyini era no’kutasa eidhembe lya’bali kwiitaka<br />
mumateeka.<br />
4.6 Ebyobugaiga Byalukale Kwiitaka Lyo’muntu<br />
Ebyobugaiga byalukale ne’byo ebyobugaiga ebyaali oba ebikaali mubuyinza bwa’bantu bomukitundu nga<br />
bikozesebwa ghalala okugeza eitaka lyo’kwayiramu ebisolo, ebisolo ghebinweera amadhi, ghebagherela enku nga<br />
POPULAR VERSION December 2010<br />
15
okwo kwotaire yebayigila. Eitaka lino elindhi lyanagibwa, elindhi lyatundibwa mukumena mateeka ate elindhi<br />
lyekomezebwa abantu sekinomu bomubitundu ebyo.<br />
Eiteeka kyelikoba:<br />
a) Amateeka ne’biragiro ebiliwo ebigemagana kubintu ne’byobugaiga ebyaghalala biidha kukyusibwamu<br />
okutukana nenkozesa yeitaka etalidhulungulula ate eleta enkulakulana.<br />
b)<br />
Gavumenti nga ekolera ghalala nhi beene itaka eidha kubona nti ekakasa nti ebyobugaiga byokwiitaka<br />
nga obwananyini kubyo bwamuntu sekinomu oba bwa bantu abomukitundu (lukale) bikozesebwa<br />
mungeri etabyonona.<br />
Kino kiidha kutukibwaku okubita mukutawo engeri ne ngila edhitusa kubyobugaiga obwaghalala wona wona<br />
ghebuli; okuzimba obusobozi mubantu okutambuza ebyobugaiga obwaghalala era no’kubighandisa mumateeka.<br />
4.7 Eidhembe Kwiitaka Lyo’bughanga Obutono<br />
Eidhembe kwiitaka elyobughanga obutono na’bantu banansangwa emikuzi egisina bungi tilitebwamu kitibwa<br />
kubanga abantu bano obulamu bwaibwe no’kubawo kwaibwe kwesigame kubyobugaiga byomukitundu era emirundhi<br />
egisinga bungi beyaga mumasanganzila nga ebyobugaiga bino gavumenti ebitwaire okugeza ebifo ebyobulambuzi,<br />
ebibila, ebifo ebiyikulwamu ebyobugaiga byomwiitaka, embalama dhe nandha ne’dhe miiga. Gavumenti nga ekola<br />
nga yenne byo etawo amateeka agabifuga era emilundhi mingi gavumenti eyiita (ebinga) abantu okuva mubitundu<br />
bino nga tefiireyo kwiidembe lyaibwe okuba neitaka ghaire okubasasula.<br />
Eiteeka kyelikoba:<br />
Gavumenti nga ekozesa no’kutambuza ebyobugaiga ebyobutonde eidha kuta ekitibwa era etaase eidhembe<br />
kwiitaka lyo’bughanga obutono era neidhembe kwiitaka lyo’budhadha bwaibwe.<br />
Kino kiidha kutukibwaku okubita mukutawo eiteeka eligha ekitiibwa eidhembe lino nga ligha obukakafu<br />
obwobukuumi eri okuba okwobughanga obutono era nga lirambulula mubughanvu obukwakulizo nenkola<br />
eyokutola abantu beekika oti nikino kwiitaka olwokwendha okulikozesa mungeri eyiindhi okugeza okuleka eitaka<br />
nga lyabyabulambuzi oba nga lyakibira.<br />
16<br />
THE UGANDA NATIONAL LAND POLICY
Ensonga edhigema kungabana yebyomugaso ebiva mwiitaka lino, enkola yo’kutingoza no’kutolawo okutongozebwa<br />
no’kusasula abantu bano ababwoinebwoine no’butaali bwenkanhyamubisera ebibise byona byona biidha kuterezebwa<br />
eiteeka rligya okutebwawo.<br />
4.8 Eidhembe Lya’balunzi Kwiitaka<br />
Eitaka elyabalunzi linagibwa eviireku eitaka elye’byobulunzi okukendera era ekireteire eitaka okwononeka.<br />
Okutambulatambula kwa’balaalo kwoona kuviiremu enhombo kamala. Ebyobulambuzi obutaghawo ghalina<br />
okutandikibwawo ekinasobozwsa okuba neitaka elyokulundilaku ense nense.<br />
Eiteeka kyelikoba<br />
Eidhembe kwiitaka lya’bantu abatyama mubitundu byo’bulunzi liidha kukumibwanga gavumenti.<br />
Kino kiidha kutukibwaku okubita mukwiisawo eiteeka elinakuumanga ebyobugaiga obwaghalala ebyabalaalo nga<br />
lilaga mubulambulukufu obwananyini, enfuga era ne’ngema yeitaka lyabalaalo. Olw’kwendha okubawo okukolera<br />
aghalala okwe’byobulunzi ne’bintu ebindhi ebikolebwa kwiitaka nga ghazira nkeyana nga ebyobulambuzi<br />
ne’byobulimi, eiteeka liidhakutebwawo elinagobelerwa mukukutula eitaka mubiketezo okusinzira kubigya<br />
okulikolerwaku no’kutaasa amataka ga’balaalo obutatwalibwa. Okwiizawo eitaka elyari litwalibwa, okusasula oba<br />
okubudhamya abalaalo kumataka gaibwe agobudhadha ghekinayaganibwa nga amataka gaali gabatoleibwaku<br />
mubutali bwenkanhya nga kino kiidha kukolebwaku nga ghatebwawo no’kutegeragana okutawo ebifo byokwayilamu<br />
nengila edhigyayo.<br />
4.9 Eidhembe Lya’bakazi Na’baana Kwiitaka<br />
Ghaire nga Isse mateeka ata eisira kumwenkanonkano, eiteeka likaremereilwa okulwanisa obughangwa,<br />
obulombolombo ne’nono edhisosola abakazi kino nga kiviile kubunafu bwokuta amateeka munkola. Ebikolwa<br />
byobughangwa bikagya mumaiso okutyama kumateeka.<br />
Eiteeka kyelikoba<br />
a) Gavumenti eidha kugya mumaiso no’kutawo amateeka okutaasa eidhembe lyabakazi na’bana kubyeitaka<br />
nga basobola okulisikila no’kulifunaku obwananyini.<br />
