Tallinna Linnaplaneerimise Amet

1 

Tallinna Linnavolikogu 2010 

otsuse nr____ 

LISA 1 

Haabersti linnaosa üldplaneering 

Tekstiline osa 

SISUKORD 

I OSA. MÕISTED ......................................................................................................................... 6 

II OSA. HAABERSTI LINNAOSA ARENGUEELDUSED .................................................. 11 

1. Arengut soodustavad ja pidurdavad tegurid ........................................................................ 11 

2. Arengust tulenevad võimalused ja ohud ............................................................................... 11 

3. Territoriaal-ruumiline arengustrateegia ............................................................................... 12 

III OSA. PLANEERINGULAHENDUS ................................................................................... 14 

1. Planeeritud elamute üldpind ja prognoositav eluasemete arv ............................................ 14 

2. Haabersti ja Nõmme linnaosa vahelise halduspiiri muutmise ettepanek ........................... 14 

3. Haabersti linnaosa haljastus ................................................................................................... 16 

Haabersti linnaosa üldplaneeringu haljastuspõhimõtete määramisel on lähtutud 

teemaplaneeringust „Tallinna rohealad”. Samuti toetab rohealade määramist Harju 

maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad 

keskkonnatingimused". Kehtestatud maavanema 11.03.2003 korraldusega nr 356-k. 

Haabersti linnaosa jääb teemaplaneeringus määratletud Tallinna rohevööndi piiresse. 

Teemaplaneeringu peatükis 2.1.4 (Tallinna roheline vöönd) on öeldud, et Tallinna rohelises 

vööndis koostatavate planeeringute koosseisus tuleb määratleda üldkasutatavad 

rekreatiivalad ja nende omavahelised seosed ning säilitada kõigi vahenditega seni veel 

kasutusel olevate rekreatiivalade sihtotstarve. 

Samuti on teemaplaneeringus määratud enamus Kakumäe poolsaarest rohelise võrgustiku 

alaks (nn tuumikalaks), mis on ümbritseva suhtes kõrgema väärtusega (looduskaitseline, 

keskkonnakaitseline jne) alad. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade 

osatähtsus tugialas langeda alla 90%. Kahjuks on Kakumäe poolsaare rohelise võrgustiku 

alal rohealade osakaal ehitustegevuse tõttu märkimisväärselt vähenenud ja Haabersti 

linnaosa üldplaneeringu üheks eesmärgiks ongi veel säilinud väärtuslikud rohealad täpselt 

määratleda ja säilitada. ............................................................................................................... 16 

3.1.Ülelinnalised puhke- ja virgestusalad ................................................................................................................. 16 

3.1.1. Haabersti mets (number põhikaardil 1) ...................................................................................................... 16 

3.1.2. Harku paekallas Astangu ja Mäeküla vahel (number põhikaardil 95) ........................................................16 

3.1.3. Mustjõe rand (number põhikaardil 198) ..................................................................................................... 17 

3.1.4. Vikimõisa mets ja Harku järve kallas (number põhikaardil 209 ja 359) .................................................... 17 

3.1.5. Tiskre rand (number põhikaardil 264) ........................................................................................................ 17 

3.1.6. Kakumäe läänerand ja Kakumäe sanglepik (number põhikaardil 277 ja 278) ........................................... 17 

3.1.7. Kakumäe raba (number põhikaardil 279) ................................................................................................... 17 

3.1.8. Õismäe raba (number põhikaardil 283, 282) .............................................................................................. 18 

3.1.9. Tiskre oja kallas (number põhikaardil 360) ................................................................................................ 18 

3.2.Asumisisesed rohealad ........................................................................................................................................ 18 

3.3.Rohekoridorid ja tänavahaljastus ........................................................................................................................ 19 

3.4.Roheline võrgustik hoonestatud aladel ............................................................................................................... 23

2 

3.4.1. Metsalinn .................................................................................................................................................... 24 

3.4.2. Parklinn ....................................................................................................................................................... 25 

3.4.3. Aedlinn ........................................................................................................................................................25 

3.4.4. Haljastus segahoonestusalal ........................................................................................................................ 26 

3.4.5. Haljastus keskuse alal ................................................................................................................................. 26 

3.4.6. Haljastus tootmis- ja ettevõtlusalal ............................................................................................................. 26 

3.4.7. Eriotstarbelised rohealad .............................................................................................................................26 

4. Teede infrastruktuuri tõhustamine ........................................................................................ 27 

4.1.Kergliiklusteede võrgustik .................................................................................................................................. 29 

4.1.1. Jalgrataste parkimine .................................................................................................................................. 30 

4.2.Parkimiskorralduse üldised põhimõtted .............................................................................................................. 30 

4.3.Ühistranspordivõrgustik ...................................................................................................................................... 33 

4.4.Ohtlike ja raskete veoste marsruudid .................................................................................................................. 35 

5. Haabersti linnaosa tõmbekeskuste määratlemine ................................................................ 35 

6. Maa-alade üldised kasutus- ja ehitustingimused .................................................................. 36 

6.1.Täiendavad kasutus- ja ehitustingimused ehituspiirkondades ............................................................................ 36 

6.1.1. Pikaliiva asum ............................................................................................................................................. 37 

6.1.2. Mustjõe asum .............................................................................................................................................. 40 

6.1.3. Väike-Õismäe asum .................................................................................................................................... 41 

6.1.4. Õismäe raba ................................................................................................................................................ 43 

6.1.5. Astangu ja Mäeküla asum ........................................................................................................................... 43 

6.2.Haabersti asumite hoonestuse tihedused ja maakasutus ..................................................................................... 49 

7. Planeeritud sotsiaalne infrastruktuur, arengu üldpõhimõtted ja rajatavad ühiskondlikud 

objektid ......................................................................................................................................... 50 

7.1.Tervishoiuasutused, sotsiaalhoolekanne ja päästekomando ............................................................................... 50 

7.2.Lasteaiavõrk ........................................................................................................................................................ 50 

7.3.Koolivõrk ............................................................................................................................................................ 52 

7.4.Mänguväljakud ja spordiplatsid .......................................................................................................................... 52 

8. Haabersti linnaosa perspektiivne ettevõtlusstruktuur ......................................................... 54 

9. Kuritegevusriskide ennetamine planeerimise kaudu ........................................................... 55 

10. Radoonioht ............................................................................................................................. 56 

11. Maa reserveerimise ja munitsipaliseerimise vajadused ..................................................... 57 

12. Tehniline infrastruktuur ....................................................................................................... 58 

12.1.Veevarustus ja kanalisatsioon ........................................................................................................................... 58 

12.1.1.Veevarustus .................................................................................................................................................... 59 

12.1.2.Kanalisatsioon ................................................................................................................................................ 62 

12.1.3.Sademeveekanalisatsioon .............................................................................................................................. 64 

12.2.Elektrivarustus ................................................................................................................................................. 69 

12.3.Gaasivarustus .................................................................................................................................................... 70 

12.4.Tänavavalgustus ............................................................................................................................................... 71 

12.5.Soojusvarustus .................................................................................................................................................. 72 

12.6.Sidevarustus ..................................................................................................................................................... 74 

12.7.Jäätmekäitlus ..................................................................................................................................................... 74 

13. Piirangud maakasutusele ...................................................................................................... 77 

13.1.Kinnismälestised ............................................................................................................................................... 77 

13.2.Kaitstavad looduse üksikobjektid ..................................................................................................................... 79 

13.2.1. Geoloogilised mälestised .......................................................................................................................... 80 

13.2.2. Pargid ja aiad ............................................................................................................................................ 80 

13.2.3. Kaitsealused liigid .....................................................................................................................................81 

13.3.Veekogu kaitse .................................................................................................................................................. 83 

13.3.1. Läänemeri ................................................................................................................................................. 84 

13.3.2. Kakumäe supelrand ...................................................................................................................................90 

13.3.3. Harku järve supelrand ............................................................................................................................... 90 

13.4.Kraavid ............................................................................................................................................................. 91 

13.5.Haabersti linnaosa omaaegsed vooluveekogud ................................................................................................ 94 

13.6.Põhjavesi ja veehaarde sanitaarkaitseala .......................................................................................................... 94 

13.6.1. Perspektiivsed veehaarded ........................................................................................................................ 95 

13.7.Elektriliinide kaitsevöönd ................................................................................................................................. 95

3 

13.8.Tee kaitsevöönd ................................................................................................................................................ 96 

13.9.Gaasipaigaldise kaitsevöönd ............................................................................................................................. 96 

13.10.Sideliinirajatiste kaitsevöönd .......................................................................................................................... 96 

13.11.Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd ................................................................................................. 97 

13.12.Surveseadme kaitsevöönd ............................................................................................................................... 97 

14. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes esitatud ettepanekud 

planeeringulahenduse täiendamiseks ........................................................................................ 97 

14.1 Leevendavad meetmed looduskeskkonna mõjude osas .................................................................................... 98 

14.2 Leevendavad meetmed ehitatava keskkonna mõjude osas ............................................................................. 101 

14.3 Leevendavad meetmed sotsiaalse keskkonna mõjude osas ............................................................................ 102 

IV OSA. MAJANDUSLIKUD VÕIMALUSED ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEKS, 

SEIRE JA JÄTKUTEGEVUSED ............................................................................................ 103 

1. Majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks ................................................. 103 

2. Jätkutegevused ja -uuringud ................................................................................................ 104 

3. Seire ......................................................................................................................................... 104 

ÜLDPLANEERINGU RAKENDAMINE .............................................................................. 106 

KASUTATUD MATERJALID ............................................................................................... 107 

LISA 1. OLEMASOLEV OLUKORD .................................................................................... 109 

1. Haabersti linnaosa ajalugu, geograafiline asukoht, pindala, asumid ja piirid ............... 109 

2. Haabersti linnaosa elamufond .............................................................................................. 110 

3. Haabersti linnaosa elanikkonna struktuur ......................................................................... 110 

4. Sotsiaalse infrastruktuuri üldiseloomustus ......................................................................... 115 

1.1.Haabersti linnaosa lasteaiad .............................................................................................................................. 115 

1.2.Haabersti linnaosa koolid ................................................................................................................................. 116 

1.3.Puhke- ja virgestusalad ..................................................................................................................................... 117 

1.4.Kehakultuuri- ja spordiehitised ......................................................................................................................... 117 

1.5.Kultuuri- ja noorsootööasutused ....................................................................................................................... 119 

1.6.Tervishoiuasutused ja sotsiaalhoolekanne ........................................................................................................ 121 

5. Tänavad ja kergliiklusteed ................................................................................................... 121 

6. Parkimiskorraldus ................................................................................................................. 122 

7. Ühistranspordiliiklus ............................................................................................................. 126 

8. Ettevõtlusstruktuuri üldiseloomustus ................................................................................. 126 

9. Tööhõive ................................................................................................................................. 128 

10. Looduskeskkonna iseloomustus ......................................................................................... 131 

1.7.Pinnamood ........................................................................................................................................................ 131 

1.8.Aluspõhi ............................................................................................................................................................ 131 

1.9.Pinnakate ........................................................................................................................................................... 132 

1.10.Looduslik haljastus ......................................................................................................................................... 132 

1.11.Põhjavesi ......................................................................................................................................................... 133 

1.12.Pinnavesi ......................................................................................................................................................... 135 

1.13.Radoon ............................................................................................................................................................ 136 

I. PÕHIKAARDID 

Põhikaart 1 Maakasutusplaan 

Põhikaart 2 Roheline võrgustik 

Põhikaart 3 Hoonestuskõrgused ja -tihedused 

II. TEEMAKAARDID 

Kaart 1 Asendiskeem 

Kaart 2 Ehituspiirkonnad 

Kaart 3 Väärtused ja piirangud 

Kaart 4 Sotsiaalne infrastruktuur 

Kaart 5 Mänguväljakud, spordiasutused ja -rajatised 

Kaart 6 Keskuste paiknemine

4 

Kaart 7 

Kaart 8 

Kaart 9 

Kaart 10 

Kaart 11 

Kaart 12 

Kaart 13 

Kaart 14 

Kaart 15 

Kaart 16 

Kaart 17 

Kaart 18 

Teed ja parkimine 

Kergliiklusteed 

Ühistranspordi skeem 

Ohtlikud ja rasked veosed 

Veevarustus 

Kanalisatsioon 

Sademeveekanalisatsioon 

Elektrivarustus 

Gaasivarustus 

Tänavavalgustus 

Soojusvarustus ja kaugküttepiirkonnad 

Sidevarustus 

III. KAARDID LISADES 

Lisakaart 1 Tallinna üldplaneeringu võrdlus Haabersti linnaosa üldplaneeringuga 

Lisakaart 2 Kehtestatud ja menetletavad detailplaneeringud 

Lisakaart 3 Elamuehitus- ja ettevõtlusvõimalused vabadel maa-aladel 

Lisakaart 4 Haabersti linnaosa maaomand 

Lisakaart 5 Haabersti linnaosa maa sihtotstarve 

Lisakaart 6 Mereranna erosiooni- ja üleujutusohtlikud ning kaldavaringute piirkonnad

5 

SISSEJUHATUS 

Haabersti linnaosa üldplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavolikogu 23. märtsi 2006 

otsusega nr 90 ning üldplaneeringu koostamisel lähtuti Haabersti linnaosa üldplaneeringu 

lähteülesandest, mis kinnitati Tallinna Linnavalitsuse 14. juuni 2006 korraldusega nr 1285-k. 

Haabersti linnaosal puudus seni üldplaneering, mis annaks tervikliku nüüdisaegse territoriaalruumilise 

arengu käsitluse Haabersti linnaosast, kuhu on integreeritud ka varasemad Haabersti 

territooriumi puudutavad arengustrateegiad (Astangu ehitusmäärus) või -projektid (Kotermaa-2 

elamurajooni detailplaneering), ning arvestaks Haabersti linnaosa arengukava. Sellest tulenevalt 

oli planeeringu koostamine põhjendatud vajadusega käsitleda Haabersti linnaosa edasist arengut 

ühtses terviklikus dokumendis ning suuremas detailsusastmes ja täpsemas mõõtkavas, kui seda 

on tehtud Tallinna üldplaneeringus. 

Tallinna üldplaneeringu kohaselt oli Haabersti linnaosa määratletud üheks suuremaks 

perspektiivseks väikese asustustihedusega elurajoonide rajamise piirkonnaks. Vajadus tulenes 

Tallinnas 1990. aastate alguseks väljakujunenud eluasemestruktuurist, kus üle 90% elanikest elas 

kortermajades, mille hulgas oli valdav 5- ja 9-korruseline elamutüüp. Nõudlust alternatiivsete 

hõredamate ja madalamate eluasemepiirkondade järele kinnitasid prognoosid, mille 

paikapidavust praegu märgivad arvukad uued väike-, rida- ja 3–4-korruseliste korterelamute 

kvartalid Haabersti linnaosas. Ka praegu jätkub nõudlust rohke kõrghaljastusega ja väikese 

asustustihedusega elurajoonide järele. 

Seega on Haabersti linnaosa üldplaneeringu koostamise üks eesmärke täiendada ja täpsustada 

kehtivat Tallinna üldplaneeringut (vt lisakaarti 1) ning edaspidi on linnaosa üldplaneering 

aluseks linnaosa territooriumi edasisele kasutamisele ning elukeskkonna kujundamisele. 

Üldplaneeringuga täpsustatakse elamualade, äri- ja teenindusobjektide, sotsiaalobjektide, 

haridus- ja teadusobjektide, parkide ja rohealade, puhkealade jne paiknemine, arvestades 

seadustega kehtestatavaid piiranguid. 

Haabersti linnaosa üldplaneeringu on koostanud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 

üldplaneeringute osakonna töörühm. Töö koostamisel on kasutatud alusuuringute tulemusi. 

Samuti on arvestatud Haabersti linnaosa kontaktvööndisse jäävate linnaosade ja lähivaldade 

üldplaneeringutega. 

Paralleelselt üldplaneeringuga on koostatud ka Haabersti linnaosa üldplaneeringu 

keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH), mille tulemuste põhjal on 

üldplaneeringut täiendatud. KSH viis läbi AS Maves töögrupp. 

Üldplaneeringu koostamisel on analüüsitud olemasolevat olukorda ning paikkonna eripärast 

tulenevaid võimalusi, millest lähtudes on valitud edasise ruumilise arengu üldeesmärgid. 

Haabersti linnaosa üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele, mis üldplaneeringu 

jõustumise hetkeks ei ole vastu võetud. Algatatud, kuid vastuvõtmata detailplaneeringu ja 

üldplaneeringus sätestatud tingimuste vastuolu korral kaalub ja analüüsib Tallinna 

Linnaplaneerimise Amet algatatud planeeringu sobivust keskkonda igal üksikjuhul eraldi, 

arvestades seejuures nii õiguskindluse põhimõtet, õiguspärast ootust kui ka avalikku huvi, ning 

esitab õigusakti eelnõu linnavalitsusele ja linnavolikogule kehtestamiseks. Kehtestatud ja 

vastuvõetud detailplaneeringutele üldplaneeringu tingimused ei laiene. 

Õigusaktid üldplaneeringu seletuskirjas on üle vaadatud kontrollimaks vastavust kõige 

värskemale informatsioonile ja üldplaneeringus esitatud andmed vastavad tegelikule olukorrale 

linnaosas.

6 

I OSA. MÕISTED 

Abihoone on krundile juhtotstarvet andvat hoonet teenindav hoone. 

Allee (vt ka puiestee) on mõlemalt poolt puudereaga ääristatud tänav või tee, samuti 

sarnane jalgtee aias või pargis. Linnas võivad alleed moodustuda võrgustiku. 

Arenguala – võimalik on ettevõtlus- ja elukeskkonna omavaheline tihedam 

integreerimine kui väljakujunenud elurajoonides. 

Asum on linnaosa territooriumi kindlapiiriline osa. 

Ehitis on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud 

terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. 

Eluase on ühe või mitme leibkonna aastaringseks majutamiseks sobiv eluruum või selle 

osa. Erandjuhtudel võib üks eluase koosneda ka mitmest eluruumist, näiteks kui ühe ja sama 

leibkonna liikmed kasutavad mitut naabruses asuvat eluruumi. Sotsiaalses mõttes on eluase 

samastatav kodu mõistega. 

Eluasemepiirkond koosneb mitmest elamust, kuid hõlmab üldjuhul väiksema 

territooriumi kui omavalitsusüksus. Eluasemepiirkond võib kokku langeda linnaosa, asumi 

või kvartali piiridega, kuid võib vajaduse korral olla defineeritud ka muul moel. 

Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. 

Hoonealune pind on hoone vundamendi välisperimeetriga piiratud ala pind. 

Hoonestustihedus (K) on krundi hoonete maapealsete korruste suletud brutopinna (m 2 ) 

suhe krundi pindalasse (m 2 ). Valem: hoonestustihedus (K) = maapealsete korruste suletud 

brutopind / krundi pindala. 

Hoone korruste arvu määramisel võetakse arvesse ehitise kõikide korruste arv. Hoone 

maapealsete korruste arv tähistatakse nullist suurema arvuga. Maapealsete korruste hulka 

loetakse ka soklikorrus, kui selle lagi on ümbritsevast keskmisest maapinnast vähemalt kahe 

meetri kõrgusel, ja katusekorrus. 

Hoonestusala on krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid. 

Hoovimaja on krundi sisemuses paiknev teine eluhoone. 

Juurde- ja pealeehitamine on ehitamine, millega suurendatakse ehitise ehitusalust pinda 

või mahtu. 

Kaitstavad loodusobjektid on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega 

elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, 

koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse looduskaitseseaduse alusel. Kaitsealuste 

liikide kaitsmiseks säilitatakse ja parandatakse isendite elu- või kasvutingimusi ning luuakse 

nende paljunemiseks soodsad tingimused. 

Kallas on looduskaitseseaduse alusel merd, järve, jõge, veehoidlat, oja, allikat või 

maaparandussüsteemi eesvoolu ääristav ja erinõuete kohaselt kasutatav maismaavöönd. 

Läänemere kaldaid nimetatakse rannaks. 

 

Kergliikleja – 1) jalakäija, kellega on võrdsustatud ka rulluisutajad, 

tõukeratta kasutajad, talvel ka suusatajad ja teiste liiklemist hõlbustavate vahendite kasutajad; 

2) jalgrattur 1 . 

Kergliiklustee on jalgsi (sh lapsevankriga), jalgrattaga, rulluiskudega või tõukerattaga 

sujuvaks ja turvaliseks liiklemiseks ette nähtud tee. Kergliiklustee ei ole kasutamiseks 

mootorsõidukitele (sh mopeedile ja motorollerile). 

Korrus – täiskorrus. Korruseks ei loeta soklikorrust, mille lae ülemise pinna kõrgus jääb 

ümbritsevast maapinnast 2 m allapoole, ega pööningut, kui seal ei ole eluruume. 

Üldplaneeringus määratud korruselisus käsitleb eelkõige elamuid ja büroohooneid, kuid 

spetsiifilisema funktsiooniga hoonete (tootmishooned, lasteaiad, koolid jmt) 

korruselisus/kõrgus määratakse täpsemalt detailplaneeringutega. 

1 

www.mnt.ee

7 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Korruselamu on kolme- või enamakorruseline korterelamu. 

Konteinerhaljastus – ilutaimede kasvatamine teisaldatavates kasvuanumates. 

Korterelamu on kahe või enama korteriga elamu, mis ei ole pereelamu, kaksikelamu ega 

ridaelamu. 

Korterelamu hoov/õueala on korterelamut või -elamuid ümbritsev või nende vahele 

jääv maa-ala, mis piirneb järgmise krundi piiriga. 

Korteriühistu on korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärk on 

korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine 

ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. 

Kultuurimälestis on riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade 

kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, 

linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus. 

Kvartal on tänavatega piiritletud hoonestatud ala. 

Linnaosa on linna territooriumi haldusjaotuslik osa. 

Looduskaitse on looduskeskkonna, looduse mitmekesisuse (sh liikide, elupaikade, 

looduskaitsealade) ja loodusvarade jätkusuutlikkuse tagamine, nende hooldamine ja 

taastamine. Nõndanimetatud klassikalise looduskaitse eesmärk on olnud peamiselt kohalike 

loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada 

elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja 

ökosüsteemide kaitseks. 

Park on mitmekesise taimkattega inimloodud roheala, maastikuarhitektuuri objekt ja 

oluline linnahaljastuse element. 

Pinnakate on põhiline muldade lähtekivim ja ehitusalus peaaegu kogu Tallinnas, v.a 

paepealsed alad ehk loopealsed Toompeal ja Lasnamäel. Pinnakate on oluline veerežiimi 

reguleerija ning pinnase- ja põhjavee keemilise koostise kujundaja. Tallinna pinnakate on 

kujunenud mandrijää, merelainete ja vooluvee toimel, viimase 500 aasta jooksul on 

pinnakatet oluliselt mõjutanud ka inimtegevus. Pinnakatte paksus on Harku mattunud orus 

kuni 145 m, Lasnamäe alvaritel aga pinnakatet ei ole. Enamik Tallinna looduslikke 

pinnavorme on teede- ja elamuehituse käigus ümber kujundatud ning kaetud kultuurkihiga. 

Selle paksus on bastionide ümbruses kuni 15 m, kõikudes tavaliselt 1–8 m piires 2 . 

Pinnamood, ka reljeef – maapinna ja merepõhja kuju, mille määravad mitmesuguse 

kõrguse, ulatuse, koostise, vanuse, tekke ja arengulooga pinnavormid. Tallinna pinnamoes 

eristatakse paelava (Põhja-Eesti lavamaa), klinti (Põhja-Eesti paekallas) ja klindiesist 

rannikumadalikku, kõik need on jälgitavad nii nüüdis- kui ka aluspõhjapinnamoes 3 . 

PPP-projekt (public-private partnership) – avaliku ja erasektori koostööprojekt. 

Puiestee on linna- ja pargihaljastuslik element. Tallinnas hakati puiesteid rajama 17. saj 

suvemõisate juurde viivate teede äärde. Esimesed tänavapuiesteed rajati 18. saj lõpupoole 

Kopli kalmistule viiva tee äärde ja vanalinna ümber, kui hakati kujundama ringpuiesteed. 

Hiljem rajati puiesteed vanalinnast väljuvate teede äärde. Vt ka allee. Puiestee on tänav või 

tee, mis on mõlemalt poolt puudereaga ääristatud või mille keskel kulgeb mitu puuderida. 

Põhihoone on hoone, mis kannab ehitusõigusega antud maakasutamise juht- või 

sihtotstarvet. Maakasutuse juhtotstarve antakse üldplaneeringuga ja sihtotstarve 

detailplaneeringuga. 

Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest 

koosnevat ehituslikku kompleksi võib käsitleda ehitusseaduse tähenduses ühe rajatisena. 

Rajatis on muu hulgas ka seikluspark, mänguväljak või mere või siseveekogu põhja 

süvendamise teel rajatud laevakanal. 

Rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja 

2 

Tallinn II, 2004 lk 68 

3 

Tallinn II, 2004 lk 69

8 

 

 

 

 

 

 

 

jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Oluliseks rekonstrueerimiseks 

loetakse sellist rekonstrueerimist, mille maksumus on suurem kui üks kolmandik 

rekonstrueeritava ehitisega samaväärse ehitise keskmisest ehitusmaksumusest. 

Rekreatsioon ehk virgestus on inimese töövõime taastamine, hea enesetunde leidmine 

aktiivses tegevuses, elamuse kogemine või enese proovile panek üritusel või loodusretkel. 

Rekreatsiooniala on aktiivseks puhkuseks kasutatav looduslik, eriti selleks loodud, 

eraldatud või kohandatud puhkeala. Eristatakse igapäevast (aias, rohealal), nädalalõpu 

(asulalähedasel puhkealal või haljasvöödis) ning pikaajalist puhkust (suvituspiirkonnas). 

Renoveerimine on hoone osaline või täielik uuendamine. 

Reovesi on olmes või tootmises kasutuses olnud vesi, mille keemiline koostis vm 

omadused on halvenenud (kahjutuspiiri ületavalt rikutud vesi). Reovesi on heitvee alaliik. 

Reoveeks loetakse ka reostatud sademevesi. 

Restaureerimine on ennistamine ja taastamine, sh tööd, mis tagavad ehitise autentse 

ajaloolisarhitektuurse seisundi fikseerimise väärtusetute ja ilmet rikkuvate lisandite 

(kihistuste) eemaldamisega ning puuduvate osade taastamisega teaduslikult põhjendatud 

kujul. 

Ridaelamu on kolm või enam kruntide piiridel blokeeritud pereelamut. 

Roheala on loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala tiheasulas, sh 

linnametsad; pargid; haljakud (väiksemad rohealad, nt tänavaäärsed haljasribad, haljastatud 

ristmikualad), aiad; kalmistud; ettevõtete, liiklussoonte ja infrastruktuuriobjektide ümber 

paiknevad puhvervööndid; jäätmaad jt taimkattega alad; vastand paljastu või ka paljak 

(haljastuseta väljak). 

Rohekoridor, ka haljaskoridor on mitmesuguse suurusega looduslikest ja 

poollooduslikest kooslustest (metsatukk, hekk) koosnev ribajas kompensatsiooniala 

kultuurmaistus, võimaluse korral vähemalt 50 m laiune. 

 

 

 

 

 

Roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse 

ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest 

koosnev süsteem. Haljastu on kogu linna hõlmav katkematu struktuur, mis Tallinnas koosneb 

vanalinna ümbritsevast haljasvööndist lähtuvatest äärealadele suunduvatest radiaalsetest 

puhkeotstarbelistest aladest ning neid meridiaanselt ühendavatest rohekoridoridest. Linna 

hõlmav roheline võrgustik lõimub linnaäärsete maastikega. Roheline võrgustik loob elanikele 

alternatiivsed liikumisvõimalused nii linna sees kui ka linnamaastikust loodusse ning tagab 

eeldused puhkamiseks ja rahvaspordiga tegelemiseks. Roheline võrgustik võimaldab taimeja 

loomaliikide levikut ja rännet katkematus haljastus, suurendab linnamaastiku liigilist 

mitmekesisust ja ökoloogilist stabiilsust, tugevdades ökosüsteemide vastupidavust 

inimtegevuse negatiivsetele mõjudele 4 . 

Sotsiaaleluase on avaliku sektori subsideeritud üürieluase, mis on mõeldud 

sotsiaaleluaseme teenust vajavate leibkondade majutamiseks. 

Sundvõõrandamine on kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides 

õiglase ja kohese hüvitamise eest. 

Säästev renoveerimine on hoonete uuendamine ning nüüdisajastamine, kasutades ja 

säilitades võimalikult hästi ajalooliste hoonete väärtusi. Erinevalt restaureerimisest ei nõua 

säästev renoveerimine ühest taastamist ja konserveerimist ning on kasutatav hoonete puhul, 

mis ei pruugi olla riikliku kaitse all, kuid olemuselt, materjalilt, konstruktsioonilt vms poolest 

on siiski erilised ja eeldavad põhiparameetrite säilitamist. 

Tehnovõrk on omavahel ühendatud liinidest, jaamadest, ühendusteedest vms liiklus- vm 

funktsionaalsüsteem 5 . 

4 

Tallinn II, 2004 lk 149 

5 

Tehnikasõnastik, 1999

9 

 

 

 

 

Valglinnastumine on linna kasvamine hõreda asustusega struktuurina, mis hõivab linna 

ümbritsevaid põllumajandusmaid ja loodusmaastikke, samuti rohealasid linna hoonestamata 

äärealadel ja rohelises vööndis. Nähtus on põhjustatud sotsiaalsetest ja majanduslikest 

protsessidest, mis alati ei ole planeeringutega juhitavad. Areng on juhuslik ja ebaühtlane, 

asustust iseloomustab monofunktsionaalsus ja sotsiaalne homogeensus. Valglinnastumine 

võib viia ebaökonoomse ja energiakuluka asustusstruktuurini, tekitada sotsiaalseid probleeme 

ja kasvatada liiklusvooge ning elanike sõltuvust auto kasutamisest. 

