Tallinna Linnaplaneerimise Amet

20
(punktis 5.2.1.1.5. Meridiaanne roheline vöönd). Analüüsi tulemusena tuuakse välja järgmised
Haabersti linnaosa piires olulised suunad, mille säilimine on vaja tagada nii linna piires kui ka
naabervaldades:
- Astangu piirkonna ühendused lääne/loode ja lõuna/edela suunas.
- ühendus Harku metsaga (väga oluline ka rekreatiivse kasutuse aspektist).
Tänavahaljastus – teede ja tänavate, kergliiklusteedega jms piirnevad ribajad poollooduslikud
ja kultuurhaljakud, sh puiesteed.
Üldplaneering näeb ette säilitada või rajada tänavahaljastus järgmistes piirkondades:
1) magistraaltänavate äärde – Ehitajate, Õismäe tee, Paldiski maantee, Tähetorni, Astangu,
Järveotsa, Rannamõisa, Vana-Rannamõisa, Vabaõhumuuseumi, Kakumäe, Lõuka ja
Kõrgepinge tänav;
2) kõrvaltänavate äärde – Printsu tee, Humala, Mõisapõllu, Mäekõrtsi, Kaeravälja, Uustalu,
Lõimise, Räime, Ahvena, Lesta, Jõeoti, Sooranna, Vahepere, Taludevahe, Pikaliiva ja
Pikaliiva arengualale rajatavate jaotustänavate ning Jõeküla ja Sõudebaasi tee äärde.
Haabersti linnaosa üldplaneeringuga seatakse tingimused, kuidas tänavahaljastust planeerida, et
kujundada kvaliteetsem linnaruum. Praegu puuduvad väga paljudel tänavalõikudel kõnniteed,
kergliiklusteed ja tänavavalgustus. Tänavaäärne haljastus on lünklik ja kohati nähtavate
saastekahjustustega, mistõttu tänavahaljastus ei täida ei ökoloogilist ega esteetilist funktsiooni.
Tänavaistutuse põhiline ja traditsiooniline komponent on puud, mis vajavad kõige enam
eluruumi, kuid tänavahaljastuse alla võivad kuuluda ka põõsaistutused ja murualad. Neile lisaks
võib tänavaruumi haljastuse alla kuuluda ka külgnevate maa-alade haljastus. Tänavahaljastus on
tähtis osa inimese igapäevasest elukeskkonnast. Arusaadav on ka tänavahaljastuse
psühholoogiline mõju inimesele. Tänavapuistul on samuti linnaökoloogiline tähtsus –
tänavapuistu ühendab linnasiseses rohelises võrgustikus teisi rohestruktuuri osi.
Tänavapuudele vajalikku ruumi saab anda ainult tänavaruumi planeerimisega. Käesolev
põhimõtteline kontseptsioon on aluseks perspektiivse tänavamaa planeerimisel, kus
tänavahaljastus on puhvriks sõidutee ja kõnni- või kergliiklustee vahel (vt allolevaid jooniseid).
Magistraalide ääres peab olema 4 (2 + 2) rida puid, kusjuures vähemalt üks rida puid,
soovitatavalt koos madalhaljastusega, peab olema kavandatud sõidu- ja kõnnitee vahele. Tuleb
arvestada, et haljasriba peab olema puude kasvuks piisava laiusega ning seal kasvav haljastus
peab olema kaitstud tänavapuhastussoola ja vibratsiooni eest. Muude linnatänavate ääres peab
olema vähemalt 2 (1 + 1) rida puid. Haljasribadele ei rajata tehnotrasse, välja arvatud roheala
teenindavad rajatised.
Alljärgnevalt on välja toodud tänavahaljastuse rajamise võimalused eri tänavatel ning
tänavalõigete asukohad on näidatud kaardil 7.