POPULAR VERSION December 2010<br />
17
)<br />
Gavumenti eidha kutawo embeera enamalawo okusosolasosola abantu okusinzila kubutonde bwaibwe;<br />
era gavumentieidha kukakasa nti ghabawo omwenkanonkano kwiidhembe lyeitaka ghagati ghabakazi<br />
na’basadha nga bakaali kufumbiliganwa, nga bafumbilagainwa, ngo’bufumbo bugheirewo era nimukusika<br />
aghazira kubasosolamu.<br />
Kino kiidha kutukibwaku okubita mukulungamya eiteeka ne’nkola edhigemagana kubyo’busika tidhilemesa kugha<br />
bakazi na’baana itaka era no’kumalawo okutyobola eidhembe lyabakazi kwiitaka. Okwongera kwekyo , obughangwa<br />
nobulombolombo obusosola abakazi na’baana nga bwekuusa kukufuna, okukozesa no’bwananyini kwiitaka<br />
biidha kuterezebwamu, okukakasa nti eitaka lyafamire livunanazibwaku bantu bomufamire eyo bona bona era nti<br />
abakulembeze bafamire baidha vunanizibwanga kubigema kwiitaka elyo.<br />
Eiteeka lyagavumenti liidha kukyusibwamu okubonanti ghabawo obwenkanhya no’mwenkanonkano mubyo’bugaiga<br />
ebyabafumbo era amateeka kubyobusika no’kulongosa obufumbo olwokuletawo eidhembe lyabafumbo kubintu<br />
singa banabanga bafuna eitaka nga bakaali mubufumbo bwa kawundo kakubye eidhinisa. Eidhembe lya’baana<br />
kwiitaka liidha kwiizibwamu mwiiteeka.<br />
4.10 Eidhembe Lyeitaka Lya’bantu Ababudhama Mubifo Byomugwoiteko<br />
Enkola yobwananyini kwiitaka mu <strong>Uganda</strong> buletawo emiziziko mukuzimba ennumba edha’bantu abenfuna entono<br />
kubanga eitaka liliku mwene lyo. Kino kilesewo abantu okughera mubifo byo’mugwoiteko atenga ebifo bino birina<br />
obuzibu bungi inho kubitonde byensi era ne’mbeera yebyobulamu mbi. Ebifo bino byaganibwa mutawuni nhi<br />
kumbali kwa tawuni.<br />
18<br />
Eiteeka kyelikoba<br />
Gavumenti eidha tawo enkola eyo’kulungamya obwananyini kwiitaka obwabantu ababa mubifo ebyomugwoiteko.<br />
Kino kiidha kutukibwakuku nga ghetebwawo sente edhokugha abantu abab a mutawuni okufuna eidhembe kwiitaka<br />
era no’kuyamba okutawo entegeragana ghagati ghebalina obwananyini kwiitaka obughandise gavumenti na’bantu<br />
ababudhama mubifo byomugwoiteko. Ghaidha kubawo ekiragilo ekyo kwawulayawula mwiitaka eriri mutawuni<br />
nhi kumbali kwatawuni olwo kino kinhyeze obukuumi kubyenfuna mukikezo kyeitaka era kino kiidha kulungamya<br />
nokulongosa obutyamye obutambulira kumusingi gwebyobulamu, embeera enkalamu, obutonde obwokubawo<br />
ensenense ne’mbeera eri kumutindo.<br />
THE UGANDA NATIONAL LAND POLICY
4.11 Eidhembe Kwiitaka Ery’abantu Abadhogebwa<br />
Abantu abamanhibwa nga bagwa mukikunsu kya’bantu adhogebwa na’bbo nga abalina endwaire ya silimu,<br />
abaliku obulema kumibiri gyaibwe, abakaire ( abazeeyi) era na’bantu ababundhabundha munsi yaibwe. Abantu<br />
bano basobola omalibwaku eidhembe lyaibwe kwiitaka olwobwavu, okugobebwa kwiitaka, okubatundaku eitaka<br />
ne’nkola eyokusikila eitaka etaali nnungamu.<br />
Eiteeka kyelikoba.<br />
a) Amateeka ne’ntambuza yago gaidha kugha abantu abadhogebwa bona bona omwenkanonkano<br />
mukufuna eitaka, okuligaba no’kulikozesa.<br />
b)<br />
Gavumenti eidha kulungamya entunda yeitaka nga mukino erubilira okutolawo entunda yeitaka embi<br />
eletera abantu obulumi no’kweghanika emyoyo era ekakase nti eidhembe lya’bantu abadhogebwa<br />
kwiitaka likumibwa.<br />
Kino kiidha kutukibwaku okubita mukutawo eiteeka elinakumanga eidhembe lyebikunsu bya’bantu abadhogebwa,<br />
okukakasa nti abantu bano abadhogebwa bafuna eitaka, okulungamya entunda yeitaka, okukakasa nti eidhembe<br />
lye’bikunsu bya’bantu abadhogebwa likumibwa no’kutawo emisomo kiyambe ebikunsu bya’badhogebwa okuba<br />
anweevu kwiidhembe lyaibwe kubwananyini kwiitaka.<br />
Okwiiriza abantu amataka gaibwe, amayumba ne’bintu ebindhi oba okulighilira abantu ekibagwaniire no’kubudhamya<br />
abantu ababundhabundha ne’dhigya okuba edhimu kumpenda edhiidha okukolebwaku nga tubita mukutawo engira<br />
eyokwiiriza abantueitaka, okubalighilira oba okubabudhamya.<br />
4.12 Okwiiriza Abafuzi Abensikilano Ebyaibwe<br />
Mu 1993, gavumenti ya <strong>Uganda</strong> yabisa eiteeka elyokwiiriza abakolowo oba abafuzi bensikilano ebintu byaibwe<br />
kulwabantu bebatwala. Omulimo gwokwiiriza abakulembeze bensikilano gwagha aye buti ekigya mumaiso<br />
ntegeragana kubintu abakolowo byebendha babairize ayenga tibyaali mwiiteeka. Enkolagana ghagati gha’bantu<br />
abalina eidhembe nobwananyini kwiitaka na’balibudhamaku yetagisa okulambulula no’kuterezebwa.<br />
POPULAR VERSION December 2010<br />
19
Eiteeka kyelikoba.<br />