Võõrandamine – planeerimisseaduse kohaselt on kohalik omavalitsus kohustatud 

omandama olemasoleval hoonestusalal asuva kinnisasja või selle osa kinnisasja omaniku 

nõudel kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detail- või üldplaneeringuga nähakse ette 

kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel või piiratakse oluliselt kinnisasja senist 

kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks. 

Väikeelamu on pereelamu, kaksikelamu, ridaelamu ja väike korterelamu. 

 

 

Pereelamu on ühe või kahe korteriga omal krundil paiknev elamu. 

Kaksikelamu on kaks naaberkruntidel paiknevat ühe korteriga elamut, mis on 

plokistatud kruntide ühisel piiril. Kummalgi elamu osal ehk sektsioonil on oma katus ja 

sissepääs maapinnalt. 

Ridaelamu on kolm või enam kruntide piiridel plokistatud pereelamut. 

Vaip- või aatriumelamu on kruntide piiridel plokistatud, ühe korteriga, väikese siseja/või 

eesaiaga valdavalt ühekorruselise mahuga elamute kinnisema 

planeeringustruktuuriga hoonetekompleks. 

Väike korterelamu on kahekorruseline kuni kuue korteriga korterelamu. 

Ühiskondlik ehitis on üldsusele kättesaadav, inimeste sotsiaal-kultuuriliste, olmeliste ja 

muude vajaduste tarbeks ettenähtud hoone või rajatis. 

Üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe mõisted 

Maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav territooriumi kasutamise valdav 

otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse 

põhisuunad. Üldplaneeringus on määratud maa-alade juhtotstarbed, millega tuleb 

detailplaneeringute koostamisel arvestada ning mis on kantud maakasutusplaanile (põhikaart 1). 

C – keskuse ala – üldplaneeringus linnaosa tõmbekeskust tähistav ala, kus on tihedalt põimunud 

korruselamute, riigi- ja omavalitsusasutuste, äri- ja büroohoonete, kultuuri- ja spordiasutuste, 

kaubandus- ja teenindusasutuste, rohealade, rekreatsioonialade jms maad. 

S – segahoonestusala – alal asuvad koos korruselamud, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja 

büroohooned, keskkonda mittehäiriv väiketootmine, kultuuri- ja spordiasutused jm linnalikku 

elukeskkonda teenindav funktsioon, kuid piirkond tervikuna ei moodusta linnaehituslikus mõttes 

tõmbekeskust. 

B – ettevõtlusala – alal võivad paikneda kaubandus-, äri-, teenindus-, toitlustusja büroohooned 

ja vaba aja veetmisega seonduvad ettevõtted ning parklad, rohe- ja rekreatsioonialad. 

B + T – ettevõtlus- ja tootmisala – alal võivad paikneda kaubandus-, äri-, teenindus-, toitlustusja 

büroohooned, keskkonda mittehäiriv väiketootmine ja laondus ning parklad, rohealad ja 

rekreatsioonialad. 

B + A – ettevõtlus- ja avalikult kasutatavate sotsiaalobjektide ala – alal võivad paikneda 

kaubandus-, äri-, teenindus-, toitlustusja büroohooned, kultuuri-, ja spordiasutused ja vaba aja 

veetmisega seonduvad ettevõtted ning parklad, rohealad ja rekreatsioonialad. 

A – avalikult kasutatavate ja sotsiaalobjektide ala – ala on mõeldud põhiliselt lastehoiu-, 

haridus-, teadus-, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande-, sakraal-, operatiivteenuste-, kultuuri- ja 

spordiasutustele ning parkidele ja rekreatsioonialadele.

10 

EP – pereelamute ala – alal võivad paikneda ühe või kahe korteriga omal krundil paiknevad 

elamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubandus- ja teenindusettevõtted, lastehoiu ja 

vaba aja veetmisega seonduvad ettevõtted ja asutused, samuti rohealad, mängu- ja spordiväljakud 

jms. Suuremate tervikalade (kvartal) planeerimisel on lubatavad tihedamad keerukamad 

struktuurid, nagu ridaelamud, vaip- ja aatriumelamud. 

EV – väikeelamute ala – alal võivad paikneda pere-, kaksik-, rida-, vaip- ja aatriumelamud, 

väikesed korterelamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubandus- ja 

teenindusettevõtted, lastehoiu ja vaba aja veetmisega seonduvad ettevõtted ja asutused, samuti 

rohealad, mängu- ja spordiväljakud jms. 

EK 3 – korterelamute ala – alal võivad paikneda kolme või enama korrusega, ühise sissepääsu ja 

trepikojaga korruselamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubandus- ja 

teenindusettevõtted, lastehoiu ja vaba aja veetmisega seonduvad ettevõtted ja asutused, samuti 

rohealad, mängu- ja spordiväljakud jms. 

PR – supelranna ala – alale võib rajada supelrannaga seonduvaid rajatisi. 

H – rohealad – puhkeotstarbelised alad, nagu metsad, avalikud pargid, looduslikud rohealad, mis 

on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Alal võivad paiknevad mänguväljakud, lemmikloomade 

jalutusväljakud ning üksikud väiksemad puhke- ja spordiehitised. 

HE – eriotstarbeline roheala – Tallinna Loomaaia ja Eesti Vabaõhumuuseumi territoorium, alal 

võivad paikneda Tallinna Loomaaia ja Eesti Vabaõhumuuseumi haldamiseks vajalikud ehitised.

11 

II OSA. HAABERSTI LINNAOSA ARENGUEELDUSED 

Haabersti linnaosa arengueelduste väljatöötamisel on tuginetud süstematiseeritud algandmete 

kogumile (lisa 1), Tallinna arengukavale 2006–2021 ja Haabersti linnaosa arengukavale. 

Analüüsitud on paikkonna eripärast tulenevaid tugevusi ja nõrkusi. Samuti on välja toodud 

võimalused, mille kaudu saab elukeskkonda parendada, ning ohud, mis võivad kaasneda, kui 

Haabersti linnaosa arengut ei suunataks. 

Arengut soodustavad tegurid – sisemised jõutegurid, mis toetavad arengut. 

Arengut pidurdavad tegurid – sisemised nõrgestajad, mis takistavad tegutsemist ja pidurdavad 

arengut, võib käsitada olemasolevate probleemidena. 

Arengust tulenevad võimalused – välised jõutegurid, mis aitavad saavutada eesmärke ja viivad 

arengut edasi. 

Arengust tulenevad ohud – välised nõrgestajad, mis mõjutavad eesmärkide saavutamist ja 

võivad ohustada tulevast arengut. Võivad sisaldada probleeme. 

1. Arengut soodustavad ja pidurdavad tegurid 

Arengut soodustavad tegurid: 

1) Haabersti piirkonnast on kujunemas Tallinna suurim vaba aja veetmise keskus (Saku 

Suurhall; Premia Jäähall; My Fitnessi spordiklubi, Al Mare Keskus, Eesti 

Vabaõhumuuseum, Tallinna Loomaaed jt); 

2) linnaosa on looduslikult hea piirkond elamiseks. Linnaosas on palju vaba maad, mida on 

võimalik kasutada ruumikeskkonna arendamiseks ning uuteks hoonestusprojektideks; 

3) linnaehituslikus mõttes on Väike-Õismäe suhteliselt lühikese ajaga kujunenud ja hea 

infrastruktuuriga asum; 

4) Harku järv, mere lähedus ning pikk rannajoon; 

5) linnaosas on palju rohealasid ja looduskauneid paiku, mis annab võimaluse kujundada 

välja vaba aja veetmise piirkondi; 

6) linnaosas puudub keskkonda reostav tööstus ja seal on tööstusparkide arendamiseks 

sobivaid piirkondi (Mäeküla, Astangu); 

7) linnaosas kasvab noorte osakaal jõudsalt. 

Arengut pidurdavad tegurid: 

1) linnal puudub kasvavale liikluskoormusele vastav terviklik teedevõrk, seda kõigile 

liiklejate gruppidele (ühistransport; tavaliiklus; kergliiklus; transiit); 

2) korrastatud avalike rohealade vähesus; 

3) Haabersti linnaosas asuvad üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja spordiobjektid, kuid 

Tallinna Loomaaed ja Eesti Vabaõhumuuseum on lõpuni väljaehitamata; 

4) 2/3 Haabersti linnaosast on arenenud monofunktsionaalsena; 

5) parkimine on süsteemselt lahendamata, sh puuduvad või on ebapiisavalt parkimisplatse 

üldkasutatavate kultuuri- ja spordiasutuste juures ning osati korterelamute vahelisel alal; 

6) suur osa rekreatsioonialadest, randadest ja rohealadest on eraomanduses, mis piirab 

avalikes huvides toimuvat arendustegevust; 

7) reformimata riigimaa suur osakaal / munitsipaalmaade vähesus (vt lisakaarti 4); 

8) eri tasandi ja eri funktsiooniga keskuste funktsioonid, vajadused ja arengusuunad on läbi 

analüüsimata ja kavandamata; 

9) linnaosas on vähe töökohti, tööl käiakse väljaspool oma linnaosa; 

10) kommunikatsioonide ehitus ei jõua järgi arendustegevusele; 

11) linnaossa rajatud uutel asumitel on halb transpordiühendus. 

2. Arengust tulenevad võimalused ja ohud 

Arengust tulenevad võimalused: 

1) üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja spordiobjektide asumine Haabersti linnaosas – Tallinna

12 

Loomaaed, Eesti Vabaõhumuuseum, Saku Suurhall, Premia Jäähall. Võimaldab 

korraldada suurüritusi Haabersti linnaosas ja selle erinevatel objektidel; 

2) elanike juurdevool loob võimaluse kujundada ja välja arendada uusi prestiižikaid 

elurajoone; 

3) teede infrastruktuuri tõhustamine, muutes seda struktuursemaks; 

4) linnaosa funktsionaalsuse mitmekesistamine; 

5) linnaosas on palju rohealasid, kuid need on korrastamata. Olemasolevate rohealade 

väljaarendamine (arvestades looduskaitselist aspekti) parandaks piirkonna elukvaliteeti; 

6) linnaosas on palju rohe- ja ranna-alasid, kuid välja arendamata on koerte ja teiste 

lemmikloomade jalutusväljakud ning lemmikloomade ujumiskohad; 

7) elektritranspordi kui keskkonnasäästliku transpordiliigi edasiarendamise võimalused; 

8) parkimisprobleemidele lahenduste leidmise korral väheneks rohealadele pargitavate 

sõidukite hulk, paraneks süsteemsus ja rohealade kvaliteet; 

9) vaba maa olemasolu päästekeskuse rajamiseks. 

Arengust tulenevad ohud: 

1) suutmatus mitmekesistada Kakumäe poolsaare maakasutuse funktsionaalsust, mille 

tulemusena jääb Kakumäe poolsaare territoorium tsoneeritud monofunktsionaalsete 

piirkondadega elukeskkonnaks; 

2) infrastruktuuri suur koormus pendelrändest tulenevalt ning ebanormaalselt väike 

liikumiskiirus linnaosade vahel ja linnast välja suunduvatel teedel; 

3) aktiivne arendustegevus ohustab rohealasid ning avaldab survet veekogude kaldaaladele; 

4) jäätmemajanduses puudulik prügi üleandmise võimalus, mis on soodne kasvukoht 

isetekkelistele prügimägedele ja keskkonnareostusele. 

Haabersti linnaosa üldplaneeringu planeeringulahenduse koostamise puhul on eesmärk kasutada 

maksimaalselt ära tugevused ning võimalused ning vähendada või kaotada nõrkused ning 

negatiivsed mõjud. 

3. Territoriaal-ruumiline arengustrateegia 

Tallinnas toimub praegu hoogne valglinnastumine. Linnast lahkuvad tagamaale elama 

edukamad, suurema sissetulekuga ning Tallinna ja Eesti keskmisest haritumad inimesed. 

Uuringute järgi kolivad linna taha valdavalt inimesed, kes tahavad lastele sobivat, rahulikku ja 

soodsat elukeskkonda ning kes valdavalt soovivad elada oma majas oma maalapil. 

Elukohavahetust on oluliselt mõjutanud ka linnakeskkonnaga seotud negatiivsed aspektid, nagu 

õhusaaste, ebaturvalisus, müra ja vähene lapsesõbralikkus. 

Hoogsa valglinnastumise pidurdumiseks ja tasakaalustamiseks on nii kogu Tallinnas kui ka 

Haabersti linnaosas oluline arendada ning tugevdada neid funktsioone, mille puuduste tõttu 

kolivad inimesed linnast välja. Need on näiteks rohealade ja linnametsade arendamine ja 

võrgustike loomine, et linnas oleksid laste kasvatamiseks samasugused võimalused kui tagamaal. 

Samuti on oluline tihendada linnaruumi, tekitada parke, mänguväljakuid ja kergliiklusteid, mis 

on ühenduses kogu linna ning tagamaa rohealadega. Lisaks kõigele eeltoodule ei tohi elurajoonid 

jääda monofunktsionaalseks – nendesse tuleb integreerida ka lasteaedu, teenindust, kaubandust, 

väiksemaid ettevõtteid ning sportimise ja vaba aja veetmise võimalusega seotud asutusi. Need 

tingimused on suurel osal Haabersti linnaosa territooriumist täidetud (suur osa Haabersti linnaosa 

territooriumist, mis on ette nähtud pereelamute ja väiksemate korterelamute rajamiseks) ning 

neid on võimalik edasi arendada. 

Haabersti linnaosas on oluline arendada ja tugevdada juba ka olemasolevaid Tallinna 

linnafunktsioone – haridus, kultuur, teenindus ja ühistranspordikorraldus. Neid funktsioone on 

otstarbekas arendada koostöös teiste linnaosadega. 

Kõigest eeltoodust tulenevalt on Haabersti linnaosa üldplaneeringu territoriaal-ruumilise 

arengustrateegia eesmärgid järgmised:

13 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

teostada maa-alade funktsionaalne tsoneerimine, millega täpsustatakse planeeritava ala üldisi 

ehitustingimusi ja -reegleid; 

parandada Haabersti linnaosa teede infrastruktuuri, nii piirkonnasiseselt kui ka ümbritsevate 

aladega; 

seada arengupiirkondadele (Astangu, Pikaliiva, Mustjõe) ruumilise arengu tingimused, 

piirkondade linnaehituslikuks arenguks ja avalike huvide tagamiseks; 

rajada ühtselt ja hästi toimiv kergliiklusteede võrgustik põhi- ja jaotustänavate äärde ning 

pääsuks puhke- ja virgestusaladele; 

määrata väljakujunenud hoonestusaladel kindlaks üldised parkimispõhimõtted ja uued 

parkimisalad ning kavandada parkimine ranna-aladel ja nende läheduses; 

olemasolevate elupiirkondade elukvaliteedi säilitamine ja parandamine ning uute 

elupiirkondade väljaarendamine ja sobitamine linnaosa väljakujunenud miljöösse; 

täpsustada metsade, parkide, looduslike rohealade ja haljaskoridoride piire ja nende rajamise 

tingimusi ning teha ettepanekud olemasolevate metsade, parkide, looduslike rohealade ja 

haljaskoridoride täiendamiseks; 

määrata avalike supelrandade maa-alad ja täpsustada sadamate asukohad; 

täpsustada ohtlike ja raskete veoste marsruudid; 

täpsustada ja täiendada ühistranspordiliiklust (sh peatused, terminalid, lõpp-peatused, „Pargi 

ja reisi“ parklate asukohad ja tagasipöördekohad); 

analüüsida mereranna erosiooni- ja üleujutusohtlike ning kaldavaringute piirkondi teede ja 

elamualade planeerimise seisukohalt; 

analüüsida Haabersti linnaosa lasteaia- ja koolivõrku ning näha ette arenguvõimalused; 

analüüsida mänguväljakute, orienteerumisalade, spordiasutuste ja -rajatiste kasutamise 

võimalusi ning näha ette nende arendamise ja parendamise võimalused; 

töötada välja tehnovarustuse põhiprintsiibid, määrata tehnovõrkude paiknemine ning 

tehnorajatiste ja -hoonete jaoks vajalike maa-alade asukohad ja suurused.

14 

III OSA. PLANEERINGULAHENDUS 

1. Planeeritud elamute üldpind ja prognoositav eluasemete arv 

Vastavalt Haabersti linnaosa üldplaneeringule võib kasvada elamute üldpind linnaosas kuni 

2 800 000 m 2 -le (sh uuselamute pind 1 162 000 m 2 ), juhul kui realiseeruvad üldplaneeringuga 

ette antud elamuehitusvõimalused. Arvestuslikku eluruumide arvu ja pinna jagunemist linnaosa 

asumites kujutab allolev tabel. 

Tabel 1. Haabersti linnaosa planeeritud eluasemete arv ja elamute üldpind 

Asum Elanike 

arv 

1. veebruar 

2007 

Eluasemete 

arv 

1. veebruar 

2007 

Arvestuslik 

uute 

eluasemete 

arv 

Elamute 

pind (m 2 ) 

1. veebruar 

2007 

Arvestuslik 

uuselamute 

pind (m 2 ) 

Pikaliiva 1124 912 4000 114 270 413 000 

Kakumäe 1003 582 120 99 360 30 000 

Astangu 2594 1312 2000 91 930 160 000 

Õismäe 813 351 80 67 730 20 000 

Tiskre 1607 723 400 88 660 45 000 

Mustjõe 3325 896 700 100 040 64 000 

Mäeküla 7 13 2000 1680 240 000 

Väike- 

Õismäe 26 159 13 025 1500 922 200 130 000 

Vismeistri 842 624 160 87 380 40 000 

Veskimetsa 194 6 50 1460 10 000 

Haabersti 363 492 0 57 290 0 

Rocca al 

Mare 0 0 0 0 0 

Haabersti 

linnaosa 38 031 18 936 11 010 1 632 000 1 152 000 

Allikas: ehitisregister (http://www.ehr.ee/) ja rahvastikuregister (veebruar 2007) 

Haabersti linnaosas on veel piisavalt vaba maad, kuhu planeerida uuselamuehitust. Samuti on 

koostatud hulk detailplaneeringuid, mis ei ole veel realiseerunud, pere- ja korterelamute 

ehitamiseks. Lisakaart 3 iseloomustabki Haabersti linnaossa lisanduvate korterite, pereelamute ja 

ettevõtlushoonete pinda piirkonniti ehk elamuehitus- ja ettevõtlusvõimalused vabadel maaaladel. 

Elamuehitusel on soovitatav jälgida, et detailplaneeringute kehtestamisel moodustaksid 

elamuehitusstruktuurist kolme- ja enamatoalised korterid vähemalt 50%. 

2. Haabersti ja Nõmme linnaosa vahelise halduspiiri muutmise ettepanek 

Praeguste piiridega Haabersti linnaosa loodi 1. oktoobril 1993. Üldplaneeringuga tehakse 

ettepanek liita Haabersti linnaosaga Ääre ja Lauka tänav (v.a Lauka tänav 4b) Nõmme linnaosast 

nii, et uus Nõmme ja Haabersti linnaosa piir kulgeks piki raudteetammi. Linnaosade senine piir 

poolitab Lauka tn 10 kinnistut ning looduslikult on kogu Ääre ja Lauka tänava ala pigem seotud 

Mäeküla kui Vana-Mustamäe asumiga (vt joonist 1).

Joonis 1. Haabersti ja Nõmme linnaosa piiri muutmise ettepanek. 

15

16 

3. Haabersti linnaosa haljastus 

Haabersti linnaosa üldplaneeringu haljastuspõhimõtete määramisel on lähtutud 

teemaplaneeringust „Tallinna rohealad”. Samuti toetab rohealade määramist Harju 

maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad 

keskkonnatingimused". Kehtestatud maavanema 11.03.2003 korraldusega nr 356-k 6 . 

Haabersti linnaosa jääb teemaplaneeringus määratletud Tallinna rohevööndi piiresse. 

Teemaplaneeringu peatükis 2.1.4 (Tallinna roheline vöönd) on öeldud, et Tallinna rohelises 

vööndis koostatavate planeeringute koosseisus tuleb määratleda üldkasutatavad 

rekreatiivalad ja nende omavahelised seosed ning säilitada kõigi vahenditega seni veel 

kasutusel olevate rekreatiivalade sihtotstarve. 

Samuti on teemaplaneeringus määratud enamus Kakumäe poolsaarest rohelise võrgustiku 

alaks (nn tuumikalaks), mis on ümbritseva suhtes kõrgema väärtusega (looduskaitseline, 

keskkonnakaitseline jne) alad. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade 

osatähtsus tugialas langeda alla 90%. Kahjuks on Kakumäe poolsaare rohelise võrgustiku alal 

rohealade osakaal ehitustegevuse tõttu märkimisväärselt vähenenud ja Haabersti linnaosa 

üldplaneeringu üheks eesmärgiks ongi veel säilinud väärtuslikud rohealad täpselt määratleda 

ja säilitada. 

3.1. Ülelinnalised puhke- ja virgestusalad 

Haabersti linnaosa roheline võrgustik ning erinevate piirkondade haljastuse protsendid on välja 

toodud üldplaneeringu põhikaardil 2. 

Haabersti linnaosa üldplaneeringuga nähakse ette säilitada ning edasi arendada ülelinnaliste 

puhke- ja virgestusaladena (number tuleneb teemaplaneeringust „Tallinna rohealad”): 

1) Haabersti mets (number põhikaardil 1); 

2) Harku paekallas Astangu ja Mäeküla vahel (number põhikaardil 95); 

3) Mustjõe rand (number põhikaardil 198); 

4) Vikimõisa mets (number põhikaardil 209); 

5) Harku järve kallas (number põhikaardil 359) 

6) Tiskre rand (number põhikaardil 264); 

7) Kakumäe läänerand (number põhikaardil 277); 

8) Kakumäe sanglepik (number põhikaardil 278); 

9) Kakumäe raba (number põhikaardil 279); 

10) Õismäe raba (number põhikaardil 283, 282); 

11) Tiskre oja kallas (number põhikaardil 360). 

3.1.1. Haabersti mets (number põhikaardil 1) 

Tallinna rohealade teemaplaneeringu raames tehti ettepanek võtta see ala kohaliku 

omavalitsuse tasandil kaitse alla. 

Roheala eesmärk on tagada Väike-Õismäe ja lähiümbruse elanikele jalutus- ja jooksupaik, 

lindudele ja loomadele pesitsusvõimalused. 

Hoonestust alale rajada ei ole lubatud, v.a kaitseala sihtotstarbelise kasutamise tarbeks. 

Alale võib rajada kergliiklusteid, jooksuradasid ja puhkekohti. 

Keelatud on melioratsioonisüsteemide rajamine. 

Metsatööd võivad olla vaid kooslusi hooldava iseloomuga. 

3.1.2. Harku paekallas Astangu ja Mäeküla vahel (number põhikaardil 95) 

Roheala eesmärk on säilitada looduskeskkonda ning muinsus- ja kultuuriväärtusi ning 

pakkuda linlastele puhke- ja virgestusvõimalusi. 

Astang ja sellelt avanevad vaated, paljand, tunnelid, järsk ojaorg, tiigid, vääriselupaik, vana 

külatee ning endised talukohad moodustavad väärtuste kogumi, millest tulenevalt on ala 

6 

http://www.harju.ee/index.php?id=11536

17 

perspektiiv turismi, puhkamise ja vaba aja veetmisega seotud kasutus. 

Astangu servale ja pangalõhede ette tuleb rajada looduslikest materjalidest piirded ja viidad 

kukkumisohu vältimiseks. 

Tunnelid tuleks korrastada ning avada turismiobjektina. 

Astangul märgistada ekstreemspordi (mägironimine) harrastamiseks sobivad kohad. 

Alale võib rajada õppematkaradu, kergliiklusteid ja puhkekohti. 

Hoonestust alale rajada ei ole lubatud. 

Ala rekreatsiooniks ja ekstreemspordiks kasutamise võimalused selguvad peale nahkhiirte 

pesitsuspaikade uuringu ja üliharuldaste taimede püsielupaiga moodustamise menetluse 

lõppemist Keskkonnaametis. 

3.1.3. Mustjõe rand (number põhikaardil 198) 

Kuna roheala on Tallinna mastaabis mitmesuguste röövlindude üks olulisemaid pesitsusja 

rändepeatuspaiku, siis tuleb need funktsioonid alal ka säilitada. 

Roostik tuleb säilitada terviklikult. Roostiku maismaapoolsele piirile on lubatud rajada 

kergliiklustee. 


3.1.4. Vikimõisa mets ja Harku järve kallas (number põhikaardil 209 ja 359) 

Ala säilitada avaliku supelranna ja rannapargina. Ehitada välja ka terviserada koos 

spordirajatisega ümber Harku järve. 

Piirkonda võib rajada ainult supelranda teenindavaid ehitisi (väiksemad spordi- ja 

puhkeehitised, rannahoone), maastikku kaitsvaid rajatisi, mänguväljakuid ja lemmikloomade 

jalutusväljakuid. 

Alal võib paikneda traditsiooniliste avalike ürituste (jaanipäev) toimumise koht. 

Tuleb tagada randa teenindavate ehitiste varustamine tehnorajatiste, parklate ja 

juurdepääsuteedega (kergliiklusteed). 

3.1.5. Tiskre rand (number põhikaardil 264) 

Kuna rannaroostik on oluline lindude pesitsusja rändepeatuspaik, siis tuleb need 

funktsioonid alal ka säilitada. 

Roostik tuleb säilitada terviklikult. Roostiku maismaapiirile (praeguse Roostiku tänava 

kohale) on lubatud rajada kergliiklustee/tamm. 


3.1.6. Kakumäe läänerand ja Kakumäe sanglepik (number põhikaardil 277 ja 278) 

Tallinna rohealade teemaplaneeringu raames tehti ettepanek võtta Kakumäe sangleping 

kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla. 

Säilitada Kakumäe sanglepik praegusel looduslikul kujul, mitte rajada uusi 

kuivenduskraave. Liigniisked metsaalad, mida puhkealana ei kasutata, säilitada puutumatuna, 

hooldusraie on lubatud vaid ala läbivate teede ja radade piires. 

Ala säilitada avaliku supelranna ja rannapargina. 

Piirkonda võib rajada ainult supelranda teenindavaid ehitisi (väiksemad spordi- ja 

puhkeehitised, rannahoone), maastikku kaitsvaid rajatisi, mänguväljakuid ja lemmikloomade 

jalutusväljakuid. 

Tuleb tagada randa teenindavate ehitiste juurde tehnorajatiste, parklate ja 

juurdepääsuteede (kergliiklusteed) rajamine. 

3.1.7. Kakumäe raba (number põhikaardil 279) 

Kavandatava ja kaitstava roheala eesmärk on säästa haruldast rannikut klindipaljandiga, 

jätta alles eluruum lindudele ja loomadele, hoida eramuid põhjatuulte eest, pakkuda matka- ja

18 

puhkevõimalusi kohalikele elanikele ja linlastele. 

Rohealale võib rajada ainult matkaradu ja puhkekohti. 

Alal asuvate Peeter Suure merekindluse rannakaitsepatareide teenindamiseks tuleb rajada 

juurdepääsuteed ning korrastada kinnismälestiste ümbrus. 

Roheala ja kinnismälestiste teenindamiseks tuleb Kakumäe tee põhjatippu rajada parkla. 

3.1.8. Õismäe raba (number põhikaardil 283, 282) 

Roheala eesmärk on säilitada raba ja sellega piirnev ala, kaitsta lindude ja loomade 

pesitsuskohti, luua õpilastele ja teistele loodushuvilistele võimalus tutvuda haruldase 

loodusnähtusega linnas. 

Arendatava elamuehitusala ja raba vahele tuleb jätta 50 m laiune hoonestamata ja tarastamata 

ala ehk kaitsetsoon. Nimetatud kaitsetsooni täpne asukoht elamuehitusega hõlmatava maa-ala 

ja raba vahel määratakse detailplaneeringu koostamise käigus, lähtuvalt dendroloogilisest 

inventariseerimisest. 

Raba säilimise eesmärgil on otstarbekas kasutada seda piiratud ulatuses. Seega tuleks alale 

rajada puukooremultšiga kaetud terviserada, mida saab kasutada õppematkadeks. 

3.1.9. Tiskre oja kallas (number põhikaardil 360) 

Tiskre oja roheala peamine eesmärk on mitme roheala ühendamine. 

Roheala teine eesmärk on säilitada looduskeskkond (oja kallastel säilitada looduslik 

taimestik) ning pakkuda linlastele puhke- ja virgestusvõimalusi. 


Alale võib rajada õppematkaradu, kergliiklusteid ja puhkekohti. 

Mööda roheala peab olema võimalik liikuda piki Tiskre oja kallast Harku järve äärest 

Kakumäe randa. 7 Liikluskoridori (terviserada) ei tohi Tiskre oja kaldal elavad elanikud 

aedadega läbi lõigata. 

Seoses Rannamõisa tee rekonstrueerimisega tekib vajadus uue truubi või silla 

ehitamiseks üle Tiskre oja. Samuti võib laiema silla ehitamisega seoses tekkida vajadus oja 

sängi osaliseks ümberkaevamiseks. 

3.2. Asumisisesed rohealad 

Üldplaneeringuga nähakse ette olemasolevate asumisiseste rohealade säilitamine ja uute 

asumiparkide rajamiseks maa-alade reserveerimine avaliku kasutamisega puhkeotstarbeliste 

aladena, kuhu võib ehitada üksikuid väiksemaid spordi- ja puhkerajatisi. 

