Tallinna Linnaplaneerimise Amet
Tallinna Linnaplaneerimise Amet
Tallinna Linnaplaneerimise Amet
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
24<br />
põhjustest. Neist põhilised on aedlinn, parklinn, metsalinn ning segahoonestus-, tootmis-,<br />
ettevõtlus- ja keskusealad. Üldplaneeringus määratletud haljastuslikest printsiipidest tuleks<br />
lähtuda käsitletavate alade detailplaneerimisel, krundisisese maakasutuse kavandamisel ning<br />
projekteerimisel.<br />
Rohealade süsteem ning hoonestatud alade roheline võrgustik on välja toodud põhikaardil 2.<br />
Hoonestatud alasid hõlmavate detailplaneeringute koostamise üldised tingimused on järgmised:<br />
piirkondades, mis ei jää ülelinnaliste või linnaosade rohealade teenindusraadiusse, tuleb<br />
leida detailplaneeringute koostamisel võimalusi vähemalt asumi tähtsusega rohealade<br />
loomiseks ja/või tugevdada rohestruktuure muu avaliku ruumi haljastamisega, lähihaljastuse<br />
parandamisega ning lähimatele rohealadele inimsõbralike juurdepääsude loomisega;<br />
detailplaneeringutes ja projektides tuleb erilist tähelepanu pöörata tänavahaljastuse ning<br />
avalikku tänavaruumi toetava haljastuse arendamisele elamukruntidel;<br />
ei tohi teha erandeid veekogude ehituskeeluvööndite vähendamiseks detailplaneeringutega.<br />
Need alad (sinivõrgustik koos kaldaalaga) on olulised rohekoridoride süsteemi toimimise<br />
tagamiseks ja avaliku ruumi osad;<br />
detailplaneeringute eskiisistaadiumis tuleb uurida ja analüüsida piirkonna taimkatet,<br />
pinnakatte omadusi ja veerežiimi ning hinnata kavandatava tegevuse võimalikku mõju<br />
taimekooslustele.<br />
Üldplaneeringus on eraldi määratletud arengualal säilitatav või loodav roheline võrgustik. Need<br />
piikonnad on varem olnud või on jätkuvalt osaliselt või täies ulatuses rohealad, mida<br />
planeeritakse hoonestada. Arengualadel tuleb detailplaneeringute koostamisel luua või säilitada<br />
toimiv roheline võrgustik ja siduda see ümbritsevate rohestruktuuridega. Määratletud<br />
arengualade kohta on tarvis koostada terviklik detailplaneering või tsoneering (struktuurplaan),<br />
milles on tarvis kajastada rohealad ja rohelise võrgustiku toimimine. Nende alade hoonestamisel<br />
väikeelamutega ei tohi krundid olla väiksemad kui 1500 m 2 . Üldplaneeringu koostamise käigus<br />
on määratud rohealade osakaal asumis ja kruntidel vastavalt planeeritavale hoonestustüübile<br />
(aedlinn, metsalinn, parklinn, segahoonestus).<br />
Arengualad:<br />
1) Kakumäe jahisadama arenguala (number põhikaardil 84);<br />
2) Õismäe arenguala (number põhikaardil 266);<br />
3) ratsaspordibaasi arenguala (number põhikaardil 87);<br />
4) Vismeistri arenguala (number põhikaardil 207);<br />
5) Veskimetsa arenguala (number põhikaardil 220);<br />
6) Kakumäe tee arenguala (number põhikaardil 275, 276);<br />
7) Tindi tänava arenguala (number põhikaardil 265).<br />
3.4.1. Metsalinn<br />
Metsalinn on valdavas osas parkmetsas paiknev linn või linna osa, kus säilitatakse<br />
looduslähedane metsamaastiku miljöö.<br />
Praegu märgitakse metsalinna mõistega igasugust metsa ehitatud linnaosa, mis mõjub õhust<br />
metsana ja kus ka tänavatel liikudes on valdavaks asumi metsane iseloom. Tekkelooliselt on<br />
metsalinnana käsitletud metsase iseloomuga alade hoonestamisel tekkinud asumeid, kus<br />
metsapuid jääb hoonete vahele sel määral, et nad annavad välisruumile metsa iseloomu.<br />
Metsalinnana on määratletud Kakumäel kõrghaljastuse säilitamisega arendatavad pereelamutega<br />
hoonestatavad alad.<br />
Tingimused metsalinnas:
Change language