a) Gavumenti nga emazze okufuna obukakafu kunsonga dhino eidha kwiiriza abafuzi bensikilano ebintu<br />
byaibwe byona byona ebyabaghambwaku mu 1967 nga bwekiri mundagano eyakolebwa na’bafuzi bano<br />
era nga bwekiri mwiiteeka lya’bafuzi bensikilano ( okubairiza ebyobugaiga ne’bintu byaibwe ebindhi<br />
byona byona) mu kilagilo 240.<br />
b)<br />
Eitaka ne’bintu ebiliziibwa abakulembeze bensikilano kulwa’bantu bebatwala biidha kukozesebwa<br />
era no’kutambuzibwa nga ekintu kyaibwe ekyaghalala nga bikuumibwa abakulembeze abensikilano<br />
kulwa’bantu.<br />
Kino kiidha kutukibwaku okubita mukukakasa nti eitaka ne’bintu byo’mukulembeze ghensikilano nga omuntu<br />
kububwe byakwawulibwa bukalamu kwe’byo byakuuma kulwa’bantu batwala era nokubona nti batambuza<br />
omulimo gwaibwe nga abakuumi bbe bintu no’kutaasa abantu abali kwiitaka eryabailizibwa nga ghazira alibagobaku<br />
mukumena mateeka.<br />
4.13 Obuzibu Obuli Kwiitaka Lye’kibaale<br />
Ebigema kumasaaza abiri nga gano nhi ga Buyaga nhi Bugangaizi aganagibwa era nigatemebwa ku Kibaale olwo<br />
Buganda nhegeiza ne’kimu kubutaali bwenkanhya obusinga obukulu mubyafayo byeitaka. Abaganda ghaire nga<br />
tibabayo bakaalina eidhembe lyo’bwananyini kwiitaka mumasaza gano ghaire nga akalulu ka 1964 kairiza Bunyoro<br />
amasaza gano. Ate obuzibu bweyongera nga buno buva kubabudhamye ababoomoka nga bava e Kigezi ekiresewo<br />
okukontana kwiitaka nhi ghagati ghabeene itaka na’batyamye banansangwa.<br />
20<br />
Eiteeka kyelikoba<br />
Gavumenti eidha kutwala eidhala nga lyankalakalira okulinga munsonga edhebyafayo byeitaka ebitaali<br />
byabwenkanhya era kino eidha kukikola mungeri eletawo okwiisanhya no’butebenkevu ghagati<br />
gha’babudhamye na’batyamye nansangwa.<br />
Kino kiidha kutukibwaku okubita mukughayo ebintu kamala mu nsako yebyeitaka olwokulighilira beene itaka<br />
abazirawo, okufuna embalilira egema kwiitaka lyona lyona eliriku ababudhamye, okwiiriza abatyamye banansangwa<br />
eidhembe lyobwananyini kwiitaka nga tubita mukutematema no’kugabanhya eitaka era no’kutawo eiteeka elifuga<br />
ababudhamye.<br />
THE UGANDA NATIONAL LAND POLICY
4.14 Eitunzi Lyeitaka Oba Obutale Bweitaka.<br />
Obutale bweitaka butegeza enkyusa yeidhembe kwiitaka okubita mukutunda, kupangisa, kweyazikwa, kweyama<br />
nengeri edhindhi edhikyusa obwananyini. Nga otwoireku okugaba eitaka okwabuliidho, okugula eitaka nengeri<br />
yabuliidho enangu eyo’kufunamu eitaka. Akatale kona kona akaba kaliwo, kikulu inho okuba nga kakola<br />
mubwenkanhya era mubwesimbu okughagira enkulakulana era no’bwetavu bwa’bantu obwobughangwa.<br />
Eiteeka kyelikoba<br />
Gavumenti eidha kutumbula enkola eyobwenkanhya, bwesimbu era ematizza mubutale bweitaka mungeri<br />
dhona dhona edho bwananyini bweitaka.<br />
Kino kiidha kutukibwaku okubita mukughagira enkyusakyusa mwiidhembe lyobwananyini kwiitaka nga aye<br />
obukuumi bwa’bantu nebyaalo, okufuna ekitongole ekinalungamyanga akatale keitaka era no’kutawoenkola<br />
edhokukendeza ebizibu ebiva mukatale keitaka akomuliro era no’kulungamya bakayungirizi beitaka okusobola<br />
okukendeza okwebungaku nokwetuuma eitaka. Kino kiidhakusoboka nga ghatebwawo enkola ennungamu<br />
egemagana nebigema kwiitaka era no’kuterezamu kubyokughandika amataka nga bakozesa obuuma bukali magezi.<br />
Akatale kokupangisa eitaka kisumuluzzo kyakufuna itaka era no’kukulakulana.<br />
4.15 Eitaka Lyo’kusigaku Empiiya.<br />
Gavumenti nebitongole byayo elina okutawo embeera esendhasendha abasiga mpiiya abakuno na’baava endha<br />
olwokukyusa ebyenfuna. Abasiga mpiiya betaga obukakafu kwiidhembe lye’bintu neitaka lyabatamu empiiya.<br />
Eiteeka kyelikoba<br />
a) Gavumenti eidha kutondwo embeera esobola okusendhasendha abasiga mpiiya abakuno na’baava<br />
endha mubitongole ebikulu mwiighanga era nga kino kyakukolebwa;<br />
i) Ghalala na’mateeka era nenkola edhiliwo nga ghazira gwebasosoile.<br />
ii) Okusinzira kukukebera okutufu no’kweghayo munkola.<br />
b)<br />
Gavumenti eidha kutawo enkola edhinakendheza obuzibu obuyinza okuva mwiisiga lye mpiiya olwo<br />
esobole okuletawo enkulakulana wona wona.<br />
POPULAR VERSION December 2010<br />
21
Kino kiidha kutukibwaku okubita mu kutemawo empendha edho kulungamya gavumenti ne’bitongole byayo<br />
okutawo eitaka elyo’kusigaku empiiya nga kuno kwotaire okutolawo obukwakulizo bwona bwona era no’bubuguzze<br />
no’kwongera amanhi mungeri eitaka lyokusigaku empiiya gye lituka kubasizi badho. Okufuna oba okutwala eitaka<br />
