11.11.2014 Views

EKIGHANDHIKO EKIGEMA KWIITAKA - Uganda Land Alliance

EKIGHANDHIKO EKIGEMA KWIITAKA - Uganda Land Alliance

EKIGHANDHIKO EKIGEMA KWIITAKA - Uganda Land Alliance

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

<strong>EKIGHANDHIKO</strong> <strong>EKIGEMA</strong> <strong>KWIITAKA</strong><br />

POPULAR VERSION<br />

DRAFT FIVE<br />

December 2010<br />

Supported by<br />

TRANSLATION IN LUSOGA


TABLE OF CONTENTS<br />

1.0 Okwandula..................................................................................................................................................... 1<br />

2.0 EKITONGOLE KYEITAKA MUBYENKULAKULANA BYE’GHANGA........................................................ 4<br />

2.1 Obwananyini Kwiitaka Nenkozesa Eyobyobugaiga Obwomwiitaka Nga Titubyoinoine.... 4<br />

2.2 Entabaganhya Eyekitongole Ekyebyeitaka Ne’bitongole Ebindhi Ebyenkulakulana.......... 4<br />

3.0 Enkola Ya Isse Mateeka........................................................................................................................... 6<br />

3.1 Obwananyini Obutetengereire...................................................................................................... 6<br />

3.2 Amaanhi Ago’kufuna Eitaka Mubughaze................................................................................... 6<br />

3.3 Enkozesa Ne’nkulakulanhya Yeitaka............................................................................................ 7<br />

3.4 Omusolo Gweitaka......................................................................................................................... 7<br />

3.5 Anakumanga Ebyobugaiga Ebyobutonde Kulwabantu Babulidho......................................... 9<br />

3.6 Eiteeka Lya Gavumenti Neitaka Lya’bantu................................................................................. 9<br />

3.7 Ebyobugaiga Ebiyikulwa Mwiitaka Na’mafuta........................................................................... 10<br />

3.8 Obupangisa Bweitaka Mu <strong>Uganda</strong>............................................................................................... 11<br />

4.0 ENKOLA YO’BUPANGISA BWEITAKA........................................................................................................... 12<br />

4.1 Okwawulayawula Mungeri Yo’bupangisa Obweitaka................................................................ 12<br />

4.2 Eitaka Lyo’bughangwa................................................................................................................... 13<br />

4.3 Eitaka Lya Mailo Ne’lyobwananyini Obuziraku Ikomo............................................................ 14<br />

4.4 Eitaka Lyobwananyini Obuziraku Ikomo.................................................................................... 14<br />

4.5 Obwananyini Obuliku Eikomo..................................................................................................... 15<br />

4.6 Ebyobugaiga Byalukale Kwiitaka Lyo’muntu............................................................................. 15<br />

4.7 Eidhembe Kwiitaka Lyo’bughanga Obutono............................................................................. 16<br />

4.8 Eidhembe Lya’balunzi Kwiitaka................................................................................................... 17<br />

POPULAR VERSION December 2010<br />

i


4.9 Eidhembe Lya’bakazi Na’baana Kwiitaka.................................................................................. 17<br />

4.10 Eidhembe Lyeitaka Lya’bantu Ababudhama Mubifo Byomugwoiteko................................. 18<br />

4.11 Eidhembe Kwiitaka Ery’abantu Abadhogebwa........................................................................ 19<br />

4.12 Okwiiriza Abafuzi Abensikilano Ebyaibwe............................................................................... 19<br />

4.13 Obuzibu Obuli Kwiitaka Lye’kibaale.......................................................................................... 20<br />

4.14 Eitunzi Lyeitaka Oba Obutale Bweitaka.................................................................................... 20<br />

4.15 Eitaka Lyo’kusigaku Empiiya....................................................................................................... 20<br />

4.16 Enkola Edhokukuuma Eidhembe Lyeitaka............................................................................... 22<br />

5.0 ENKOLA YENFUGA YEIDHEMBE LYEITAKA........................................................................................... 23<br />

5.1 Enfuga Yeidhembe Lyeitaka........................................................................................................ 23<br />

5.2 Empereza Yeidhembe Lyeitaka Eri Abantu............................................................................... 23<br />

5.3 Okupunta No’kukebeera Eitaka.................................................................................................. 24<br />

5.4 Enkola Eyebigema Kwiitaka........................................................................................................ 25<br />

5.5 Engondhola Yenkontana Dheitaka............................................................................................. 25<br />

5.6 Enfuna Yesente Kwiitaka.............................................................................................................. 26<br />

6.0 Enkozesa Yeitaka Nhe’fuga Yalyo................................................................................................... 28<br />

6.1 Okutekateka No’kulungamya Enkozesa Yeitaka....................................................................... 28<br />

6.2 Omutindo Gweitaka Ne’miganulo Gyalyo................................................................................. 29<br />

6.3 Ebyobugaiga Obwomwiitaka Ne’byobutonde........................................................................... 30<br />

6.4 Ebifo Ebisenzebwa Abantu.......................................................................................................... 31<br />

6.5 Ebyobulimi...................................................................................................................................... 31<br />

6.6 Okukyuka Kwe’mbeera Yo’bwiire............................................................................................... 32<br />

6.7 Ebitongole Ebyokufuga No’kugema Eitaka.............................................................................. 33<br />

7.0 ENKOLA YE’BIKETEZZO NE’YAMAGHANGA AGENDHA EYOKUTA MUNKOLA............................. 34<br />

ii<br />

THE UGANDA NATIONAL LAND POLICY


Okwandula<br />

Eitaka ne’kyobukombe ekisinga bukulu okusingia ilala kubanga lye tubaku, lighanilira ebyobutonde ebindhi nga<br />

kwotaire okuvamu ebyobugaiga ebizala obugaiga obundhi. Eitaka kyabukombe ekiwula kubindhi ate nga omuntu<br />

asobola okulikozesa ghaire okulitunda, ikulu inho mukuzala ebikola ate era ne’kisokelwaku kubyobusika bye’ghanga.<br />

Eitaka nsonga nkulu inho munsambo dha’bantu ilala nga tulingilire ebyafayo bya lyo, era ne’byobughangwa<br />

ebiligemaku. Eitaka ne’lyola ebyendikiriza bya’bantu bona bona buli mwiighanga lyona lyona. Era eitaka ne’mpagi<br />

lughaga kukubawo kwo’muntu era ne’nkulakulana ye’ghanga.<br />

Ebizibu ebigemagana neitaka mu <strong>Uganda</strong> bivila ilala mubyandha bya ba magulu meru (abazungu) abantu<br />

ghebatolebwaku eidhembe lyaibwe kwiitaka nailala elyensikilano awo ni engeri edhindhi edabwananyini kwiitaka<br />

abantu dhebatamanaku ghhaire okutegela dhagundwawo era dhayandulwa. Ghano ghebatandikila obwananyini<br />

kwiitaka obwa Mailo, obupangisa obuliku eikomo era no’bwananyini obuzilaku ikomo. Engeri dhino empyaka<br />

edhobwananyini kwiitaka dhaletawo amateeka neidhembe eyaka kwiitaka eliriku obukumi okusinga kwiidhembe<br />

eikaire. Ekyokuboneraku, kwiitaka lya Mailo ghabawo engemagana ghagati ghamwene itaka no’mupangisa,<br />

kubupangisa obuziraku ikomo endagano dhatebwawo, atenga kubupangisa obuliku eikomo ekisera kyagerwa.<br />

Mungeri dhino dhona dhona, mwene itaka asokelwaku obuyinzabwe era neidhembelye lyakendezebwa inho.<br />

Ebyava mwe’byo ghaigulu no’kubungutana no’kukontana kubyeitaka okufundikiire eghanga, abantu kamala<br />

okubingibwa kwiitaka na’bandhi ababire benhe itaka okunagibwa. Ebigema kwiitaka era byeyongeire okuzibughala<br />

ebyobugaiga byomwiitaka na’mafuta bwebivumbwirwa mubitundhu bye’ghanga ebigheraku ebyendhawulo kyoka<br />

nga ate no’kweyongera kwo’bungi bwabantu kulese okusoghanila eitaka eitono eliriwo. Enfuga yeitaka eliwo buti<br />

elaga nga eitaka tibalikozeisa bukalamu ate nga nengema yalyo ezila bulungamu bwa gavumenti ekilesewo vulugu<br />

nhi nhyonhyo munkozesa era nengema eyo kyobukombe kyeitaka.<br />

Enfuga nengema yeidhembe lyeitaka yona efunhye okusomozebwa okwensambo kamala ekileteire eitaka obutagha<br />

miganulo bulungi nga bwekigwana. Ebitongole ebikola kwiitaka tibifunhye mpiiya dhetagisa obubuguze bwona<br />

kamala ate nga neibula lyo bumanhi obwendebwa ne’bimu kubileteire abantu obutesiga bitongole ebikola<br />

kwiitaka.<br />

Nga engeri yo’kulwanisa ebyogelwaku ghaigulu, ebidhubo ne’bilowoozo byabantu byasolozebwa bisobole<br />

POPULAR VERSION December 2010<br />

1


okukubizibwaku ebilowoozo. Era mungeri eyo bingi biidhye nga bighandikibwa okutusa ekighandiko ekikumbanhya<br />

ebidhubo byona byona bwekyaghandhikibwa era nhikitesebwaku mulukungana isoloza olwe’bigema kwiitaka<br />

ti bakaali kuligha ba minisita. Mungeri yona yona ebidhubo ne’biteso bya’bantu babulidho, ebyabasubuzi, aba<br />

buli disitrikiti, ebya bobughangwa era ne’bya bantu bona bona mu <strong>Uganda</strong> abalina endowooza edhendawulo bya<br />

kunganizibwa byaghandikibwa mwiiteka lyeitaka mwiighanga.<br />

Ekigendelerwa kyeiteka linho kili nti okukozesa eitaka ne’byobugaiga ebyomwiitaka obukalamu tusobole<br />

okuletawo enkyukakyuka mubyenfuna ni mubantu ba <strong>Uganda</strong>.<br />

Ekilubilirwa kyeiteka lyeitaka mu <strong>Uganda</strong> no’kukakasa no’kufuna enkozesa yeitaka enungamu ezilamu<br />

kusosola era no’kukozesa obukalamu eitaka lya <strong>Uganda</strong> ne’byobugaiga ebirilimu okusobola okulwanisa<br />

obwavu, okutondawo obugaiga era no’kuletawo enkulakulana.<br />

Ebigendelerwa byeiteka lyeitaka mu <strong>Uganda</strong>.<br />

(i)<br />

(ii)<br />

(iii)<br />

(iv)<br />

(v)<br />

(vi)<br />

(vii)<br />

2<br />

Okubugula no’kusukunda omugaso gweitaka mukuletawo omuzindo gwenkulankulana, okutonda<br />

obugaiga era no’kulwanisa obwavu mu <strong>Uganda</strong>.<br />

Okugemaganhya endowooza ne’nsonga edhendawulo edhigema kungeri dho’bwananyini bweitaka mu<br />

<strong>Uganda</strong> olwo ghebewo okwiisanhya no’bukumi munkozesa no’bwananyini kwiitaka.<br />

Okwiinongola emisoso n’ebizibu ebiri mu Isse mateeka era ni mumateeka agagema kwiitaka okusobola<br />

okuletawo enfuga nenkuuma yeitaka enungamu.<br />

Okulinga munsonga edhebyafayo byeitaka, ebyo’bwananyini bweitaka era no’kusosola mu bantu<br />

kubyo’bwananyini nga basinzila ku ngeri ne’kikula kya’bantu, eidhini, obughangwa no’buzalilanwa,<br />

ne’bindhi okusobola okuletawo enkulakulana wona wona.<br />

Okukyusamu era no’kutereza enfuga yeidhembe lyeitaka okusobola okukakasa obulungamu era no’bwamufu<br />

mungeri eyo’kukozesamu eitaka.<br />

Okukakasa nga ebyobutonde era no’bukombe obwobutonde bukozesebwa era bukuumibwa bukalamu<br />

okusobola okuletawo enkulakulana mu <strong>Uganda</strong>.<br />

Okukakasa nga engeri abantu gyebazimba era no’kuba aghantu etegekebwa mungeri etakosa<br />