Üldplaneering näeb ette säilitada või rajada asumisisesed rohealad järgmistes piirkondades (vt 

põhikaarti 2): 

1) Kasemetsa mets (number põhikaardil 80); 

2) Käba tn haljasala (number põhikaardil 81); 

3) Mirta tn haljasala (number põhikaardil 82); 

4) Suurevälja tänava haljasala (number põhikaardil 83); 

5) Lesta tn haljasala (number põhikaardil 85); 

6) Sooranna tänava haljasala (number põhikaardil 86); 

7) Haabersti ringi haljasala (number põhikaardil 90); 

8) Astangu tänava mets (number põhikaardil 94); 

9) Hans Lepa puukool-aed (number põhikaardil 199); 

10) Kakumäe tee, Räime, Kilu ja Ogaliku tänava vaheline haljasala (number põhikaardil 

200); 

11) Kakumäe tee, Ahvena tänava ja olemasolevate pereelamute vaheline haljasala (number 

põhikaardil 201); 

12) Poru tänava haljasala (number põhikaardil 382); 

7 

Terviserada ei pea kulgema mööda Tiskre oja kallasrada, kuid peab jääma Tiskre oja ehituskeeluvööndisse.

19 

13) Künkamaa haljasala (number põhikaardil 203); 

14) Tiskre tee 36 / Rannamõisa tee 32 haljasala (number põhikaardil 204); 

15) Kristeni tänava haljasala (number põhikaardil 205); 

16) Rannamõisa tee 36b haljasala (number põhikaardil 206); 

17) Pikaliiva metsatukk (number põhikaardil 210, 272); 

18) Volmre salu (number põhikaardil 391); 

19) Mäeküla mets (number põhikaardil 219); 

20) Rehe tänava haljasala (number põhikaardil 273); 

21) Rannamõisa tee haljasala (number põhikaardil 356, 357); 

22) Tindi tänava haljasala (number põhikaardil 381); 

23) Vabaõhumuuseumi tee haljasala (number põhikaardil 270, 271, 284); 

24) Õismäe rand (number põhikaardil 281); 

25) Rocca al Mare kooli mets (number põhikaardil 285); 

26) Väike-Õismäe puhkeala (number põhikaardil 286); 

27) Veskimäe tänava metsatukk (number põhikaardil 296). 

3.3. Rohekoridorid ja tänavahaljastus 

Rohekoridor on mitmesuguse suurusega looduslikest ja poollooduslikest kooslustest 

(metsatukk, hekk) koosnev ribajas kompensatsiooniala kultuurmaistus, võimaluse korral 

vähemalt 50 m laiune. 

Rohekoridori miinimumlaius vabadel hoonestamata aladel peab olema 50 m, et tagada 

haljastuseks vajaliku maa-ala olemasolu ja vältida rohealade täisehitamist. Väljakujunenud 

hoonestusaladel tuleb võimaluse korral tagada vähemalt 50 m laiune rohekoridor. Kui 

olemasolev linnaehituslik olukord (olemasolevad ehitised ja rajatised) ei võimalda tagada 50 m 

laiust rohekoridori, lahendatakse see küsimus iga üksikjuhtumi puhul eraldi. 

Ökoloogilises mõttes toimivad rohekoridorina ka eravalduses, st mitte avalikus kasutuses olevad 

rohealad, rekreatiivses mõttes aga toimivad vaid avalikus kasutuses olevad rohealad ning see 

erisus tuleb detailplaneeringutes selgelt välja tuua. 

Üldplaneering näeb ette säilitada või rajada rohekoridorid järgmistes piirkondades: 

1) piki Mustjõe, Järveotsa oja ja Tiskre oja kallast; 

2) Kõrgepinge tänava rohekoridor; 

3) Järveotsa tee rohekoridor; 

4) ümber Tallinna Loomaaia; 

5) mitu rohekoridori läbi Pikaliiva elamuala Rannamõisa teest Harku järveni; 

6) mitu rohekoridori Astangu ja Mäeküla asumis, mis ühendavad Harku järve roheala Harku 

rabaga; 

7) Rannamõisa tee ääres. 

Rohekoridoride konfliktalad. Haabersti linnaosas on rohevõrgustiku konfliktaladeks 

rohekoridoride ristumised magistraaltänavatega. Perspektiivis oleks konflikti pehmendavateks 

meetmeteks kergliikluse eritasandristmike rajamine, mitmerindelise (vähemalt 2+2 rida, 

vähemalt üks rida puid sõidu- ja kõnnitee vahel) tänavahaljastuse planeerimine ja ökoduktide 

rajamine. Võimalikud ökoduktide asukohad oleksid: Põhja-Eesti klindi rohekoridori (Astangult 

Harku valda Tabasallu ja Sõrve looduskaitsealani kulgev) ristumine Paldiski maanteega, Astangu 

rohealade ühendus ida pool Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealale (väikeloomade tunnelite 

kaudu) ja lõunas üle Tähetorni tänava Harku metsa (ühendus kombineeritud kergliikluse 

eritasandiga). Väikeloomade läbipääs silla baasil (sobivate kallasradade loomisega) ette näha 

Järveotsa oja rohekoridori ristumisele Paldiski maantee, Astangu tänava ja Tähetorni tänavaga, 

Tiskre oja rohekoridori ristumisele Rannamõisa tee ja Vana-Rannamõisa teega. 

Tallinna rohealade teemaplaneeringu koostamise käigus on analüüsitud rohevõrgustiku 

toimimiseks vajalikke ja võimalikke ühendusi Harju maakonna rohevõrgustiku ja tuumaladega

20 

(punktis 5.2.1.1.5. Meridiaanne roheline vöönd). Analüüsi tulemusena tuuakse välja järgmised 

Haabersti linnaosa piires olulised suunad, mille säilimine on vaja tagada nii linna piires kui ka 

naabervaldades: 

- Astangu piirkonna ühendused lääne/loode ja lõuna/edela suunas. 

- ühendus Harku metsaga (väga oluline ka rekreatiivse kasutuse aspektist). 

Tänavahaljastus – teede ja tänavate, kergliiklusteedega jms piirnevad ribajad poollooduslikud 

ja kultuurhaljakud, sh puiesteed. 

Üldplaneering näeb ette säilitada või rajada tänavahaljastus järgmistes piirkondades: 

1) magistraaltänavate äärde – Ehitajate, Õismäe tee, Paldiski maantee, Tähetorni, Astangu, 

Järveotsa, Rannamõisa, Vana-Rannamõisa, Vabaõhumuuseumi, Kakumäe, Lõuka ja 

Kõrgepinge tänav; 

2) kõrvaltänavate äärde – Printsu tee, Humala, Mõisapõllu, Mäekõrtsi, Kaeravälja, Uustalu, 

Lõimise, Räime, Ahvena, Lesta, Jõeoti, Sooranna, Vahepere, Taludevahe, Pikaliiva ja 

Pikaliiva arengualale rajatavate jaotustänavate ning Jõeküla ja Sõudebaasi tee äärde. 

Haabersti linnaosa üldplaneeringuga seatakse tingimused, kuidas tänavahaljastust planeerida, et 

kujundada kvaliteetsem linnaruum. Praegu puuduvad väga paljudel tänavalõikudel kõnniteed, 

kergliiklusteed ja tänavavalgustus. Tänavaäärne haljastus on lünklik ja kohati nähtavate 

saastekahjustustega, mistõttu tänavahaljastus ei täida ei ökoloogilist ega esteetilist funktsiooni. 

Tänavaistutuse põhiline ja traditsiooniline komponent on puud, mis vajavad kõige enam 

eluruumi, kuid tänavahaljastuse alla võivad kuuluda ka põõsaistutused ja murualad. Neile lisaks 

võib tänavaruumi haljastuse alla kuuluda ka külgnevate maa-alade haljastus. Tänavahaljastus on 

tähtis osa inimese igapäevasest elukeskkonnast. Arusaadav on ka tänavahaljastuse 

psühholoogiline mõju inimesele. Tänavapuistul on samuti linnaökoloogiline tähtsus – 

tänavapuistu ühendab linnasiseses rohelises võrgustikus teisi rohestruktuuri osi. 

Tänavapuudele vajalikku ruumi saab anda ainult tänavaruumi planeerimisega. Käesolev 

põhimõtteline kontseptsioon on aluseks perspektiivse tänavamaa planeerimisel, kus 

tänavahaljastus on puhvriks sõidutee ja kõnni- või kergliiklustee vahel (vt allolevaid jooniseid). 

Magistraalide ääres peab olema 4 (2 + 2) rida puid, kusjuures vähemalt üks rida puid, 

soovitatavalt koos madalhaljastusega, peab olema kavandatud sõidu- ja kõnnitee vahele. Tuleb 

arvestada, et haljasriba peab olema puude kasvuks piisava laiusega ning seal kasvav haljastus 

peab olema kaitstud tänavapuhastussoola ja vibratsiooni eest. Muude linnatänavate ääres peab 

olema vähemalt 2 (1 + 1) rida puid. Haljasribadele ei rajata tehnotrasse, välja arvatud roheala 

teenindavad rajatised. 

Alljärgnevalt on välja toodud tänavahaljastuse rajamise võimalused eri tänavatel ning 

tänavalõigete asukohad on näidatud kaardil 7.

23 

Tänavamaa laiuse, sh sõidu- ja kergliiklus- või jalgteede laiuse määramisel tuleb tugineda 

standardile EVS 843:2003, täpsed lahendused antakse detailplaneeringute või tänavaprojektide 

koostamise käigus. Probleemiks võib kujuneda uute ja vanade tehnovõrkude kõrvuti paiknemine, 

mida on võimalik lahendada konteinerhaljastuse rajamisega või olemasolevate võrkude 

kokkutõstmisega perspektiivis. 

3.4. Roheline võrgustik hoonestatud aladel 

Käsitledes ainult rohealasid, ei ole võimalik linna rohelist võrgustikku kõigil tasanditel tagada. 

Lisaks rohealadele on vaja käsitleda ka haljastuspõhimõtteid hoonestatud aladel. 

Hoonestatud alad on jagatud tinglikult erineva iseloomuga asustuspiirkondadeks. Liigitus ei 

lähtu aga mitte niivõrd hoonestuse iseloomust ja hoonete tüpoloogiast, vaid eelkõige 

hoonetevahelisest ruumist, selle tekke looduslikest eeldustest ja maastikuarhitektuursetest

24 

põhjustest. Neist põhilised on aedlinn, parklinn, metsalinn ning segahoonestus-, tootmis-, 

ettevõtlus- ja keskusealad. Üldplaneeringus määratletud haljastuslikest printsiipidest tuleks 

lähtuda käsitletavate alade detailplaneerimisel, krundisisese maakasutuse kavandamisel ning 

projekteerimisel. 

Rohealade süsteem ning hoonestatud alade roheline võrgustik on välja toodud põhikaardil 2. 

Hoonestatud alasid hõlmavate detailplaneeringute koostamise üldised tingimused on järgmised: 

piirkondades, mis ei jää ülelinnaliste või linnaosade rohealade teenindusraadiusse, tuleb 

leida detailplaneeringute koostamisel võimalusi vähemalt asumi tähtsusega rohealade 

loomiseks ja/või tugevdada rohestruktuure muu avaliku ruumi haljastamisega, lähihaljastuse 

parandamisega ning lähimatele rohealadele inimsõbralike juurdepääsude loomisega; 

detailplaneeringutes ja projektides tuleb erilist tähelepanu pöörata tänavahaljastuse ning 

avalikku tänavaruumi toetava haljastuse arendamisele elamukruntidel; 

ei tohi teha erandeid veekogude ehituskeeluvööndite vähendamiseks detailplaneeringutega. 

Need alad (sinivõrgustik koos kaldaalaga) on olulised rohekoridoride süsteemi toimimise 

tagamiseks ja avaliku ruumi osad; 

detailplaneeringute eskiisistaadiumis tuleb uurida ja analüüsida piirkonna taimkatet, 

pinnakatte omadusi ja veerežiimi ning hinnata kavandatava tegevuse võimalikku mõju 

taimekooslustele. 

Üldplaneeringus on eraldi määratletud arengualal säilitatav või loodav roheline võrgustik. Need 

piikonnad on varem olnud või on jätkuvalt osaliselt või täies ulatuses rohealad, mida 

planeeritakse hoonestada. Arengualadel tuleb detailplaneeringute koostamisel luua või säilitada 

toimiv roheline võrgustik ja siduda see ümbritsevate rohestruktuuridega. Määratletud 

arengualade kohta on tarvis koostada terviklik detailplaneering või tsoneering (struktuurplaan), 

milles on tarvis kajastada rohealad ja rohelise võrgustiku toimimine. Nende alade hoonestamisel 

väikeelamutega ei tohi krundid olla väiksemad kui 1500 m 2 . Üldplaneeringu koostamise käigus 

on määratud rohealade osakaal asumis ja kruntidel vastavalt planeeritavale hoonestustüübile 

(aedlinn, metsalinn, parklinn, segahoonestus). 

Arengualad: 

1) Kakumäe jahisadama arenguala (number põhikaardil 84); 

2) Õismäe arenguala (number põhikaardil 266); 

3) ratsaspordibaasi arenguala (number põhikaardil 87); 

4) Vismeistri arenguala (number põhikaardil 207); 

5) Veskimetsa arenguala (number põhikaardil 220); 

6) Kakumäe tee arenguala (number põhikaardil 275, 276); 

7) Tindi tänava arenguala (number põhikaardil 265). 

3.4.1. Metsalinn 

Metsalinn on valdavas osas parkmetsas paiknev linn või linna osa, kus säilitatakse 

looduslähedane metsamaastiku miljöö. 

Praegu märgitakse metsalinna mõistega igasugust metsa ehitatud linnaosa, mis mõjub õhust 

metsana ja kus ka tänavatel liikudes on valdavaks asumi metsane iseloom. Tekkelooliselt on 

metsalinnana käsitletud metsase iseloomuga alade hoonestamisel tekkinud asumeid, kus 

metsapuid jääb hoonete vahele sel määral, et nad annavad välisruumile metsa iseloomu. 

Metsalinnana on määratletud Kakumäel kõrghaljastuse säilitamisega arendatavad pereelamutega 

hoonestatavad alad. 

Tingimused metsalinnas:

25 

haljastusega alade osakaal krundil vähemalt 50%, mille hulka ei kuulu katuse- ja 

garaažipealne jm maapinnaga ühendamata haljastus; 

vaip-, aatrium- ja ridaelamute puhul määratakse krundi haljastuse protsent 

detailplaneeringu koostamise käigus, kusjuures haljastusega alade osakaal kogu 

detailplaneeringuga hõlmataval alal peab olema vähemalt 50%; 

säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust; 

kõrghaljastuseta kruntidel tuleks tagada kasvutingimused uuele kõrghaljastusele vähemalt 

25% ulatuses krundi pindalast; 

kõrghaljastuse asendamisel ja täiendamisel teha seda valdavalt kasvukohatüüpi sobivate 

kodumaiste liikidega; 

asendus- ja täiendusistutustes arvestada kooslustega; 

säilitada looduslikku pinnakatet, pole mõtet rajada ja iga hinna eest püüda hooldada 

männimetsa all muru; 

kortermajadega hoonestamisel uutes asumites kruntidele mitte kavandada piirdeid, vaid 

võimaldada neis vaba liikumist. 

3.4.2. Parklinn 

Parklinnana on määratletud valdavalt ilupuudega haljastatud asustusalad. Sellesse kategooriasse 

kuuluvad kõik vabaplaneeringulised linnaosad, aga ka nõukogudeaegsed varasemad 

korterelamute kvartalid. 

Parklinnades on istutatud nii kodumaiseid kui ka võõrpuuliike. Enamasti on nende asumite 

haljastus kavandatud linnaosas või mikrorajoonis üldlahendusena ning seejärel on hoonete 

projekteerimisel koostatud asendiplaanidel detailsemad lähiümbruse heakorra ja 

haljastuslahendused kruntide kaupa. Väike-Õismäe on samas kavandatud kõigi komponentide 

osas kõige terviklikumalt. 

Tingimused parklinnas: 

Haljastusega alade osakaal kvartalis vähemalt 40%, mille hulka ei kuulu katuse- ja 

garaažipealne jm maapinnaga ühendamata haljastus. 

Kõrghaljastust kui olulist miljööelementi tuleb väärtustada ja maksimaalselt säilitada. 

Puudele luua/säilitada piisavad kasvutingimused, tuginedes standardi EVS 843:2003 

nõuetele. 

Üldiselt ei ole parklinna tihendamine hoonetega soovitatav. Juhul, kui otsustatakse rajada 

parklinna väljakujunenud keskkonda uus hoonestus, tuleb tagada lisanduvate elanike ja/või 

ala kasutajate esmaste rekreatsioonivajaduste rahuldamine (mänguväljak, istepingid, väike 

roheala) oma kinnistu piires. Samuti ei tohi kavandatav hoonestus halvendada olemasolevaid 

rekreatsioonivõimalusi. 

3.4.3. Aedlinn 

Tallinna puhul on õigem rääkida aedlinnalaadsetest asumitest. Nimelt on neil küll 

aedlinnateooriaga sätestatule sarnane kruntide jaotus ning krundikasutus, kuid neil puudub viide 

põhilisele tekkepõhjusele. 

Aedlinnadele on iseloomulik sarnane krundijaotus. Nii sisaldab krunt valdavalt eesaeda, 

majandustsooni, viljapuid, marjapõõsaid, aedvilja- ja lillepeenraid, üksikuid ilupuid-põõsaid ning 

muruplatsi. Paljudel kruntidest on tööriistakuur ning tihti ka saun. 

Tingimused aedlinnas: 

haljastusega alade osakaal krundil vähemalt 30%, mille hulka ei kuulu katuse- ja 


vaip-, aatrium- ja ridaelamute puhul määratakse krundi haljastuse protsent 

detailplaneeringu koostamise käigus, kusjuures haljastusega alade osakaal kogu 

detailplaneeringuga hõlmataval alal peab olema vähemalt 30%;

26 

tuleb hoida ja väärtustada aedlinnade identiteeti, mida väljendab eelkõige hoonestusviis 

ning krundijaotus; 

vaja on säilitada aedlinnade terviklikkus; 

oluline on maksimaalselt säilitada ajalooline krundikasutus: aed peab sisaldama valdavalt 

viljapuid. Ilupuude osas tuleks piirduda väheste dekoratiivsete aktsentliikidega. Aedlinnale 

on iseloomulik ka eesaia olemasolu; 

vanu puid välja vahetades ei tohi neid asendada metsapuudega; 

aedviljapeenarde asemel võib laiemalt kasvatada püsi- ja suvelilli või muru; 

vältida tuleb aiaosade ulatuslikku sillutamist (betoon)kividega, kuna see rikub aedlinnade 

miljööd. 

3.4.4. Haljastus segahoonestusalal 

Segahoonestusalad on piirkonnad, kuhu pikema aja jooksul on rajatud eri liiki hooneid. 

Hoonetevaheline ruum on valdavalt väike ja juhusliku haljastusega, enamasti kasvavad siin 

ilupuud. 

Seoses elulaadi kiire muutumisega esineb segahoonestusalade hoonetevahelises ruumis 

vastuolusid eri ea- ja huvirühmadele vajalike teenindavate funktsioonide täitmisega või puudub 

neis mõni funktsioon (laste mänguväljakud, parklad vms) sootuks. 

Haljastustingimused segahoonestusalal: 

haljastusega alade osakaal kinnistul vähemalt 20%, selle hulka ei kuulu katuse- ja 

garaažipealne jm maapinnaga ühendamata haljastus. Üksikutel juhtudel võib kaaluda 

haljastuse osakaalu vähendamist; 

puudele luua ja säilitada piisavad kasvutingimused, tuginedes standardi EVS 843:2003 

nõuetele; 

tuleks rajada puhvertsoonid hoonete vahele; 

alad ei tohi olla suletud (aiaga piiratud), läbipääs tuleb võimaldada kergliiklusteedele ja 

kohaliku tähtsusega haljastänavatele või ühendustele; 

suured kõvakattega pinnad, mis ei lase vett läbi, asendada sellistega, mis võimaldavad 

vihma- ja lumevee immutada kohapeal. 

3.4.5. Haljastus keskuse alal 

Haljastatud alade osakaal kinnistul määratakse detailplaneeringu koostamise käigus. 

3.4.6. Haljastus tootmis- ja ettevõtlusalal 

Ettevõtlus- ja tootmisalad on äri- ja büroohoonetega ning väiketootmis- ja laonduspiirkonnad. 

Olemasolevas hoonetevahelises ruumis kohtab siin korrastamata rohelisi võrgustikke ning 

isetekkelisi haljasalasid. 

Haljastustingimused ettevõtlus- ja tootmisaladel: 

haljastusega alade osakaal kinnistul vähemalt 15%, mille hulka ei kuulu katuse- ja 


puudele luua ja säilitada piisavad kasvutingimused, tuginedes standardi EVS 843:2003 

nõuetele; 

tuleb rajada puhvertsoonid tööstushoonete laoplatside ja ärihoonete vahele; 

suured kõvakattega pinnad, mis ei lase vett läbi, asendada sellistega, mis võimaldavad 

vihma- ja lumeveel maasse imbuda. Katustelt tulev sadevesi immutada võimaluse korral 

kinnistutel. 

3.4.7. Eriotstarbelised rohealad 

Väga olulised ja Tallinnale ainuomased on ulatuslikud eriotstarbelised rohealad. Haabersti 

linnaosas on kaks eriotstarbelist roheala – Tallinna Loomaaed ja Eesti Vabaõhumuuseum. 

Veskimets ehk Tallinna Loomaaed (number põhikaardil 89) on asutatud 1939. aastal 

Kadriorus Mäekalda tänaval ning tegutseb praeguses asukohas Veskimetsas 87 ha suurusel maa-

27 

alal alates 1983. aastast, mil see kohandati loomade ajutiseks pidamiseks. Tallinna Loomaaed 

peab loomakollektsiooni inimeste kultuuri- ja haridustaseme tõstmise, loomade teadusliku 

uurimise ja nende hääbuvate looduslike asurkondade taastamise huvides, et kompenseerida 

inimkonna negatiivset toimet loodusele. Loomaaed on õppe- ja teadustöö baas nii üldharidus- kui 

ka kõrgkoolidele ja pakub võimalust puhata looduslähedases keskkonnas. Lisaks nimetatud 

funktsioonidele kujutab loomaaia territoorium endast väärtuslikku ja mitmekesist kogumit 

looduslikku, poollooduslikku ja inimese kujundatud keskkonda. Loomaaia territooriumil paikneb 

rikkaliku ökosüsteemi ja huvitava reljeefiga Veskimets, kus paiknevad kaitsealused eluta looduse 

objektid – Veskimetsa suured rändrahnud ja kivikülv. 

Tallinna Loomaaia territooriumi ümber tuleb säilitada 25–50 m laiune rahuvöönd looduslähedase 

üleminekutsoonina. Piirkondades, kus ei ole võimalik tagada 50 m laiust rahuvööndit, tuleb 

praeguse loomaaia piirdeaia asemele rajada 4 m kõrgune betoonmüür, mille äärde 25 m laiusele 

alale istutada vähemalt kaks rida igihaljaid puid ning ülejäänud alal võivad kasvada lehtpuud ja 

põõsad. 

Rocca al Mare mets ehk Eesti Vabaõhumuuseum (number põhikaardil 280) eksponeerib 

külamaastikku. 1957. aastal alguse saanud 12 taluga muuseumikülas on näha Eesti 17.– 

20. sajandi maa-arhitektuur ja eluolu: elumajad, kirik, kõrts, koolimaja, veskid, pritsikuur ja 

võrgukuurid mere ääres. Lisaks teadus- ja haridustööle ning säästva elulaadi tutvustamisele 

paikneb vabaõhumuuseum looduslikult ja maastikuliselt väärtuslikus ja mitmekülgses piirkonnas 

rohelise võrgustiku olulise tuumalana. Maa-alal esineb erinevaid taimekooslusi, mitme looma- ja 

linnuliigi elupaiku, kaitsealuseid objekte (rändrahnud ja kivikülv) jne. 

Eesti Vabaõhumuuseum tuleks Tallinna rohealade struktuuris esile tõsta ning arendada 

piirkonnas paiknevaid kultuuriasutusi külastajale ühiselt töötava ja tegutseva atraktiivse 

kompleksina, mis on otstarbekas siduda liikumisradadega Mustjõe asumi pargialade kaudu 

Stroomi parkmetsaga. 

4. Teede infrastruktuuri tõhustamine 

Haabersti linnaosa teede- ja tänavavõrgu täiustamise ettepanekud arvestavad Harju 

maakonnaplaneeringut, Tallinna üldplaneeringut, teemaplaneeringut „Tallinna tänavavõrk ja 

kergliiklusteed” ja kehtestatud detailplaneeringuid. 

Vastavalt Haabersti linnaosa ruumilisele arengustrateegiale on eesmärgiks seatud parandada 

Haabersti linnaosa ühendust ümbritsevate piirkondadega, arendades välja olulisemad sõiduteed 

ja teede sõlmpunktid, ning luua arengualadele loogiline liiklusskeem, hõlmates kindlasti ka 

kergliiklusteid. Eesmärgi elluviimine tagab linnaosa elanikele, külalistele ja ettevõtete töötajatele 

lihtsa ja loogilise liikluskorraldusskeemi. 

Teede infrastruktuuri tõhustatakse läbi tänavavõrgu, kergliiklusteede, parkimise ja ühistranspordi 

planeerimise üldiste põhimõtete kujundamise ning liiklejatele soodsate ühenduste loomisega eluja 

töökohtade, spordi- ja puhkealade ning piirkonna tõmbekeskuste vahel, seda nii Haabersti 

linnaosa siseselt kui ka ümbritsevate piirkondade vahel, mis piirnevad Haabersti linnaosaga. 

Järgnevalt on välja toodud olulisemad suuremad kavandatavad magistraalteede (põhi- ja 

jaotustänav) projektid Haaberstis või sellega vahetult piirneval alal vastavalt Tallinna 

Linnavolikogu 20. juuni 2005 määrusega nr 40 „Tallinna magistraaltänavavõrgu (teedeehitus ja 

rekonstrueerimine) arengusuunad 2005–2014”: 

Haabersti eritasandilise ristmiku ehitus 

Haabersti eritasandilise ristmiku rajamine parandab Paldiski maantee – Rannamõisa tee – 

Ehitajate tee ristmiku läbilaskevõimet tipptundidel ning kiirendab liiklust kesklinna ja tagamaa 

vahel. 

 

Paldiski maantee ja Merimetsa möödasõidutee ristmiku ehitus

28 

Eritasandiline ristmik kuulub Põhjaväila koosseisu (mis on kavandatud mööduma puutujana 

linnakeskuse põhjaküljelt) ning ristmiku väljaehitamine Põhjaväila kooseisus tagab sujuva 

liikluse nii Paldiski maanteel kui ka perspektiivsel Põhjaväila trassil. 

Rannamõisa tee rekonstrueerimine 

Rannamõisa tee rekonstrueerimine parandab Tallinna linna ühendust Harku valla ja Kakumäe 

poolsaarega ning on vajalik läänesuunalise tagamaa arenguks. 

Tähetorni tänava rekonstrueerimine 

Liikumiskoridori rekonstrueerimine on vajalik Mäeküla asumis paiknevate nii suur- kui ka 

väikeettevõtete ning Mäeküla asumi idapiirile areneva elamupiirkonna teenindamiseks. 

Olulisemad Haabersti linnaosa üldplaneeringu territooriumiga piirnevad liikumiskoridorid ja 

eritasandilised ristmikud lähtuvalt teemaplaneeringust „Tallinna tänavatevõrk ja kergliiklusteed”: 

Pikaliiva tee 

Liikumiskoridor on vajalik lähtuvalt Pikaliiva perspektiivsest arengust ning võimaldab 

kujundada Pikaliiva arengualale hierarhilise tänavavõrgu, olles selle põhitänavaks. 

Paldiski maantee ja Rannamõisa tee ühendus piki Harku järve läänekallast 

Liikumiskoridor on vajalik, et ühendada Kakumäe poolsaar Astanguga ning vältida sellel trassil 

kulgevate autode liikumist läbi Haabersti eritasandilise ristmiku. Võimaldab vähendada 

Rannamõisa tee ja Paldiski maantee linnapoolse osa liikluskoormust ning lüheneda teepikkust. 

Tammsaare tee ja Paldiski maantee ühendus 

Tammsaare tee pikendus Paldiski maanteeni on kavandatud kiirteeks, mis rajatakse estakaadile. 

Nimetatud tee kuulub üle linna väljaarendatava Lõunaväila koosseisu koos kolme Haabersti 

linnaossa jääva eritasandilise ristmikuga (Kadaka tee – Tammsaare tee – Ehitajate tee, Astangu 

tänava – Järveotsa tee, Astangu tänava – Paldiski maantee). Kadaka tee – Tammsaare tee – 

Ehitajate tee eritasandilisel ristmikul hargneb väil kaheks, millest üks haru suundub Ehitajate tee 

näol Haabersti suunas ja teine haru Astangu asumi suunas. 

Astangu tänava ja Tähetorni tänava ühendus piki endist raudteetrassi 

Tänavavõrgu arendamisel on põhimõtteliseks suunaks transiitliikluse kõrvalejuhtimine 

suurematest elamispiirkondadest, milleks on ette nähtud möödasõidutee rajamine endisel 

raudteetrassil. 

Järgnevalt on välja toodud väiksemad liikumiskoridorid, lähtuvalt Haabersti linnaosa 

territooriumil paiknevatest arengupiirkondadest: 

 

 

 

 

Pikaliiva elurajooni tänavavõrgustik; 

Mäeküla ja Astangu asumite tänavavõrgustik; 

Kõrgepinge tänava pikendus Ehitajate teeni; 

Kakumäe sadama ümbruse tänavavõrgustik. 