kubughaze tikikola kwiitaka elyokusigaku empiiya era neidhembe lyabana <strong>Uganda</strong> kwiitaka liidha kukumibwa<br />
nailala ghekyaganibwa nga musiga mpiiya yetaga kugulabugule eitaka okuva kumuntu buntu.<br />
4.16 Enkola Edhokukuuma Eidhembe Lyeitaka<br />
Abana Ugganda abasinga bayinza obutasobola kwefunira kulwaibwe eidhembe lyeitaka mungeri dhona dhona<br />
edhobwanantini kwiitaka edhiikirizibwa mumateeka. Kyoka ate ebitongole ebikola kwiidhembe lyeitaka tibisobola<br />
kwesigibwa nti binakakasa obukuumi bweitaka lya’balikozesa no’kusingira ilala elyabbo abanafu. Okwongera<br />
kwekyo, okutawo ekikomo kyo’butono obukomebwaku mukutematema eitaka okusobola okweghala okusalasala<br />
eitaka mubuketezo obusilikitu obubitiliire mubyaalo nhi mu tawuni olwo ghabewo okukulakulana okwemulembe.<br />
Eiteeka kyelikoba<br />
a) Gavumenti eidha kutawo enkola edhikakasa nti buli mutyamye mu <strong>Uganda</strong> anhumilwa eidhembelye<br />
elyeitaka.<br />
b)<br />
c)<br />
Gavumenti eidha kusalawo obugazi bweitaka obusembayo ghansi olwokulungamya enkulakulana<br />
eyo’mutindo.<br />
Abagwiila tibaidha kughebwa idhembe kwiitaka kuswiika kumyaka 49 kwiitaka lya <strong>Uganda</strong>.<br />
Okutuka kukino, ebigema kwiitaka ne’nfuga yalyo biidha kutabikibwa mubyendhegeresa mumasomelo ga <strong>Uganda</strong>.<br />
Obuyinza bwo’kusalawo beeyi yebyeitakabwiidha kwiizibwa mubiketezo byendhawulo era nenfuga yeitaka<br />
lyobughangwa mubitundu byendhawulo eidha kwiizibwamu amaanhi. Omugaso gwebibiina mukukuuma eidhembe<br />
lyeitaka gwiisibwamu ekitibwa era no’kutawo enkola enalungamya ebyetaka mubyaalo nhi mutawuni era no’kutola<br />
eitaka kubagwiila.<br />
22<br />
THE UGANDA NATIONAL LAND POLICY
SECTION<br />
5<br />
ENKOLA YENFUGA YEIDHEMBE LYEITAKA<br />
Enfuga yeidhembe lyeitaka ezingilamu emikuutu ne’mitendela egibitwamu okutondawo eidhembe lyeitaka,<br />
okwiinhongola, okulighandhika no’kulinhweza; obukakafu bwobulungamu muntunda ne’ngula yeitaka, enkontana<br />
kubyeitaka dhikolebwaku, emisolo nesente okuva mwiitaka dhikolebwaku, era nhebigema kwiitaka bighandhikibwa<br />
era byaterekebwa. Mungeri eyo, ebyetago bya’bantu kwiitaka bikolebwaku, byailibwamu era byakuumibwa.<br />
5.1 Enfuga Yeidhembe Lyeitaka<br />
Enfuga yeidhembe lyeitaka ekooze kinene inho mukumalawo obukuumi kwiidhembe lyeitaka nga kino kisinze kuva<br />
kwiibula lyengeri enkalamu eyokukuuma ebighandhiko, matinkanhye mungeri ebigema kwiitaka gyebighebwayo,<br />
obubuguze no’bulimba aghalala neibula lyobwesigwa mukitongole ekifuga eidhembe lyeitaka. Enfuga yeidhembe<br />
lyeitaka elina okutwalibwa kubwayo etolebwe mubyobufuzi era etolebweku omukono gwabafuzi mwiighanga.<br />
Eiteeka kyelikoba:<br />
a)<br />
Gavumenti eidha kukola enkyukakyuka eyomugundo mu nfuga yeitaka olwo eletewo obulungamu<br />
no’bwangu mubyeitaka.<br />
b)<br />
Gavumenti eidhakwiisa ekitibwa munkola eyeitaka lyobughangwa era etewo engeri gyegemaganhya<br />
enkola yeitaka lyobughangwa na’mateeka.<br />
Kino kiidha kutukibwaku okubita mukwongera okwiiza obuyinza bwokufuga eidhembe lyeitaka mubitundu<br />
byendawulo era nhi mubyobughangwa, ebitongole ebifuga eidhembe no’kuletawo embeera eletera abakozesa eitaka<br />
okusingira ilala abakazi okwenhigira munfugayeitaka neidhembe lyayo.<br />
5.2 Empereza Yeidhembe Lyeitaka Eri Abantu<br />
Engeri eidhembe lyeitaka yelitusibwa ku bantu eri mungeri ibili nga no’muli okufuna era no’kulungamya enkola<br />
dhona dhona mungeri dhobwananyini dhona dhona. Enkola dheetaga okutukanhya no’mulembe era no’kutereza<br />
okusobola okweghala obubuguze nempereza etali nkalamu.<br />
POPULAR VERSION December 2010<br />
23
Eiteeka kyelikoba<br />
a)<br />
b)<br />
c)<br />
Gavumenti nga esinzira mu Isse mateeka eidha kutwala obuvunanizibwa bwokufuga no’kutambuza<br />
ensonga dheitaka.<br />
Gavumenti eidha kukyusalyusa enkola yona yona eyebyenfuga byeitaka olwokusobola okuletawo<br />
okutusa kubantu enkola ennungamu mubyeitaka.<br />
Gavumenti eidha kukakasa nti emikuutu nenkola dhona dhona edhigema kwiitaka dhiterezebwa<br />
mukugha embalilira no’kutukibwaku abantu mubwangu.<br />
Kino kiidha kutukibwaku okubita mukutawo era no’kulabilira ekitongole ekyokughandhika amataka era neidhembe<br />
lyeitaka munkola ya bwananyini kwiitaka eyobughangwa, okugondhola era no’kulondola enkyusa mubwananyini<br />
kwiitaka . era ghaidha kubawo okwekenhenhya eiteeka lya gavumenti edhebitundu olwo kuletewo no’kutondawo<br />