THE UGANDA NATIONAL LAND POLICY


(viii)<br />

butonde,mungeri eikirizibwa era esobola okuletawo enkulakulana mungeri edhendawulo.<br />

Okugemaganhya amateeka gona gona agagema kwiitaka no’kuta amanhi mubitongole bya gavumenti<br />

ne’byobughangwa okusobola okugema eitaka no’bugaiga obulilimu obukalamu.<br />

Enono edhilungamya eiteeka lyeitaka mu <strong>Uganda</strong>.<br />

(i)<br />

(ii)<br />

(iii)<br />

(iv)<br />

(v)<br />

(vi)<br />

(vii)<br />

(viii)<br />

(ix)<br />

(x)<br />

Eitaka kirabo kyabutonde eri abanauganda bonabona okubanakyo,nga kyaibwe nga bakyeyagaliramu nga<br />

bakikozesa okwekulakul;anhya sekinomu oba nga bali mukibondo.<br />

Eiteeka kubyeitaka lilina okutawo obukakafu nga liraga engeri yo’kuba neitaka eryobwananyini era<br />

no’kutawo empenda edenkalakalira engeri omuntu atali muna<strong>Uganda</strong> bwalina okufunamu eitaka.<br />

Eitaka lirina okukozesebwa mungeri eggasa nga tiryononeka lisobole okwongera amaani mubyenkulakulanaate<br />

nga bbeeyi yaalyo esigala nga ya mutindo.<br />

Eitaka kyabugaiga ekyobutonde ekikusike nga ne’kyetolorelwako enkulakulana ya <strong>Uganda</strong> era nga enkozesa<br />

yaalyo nenkulakulana erina okuba nga ne’dhimu kungeri edimalawo obwavu.<br />

Eiteka lyeitaka lirina okutangira ebizibu byona byona ebyekusa kwiitaka nga bizingiramu embeera<br />

dha’bantu babulidho, obughangwa, ebyenfuna ne’byobufuzi.<br />

Okufuna nokugaba eitaka birina okukolebwa no’bwenkanhya nga tilisosola mubantu okusinzila kubutonde<br />

bwaibwe.<br />

Enkozesa ye’byobugaiga obwomwiitaka erina okuletawo enfuga eya demokulasiya nga ataawo engeri<br />

edhokugondola obutaisanhya ne’nkayana kubyeitaka.<br />

Enkozesa ye’byobugaiga ebyomwiitaka erina okumalawo ebizibu ebiva munkozesa embi eyebyobutonde<br />

bwensi, era no’kwiizamu obugimu mwiitaka.<br />

Eiteka lyebyeitaka lirina okulungamya amateeka ne’nkola mubitongole byona byona ebyenkulakulana.<br />

Ebibiina ebyabantu ba buliidho, ebibiina bye madhini, ebyobughangwa ne byanekolera gyange birina<br />

okulkolera aghalala ni gavumenti okutuuka ku birubirilwa, nebigenderelwa ebyekitongole kyeitaka.<br />

POPULAR VERSION December 2010<br />

3


SECTION<br />

2<br />

EKITONGOLE KYEITAKA MUBYENKULAKULANA BYE’GHANGA<br />

2.1 Obwananyini Kwiitaka Nenkozesa Eyobyobugaiga Obwomwiitaka Nga Titubyoinoine<br />

Amateeka kubyeitaka mu <strong>Uganda</strong> gataire eisira kubwananyini bweitaka gaasuula muguluka enkozesa era<br />

nenkulakulana yaalyo ate kino ne’kinusi ekimalawo obwavu ne’ndala. Eiteka litaire amaani kunkozesa eyeitaka nga<br />

ekyobusubuzi nga litaawo empenda edirirambulula. Ekikulu ekisimbibwaku amainho no’muli obulimi obuvaamu<br />

ebyo’kutunda oba okusubula nga eno ni yingini eye’nkulankulana eya’balimi abatono mubyaalo nenkulakulana<br />

ya tawuni. Okutuuka ku kiino wetagisa entekateka kubyeitaka, enkozesa yaalyo era nokutab amaani mu mateeka<br />

agafuga ebyeitaka.<br />

Eiteeka kyelikoba:<br />

Ekitongole ekyebyeitaka kiidha kwongera omugaso mubyenkulakulana ne’byeitunzi ebyokusindanwa nga<br />

kyongera amaanhi mumateeka agafuga enkozesa yeitaka no’kulikulankulanhya olwo’kwenda okutondawo<br />

ebyobugaiga ne’nkulakulana eyensibbo.<br />

Eiteeka elyeitaka lisubila okukola ekyo ghaigulu nga ligaita ekitongole kye’byeitaka munkulakulana yeighanga,<br />

okumalawo obuzibu mubwananyini kwiitaka okusingila ilala mukutaasa eidhembe lya’baavu na’abo abasosoleibwa,<br />

no’kwongera amaanhi mukulima amasamba amanene agavamu ebyo’kutunda aye nga kino tikimalaku bana<strong>Uganda</strong><br />

idhembe lyaibwe elyokuba neitaka, okuyamba okutawo omutindho ogwabalimi abatono no’kughagira nga<br />

bawola esnte abantu olwokutumbula ebyo’bulimi. Eiteeka era liidha kuyamba okukeberanga ebyetaago byeitaka<br />

buli luvainhuma lwa myaka ikumi, okutema empenda okwanganga ebizibu ebiva mumwiidhuzo gwa’bantu oba<br />

okuwera kwa’bantu munsi, okutwala mumaiso entekateka eyenkozesa ne’nkulakulana yeitaka mubantu baghansi<br />

no’kwongera amaanhi mubukiko bwaghansi mungeri eyo’kutambuzamu ebyo’bugaiga ebyo’mwiitaka.<br />

2.2 Entabaganhya Eyekitongole Ekyebyeitaka Ne’bitongole Ebindhi Ebyenkulakulana<br />

Eitaka ne’byobugaiga obwebitonde bitambulila ghalala. Enkulakulana eyekindhi ekosa kinakyo. Olwensonga eyo<br />

ghetagisa obulungamu mukutekateka ebyenkulakulana okubona nti ghabawo obulungamu mubyeitaka, ebibira,<br />

4<br />

THE UGANDA NATIONAL LAND POLICY


ensolo nebyobugaiga obuyikulwa mwiitaka, amadhi, ebyobulimi, ebyobulunzi no’kusenga okwabantu, ghalina<br />

okubawo okugaita ebitongole no’kubyongeramu amaanhi okubona nti ekitongole kyeitaka kyongerwamu omugaso<br />

kivemu enkulakulana ne’byobusuzi ebyokusindanwa.<br />

Eiteeka kyelikoba<br />

a)<br />

b)<br />

Enkyukakyuka mwiiteeka erina okubona nti ekitongole kyeitaka kyongera amaanhi mu bitongole<br />

ebindhi ebyenkulakulana kino nekiyamba enkulakulana eyeighanga lyona lyona.<br />

Eitaka mu <strong>Uganda</strong> liidha kugemwa nga ekyobugaiga ekye’nsi nga tubita munkola eyentekateka eri<br />

mubitongole byona byona.<br />

Okutuka kukino, eiteeka likalambila nga likoba nti ebyobugaiga ebyomwiitaka ebyetagisa mubyenkulakulana<br />

binatebwangawo gavumenti eyaghagati ni gavumenti edhe’bitundu era eiteeka lyayongeraku nti enkulakulana eno<br />

erina obutoonona mutindo gwaitaka, era enkola eye’kitongole kyeitaka nebitongole ebyenkulakulana ne’bindhi<br />

eidha kwekebedhebwanga buli kiseera, ebyobugaigabiidha kutebwawo olwenkulakulana eyekitongoole kyebyeitaka<br />

no’kusomesa abantu, ghaidhakubaawo entekateka eyo’kwiizamu amaanhi mubuli gwekigemaku na’beevu kunsonga<br />

edheitaka kino nga kiidha kuletawo okugaitaganhya ekitongole ekyeitaka mubyenkulakulana eyeighanga lyona<br />

lyona.<br />

POPULAR VERSION December 2010<br />

5


SECTION<br />

3<br />

Enkola Ya Isse Mateeka<br />

Ekitundhu kyeiteeka kino kiisa eisira ku kugondhola obutali bulambulukufu mu Isse mateeka na’mateeka agandhi<br />

agaema ku gavumenti ne’nsonga dheitaka. Ekitundu kino kigema kubino ghamanga.<br />

3.1 Obwananyini Obutetengereire<br />

Ekyebuzibwa kirinti anhi alina obwananyini kwiitaka obusembayo mu <strong>Uganda</strong>? Isse mateeka akoba nti eitaka liri<br />

mungalo dha banauganda aye ate Isse mateeka talaga ngeriki buli omu oba abantu mukitundu yebaba no’bwananyini<br />

obusembayo kukyapa kyeitaka. Kino kitegeza nti ghalina okubawo obuyinza obukakasa ebyapa byeitaka, nengeri<br />

enungamu elaga anhi aizayo eitaka yebenelyo. Bino ebibuzo bigumu mumateeka.<br />

Eiteeka kyelikoba.<br />

a)<br />

b)<br />

Ebyapa ebitufu byene binabanga mungalo dha bana <strong>Uganda</strong> era binakakasibwanga gavumenti yeene.<br />

Gavumenti enakakasanga ebyappa ebiri mukyappa ekiba.<br />

Okutuka kukino, Isse mateeka aidha kukyusibwamu asobole okugha gavumenti amaanhin no’buyinza okukola ebintu<br />

kulwa’bantu oba abatyame. Era eiteeka liidha kutebwawo ngaligha obukiko bweitaka ku dhi disitrikiti obuyinza<br />

okugaba eitaka elitaikirizibwaku muntu yena yena era no’kuba no’buyinza obwokukyusamu kulwa’bantu nkanhi<br />

no’kusaba obukiko bweitaka ku disitrikiti okugha embalilira ya byekozesa nga etambuza ensonga dheitaka.<br />

3.2 Amaanhi Ago’kufuna Eitaka Mubughaze<br />

Kiri mubuyinza bwa gavumenti eyaghati oba eyebitundu okufuna eitakakulwebigema kubantu nga ebyokwelinda,<br />

obukumi, obutebenkevu, oba kulwe’byobulamu. Mwene eitaka elitwaliibwa mubughaze alina okuliyilibwa<br />

mubwangu era mungeri enungamu nga neitakalye likali kutwalibwa. Kino kyetweta enono eyobwananyini kwiitaka<br />

eyekikungu.<br />

6<br />

THE UGANDA NATIONAL LAND POLICY


Eiteeka kyelikoba<br />

a)<br />

b)<br />

Gavumenti eidha kutamunkola obuyinza bwo’kutwala eitaka mubughaze mungeri eyobuvunanizibwa<br />

ate kulwabwetavu nabigendelerwa bya bana <strong>Uganda</strong>.<br />

Ekigela kyobuyinza obwokutwala eitaka mubughaze kirina okuzingiramu okutekateka okulungamu<br />

kulwenkulakulana.<br />

Kino kiidha kutukibwaku nga Isse mateeka akyusibwamu na’mateeka agekyekusaku okugha omwaganhya<br />

ogwokwiiza eitaka singa ekigenderelwa kyokulitwala tikitukirizibwa, kighaku oba nga kigheire. Isse mateeka alina<br />

okulaga amaanhi ga gavumenti yaghati ghegakoma,aghe engeri no’mutindo ogwokugoberela era alage obusobozi<br />

bwa gavumenti dhe’bitundu enono dho’kuligha nga bakali kutwala buyinza kwiitaka.<br />

3.3 Enkozesa Ne’nkulakulanhya Yeitaka<br />

Gavumenti elina eilimo lyokukakasa nti engeri abatyamye gyebakozesamu eitaka tekosa bulamu, embeera ya’bantu<br />

ne’nkulakulana mungeri yona yona. Kino kyetweta amaanhi ga gavumenti ago’kulabirizza.<br />