Liiklusega kaasnevad negatiivsed mõjud on õhu saastamine ja müra. Haabersti linnaosas on 

põhilised õhusaaste ja müra mõjutajad magistraalid (tulevikus laiemad ja tihedama liiklusega) ja 

eritasandilised ristmikud. Välisõhukvaliteedi halvenemisest tingitud (õhusaaste ja müra) 

negatiivse mõju vähendamise võimalused on järgmised: 

 

kavandada magistraalide ja elamualade vahele müra suhtes vähem tundliku 

funktsiooniga hooned (ärihooned, garaažid); 

 

mürabarjäärid – vertikaalsed, konsoolsed (osaliselt magistraali katvad), võivad 

olla ka läbipaistvad; hästi paigaldatud ja efektiivsed barjäärid vähendavad müra kuni 

20 dB(A); 

 

müra summutavad elastsed (poorsed) teekatted, mis vähendavad liiklusvahendite 

suurematel kiirustel domineerivat rehvi ja teekatte koostoimel tekkivat müra; 

 

elamute ja muude hoonete orientatsioon – mürale vähem sensitiivsed ruumid 

korterites paigutada müraallika poole; 

 

arhitektuursed võtted, näiteks kasutada müra summutamiseks rõdusid;

29 

 

kasutada kolmekordse klaasiga aknaid; 

 

kõrghaljastusega puhveralad. 

Tänavavõrk tuleb kavandada nii, et oleks tagatud läbiva ja kohaliku liikluse võimalikult suur 

eraldamine. Pikaliiva, Astangu ja Mäeküla asumites ning teistes arengupiirkondades 

juurdepääsud kruntidele kavandada kõrvaltänavatelt, mitte magistraalidelt. 

Tagamaks kiire ja sujuv liiklus magistraaltänavatel (põhi- ja jaotustänav), tuleb lahendada 

olulisemate kõnni- ja kergliiklusteede ristumine magistraaltänavatega (põhi- ja jaotustänav) 

nõrgemate liiklejate jaoks ohutult, st ülevalt- või altpoolt magistraaltänavat (põhi- ja 

jaotustänav). 

Üldplaneeringu elluviimise puhul tuleb arvestada seda, et liiklusvõrgustiku väljaarendamine 

peab olema kooskõlas eri asumites arendatavate ehitusprojektidega. On mõeldamatu, et 

ehitatakse terviklikult välja Pikaliiva asum, kuid ei ehitata välja Haabersti eritasandilist ristmikku 

ega rekonstrueerita Rannamõisa teed. 

Üldplaneeringu kaardil 7 on esitatud perspektiivsed ja rekonstrueeritavad põhitänavad, 

jaotustänavad, kõrvaltänavad ning perspektiivsed eritasandilised ristmikud Haabersti linnaosa ja 

selle lähiümbrust puudutaval territooriumil. 

4.1. Kergliiklusteede võrgustik 

Tallinnas on jalgratta kasutamine hakanud üha enam populaarsust koguma, kuid märgata on, et 

jätkub ka veel turumajandusele iseloomulik autostumise trend. Siiski on täheldatud, et mugavate 

tingimuste loomine aitab jalgrattakasutusele oluliselt kaasa. 

Tallinna liikluse arengusuundades aastateks 2005–2014 on eesmärgiks seatud tagada linnaruumis 

kõik liikumisviisid: mootorsõidukiliikluse, ühistranspordi ning kergliikluse (jalgrattaliiklus ja 

jalakäijad) tasakaalustatud ning jätkusuutlik areng. Samuti on kava järgi eesmärk suurendada 

kergliikluse osakaalu linnaliikluses, arendada linnas kergliikluse teedevõrku, sealhulgas 

projekteerida ja ehitada jalgrattateid ning muuta jalgsikäimine ja jalgrattasõit atraktiivseks ja 

tõsiseltvõetavaks liikumisviisiks. 

Ülelinnalise kergliiklusteede võrgustiku väljaehitamist rõhutab ka Tallinna keskkonnastrateegia 

aastani 2010. 

Vastavalt Tallinna jalgrattaliikluse arenguskeemile on ette nähtud esmajärjekorras välja ehitada 

järgmised jalgrattateed: 

Rannamõisa teel, mille kaudu ühendatakse Tallinna linn Harku vallaga; 

Tuuleveski ja Tuuliku teel, mille kaudu saab liikuda otse Paldiski maanteelt Kadaka 

teele; 

Harku järve kirdekaldale; 

Kakumäe poolsaare põhjakaldale; 

Vana-Rannamõisa teele (lõigus Kakumäe tee – Rannamõisa tee). 

Käesoleva üldplaneeringuga on täiendatud Tallinna jalgrattaliikluse arenguskeemi ning läbi 

Haabersti linnaosa kulgevat kergliiklusteede võrgustikku, mis efektiivselt ühendab linnaosas 

paiknevaid eri funktsioone ning ümbritsevaid piirkondi. Kergliiklusteede lisamisel on arvestatud 

juba olemasolevaid kergliiklusteid, nende kulgemissuundi on jätkatud ja täiendatud, arvestades 

seejuures juba kehtestatud üldplaneeringutes määratud kergliiklusteede paiknemisega. 

Üldplaneeringu koostamise käigus on rulluisutajatele ja jalgratturitele leitud võimalus rajada 

eritasandilised ristmikud üldliiklusele avatud teedega. Nimetatud eritasandilised ristmikud 

asuvad Rannamõisa teel 500 m kaugusel Haabersti ringristmikust, Paldiski maanteel Pelguranna 

tänava ühinemisel Paldiski maanteega ja Ehitajate teel Tallinna loomaaia läänevärava juures. 

Kergliiklusteede ristumised sõiduteega lahendada võimaluse korral tunneli, viadukti või 

reguleeritud ristmikuna.

30 

Haabersti linnaosa üldplaneeringus on kergliiklusteede kavandamisel lähtutud eesmärgist rajada 

kogu piirkonda kattev, hõlpsalt mõistetav ning eri liikumissihte arvestav võrgustik. Võrgustik 

ühendab omavahel vaba aja veetmise kohti, rannaalasid, teenindus-, äri- ning elamupiirkondi. 

Perspektiivne Haabersti linnaosa kergliiklusteede võrgustik koos eritasandiliste kergliiklusteede 

ja sõiduteede ristmikega on näidatud kaardil 8. 

Kergliiklusteede ja rannapromenaadi projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda OÜ Ars 

Projekti 2007. aastal koostatud tööst „Tallinna rannapromenaadi linnaruumilise arengu 

ettepanekud”. 

4.1.1. Jalgrataste parkimine 

Arvestades jalgratturite hulga kasvu ning Haabersti linnaosa üldplaneeringus määratud uute 

kergliiklusteede lisandumist (vt ptk 3.1), on oluline paralleelselt määrata ka jalgrataste parkimise 

korralduse põhimõtted ja asukohad. Jalgrattaparklate asukohtade valikul tuleb arvestada sellega, 

et parklad oleksid jalgratturile lihtsasti ligipääsetavad. 

Üldplaneeringuga määratud kergliiklusteede struktuurist lähtuvalt on oluline, et jalgrattaparklaid 

rajataks olemasolevatesse ja perspektiivsetesse tõmbekeskustesse, kus ristuvad ja kuhu 

suunduvad kergliiklusteed. Seda ideed toetab ka Tallinna parkimise korralduse arengukava, mille 

järgi tuleb hakata laialdaselt kasutama jalgrataste hoiureste, mis võimaldavad jalgratast raamist 

kinnitada, soodustada turvaliste jalgrattahoidlate rajamist koolide, spordi- ja huviringide 

asukohas ning ettevõtetes ja kaubanduskeskuste juures. Lisaks peab jalgrattaid olema võimalik 

turvaliselt parkida ka kõikides olemasolevates ja rajatavates parkimismajades. Selleks tuleb 

planeerida ja rajada jalgratta või rolleri ööpäevaseks hoidmiseks mõeldud alad. 

Korruselamute sisehoovidesse tuleks rajada suletavaid (kinniseid) jalgrattaparklaid, 

korteriühistutel on soovitav planeerida hoonete keldrikorrustele jalgrataste ja suuskade 

hoiukohad. 

Jalgrattaparklate rajamisel tuleb arvestada järgmiste põhimõtetega: 

ühistranspordi terminalides, kultuuriasutuste ja ühiselamute juures ning suveperioodil 

avalikes randades peavad jalgrattaparklad olema valvega; 

parkimisraamide paigaldamisel tuleb silmas pidada tänavavalgustuse olemasolu, asukoha 

 

turvalisust (jälgitavust), võimaluse korral vihmakatte olemasolu; 

jalgrattahoiuraamiga parkla peab lühiajalisel parkimisel paiknema kuni 10 m ja 

pikaajalisel parkimisel kuni 30 m kaugusel sõidu sihtpunktist (EVS 843:2003); 

parkimiskohtade vajaduse arvestamisel on miinimumiks standardis EVS 843:2003 

sätestatud nõuded (sh supermarketitel 1 koht 200 m 2 suletud brutopinna kohta, 

korruselamutel 1 koht 100 m 2 suletud brutopinna kohta, koolidel 1–2 kohta 10–12 õpilase 

kohta); 

kui jalgrattaparkla ei ole hõlpsasti leitav, on vaja paigutada käidavasse kohta viit. 

4.2. Parkimiskorralduse üldised põhimõtted 

Parkimiskohtade perspektiivse arvu määramisel lähtutakse järgmistest dokumentidest: 

Tallinna parkimise korralduse arengukava 2006–2014. Inseneribüroo Stratum, 2006. 

Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006–2014. Tallinna Linnavolikogu 

25. veebruari 2010. a otsus nr 50. 

Eesti standard EVS 843:2003. 

Tallinna Linnavolikogu otsusega vastu võetud „Tallinna parkimise korralduse arengukava 

aastateks 2006–2014“ kohaselt on parkimisnormatiivid olemasolevate elamute korral järgmised: 

Elamu tüüp 

Elamu asukoht ja normi liik 

Linnakeskus/Vahevöönd 

Äärelinn 

elanik külaline kokku elanik külaline kokku

31 

1. 

Parkimiskohti majutusüksuse kohta 

Väikeelamud (kuni 2 

korterit) 

üksikelamu,kõik 1,2 0,8 2 1,5 1 2,5 

korterid 

2. Väikesed 


korterelamud (kuni 

6 korterit) 

2.1 ridaelamu boks, 1 0,6 1,6 1,2 0,8 2 

kõik korterid 

3. Korterelamud Parkimiskohti majutusüksuse kohta 

3.1 alla 3-toaline 0,6 0,4 1 0,8 0,6 1,4 

korter 

3.2 3- ja 

0,8 0,4 1,2 1 0,6 1,6 

enamatoaline korter 

4. 


Munitsipaalelamud 

4.1 alla 3-toaline 0,4 0,2 0,6 0,6 0,4 1 

korter 

4.2 3- ja 

0,6 0,2 0,8 0,8 0,4 1,2 


5. 


Sotsiaalelamud (sh 

ühiselamud) 

5.1 alla 3-toaline 0,3 0,1 0,4 0,4 0,2 0,6 

korter 

5.2 3- ja 

0,4 0,1 0,5 0,6 0,2 0,8 


6. Majutusasutused Parkimiskohti majutusüksuse kohta 

6.1 motell - - - 1 - 1 

6.2 hotell 0,2 - 0,2 0,5 - 0,5 

6.3 hostel 0,1 - 0,1 0,2 - 0,2 

Väike-Õismäe näol on tegemist vahevööndiga, kus korruselamute puhul tuleks rakendada 

parkimisnormatiivi 1–1,2 parkimiskohta korteri kohta. 

Arengukavas on eesmärk vähendada tänaval parkivate sõidukite arvu ning ehitada 

elurajoonidesse parkimismaju. See tagab elanikele parkimisvõimalused kodulähedases 

piirkonnas, vähendab parkimist sisehoovides ja majade ümbruses haljasmaadel ning säilitab 

seeläbi või lisab korrastatud looduskeskkonda. 

Parkimisprobleemidele lahenduse leidmisel toetab Haabersti linnaosa üldplaneering „Tallinna 

parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006–2014“ esitatud ettepanekut, mis tagaks 

võimaluse munitsipaliseerida majadevaheline reformimata riigimaa. Siis oleks võimalik hoonete 

otsaseinte vahele jääv nurk tihendada parkimismaja või karussellparklaga ning samal ajal 

säilitada ja korrastada hoovialadel võimalikult suur osa haljastusest. Parkimismajaga tihendatav 

hoonete vaheline nurk peab olema tummseintega, st otsafassaadidel ei tohi olla aknaid ega 

rõdusid. 

Otsaseinte vahele jäävate nurkade tihendamine annaks lahendusi parkimisprobleemidele, seda 

printsiipi on võimalik rakendada järgmistel aadressidel: 

1) Õismäe tee 120 ja 122; 



4) Õismäe tee 96 ja 94;

32 







11) Paldiski mnt 55 ja 57; 





16) Paldiski mnt 197 ja Õismäe tee 111; 








24) Järveotsa tee 11 ja 13; 




28) Järveotsa tee 37 ja 39. 

Joonis 2. Väike-Õismäe piirkonna jaotus alampiirkondadeks. 

Allikas: Inseneribüroo Stratum 2007 

Analüüsides võimalikku parkimiskohtade arvu vajadust eri normatiivide ja prognooside abil, on 

jõutud järgmistele järeldustele: 

planeerimisel tuleb kasutada Tallinna Linnavolikogu 25. veebruari 2010. a otsus nr 50 

muudetud Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006–2014; 

piirkonnas 1 (joonis 2) saab ja tuleb parkimiskohtade puudujääk lahendada 

arendustegevuse mahus;

33 

piirkonnas 4 ja 6 (joonis 2) on üks võimalus rekonstrueerida olemasolevad 

kahekorruselised (maa-aluse korrusega ja maapealse lahtise parklaga) parklad 

mitmekorruselisteks parkimismajadeks; 

parkimiskohtade arvu saab piirkondades 3, 7 ja 8 (joonis 2) suurendada, korrastades 

majadevahelist ala ja sealset parkimist ning lisades parkimiskohti. Kvartalites, kus on seda 

tehtud, ei ole ka parkimisprobleemi; 

piirkonnas 6 (joonis 2) on üks parkimiskohtade puudujäägi lahendamise võimalus rajada 

olemasoleva nn Kullerkupu turu asemele korrusparkla, kus põhimõtteliselt on võimalik 

rakendada ka muid funktsioone; 

piirkonnas 7 (joonis 2) saab parkimiskohtade arvu suurendada, rajades kinnistutel Õismäe 

tee 107 ja 107a ning Õismäe tee 109 paikneva kaubanduskeskuse ette või taha parkimismaja; 

piirkonnas 8 (joonis 2) saab Järveotsa tee äärse tasulise parkla asemele rajada 

korrusparkla; 

piirkonnas 9 (joonis 2) on otstarbekas parkimiskohtade defitsiit lahendada Järveotsa tee 

olemasolevate garaažide asemele suuremate parklate rajamisega. Kuna seal on aga 

moodustatud garaažiühistud, siis on see lahendus vähetõenäoline. Sellisel juhul tuleb 

lisaparklad rajada teisele poole Järveotsa teed olemasolevate kõrgepingeliinide alla. Ehitajate 

tee poolses osas Nurmenuku kaupluse ja Haabersti Linnaosa Valitsuse juures saab lahendada 

parkimisprobleeme arendustegevuse mahus; 

kvartalites on võimalik parkimisprobleeme lahendada, rajades sinna 

kergkonstruktsiooniga tõstukparkimismajad (aadressid, kus on võimalik tihendamise 

printsiipi rakendada, on välja toodud eespool); 

tänavatel ja kvartalite siseteedel, kus parkivad autod ei takista oluliselt autoliiklust, tuleks 

parkimist lubada, kuid parkimiskohad on soovitatav eelnevalt märgistada; 

otstarbekas on parkimismajad rajada Õismäe tee 10a, 68a, 112a ja Järveotsa tee 45a (vt 

kaarti 7); 

parkimismajade rajamine tuleb võtta linna juhtimise alla, et oleks tagatud optimaalne 

parkimiskohtade arv ja jaotus Väike-Õismäe, Järveotsa ja Astangu asumis. 

Haabersti linnaosa külastab palju inimesi puhke-eesmärgil. Külastatakse randu, Eesti 

Vabaõhumuuseumi ja Tallinna Loomaaeda ning kasutatakse aktiivseks puhkuseks välja ehitatud 

kergliiklusteid. Enamik inimesi ei tule sinna ühistranspordiga, vaid kasutab isiklikku sõiduautot. 

Seega on nende paremaks teenindamiseks ja parkimisprobleemide vältimiseks otstarbekas 

parklad rajada järgmistesse piirkondadesse (vt kaarti 7): 

Ehitajate tee 124 (Tallinna Loomaaia läänevärava juurde); 

Vabaõhumuuseumi tee 8 kõrval olevale reformimata riigimaale; 

Vabaõhumuuseumi tee 12 kõrval olevale reformimata riigimaale (Eesti 

Vabaõhumuuseumi uue sissepääsu juurde); 

Paldiski maantee 124a, Nooda tee 2, Kakumäe tee 250, Kakumäe rannapargi alale 

aadresssita katastriüksusele 78406:611:0017 ja Stroomi rannas aadresssita katastriüksusele 

78406:601:0023. 

Et suurendada linnavalitsuse juhtivat rolli uute parkimismajade rajamisel ning täita linna 

transpordipoliitika strateegilisi eesmärke, peaks Tallinna Linnavalitsus ka tulevikus tegema 

parkimishoonete rajamisel ning hoovide parkimisalade laiendamisel koostööd erainvestoritega, 

rakendades PPP-põhimõtet. 

Kahe- ja enamkorruselise maa-aluste parklate rajamisel tuleb arvestada põhjavee intensiivse 

juurdevoolu võimalusega ehitustööde ajal. 

4.3. Ühistranspordivõrgustik 

Tuginedes autostumise taseme ja maakasutuse muutuse prognoosile, võib ennustada, et 

sõiduautode liiklussagedus järgneva 30–35 aasta jooksul kasvab 2,5–4,5 korda. Ka täiusliku ja

34 

tiheda tänavavõrgu korral on see võimatu – järelikult on ainus pääsetee efektiivse 

ühistranspordivõrgu loomine, mis suudaks tagada optimaalse sõitude jaotuse era- ja 

ühistranspordi vahel. 

Viimase 12 aasta jooksul on aga ühistranspordisõitude osakaal transpordialastest liikumistest 

langenud 70 protsendilt 30 protsendile. Sellega on kaasnenud müra- ja saasteprobleemid ning 

vähenenud turvalisus ja liiklusohutus. Tallinn on muutunud autostunud linnaks. Samas on 

ühistranspordile liikluses füüsilist prioriteetsust tagava infrastruktuuri väljaarendamine alles 

algusjärgus, mistõttu ei saa ühistransport praegu täita sellele pandud põhiootust olla atraktiivne 

alternatiiv autoliiklusele. Liiklusummikute korral on ühistranspordi liikumiskiirus võrdne 

ummikus kujuneva kiirusega, seega ühistransport on liiga aeglane. 

Kui ühistranspordi taset parandatakse märkimisväärselt, siis on mõeldav, et liiklussagedus võib 

väheneda eeldatuga võrreldes kuni 10–15%. 

Ühistransport Tallinna kesklinna ja Väike-Õismäe vahel funktsioneerib hästi ning Väike- 

Õismäed ühendavad kesklinnaga mitu bussi- ja trolliliini. Tipptundidel on ummikute tõttu 

häiritud ühistranspordiliiklus. 

Seega tuleb tagada ühistranspordi prioriteetsus Tallinna liikluses (sõidurajad, osaliselt 

ühistranspordi juhitavad valgusfoorid, vajaduse korral eraldi sõidurajad jalgratastele koos 

ühistranspordivahendiga jne). 

Samas puudub ühistranspordiühendus Astangu ja Mäeküla asumis täielikult ning Kakumäe 

poolsaare ja kesklinna vahelist ühendust ei saa pidada kõige paremaks. Seetõttu kasutavad lisaks 

Tallinna tagamaadelt tulevatele inimestele oma transporti ka Õismäe, Tiskre, Kakumäe, 

Vismeistri ja Pikaliiva asumist linnakeskuse poole liikuvad inimesed. Sellest tulenevalt tuleb 

pöörata suuremat tähelepanu ühistranspordi arendamisele. Lisaks eelnevale tekib Kakumäe 

sadama piirkonda perspektiivis uus multifunktsionaalne piirkond, mis vajab senisest paremat 

transpordiühendust. Ühistranspordi toetamine linna poolt pole oluline mitte ainult 

sotsiaalpoliitilisest seisukohast, vaid on möödapääsmatu, et hoida linn suurenevast 

autokasutusest hoolimata läbitavana. 

Rahulolu-uuringutest ja küsitlustest on välja tulnud, et Väike-Õismäe, Mustamäe ja Nõmme 

elanikud sooviksid bussiliine juurde Väike-Õismäe ning Mustamäe ja Nõmme vahel. Tulevikus 

on kavandatud Väike-Õismäe ühendamine Mustamäega trolliliikluse baasil – Ehitajate tee, 

A. H. Tammsaare tee ja Mustamäe tee kaudu. 

Ühistranspordiga tuleb varustada praegu kiiresti arenev Pikaliiva, Astangu ja Mäeküla asum ning 

tihendada ühistranspordiühendust Tiskre, Kakumäe ja Vismeistri asumis. 

Kaardil 9 on näidatud olemasolevad ja perspektiivsed ühistransporditeed ning 

ühistranspordipeatused koos teenindusraadiustega. Perspektiivsete ühistranspordipeatuste täpsed 

asukohad määratakse hilisema projekteerimise käigus. 

Oluline on välja arendada, propageerida ning soodustada „Pargi ja reisi“ tüüpi 

ümberistumisterminale linna suubuvate suurte teede ristumisel linnakeskuse piiriga. See on 

liikluskorraldus, mille korral linnakeskusesse suunduv inimene saab oma auto jätta väljapoole 

tiheliikluse ala ja teha oma toimingud kesklinnas ühistranspordi abil. Haabersti linnaosas 

nähakse „Pargi ja reisi“ tüüpi ümberistumisterminali rajamise võimalus Rannamõisa tee 4c ja 

Paldiski maantee 221 maaüksusele. Harku valla territooriumil on kavandatud „Pargi ja reisi“ 

parkla rajamine Apametsa piirkonda. 

Linna ühistranspordiliikluse arendamisel on oluline eelistada keskkonnasäästliku 

elektritranspordi arendamist. Praegu ja lähema 20 aasta perspektiivis teenindavad Väike- 

Õismäed trollid. Pikemas perspektiivis on kavandatud rajada Väike-Õismäele ja Astangule ka 

trammiliin, kuid täpne trassivalik tehakse hilisemate projektide käigus.

35 

Tulevikus loodetakse lisaks Aegna ja Naissaare laevaühenduse kõrval avama ka lähilaevaliini 

Pirita, Kesklinna ja Kakumäe sadama vahel. 

4.4. Ohtlike ja raskete veoste marsruudid 

Tallinna üldplaneering (2001) on kehtestanud ohtlike ja raskete veoste marsruudid, mis on 

Tallinna üldplaneeringust käesolevasse üldplaneeringusse üle kantud. 

Tulenevalt Tallinna üldplaneeringust on raskete veoste vedu läbi Haabersti linnaosa ette nähtud 

mööda Paldiski maanteed, Ehitajate teed ja Rannamõisa teed. 

Tulevikus hakkavad rasked veosed liikuma piki uusi rajatavaid teetrasse (Tammsaare tee ja 

Paldiski maantee ühendus). Samaks jääb ka tulevikus raskete veoste liikumine Paldiski maanteel 

ja Rannamõisa teel. 

Tallinna üldplaneeringu kohaselt on ohtlike veoste läbivedu Haabersti linnaosast ette nähtud 

ainult mööda Paldiski maanteed (see jätkub ka tulevikus). Siiski tuleb ohtlikeks veosteks pidada 

Haabersti linnaosas asuvate kütusetanklate ning vedelküttel elamute varustamist. Nimetatud 

vedude puhul tuleb kinni pidada ohtlike veoste autoveo eeskirjas sätestatud nõuetest. Veotee 

võib läbida asuala, puhketsooni ja looduskaitseala või kulgeda kultuuri-, õppe- ja raviasutuste 

ning koolieelsete asutuste, suurte tööstusettevõtete ning kultuurimälestiste läheduses ainult siis, 

kui vedu ei ole teisiti võimalik. Ohtlike veoste veol võib peatuda ainult veose laadimise ajaks 

selleks ettenähtud kohtades. Samuti tuleb kinni pidada 21. detsembri 2005 Tallinna 

Linnavalitsuse määrusest nr 125, millega on keelatud Tallinna linnas ohtlikke veoseid (bensiini, 

diislikütuse, propaani, dimetüüleetri, ammooniumnitraadi jne) transportivate sõidukite liikumine 

tööpäeviti kella 7–9 ja 17–19. 

Ohtlike ja raskete veoste Tallinna üldplaneeringu kohased ja perspektiivsed marsruudid on 

toodud üldplaneeringu kaardil 10. 

Kütusetanklaid on Haabersti linnaosas kaheksa ning nad asuvad järgmistes asukohtades: Paldiski 

maantee 98; Paldiski maantee 106; Paldiski maantee 102d; Paldiski maantee 229c; Õismäe 

tee 10a; Õismäe tee 155a; Ehitajate tee 114c ja Vana-Rannamõisa tee 1. 

5. Haabersti linnaosa tõmbekeskuste määratlemine 

Tõmbekeskuste määratlemisele on lähenetud kahes etapis. Esiteks on määratletud olemasolevad 

hästi toimivad lokaalsed või ülelinnalise tähtsusega tõmbekeskused ning teiseks uued või 

arendamist vajavad tõmbekeskused. Haabersti linnaosa keskuste paiknemine on välja toodud 

üldplaneeringu kaardil 6. 

Tõmbekeskused moodustavad enda ümber aktiivse areaali ning on käesoleva üldplaneeringu 

järgi defineeritud järgmiselt: segahoonestusala ning üldplaneeringus ka linnaosa keskust tähistav 

ala, kus on tihedalt põimunud korruselamud, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja 

büroohooned, kultuuri- ja spordiasutused jm linnalikku elukeskkonda teenindav funktsioon. 

Tõmbekeskuse olemasolu või kujunemise juures on väga oluline hea ligipääs nii jalgsi kui ka 

transpordivahendiga. Tõmbekeskuse kriteerium on täidetud, kui see sisaldab kõiki või osa 

nimetatud omadustest, kusjuures tõmbekeskuse ulatus ja suurus võivad varieeruda. 

Olemasolevad tõmbekeskused, mis asuvad Haabersti linnaosa territooriumil või piirnevad selle 

alaga, on eespool nimetatud definitsiooni ja koostatava üldplaneeringu järgi järgmised: 

Rocca al Mare keskus 

Tõmbekeskuse moodustavad kontserdi- ja spordikeskus Saku Suurhall, Rocca al Mare Tivoli, 

Premia Jäähall ja My Fitnessi spordiklubi. Samuti tegutseb piirkonnas kauplusi, toitlustusja 

teenindusasutusi. Nimetatud funktsioone kasutavad eri vanuses eri sotsiaalsed rühmad; 

Tallinna Loomaaed ja ratsaspordikeskus 

Tõmbekeskuse moodustab ühelt poolt Tallinna Loomaaed kui riikliku tähtsusega kultuuriobjekt 

ning teiselt poolt Tallinna Ratsaspordibaas. Ratsaspordibaas hõlmab õppe- ja treeningkeskust,

36 

ratsaspordikooli, veterinaarravilat, majutus- ning toitlustusettevõtet. Loomaaia peahoone on 

kavandatud välja arendada lääneväravas ning sinna rajatakse õppe- ja konverentsikeskus, 

toitlustusasutus ja muuseumi- ja teadusruumid; 

Eesti Vabaõhumuuseum 

Tõmbekeskus on üle-eestilise tähtsusega ning sealses 12 taluga muuseumikülas on näha Eesti 

17.–20. sajandi maa-arhitektuur ja eluolu. Eesti Vabaõhumuuseumi territooriumile on 

kavandatud rajada uued tööruumid vabaõhumuuseumi töötajatele, arhiiviruumid, ennistuskoja 

Kanut tööruumid, konverentsi- ja näitusesaal ning ruumid huviringidele. 

Kolm eelnimetatud keskust moodustavad omavahel justkui ühendatud meelelahutus- ja 

kultuuritelje. Praegu on nende vahel liikumine raskendatud, seega on otstarbekas rajada neid 

ühendav promenaad. 

Järgmised tõmbekeskused on piirkondliku tähtsusega ning nende mõjualaks on vaid vahetu 

lähiümbrus. 

Rannamõisa tee ja Printsu tee ristmiku piirkond 

Piirkonnas on ning sinna on lisandumas mitu kauplust ja toitlustusasutust. 

Meelespea kaupluse piirkond 

Keskuses paikneb kauplus ja apteek ning saab kasutada pangateenust. 

Kullerkupu kaupluse piirkond 

Keskuses paikneb kauplus, turg ja apteek ning saab kasutada pangateenust. 

Uued või väljaarendamist vajavad tõmbekeskused on järgmised: 

Paldiski maantee äärne Merimetsa piirkond 

Piirkonnas paikneb mitu kauplust koos sinna juurde kuuluvate lisateenustega, äripinnad, 

haridusasutused ning mitu tervishoiuteenust osutavat asutust. 