ebitongole ebyemalilire okutambuza ensonga dheitaka. Okuta amawoofisi mubitundu ebyendhawulo okusobola<br />
okutusa obukalamu ebigema kwiitaka kumuntu ghaghansi. Era ghaidha kubawo akakiko akakola kunsonga<br />
dhenkayana dheitaka mubuli kitundu.<br />
5.3 Okupunta No’kukebeera Eitaka<br />
Okupunta no’kukebeera eitaka bidwiire eibula lyabakoozi abatendeke, eibula lye’bikozesebwa okuyamba okukola<br />
omulimo gwo’bupunta obukalamu, enkola etaali nnungamu mugavumenti dhebitundu ekilesewo obuzibu mungeri<br />
eyokusindhikamu abakoozi abatendeke ku dhi disitrikiti, beeyi yobughanana eyo bupunta neibula lyabantu<br />
abo’kukolagana nabob. Nga oyongeire kwe’byo, engeri ensalosalo dheitaka elyobughangwa dhilina okwiisibwamu<br />
ekitibwa.<br />
Eiteeka kyelikoba<br />
Gavumenti eidha kuta amaanhi era no’kutukanhya no’mutindo enamula, ensala no’bupunta kwiidhembe<br />
lyeitaka.<br />
24<br />
THE UGANDA NATIONAL LAND POLICY
Kino kiidha kutukibwaku okubita mukugondhola era no’kutereza ebitongole byobupunta byona byona olwo<br />
kulungamya abakoozi nebeeyi yo’bupunta era no’kumanisa abantu era no’kubagha obusobozi ku kupiima<br />
no’kusalawo kwiidhembe lyeitaka. Ekighandiko kiraga nti abantu betaga okusomesebwa ku bitongole byobughangwa<br />
no’mugaso gwabapimi na’bapunta.<br />
5.4 Enkola Eyebigema Kwiitaka<br />
Ogumu kumilimo emikulu egyenkola yo’bufuzi bweidhembe lyeitaka no’kukakasa nti ebigema kwiitaka okugeza<br />
nga obunene bwalyo, ghelyaganibwa era nenfanana yalyo, ebiyinza okulivamu era enkozesa yalyo bituka kubantu<br />
mubutufu bwabyo. Era kikulu ebigema kwiitaka nga enkozesa,ebiri kwiitaka eryo, emboneka yeitaka, obungi<br />
bwabantu ne’bisolo ebiriliku, era ne’byobutonde okutegezebwa abantu. Bino bikulu inho kulwentekateka yenkozesa<br />
yeitaka era no’lwo kutereza esente edhilivamu.<br />
Eiteeka kyelikoba<br />
Gavumenti eidha kutawo era ekuume enkola eyebigema kwiitaka eyesigika, ekozesa tekinologiya owomulembe<br />
era enangu eri abantu okukozesa kulwenkulakulana yeighanga.<br />
Kino kiidha kutukibwaku okubita mukugundhawo enkola eyokughandika ebigema kwiitaka ekozesa bukalimagezi<br />
nga eno eidha kughanilira enkola ye’bigema kwiitaka era ekyusemu mwiiteeka olwokumanhisa ebya tekinologiya.<br />
Emitenmdera egyo’kutuka kukino giidha kutwaliramu okutawo omutindo no’kulongosa obukalamu ebigema<br />
kwiitaka byona byona. Enkola ye’bigema kwiitaka elina okwiinhonhokwa abantu babuli nsambo era nabakozesa<br />
eitaka.<br />
5.5 Engondhola Yenkontana Dheitaka<br />
Okubungutana ne’nkontana kwiitaka dhili kweyongela mwiighanga ate nga enkola eliwo eyokugondhola ensonga<br />
dheitaka tesobwoire kukola kunsonga dhino olwobungi bwadho obweyongera bulilukya. Ghaliwo obwetavu<br />
obwokukakasa enkola etukikaku mubiseera ennungamu ate nga tiyabughanana okulungamya obutale bweitaka,<br />
obukuumi era no’butebenkevu mukitongole kyeitaka. Okwongera kwekyo, ghaliwo obwetavu bwokwiiramu<br />
okutereza engeri era ne’ngema yenkayana dheitaka mungeri eisa ekitibwa mundhawukana ghagati ghe’nkayana<br />
dho’kwiitaka lyobughangwa ne’dho edho’kwiitaka eriri mubwananyini bweitaka obwengeri edhindhi.<br />
POPULAR VERSION December 2010<br />
25
Eiteeka kyelikoba<br />
a)<br />
b)<br />
c)<br />
Kooti dheitaka dhiidha kwiizibwawo nga dhigheireibwa ebikozesebwa okudhisobozesa okukakalabya<br />
emilimo gyadho mubuyinza obudhighebwa Isse mateeka.<br />
Gavumenti eidha kutawo obutongole mu kooti enkulu nhi mukooti ento obunakolanga kunkayana<br />
dheitaka olwokugondhola engema yensonga dheitaka mu <strong>Uganda</strong>.<br />
Enkola dho’kugemamu no’kugondhola enkayana dheitaka dhiidha kuterezebwa olwokwanguyiriza<br />
engema yenkayana dheitaka etaali yabeeyi bughanana.<br />
Kino kiidha kutukibwaku okubita mukwiizawo kooti dheitaka edhiziramu bungodyooli bwankola dhamateeeka<br />
enzibuedhili mukooti dha’mateeka edhabuliidho, nga dhilina amateeka amalungamu agafuga enkola dhadho era<br />
nengema yenkayana dheitaka eidha kutebwawo. Kwiitaka elyobughangwa, ekitibwa kiidha kwiisibwa munono<br />
nansangwa edheira era nenkola mukugema no’kumalawo enkayana kwiitaka. Engeri eyindhi eyokumalawo enkayana<br />
dheitaka kiringililwa inho ekighandiko ekyenkola yeitaka mwiighanga.<br />
5.6 Enfuna Yesente Kwiitaka<br />
Okwiiza enkola yenfuga yeitaka mubitundu byendawulo okwakolebwa eiteeka lyeitaka akatundu 227 era neiteeka<br />
lya gavumenti yebitundu akatundu 300 mu mwaka 2003 kutonzewo omwaganya gwokukola era okufuna sente<br />