Eiteeka kyelikoba: gavumenti eidha kukozesa obuyinza bwayo obwokufuga engeri abantu gyebakozesamu<br />

eitaka nga elingilira byankulakulana byonka.<br />

Okutuka kukino empendha dhiidha kutebwawo okutegeka amateeka okunatambulira omulimo guno nga kino<br />

kyakukolebwa gavumenti eyaghagati ni gavumenti edhebitundu, okwekebedha amateeka amakaire, okusomesaa<br />

abantu kubwetavu no’mugaso gwokutawo amateeka abantu kwebanatambulira era no’kubona nti abantu batambulira<br />

kumateeka ne’bilagiro ebigobererwa kunkozesa yeitaka mubyaalo ni mutawuni.<br />

3.4 Omusolo Gweitaka<br />

Okusinzila ku Isse mateeka, gavumenti elina obuyinza okutawo empeendha edhifuga enkozesa yeitaka elya<br />

sekinoomu olwobulungi bweighanga era kino nga kikolebwa mungeri etamalaku muntu idhembelye eryo’kukozesa<br />

eitaka nga ghatebwawo omusolo omukakali oba omusolo ogutali gwabwenkanya. Kampegano emiwendo egiriwo<br />

giri kubintu byonka era gino gigerekebwa gavummenti edhebitundu. Mu mwoyo gwo’kutumbula eitaka nga yingini<br />

POPULAR VERSION December 2010<br />

7


eyo’kukulankulana no’kubinga obwavu, enkozesa yeitaka enungamu ne’kisumuluzo no’lwekyo eiteeka litawo<br />

omusolo kwiitaka eritakozesebwa nga engeri eyokutamu abatyamye kasundha bbasi okukozesa eitaka lyaibwe<br />

mungeri eyomugaso.<br />

Eiteeka likilambulura bulungi nti omulimi oghaghansi asokerwaku omusolo ogutebwa kwiitaka eriri awo nagalale<br />

nga tirikozesebwa tigumugemaaku kubanga azira itaka lyakika oti nekyo.<br />

Eiteeka kyelikoba.<br />

a)<br />

b)<br />

c)<br />

Mwiibanga eiteeka lyelinamala nga likola, gavumenti eidha kutema empeendha edhokutaawo oba<br />

okugereka omusolo ogusaniire kwiitaka nga kino kiidha kukolebwa okusendasenda abantu okukozesa<br />

eitaka era nokukomya enfuna eitaka eyokukumbanhya no’kubunga.<br />

Eiteeka elyeitaka elikali mukubagibwa liidha kusinzira ku bukakafu obunava mukwekebedebwa<br />

okwabakungu era nga kwogaise nengeri Issemayandha wa Afilika.<br />

Eiteeka bwelinabanga liteirebwawo, obuyinza obwo’kugereka omusolo tibwiidha kuva mukutaawo<br />

musolo gwaitaka kubintu bino ghhamanga:<br />

i)<br />

ii)<br />

iii)<br />

iv)<br />

Eitaka eryokulimiraku nga lizingiramu eitaka eriterekeibwa nga limezeku ensiko nga ekigenderelwa<br />

kuliizamu kirisa oba kulireka ligimuke butto.<br />

Eitaka lya’bantu abali aghalala nga lyakwayiraku bisolo oba nga lyatalizibwa olwokwenda abayiizi<br />

baliyiigilemu.<br />

Eitaka lya’balunzi erizingiramu okulirekawo nga tiri kozesebwa okumala ekisera olwo’kwenda<br />

lifune obugimu obuyaka lisobole okumeraku eisubi eryebisolo ebyayibwa, oba<br />

Abantu abalekawo ekitundu kwiitaka lyaibwe olwo’kwenda okutaasa no’kukuma obutonde<br />

bwe’nsi.<br />

Okutuka ku kino ghaidha kubagibwawo engeri eraga eitaka eliriawo nagalale kyekitegeza, eitaka eitufu okutebwaku<br />

omusolo era nengeri eyo’kubitamu okugereka omusolo kwiitaka oba obutagereka musolo. Ghaidha kutebwawo<br />

eiteeka okuyambaku enkoola yeiteeka lyeitaka eryavaawo no’kusalawo obusiimo kulwokukozesa eitaka mungeri<br />

erikuuma nga tiryononeike.<br />

8<br />

THE UGANDA NATIONAL LAND POLICY


3.5 Anakumanga Ebyobugaiga Ebyobutonde Kulwabantu Babulidho<br />

Ebisolo byo’munsiiko, enandha, emiigga, ebibira, ebibali neitaka elyalekebwawo kulwobulambuzi liri mumikono<br />

gya gavumenti kulwa’bantu. Kino kitegeza nti gavumenti erina obuyinza buno kulwobulungi bwa’bantu ba <strong>Uganda</strong><br />

bona bona.<br />

Eiteeka lyetaga okutangaza no’kulambulula omulimo gwa gavumenti aghalala na’bantu ba <strong>Uganda</strong> mu bwananyini<br />

no’kutambuzza ebyobugaiga buno.<br />

Eiteeka kyelikoba.<br />

Gavumenti eidha kutambuza no’kutaasaebyobugaiga byo’butonde kulwa’bantu era kulwo’bulungi bwa’bantu<br />

ba <strong>Uganda</strong> bona bona.<br />

Okutuka kukino, eitaka okutayama kintu kyona kyona, ghaigulu ghe’nsozi no’busozi, ne’mbera yo’butonde enkulu,<br />

byona byona birina okwongera kubyobugaiga ebikumibwa gavumenti kulwa bana<strong>Uganda</strong>; era nga bakilambulula<br />

bukalamu mwiiteeka engeri gavumenti gyekumamu ebyobugaiga ebyobutonde buno kulwabantu ba <strong>Uganda</strong> etra<br />

engeri abana <strong>Uganda</strong> gyebayinza okuganulwa oba okukozesa ebyobugaiga bino; okulambulula eidhembe lyo’buntu<br />

elya’bantu ababesaawo obulamu bwaibwe nga basinzila kubyo’bugaiga bino,engeri ebitibwamu okusalawo oba<br />

obutasalawo ebyobugaiga bino okukumibwa gavumenti kulwa’bantu ba <strong>Uganda</strong>, okutereza engema nentambuza<br />

nenkuuma eye’byobugaiga bino eranengeri eyo kugabana eyomugaso ebiva mubyobugaiga bino.<br />

3.6 Eiteeka Lya Gavumenti Neitaka Lya’bantu<br />

Ghaire nga akakiiko akebyeitaka mu <strong>Uganda</strong> katebwawo Isse mateeka okutambuza ensonga dheitaka lya gavumenti,<br />

nagugwaka eitaka lino tilyawolwanga era nhiyelili tighamanibwa. Ghazira nkola nnungamu elaga nfuga ya itaka lino.<br />

Ebigema kwiitaka lyabantu babulidho bizibu inho kubanga obukiiko bwiitaka ku dhi disitrikiti bweghaire obuyinza<br />

no’bwananyini kwiitaka lino.<br />

POPULAR VERSION December 2010<br />

9


Eiteeka kyelikoba<br />

a)<br />

b)<br />

Eitaka lya gavumenti nheryo eitaka erikumibwa gavumenti oba eryo eitaka gavumenti lyefuna okusinzira<br />

ku isse mateeka oba gavumenti lyefuna endha gheighanga. Eitaka lya gavumenti lizingilamu eitaka lyona<br />

lyona gavumenti lyelina mumateeka, eriri ghansi gha oba erikozesebwa gavumenti ne’bitongole byaayo<br />

nga bikola emilimo gya gavumenti. Ghano gavumenti kizingilamu gavumenti yaghagati nhi gavumenti<br />

edhebitundu.<br />

Eitaka lya lukale nheryo eitaka eriterekeibwa oba eriri awo nga lya mirimo gyalukale lino nga lizingilamu<br />

eitaka eriri awo mukyangala era nheeryo eririku ebintu byalukale. Lizingilamu neitaka eriri awo nga<br />

liziraku mwenelyo oba abobuyinza era neitaka obukiko bwa disitrikiti lyebweghebwaku obuyinza okuva<br />

ya’baali balighebwaku obuvunanizibwa’<br />

Kino kiidha kutukibwaku nga ghatereibwawo eiteeka erilaga endhawulo ghagati weitaka lya lukale ne lya gavumenti,<br />

era nga linhongola obukwakulizo bwona bwona obubitwamu okufuna eitaka lino era no’kulitunda oba okulyetolaku,<br />

no’kulambulula eibbanga eryokulipangisa era nokunweza obuyinza bwa bantu nhi gavumenti kwiitaka.<br />

3.7 Ebyobugaiga Ebiyikulwa Mwiitaka Na’mafuta<br />

Isse mateeka ata obuyinza ku byobugaiga obuyikulwa mwiitaka na’mafuta mungalo dha gavumenti kulwa’bantu<br />

ba <strong>Uganda</strong>, nga etola ebyobugaiga bino mubuyinza obwokukuma ebyalukale kubanga awo ebyobugaiga bino biba<br />

mungalo dha’bafuuzi kulwa bana <strong>Uganda</strong> bona bona. Nolwekyo Isse mateeka atola ebyobugaiga bino mubyobugaiga<br />

ebyobutonde era ya bitola nimungalo dha’bafuuzi yabiiza mungalo dha gavumenti kubanga gavumenti dhikyusa<br />

abantu aye obufuuzi tibukyuuka.<br />

Eiteeka kyelikoba.<br />

Ebyobugaiga ebiyikulwa mwiitaka aghalala na’mafuta olwokuba ne’byobugaiga ebyobutonde ebikulu einho<br />

binabanga ghansi gha gavumenti kubanga bigasa abana <strong>Uganda</strong> bona bona.<br />

Okutuuka kukino, Isse mateeka aidha kulongosebwamu era ghabewo enkola ekakasa nti abantu babulidho<br />

beenigira mu kunonhya’ okuzuula no’kuyiikula ebyobugaiga ebyomwiitaka, era nga eidhembe lyabantu kwiitaka<br />

10<br />

THE UGANDA NATIONAL LAND POLICY


eririmu ebyobugaiga ebyomwiitaka liidha kukumibwanga era ghanabawo obukakafu okukakasa abaali beene itaka<br />

nga ebyobugaiga bimaze okuyikulwa.<br />

3.8 Obupangisa Bweitaka Mu <strong>Uganda</strong><br />

Isse mateeka eikiriza engeri innha edhokupangisa obweitaka.<br />

i)<br />

ii)<br />

iii)<br />

iv)<br />

Eitaka nga lyabwananyini obuziraku ikomo.<br />

Eitaka nga lya kupangisa ekiseera ekigere.<br />

Eitaka lya Mailo nga lino liri mu Buganda era nga lirighansi gha kabaka. Abalibaaku oba abalikoleraku emirimo<br />

basasula omutemwa ogwetebwa Busulu ne’nvuujjo<br />

Eitaka eryobughangwa nga beneryo balimukikunsu okugeza nga lya kiika oba nga lyakikunsu kya’bantu<br />

abava mwiighangailala okugeza nga bwekiri mu Teso, Karamoja naghandhi ghangi nga otwoireku eitaka<br />

elyokupangisa ekisera ekigere, ghazira ngeri nnambulukufu ya bukulembeze kubiika byeitaka etereibwawo.<br />

Ghazirawo mwaganhya gubitibwamu okukyusa engeri edhobupangisa bweitaka ekyandiresewo engeri edhindhi<br />

edhokuba nheidhembe kwiitaka.<br />

Eiteeka kyelikoba<br />

a) <strong>Uganda</strong> eidhakuuma engeri kamala edhokupangisa oba okuba neitaka nga bwekirambikibwa mwiisse<br />

mateeka.<br />

b)<br />

Gavumenti eidha kulambulula engeri yebiika ebyobwananyini kubintu okusinzira kubiika byobupangisa<br />

ebiriwo olwokwenda okumalawo obwelarikilivu no’kubuzibwabuzibwa.<br />

Kino kiidha kutukibwaku oluvainhuma lwo’kulongosa mwiisse mateeka neiteeka lyeitaka okugana ebiika<br />

byobupangisa bweitaka okukyuka no’kulakulana okulambulule aghalala no’mulembe, tekinologiya, enkozesa yeitaka<br />

no,bwetavu bwweitaka, okugana okukyusa okuva mubupangisa obwe’ngeri endhala okwiila muyiindhi, okwiiza<br />

amanhi mubupangisa obweitaka obwiikirizibwa mubantu babuliidho nimunono okubona nti ghaliwo okusomesa,<br />

okwiizamu amanhi no’kwiisa ekitibwa mwiidhembe lyabakazi, abana nabantu abazira baibwe kubyeitaka.<br />