Haabersti Linnaosa Valitsuse lähipiirkond 

Keskuses paikneb mitu kauplust, apteegid, Haabersti Vaba Aja Keskus, Haabersti Linnaosa 

Valitsus, saab kasutada pangateenuseid ning muid esmatarbeteenuseid. Planeeritud on keskus 

nüüdisajastada ning lisada sellele uusi funktsioone. 

Õismäe tee ja Paldiski maantee vaheline ala (kinnistu Paldiski maantee 221 ja selle 

lähiümbrus) 

Keskuses paikneb mitu kauplust, apteegid, raamatukogu, saab kasutada pangateenust ning seal 

asub Tallinna Vaimse Tervise Keskuse Haabersti Klubimaja. Perspektiivis on planeeritud 

piirkonda tuua meelelahutust ning rajada „Pargi ja reisi“ tüüpi ümberistumisterminal. 

Kakumäe jahisadam 

Rekonstrueeritav sadam hakkab täitma kolme peamist funktsiooni. Esiteks on see 

külalisjahisadam ligikaudu 200 alusele koos sinna juurde kuuluva infrastruktuuriga (hotell, spaa, 

vaba aja veetmine, sportimine) ning aluste esmaste vajaduste rahuldamine (mere- ja 

esmatarbekaubad). Teiseks on jahisadama juurde ehitatav ja sellega külgnev kalakai, mis 

teenindab eelkõige kalalaevu, ning kolmandaks täidab sadamahoone väiksema piirkonnakeskuse 

funktsiooni. 

6. Maa-alade üldised kasutus- ja ehitustingimused 

6.1. Täiendavad kasutus- ja ehitustingimused ehituspiirkondades 

Tallinna linna üldplaneeringuga on Haabersti linnaosas mõningad alad määratletud linna 

reservmaaks või arengupiirkondadeks ning siiani on need alad seisnud tühjana ja aktiivse 

kasutuseta. Ajapikku on nendele aladele kujunenud looduslikult väärtuslik metsa- ja maastikuala, 

mis loob eeldused kujundada kvaliteetne elukeskkond, puhke- ja virgestusalade kasutamise ning 

lähedal paiknevate töökohtadega. Seetõttu tuleks neid piirkondi käsitada linnaehituslikult oluliste 

aladena.

37 

Täiendavad kasutus- ja ehitustingimused on määratud Haabersti linnaosas paiknevate suuremate 

arenduspiirkondade kohta, nagu Pikaliiva, Mustjõe, Astangu ja Mäeküla. Nende piirkondade 

kohta kehtivad kõik üldplaneeringus välja toodud tingimused, kuid selles peatükis on neid 

tingimusi täpsustatud. Täiendavalt määratud kasutus- ja ehitustingimuste tulemusena peab igas 

varem arendusest väljas olevas piirkonnas kujunema hea ja terviklik elu-, töö- ja puhkekeskkond. 

6.1.1. Pikaliiva asum 

Üldised planeerimis- ja ehitustingimused Pikaliiva asumis 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pikaliiva asumi ala on jaotatud kolmekümne neljaks ehituspiirkonnaks, mille piirid on 

näidatud kaardil 2. Maakasutuse juhtotstarbed on näidatud põhikaardil 1 ning 

hoonestustihedused ja -kõrgused põhikaardil 3. 

Detailplaneering tuleb koostada soovitavalt kogu ehituspiirkonnale. Detailplaneeringuga 

on lubatud korraga lahendada ka mitu ehituspiirkonda. 

Detailplaneeringute koostamisel ehituspiirkonnale tuleb arvestada kõiki üldplaneeringus 

välja toodud tingimusi. 

Pikaliiva asumi alal kehtib lahtine või vahelduv hoonestusviis ning lubatud on regulaarse 

struktuuriga planeeringulahendused. 

Üldplaneeringus on antud Pikaliiva asumis kulgevate jaotustänavate koridorid skeemina 

ning jaotustänavate täpne kulgemine lahendatakse detailplaneeringu koostamise käigus. 

Põhimõte on, et tänavate väljaehitamisel koormatakse naaberkinnistute omanikke võrdselt. 

Tänavate koridoride lahendused määratakse lähtuvalt olemasolevast kõrghaljastusest ja 

detailplaneeringute koostamise käigus. 

Kvaliteetsema elukeskkonna loomiseks on soovitatav minimeerida autode parkimist 

elamute vahel ja koondada parkimine ehituspiirkonna kaupa juurdepääsuteede lähedal 

paiknevatesse parkimismajadesse. 

Juurdepääsud kruntidele kavandada kõrvaltänavatelt, mitte magistraalidelt. 

Pikaliiva tee teemaa laius on 35 m, sõiduteele on ette nähtud 2 + 2 rida. Mööda Pikaliiva 

teed hakkab perspektiivis kulgema ka ühistransport, Pikaliiva piirkonda on kavandatud 

2 ühissõidukipeatust. Kummalegi poole põhiteed on kavandatud kergliiklustee laiusega 4 m. 

Kummalegi poole kergliiklusteed (hoonestuse ja kergliiklustee vahele ning kergliiklustee ja 

sõidutee vahele) on ette nähtud puuderivi. 

 

Pikaliiva asumisse rajatavate jaotustänava teemaa laius on 25 m, sõiduteele on ette 

nähtud 1 + 1 rida. Jaotustänavad on kavandatud selliselt, et on arvestatud olemasolevaid ja 

planeeritavaid mahasõite Rannamõisa teelt ja Paldiski maanteelt, uusi mahasõite ei 

kavandata. Kummalgi pool jaotusteed on kavandatud kergliiklustee laiusega 4 m. 

Kergliiklustee ja sõidutee vahele on mõlemale poole ette nähtud puuderivi.

38 

Pikaliiva asumisse rajatavate juurdepääsutänavate võrgustik täpsustub 

detailplaneeringutega. Juurdepääsutänava teemaa laius tuleb planeerida 15 m, sõiduteele on 

ette nähtud 1 + 1 rida ja vähemalt ühel pool teed peab olema kõnnitee laiusega min 2,0 m. 

Juurdepääsutänavaid planeerides tuleb kasutada liikluse rahustamise võtteid. 

Probleemiks on üldplaneeringuga kavandatu ajastamine, st kui rajatakse Pikaliiva asumit, 

siis on vaja see teha kooskõlas Haabersti eritasandilise ristmiku ehitamisega. See tähendab 

koordineeritud tegevust ja õiget ajastamist kinnisvaraarenduse ning linna kaudu 

finantseeritud ehitiste rajamisega. 

Ehituspiirkonnad nr 1 ja 2 

Maakasutuse juhtotstarve on pargid ja avalikud rohealad. 

Ehituspiirkonnas võib paikneda üksikuid roheala teenindavaid hooneid kõrgusega 8 m. 

Rekreatsiooniala kujundamiseks koostada haljastusprojekt. 

Ehituspiirkonnad nr 3, 4, 5 ja 6 

Maakasutuse juhtotstarve on pargid ja avalikud rohealad. 

Ehituspiirkonda ei ole lubatud hooneid rajada. 

Rekreatsiooniala kujundamiseks koostada haljastusprojekt. Tagada mänguväljakud kuni 

6-aastatele lastele, kuni 12-aastastele noorukitele ja teismelistele. 


Maakasutuse juhtotstarve on ühiskondlike hoonete ja puhkeehitiste ala. 

Ehituspiirkonda on ette nähtud krundid lasteaedadele, päästekomandole ja (eakate) 

 

hooldekodule. 

Hoonete maksimaalne kõrgus 12 m ning Keskküla tänava poolne hoonestus 70 m laiuselt 

kuni 8 m. 

Ehituspiirkondade hoonestustihedus on 0,4. 

Ehituspiirkonnad nr 20 ja 21

39 

Maakasutuse juhtotstarve on ühiskondlike hoonete ja puhkeehitiste ala. 

Hoonete maksimaalne kõrgus 8 m. 

Ehituspiirkonda nr 21 tuleb rajada lasteaed või lastehoid ning ehituspiirkonda nr 20 

spordiehitised ja neid teenindavad asutused. 

Ehituspiirkondade hoonestustihedus on 0,4. 

Ehituspiirkonnad nr 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19 ja 34 

Maakasutuse juhtotstarve on segahoonestusala. 

Ehituspiirkonnas nr 9 on hoonete maksimaalne kõrgus 15 m. 


Ehituspiirkonda nr 9 on kavandatud rajada veekeskus. 

Ehituspiirkonnas nr 10, 18 ja 19 on hoonete maksimaalne kõrgus 18 m. 

Ehituspiirkonnas nr 12 ja 17 on hoonete maksimaalne kõrgus 19 m. 



Ehituspiirkonnas nr 13 ja 15 on hoonete maksimaalne kõrgus 60 m. 8 

Ehituspiirkonnas nr 14 on hoonete maksimaalne kõrgus 82 m. 9 

Ehituspiirkonnas nr 19 peab hoonete korruselisus langema Harku järve ümbritsevate 

rohealade suunas ning järve, st ka rohealade poolsesse külge rajada välitrassid. 

Ehituspiirkonna nr 11, 13 ja 15 hoonestamisel peab arvestama ümbritsevate 

ehituspiirkondade hoonestuskõrgusega ning ehituspiirkondade vahelised 

hoonestuskõrguslikud üleminekud peavad olema sujuvad. 

Ehituspiirkonna nr 11, 13, 14 ja 15 detailplaneeringute koostamisel ning hoonestuse 

planeerimisel arvestada teemaplaneeringus „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” välja 

toodud tingimustega. 

Ehituspiirkonna nr 9 ja 18 hoonestustihedus on 1,2. 

Ehituspiirkonna nr 10 hoonestustihedus on 1,4. 








Maakasutuse juhtotstarve on pereelamute ala. 

Hoonete maksimaalne kõrgus on 10 m. 

Minimaalne krundi suurus on 1200 m 2 . 

Parkimine lahendada omal krundil. 

Ehituspiirkonnas nr 22 ja 33 on krundi hoonestustihedus 0,3. 

Ehituspiirkonnad nr 23, 24, 24A, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 30A, 31 ja 32 

Maakasutuse juhtotstarve on korterelamute ala. 

Ehituspiirkonnas nr 23, 24, 24A, 25, 26 ja 27 on hoonete maksimaalne kõrgus 12 m. 

Ehituspiirkonnas nr 28, 29, 30, 30A, 31 ja 32 on hoonete maksimaalne kõrgus 15 m. 

Ehituspiirkonnas nr 23, 24, 24A ja 25 peab hoonete korruselisus langema Harku järve 

ümbritsevate rohealade suunas ning järve, st ka rohealade poolsesse külge rajada 

välisterrassid. 

Ehituspiirkonna nr 23, 24, 24A, 25, 26, 28 ja 32 hoonestustihedus on 0,6. 

Ehituspiirkonna nr 27, 29, 30, 30A ja 31 hoonestustihedus on 0,8. 

8 

https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=114079 

9 

https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=114079

40 

Pikaliiva tee ääres 70 m laiuselt ja teiste jaotustänavate ääres 50 m laiuselt võib 

hoonestustihedus olla kuni 0,1 suurem kui ehituspiirkonna siseosas. 

6.1.2. Mustjõe asum 

Mustjõe asumi poolitab Paldiski maantee, selle tulemusena moodustub kaks eriilmelist 

piirkonda. Üldised planeerimis- ja ehitustingimused anname nendele kahele piirkonnale eraldi. 

Maakasutuse juhtotstarbed on näidatud põhikaardil 1 ning hoonestustihedused ja -kõrgused 

põhikaardil 3. 

Üldised planeerimis- ja ehitustingimused Mustjõe asumis Paldiski maanteest põhja poole 

jääval alal 

Säilitada 100–200 m laiune rannaäärne roostik, mis laieneb lääne suunas, kus ulatub 

Paldiski maanteeni. Roostik on väärtuslik seetõttu, et on üks suuremaid merelindude 

pesitsusalasid Tallinna linna piires. 

Säilitada tuleb Mustoja (torustikku juhtimine ei ole lubatud), planeeringuala läbivad 

magistraalkraavid ja ala keskosas paiknevad tiigid, et mitmekesistada elurajooni looduslikku 

keskkonda. 

Säilitada tuleb Mustoja äärne Schwarzenbecki suvemõisa pargiala, mis on Haabersti 

linnaosa üldplaneeringus määratud ka rohealaks. 

Mustjõe asumi põhiline linnaehituslik idee on Kopli ja Haabersti ühendamine ühtse 

mereäärse rannapargiga. Mereranna ja rannapargiga paralleelselt hakkab kulgema 

rannapromenaad (jalakäijate ja jalgratturite tee), mis ühendab tulevikus Stroomi randa ja 

vabaõhumuuseumi piirkonda. 

Segahoonestusala on kavandatud ligikaudu 80 m laiuselt piki Paldiski maantee äärt (vt 

põhikaarti 1). 

Haabersti linnaosa piiri ning Schwarzenbecki suvemõisa pargi vahelise segahoonestusala 

hoonestuse kõrgus peab olema vahelduv, jäädes 21–44 m piiresse. Segahoonestusala ja mere 

vaheline piirkond on ette nähtud korterelamute alaks ning hoonestuskõrgus peab langema 

mere suunas vastavalt 19–12 m. 

Mustoja ja Schwarzenbecki suvemõisa pargi vahelise segahoonestusala hoonestuse 

kõrgus ei tohi ületada 21 m. 

Mustojast lääne suunas kuni Paldiski maantee äärse avatud ranna-alani on Paldiski 

maantee äärne ette nähtud segahoonestusalaks, kus hoonete kõrgus võib olla kuni 21 m. 

Nimetatud alal segahoonestusalast mere poole jääb korterelamute ala, kus hoonete 

maksimaalne kõrgus võib olla 15 m. 

 

 

 

Põhikaardil 3 on välja toodud Mustjõe asumi hoonestustihedused. 

Asumis on meremärkide kaitsetsoon, mille ulatuses on majandus- ja ehitustegevus 

võimalik ainult Veeteede Ameti esitatud tingimustel. Kopli liitsihi ülemise tulepaagi 

töösektorisse asimuudiga 302–324 (tulepaagilt vaadates) alumisest tulepaagist mere poole ei 

tohi püstitada ehitisi ega istutada puid. Alumise ja ülemise märgi vahele ülemise märgi 

töösektorisse võib eraldi kooskõlastamisel rajada ehitisi ja istutada puid, mille kõrgus ei ületa 

ei praegu ega tulevikus 9 m merepinnast. Liitsihimärkide fooniks jääva ala detailplaneering 

ning alal paiknevast kõrgepingeliinist mere poole ja liitsihi joonest (suund 133–313) 

kummalegi poole kuni 200 m kaugusele kavandatav intensiivne tänava- ja muu valgustus 

tuleb kooskõlastada Veeteede Ametiga. Valgustus ei tohi meresõitjat pimestada ega muul 

moel segada liitsihi jälgimist. 

Planeeringualale on vaja enne projekteerimise alustamist teha pinnasereostuse uuringud, 

mille alusel määratakse võimaliku reostuse ulatus ja selle kõrvaldamise vajadus. 

Pinnasereostus ei saa olla asumi rajamisele põhimõtteliseks takistuseks, küll aga võib see 

mõjutada oluliselt hoonestamise maksumust.

41 

Paldiski maanteest mere poole jääva maa-ala kasutuselevõtu eelduseks on, et üleujutuste 

vältimiseks täidetakse ala 2,5–3 m kõrgusmärgini. Igal juhul tuleb ehitiste ja rajatiste 

projekteerimisel üleujutuspiirkonda arvestada 2,5–3 m kõrgusjoonega. 

Üldised planeerimis- ja ehitustingimused Mustjõe asumis Paldiski maanteest lõuna poole 

jääval alal 

Üldplaneeringuga nähakse asumi edasises arengus ette järgmisi muudatusi. 

Humala, Mureli ja Rõika tänavaga piirneval alal on lubatud olemasolevad kinnistud liita 

ning rajada sinna ridaelamud. Hoonete maksimaalne kõrgus on 8 m. 

Paldiski maantee ääres Pirni ja Humala tänava vahelisel alal ligikaudu 100 m laiuselt on 

kavandatud segahoonestus, kus on omavahel tihedalt põimunud korruselamud, kaubandus- ja 

teenindusasutused, äri- ja büroohooned, kultuuri- ja spordiasutused jm linnalikku 

elukeskkonda teenindav funktsioon. Alale võib rajada kuni 32 m kõrguseid hooneid. Kõrgem 

hoonestus peab paiknema vahetult Paldiski maantee ääres ning Rõika tänava suunas peab 

hoonestuskõrgus langema. 

Paldiski maantee ääres Humala ja Kõrgepinge tänava vahelisel alal ligikaudu 75 m 

laiuselt on kavandatud segahoonestus. Alale võib rajada kuni 15 m kõrguseid hooneid. 

Paldiski maantee ääres Kõrgepinge ja Looga tänava vahelisel alal ligikaudu 50 m laiuselt 

on kavandatud segahoonestust. Alale võib rajada kuni 15 m kõrguseid hooneid. Kõrgem 

hoonestus peab paiknema vahetult Paldiski maantee ääres ning eemaldudes Paldiski 

maanteest peab hoonestuskõrgus langema. 

Mustjõe asumis Paldiski maanteest lõuna pool olemasolevaid hoonestustingimusi ei 

muudeta, st ala jääb kuni (kahekorruseliste) 8 m kõrguste pereelamute alaks. 

6.1.3. Väike-Õismäe asum 

Paneelhoonete välisilme parandamise ja korrashoiu üldised tingimused 

Vastavalt Eesti eluasemevaldkonna arengukavale lähtuvad peamised eesmärgid elamumajanduse 

valdkonnas vajadusest pikendada olemasolevate elamute eluiga, eeskätt hoida ära korterelamute 

kasutuskäibest väljumist ebapiisava hoolduse ja remondi tõttu, ning suurendada elamute 

energiatõhusust. 

Praegu on valdav probleem paneelelamute amortisatsioon kehvast ehituskvaliteedist tulenevalt ja 

sellest tingitud suured kasutuskulud. Halb ehituskvaliteet väljendub peamiselt hoone välispiirete 

(seinad, uksed, aknad, katus, lagi ja põrand) suures soojajuhtivuses (halb soojusisolatsioon) ja 

raudbetoonkonstruktsioonide kiires korrodeerumises (niiskuse sattumine hoone välispinna 

konstruktsioonidesse), mille on põhjustanud hooletu ja kiire ehitustegevus. Nõukogudeaegse 

hoonestuse puudus on ka külmasildade olemasolu (nt vahelagede paneelid jätkuvad rõdude 

põrandatena), väliskarbi ebapiisav tuulepidavus (vuukide ja aknaümbruste läbipuhutavus), mõnel 

pool veel säilinud ejektorsegistiga soojussõlmed, mis on halvasti automatiseeritavad, küttevee 

temperatuuri automaatreguleerimise süsteem, mis on enamikul juhtudel välja ehitamata, ning 

soojussõlme hüdrauliline süsteem, mis tingib tavaliselt ruumide ülekütmise kevadeti ja sügiseti, 

kui välisõhu temperatuur on suhteliselt kõrge. Olemasolev loomuliku või sundventilatsiooniga 

õhuvahetussüsteem (köögis ja vannitoas) ei sobi ventilatsiooniõhu soojuse tagastamiseks 

(utiliseerimiseks). 

Rekonstrueerimistöödega viivitamine halvendab elamute olukorda ning põhjustab 

tulevikus tehtavate kulutuste suurenemist. Seoses hoonete energiatõhususe (2002/91/EÜ) ja 

energia lõpptarbimise tõhustamise ja energiateenuste (2006/32/EÜ) direktiivide ühtlustamisega 

on üles kerkinud eluasemefondi energiasäästlikumaks muutmise küsimus. Energiatõhususe all 

mõistetakse energia efektiivset ja säästlikku tootmist, jaotamist, ülekannet ning tarbimist. 

Eesti keskmine energiatarbimine elamutes on võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega 

ruutmeetri kohta kõrgem. (Eestis on see näitaja ligikaudu 250 kWh/m 2 , Soomes ja Rootsis alla 

150 KWh/m 2 ). Keskkütte hind on Eestis keskmiselt 422 kr/MWh. Ekspertarvamuste põhjal on

42 

korterelamu korraliku rekonstrueerimise ja renoveerimisega võimalik saavutada keskmiselt 20– 

30% energiasäästu, millest lähtuvalt võib rahaline kokkuhoid ulatuda Eesti jaoks tervikuna kuni 

0,5 miljardi kroonini aastas. Seega on rekonstrueerimise toetusmeetme ühildamine energiasäästu 

temaatikaga oluline nii eluasemefondi kvaliteedi parendamise kui ka eluasemefondi 

ülalpidamiskulude vähendamise seisukohast. 

Paneelelamute hoonestusvormist lähtuv rekonstrueerimine ja uuendamine nõuab märksa 

vähem ressursse kui uusehitus uutes asukohtades või vana hoonestuse lammutamine ning 

uue rajamine. 

Konstruktsiooni jäikuse püsimiseks on oluline korrodeerunud, lagunenud ja kehvasti isoleeritud 

konstruktsiooni sõlmed parandada ja konserveerida. Soovitatav on kogu hoone väljast 

soojustada, tihendada või välja vahetada avatäited (aknad, uksed), selle käigus kaaluda ka 

väiksemamahuliste juurdeehituste lisamist (varikatused, rõdud, terrassid jne), mis kokku 

parandab hoonete välisilmet ja kvaliteeti. Sooja tarbevee ettevalmistamise süsteem tuleb 

korrastada (ringluse korraldamine, automaatreguleerimine, vanade sektsioonsoojusvahetite 

asendamine tänapäevaste soojusvahetitega), küttesüsteemid tasakaalustada, termostaatventiilid 

paigaldada radiaatoritele, korteritesse seada sisse soojusarvestussüsteem. 

Elamutes rakendatavate energiasäästumeetmete efektiivsus sõltub paljuski sellest, kuivõrd halb 

või hea oli olukord hoones enne meetme rakendamist, aga ka rakendatud meetmete 

otstarbekusest ja tehnilisest teostatusest. 

Väike-Õismäe on terviklikult välja ehitatud ja hästi toimiv elurajoon. Sellise elukeskkonna 

säilitamiseks teeb Haabersti üldplaneering ettepaneku määrata siseringiga ümbritsetud 

alale rangemad hoonestustingimused, kus ei tohi lubada olemasolevate elamute vahele 

rajada uusi hooneid (v.a keskuste alad, terviklikult välja ehitamata piirkonnad ning 

parkimismajad) ning hoonete renoveerimine tuleb lahendada eraldi arhitektuursete 

ehitusprojektidega. Väike-Õismäe hoonete tervikilme säilitamiseks tuleb arvestada järgmiste 

tingimustega: 

fassaadide rekonstrueerimiseks ja renoveerimiseks tuleb taotleda projekteerimistingimused 

Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt või arhitektuurilised ja ehituslikud lisatingimused 

(detailplaneeringu) alal; 

korterelamute otsaseinte ja fassaadide soojustamisel tuleb kasutada kattematerjalina 

krohviimitatsiooniga kaetud plaate või membraankrohvi; 

fassaadide värvipassid tuleb kooskõlastada Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga; 

hoone lamekatuse asendamine teist tüüpi katusega ei ole lubatud. Trepikodade sissepääsude 

varikatused tuleb lahendada kooskõlas hoone algse arhitektuuriga; 

lodžasid ja rõdusid võib sulgeda ainult raamideta klaasidega (kui enamik lodžadest või 

rõdudest on ehitusloa alusel kinni ehitatud raamitud klaasidega, siis võib samal moel 

kinniehitamist jätkata); 

rõdude korteriga kokku ehitamine algsete piirdetarindite muutmise või eemaldamisega on 

keelatud; 

nõuetekohaselt vormistatud ehitusprojekt peab andma ühel kinnistul paikneva hoone kohta 

arhitektuurselt sobiva terviklahenduse (samade materjalide ja viimistlusdetailide valik, 

ühesugune aknaraamide materjal ja jaotis, sobiv värvilahendus jne). Hoone rekonstrueeritav 

välisilme peab olema kooskõlas piirkonna hoonestuslaadiga; 

hoone välisilmet risustavad omavolilised lisandid tuleb demonteerida. 

Väike-Õismäe siseringis paiknevad lasteaiad ja koolid moodustavad koos ringi ning selleäärse 

puhkealaga ühtse tervikliku ja turvalise hooviala. Seega ei ole lubatud Väike-Õismäe siseringi 

rajada uusi hooneid ega suurendada oluliselt lasteaedade ja koolide ehitusmahtu.

43 

Parkimisprobleemide lahendamiseks Väike-Õismäel on lubatud rajada hoonetevahelistesse 

nurkadesse kergkonstruktsiooniga tõstukparkimismajad. Nende rajamine tuleb lahendada kogu 

asumis ühtse projekti alusel nii, et ei muudetaks oluliselt Väike-Õismäe asumi tervikilmet. 

Hoonetevahelistesse nurkadesse ei ole lubatud lisada uusi hoonemahte elu- ega büroopindade 

näol. 

Hoonete säästlikul renoveerimisel ja välisilme parandamisel tuleb lähtuda Tallinna 

Tehnikaülikooli soojustehnika instituudis 2005. aastal välja töötatud juhendmaterjalist „Tallinna 

munitsipaalhoonete energiaauditid ja energeetiline sertifitseerimine III” ja Vabariigi Valitsuse 

20. detsembri 2007. a määrusest nr 258 „Energiatõhususe miinimumnõuded“ 10 . Enne 

renoveerimist tuleb kindlaks teha olemasoleva hoone ja tema tehnovõrkude tehniline seisukord 

ning tellida hoone tehniline ülevaatus ja energiaaudit, et selgitada välja majanduslikult 

tasuvamad ja energiasäästu seisukohast põhjendatud meetmed. Oluline on ka energiakandjate 

(soojus, vesi, elekter) tarbimist iseloomustavate näitarvude kogumine ning töötlemine eelnevate 

aastate kohta. Praktika on näidanud, et ka väliselt sarnaste ja ühesuguse konstruktsiooniga 

hoonete energiatarve võib olla sisuliselt erinev. 

Toetusmeetmed: eluasemega seotud finantseerimisprobleemide leevendamisele ning 

olemasoleva elamufondi säilimisele aitab kaasa riigi osalusega sihtasutus KredEx 11 . 

Renoveerimislaenu sihtotstarve on korterelamu renoveerimise ja elanike elukvaliteedi 

parandamisega seotud tööde finantseerimine. Renoveerimistoetuse alla loetakse tööd, millega 

tagatakse korterelamu ehituskonstruktsioonide stabiilsus või millega paranevad korterelamu 

elanike elamistingimused, sh elamu, seda teenindava maa ja sellel maal asuvate elamut 

teenindavate ehitiste säilimiseks või nende ökonoomsuse, turvalisuse ja heakorra parandamiseks 

tehtavad ehitus-, heakorra- ning haljastustööd. Laenusaajate sihtgrupp on korteri- või 

elamuühistu või korteriomanike ühisuses osalevad korteriomanikud. 

Intressitoetust on võimalik taotleda ka „Elamute sooduslaenuga renoveerimise toetamise korra“ 

alusel Tallinna Linnavaraametilt. 

Tallinna linnavalitsuselt. Intressitoetusega laenuga finantseeritakse Eesti Vabariigi kehtivates 

ehitusala õigusaktides määratletud ehitustööd (välja arvatud ehitise püstitamine, ehitise 

lammutamine, alla kümne aasta vanuse ehitise laiendamine), ehitise tehnosüsteemide ja 

piirdekonstruktsioonide asendustööd, ehitise viimistlustööd (välja arvatud eluruumidesisesed 

viimistlustööd) ning ehitustöödele eelnevad projekteerimistööd või ehitustöödega üheaegsed 

projektjuhtimistööd 12 . 

Eluasemekeskkonna kvaliteedi parandamise ning korterelamupiirkondade korrastamise 

eesmärkide tõhusamaks elluviimiseks on oluline suurendada riigi ja linna toetusmeetmeid 

majaomanikele ja -elanikele ning ühistutele. 

6.1.4. Õismäe raba 

Üldplaneeringu koostamisel ei peetud otstarbekaks maareformi käigus Vabaõhumuuseumi tee 

äärde Õismäe raba maa-alale moodustatud üksikutele kruntidele (Vabaõhumuuseumi tee 65, 71, 

73, 75, 75a) määrata eraldi üldplaneeringukohast maakasutuse juhtotstarvet, arvestades 

üldplaneeringu üldistuse astet ja asjaolu, et kruntide pindala on Õismäe raba pindalaga võrreldes 

peaaegu olematu. Nimetatud kruntide hoonestustingimused tuleb määrata detailplaneeringutega, 

mille algatamise tingimusi, sh maakasutuse sihtfunktsiooni muutmist, kaalub Tallinna 

Linnaplaneerimise Ameti planeeringute komisjon. 

6.1.5. Astangu ja Mäeküla asum 

Üldised planeerimis- ja ehitustingimused Astangu ja Mäeküla asumis 

10 

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12903585 

11 

www.kredex.ee 

12 

https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=107356

44 

 

 

 

 

 

 

 

 

Astangu ja Mäeküla asumi ala on jaotatud kaheksaks ehituspiirkonnaks, mille piirid on 

näidatud kaardil 2. 

Maakasutuse juhtotstarbed on näidatud põhikaardil 1 ning hoonestustihedused ja 

-kõrgused põhikaardil 3. 

Astangu ja Mäeküla asumi alal kehtib lahtine või vahelduv hoonestusviis, kus hooned 

plokistatakse ühisel krundipiiril paarikaupa. 

Maa-ala on üks osa Harku järve valgalast. Järve veevahetuse parandamiseks tuleb 

pinnavesi suunata maksimaalselt lahtiste veejuhtmete kaudu läbi lodu Harku järve. Platside 

ja parklate reostunud sademevesi puhastatakse enne veejuhtmesse juhtimist lokaalsetes 

puhastusseadmetes. Pinna- ja sademevee ärajuhtimise põhiskeem on näidatud kaardil 13. 

