Tallinna Linnaplaneerimise Amet

34
tiheda tänavavõrgu korral on see võimatu – järelikult on ainus pääsetee efektiivse
ühistranspordivõrgu loomine, mis suudaks tagada optimaalse sõitude jaotuse era- ja
ühistranspordi vahel.
Viimase 12 aasta jooksul on aga ühistranspordisõitude osakaal transpordialastest liikumistest
langenud 70 protsendilt 30 protsendile. Sellega on kaasnenud müra- ja saasteprobleemid ning
vähenenud turvalisus ja liiklusohutus. Tallinn on muutunud autostunud linnaks. Samas on
ühistranspordile liikluses füüsilist prioriteetsust tagava infrastruktuuri väljaarendamine alles
algusjärgus, mistõttu ei saa ühistransport praegu täita sellele pandud põhiootust olla atraktiivne
alternatiiv autoliiklusele. Liiklusummikute korral on ühistranspordi liikumiskiirus võrdne
ummikus kujuneva kiirusega, seega ühistransport on liiga aeglane.
Kui ühistranspordi taset parandatakse märkimisväärselt, siis on mõeldav, et liiklussagedus võib
väheneda eeldatuga võrreldes kuni 10–15%.
Ühistransport Tallinna kesklinna ja Väike-Õismäe vahel funktsioneerib hästi ning Väike-
Õismäed ühendavad kesklinnaga mitu bussi- ja trolliliini. Tipptundidel on ummikute tõttu
häiritud ühistranspordiliiklus.
Seega tuleb tagada ühistranspordi prioriteetsus Tallinna liikluses (sõidurajad, osaliselt
ühistranspordi juhitavad valgusfoorid, vajaduse korral eraldi sõidurajad jalgratastele koos
ühistranspordivahendiga jne).
Samas puudub ühistranspordiühendus Astangu ja Mäeküla asumis täielikult ning Kakumäe
poolsaare ja kesklinna vahelist ühendust ei saa pidada kõige paremaks. Seetõttu kasutavad lisaks
Tallinna tagamaadelt tulevatele inimestele oma transporti ka Õismäe, Tiskre, Kakumäe,
Vismeistri ja Pikaliiva asumist linnakeskuse poole liikuvad inimesed. Sellest tulenevalt tuleb
pöörata suuremat tähelepanu ühistranspordi arendamisele. Lisaks eelnevale tekib Kakumäe
sadama piirkonda perspektiivis uus multifunktsionaalne piirkond, mis vajab senisest paremat
transpordiühendust. Ühistranspordi toetamine linna poolt pole oluline mitte ainult
sotsiaalpoliitilisest seisukohast, vaid on möödapääsmatu, et hoida linn suurenevast
autokasutusest hoolimata läbitavana.
Rahulolu-uuringutest ja küsitlustest on välja tulnud, et Väike-Õismäe, Mustamäe ja Nõmme
elanikud sooviksid bussiliine juurde Väike-Õismäe ning Mustamäe ja Nõmme vahel. Tulevikus
on kavandatud Väike-Õismäe ühendamine Mustamäega trolliliikluse baasil – Ehitajate tee,
A. H. Tammsaare tee ja Mustamäe tee kaudu.
Ühistranspordiga tuleb varustada praegu kiiresti arenev Pikaliiva, Astangu ja Mäeküla asum ning
tihendada ühistranspordiühendust Tiskre, Kakumäe ja Vismeistri asumis.
Kaardil 9 on näidatud olemasolevad ja perspektiivsed ühistransporditeed ning
ühistranspordipeatused koos teenindusraadiustega. Perspektiivsete ühistranspordipeatuste täpsed
asukohad määratakse hilisema projekteerimise käigus.
Oluline on välja arendada, propageerida ning soodustada „Pargi ja reisi“ tüüpi
ümberistumisterminale linna suubuvate suurte teede ristumisel linnakeskuse piiriga. See on
liikluskorraldus, mille korral linnakeskusesse suunduv inimene saab oma auto jätta väljapoole
tiheliikluse ala ja teha oma toimingud kesklinnas ühistranspordi abil. Haabersti linnaosas
nähakse „Pargi ja reisi“ tüüpi ümberistumisterminali rajamise võimalus Rannamõisa tee 4c ja
Paldiski maantee 221 maaüksusele. Harku valla territooriumil on kavandatud „Pargi ja reisi“
parkla rajamine Apametsa piirkonda.
Linna ühistranspordiliikluse arendamisel on oluline eelistada keskkonnasäästliku
elektritranspordi arendamist. Praegu ja lähema 20 aasta perspektiivis teenindavad Väike-
Õismäed trollid. Pikemas perspektiivis on kavandatud rajada Väike-Õismäele ja Astangule ka
trammiliin, kuid täpne trassivalik tehakse hilisemate projektide käigus.