POPULAR VERSION December 2010<br />

11


SECTION<br />

4<br />

ENKOLA YO’BUPANGISA BWEITAKA<br />

Enkola yo’bupangisa bweitaka ezimbibwa kunono edhikoba nti eidha kutawo obukakafu no’bukuumi okufuna<br />

obupangisa kwiitaka, okutawo obwenkanhya no’kumalawo obusosoze mukugaba, no’bwananyini kwiidhembe<br />

lyeitaka, okukuma no’kulabilira ebyobugaiga ebyomwiitaka obwensenense, okukuma ebyobugaiga ebyobutonde,<br />

okuyamba entekate nenkyukakyuka olwokusindanwa mungeri yebyenfuna, embeera ya’bantu ne’byobufuzi.<br />

4.1 Okwawulayawula Mungeri Yo’bupangisa Obweitaka<br />

Eitaka liyinza okwawulwayawulwa mumateeka omuva engeri eibiri: engeri emanhibwa mumateeka ne’tamanibwa<br />

mumateeka mungeri yenkozesa yeitaka ekyokuboneraku eryolukale, elyobwananyinioba eriri ghansi gha gavumenti;<br />

oba mungeri eyobutono oba obungi ekitegeza nti eidhembe lili mubwiiduvu ( obwananyini obuzira kigero, mailo<br />

ne’lyekika oba ekikunsu nga kyekusa kubyobughangwa) oba elyekisera ekigere ( okupangisa ekisera ekiriku eikomo).<br />

Endawulayawula yeitaka mu <strong>Uganda</strong> tegana nkozesa yaitaka etali kwedho einnha edhogerwaku ghaitale.<br />

Eiteeka kyelikoba.<br />

a) Eiteeka liidha kubanga mungeri isatu; elyabwananyini, elyalukale ne’lyagavumenti.<br />

b)<br />

c)<br />

Buli kiika kyabupangisa bweitaka kiidha kulambululwa mubughanvu okukakasa nti buli ngeri yo’bupangisa<br />

eikirizibwa mwiiteeka eletawo obukuumi eri embeera ya’bantu mu byenfuna, mubyobutonde bwensi nhi<br />

mubyobufuzi kubeene itaka, abalikozesa na’balibaku.<br />

Gavumenti nga ebita mubitongole byayo eidha kutawo embeera etebenkeza enkozesa yeitaka eriri<br />

ghansi ghengeri dhona dhona dho’bupangisa bweitaka olwokutuka kunkulakulana etayonona itaka.<br />

Kino kiidha kutukibwaku nga ghatebwawo amateeka agagha buli kiika kyabupangisa bweitaka nga ghabawo<br />

obukakafu bwobwenkanya no’kutasa eidhembe lyabulimuntu, no’bukakafu mukugaba eitaka mubwenkanya,<br />

nokubona nti omuntu mulala tabanaitaka lingi nokutasa abaavu.<br />

12<br />

THE UGANDA NATIONAL LAND POLICY


4.2 Eitaka Lyo’bughangwa<br />

Engeri yo’bwananyini bweitaka lyobughangwa yasoka okumanibwa nga enkola ekiirizibwa mu Isse mateeka gha<br />

1995 era yaikirizibwa mumateeka. Aye entambuza yengeri eno tebaire nnambulukufu bukalamu nolwensoga eno<br />

engeri eno etwalibwa okuba enafu era eyaghansi kungeri edhindhi.<br />

Eiteeka kyelikoba.<br />

a) Gavumenti eidha kwiisa ekitibwa munkola nengeri yeitaka lyobughangwa nga egyazayaza<br />

nengerieyobwananyini obuzilaku ikomo.<br />

b)<br />

Gavumenti eidha kughandisa enkola yeitaka lyobughangwa mungeri yayo ghansi gheghandikizo lyeitaka<br />

lyobughangwa nga lyagayaga nempangisa ya mailo oba elyobwananyini obuzilaku ikomo.<br />

Okutuka ku kino ghaidha kutebwawo eghandikilo lyeitaka lyobughangwa era na’ghanagabirwanga ekyapa ekyagayaga<br />

nekyeitaka ekyobwananyini obuziraku ikomo. Olukusa lunagabibwanga okukyusa eitaka okulitola mubwananyini<br />

obwobughangwa okuliiza mu bwananyini obuziraku ikomo oba okuliiza mu bwasekinomu aye nga bwabughangwa.<br />

Okunhweza no’kwanguya enkyukakyuka munkola eyeitaka lwobughangwa nga kiyukana ne’mbeera dhabantu,<br />

ebyenfuna aghalala ne’byobusubuzi kiidha kukolebwa era no’kughandhika amateeka aganakolanga kwiiteeka<br />

lyeitaka elyobughangwa mubituundu ebyenkizo ku disitrikiti oba kwiigoloza.olukalala lwebintu nga benebyo bali<br />

mukikunsu mukitundu ekyo lwiidha kughandikibwa.<br />

Okwongera kwekyo, eiteeka era liidha kutebwawo okwnguya enkyukakyuka mwiiteeka lyeitaka lyobughangwa<br />

nga eisila litebwa ku kukyusa amateeka agafuga okugaba eitaka elyobughangwa okuva kumuntu omulala okwiira<br />

kuwundhi nga ligha ekitibwa ebitongole byobughangwa, okutawo enkola eyabafumbo okuba no’bwananyini<br />

obwaghalala kwiitaka lya’maka, okwawula eidhembe lyeitaka lyasekinomu ku eidhembe lyeitaka lyekikunsu era<br />

no’kutawo embeera eyomwenkaonkano mukugaba eitaka eriri munkola yeitaka lyobughangwa.<br />

Eiteeka lyongera okulambika engeri eyokunhweza enfuga nengema yeitaka lyobughangwa nga ebita mukusemba<br />

no’kuta munkola ebiragiro byebitongole ebifuga eitaka lyobughangwa nga kino kyakukolebwa gavumenti<br />

dhebitundu ne’bitongole byagavumenti , okukakasa obughagizi bwamateeka eri ebitongole byobughangwa nga<br />

engeri esokelwaku mukugabanhya eitaka, okulungamya enkozesa yeitaka no’kumalawo enkeyana era nokubona<br />

nti ebiragilo byebitongole byeitaka lyobughangwa lighanilira eidhembe eriri mu Isse mateeka no’buvunanizibwa<br />

obugemagana nekikula kya’bantu ekyomwenkanonkano.<br />

POPULAR VERSION December 2010<br />

13


4.3 Eitaka Lya Mailo Ne’lyobwananyini Obuziraku Ikomo<br />

Eidhembe lyamatinkanhye kukaketezo keitaka akalala kunkola eno eyeitaka elesewo kilemya munkozesa yeitaka<br />

lino. Enkolagana ghagati ghamweene itaka no’mupangisa etabwiirwatabwiirwa olwokutolawo amateeka agali gafuga<br />

ensasula yo’busulu. Kino kilesewo okugobwa kwabapangisa no’butategeragana okubitiliire.<br />

Eiteeka kyelikoba<br />

Gavumenti eidha kutawo amateeka eteme ne’mpenda edhindhi okumalawo akatubagiro no’butaisanhya<br />

obibitiliire kwiitaka lya Mailo ne’lyobwananyini obwobughangwa.<br />

Empenda edhogerwaku dhiizingilamu okutesanhya ghagati gha mwene itaka no’mupangisa, okutongoza engabanhya<br />

yeitaka no’kutereza ebyeitaka, no’kukozesa ensawo yebyeitaka aghalala nokutawo empenda edhokwiiramu okugaba<br />

eitaka.<br />

Olwokwenda okukakasa obwenkanhya, nenkola ennungamu ghagati wo’mupangisa nhi mwene itaka, okwiiramu<br />

okwekenenhya mwene itaka aziraku kabuza no’kwiiza obuyaka okweidhembe okwoyo eyeghandisa nga mwene<br />

itaka era no’kutesa mubwenkanhya ebigemagana kwiitaka biidha kwiizibwawo. Obuyambi bwo’kugondholanga<br />

ensonga bwiidha kuvanga mu kooti edhinatangawo omughendo no’mutemwa singa omupangisa nhi mwene itaka<br />

banalemwanga okwiisanhya.<br />

4.4 Eitaka Lyobwananyini Obuziraku Ikomo<br />

Ghairenga obwananyini obuziraku ikomo bwalowozebwa okuba obwananyini obwomulembe, bwabughanana<br />

olwokuba bwetagisa esente edhigheraku, okugya mu kooti, okunhyezebwa no’kughandisa. Ate era nga kizibu<br />

okubulungamya kubanga obukwakulizo bwabwo tibukyuka nambeera obutafananaku nankola eyobwananyini<br />

eriku eikomo.<br />

Eiteeka kyelikoba<br />

Gavumenti eidhatanga munkola obuyinza bwayo obwokulungamya obwananyini bweitaka obuziraku ikomo<br />

okukakasa okutambulira aghalala na’mateeka agafuga enkulakulana enambulukufu.<br />

14<br />

THE UGANDA NATIONAL LAND POLICY


Okutuka kukino eiteeka liidha kutebwawo okusiba obukwakulizo kubwananyini obuziraku ikomo nga ekigendererwa<br />

kutawo nkola nnungamu eletawo enkulakulana. Abakuumi beitaka lyobughangwa basobola okulighandisa mumainha<br />

gaibwe munkola yo’bwananyini obuziraku ikomo.<br />

4.5 Obwananyini Obuliku Eikomo<br />

Eidhembe lyobwananyini obwwitaka eliriku eikoo buva ku kyapa ekinene era ekikulu era ne’lisinga kuwa mwaganya<br />

gwokubudhama ne’nkulakulana. Okutebwawo no’kutamunkola kwa Isse mateeka gha 1995, enkola empyaka<br />

mungeri egemagana nempangisa eliku eikomo yatebwawo okusingira ilala oluvainhuma lwokusazamu obuyinza<br />

nekitibwa ekyali kighebwa obwananyini obwobughangwa . eiteeka era likiiriza okukyusa obupangisa obuliku eikomo<br />

okubwiiza mu bwananyini obuziraku ikomo.<br />

Eiteeka kyelikoba<br />

a) Entekateka eyobupangisa obuliku eikomo oba obwefananilizaku kwo’bwo eidha kughagirwa inho nga<br />

ekisumuluzo ekyokuyamba abantu okufuna eitaka elyokukulakulana mubitundu byomutawuni era<br />

nimubitundu ebirimu obwetavu bweitaka obwekanaime.<br />

b)<br />

Obupangisa obuliku eikomo bwiidha ku kyusibwanga okwiira mubupangisa obuziraku ikomo singa<br />

omupangisa wokwiitaka lyobughangwa anabanga nga afunhye endagano yobupangisa kwiitaka lye.<br />

Kino kiidha kutukibwaku okubita mu kukyusa endagano dha’bantu bona bona abalina obupangisa kwiitaka<br />

lyobughangwa nga dhiizibwa mu bupangisa obuziraku ikomo nga kino kiidha kuzingiramu abo bonka abafuna<br />

endagano dhino nga omwaka 1995 gukali kutuka, okuta eikomo kukukyusa endhagano edhafunibwa kwiitaka<br />

lyalukale okudhiiza mubupangisa obuziraku ikomo okutolaku aghataswiika myaka 99 kubana <strong>Uganda</strong> oba myaka<br />

49 kubatali bana <strong>Uganda</strong>; okughagila enkola yo’bupangisa obuliku eikomo kubwananyini bweitaka bwona bwona;<br />

okutawo emitendera egyokubitamu okwiizayo eidhembe lyobwananyini era no’kutasa eidhembe lya’bali kwiitaka<br />

mumateeka.<br />

4.6 Ebyobugaiga Byalukale Kwiitaka Lyo’muntu<br />

Ebyobugaiga byalukale ne’byo ebyobugaiga ebyaali oba ebikaali mubuyinza bwa’bantu bomukitundu nga<br />

bikozesebwa ghalala okugeza eitaka lyo’kwayiramu ebisolo, ebisolo ghebinweera amadhi, ghebagherela enku nga<br />