Kraavidel, mille ääres puudub jalgtee, kergliiklustee, suusarada või tänav, võib tulevikus 

probleeme tekitada lahtise veejuhtme juurde pääsemine (takistavad ehitised, piirded, mis 

paiknevad kaldal, kohati isegi kraavis). Seetõttu peab kraavi kaldal olema vähemalt 5 m 

laiune hooldus- või tehnoriba. 

Põhikraavide vesi ei tohi suve- ja sügisperioodil oma täitega tekitada kruntidelt tulevates 

dreenides paisutust ning kevadiste maksimaalsete äravoolude korral ei tohi väljuda sängist 

(veetase peab jääma 20 cm allapoole maapinda). Selliste tingimuste täitmisel tuleb arvestada 

kraavide sügavuseks 1,5 m ning veejuhtme pealtlaiuseks 5,0–6,0 m. 

Maa-ala põhimõtteline jaotustänavate, kõrvaltänavate ja kergliiklusradade paigutus 

kajastub kaardil 7. Juurdepääsud kruntidele kavandada kõrvaltänavatelt, mitte 

magistraalidelt, ning juurdepääsuteede vajadus lahendatakse detailplaneeringute koostamise 

käigus. 

Astangu ja Mäeküla asumi jaotustee ristlõike võimalused: 

 

Astangu ja Mäeküla asumi juurdepääsutee ristlõige:

45 

Maa-ala käsitleda radooniohtliku alana ja kasutada meetmeid radooni hoonesse sattumise 

vältimiseks vastavalt Eesti projekteerimisnormile EPN 12.3 „Radooniohutu hoone 

projekteerimine”. 

Detailplaneeringute koostamise käigus tuleb läbi viia keskkonnauuringud (radooniuuring, 

pinnase ja pinnasevee uuring, tehnogeene saaste jmt) ja näha ette võimalik 

keskkonnareostuse likvideerimine. Keskkonnauuringud on aluseks üldplaneeringus antud 

tingimuste täpsustamisele detailplaneeringutega. 

Planeerimisel arvestada lisas 1 punktis 10.7. välja toodud soovitustega radooniohtlikkuse 

vähendamiseks. 

Ehituspiirkond nr 35 

Maakasutuse juhtotstarbed on korterelamute ala ning pargid ja avalikud rohealad. 

Kruntide minimaalsed suurused on 1200 m 2 . 

Kruntide maksimaalne täisehituse protsent on 20. 

Hoonete kõrgus on üldjuhul 8–12 m, suuremate jaotustänavate ääres ning 

tööstuspiirkonna vahetus läheduses kuni 15 m. 

Piirded ja aiad võivad olla kuni 120 cm kõrgused ja läbipaistvad. Võrkpiirded lahendada 

koos hekiga. 

Ehituspiirkonna hoonestustihedus Tähetorni tänava vahetus läheduses on 1,0 ja ülejäänud 

ehituspiirkonnas 0,4. 

Eritingimused: 

maksimaalne hoone tänavapoolne laius on 25 m; 

ehitusjoon on teepoolsest krundipiirist minimaalselt 6 m kaugusel; 

tagada hoonestuse grupeerimisega kruntide vahelt läbipääs metsa ligikaudu 150 m 

vahedega. Läbipääsude laius on vähemalt võrdne hoone kaugusega krundi piirist; 

elurajoon eraldatakse Tähetorni tänavast haljasribaga; 

planeerimisel arvestada kahe ala läbiva haljaskoridoriga; 

 

 

 

planeerimisel arvestada ala läbivate pinnasevee kraavidega; 

elamute ning kõrval ehituspiirkonnas kavandatud tööstus- ja äripiirkonna vahele 

kavandatakse haljastatud sanitaarkaitsetsoon, mis võib osaliselt olla krundi koosseisus, ja 

tsooni laiust saab täpsustada detailplaneeringuga; 

Tähetorni tn 96 alale planeeritud haljas- ja parkmetsaala võib olla teatud osas 

elamukruntide koosseisus ja sellele alale võib planeerida sotsiaalobjekte. 


Maakasutuse juhtotstarbed on ettevõtluse ala ning tootmisettevõtete ja hulgiladude ala 

(kasutatav eelkõige logistikaks ja laomajanduseks, ei planeerita suuri multifunktsionaalseid

46 

kaubanduskeskusi, vaid spetsialiseeritud kaupade poed, näiteks autosid, ehitusmaterjale või 

aianduskaupu müüvad kaubanduskeskused). 

Hoonete maksimaalne kõrgus 18 m. 

Ehituspiirkonna hoonestustihedus on 1,0. 


tööstus- ja äripiirkond eraldada Paldiski maanteest ja Tähetorni tänavast haljasribaga; 

hoonete kaugus Paldiski maantee ja Tähetorni tänava poolsest krundipiirist on 

minimaalselt 10 m; 

tänavapoolsele krundiosale lahtisi laoplatse mitte planeerida; 

parkimine lahendada koos kõrghaljastusega; 

 

 

planeerimisel arvestada alaga piirneva haljaskoridoriga; 

detailplaneeringuga saab tänavavõrku täpsustada kinnistute Paldiski maantee 241 ja 241d 

piires. 

Ehituspiirkond nr 37 ja 37A 

Maakasutuse juhtotstarve on pargid ja avalikud rohealad, ühiskondlike hoonete ja 

puhkeehitiste ala, ettevõtluse ala ning tootmisettevõtete ja hulgiladude ala (mitte planeerida 

suuri kaubanduskeskusi, vaid spetsialiseeritud kaupade poode). 

Hoonestuse planeerimisel arvestada Astangu nõlva reljeefiga. 

Hoonete maksimaalne kõrgus ehituspiirkonnas nr 37 on 18 m ja ehituspiirkonnas nr 37a 

21 m. 


Ehituspiirkonna nr 37a hoonestustihedus on 1,7. 37. ehituspiirkonna pool on 

hoonestustihedus 1.3 


kaardil 3 piiritletud muinsuskaitsealal (kivikirstkalmed 2631, 2632, 2633, 2634, 2636, 

2635) tuleb teostada arheoloogilised uuringud eesmärgiga leida seni teadmata muistiseid 

ning ala täpsemalt kaardistada ja kehtestada mälestiste hoidmiseks vajalikud 

kasutuskitsendused; 

tänavapoolsetele krundiosadele lahtisi laoplatse mitte planeerida; 

parkimine lahendada koos kõrghaljastusega; 

klindi lauge nõlv on tulevikus sobivas ulatuses kasutuses Kotermaa suusa-, kelgu- ja 

spordimäena, st näha ette Kotermaa mäele puhkekeskuse rajamine; 

tagada ohutu ülepääs (tunnel, foor) Paldiski maanteest Harku järve poolsele alale. 

Paldiski maantee 245 kinnistul asub Tallinna aeroloogiajaam, mis jääb Keskkonnaministeeriumi 

valitsemisalasse ja Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi valdusesse. Tallinna 

aeroloogiajaam seab ümbritsetavatel aladel arendamisele järgmised piirangud: 

 

meteoväljak, kus tehakse tuulevaatlusi, peab paiknema üksikutest 

madalamatest takistustest (ühekordsed väiksemad ehitised, üksikud puud jne) nende 10- 

kordse kõrguse kaugusel, suurtest takistustest (mets, kõrged ehitised jne) vähemalt 20-kordse 

kõrguse kaugusel; 

 

kuna meteoväljak peab jääma planeeritavasse kohta pikaks ajaks, siis peab 

tema ümbrus 100–200 m raadiuses jääma kaitsetsooniks, kus ei võeta ette suuri ehitusi või 

muid töid, mis mõjutaksid oluliselt sealseid meteotingimusi. Kaitsetsooni täpsema ulatuse 

määramiseks tuleb detailplaneeringud kooskõlastada Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia 

Instituudiga. 


Maakasutuse juhtotstarve on korterelamute, ühiskondlike hoonete ja puhkeehitiste ala.

47 


Ehituspiirkonna hoonestustihedus on 0,6. 

Eritingimus 

Piirded ja aiad ei ole lubatud, v.a lasteaia kinnistu ümber. 


Maakasutuse juhtotstarve on pargid, avalikud rohealad ja ettevõtluse ala (soovitatavalt 

väiksem hotell, motell või muu eelkõige turismindusega ning spordi ja vaba aja veetmisega 

seotud hoone). 

Detailplaneeringu käigus võib ette näha ka teisi maakasutusfunktsioone (korterelamud), 

kui see on sobivalt ja ratsionaalselt lahendatud koos turismi ja vaba aja veetmisega seotud 

funktsioonidega. 



alal kulgev vana külatee säilitada kui pärandkultuurmaastiku osa; 

taastada või markeerida vanad talukohad detailplaneeringus ning säilitada ja taastada 

talukohtadele iseloomulik haljastus; 

detailplaneeringute koostamise käigus tuleb arvestada tunnelite kaitsevööndiga ning 

Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti väljastatavate muinsuskaitse eritingimustega; 

detailplaneeringute koostamise käigus teostada uuringud, et täpsustada alad, kus 

muinsus-, loodus- või maastikukaitseliste väärtuste tõttu ehitustegevus on piiratud; 

alal olevad tiigid korrastada. 


Maakasutuse juhtotstarve on korterelamute ala, pargid ja avalikud rohealad. 

Kruntide maksimaalne täisehituse protsent on 15–20%, mis väheneb klindist edela 

suunas. 

Kruntide minimaalsed suurused on 3000 m 2 . 


Piirded ja aiad ei ole lubatud. 


endised talukohad võib taastada koos piirdeaedadega. 


Maakasutuse juhtotstarve on väike- ja korterelamute ala ning pargid ja avalikud rohealad. 

Ehituspiirkonna hoonestamisel tuleb piirkonda jätta asumisiseseid rohealasid, arvestades 

puistu haljastuslikku väärtust ja maastikuesteetilist hinnangut. Samuti tuleb säilitada 

piirkonnas paiknev kaitsealuste taimeliikide kasvuala. 

Hoonete maksimaalne kõrgus on 16 m, kuid arvestades väärtuslike maastike ja 

säilitatavate rohealade paiknemisega peab piirkonna hoonestamisel komponeerima 8, 10 ja 

14 m kõrguseid hooneid. 

Piirkonna hoonestustihedus on 0,8. Endise raudteetammi pool on hoonestustihedus 1.0 


planeerimisel arvestada vääriselupaigaga ning Järveotsa oja ja selle ehituskeeluvööndisse 

planeeritud kergliiklustee/suusarajaga; 

planeerimisel arvestada ala läbivate pinnaseveekraavidega ning likvideeritava 

elektriliiniga.

48 


Maakasutuse juhtotstarve on pargid, avalikud rohealad, ühiskondlike hoonete ja 

puhkeehitiste ala ning ärihoonete ala. 

Olemasolevad paekivist hooned võib vajaduse korral säilitada ning uushoonestust võib 

rajada ainult militaarhoonete varemete asukohtadesse. 

Hoonete maksimaalne kõrgus on 16 m, st hooned peavad jääma klindi nõlvast 

madalamaks. 

Ala suurimad väärtused ning identiteet seostuvad astanguga – paljandid ja pangamets, 

laialehine salumets, järsk ojaorg, tunnelid, tiigid, looniit, klindiservast avanevad vaated – 

ning need tuleb säilitada. Hoonestamisel moodustab ala puhkepiirkonna koos korrastatud 

tiikide, tunnelite, astangu, metsa ja ojaoruga. Ala hoonestamine ilma loodusväärtuste 

korrastamiseta ei ole soovitatav. 

Järveotsa oja poolses osas, esimese militaarhoone asukohas ning seda ümbritseval alal 

võib tulevikus paikneda piirkonna rekreatsioonikeskus. 


planeerimisel arvestada vääriselupaigaga, Peeter Suure merekindluse laskemoonaladude 

ja nende kaitsevööndiga ning Järveotsa oja ja selle ehituskeeluvööndisse planeeritud 

kergliiklustee/suusarajaga; 

kuna piirkonna pinnases ületab mitu elementi (F, As, Mo, V) keskkonnaministri 2. aprilli 

2004. a määrusega nr 12 kehtestatud piirarvu elutsoonis, siis piirkonna hoonestamise 

võimalus sõltub täpsustavatest keskkonnauuringutest ning reostuse likvideerimise 

võimalustest ja otstarbekusest. 


Maakasutuse juhtotstarve on korterelamute ala ning pargid ja avalikud rohealad. 

Kuna enamik alast jääb seal kasvava väärtusliku haljastuse tõttu rohealaks, siis on 

lubatud sellel osal alast hoonestada ainult militaarhoonete varemete asukohad. 

Ehituspiirkonna idapiir on maastiku ja taimestiku hinnangute kohaselt vähemväärtuslik 

ega jää avalikus kasutuses oleva linnapargi koosseisu ning seetõttu on see osa alast lubatud 

hoonestada. 


Idapiiril paikneva hoonestusala hoonestustihedus on 0,5. 



planeeritud kergliiklustee/suusarajaga. 


Maakasutuse juhtotstarve on väike- ja korterelamute ala, ühiskondlike hoonete ala ning 

pargid ja avalikud rohealad. 

Ehituspiirkonnas paikneb kaks vääriselupaika, mis jäävad rohealadeks. 

Vääriselupaiga ja Järveotsa oja roheala vahel tuleb tagada haljaskoridori olemasolu. 

Ehituspiirkonnast kuulub hoonestamisele likvideeritava elektriliini alune ala ning 

väiksem ala vähemväärtuslikust metsaosast ehituspiirkonna läänepiiril ning suurem ala 

ehituspiirkonna idapiiril. 

2. Läänepiiril paikneva hoonestusala hoonete maksimaalne kõrgus on 10 m ning kruntide 

maksimaalne täisehituse protsent 20. 

Idapiiril paikneva hoonestusala hoonestus on varieeruv. Vahetult Astangu tänava ääres 

võib hoonete kõrgus olla 19–28 m. Hoonestusala lõunaosas võib hoonete maksimaalne 

kõrgus olla 13 m. 

Piirkonna hoonestustihedus on 0,8. Astangu tn pool on hoonestustihedus 1.2

49 

Kvaliteetsema elukeskkonna loomiseks on soovitatav minimeerida autode parkimist 

elamute vahel ja koondada parkimine parkimismajadesse. 



planeeritud kergliiklustee/suusarajaga. 

6.2. Haabersti asumite hoonestuse tihedused ja maakasutus 

Haabersti linnaosa üldplaneeringu üks eesmärke on parandada piirkonna elukeskkonna kvaliteeti 

ning mitmekesistada elamustruktuuri, mille järgi monofunktsionaalsed alad suudaksid pakkuda 

elanikele eri tüüpi hoonestust ning elamisruumi. 

Üldplaneeringu koostamise käigus on analüüsitud olemasoleva elukeskkonna hoonestuse 

tihedusi. Tihedus on näitaja, mis üldjuhul iseloomustab hoonete brutopinna suhet hoone juurde 

kuuluva maa suhtes. Omandireformi tulemusena puudub Väike-Õismäe ja Astangu asumites 

hoonetel hoonet teenindav maa ning selline olukord, kus hoone juurde kuulub ainult sama palju 

maad kui hoone ehitusalune pind, viib tihedusnäitaja kunstlikult kõrgeks. Selline olukord ei 

kaasa tiheduse näitaja arvutamisel ümber hoone paiknevaid parkimis- ja rohealasid, mida tuleks 

arvutamisel arvestada kui hoonet teenindavat maad. Sellest johtuvalt ei ole Väike-Õismäe ja 

Astangu asumis olemasolevate tiheduste arvutamisel arvestatud mitte reaalseid kinnistu piire, 

vaid piiritletud on kvartalid, millele on antud hoonestustihedused. 

Väike-Õismäe ja Astangu asumis ehk paneelelamurajoonides on kvartal piiritletud ümbritsevate 

tänavatega. Üldplaneeringu käsitluses on seega nendes asumites tihedus kvartali (kvartali all 

mõistetakse põhi-, jaotus- või kõrvaltänavatega piiritletud kruntide kogumit) pinna suhe kogu 

kvartalis olevate hoonete brutopinna suhtes. Selline lähenemine iseloomustab kvartali 

elukeskkonna tihedust kompaktsemalt, kaasates ka parkimis- ja rohealad, mis on tegelikult 

elanike aktiivses kasutuses ning kujundavad ruumitaju ja -tihedust. Et mitte muuta olemasolevat 

elukeskkonda oluliselt tihedamaks, tuleb uushoonestuse rajamisel piirkonda (praegu arengust 

väljas olevatele aladele või kunagi poolikult arendatud aladele) arvestada uute kinnistute 

hoonestustiheduseks kvartali tihedus. 

Väikeelamurajoonides jääb hoonestustihedus asumite lõikes 0,2–0,5 piiresse. Väike-Õismäe ja 

Astangu asumis kui väljaehitatud paneelelamurajoonides jääb Haabersti linnaosa 

hoonestustihedus (1,2–1,8) allapoole teiste Tallinna paneelelamurajoonide hoonestustihedusest. 

Võttes aluseks olemasolevate hoonestusalade võimalikult erineva hoonestustüübi (korterelamute 

alad 5–16 korrust ja pereelamute alad) on Haabersti linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaanil 

välja toodud hoonestustihedused, millega tuleb arvestada detailplaneeringute koostamisel. 

Uute hoonestusalade kasutusotstarve peab välja tulema nõudlusest, kuid eesmärk on, et ei tekiks 

juurde monofunktsionaalseid piirkondi. Kauplusi ja muid teenindusasutusi on lubatud uutele 

elamualadele rajada kõrvalfunktsiooni andmise korral. Olemasolevates ja perspektiivsetes 

tõmbekeskustes (vt kaarti 6) võib suurem osakaal olla äri-, büroo- ja avalikul funktsioonil või 

väiksemal keskkonnaohutul tootmisel, elamisel on kõrvalfunktsioon ning tihedus võib nendes 

piirkondades olla suurem (vt põhikaarti 1 ja 3). Uute eluruumide rajamisel nimetatud tiheda 

liiklusega põhi- ja jaotustänavate äärde tuleb ette näha äripinnad tänavapoolsele küljele ja 

hoonete alumistele korrustele, kus on kõrgem müratase. Mida tihedamalt asetsevad üksteise 

kõrval tänavaäärsed hooned, seda efektiivsem on mürakaitse hoonete hoovipoolsel vaiksemal 

küljel. 

Oluline on arvestada, et tihendamine ei tohi toimuda olemasolevate rajatud haljasmaade ning 

olemasolevate ja perspektiivsete ülelinnaliste, lokaalsete haljaskoridoride ning parkimisalade 

arvelt. Praeguseks väljakujunenud elamualadel (Väike-Õismäe ja Astangu asum) olulist 

tihendamist ette ei ole nähtud, sest elukeskkond on seal hästi toimiv ning piisavalt tihe.

50 

Tihendamine võib toimuda ainult uute parkimismajade arvelt, olemasolevates tõmbekeskustes ka 

avaliku või äri- ja büroofunktsiooni arvelt. 

7. Planeeritud sotsiaalne infrastruktuur, arengu üldpõhimõtted ja rajatavad 

ühiskondlikud objektid 

7.1. Tervishoiuasutused, sotsiaalhoolekanne ja päästekomando 

ASi Lääne-Tallinna Keskhaigla eesmärk on koondada oma tegevus Paldiski maantee äärsele 

kinnistule, vahetult Haabersti linnaosa piiri äärde. Vajalik territoorium selleks on ligikaudu 

8 hektarit. Praegu on neil olemas kolm kinnistut Paldiski maantee 62, 68 ja 68a suurusega 

7,6 hektarit, millest peaks plaanide realiseerimiseks piisama. 

ASi Lääne-Tallinna Keskhaigla ümbritseva linnaruumi planeerimisel tuleb arvestada helikopteri 

maandumisest tulenevate iseärasustega ja planeerida maandumisplatsid erakorralise meditsiiniabi 

vajadusi arvestades ja tagades inimeste turvalisus. 

Lähiaastatel on kavandatud laiendada Väike-Õismäe polikliinikut (Ehitajate tee 137), rajades 

Ehitajate tee 141 ja 143 kinnistule hoone, kus hakkaksid tervisekeskuse kõrval tegutsema ka 

konverentsikeskus ja vaba aja keskus. Seega mahutab valmiv kompleks koos Väike-Õismäe 

polikliinikuga ära elanikkonna teenindamiseks vajalikud perearstid – planeeritud on 1600–2000 

elaniku kohta üks perearst. 

Tervisekeskus on ühtset infrastruktuuri kasutav ja teatavat piirkonda teenindav esmatasandi 

tervishoiuteenuse osutajate meeskond, milles töötavad perearstid, pereõed ja lisaks teised 

esmatasandi teenuste osutajad. Teiste esmatasandi teenustena võetakse tulevikus arvesse 

haiglavälise koduõenduse, füsioteraapia, ämmaemandusabi, tervisedenduse ja töötervishoiu 

teenus, samuti hambaravi- ja apteegiteenus ning hoolekandeteenus. 

Haabersti linnaossa tuleb ette näha maksimaalselt kaks hoolekandeasutust (1 hoolekandeasutusse 

60 kohta). Ühe hoolekandeasutuse rajamiseks on vaja maad umber 1,4 ha. 

Hooldekodukohti on Tallinnas vaja 1272, praegu on olemas 385. Koduõeteenust osutava 

hooldekodu asukoht on kavandatud Pikaliiva asumis riigimaale nr 39a. Üldhooldekodu 

ehitamine on mõeldav erainvestori finantseerimisel. Teine koolekandeasutus (eakatekodu) on 

kavandatud eramaale Rehe põik 4. 

Tallinna Linnavaraamet kas kavandab arendust elamuehituse valdkonnas või arendusega juba 

tegeletakse alljärgnevatel detailplaneeringutega hõlmatavatel aladel: Tiskre tee 22a kinnistu, 

Saviliiva tee 8a kinnistu, Vabaõhumuuseumi tee 95a ja 95b kinnistud ja endine kinnistu 

Jõeoti 28. 

Haabersti linnaosas on vaja reserveerida maa-ala uue päästekomando asutamiseks. Haaberstisse 

rajatava komandohoone suurus on u 700 m 2 , selle jaoks on maad vaja u 4000 m 2 , arvestusega, et 

iga väljasõidukoha ette peab jääma vähemalt 25 m maad nii pikkuses kui ka laiuses. 

Päästekomandole sobilik krunt on Pikaliiva asumis riigimaa nr 39. 

Nähakse ette luua Kakumäe asumi vaba aja keskus Kakumäe teelt lääne pool asuvale tühjale 

riigimaa alale. Keskus võimaldaks pakkuda teenuseid, mida siiani ei ole võimalik koha peal 

saada – raamatukogu, apteek, huviringid jm. 

Haabersti linnaosas on reserveeritud kaks krunti Vabaõhumuuseumi tee 87a ja Vana- 

Rannamõisa tee 33 sotsiaalteenust osutavate hoonete rajamiseks. 

7.2. Lasteaiavõrk 

Tallinna Linnavolikogu 14. detsembri 2006 otsuse nr 356 järgi tuleb uutes elurajoonides ehitada 

iga 2000 elaniku kohta kuuerühmaline lasteaed (120 kohaga). Arvutused näitavad, et praegu on 

Haabersti linnaosas 2000 elaniku kohta ainult neli lasteaiarühma. Seega on iga 2000 elaniku 

kohta kaks lasteaiarühma puudu. Lasteaiakohti on puudu eelkõige Kakumäe pereelamualadel, 

mistõttu on oluline sinna lasteaiakohti juurde kavandada. Samuti on vaja määrata kindlaks

51 

koolieelsete lasteasutuste paiknemine uutel hoonestusaladel, mis on sätestatud käesoleva 

üldplaneeringuga. 

Lasteasutuste vajadus on arvutatud viimastel aastatel sündinud laste arvust lähtudes ja eeldusel, 

et laste arv tulevikus mõnevõrra suureneb, arvestades elujõuliste noorte perekondade Haabersti 

linnaossa elama asumist. Kohtade vajaduse arvutamisel on arvestatud normi 60 lasteaiakohta 

1000 elaniku kohta. 

Tabel 2. Lasteaiakohtade koguvajadus Haabersti linnaosas. 

Asum 

Lasteaiakohtade vajadus 

Pikaliiva 619 

Kakumäe 76 

Astangu 432 

Õismäe 59 

Tiskre 151 

Mustjõe 295 

Mäeküla 276 

Väike-Õismäe 1776 

Vismeistri 72 

Veskimetsa 17 

Haabersti 21 

Rocca al Mare 0 

Haabersti linnaosa 3794 

Lasteasutuse kohtade arv 

Kohtade koguvajadus 3794 

Olemasolev 1714 

Uusehituse vajadus 2080 

Haabersti linnaosa perspektiivsed elamuehitusalad on Pikaliiva, Astangu ja Mustjõe asum ning 

mõni suurem ala Kakumäe poolsaarel. Võttes aluseks eelnimetatud Tallinna Linnavolikogu 

otsuse, tuleb järgmise kümne aasta perspektiivis üldplaneeringus ette näha veel 17 lasteaia 

krunti. Ühe lasteaia rajamiseks on vaja maad 4600 m 2 . 

Munitsipaalmaale on kavandatud lasteaedadeks maatükid: 

Aaviku piirkonnas (Tiskre tee 22a); 

Veerise tänav 1; 

Õismäe tee 24. 

Eramaale on kavandatud lasteaedadeks maatükid: 

Printsu tee 3; 

Rannamõisa tee 52c; 

Kakumäe sadama piirkonnas; 

Pikaliiva piirkonnas; 

kolm asukohta Astangu piirkonnas (Rehe põik 4, Astangu tn 7 ja Astangu tn 2b); 

Mäeküla piirkonnas (Tähetorni tn 96); 

Mustjõe piirkonnas; 

Kakumäe tee 8d; 

Pikaliiva tn 150. 

Riigimaale on kavandatud lasteaedadeks maatükid: 

kaks lasteaeda Pikaliiva piirkonnas (riigimaa nr 39 ja 39a); 

Merirahu piirkonnas.

52 

Haabersti linnaosas töötab praegu kümme lasteasutust ning perspektiivsete lasteaiaasutuste 

realiseerumine tagab lasteaiakohtade olemasolu elanikkonna kasvades, mis kaasneb uute 

elamualade väljaehitamisega. 

Lasteaedade perspektiivsed ja olemasolevad asukohad on näidatud kaardil 4. 

7.3. Koolivõrk 

Koolikohtade vajaduse arvutamisel on lähtutud viimastel aastatel sündinud laste arvust ja 

eeldusest, et laste arv tulevikus mõnevõrra suureneb. Koolikohtade arvutamisel on arvestatud 

vajadust 100 kohta 1000 elaniku kohta. 

Tabel 3. Koolikohtade koguvajadus Haabersti linnaosas. 

Asum 

Koolikohtade vajadus 

Pikaliiva 1144 

Kakumäe 238 

Astangu 859 

Õismäe 118 

Tiskre 246 

Mustjõe 533 

Mäeküla 461 

Väike-Õismäe 2916 

Vismeistri 203 

Veskimetsa 29 

Haabersti 76 

Rocca al Mare 0 

Haabersti linnaosa 6823 

Koolikohtade arv 

Kohtade koguvajadus 6823 

Olemasolev 5018 

Uusehituse vajadus 1805 

Haabersti linnaosa munitsipaalkoolid on ehitatud arvestusega, et sinna mahub õppima 6317 last. 

Seega kui tekib tulevikus on koole juurde vaja, on võimalik rajada põhikool Pikaliiva piirkonda 

(riigimaa nr 39 ja 39a). 

Koolide perspektiivsed ja olemasolevad asukohad on näidatud kaardil 4. 

7.4. Mänguväljakud ja spordiplatsid 

Kakumäe poolsaare osas on kehtestatud detailplaneeringutega reserveeritud maad ning 

praeguseks ka osaliselt väljaehitatud laste mänguväljakuid ja välispalliväljakuid järgmistes 

asukohtades. 