kwiitaka okubita mumisilo, obusulu, sente edhiva mubupangisa era no’kubita mumirimo egyigema kwiitaka gyona<br />
gyona. Okughagira no’kutereza engeri eitaka gyerivamu sentekikulu inho..<br />
Eiteeka kyelikoba:<br />
Gavumenti eidha kuta amanhi mubitongole ebifuga eitaka olwokuletawo enkola eyokufuna no’kukola sente<br />
kwiitaka.<br />
Kino kiidha kutukibwaku okubita mu kwiiramu okulingilira no’kwekebedhaeiteeka lyo’musolo kwiitaka olwokusobola<br />
okutondawo engira edhindhi edhokufunamu sente okuva mwiitaka. Okulondhola enkola yebitongole ebyaghebwa<br />
okusoloza sente edhiva mwiitaka kiidha kuyamba okukendeza kukwonona eitaka no’kufirizibwa. Amanhi<br />
26<br />
THE UGANDA NATIONAL LAND POLICY
ge’bitongole byeitaka ebyaghansi gaidha kusimbibwa kunkunganhya yasente nhenkozesa yadho era no’mutemwa<br />
kwiitaka okubita mugavumenti dhebitundu. Okukakasa enkulakulana mukitongole kyeitaka ghaidha kubawo<br />
engabana yesente edhiva mwiitaka ennungamu mu bitongole byona byona ebighereza abantu ku byeitaka.<br />
POPULAR VERSION December 2010<br />
27
SECTION<br />
6<br />
Enkozesa Yeitaka Nhe’fuga Yalyo<br />
<strong>Uganda</strong> elina ekizibu oba ekisomoza ekyeibula lyentekateka eyenkozesa yeitaka era nenkola eyokukuuma ebiragiro<br />
byenkozesa yeitaka, okumeruka kwo’butawuni, engema embi eyebyobutonde, okwonona no’kukozesa obubi<br />
ebyobugaiga ebyobutonde. Okwongera kwekyo, enkozesa yeitaka era nengema yalyo bibita mumitendhelaegibitiliire<br />
obungi kyoka nga buligumu gugema akasonga kalalakalala era nga kino kiretawo obutagemagana mungeri<br />
gyebakakalabyamu egyaibwe . era nabwekityo kumikuzi kamala ghabairewo okudhobonkana nokwiira mumilimo<br />
mubitongole era no’butagemaganma ghagati gha’bantu ne’bitongole ebyendawulo ebikola kwiitaka. Obuzibu<br />
buli kunkola ye’kitongole ekitaghagila enkulakulana yeitaka ekiremesa enkola ennungamu nenfuga enkalamu<br />
eye’byobugaiga bwomwiitaka. Enkola enho eta eisira kunfuga yeitaka, enkozesa yalyo era nenkola yekitongole<br />
kyeitaka.<br />
Eiteeka kyelikoba:<br />
a)<br />
b)<br />
Gavumenti eidha kukakasa nti ebyobugaiga bwomwiitaka bukozesebwa era bugemebwa mungeri<br />
ennungamu obukalamu.<br />
Gavumenti eidha kuta munkola enkola etegerekeka obukalamu okukuuma no’kulabirila ebyobugaigga<br />
obwomwiitaka.<br />
Kino kiidha kutukibwaku okubita mukutawo omutindo kunkozesa yeitaka era no’kukyusiza ilala enkola yenfuga<br />
yenkozesa yeitaka nga kwotaire okutendeka, okusindika ababalilizi abatendeke kubyeitaka era no’kwiiramu<br />
okwekenhenhya enkola dhona dhona edekuasa ku nkozesa yeitaka okusobola okuletawo okugemagana neiteeka<br />
lyeitaka elyighanga.<br />
6.1 Okutekateka No’kulungamya Enkozesa Yeitaka<br />
Okutegeka eitaka mubuliwo kikulu inho mubulingeri yona yona eyobwananyini kwiitaka mumazima neidhala<br />
elisokebwaku munfuga yenkozesa yeitaka kuba kisobozesa gavumenti yaghagati neyebitundu, na’bantu sekinomu<br />
okusalawo tibukali ekyokukola okweyongerayo no’kukulankulana mukitongole kyeitaka mubitundu byona byona.<br />
28<br />
THE UGANDA NATIONAL LAND POLICY
Ebikozesebwa ebisokelwaku mu ntekateka eyokutegeka ebyeitaka mu <strong>Uganda</strong> tibisobwoile kutugha nkola nnungamu<br />
okuyamba okutekateka kwiidhala lyeighanga oba nhi mubiketezo ebyendawulo era no’kuta munkola entekateka<br />
mu bitundu bye byaalo. Nga oviire kwekyo, obukiko obutekateka obwaghansi buliidho tibubaire nabyetagisa ghaire<br />
obusobozi okutekateka oba okuta munkola entekateka edhiba dhikakasibwa. Ghaliwo olukonko olubba ghagati<br />
ghe’ntekateka eyenkozesa yeitaka, okuta munkola entekateka enho era no’kulungamya enkozesa yeitaka. Okugaita<br />
kwekyo, ghazira nkola emanhibwa nnungamu elaga engeri eyokugemamu enkayana dheitaka.<br />
Eiteka kyelikoba<br />
a)<br />
b)<br />
Gavumenti eidha kukakasa nti ebyobugaiga ebyobutonde bikozesebwa era bigemebwa mungeri<br />
enkalamu etabyonona okusobola buti ne’mirembe egiidha,<br />
Gavumenti eidha kwekenhenhya era etereze enkola yentekateka yenkozesa yeitaka yona yona era<br />
no’kugilungamya.<br />
Kino kiidha kutukibwaku okubita mukulangilira nti eighanga <strong>Uganda</strong> lyona lyona lyakutekeratekeramu ebigema<br />
kunkozesa yeitaka nenkulakulana, okutawo ebigobeelerwa nga bawula ebiketezo era no’kuletawo okugondera<br />
ebiragiro ebifuga enkozesa yeitaka no’mutindo gwalyo mubyaalo nhi mubibuga. Okwongera kwekyo, entekateka<br />
yeighanga enene eidha kuzingiramu entekateka yenkozesa yeitaka. Ghaidha kubawo okwekenhenhya era<br />