POPULAR VERSION December 2010<br />

15


okwo kwotaire yebayigila. Eitaka lino elindhi lyanagibwa, elindhi lyatundibwa mukumena mateeka ate elindhi<br />

lyekomezebwa abantu sekinomu bomubitundu ebyo.<br />

Eiteeka kyelikoba:<br />

a) Amateeka ne’biragiro ebiliwo ebigemagana kubintu ne’byobugaiga ebyaghalala biidha kukyusibwamu<br />

okutukana nenkozesa yeitaka etalidhulungulula ate eleta enkulakulana.<br />

b)<br />

Gavumenti nga ekolera ghalala nhi beene itaka eidha kubona nti ekakasa nti ebyobugaiga byokwiitaka<br />

nga obwananyini kubyo bwamuntu sekinomu oba bwa bantu abomukitundu (lukale) bikozesebwa<br />

mungeri etabyonona.<br />

Kino kiidha kutukibwaku okubita mukutawo engeri ne ngila edhitusa kubyobugaiga obwaghalala wona wona<br />

ghebuli; okuzimba obusobozi mubantu okutambuza ebyobugaiga obwaghalala era no’kubighandisa mumateeka.<br />

4.7 Eidhembe Kwiitaka Lyo’bughanga Obutono<br />

Eidhembe kwiitaka elyobughanga obutono na’bantu banansangwa emikuzi egisina bungi tilitebwamu kitibwa<br />

kubanga abantu bano obulamu bwaibwe no’kubawo kwaibwe kwesigame kubyobugaiga byomukitundu era emirundhi<br />

egisinga bungi beyaga mumasanganzila nga ebyobugaiga bino gavumenti ebitwaire okugeza ebifo ebyobulambuzi,<br />

ebibila, ebifo ebiyikulwamu ebyobugaiga byomwiitaka, embalama dhe nandha ne’dhe miiga. Gavumenti nga ekola<br />

nga yenne byo etawo amateeka agabifuga era emilundhi mingi gavumenti eyiita (ebinga) abantu okuva mubitundu<br />

bino nga tefiireyo kwiidembe lyaibwe okuba neitaka ghaire okubasasula.<br />

Eiteeka kyelikoba:<br />

Gavumenti nga ekozesa no’kutambuza ebyobugaiga ebyobutonde eidha kuta ekitibwa era etaase eidhembe<br />

kwiitaka lyo’bughanga obutono era neidhembe kwiitaka lyo’budhadha bwaibwe.<br />

Kino kiidha kutukibwaku okubita mukutawo eiteeka eligha ekitiibwa eidhembe lino nga ligha obukakafu<br />

obwobukuumi eri okuba okwobughanga obutono era nga lirambulula mubughanvu obukwakulizo nenkola<br />

eyokutola abantu beekika oti nikino kwiitaka olwokwendha okulikozesa mungeri eyiindhi okugeza okuleka eitaka<br />

nga lyabyabulambuzi oba nga lyakibira.<br />

16<br />

THE UGANDA NATIONAL LAND POLICY


Ensonga edhigema kungabana yebyomugaso ebiva mwiitaka lino, enkola yo’kutingoza no’kutolawo okutongozebwa<br />

no’kusasula abantu bano ababwoinebwoine no’butaali bwenkanhyamubisera ebibise byona byona biidha kuterezebwa<br />

eiteeka rligya okutebwawo.<br />

4.8 Eidhembe Lya’balunzi Kwiitaka<br />

Eitaka elyabalunzi linagibwa eviireku eitaka elye’byobulunzi okukendera era ekireteire eitaka okwononeka.<br />

Okutambulatambula kwa’balaalo kwoona kuviiremu enhombo kamala. Ebyobulambuzi obutaghawo ghalina<br />

okutandikibwawo ekinasobozwsa okuba neitaka elyokulundilaku ense nense.<br />

Eiteeka kyelikoba<br />

Eidhembe kwiitaka lya’bantu abatyama mubitundu byo’bulunzi liidha kukumibwanga gavumenti.<br />

Kino kiidha kutukibwaku okubita mukwiisawo eiteeka elinakuumanga ebyobugaiga obwaghalala ebyabalaalo nga<br />

lilaga mubulambulukufu obwananyini, enfuga era ne’ngema yeitaka lyabalaalo. Olw’kwendha okubawo okukolera<br />

aghalala okwe’byobulunzi ne’bintu ebindhi ebikolebwa kwiitaka nga ghazira nkeyana nga ebyobulambuzi<br />

ne’byobulimi, eiteeka liidhakutebwawo elinagobelerwa mukukutula eitaka mubiketezo okusinzira kubigya<br />

okulikolerwaku no’kutaasa amataka ga’balaalo obutatwalibwa. Okwiizawo eitaka elyari litwalibwa, okusasula oba<br />

okubudhamya abalaalo kumataka gaibwe agobudhadha ghekinayaganibwa nga amataka gaali gabatoleibwaku<br />

mubutali bwenkanhya nga kino kiidha kukolebwaku nga ghatebwawo no’kutegeragana okutawo ebifo byokwayilamu<br />

nengila edhigyayo.<br />

4.9 Eidhembe Lya’bakazi Na’baana Kwiitaka<br />

Ghaire nga Isse mateeka ata eisira kumwenkanonkano, eiteeka likaremereilwa okulwanisa obughangwa,<br />

obulombolombo ne’nono edhisosola abakazi kino nga kiviile kubunafu bwokuta amateeka munkola. Ebikolwa<br />

byobughangwa bikagya mumaiso okutyama kumateeka.<br />

Eiteeka kyelikoba<br />

a) Gavumenti eidha kugya mumaiso no’kutawo amateeka okutaasa eidhembe lyabakazi na’bana kubyeitaka<br />

nga basobola okulisikila no’kulifunaku obwananyini.<br />

POPULAR VERSION December 2010<br />

17


)<br />

Gavumenti eidha kutawo embeera enamalawo okusosolasosola abantu okusinzila kubutonde bwaibwe;<br />

era gavumentieidha kukakasa nti ghabawo omwenkanonkano kwiidhembe lyeitaka ghagati ghabakazi<br />

na’basadha nga bakaali kufumbiliganwa, nga bafumbilagainwa, ngo’bufumbo bugheirewo era nimukusika<br />

aghazira kubasosolamu.<br />

Kino kiidha kutukibwaku okubita mukulungamya eiteeka ne’nkola edhigemagana kubyo’busika tidhilemesa kugha<br />

bakazi na’baana itaka era no’kumalawo okutyobola eidhembe lyabakazi kwiitaka. Okwongera kwekyo , obughangwa<br />

nobulombolombo obusosola abakazi na’baana nga bwekuusa kukufuna, okukozesa no’bwananyini kwiitaka<br />

biidha kuterezebwamu, okukakasa nti eitaka lyafamire livunanazibwaku bantu bomufamire eyo bona bona era nti<br />

abakulembeze bafamire baidha vunanizibwanga kubigema kwiitaka elyo.<br />

Eiteeka lyagavumenti liidha kukyusibwamu okubonanti ghabawo obwenkanhya no’mwenkanonkano mubyo’bugaiga<br />

ebyabafumbo era amateeka kubyobusika no’kulongosa obufumbo olwokuletawo eidhembe lyabafumbo kubintu<br />

singa banabanga bafuna eitaka nga bakaali mubufumbo bwa kawundo kakubye eidhinisa. Eidhembe lya’baana<br />

kwiitaka liidha kwiizibwamu mwiiteeka.<br />

4.10 Eidhembe Lyeitaka Lya’bantu Ababudhama Mubifo Byomugwoiteko<br />

Enkola yobwananyini kwiitaka mu <strong>Uganda</strong> buletawo emiziziko mukuzimba ennumba edha’bantu abenfuna entono<br />

kubanga eitaka liliku mwene lyo. Kino kilesewo abantu okughera mubifo byo’mugwoiteko atenga ebifo bino birina<br />

obuzibu bungi inho kubitonde byensi era ne’mbeera yebyobulamu mbi. Ebifo bino byaganibwa mutawuni nhi<br />

kumbali kwa tawuni.<br />

18<br />

Eiteeka kyelikoba<br />

Gavumenti eidha tawo enkola eyo’kulungamya obwananyini kwiitaka obwabantu ababa mubifo ebyomugwoiteko.<br />

Kino kiidha kutukibwakuku nga ghetebwawo sente edhokugha abantu abab a mutawuni okufuna eidhembe kwiitaka<br />

era no’kuyamba okutawo entegeragana ghagati ghebalina obwananyini kwiitaka obughandise gavumenti na’bantu<br />

ababudhama mubifo byomugwoiteko. Ghaidha kubawo ekiragilo ekyo kwawulayawula mwiitaka eriri mutawuni<br />

nhi kumbali kwatawuni olwo kino kinhyeze obukuumi kubyenfuna mukikezo kyeitaka era kino kiidha kulungamya<br />

nokulongosa obutyamye obutambulira kumusingi gwebyobulamu, embeera enkalamu, obutonde obwokubawo<br />

ensenense ne’mbeera eri kumutindo.<br />

THE UGANDA NATIONAL LAND POLICY


4.11 Eidhembe Kwiitaka Ery’abantu Abadhogebwa<br />

Abantu abamanhibwa nga bagwa mukikunsu kya’bantu adhogebwa na’bbo nga abalina endwaire ya silimu,<br />

abaliku obulema kumibiri gyaibwe, abakaire ( abazeeyi) era na’bantu ababundhabundha munsi yaibwe. Abantu<br />

bano basobola omalibwaku eidhembe lyaibwe kwiitaka olwobwavu, okugobebwa kwiitaka, okubatundaku eitaka<br />

ne’nkola eyokusikila eitaka etaali nnungamu.<br />

Eiteeka kyelikoba.<br />

a) Amateeka ne’ntambuza yago gaidha kugha abantu abadhogebwa bona bona omwenkanonkano<br />

mukufuna eitaka, okuligaba no’kulikozesa.<br />

b)<br />

Gavumenti eidha kulungamya entunda yeitaka nga mukino erubilira okutolawo entunda yeitaka embi<br />

eletera abantu obulumi no’kweghanika emyoyo era ekakase nti eidhembe lya’bantu abadhogebwa<br />

kwiitaka likumibwa.<br />

Kino kiidha kutukibwaku okubita mukutawo eiteeka elinakumanga eidhembe lyebikunsu bya’bantu abadhogebwa,<br />

okukakasa nti abantu bano abadhogebwa bafuna eitaka, okulungamya entunda yeitaka, okukakasa nti eidhembe<br />

lye’bikunsu bya’bantu abadhogebwa likumibwa no’kutawo emisomo kiyambe ebikunsu bya’badhogebwa okuba<br />

anweevu kwiidhembe lyaibwe kubwananyini kwiitaka.<br />

Okwiiriza abantu amataka gaibwe, amayumba ne’bintu ebindhi oba okulighilira abantu ekibagwaniire no’kubudhamya<br />

abantu ababundhabundha ne’dhigya okuba edhimu kumpenda edhiidha okukolebwaku nga tubita mukutawo engira<br />

eyokwiiriza abantueitaka, okubalighilira oba okubabudhamya.<br />

4.12 Okwiiriza Abafuzi Abensikilano Ebyaibwe<br />

Mu 1993, gavumenti ya <strong>Uganda</strong> yabisa eiteeka elyokwiiriza abakolowo oba abafuzi bensikilano ebintu byaibwe<br />

kulwabantu bebatwala. Omulimo gwokwiiriza abakulembeze bensikilano gwagha aye buti ekigya mumaiso<br />

ntegeragana kubintu abakolowo byebendha babairize ayenga tibyaali mwiiteeka. Enkolagana ghagati gha’bantu<br />

abalina eidhembe nobwananyini kwiitaka na’balibudhamaku yetagisa okulambulula no’kuterezebwa.<br />