Laste mänguväljak 

Spordiplats 

Hansu tänav 2c 

Jõeoti tänav 13a 

Rannamõisa tee 50d Uuepere tänav 14 

Rannamõisa tee 44c 

Sõõru tänav 12a 

Vahepere tänav 5 

Hansu tänav 2c 

Kristeni tänav 22 Taludevahe tänav 43 

Kotlepi tänav 12a 

Kotlepi tänav 12d 

Jõeoti tänav 11a Havi tänav 9 

Müta tänav 7 kinnistust põhjas Silgu tänav 1 

Vana-Umboja tänav 8 

Nõeliku tänav 14 kinnistust lõunas 

Silgu tänav 1 

Selise tänav 22a 

Ahingu tänav 4 / Käba tänav 5 


Vismeistri tänav 13 

Harku sõudebaasist põhjas

53 

Mirta tänav 16 Kubu tänav 10 

Vabaõhumuuseumi tee 38 

Kakumäe rand 

Võrgukivi tänav 2a 

Õismäe tiigi ümbruses asuvad jõuelemendid 

Selise tänav 22a 

Lesta tänav 22 


Hargi tänav 13a 

Pikaliiva tänav 88a 

Pikaliiva tn 92 

Rõugu tänav 10a 

Paldiski maantee 102c 

Rannamõisa tee 15d/1 

Harku järve avalikus supelrannas 

Astangu tn 74 

Veskimäe tänav 11 

Kadaka tee 193 

Rehe põik 8 

Tähetorni tänav 96 

Tähetorni tänav 90b 

Merirahu tänav 2a 

Kakumäe avalikus supelrannas 

Sumba tn 5 kinnistust lõunas 

Rannamõisa tee 52c 

Abara tn 41 ja 43 vahel 

Mirta tn 27, Veerise tn 8 ja 10 hoovis 

Mirta tn 31, Veerise tn 12 ja 14 hoovis 

Mirta tn 37, 41, Veerise tn 16, 20 ja 22 hoovis 

Rannamõisa tee 50a 

Kubu tänav 10 

Õismäe tee 110 liiklusväljak 

Õismäe tee 132 mänguväljak (kosmodroom) 

Väike-Õismäe, Astangu ja Järveotsa paneelelamute piirkondades on peaaegu kõik hoonestuse 

rajamise aegsed laste mänguväljakud hävinenud. Seega on Haabersti linnaosa valitsus laste 

mänguväljakuid oma jõududega ning põhimõttel „parem üks suur kui kaks väikest” rajanud ja 

uuendanud. Järgnevalt on välja toodud uuendamist vajavad laste mänguväljakute asukohad 

Väike-Õismäe, Astangu ja Järveotsa paneelelamute piirkonnas: 

1) Paldiski mnt 153 hoov; 

2) Paldiski mnt 155 tagahoov; 






8) Paldiski mnt 227; 

9) Astangu tn 28; 



12) Astangu tn 44 ees; 

13) Astangu tn 48 ja 58 vaheline ala; 

14) Astangu tn 64 ja 70 vaheline ala;

54 




18) Järveotsa tee 17a; 

19) Järveotsa tee 3, 5, 7, 9, 11 ja13 sisehoov; 

20) Järveotsa tee 19, 21, 23, 25, 27 ja 29 sisehoov; 

21) Järveotsa tee 35a; 

22) Järveotsa tee 37, 39, 41, 43, 45 ja 47 sisehoov; 

23) Õismäe tee 1 ja 3 tagahoov. 

24) Õismäe tee 2, 4, 6, 8, 12, 14, 16, 18 ja 20 sisehoov; 

25) Õismäe tee 10; 

26) Õismäe tee 23 tagahoov; 

27) Õismäe tee 30, 32, 34, 36, 38, 40, 42 ja 44 sisehoov; 

28) Õismäe tee 33 ja 35 tagahoov; 

29) Õismäe tee 41 ja 43 tagahoov; 


31) Õismäe tee 49 ja 59 vahel; 

32) Õismäe tee 71 ja 69 sisehoov; 

33) Õismäe tee 75, 77, 79 ja 81 sisehoov 




37) Õismäe tee 111 ja Paldiski maantee 195, 197 sisehoov; 





42) Ehitajate tee 111 hoov; 

43) Ehitajate tee 113 hoov; 

44) Ehitajate tee 117, 119 ja 121 hoov; 

45) Ehitajate tee 123, 125 ja 127 hoov; 

46) Pirni tn 2, 4 ja 6; 

47) Tuuleveski tn 2. 

Haabersti linnaosa üldplaneeringuga kavandatakse rajada Rannamõisa tee äärde Pikaliiva põllule 

riigimaale nr 39 veekeskus. Astangu asumisse Paldiski maantee äärde on ette nähtud rajada 

talispordikeskus. Viimastel aastatel on Haaberstisse rajatud ridamisi spordi- ja vabaajakeskusi. 

Pidades silmas olemasolevate ja planeeritavate elamupiirkondade arengut, lisandub selle 

valdkonna ettevõtteid tõenäoliselt veelgi. 

Perspektiivsete ja olemasolevate mänguväljakute ning spordiplatside asukohad on näidatud 

kaardil 5. 

8. Haabersti linnaosa perspektiivne ettevõtlusstruktuur 

Tallinna siseruumi arendamisel on oluline ennekõike linnaruumi kasutuse parandamine. Tihedalt 

on koormatud eelkõige teenindus- ja valitsemisfunktsioone täitev kesklinn, elukohtade aspektist 

on tihedalt asustatud nn magalapiirkonnad ja linnatagune. Nende vahel toimub ülitihe 

igapäevane liiklus, muutes pudelikaelaks hommikused linna sissesõidud ja õhtused väljasõidud. 

(Strateegia „Tallinn 2025”) 

Käesoleva üldplaneeringuga käsitletav territoorium on kasutuses peamiselt monofunktsionaalse 

magalana. Ruumilise arengu strateegia eesmärgi kohaselt on vaja mitmekesistada territooriumi

55 

kasutust ning tuua sisse rohkem linnalist elukeskkonda, mis eeldab ka töökohtade ja vaba aja 

veetmise kohtade lisandumist, vältides uute monofunktsionaalsete piirkondade tekkimist. 

Üldplaneeringu maakasutusplaanil on välja toodud piirkonnad, kus võivad paikneda äri- ja 

büroohooned ning keskkonda mittehäiriv väiketootmine ja laondus. Suuremad ettevõtluse 

arenduspiirkonnad on Mäeküla asumis Tähetorni tänava ja Paldiski maantee ristmiku piirkond; 

Ehitajate tee äär Tallinna loomaaia poolsel küljel; Järveotsa tee ja endise raudtee vaheline ala; 

Kakumäe sadama piirkond; Rannamõisa tee äär alates Haabersti ringist kuni Keskküla tänavani; 

Paldiski maantee läänekülg alates Haabersti ringist kuni Harku järveni; Rocca al Mare keskuse 

piirkond ning Paldiski maantee äär alates Tuuleveski tänavast kuni linnaosa piirini. 

9. Kuritegevusriskide ennetamine planeerimise kaudu 

Haabersti linnaosa elanikud peavad oma elukeskkonda kõigi Tallinna linnaosadega võrreldes 

kõige turvalisemaks. Selline tulemus saadi märtsis ja aprillis 2006 läbi viidud „Tallinna ja 

naaberomavalitsuste elamualade uuringust”. Haabersti linnaosa elanikud, kes peavad oma 

linnaosa ohutuks, peavad politseitöö parandamist turvalisuse suurendamise garantiina vähem 

oluliseks kui teiste linnaosade elanikud. Elukoha turvalisuse paranemise teena peavad Haabersti 

linnaosa elanikud kõige olulisemaks sotsiaalse keskkonna parandamist, naabrusvalve arendamist 

ja tänavavalgustuse parandamist. 

Alates 1. jaanuarist 2003 kehtiv planeerimisseadus sätestab, et üldplaneeringu juurde on vaja 

lisada ettepanekud linnakeskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu. 

Eesmärk on luua turvaline elukeskkond ning ennetada kuritegevust rajatud ja rajatavas 

linnakeskkonnas. Üldplaneeringu koostamisel arvestati Eesti Vabariigi standardiga EVS 809- 

1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine 

juhiseid“. 

Kuritegevust linnaruumis ennetavad järgmised tegurid ja piirkonnad: 

ostukeskused/kaubandus, äri- ja büroopiirkonnad; 

hea nähtavus ja valgustus; 

selgelt eristatud juurdepääsud ja hea varustatus viitadega; 

elav keskkond, mis vähendab vandalismiriski; 

korrastatud rohealad; 

jälgitavus; 

üld- ja ühiskasutatava ala selge eristatavus. 

Haabersti linnaosa territoorium jaguneb turvalisuse seisukohalt järgmisteks piirkondadeks: 

korterelamute alad; 

pereelamute alad; 

koolid, lasteaiad ja noorterajatised; 

äri-, tööstus- ja büroohoonete piirkond; 

kaubanduskeskused ja kauplused; 

üldkasutatavad korrastatud rohealad; 

tõmbekeskused; 

ühistranspordi- ja parkimisehitised. 

Omaniku- või territoriaalsustunne ja suhestumine keskkonda on väga oluline tegur paiga 

ohutumaks muutmisel. Puudulikult korras hoitud või mahajäetud paigad (jäätmaad) või hooned 

loovad ohustatuse tunde, sest hõivatuse puudumine on sotsiaalselt korraldamata naabruskonna 

ilmne tunnus. Kui aga elanikud tunnevad, et nende uksetagune on nende ala, tunnevad nad ka 

vastutust selle korrashoiu eest ja korrashoid vähendab kuriteohirmu. 

Turvalist linnakeskkonda iseloomustatakse muuhulgas ka võimalusena kergesti orienteeruda. 

Haabersti linnaosas on seda tingimust arvestades rajatud Väike-Õismäe asumi hoonestus. Uutel, 

kvartalistruktuuriga arengualadel on võimalik liikuda kvartalite vahel ning tajuda ümbritsevat

56 

keskkonda organiseeritumalt ja nii ka turvalisemalt. Selle eelduseks on, et kvartalitevahelistel 

teedel on olemas liiklusskeemid, tänavanimed, viidad ja ülekäigurajad. Samuti on oluline hea 

tänavavalgustus ning piisavalt laiade kõnniteede olemasolu (vastavalt standardile EVS 843:2003 

– „Linnatänavad“), korrastatud parkimiskorraldus, valgustatud ja hea nähtavusega kohtades 

asuvad bussiootepaviljonid ja praeguste jäätmaade kujundamine korrastatud haljas- või 

rohealadeks. Viimaste puhul tuleb rajada ja hoida rohealadel korras puhke- ja spordirajatisi, st 

valgustatud jooksu-, rulluisu- ja suusarajad, matkarajad jms ning parandada valgustustingimusi, 

nähtavust ja orientatsiooniabi. 

Väikeelamupiirkondades tuleks vältida läbipaistmatuid ja kõrgeid takistusi vaateväljas (nt 

plankaiad) ning võimalike ründajate peidupaiku. Seega tuleb piirdeaedade ehitamisel jälgida 

nende läbinähtavust ja kõrgust. Head on maksimaalselt 1,2 m kõrgused võrk- ja lippaiad. Hea 

vaateväli elamute akendest aedadesse vähendab salajasi vargusi (pesu, jalgrataste, tööriistade 

jne). Vajalik on piisav valgustus, eramute hoovid ja majaesised tuleks valgustada. 

Kuritegevusriski on võimalik vähendada ka hoonetel atraktiivsete arhitektuurilahenduste 

loomisega, vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamisega (uksed, aknad, lukud) ja 

atraktiivse maastikukujundamisega elamute vahel. 

Kuritegevusriski koolide ja noorte tegevuseks mõeldud rajatiste puhul saab vähendada, kui 

planeerida rajatised elava liiklusega teede ja tänavate ning bussipeatuste lähedale või kvartalite 

keskmesse. Üldplaneeringuga on lasteasutused paigutatud uute hoonestatavate alade/kvartalite 

sisse ning koolid ehitatakse üksnes uute elamualade arendamise käigus, mitte eraldatud kohta. 

Samas on oluline jälgida piisavat vahemaad elamupiirkondadega, et kooli funktsioon ei hakkaks 

häirima elanikke. Samuti on oluline tagada kompaktne lahendus, arvestades hoone paiknemist 

maastikul, haljastust, sissepääse ja mänguväljakuid. Parklad tuleks võimaluse korral integreerida 

hoonestusse. 

Kuritegevusriski äri-, büroo- ja tööstuspiirkondades vähendab büroohoonetele (äridele) 

kaasnevate kõrvalfunktsioonide (nt korterid, majutus- ja toitlustusasutused vm avalik funktsioon) 

kavandamisega. 

Kuritegevusriski parkide, linnakeskuste ja üldkasutatavate alade puhul vähendab ka elamualade 

funktsioonide põimumine teiste (kõrval)funktsioonidega; suurte üldkasutatavate alade 

jaotamisega väiksemateks osadeks; atraktiivse tänavate planeeringu, kõnniteede ja rohealade 

kujundamine; sissepääsude paigutatus rahvarohketesse kohtadesse; üldkasutatavate läbikäikude 

kavandamine, kusjuures vahekäigud peavad olema piisavalt avarad. Vältida tuleb eraldatud ja 

umbsopiga lõppevate alade planeerimist ja tagada loomulik järelevalve. Kujundada tuleb selge 

liikumisteede, suunaviitade ja siltide süsteem. Rajatavad või rekonstrueeritavad pargid tuleb 

jaotada eri sihtrühmadele määratud osadeks ning kujundada ja sisustada need osad rühmade 

vajadustest lähtuvalt, kasutades vastupidavast materjalist pinke, prügikaste, märke jne. Teisisõnu 

peab üldplaneeringuga määratud perspektiivsete arengualade hõlvamisega heakorrastatuse tase 

tõusma. 

Kuritegevusriskide ennetamisel on võtmesõnaks koostöö omavalitsuse, kolmanda sektori (nt 

ühistud) ja korravalve vahel. 

10.Radoonioht 

Haabersti linnaosa asub radooniohtlikul alal. Uute hoonestatavate alade määramisel on oluline 

sellega arvestada ning rakendada meetmeid hoonete kaitsmiseks radooni sisseimbumise eest. 

Radooniohutu hoone ehitamise üldnõuded Eestis on esitatud standardis EVS 840:2009 

„Radooniohutu hoone projekteerimine”. Kehtib üldine seos, et mida väiksem pind hoonest on 

ühenduses maapinnaga, seda väiksem on oht radooni tungimiseks hoonesse. Radooni 

tõkestamiseks on mitu võtet: üldjuhul sobib selleks betoon, kuid seejuures on oluline pöörata 

tähelepanu ehituskvaliteedile, kuna betooni tekkivate lõhede ja pragude kaudu saab radoon

57 

levida ja võib hoonesse sattuda. Suure radoonisisaldusega pinnase puhul, nagu seda on 

Haabersti, tuleb betoonplaat katta materjalidega, mis tõkestavad radooni sisseimbumist. Need 

võivad olla radoonikile, teatud liiki membraanid ja mastiksid. Lisaks katetele kasutatakse 

meetodeid, mis radoonirikka õhu hoone alt minema juhivad või takistavad selle pääsemist 

ruumidesse, näiteks alarõhumeetod, õhkpadjameetod, põrandaaluse ventileerimine, radoonikaev 

ja ventilatsioon. 

Täpsemate ehitustehniliste võtete määramine ja väljatöötamine sõltub konkreetse ala pinnase 

radoonisisaldusest. Radoonisisalduse määramiseks Haabersti linnaosas on soovitatav teha kogu 

planeeringuala hõlmav radooniuuring, misjärel saab täpsustada eriti radooniohtlikud piirkonnad. 

Kuni kogu linnaosa radooniohtlikke alasid kaardistatud ei ole, tuleb detailplaneeringu 

koostamisel teha ka radooniuuring ning seejärel hinnata, kas hoone projekteerimisel on vajalik 

rakendada radooniohutu hoone projekteerimiseks ette nähtud norme või mitte. 

Radooniohtlikkust vähendavad soovitused: 

aladel, kus radoonisisaldus pinnaseõhus ületab lubatud piirväärtuse (50 kBq/m 3 ), tuleb 

enne elamute, olme- ja teiste samaotstarbeliste hoonete projekteerimist teha detailsemad 

uuringud. Kui maja asukoha pinnase radoonisisaldus on suur, tuleb ehitamisel rakendada 

kehtestatud radoonikaitse nõudeid (EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone“), et viia 

radoonisisaldus majade siseõhus miinimumini ja vältida selle tõusu üle lubatud piiri 

(200 Bg/m 3 ); 

kaasata suure radoonisisaldusega aladel valminud majade vastuvõtukomisjoni 

radoonispetsialist, kes kontrollib radoonisisaldust majade siseõhus. Kui radoonisisaldus maja 

esimese korruse siseõhus ületab lubatud piiri, peab ehitaja enne maja vastuvõttu radooniohu 

likvideerima; 

suure radoonisisaldusega aladel selgitada vajaduse korral detailplaneeringu käigus välja 

kas või iga elamu aluse pinnase radoonisisaldus ja looduskiirguse tase; 

teavitada maja või korteri tulevasi omanikke, et konkreetne maja asub suure 

radoonisisaldusega (looduskiirgusega) alal; 

peatada ajutiselt elamute, olme- ja teiste sarnase suunitlusega hoonete ehitamine aladel, 

kus radoonisisaldus pinnaseõhus ületab viis ja enam korda piirnormi, kui pole välja selgitatud 

radoonisisaldust sarnaste alade välisõhu alumises, kuni 3 m paksuses kihis. See võib ajuti 

olla suur ja ületada 100 Bq/m 3 piiri, mis eeldab lisameetmete rakendamist ventilatsiooni 

paigaldamisel või koguni ehitamisest loobumist. Nendel aladel on tavaliselt ka pinnases U 

(Ra) sisaldus suur ja ületab 20–25 mg/kg piiri. 

11. Maa reserveerimise ja munitsipaliseerimise vajadused 

Maa reserveerimine tähendab ala reserveerimist senisest sihtotstarbest erinevaks maakasutuse 

eesmärgiks (vt lisakaarti 5). See ei tähenda maa-ala terviklikku ega automaatset teise eesmärgiga 

kasutusele võttu, vaid pigem seda, et ala on võimalik vajaduse korral reserveeritud otstarbel 

kasutada. Reserveeritud maad võib maa omanik edasi kasutada selle praegusel sihtotstarbel seni, 

kuni ta seda soovib. Arendustegevusel on aga kohustuslik arvestada üldplaneeringus määratud 

arengusuundadega. Maa reserveeritud otstarbel käiku võtmiseks tuleb seda teha 

detailplaneeringuga või maakatastris toodud sihtotstarbe muudatusega. Vastavalt 

planeerimisseadusele on kohalik omavalitsus kohustatud kinnisasja omaniku nõudel omandama 

olemasoleval hoonestusalal asuva kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest, kui 

kehtestatud detail- või üldplaneeringuga nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul 

otstarbel või kui piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine 

kasutamine võimatuks (planeerimisseaduse § 30). 

Üld- või detailplaneeringus määratud maade reserveerimiseks võidakse kohaldada ka kinnisasja 

sundvõõrandamist (s.o kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja 

kohese hüvitamise eest) kinnisasja sundvõõrandamise seaduses ettenähtud alustel ja korras

58 

(planeerimisseaduse § 31). Kui üld- või detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja 

sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi 

ehitusõigust, teatab kohalik omavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja 

omanikule planeeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja 

koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust (planeerimisseaduse § 18 lg 5). 

Haabersti linnaosa üldplaneeringuga algatatakse paneel- ja muude kortermajade vahel 

reformimata riigimaal paiknevate õuealade munitsipaliseerimine, mis võimaldab leida lahendusi 

nii parkimisprobleemidele kui ka hoovialade korrastamisele, mille parendamist on seni 

takistanud omandiprobleemid. Uute teedega seotud maade reserveerimiseks ja rajamiseks võib 

kohalik omavalitsus rakendada üldistes huvides sundvõõrandamist vastavalt kinnisasja 

sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikele 7. 

12. Tehniline infrastruktuur 

Olemasolevad tähtsamad tehnilise infrastruktuuri koridorid ja -alad on fikseeritud kaartidel 11– 

18. Haabersti linnaosa üldplaneeringuga määratud hoonestusstruktuur on kavandatud nii, et 

asumite ja kvartalite vahelise hoonestusvaba läbikäigu ja tänavakoridori sisse kuulub ka uue 

tehnilise infrastruktuuri rajamiseks reserveeritud maa. Kõikide tehnovõrkude arendamine 

Haabersti linnaosas toimub vastavalt võrguvaldajate arengukavadele, mida võrguvaldajad 

ajakohastavad vastavalt kehtestatud planeeringutele. 

12.1. Veevarustus ja kanalisatsioon 

Tallinna Linnavolikogu 29. novembri 2007 otsuse nr 284 järgi on kehtestatud Tallinna linnas 

ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni tegevuspiirkonnad ja antud nende piiride 

kirjeldused. Tallinna haldusterritooriumil on kinnitatud kümme ühisveevarustuse ja 

-kanalisatsiooni tegevuspiirkonda, millest Haabersti linnaosa territooriumile jääb neli: 

1) põhitegevuspiirkond; 

2) Kakumäe piirkond; 

3) Haabersti ettevõtlusala; 

4) Tähetorni-Paldiski maantee ettevõtlusala. 

Põhitegevuspiirkond 

Piirkonda kuulub Haabersti linnaosas Mustjõe, Veskimetsa, Astangu, Pikaliiva, Rocca al Mare, 

Väike-Õismäe ja Tiskre asum ning osa Õismäe ja Pikaliiva asumist. Piirkonna vee-ettevõtja on 

AS Tallinna Vesi. 

Harku vald on ühendatud Haabersti põhitegevuspiirkonnaga piki Rannamõisa teed kulgeva 

veetorustiku kaudu. Teine, nii vee- kui ka kanalisatsioonitorustik on rajatud piki Paldiski 

maanteed kuni Harku asumini. Veega varustatakse Harku, Apametsa, Harku järve asumit ning 

sealt juhitakse ära reovesi. 

Kakumäe piirkond 

Kakumäe tegevuspiirkond paikneb Kakumäe poolsaarel, hõlmates Kakumäe, Vismeistri ning osa 

Pikaliiva ja Õismäe asumist. Piirkonna vee-ettevõtja on Tehnovõrkude Ehituse OÜ. 

Haabersti ettevõtlusala 

Haabersti ettevõtlusala tegevuspiirkond paikneb Haabersti asumis ning piirneb järgmiselt: 

Rannamõisa tee – Lõuka tn – Vabaõhumuuseumi tee – magistraalkraav – Paldiski mnt 104a 

elamukvartali läänepoolne piir kuni Rannamõisa teeni. 

Piirkonnas paiknevad põhiliselt tootmisettevõtted, kuid piirialale jääb ka elamuid, mille reovesi 

juhitakse piirkonna arendaja AS Valser Vara torustikku. 

Tähetorni tn – Paldiski maantee ettevõtlusala 

Tähetorni tn – Paldiski mnt ettevõtlusala tegevuspiirkond asub Mäeküla asumis ning piirneb 

järgmiselt: Tähetorni tn – Paldiski mnt – Tähetorni tööstus- ja äripiirkonnast põhja poole jääv

59 

tänav kuni ettevõtlusala idapoolne piir Tähetorni tänavani. Tähetorni tn – Paldiski mnt 

piirkonnas veevõrgu haldajat praegu ei ole. Piirkond on peamiselt ettevõtlusala, kus asuvad 

suhteliselt suurtel maa-aladel paiknevad ettevõtted (peamiselt laohooned). 

12.1.1. Veevarustus 

Olemasolev olukord 

Suuremas osas Haabersti linnaosa põhitegevuspiirkonnast kasutatakse veevarustuses Ülemiste 

veepuhastusjaamas puhastatud pinnavett. Ainsana kasutatakse põhitegevuspiirkonnas põhjavett 

Tiskre asumis ja Kakumäe tegevuspiirkonnas. 

Linnaosas on olemas ühisveevarustuse puurkaevud, mis on reservis ja kasutatavad hädaolukorra 

korral (Tallinna linna veevarustussüsteemiga seotud pinnaveeallikate reostus, mille korral tuleb 

Tallinna veepuhastusjaama töö ajutiselt peatada ja minna üle täielikule põhjaveega 

varustamisele 13 ). Linnaosa ühisveevarustuse puurkaevud ja hädaolukorra veevarustuse mõttes 

kõige olulisemad lokaalvõrku ühendatud puurkaevud on esitatud alljärgnevas tabelis. Loetletud 

puurkaevud tuleb säilitada. 

Tabel 4. Haabersti linnaosa säilitatavad ühisveevarustuse ja lokaalsed puurkaevud 14 

Puurkaevu katastri nr Aadress 

Omanik 

Pumpla tüüp 

(nimi) 

(Haabersti) 

33 (Mustoja) Paldiski mnt 80d AS Tallinna Vesi maapealne 

75 Kaeravälja tn 9 Valser Vara AS maapealne 

78 Paldiski mnt 247 Rannaauto Vedude OÜ maapealne 

81 Järvekalda tee 8 andmed puuduvad maapealne 

308 (Taela) Taela tn 6 AS Tallinna Vesi maapealne 

410 Väike-Õismäe andmed puuduvad 

puurkaev 

elamukvartal 

494 Lesta tn 10 Baltix Invest OÜ maapealne 

504 Paldiski mnt 145 Tallinna Loomaaed maa-alune (künka sees) 



515 Vabaõhumuuseumi Viileo OÜ 

maapealne 

tee 97 

549 (Seevaldi III) Paldiski mnt 70d AS Tallinna Vesi maa-alune (künka sees) 

775 Paldiski mnt 245 Tallinn-Harku 

maapealne 

aeroloogiajaam 

812 Kakumäe tee 94 Bestok Kinnisvara OÜ maapealne 

4451 Unna tn 7 Veeühistu Rand-4 maapealne 

4527 Kruusaranna tee 3 Soolahe MTÜ maapealne 

4528 Sooranna tee 12 Kakumäe AÜ 

maapealne 

(Tehnovõrkude Ehituse OÜ) 

4529 Lehtmäe tn 8 Lehtmäe VÜ maapealne 

4530 Loomuse tn 3 Loomuse Veeühistu maapealne 

4532 Vabaõhumuuseumi Minu Vara OÜ 

maapealne 

tee 77a-1 

11031 (Tiskre) Rannamõisa tee 50d AS Tallinna Vesi maapealne 

13 

Tallinna veevarustuse riskianalüüs, Sweco Projekt 07230-0053, 2007 

14 

Tabelis ei ole esitatud väiksema tähtsusega - ühe kinnistu tarbeks rajatud ning eraomanduses olevaid puurkaeve. 

Täielik nimekiri puurkaevudest on esitatud töös „Tallinna veevarustuse võimalike hädaolukordade ennetamise 

kava“.

60 

11032 Tähetorni tn 110 Crossnet Systems OÜ maapealne 

11556 Rannamõisa tee 44 Tiskre Kaevuühistu maapealne 

11562 Mardipere tn 20 B-Lay AS, Kauge 3 maapealne 

11580 Paldiski mnt 245 Tallinn-Harku 

maa-alune (künka sees) 

aeroloogiajaam 

11750 Otsatalu tn 14 Sooranna AÜ 

maapealne 

(Tehnovõrkude Ehituse OÜ) 

15184 Vana-Rannamõisa Tehnovõrkude Ehituse OÜ maapealne 

tee 12f 

15244 Paljandi tn 1 Tehnovõrkude Ehituse OÜ maapealne, puurkaev 

hoonest väljas šurfis 

16209 Vana-Rannamõisa Tehnovõrkude Ehituse OÜ maapealne 

tee 31 

18585 Tähetorni tn 102 MesMartin OÜ puurkaev 

19763 Tähetorni tn 100d RSI Konsultatsioonide OÜ maa-alune 

20650 Paldiski mnt 145 Tallinna Loomaaed puurkaev 

21183 Paldiski mnt 145 Tallinna Loomaaed maapealne 

30729 Tähetorni tn 102 Brandente OY, haldaja Arco maa-alune 

Vara 

Väike-Õismäe, Astangu, Veskimetsa ja Haabersti asumile vajaliku surve ja veekoguse 

tagamiseks on ehitatud Õismäe III astme rõhutõstepumpla. Tuletõrje veevarustus on lahendatud 

hüdrantidega. Mustjõe asumit varustatakse veega läbi Tondi III astme pumpla, mis paikneb 

Kristiine linnaosas. 

Põhitegevuspiirkonda kuuluv Tiskre elamute veevarustussüsteem koosneb puurkaevpumplast 

(katastri nr 11031) ja veevõrgust, mis on rajatud koos Tiskre elamurajooniga. Põhjavett võetakse 

Kambriumi-Vendi veekompleksi Rocca al Mare maardla tarbevaru arvelt. Veevõrk on 

põhitegevuspiirkonna pinnaveega varustatava osaga ühendamata. 

Kakumäe tegevuspiirkonna veevarustus toimub põhjavee baasil. Tallinna põhitegevuspiirkonna 

pinnaveevarustussüsteem on ühendatud Kakumäe võrkude põhjaveevarustusel oleva süsteemiga 

Printsu teel oleva veemõõdusõlme kaudu. Tavaolukorras on siibrid suletud, kuid hädaolukorras 

on võimalik juhtida Kakumäele vett Tallinna veevarustussüsteemist. Piirkonnas on kolm 

ühisveevarustuse puurkaevu (puurkaevu katastri nr 15184, 16209 ja 15244). Puurkaev nr 15184 

on reservis. Vee-ettevõtja peab läbirääkimisi veel kolme puurkaevu, katastrinumbritega 4527, 

4528 ja 11750 ostmiseks eraomanikelt. Kaevud on vajalikud veevõrgu töökindluse tagamiseks. 

Haabersti ettevõtlusala piirkond jääb Valser Vara AS tootmismaa-alale. Veega varustatakse 

kohalikke ettevõtteid. Elanikkonnale vett ei anta. Ühendus pinnaveesüsteemiga puudub. 

Tähetorni tn – Paldiski mnt ettevõtlusala veevarustus toimub kohaliku kaevu baasil, mis kuulub 

AS-ile Ranna Auto (puurkaevu katastri nr 78). Puudub vee erikasutusluba, kuna veetarve on alla 

5 m 3 /d. Ühendus põhitegevuspiirkonna ühisveevärgiga puudub. 

Veevarustussüsteemi kitsaskohad 

Alljärgnevalt on toodud Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas 2009–2020 

ette nähtud põhilised arengusuunad, eesmärgid ja prioriteedid Tallinna linna veetootmise ja 

veevarustuse arendamiseks vastavalt õigusaktidele ja projekteerimisnormidele 15 . 

1) 2009–2010 tuleb näha ette veevõrgu laiendamine piirkondadesse, kus seni puudub 

ühisveevärk. 

2) Tallinna linna territooriumil tuleb renoveerida nõuetele mittevastavad, amortiseerunud 

torustikud. 

15 

Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2009–2020, AS Infragate Eesti, 2008

61 

3) Arendamise kavas on võetud eesmärgiks rekonstrueerida aastaks 2020 torustikud, mille 

tööiga ületab 60 aastat. Lõplik rekonstrueeritavate torustike maht sõltub Tallinna linna ja 

AS Tallinna Vesi vaheliste läbirääkimiste käigus. 