no’kukyusa mumateeka okukakasa nti amateeka tigakontana naiteeka lyeighanga kwiitaka. Ekikulu mukuletawo<br />
bino nokusomesa era no’kutendeka abantu mubitundu ebyendawulo kunkozesa yeitaka, entekateka era nengema<br />
yalyo.<br />
6.2 Omutindo Gweitaka Ne’miganulo Gyalyo<br />
Okwonona no’kufa kwo’mutindo gweitaka ne’kimu ku bizibu ebinene mukitongole kyeitaka. Kino kiviireku<br />
engema yeitaka era nenkozesa yalyo embi, eilungu eliidhye olwe’nkyukakyuka mumbeera yo’bwiire, okutyobola<br />
no’kwonona eitaka era na’madhi era neibula lyebikozesebwa okughagira emilimo gyendawulo nailala mubyobulimi<br />
no’bulunzi. Ghaliwo obwetavu obwekitalo obwokukakasa omutindo gweitaka nempenda edhendawulo okukyusa<br />
engeri ebintu gyebiri buti.<br />
POPULAR VERSION December 2010<br />
29
Eiteeka kyelikoba<br />
Gavumenti eidha kutawo enkola mubitongole eyokwiizawo, okukuuma era no’kulondola omutindo era<br />
ne’miganulo egye’byobugaiga bwomwiitaka.<br />
Kino kiidha kutukibwaku okubita mukwiiza obuyaka no’kukuuma omutindo gwe’byobugaiga bwomwiitaka<br />
okubita munkozesa yeitaka era ne’nkuuma yalyo ennungamu. Engeri dhiidha kutebwawo okusobola okulekeza<br />
okukutulakutula mwiitaka, okulungamya engeri ebikaba ebiva mumakolero gye bigemebwamu, okuta eikomo<br />
kukwonona eitaka era nokughagira abantu okuzimba mubifo ebyekibuga. Okugha abantu obuyinza na’maanhi<br />
okubita mumisomo era nhi mukwenhigira mungeri enkalamu edhokukozesamu eitaka.<br />
6.3 Ebyobugaiga Obwomwiitaka Ne’byobutonde<br />
<strong>Uganda</strong> erina ebizibu ebigema kubyobutonde kamala nga bino bizingiramu okwonona emiganulo gyebyobugaiga<br />
byobutonde nga ebibira, ebisolo byomunsiko, ebibali, kubusozi ghaigulu, enandha nemigga, embalama dha’madhi<br />
nga kwotaire okwonona eitaka, obwengula era na’madhi. Ghaire nga amateeka ne’biragilo ebigema kunsonga dhino<br />
biriwo, kibaire kizibu inho okubita munkola olwemisoso egyetoloire engema era ne’nsalawo kubintu ebigema<br />
kukitongole kyeitaka.<br />
Eiteeka kyelikoba<br />
a)<br />
b)<br />
c)<br />
Gavumenti eidha kukakasa nti ebyobugaiga ebyobutonde bikozesebwa era bigemebwa mungeri<br />
enkalamu etabyonona okusobola okugasa no’kuganula buti ne’mirembe egiidha.<br />
Gavumenti eidha kwongera amaanhi munkolayengema nenfuga yebyobutonde nga eyongera ammnhi<br />
muntekateka, ebiragiro ne’nondola ye’byobutonde nga kwotaire okwenigira mubintu kwabuli<br />
gwekigemaku munfuga ye’byobugaiga bwobutonde.<br />
Gavumenti eidha kukakasa nti enkozesa dhona dhona edheitaka dhitukana nentekateka dhenkozesa<br />
yeitaka era ne’nono dhe’ngema yebyobutonde nga ozingiremu obukuumi kwiitaka na’maadhi era<br />
nengema yabyo.<br />
30<br />
THE UGANDA NATIONAL LAND POLICY
Kino kiidha kutukibwaku okubita mukutawo ebisendhasendha abantu okwenhigila mukukuuma eitaka lya<br />
bulimuntu era no’kulabilira ebyobutonde ne’bisolo. Kino era kiidha kutwaliramu okutawo enkola eyokugabana<br />
obuvunanhizibwa ghagati ghe’bitongole ebifuga ebyobugaiga bwomwiitaka, abobuyinza era na’bantu bona bona<br />
abaghansi.<br />
6.4 Ebifo Ebisenzebwa Abantu<br />
<strong>Uganda</strong> ezila iteeka lifuga bantu bwebazimba era ghebaba. Engeri endhu no’bubudhamu bwabantu gyebimerukawo<br />
(mubyaalo era nhi mutawuni) etaghanizibwa eibula lyentekateka ennungamu efuga okuzimba nga kuno kwotaire<br />
enkulakulana eyekibwatukila era etali muntekateka mutawuni mumulembe guno gwo’kuzimba obutawuni ne’bibuga,<br />
ghaliwo okuzimba amayumba agatalikuntekateka nga bweeri, eibula lyebintu ebisokelwaku era nengudo, obuyumba<br />
obubi era no’kwonona eitaka ne’byobutonde ebyetoloire nga ebibali, obusozi era ne’mbalama dhe’nandha<br />
edhendhawulo.<br />
Eiteeka kyelikoba<br />
Gavumenti eidha kuyiya era etewo eiteeka elifuga engeri abantu gyebatawo ennumba era neiteeka elifuga<br />
emmeruka yo’butawuni okusobola okuletawo entekateka ennungamu kulwe’nkulakulana etegerekeka.<br />
Kino kiidha kutukibwaku okubita mukutawo enkola enambulukufu efuga engeri amayumba gabantu<br />
gyegazimbibwamu, okutawo eiteeka elifuga emmeruka yo’butawuni era no’kukakasa nti ghatebwawo ebiragiro<br />
ebirina okugoberelwa munkozesa yeitaka olwokuletawo entekateka enkalamu no’kutuusa ebintu kubantu. Amateeka<br />
agatukiliire gaidha kutebwawo okutereza no’kufuga ebyobulimi mu matawuni.<br />
6.5 Ebyobulimi<br />
Mu <strong>Uganda</strong> ebyobulimi bikolebwa kumutindo gwaghansi era kitono inho. Eitaka elyokulimiraku mu <strong>Uganda</strong><br />