POPULAR VERSION December 2010<br />

19


Eiteeka kyelikoba.<br />

a) Gavumenti nga emazze okufuna obukakafu kunsonga dhino eidha kwiiriza abafuzi bensikilano ebintu<br />

byaibwe byona byona ebyabaghambwaku mu 1967 nga bwekiri mundagano eyakolebwa na’bafuzi bano<br />

era nga bwekiri mwiiteeka lya’bafuzi bensikilano ( okubairiza ebyobugaiga ne’bintu byaibwe ebindhi<br />

byona byona) mu kilagilo 240.<br />

b)<br />

Eitaka ne’bintu ebiliziibwa abakulembeze bensikilano kulwa’bantu bebatwala biidha kukozesebwa<br />

era no’kutambuzibwa nga ekintu kyaibwe ekyaghalala nga bikuumibwa abakulembeze abensikilano<br />

kulwa’bantu.<br />

Kino kiidha kutukibwaku okubita mukukakasa nti eitaka ne’bintu byo’mukulembeze ghensikilano nga omuntu<br />

kububwe byakwawulibwa bukalamu kwe’byo byakuuma kulwa’bantu batwala era nokubona nti batambuza<br />

omulimo gwaibwe nga abakuumi bbe bintu no’kutaasa abantu abali kwiitaka eryabailizibwa nga ghazira alibagobaku<br />

mukumena mateeka.<br />

4.13 Obuzibu Obuli Kwiitaka Lye’kibaale<br />

Ebigema kumasaaza abiri nga gano nhi ga Buyaga nhi Bugangaizi aganagibwa era nigatemebwa ku Kibaale olwo<br />

Buganda nhegeiza ne’kimu kubutaali bwenkanhya obusinga obukulu mubyafayo byeitaka. Abaganda ghaire nga<br />

tibabayo bakaalina eidhembe lyo’bwananyini kwiitaka mumasaza gano ghaire nga akalulu ka 1964 kairiza Bunyoro<br />

amasaza gano. Ate obuzibu bweyongera nga buno buva kubabudhamye ababoomoka nga bava e Kigezi ekiresewo<br />

okukontana kwiitaka nhi ghagati ghabeene itaka na’batyamye banansangwa.<br />

20<br />

Eiteeka kyelikoba<br />

Gavumenti eidha kutwala eidhala nga lyankalakalira okulinga munsonga edhebyafayo byeitaka ebitaali<br />

byabwenkanhya era kino eidha kukikola mungeri eletawo okwiisanhya no’butebenkevu ghagati<br />

gha’babudhamye na’batyamye nansangwa.<br />

Kino kiidha kutukibwaku okubita mukughayo ebintu kamala mu nsako yebyeitaka olwokulighilira beene itaka<br />

abazirawo, okufuna embalilira egema kwiitaka lyona lyona eliriku ababudhamye, okwiiriza abatyamye banansangwa<br />

eidhembe lyobwananyini kwiitaka nga tubita mukutematema no’kugabanhya eitaka era no’kutawo eiteeka elifuga<br />

ababudhamye.<br />

THE UGANDA NATIONAL LAND POLICY


4.14 Eitunzi Lyeitaka Oba Obutale Bweitaka.<br />

Obutale bweitaka butegeza enkyusa yeidhembe kwiitaka okubita mukutunda, kupangisa, kweyazikwa, kweyama<br />

nengeri edhindhi edhikyusa obwananyini. Nga otwoireku okugaba eitaka okwabuliidho, okugula eitaka nengeri<br />

yabuliidho enangu eyo’kufunamu eitaka. Akatale kona kona akaba kaliwo, kikulu inho okuba nga kakola<br />

mubwenkanhya era mubwesimbu okughagira enkulakulana era no’bwetavu bwa’bantu obwobughangwa.<br />

Eiteeka kyelikoba<br />

Gavumenti eidha kutumbula enkola eyobwenkanhya, bwesimbu era ematizza mubutale bweitaka mungeri<br />

dhona dhona edho bwananyini bweitaka.<br />

Kino kiidha kutukibwaku okubita mukughagira enkyusakyusa mwiidhembe lyobwananyini kwiitaka nga aye<br />

obukuumi bwa’bantu nebyaalo, okufuna ekitongole ekinalungamyanga akatale keitaka era no’kutawoenkola<br />

edhokukendeza ebizibu ebiva mukatale keitaka akomuliro era no’kulungamya bakayungirizi beitaka okusobola<br />

okukendeza okwebungaku nokwetuuma eitaka. Kino kiidhakusoboka nga ghatebwawo enkola ennungamu<br />

egemagana nebigema kwiitaka era no’kuterezamu kubyokughandika amataka nga bakozesa obuuma bukali magezi.<br />

Akatale kokupangisa eitaka kisumuluzzo kyakufuna itaka era no’kukulakulana.<br />

4.15 Eitaka Lyo’kusigaku Empiiya.<br />

Gavumenti nebitongole byayo elina okutawo embeera esendhasendha abasiga mpiiya abakuno na’baava endha<br />

olwokukyusa ebyenfuna. Abasiga mpiiya betaga obukakafu kwiidhembe lye’bintu neitaka lyabatamu empiiya.<br />

Eiteeka kyelikoba<br />

a) Gavumenti eidha kutondwo embeera esobola okusendhasendha abasiga mpiiya abakuno na’baava<br />

endha mubitongole ebikulu mwiighanga era nga kino kyakukolebwa;<br />

i) Ghalala na’mateeka era nenkola edhiliwo nga ghazira gwebasosoile.<br />

ii) Okusinzira kukukebera okutufu no’kweghayo munkola.<br />

b)<br />

Gavumenti eidha kutawo enkola edhinakendheza obuzibu obuyinza okuva mwiisiga lye mpiiya olwo<br />

esobole okuletawo enkulakulana wona wona.<br />

POPULAR VERSION December 2010<br />

21


Kino kiidha kutukibwaku okubita mu kutemawo empendha edho kulungamya gavumenti ne’bitongole byayo<br />

okutawo eitaka elyo’kusigaku empiiya nga kuno kwotaire okutolawo obukwakulizo bwona bwona era no’bubuguzze<br />

no’kwongera amanhi mungeri eitaka lyokusigaku empiiya gye lituka kubasizi badho. Okufuna oba okutwala eitaka<br />

kubughaze tikikola kwiitaka elyokusigaku empiiya era neidhembe lyabana <strong>Uganda</strong> kwiitaka liidha kukumibwa<br />

nailala ghekyaganibwa nga musiga mpiiya yetaga kugulabugule eitaka okuva kumuntu buntu.<br />

4.16 Enkola Edhokukuuma Eidhembe Lyeitaka<br />

Abana Ugganda abasinga bayinza obutasobola kwefunira kulwaibwe eidhembe lyeitaka mungeri dhona dhona<br />

edhobwanantini kwiitaka edhiikirizibwa mumateeka. Kyoka ate ebitongole ebikola kwiidhembe lyeitaka tibisobola<br />

kwesigibwa nti binakakasa obukuumi bweitaka lya’balikozesa no’kusingira ilala elyabbo abanafu. Okwongera<br />

kwekyo, okutawo ekikomo kyo’butono obukomebwaku mukutematema eitaka okusobola okweghala okusalasala<br />

eitaka mubuketezo obusilikitu obubitiliire mubyaalo nhi mu tawuni olwo ghabewo okukulakulana okwemulembe.<br />

Eiteeka kyelikoba<br />

a) Gavumenti eidha kutawo enkola edhikakasa nti buli mutyamye mu <strong>Uganda</strong> anhumilwa eidhembelye<br />

elyeitaka.<br />

b)<br />

c)<br />

Gavumenti eidha kusalawo obugazi bweitaka obusembayo ghansi olwokulungamya enkulakulana<br />

eyo’mutindo.<br />

Abagwiila tibaidha kughebwa idhembe kwiitaka kuswiika kumyaka 49 kwiitaka lya <strong>Uganda</strong>.<br />

Okutuka kukino, ebigema kwiitaka ne’nfuga yalyo biidha kutabikibwa mubyendhegeresa mumasomelo ga <strong>Uganda</strong>.<br />

Obuyinza bwo’kusalawo beeyi yebyeitakabwiidha kwiizibwa mubiketezo byendhawulo era nenfuga yeitaka<br />

lyobughangwa mubitundu byendhawulo eidha kwiizibwamu amaanhi. Omugaso gwebibiina mukukuuma eidhembe<br />

lyeitaka gwiisibwamu ekitibwa era no’kutawo enkola enalungamya ebyetaka mubyaalo nhi mutawuni era no’kutola<br />

eitaka kubagwiila.<br />

22<br />

THE UGANDA NATIONAL LAND POLICY


SECTION<br />

5<br />

ENKOLA YENFUGA YEIDHEMBE LYEITAKA<br />

Enfuga yeidhembe lyeitaka ezingilamu emikuutu ne’mitendela egibitwamu okutondawo eidhembe lyeitaka,<br />

okwiinhongola, okulighandhika no’kulinhweza; obukakafu bwobulungamu muntunda ne’ngula yeitaka, enkontana<br />

kubyeitaka dhikolebwaku, emisolo nesente okuva mwiitaka dhikolebwaku, era nhebigema kwiitaka bighandhikibwa<br />

era byaterekebwa. Mungeri eyo, ebyetago bya’bantu kwiitaka bikolebwaku, byailibwamu era byakuumibwa.<br />

5.1 Enfuga Yeidhembe Lyeitaka<br />

Enfuga yeidhembe lyeitaka ekooze kinene inho mukumalawo obukuumi kwiidhembe lyeitaka nga kino kisinze kuva<br />

kwiibula lyengeri enkalamu eyokukuuma ebighandhiko, matinkanhye mungeri ebigema kwiitaka gyebighebwayo,<br />

obubuguze no’bulimba aghalala neibula lyobwesigwa mukitongole ekifuga eidhembe lyeitaka. Enfuga yeidhembe<br />

lyeitaka elina okutwalibwa kubwayo etolebwe mubyobufuzi era etolebweku omukono gwabafuzi mwiighanga.<br />

Eiteeka kyelikoba:<br />

a)<br />

Gavumenti eidha kukola enkyukakyuka eyomugundo mu nfuga yeitaka olwo eletewo obulungamu<br />

no’bwangu mubyeitaka.<br />

b)<br />

Gavumenti eidhakwiisa ekitibwa munkola eyeitaka lyobughangwa era etewo engeri gyegemaganhya<br />

enkola yeitaka lyobughangwa na’mateeka.<br />

Kino kiidha kutukibwaku okubita mukwongera okwiiza obuyinza bwokufuga eidhembe lyeitaka mubitundu<br />

byendawulo era nhi mubyobughangwa, ebitongole ebifuga eidhembe no’kuletawo embeera eletera abakozesa eitaka<br />

okusingira ilala abakazi okwenhigira munfugayeitaka neidhembe lyayo.<br />

5.2 Empereza Yeidhembe Lyeitaka Eri Abantu<br />

Engeri eidhembe lyeitaka yelitusibwa ku bantu eri mungeri ibili nga no’muli okufuna era no’kulungamya enkola<br />

dhona dhona mungeri dhobwananyini dhona dhona. Enkola dheetaga okutukanhya no’mulembe era no’kutereza<br />

okusobola okweghala obubuguze nempereza etali nkalamu.<br />

POPULAR VERSION December 2010<br />

23


Eiteeka kyelikoba<br />

a)<br />

b)<br />

c)<br />

Gavumenti nga esinzira mu Isse mateeka eidha kutwala obuvunanizibwa bwokufuga no’kutambuza<br />

ensonga dheitaka.<br />

Gavumenti eidha kukyusalyusa enkola yona yona eyebyenfuga byeitaka olwokusobola okuletawo<br />

okutusa kubantu enkola ennungamu mubyeitaka.<br />

Gavumenti eidha kukakasa nti emikuutu nenkola dhona dhona edhigema kwiitaka dhiterezebwa<br />

mukugha embalilira no’kutukibwaku abantu mubwangu.<br />

Kino kiidha kutukibwaku okubita mukutawo era no’kulabilira ekitongole ekyokughandhika amataka era neidhembe<br />

lyeitaka munkola ya bwananyini kwiitaka eyobughangwa, okugondhola era no’kulondola enkyusa mubwananyini<br />

kwiitaka . era ghaidha kubawo okwekenhenhya eiteeka lya gavumenti edhebitundu olwo kuletewo no’kutondawo<br />

ebitongole ebyemalilire okutambuza ensonga dheitaka. Okuta amawoofisi mubitundu ebyendhawulo okusobola<br />

okutusa obukalamu ebigema kwiitaka kumuntu ghaghansi. Era ghaidha kubawo akakiko akakola kunsonga<br />

dhenkayana dheitaka mubuli kitundu.<br />

5.3 Okupunta No’kukebeera Eitaka<br />

Okupunta no’kukebeera eitaka bidwiire eibula lyabakoozi abatendeke, eibula lye’bikozesebwa okuyamba okukola<br />

omulimo gwo’bupunta obukalamu, enkola etaali nnungamu mugavumenti dhebitundu ekilesewo obuzibu mungeri<br />

eyokusindhikamu abakoozi abatendeke ku dhi disitrikiti, beeyi yobughanana eyo bupunta neibula lyabantu<br />

abo’kukolagana nabob. Nga oyongeire kwe’byo, engeri ensalosalo dheitaka elyobughangwa dhilina okwiisibwamu<br />

ekitibwa.<br />

Eiteeka kyelikoba<br />

Gavumenti eidha kuta amaanhi era no’kutukanhya no’mutindo enamula, ensala no’bupunta kwiidhembe<br />

lyeitaka.<br />

24<br />

THE UGANDA NATIONAL LAND POLICY


Kino kiidha kutukibwaku okubita mukugondhola era no’kutereza ebitongole byobupunta byona byona olwo<br />

kulungamya abakoozi nebeeyi yo’bupunta era no’kumanisa abantu era no’kubagha obusobozi ku kupiima<br />

no’kusalawo kwiidhembe lyeitaka. Ekighandiko kiraga nti abantu betaga okusomesebwa ku bitongole byobughangwa<br />

no’mugaso gwabapimi na’bapunta.<br />

5.4 Enkola Eyebigema Kwiitaka<br />

Ogumu kumilimo emikulu egyenkola yo’bufuzi bweidhembe lyeitaka no’kukakasa nti ebigema kwiitaka okugeza<br />

nga obunene bwalyo, ghelyaganibwa era nenfanana yalyo, ebiyinza okulivamu era enkozesa yalyo bituka kubantu<br />

mubutufu bwabyo. Era kikulu ebigema kwiitaka nga enkozesa,ebiri kwiitaka eryo, emboneka yeitaka, obungi<br />

bwabantu ne’bisolo ebiriliku, era ne’byobutonde okutegezebwa abantu. Bino bikulu inho kulwentekateka yenkozesa<br />

yeitaka era no’lwo kutereza esente edhilivamu.<br />

Eiteeka kyelikoba<br />

Gavumenti eidha kutawo era ekuume enkola eyebigema kwiitaka eyesigika, ekozesa tekinologiya owomulembe<br />

era enangu eri abantu okukozesa kulwenkulakulana yeighanga.<br />

Kino kiidha kutukibwaku okubita mukugundhawo enkola eyokughandika ebigema kwiitaka ekozesa bukalimagezi<br />

nga eno eidha kughanilira enkola ye’bigema kwiitaka era ekyusemu mwiiteeka olwokumanhisa ebya tekinologiya.<br />

Emitenmdera egyo’kutuka kukino giidha kutwaliramu okutawo omutindo no’kulongosa obukalamu ebigema<br />

kwiitaka byona byona. Enkola ye’bigema kwiitaka elina okwiinhonhokwa abantu babuli nsambo era nabakozesa<br />

eitaka.<br />

5.5 Engondhola Yenkontana Dheitaka<br />

Okubungutana ne’nkontana kwiitaka dhili kweyongela mwiighanga ate nga enkola eliwo eyokugondhola ensonga<br />

dheitaka tesobwoire kukola kunsonga dhino olwobungi bwadho obweyongera bulilukya. Ghaliwo obwetavu<br />

obwokukakasa enkola etukikaku mubiseera ennungamu ate nga tiyabughanana okulungamya obutale bweitaka,<br />

obukuumi era no’butebenkevu mukitongole kyeitaka. Okwongera kwekyo, ghaliwo obwetavu bwokwiiramu<br />

okutereza engeri era ne’ngema yenkayana dheitaka mungeri eisa ekitibwa mundhawukana ghagati ghe’nkayana<br />

dho’kwiitaka lyobughangwa ne’dho edho’kwiitaka eriri mubwananyini bweitaka obwengeri edhindhi.<br />

POPULAR VERSION December 2010<br />

25


Eiteeka kyelikoba<br />

a)<br />

b)<br />

c)<br />

Kooti dheitaka dhiidha kwiizibwawo nga dhigheireibwa ebikozesebwa okudhisobozesa okukakalabya<br />

emilimo gyadho mubuyinza obudhighebwa Isse mateeka.<br />

Gavumenti eidha kutawo obutongole mu kooti enkulu nhi mukooti ento obunakolanga kunkayana<br />

dheitaka olwokugondhola engema yensonga dheitaka mu <strong>Uganda</strong>.<br />

Enkola dho’kugemamu no’kugondhola enkayana dheitaka dhiidha kuterezebwa olwokwanguyiriza<br />

engema yenkayana dheitaka etaali yabeeyi bughanana.<br />

Kino kiidha kutukibwaku okubita mukwiizawo kooti dheitaka edhiziramu bungodyooli bwankola dhamateeeka<br />

enzibuedhili mukooti dha’mateeka edhabuliidho, nga dhilina amateeka amalungamu agafuga enkola dhadho era<br />

nengema yenkayana dheitaka eidha kutebwawo. Kwiitaka elyobughangwa, ekitibwa kiidha kwiisibwa munono<br />

nansangwa edheira era nenkola mukugema no’kumalawo enkayana kwiitaka. Engeri eyindhi eyokumalawo enkayana<br />

dheitaka kiringililwa inho ekighandiko ekyenkola yeitaka mwiighanga.<br />

5.6 Enfuna Yesente Kwiitaka<br />

Okwiiza enkola yenfuga yeitaka mubitundu byendawulo okwakolebwa eiteeka lyeitaka akatundu 227 era neiteeka<br />

lya gavumenti yebitundu akatundu 300 mu mwaka 2003 kutonzewo omwaganya gwokukola era okufuna sente<br />

kwiitaka okubita mumisilo, obusulu, sente edhiva mubupangisa era no’kubita mumirimo egyigema kwiitaka gyona<br />

gyona. Okughagira no’kutereza engeri eitaka gyerivamu sentekikulu inho..<br />

Eiteeka kyelikoba:<br />

Gavumenti eidha kuta amanhi mubitongole ebifuga eitaka olwokuletawo enkola eyokufuna no’kukola sente<br />

kwiitaka.<br />

Kino kiidha kutukibwaku okubita mu kwiiramu okulingilira no’kwekebedhaeiteeka lyo’musolo kwiitaka olwokusobola<br />

okutondawo engira edhindhi edhokufunamu sente okuva mwiitaka. Okulondhola enkola yebitongole ebyaghebwa<br />

okusoloza sente edhiva mwiitaka kiidha kuyamba okukendeza kukwonona eitaka no’kufirizibwa. Amanhi<br />

26<br />

THE UGANDA NATIONAL LAND POLICY


ge’bitongole byeitaka ebyaghansi gaidha kusimbibwa kunkunganhya yasente nhenkozesa yadho era no’mutemwa<br />

kwiitaka okubita mugavumenti dhebitundu. Okukakasa enkulakulana mukitongole kyeitaka ghaidha kubawo<br />

engabana yesente edhiva mwiitaka ennungamu mu bitongole byona byona ebighereza abantu ku byeitaka.<br />

POPULAR VERSION December 2010<br />

27


SECTION<br />

6<br />

Enkozesa Yeitaka Nhe’fuga Yalyo<br />

<strong>Uganda</strong> elina ekizibu oba ekisomoza ekyeibula lyentekateka eyenkozesa yeitaka era nenkola eyokukuuma ebiragiro<br />

byenkozesa yeitaka, okumeruka kwo’butawuni, engema embi eyebyobutonde, okwonona no’kukozesa obubi<br />

ebyobugaiga ebyobutonde. Okwongera kwekyo, enkozesa yeitaka era nengema yalyo bibita mumitendhelaegibitiliire<br />

obungi kyoka nga buligumu gugema akasonga kalalakalala era nga kino kiretawo obutagemagana mungeri<br />

gyebakakalabyamu egyaibwe . era nabwekityo kumikuzi kamala ghabairewo okudhobonkana nokwiira mumilimo<br />

mubitongole era no’butagemaganma ghagati gha’bantu ne’bitongole ebyendawulo ebikola kwiitaka. Obuzibu<br />

buli kunkola ye’kitongole ekitaghagila enkulakulana yeitaka ekiremesa enkola ennungamu nenfuga enkalamu<br />

eye’byobugaiga bwomwiitaka. Enkola enho eta eisira kunfuga yeitaka, enkozesa yalyo era nenkola yekitongole<br />

kyeitaka.<br />

Eiteeka kyelikoba:<br />

a)<br />

b)<br />

Gavumenti eidha kukakasa nti ebyobugaiga bwomwiitaka bukozesebwa era bugemebwa mungeri<br />

ennungamu obukalamu.<br />

Gavumenti eidha kuta munkola enkola etegerekeka obukalamu okukuuma no’kulabirila ebyobugaigga<br />

obwomwiitaka.<br />

Kino kiidha kutukibwaku okubita mukutawo omutindo kunkozesa yeitaka era no’kukyusiza ilala enkola yenfuga<br />

yenkozesa yeitaka nga kwotaire okutendeka, okusindika ababalilizi abatendeke kubyeitaka era no’kwiiramu<br />

okwekenhenhya enkola dhona dhona edekuasa ku nkozesa yeitaka okusobola okuletawo okugemagana neiteeka<br />

lyeitaka elyighanga.<br />

6.1 Okutekateka No’kulungamya Enkozesa Yeitaka<br />

Okutegeka eitaka mubuliwo kikulu inho mubulingeri yona yona eyobwananyini kwiitaka mumazima neidhala<br />

elisokebwaku munfuga yenkozesa yeitaka kuba kisobozesa gavumenti yaghagati neyebitundu, na’bantu sekinomu<br />

okusalawo tibukali ekyokukola okweyongerayo no’kukulankulana mukitongole kyeitaka mubitundu byona byona.<br />

28<br />

THE UGANDA NATIONAL LAND POLICY


Ebikozesebwa ebisokelwaku mu ntekateka eyokutegeka ebyeitaka mu <strong>Uganda</strong> tibisobwoile kutugha nkola nnungamu<br />

okuyamba okutekateka kwiidhala lyeighanga oba nhi mubiketezo ebyendawulo era no’kuta munkola entekateka<br />

mu bitundu bye byaalo. Nga oviire kwekyo, obukiko obutekateka obwaghansi buliidho tibubaire nabyetagisa ghaire<br />

obusobozi okutekateka oba okuta munkola entekateka edhiba dhikakasibwa. Ghaliwo olukonko olubba ghagati<br />

ghe’ntekateka eyenkozesa yeitaka, okuta munkola entekateka enho era no’kulungamya enkozesa yeitaka. Okugaita<br />

kwekyo, ghazira nkola emanhibwa nnungamu elaga engeri eyokugemamu enkayana dheitaka.<br />