tilikozeseibwa bukalamu nga bwekisaniire. Enhima embi dhiviireku okwongera okwonona eitaka okubita mu<br />
kwalala kwamukoka neitaka okughamu ebilisa, okutema emiti no’kwonona amadhi. Amani geitaka okuvamu ebintu<br />
era na’manhi galyo okuzala ebyobulimi bikaali kutegerebwa bulungi. Kino kikifiire ekizibu einho okukozesa eitaka<br />
obukalamu.<br />
POPULAR VERSION December 2010<br />
31
Obwetavu bwokwawula eitaka lyo’kulimilamu okusobola okufuna enimilo kwiitaka, obungi bwabantu obubitiliire<br />
mubitundu ebindhi buleteire eitaka okukutulwakutulwamu mubitundhu ebindhi,okukozesa eitaka nga tiliwumulamu<br />
bikoozesa kinene mukulemesa enkulakulana. Obukuumi bwo’bwananyini kwiitaka ne’kimu kubizibu abakazi abalimi<br />
bwebalina. Ate nga ke’kisembayo, <strong>Uganda</strong> ezila itaka lyabulimi.<br />
Eiteeka kyelikoba<br />
Gavumenti eidha kulungamya enkozwsa yeitaka na’madhi agebyobulimi nga ekolela ghalala neiteeka elifuga<br />
ebyobulimi mwiighanga.<br />
Kino kiidha kutukibwaku okubita mukutawo eiteeka eilambulukufuelifuga ebyobulimi mwiighanga nga liidha<br />
kuzingilamu okusala ebiketezo ebyokulimilamu, okunhweza obuyinza kwiitaka elyo’kulimilaku, engema enkalamu<br />
eyamadhi, eitaka ne’byobugaiga byomwiitaka olwkwongera amaanhi mubyobulimi era nhimumpandhisa yeitaka.<br />
6.6 Okukyuka Kwe’mbeera Yo’bwiire<br />
<strong>Uganda</strong> yo yatandhika ila okubona bona olwokukyuka kwe’mbeera yo’bwiire. Ensonga edha’manhi edhetaga<br />
okulowoozaku mu <strong>Uganda</strong> dhizingiramu okutema ebibira, okwonona ebibali neitaka era nentekateka embi<br />
eyenzimba yennhumba. Okwononeka kwe’byobutonde nagazibu agandhi agaleteire abantu okubundhabundha nga<br />
baava mukifo ekilala okugya mukindhi nga banonhya embeera enkalamu.<br />
Eiteeka kyelikoba<br />
a)<br />
b)<br />
c)<br />
Gavumenti eidha kulongosa enfuga ye’byobutonde ne,byobugaiga ebyobutonde muntegeka yayo<br />
eyokumalawo ebizibu ebiva munkyukyuka ye’mbeera yobwiire.<br />
Gavumenti eidha kutawo enkola eikiliziganhya nentekateka ya’maghanga agendha edhokufuga<br />
no’kugemamu enkyukakyuka mumbeera yo’bwiire.<br />
Gavumenti eidha kutema empendha edhokukendeza oba oli awo no’kumalawo ebizibu ebiva<br />
munkyukakyuka yembeera yo’bwiire.<br />
32<br />
THE UGANDA NATIONAL LAND POLICY
Kino kiidha kutukibwaku okubita mukutawo enkola enata eikomo ku byoosi, okuta amanhi mukwenigira mukukomya<br />
ebiva mu kukyukakyuka kwe’mbeera yo’bwiire kino nga kyakutereza enkozesa yebyobugaiga byomwiitaka kino<br />
kisembebwa ensomesa ya’bantu kukufayo era nokufuga ebiva mu kukyuka kwe’mbeera yo’bwiire.<br />
6.7 Ebitongole Ebyokufuga No’kugema Eitaka<br />
Enfuga era ne’ngema enkalamu eyenkozesa ye’byobugaiga bwomwiitaka ebyobutonde tesobola kufunhwa<br />
okutolaku nga ghabairewo okutereza mubitongo ne’ntambuza ye’nsonga dhininhye enkandhaigo olwebitongole<br />
ebibitiliire obungi nga buli kimu kirina obuvunanizibwa bwakyo kungema yeitaka nga kino kiresewo okukontana<br />
mubuyinza ate ngaghazira nnono dhakugobelera.<br />
Eiteeka kyelikoba<br />
Gavumenti eidha kutawo enkola etabaganhya ebyobukuumi ne’ngema enkalamu eyebyobugaiga bweitaka<br />
obwobutonde.<br />
Kino kiidha kutukibwaku okubita mukwekenhenhya amateeka no’kutereza obuyinza obwobutongole obwendhawulo<br />
obugherebwa obuyinza kukufuga ebyobugaiga ebyomwiitaka. Kino kizingiramu okutondawo enkola ennungamu<br />
edhokufuga eitaka mungeri yademokulasiya.<br />
POPULAR VERSION December 2010<br />
33
SECTION<br />
7<br />
ENKOLA YE’BIKETEZZO NE’YAMAGHANGA AGENDHA<br />
EYOKUTA MUNKOLA<br />
Enkola enho egema kunsonga edhokutamunkola obuvunanizibwa bwe’kiketezzo era na’maghanga gendha kwiitaka<br />
eligema ku <strong>Uganda</strong> era no’bwetavu bwokutereza eiteeka lyeitaka . era kikola kubwetavu bwokutereza mumateeka<br />
geighanga okukakasa nti gagemagana neiteeka lyeitaka. Lifa nhi kunfuga ye’byobugaiga obuli kunsalosalo<br />
dhamaghanga agendhawulo era ne’ntambula ya’bantu okuva kunsalosalo endhala kuyiindhi.<br />
Kigema kukubalilira okutamunkola eiteeka lyeitaka mwiighanga, okwenhigilamu kwabuli ghekigemaku, okusomesa<br />
abantu kwiiteeka lyeitaka, okulondhola, okukebeera era no’kufa kuntukiriza yeiteeka lyeitaka.<br />
34<br />
THE UGANDA NATIONAL LAND POLICY
UGANDA LAND ALLIANCE<br />
Block 29, Plot 1521, Mawanda Road. P.O. Box 26990 Kampala,<strong>Uganda</strong>.<br />
Tel: 256 414 540 038 Fax: 256 414 540 048<br />
Email: ula@ulaug.org Website: www.ulaug.org