Eiteka kyelikoba<br />

a)<br />

b)<br />

Gavumenti eidha kukakasa nti ebyobugaiga ebyobutonde bikozesebwa era bigemebwa mungeri<br />

enkalamu etabyonona okusobola buti ne’mirembe egiidha,<br />

Gavumenti eidha kwekenhenhya era etereze enkola yentekateka yenkozesa yeitaka yona yona era<br />

no’kugilungamya.<br />

Kino kiidha kutukibwaku okubita mukulangilira nti eighanga <strong>Uganda</strong> lyona lyona lyakutekeratekeramu ebigema<br />

kunkozesa yeitaka nenkulakulana, okutawo ebigobeelerwa nga bawula ebiketezo era no’kuletawo okugondera<br />

ebiragiro ebifuga enkozesa yeitaka no’mutindo gwalyo mubyaalo nhi mubibuga. Okwongera kwekyo, entekateka<br />

yeighanga enene eidha kuzingiramu entekateka yenkozesa yeitaka. Ghaidha kubawo okwekenhenhya era<br />

no’kukyusa mumateeka okukakasa nti amateeka tigakontana naiteeka lyeighanga kwiitaka. Ekikulu mukuletawo<br />

bino nokusomesa era no’kutendeka abantu mubitundu ebyendawulo kunkozesa yeitaka, entekateka era nengema<br />

yalyo.<br />

6.2 Omutindo Gweitaka Ne’miganulo Gyalyo<br />

Okwonona no’kufa kwo’mutindo gweitaka ne’kimu ku bizibu ebinene mukitongole kyeitaka. Kino kiviireku<br />

engema yeitaka era nenkozesa yalyo embi, eilungu eliidhye olwe’nkyukakyuka mumbeera yo’bwiire, okutyobola<br />

no’kwonona eitaka era na’madhi era neibula lyebikozesebwa okughagira emilimo gyendawulo nailala mubyobulimi<br />

no’bulunzi. Ghaliwo obwetavu obwekitalo obwokukakasa omutindo gweitaka nempenda edhendawulo okukyusa<br />

engeri ebintu gyebiri buti.<br />

POPULAR VERSION December 2010<br />

29


Eiteeka kyelikoba<br />

Gavumenti eidha kutawo enkola mubitongole eyokwiizawo, okukuuma era no’kulondola omutindo era<br />

ne’miganulo egye’byobugaiga bwomwiitaka.<br />

Kino kiidha kutukibwaku okubita mukwiiza obuyaka no’kukuuma omutindo gwe’byobugaiga bwomwiitaka<br />

okubita munkozesa yeitaka era ne’nkuuma yalyo ennungamu. Engeri dhiidha kutebwawo okusobola okulekeza<br />

okukutulakutula mwiitaka, okulungamya engeri ebikaba ebiva mumakolero gye bigemebwamu, okuta eikomo<br />

kukwonona eitaka era nokughagira abantu okuzimba mubifo ebyekibuga. Okugha abantu obuyinza na’maanhi<br />

okubita mumisomo era nhi mukwenhigira mungeri enkalamu edhokukozesamu eitaka.<br />

6.3 Ebyobugaiga Obwomwiitaka Ne’byobutonde<br />

<strong>Uganda</strong> erina ebizibu ebigema kubyobutonde kamala nga bino bizingiramu okwonona emiganulo gyebyobugaiga<br />

byobutonde nga ebibira, ebisolo byomunsiko, ebibali, kubusozi ghaigulu, enandha nemigga, embalama dha’madhi<br />

nga kwotaire okwonona eitaka, obwengula era na’madhi. Ghaire nga amateeka ne’biragilo ebigema kunsonga dhino<br />

biriwo, kibaire kizibu inho okubita munkola olwemisoso egyetoloire engema era ne’nsalawo kubintu ebigema<br />

kukitongole kyeitaka.<br />

Eiteeka kyelikoba<br />

a)<br />

b)<br />

c)<br />

Gavumenti eidha kukakasa nti ebyobugaiga ebyobutonde bikozesebwa era bigemebwa mungeri<br />

enkalamu etabyonona okusobola okugasa no’kuganula buti ne’mirembe egiidha.<br />

Gavumenti eidha kwongera amaanhi munkolayengema nenfuga yebyobutonde nga eyongera ammnhi<br />

muntekateka, ebiragiro ne’nondola ye’byobutonde nga kwotaire okwenigira mubintu kwabuli<br />

gwekigemaku munfuga ye’byobugaiga bwobutonde.<br />

Gavumenti eidha kukakasa nti enkozesa dhona dhona edheitaka dhitukana nentekateka dhenkozesa<br />

yeitaka era ne’nono dhe’ngema yebyobutonde nga ozingiremu obukuumi kwiitaka na’maadhi era<br />

nengema yabyo.<br />

30<br />

THE UGANDA NATIONAL LAND POLICY


Kino kiidha kutukibwaku okubita mukutawo ebisendhasendha abantu okwenhigila mukukuuma eitaka lya<br />

bulimuntu era no’kulabilira ebyobutonde ne’bisolo. Kino era kiidha kutwaliramu okutawo enkola eyokugabana<br />

obuvunanhizibwa ghagati ghe’bitongole ebifuga ebyobugaiga bwomwiitaka, abobuyinza era na’bantu bona bona<br />

abaghansi.<br />

6.4 Ebifo Ebisenzebwa Abantu<br />

<strong>Uganda</strong> ezila iteeka lifuga bantu bwebazimba era ghebaba. Engeri endhu no’bubudhamu bwabantu gyebimerukawo<br />

(mubyaalo era nhi mutawuni) etaghanizibwa eibula lyentekateka ennungamu efuga okuzimba nga kuno kwotaire<br />

enkulakulana eyekibwatukila era etali muntekateka mutawuni mumulembe guno gwo’kuzimba obutawuni ne’bibuga,<br />

ghaliwo okuzimba amayumba agatalikuntekateka nga bweeri, eibula lyebintu ebisokelwaku era nengudo, obuyumba<br />

obubi era no’kwonona eitaka ne’byobutonde ebyetoloire nga ebibali, obusozi era ne’mbalama dhe’nandha<br />

edhendhawulo.<br />

Eiteeka kyelikoba<br />

Gavumenti eidha kuyiya era etewo eiteeka elifuga engeri abantu gyebatawo ennumba era neiteeka elifuga<br />

emmeruka yo’butawuni okusobola okuletawo entekateka ennungamu kulwe’nkulakulana etegerekeka.<br />

Kino kiidha kutukibwaku okubita mukutawo enkola enambulukufu efuga engeri amayumba gabantu<br />

gyegazimbibwamu, okutawo eiteeka elifuga emmeruka yo’butawuni era no’kukakasa nti ghatebwawo ebiragiro<br />

ebirina okugoberelwa munkozesa yeitaka olwokuletawo entekateka enkalamu no’kutuusa ebintu kubantu. Amateeka<br />

agatukiliire gaidha kutebwawo okutereza no’kufuga ebyobulimi mu matawuni.<br />

6.5 Ebyobulimi<br />

Mu <strong>Uganda</strong> ebyobulimi bikolebwa kumutindo gwaghansi era kitono inho. Eitaka elyokulimiraku mu <strong>Uganda</strong><br />

tilikozeseibwa bukalamu nga bwekisaniire. Enhima embi dhiviireku okwongera okwonona eitaka okubita mu<br />

kwalala kwamukoka neitaka okughamu ebilisa, okutema emiti no’kwonona amadhi. Amani geitaka okuvamu ebintu<br />

era na’manhi galyo okuzala ebyobulimi bikaali kutegerebwa bulungi. Kino kikifiire ekizibu einho okukozesa eitaka<br />

obukalamu.<br />

POPULAR VERSION December 2010<br />

31


Obwetavu bwokwawula eitaka lyo’kulimilamu okusobola okufuna enimilo kwiitaka, obungi bwabantu obubitiliire<br />

mubitundu ebindhi buleteire eitaka okukutulwakutulwamu mubitundhu ebindhi,okukozesa eitaka nga tiliwumulamu<br />

bikoozesa kinene mukulemesa enkulakulana. Obukuumi bwo’bwananyini kwiitaka ne’kimu kubizibu abakazi abalimi<br />

bwebalina. Ate nga ke’kisembayo, <strong>Uganda</strong> ezila itaka lyabulimi.<br />

Eiteeka kyelikoba<br />

Gavumenti eidha kulungamya enkozwsa yeitaka na’madhi agebyobulimi nga ekolela ghalala neiteeka elifuga<br />

ebyobulimi mwiighanga.<br />

Kino kiidha kutukibwaku okubita mukutawo eiteeka eilambulukufuelifuga ebyobulimi mwiighanga nga liidha<br />

kuzingilamu okusala ebiketezo ebyokulimilamu, okunhweza obuyinza kwiitaka elyo’kulimilaku, engema enkalamu<br />

eyamadhi, eitaka ne’byobugaiga byomwiitaka olwkwongera amaanhi mubyobulimi era nhimumpandhisa yeitaka.<br />

6.6 Okukyuka Kwe’mbeera Yo’bwiire<br />

<strong>Uganda</strong> yo yatandhika ila okubona bona olwokukyuka kwe’mbeera yo’bwiire. Ensonga edha’manhi edhetaga<br />

okulowoozaku mu <strong>Uganda</strong> dhizingiramu okutema ebibira, okwonona ebibali neitaka era nentekateka embi<br />

eyenzimba yennhumba. Okwononeka kwe’byobutonde nagazibu agandhi agaleteire abantu okubundhabundha nga<br />

baava mukifo ekilala okugya mukindhi nga banonhya embeera enkalamu.<br />

Eiteeka kyelikoba<br />

a)<br />

b)<br />

c)<br />

Gavumenti eidha kulongosa enfuga ye’byobutonde ne,byobugaiga ebyobutonde muntegeka yayo<br />

eyokumalawo ebizibu ebiva munkyukyuka ye’mbeera yobwiire.<br />

Gavumenti eidha kutawo enkola eikiliziganhya nentekateka ya’maghanga agendha edhokufuga<br />

no’kugemamu enkyukakyuka mumbeera yo’bwiire.<br />

Gavumenti eidha kutema empendha edhokukendeza oba oli awo no’kumalawo ebizibu ebiva<br />

munkyukakyuka yembeera yo’bwiire.<br />

32<br />

THE UGANDA NATIONAL LAND POLICY


Kino kiidha kutukibwaku okubita mukutawo enkola enata eikomo ku byoosi, okuta amanhi mukwenigira mukukomya<br />

ebiva mu kukyukakyuka kwe’mbeera yo’bwiire kino nga kyakutereza enkozesa yebyobugaiga byomwiitaka kino<br />

kisembebwa ensomesa ya’bantu kukufayo era nokufuga ebiva mu kukyuka kwe’mbeera yo’bwiire.<br />

6.7 Ebitongole Ebyokufuga No’kugema Eitaka<br />

Enfuga era ne’ngema enkalamu eyenkozesa ye’byobugaiga bwomwiitaka ebyobutonde tesobola kufunhwa<br />

okutolaku nga ghabairewo okutereza mubitongo ne’ntambuza ye’nsonga dhininhye enkandhaigo olwebitongole<br />

ebibitiliire obungi nga buli kimu kirina obuvunanizibwa bwakyo kungema yeitaka nga kino kiresewo okukontana<br />

mubuyinza ate ngaghazira nnono dhakugobelera.<br />

Eiteeka kyelikoba<br />

Gavumenti eidha kutawo enkola etabaganhya ebyobukuumi ne’ngema enkalamu eyebyobugaiga bweitaka<br />

obwobutonde.<br />

Kino kiidha kutukibwaku okubita mukwekenhenhya amateeka no’kutereza obuyinza obwobutongole obwendhawulo<br />

obugherebwa obuyinza kukufuga ebyobugaiga ebyomwiitaka. Kino kizingiramu okutondawo enkola ennungamu<br />

edhokufuga eitaka mungeri yademokulasiya.<br />

POPULAR VERSION December 2010<br />

33


SECTION<br />

7<br />

ENKOLA YE’BIKETEZZO NE’YAMAGHANGA AGENDHA<br />

EYOKUTA MUNKOLA<br />

Enkola enho egema kunsonga edhokutamunkola obuvunanizibwa bwe’kiketezzo era na’maghanga gendha kwiitaka<br />

eligema ku <strong>Uganda</strong> era no’bwetavu bwokutereza eiteeka lyeitaka . era kikola kubwetavu bwokutereza mumateeka<br />

geighanga okukakasa nti gagemagana neiteeka lyeitaka. Lifa nhi kunfuga ye’byobugaiga obuli kunsalosalo<br />

dhamaghanga agendhawulo era ne’ntambula ya’bantu okuva kunsalosalo endhala kuyiindhi.<br />

Kigema kukubalilira okutamunkola eiteeka lyeitaka mwiighanga, okwenhigilamu kwabuli ghekigemaku, okusomesa<br />

abantu kwiiteeka lyeitaka, okulondhola, okukebeera era no’kufa kuntukiriza yeiteeka lyeitaka.<br />

34<br />

THE UGANDA NATIONAL LAND POLICY


UGANDA LAND ALLIANCE<br />

Block 29, Plot 1521, Mawanda Road. P.O. Box 26990 Kampala,<strong>Uganda</strong>.<br />

Tel: 256 414 540 038 Fax: 256 414 540 048<br />

Email: ula@ulaug.org Website: www.ulaug.org

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!