4) Torustike rekonstrueerimisega vähenevad kaod veevõrgus, eesmärk on vähendada 

veekadusid alla 15%. Samuti paraneb veelgi tarbijatele juhitava vee kvaliteet ning 

torustike läbimõõdud on võimalik valida reaalsetest tarbimistest lähtuvalt. 

5) Tuleb tagada nõuetekohane tuletõrjeveevarustus – vajalik tuletõrjevee vooluhulk ja piisav 

hüdrantide tihedus vastavalt Tallinna Linnavolikogu määrustele ja Eesti 

projekteerimisnormidele. Samuti tuleb leida lahendus katkenud tuletõrjeveevarustusahelate 

osas, määratleda probleemi ulatus ja töötada välja lahendused. 

6) Uuendada ja rekonstrueerida olemasolevat veepuhastustehnoloogiat Tallinna 

veepuhastusjaamas ning paigaldada veetöötlusseadmed ühisveevarustuse 

puurkaevpumplatele, kus need seni veel puuduvad. 

7) Tuleb teha strateegilised otsused pinna- ja põhjavee kasutuse kohta edasises perspektiivis, 

arvestades nii veekvaliteeti kui ka veekasutuse võimalusi linna veevarustuseks 

hädaolukorras. Vaja on võtta meetmed Tallinna põhjaveevarustuse piirkonna säilitamise 

osas. 

8) Tuleb ette näha tegevused Kambriumi-Vendi puurkaevude radionukliidide sisaldusest 

põhjustatud tervisemõju vähendamiseks nt Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi 

laialdasema kasutuselevõtu, eri kihtide põhjavee segamise, põhjavee töötlemise või 

pinnavee kasutamise suurendamise näol. Lõplikud tegevused saab planeerida vastavalt 

käimasoleva terviseriski hindamise tulemustele. Tuleb teha ka uuringuid, et selgitada 

välja vee tarbimisomaduste muutused pinna- ja põhjavee segamisel. 

9) Rajada ja rekonstrueerida hädaolukorra põhjaveehaarded ja puurkaevpumplad, mis 

võimaldavad varustada linna, kui Ülemiste järv, tema valgala või selle osa ei ole mingil 

põhjusel kasutatav. 

10) Näha ette põhja- ja pinnaveepiirkondade vahelised veeühendused hädaolukorra 

veevajaduse katmiseks. 

11) Vaja on näha ette autonoomsed liitumispunktid kinnistutele, mis seni saavad vee läbi 

kõrvalasuvate kinnistute. Seni tuleb korruselamuid läbivad torustikud kuulutada Tallinna 

ühisveevärgi osaks. 

Veevõrgu arendamine 

Vastavalt eelmises punktis (veevarustussüsteemi kitsaskohad) esitatud arengusuundadele 

nähakse üldplaneeringus ette torustike laiendamine piirkondadesse, kus on olemas hoonestus, ent 

seni puudub ühisveevärk. Suuremad planeeritavad torustike ehitustööd olemasolevatel 

hoonestusaladel: 

torustike ehitus Kakumäe asumis, kogupikkus ligikaudu 6 km; 

torustike ehitus Vismeistri asumis, kogupikkus ligikaudu 1 km; 

torustike ehitus Tiskre asumis, kogupikkus ligikaudu 0,6 km; 

torustike ehitus Veskimetsa asumis, kogupikkus ligikaudu 0,6 km. 

Vajaliku tuletõrjevee kättesaamiseks ning veevõrgu töökindluse tagamiseks nähakse ette 

järgmised peatorustiku ringistused: 

torustiku ringistus Paldiski maanteelt läbi Harku valla Apametsa asumi kuni Rannamõisa 

teeni; 

torustiku ringistus piki Rannamõisa teed Printsu teest Haabersti ringini; 

Tiskre ja Kakumäe veevõrgu ühendus piki Rannamõisa teed Tiskre teelt kuni Rannamõisa 

teeni; 

Tiskre veevõrgu ringistus läbi Harku valla Apametsa küla ning ühendamine perspektiivse 

pinnaveesüsteemi veevõrguga Rannamõisa teel;

62 

Merirahu asumi veevõrgu ringistus piki Vabaõhumuuseumi teed; 

Mustjõe asumi torustike ringistus Veskimetsa tänavalt piki Tuuleveski tänavat Tuuliku teeni. 

Suuremate arengualade veega varustamiseks nähakse ette järgmised uued torustikud: 

Pikaliiva arengualale vastavalt tänavate plaanile ette nähtud peatorustikud ühendatakse 

töökindluse tagamiseks perspektiivse Rannamõisa tee peatoruga, Paldiski mnt peatoruga ning 

olemasoleva torustikuga Keskküla tänaval. Uute peatorustike pikkus kokku on ligikaudu 

4 km; 

Astangu-Mäeküla asumi arengualale nähakse ette peatorustikud vastavalt Astangu 

ehitusmääruses ette nähtud tänavate skeemile. Piirkonna torustikud ühendatakse töökindluse 

tagamiseks piki Kadaka teed Mustamäe linnaosa peatorustikuga, piki Paldiski mnt ehitatud 

Harku valla ühendustorustikuga, Astangu olemasoleva peatorustikuga Astangu tänaval ning 

perspektiivse Apametsa piirkonna ühendustorustikuga. Uute peatorustike pikkus kokku on 

ligikaudu 14 km. 

Vastavalt Tallinna linna veevarustuse hädaolukordade kavale on plaanitud järgmised tööd 16 : 

vastavalt Tallinna veevarustuse riskianalüüsi soovitustele on Mustamäe piirkonnas vajalik 

ehitada välja Astangu veehaare, mille tootlikkus on kuni 4000 m³/ööp; 

likvideerida puurkaev katastritunnusega 20650. 

Lisaks Astangu perspektiivsele veehaardele on linnaosa võimalik varustada põhjaveega 

Mustamäe linnaosa Sütiste veehaardest ning perspektiivsest Trummi veehaardest. Trummi ja 

Astangu veehaarde ehitus on ette nähtud ka Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise 

kavas, investeeringuprojekt A5-55 17 . 

Nii Pikaliiva, Astangu-Mäeküla kui ka ülejäänud arengualade magistraaltorustikud on näidatud 

kaardil 11. Kaardil on näidatud arengualasisesed veetorustikud seal, kus asjaomane 

detailplaneering oli olemas. Arengualal, kus üldplaneeringu tehnovõrkude osa koostamise ajal 

detailplaneeringut algatatud või koostatud ei olnud, on tehnovõrkude skeemil näidatud arenguala 

võimalikud liitumispunktid tehnovõrkudega. Arengualade kvartalisisesed jaotustorustikud tuleb 

ette näha vastava ala detailplaneeringus. 

Täpsemad suunised ühisveevärgi arendamiseks on antud „Tallinna ühisveevärgi ja 

-kanalisatsiooni arendamise kavas 2004–2015” ja koostatavas „Tallinna ühisveevärgi ja 

-kanalisatsiooni arendamise kavas 2009–2020“ 18 . 

12.1.2. Kanalisatsioon 


Põhitegevuspiirkonna kanalisatsiooni eesvooluks on Haabersti liiklusringilt algav kollektor 

Ø 1000 mm, mis suubub Pelgurannas tunnelkollektorisse nr. 3. Kollektorisse voolab reovesi 

Nõmme, Mustamäe, Lilleküla ja Õismäe lahkvoolsest kanalisatsioonist ning väljaspool linna 

piire Sakust, Sauelt ja Harku vallast. Haabersti kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. 

Väike-Õismäe, Astangu ning Harku valla lähiasumite reovesi juhitakse Väike-Õismäe asumis 

paiknevasse Harku peapumplasse ning pumbatakse peakollektorisse Haabersti ringil. Linnaosas 

on ka hulgaliselt väiksemaid kanalisatsioonipumplaid. 

Kakumäe tegevuspiirkonna reovesi pumbatakse Rannamõisa teel Printsu tee ristmiku läheduses 

paiknevasse pumplasse ning sealt edasi põhitegevuspiirkonna kanalisatsioonisüsteemi 

Rannamõisa tee ja Keskküla tänava ristmiku läheduses. Samasse pumplasse pumbatakse ka 

Tiskre asumi reovesi. 

Haabersti ettevõtlusala piirkonnas osutab kanalisatsiooniteenust AS Valser Vara. Reovesi 

juhitakse Tallinna põhitegevuspiirkonna (AS Tallinna Vesi) kanalisatsioonisüsteemi. 

16 

Tallinna veevarustuse võimalike hädaolukordade ennetamise kava, AS Infragate Eesti, 2008 

17 

Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2009–2020, AS Infragate Eesti, 2008 

18 


63 

Tähetorni ettevõtlusala piirkonnas puudub ühiskanalisatsioon. Heitveed kogutakse 

kogumiskaevudesse ja purgitakse Tallinna kanalisatsioonisüsteemi. Tegevuspiirkonda läbib 

kanalisatsiooni magistraaltoru Ø 315 mm, millega juhitakse Harku asumi reoveed Tallinna 

kanalisatsioonisüsteemi. 

Kanalisatsioonisüsteemi kitsaskohad 


ette nähtud põhilised arengusuunad, eesmärgid ja prioriteedid Tallinna linna 

kanalisatsioonisüsteemi arendamiseks vastavalt õigusaktidele ja projekteerimisnormidele 19 . 

1) 2009–2010 tuleb näha ette kanalisatsioonitorustiku laiendamine piirkondadesse, kus seni 

puudub ühiskanalisatsioon. 

2) Tallinna linna territooriumil tuleb renoveerida olemasolevad, kuid nõuetele 

mittevastavad, amortiseerunud kanalisatsioonitorustikud. Sellega vähendatakse oluliselt 

infiltratsioonivee koguseid, puhastusseadmetele juhitavat vooluhulka ja keskkonna 

reostumise ohtu amortiseerunud kanalisatsioonisüsteemidest tingituna. 

3) Aastaks 2020 tuleb rekonstrueerida torustikud, mille tööiga ületab 60 aastat. 

4) Tõhustada Paljassaare reoveepuhasti tehnoloogiat, sh lämmastikueraldust. 

5) Suurendada puhasti võimsust suuremate reoveekoguste vastuvõtmiseks ja karmistuvate 

keskkonnanõuete täitmiseks. 

6) Tõhustada olemasolevate kogumiskaevude toimimise ja kogumiskaevude väljaveo 

kontrolli. 

7) Ühisvoolse sademeveekanalisatsiooni mõju reoveepuhasti tööle on negatiivne. Mida 

vähem juhitakse sademevett reoveepuhastile, seda paremini töötab puhastusseade. AS 

Tallinna Vesi reoveepuhasti tööd kontrollitakse pidevalt (siseneva ja väljuva reovee 

kogused ning keemilised näitajad), et tagada reoveepuhasti tehnoloogiliste protsesside 

juhtimine. Mõõtmistulemused võimaldavad hinnata ka sademevee mõju 

puhastusprotsessidele. 

Kanalisatsiooni arendamine 

Eelmises punktis (kanalisatsioonisüsteemi kitsaskohad) esitatud arengusuundade alusel nähakse 

üldplaneeringus ette torustike laiendamine piirkondadesse, kus on olemas hoonestus, ent seni 

puudub ühiskanalisatsioon. Suuremad planeeritavad torustike ehitustööd olemasolevatel 


torustike ehitus Kakumäe asumis, kogupikkus ligikaudu 6 km; 

torustike ehitus Vismeistri asumis, kogupikkus ligikaudu 0,6 km; 

torustike ehitus Tiskre asumis, kogupikkus ligikaudu 0,6 km; 

torustike ehitus Veskimetsa asumis, kogupikkus ligikaudu 0,6 km; 

torustike ehitus Õismäe asumis, Vana-Rannamõisa tee ja Vabaõhumuuseumi tee vahelisel 

alal, kogupikkus ligikaudu 5,3 km; 

torustike ja pumpla ehitus Pikaliiva asumis, Sõudebaasi teel. Kokku torustikke ligikaudu 

1,3 km. 

Kanalisatsioonisüsteemi töökindluse tagamiseks nähakse ette mitu uut peatorustikku: 

Kakumäe tegevuspiirkonna teine liitumispunkt Tallinna põhitegevuspiirkonnaga piki 

Vabaõhumuuseumi teed kuni Kätki tn pumplani; 

Rannamõisa tee peatorustik koos Harku valla Apametsa piirkonna perspektiivse ühendusega. 

Suuremate arengualade reovee ärajuhtimiseks nähakse ette järgmised uued torustikud: 

Pikaliiva arengualale vastavalt tänavate plaanile ette nähtud kanalisatsioonikollektorid on 

võimalik ühendada Rannamõisa tee ja Õismäe tee olemasolevate kollektoritega. Pumplate 

vajadus ja paiknemine on vaja lahendada torustike projekteerimise staadiumis. 

19 


64 

Astangu-Mäeküla asumi arengualale nähakse ette peatorustikud vastavalt astangu 

ehitusmääruses ette nähtud tänavate skeemile. Piirkonna torustikud ühendatakse olemasoleva 

Paldiski mnt kollektoriga, Astangu tänava kollektoriga ning Kadaka tee kollektoriga 

Mustamäe linnaosas. Pumplate vajadus ja paiknemine on vajalik lahendada torustike 

projekteerimise staadiumis. 

Kõik ehitatavad kanalisatsioonitorustikud on lahkvoolsed. Torustikku ei tohi ühendada restkaeve 

ega muid kuivendussüsteeme. 

Varasematel perioodidel ehitatud kanalisatsioonitorustikud on oluliselt üledimensioneeritud, 

seega ei tekita uute arengualade ühendamine ühiskanalisatsiooni linnaosas reovee ärajuhtimisele 

probleeme. Üldplaneeringu tehnovõrkude skeemi koostamisel on lähtutud Tallinna ühisveevärgi 

ja -kanalisatsiooni arendamise kavast 2009–2020, kus olemasolevate kanalisatsioonisüsteemide 

läbilaskevõime hindamisel on arvestatud ka perspektiivsete vooluhulkadega Harku valla 

asumitest 20 . 


kaardil 12. Üldplaneeringu kaardil on näidatud arengualasisesed reoveetorustikud seal, kus 

asjaomane detailplaneering oli olemas. Arengualal, kus üldplaneeringu tehnovõrkude osa 

koostamise ajal detailplaneeringut algatatud või koostatud ei olnud, on tehnovõrkude skeemil 

näidatud arenguala võimalikud tehnovõrkudega liitumise punktid. Arengualade kvartalisisesed 

torustikud tuleb planeerida vastava ala detailplaneeringus. 



-kanalisatsiooni arendamise kavas 2009–2020“. 

12.1.3. Sademeveekanalisatsioon 

Haabersti linnaosa sademeveekanalisatsiooni süsteem jaguneb üheksaks suuremaks lahkvoolse 

sademeveekanalisatsiooni valgalaks. Valgalade paiknemine tegevuspiirkonniti on järgmine: 

1) Mustoja valgala – Tallinna põhitegevuspiirkond; 

2) Rocca al Mare valgala – Tallinna põhitegevuspiirkond; 

3) Tiskre oja valgala – osaliselt Kakumäe tegevuspiirkond, osaliselt põhitegevuspiirkond; 

4) Kakumäe Sooranna tn valgala – Kakumäe tegevuspiirkond; 

5) Veskimetsa valgala – Tallinna põhitegevuspiirkond; 

6) Kakumäe (raba) valgala – Kakumäe tegevuspiirkond; 

7) Merirahu valgala – Kakumäe tegevuspiirkond; 

8) Kakumäe põhjapoolseim valgala – Kakumäe tegevuspiirkond; 

9) Apametsa peakraavi valgala – Tallinna põhitegevuspiirkond. 


Mustoja valgala 

Valgala pindala on 1128 ha. Enamik valgalast paikneb Kristiine linnaosas, Haabersti linnaosast 

on valgalas vaid Mustjõe asum ning Mustoja suue Kopli lahte. 

Rocca al Mare valgala 

Valgala hõlmab Haabersti linnaosa korruselamute ala, selle pindala on 816 ha. Terviklikult 

lahkvoolse sademeveetorustikuga valgala kogub veed läänepoolselt Mustamäelt ja Väike- 

Õismäelt ning osaliselt Rocca al Marest. Mustamäe ja enamik Õismäe sademeveest juhitakse 

Harku sademeveepumplasse ja sealt edasi Kopli lahte. 

Torustikud on rajatud pärast eelmise sajandi keskpaika kindla plaani järgi ja nende 

läbilaskevõime ning seisukord on rahuldav. Kollektoritega juhitakse ära peaaegu kogu valgala 

sademe- ja liigveed (välja arvatud väike piirkond Külmallika tänava ümbruses ja Rocca al 

20 


65 

Mares). Valgalasse kuulub ka Soone oja oma lahtise voolusängiga. Harku sademeveepumpla 

seisukord on hea. Häireid põhjustavad vaid kummikiilsiibrid sademeveepumpla survetorustikul. 

Tiskre oja valgala 

Valgala pindala on 400 ha. Põhilised sademe- ja kuivendusveed juhitakse Tiskre ojja 

peakraavidega. Valgala arendajad asendavad olemasolevad kraavid sademe- ja kuivendusvee 

torustikega. Sademevee ärajuhtimise seisukohalt on oluline suurendada oja läbilaskevõimet. 

Samas on Tiskre oja ja selle lähiümbrus meretõusudest tingituna uputusohtlik ala. Pikaliiva 

piirkonda on kinnisvaraarenduse käigus osaliselt rajatud sademe- ja drenaaživeetorustik, millega 

juhitakse ära nii tänavatele kogunenud vesi kui ka kruntide liigvesi. 

Kakumäe Sooranna tn valgala 

Valgala pindala on 120 ha. Sademevesi juhitakse ära olemasolevate kraavide kaudu. Valdavalt 

on välja ehitatud ka torustikud sademevee ärajuhtimiseks. 

Veskimetsa valgala 

Valgala pindala on 50 ha. Sademevesi kogutakse kraavidega ja juhitakse läbi Paldiski mnt aluse 

truubi Kopli lahte. 

Kakumäe (raba) valgala 

Valgala pindala on 47 ha. Liigvesi juhitakse ära kraavidega, mis on halvas seisukorras ja vajavad 

hooldust. 

Merirahu valgala 

Valgala pindala 43 ha. Merirahu elamurajoonile ehitatud torustik. Sademeveed suunatakse ühtse 

väljalasu kaudu Kopli lahte. 

Kakumäe põhjapoolseim valgala 

Valgala pindala 15 ha. Sademevesi juhitakse ära olemasolevate kraavide kaudu. 

Apametsa peakraavi valgala 

Peakraavi juhitakse Tiskre asumi ning Harku valla Apametsa küla sademeveed. Valgala 

torustikud on osaliselt välja ehitatud. Sademe- ja kuivendusveed juhitakse ära põhiliselt 

kraavidega. Uute elamute kaitseks on rajatud ka kuivendustorustikke. Valgala vajab kaitset 

merevee tõusu korral. Koos Harku vallaga lahendada kraavi hooldamise küsimused. 

Sademeveekanalisatsiooni kitsaskohad 


ette nähtud põhilised arengusuunad, eesmärgid ja prioriteedid Tallinna linna 

kanalisatsioonisüsteemi arendamiseks vastavalt õigusaktidele ja projekteerimisnormidele 21 . 

1) Paralleelselt vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamisega tuleb näha ette ka lahkvoolse 

sademeveekanalisatsiooni rajamine ja rekonstrueerimine. 

2) Ühisvoolsete kanalisatsioonisüsteemidega valgalade järkjärguline muutmine 

lahkvoolseks, et vähendada reoveepuhastile suunatavaid sademeveekoguseid. Linna 

kanalisatsioonisüsteemi arengu ühe olulise näitajana võiks kasutusele võtta lahkvoolse ja 

ühisvoolse kanalisatsiooni pikkuste (pindalade või muu sarnase) suhte. Mida suuremaks 

suhtarv muutub, seda tänapäevasem ja ökonoomsem on kanalisatsioonisüsteem. 

3) Valgalapõhiste sademeveemudelite väljatöötamine, mis võimaldaks arvutada valgalas 

planeeritavate rajatiste mõju olemasolevale süsteemile ja määrata lubatav kõvapindade 

suurus, et olemasolevat süsteemi ei oleks vaja rekonstrueerida. Mudel tuleb koostada 

kogu Tallinna linna sademeveesüsteemile. 

4) Sademe- ja pinnasevee puhtuse tagamiseks on vaja võtta meetmeid, nagu tänavate 

regulaarne kuivpuhastus, loodussäästlike lumetõrjevahendite kasutamine, uute 

21 

Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2009-2020, AS Infragate Eesti, 2008

66 

sademeveesüsteemide rajamisel nüüdisaegsete lahenduste (kohalik immutus jne) 

juurutamine, sademeveesüsteemidega ühendatud illegaalsete reoveetorustike avastamine, 

olemasolevate reoveekogumiskaevude toimimise kontroll. Sellega tagatakse põhjavee, 

pinnaveekogude ja mereranna loodusliku seisundi säilimine ning vähendatakse oluliselt 

kulutusi sademe- ja pinnasevee puhastamisele. 

5) Enne sademe- ja pinnasevee ärajuhtimissüsteemide projekteerimist ja ehitamist tuleb 

koostada kohalikest looduslikest tingimustest lähtuvad põhimõttelised lahendused, et 

minimeerida sademevee käitlemise kulusid, tagades liigniiskuse ärajuhtimise 

elurajoonidest ja keskkonnakaitsenõuete täitmise. 

6) Tuleb kasutada lahendusi sademevee vooluhulkade piiramiseks (reguleerivad mahutid, 

immutamine) 

7) Tallinna Linnavalitsuse ja vee-ettevõtjate koostöös tuleb välja töötada 

sademeveesüsteemide, sh kraavide ja ojade hooldamise teenuse osutamise lähtealused. 

8) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tunnusega sademeveekraavide hooldusega peavad 

tegelema asjaomase piirkonna vee-ettevõtjad. 

Lisaks eespool loetletud probleemidele on Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise 

kavas 2009–2020 ning Harju alamvesikonna veemajanduskavas välja toodud järgmised 

probleemid ja vajalikud arengusuunad 22 : 

1) Haabersti linnaosas on olulise üleujutusohuga alad Harku järve ümbrus, Tiskre oja 

suudmeala ja Mustoja suudmeala; 

2) võrreldes Mustoja kui loodusliku jõe veekvaliteedi näitajaid nõuetega, mis on kehtestatud 

keskkonnaministri 22. juuni 2001. a määrusega nr 33 „Veekogude kvaliteediklasside 

määramine”, võib Mustoja arvata V klassi (tugevalt reostunud jõed) kuuluvaks; 

3) lisaks Mustoja veekvaliteediprobleemidele on jõe voolusäng täis settinud, mis tõstab jõe 

sängis veepinna taset ja põhjustab Mustoja ümbruse liigniiskust. Valingvihmad 

põhjustavad Mustoja valgalal (Veskimetsas) perioodiliselt ulatuslikke üleujutusi; 

4) peaaegu kõigi näitajate osas kuulub Harku järv reostunud veega järvede hulka. Järv on 

rikastunud toitainetega, mis soodustavad mikrovetikate massilist vohamist. Põhjuseks on 

Harku järve suubuvate ojade ja suuremate kraavide tugevasti reostunud vesi. Tallinna 

Keskkonnaameti hinnangul tuleb 85% järve reostuskoormusest Harku vallast; 

5) Astangu piirkonna maa sihtotstarbe muutmisega tuleb võimalikult hästi kasutada 

pindadelt tulevat vett Harku järve suunamiseks lahtiste veejuhtmete kaudu, kuna neis 

toimib vee isepuhastumine oluliselt paremini kui torustikes; 

6) liigniiskus Veskimetsa elamupiirkonna Mustojaga piirneval alal on põhjustatud Mustoja 

voolusängi ja sellel paiknevate truupide vähesest läbilaskevõimest ning meretõusude 

mõjust. Enne nimetatud põhjuste kõrvaldamist ei ole võimalik olukorda normaliseerida. 

Ühtlasi on seni pärsitud sademe- ja reoveekanalisatsiooni rajamine piirkonda. 

Liigniiskuse probleemi lahendamine nõuab Mustoja läbilaskevõime suurendamist ja mere 

mõju kõrvaldamiseks uute rajatiste, nagu kaldakindlustuse, mereväljalasu, pumbajaama 

ja hüdrosõlme rajamist koos kaldaala täitmisega. 

Sademeveekanalisatsiooni arendamine 

Vastavalt eelmises punktis (sademeveekanalisatsiooni kitsaskohad) esitatud arengusuundadele 

nähakse üldplaneeringus ette torustike laiendamine piirkondadesse, kus on olemas hoonestus, 

ning vastavalt Tallinna linna sademevee ärajuhtimise tegevuskavale 23 on ette nähtud lahkvoolne 

sademeveekanalisatsioon. Suuremad planeeritavad torustike ehitustööd olemasolevatel 


22 

Lääne-Eesti vesikonna Harju alamvesikonna veemajanduskava, Harjumaa Keskkonnateenistus, 2007 

23 

Tallinna sademevee ärajuhtimise tegevuskava, Sweco Eesti 06002, 2006

67 

1) Kakumäe põhjapoolseim valgala – nähakse ette ligikaudu 6,6 km lahkvoolse 

kanalisatsioonitorustiku ehitus; 

2) Kakumäe tegevuspiirkonda planeeritud sademeveetorustike pikkus on 3,8 km. Kakumäe 

olemasolevate ja rajatavate elurajoonide liigveed võiks juhtida lühimat teed pidi 

loodusesse, järgides olemasolevat kuivendusvõrku. Piirkonna liigvee ärajuhtimiseks on 

koostatud hulk uuringuid, mille alusel tuleb välja arendada lõplik sademeveesüsteem. 

Arvestades asjaoluga, et valgala on hoonestatud väikeelamutega ning suurem osa 

sademeveest juhitakse ära kraavidega, ei ole sademeveepuhastit vaja rajada; 

3) Kakumäe raba valgala – torustike ehitus Tanuma tn ja Vabaõhumuuseumi tee vahelisele 

alale, ligikaudne pikkus 2,5 km; 

4) torustike ehitus sademevee ärajuhtimiseks Rannamõisa teelt, ligikaudne pikkus 2,8 km. 

Suuremate arengualade sademevee ärajuhtimiseks nähakse ette järgmised uued torustikud: 

1) Pikaliiva arengualale on vastavalt tänavate plaanile ette nähtud sademeveekanalisatsiooni 

kollektorid. Rajatav sademe- ja drenaaživeetorustik peab lisaks tänavatelt ja teistelt 

kõvakattega pindadelt kogutava sademevee ärajuhtimisele juhtima ära ka kinnistute 

liigvee. Seejuures tuleb pöörata peamine tähelepanu just kuivendusvee ärajuhtimisele. 

Kuivendusvee eesvooludeks võiks olla Harku järv ja sademevee eesvooluks Paldiski mnt 

asuv isevoolne sademeveekollektor. Kokku on ette nähtud ehitada ligikaudu 3,5 km 

torustikku ning sademevee settetiik Harku järve juhitavale sademeveele; 

2) Astangu-Mäeküla asumi arengualale nähakse ette peatorustikud vastavalt Astangu 

ehitusmääruses ette nähtud tänavate plaanile. Piirkonnas arendatakse välja kraavide ja 

torustike süsteem vastavalt Astangu piirkonna pinnase- ja sademevee ärajuhtimise 

põhiskeemile 24 . Kokku on ette nähtud ehitada ligikaudu 15 km torustikku, sh Paldiski 

maantee sademevee ärajuhtimise torustikud. Lisaks sellele tuleb ehitada või 

rekonstrueerida ligikaudu 7 km kraave. Sademevee eesvooluks on Harku järv. 

Põhikraavidest tulev liigvesi läbib enne Harku järve jõudmist loduala, mille pindala on 

2,2 ha, mis moodustab valgala pindalast 0,45%. Loduala moodustumiseks tuleb järve 

kaldale rajada kuni ühe meetri kõrgune pinnasest tõkketamm, mille kirdenurka rajatakse 

kivipuistest ülevoolupais. Paisu juurde tuleb rajada tühjenduslask, mille abil on võimalik 

lodult veetaset alandada ning seal hooldustöid läbi viia. Piirkonnast tulev liigvesi 

suunatakse lodule edelanurgast, sellega püütakse vältida seisva vee tsoonide teket lodul. 

Vältimaks veejuhtmetes väiksema languga aladel sette ladestumist, tuleb Järveotsa ojale 

rajada settebassein mõõtmetega 60 x 15 meetrit. 

Tuleb suurendada valgala Mustamäe astangu all olevate allikaliste aladega, seda vett kogub ja 

kasutab Nõmme Spordikeskuse ujula. Ujulast läbi voolav vesi juhitakse praegu kanalisatsiooni, 

kuid on võimalik suunata see kraavi ja sealt Järveotsa oja kaudu Harku järve. Kraavile on ette 

nähtud settebassein. 

Ainus viis Harku järve veekvaliteeti parandada on juhtida kraavide kaudu järve puhtamat 

sademevett ning puhastada olemasolevatest sademeveesüsteemidest järve juhitav sademevesi 

juba valgalal. Üks võimalus juhtida järve puhtamat sademevett on Järveotsa oja (valgalaga 

4,91 km 2 ) vee juhtimine Harku järve. See aga eeldaks Järveotsa oja valgalal olevatele ja sinna 

rajatavatele veejuhtmetele rangete kriteeriumite kehtestamist. Need kriteeriumid on toodud 

Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi töös „Astangu piirkonna pinna- ja sademevee ärajuhtimise 

põhiskeem“ 25 . 

Tallinna Keskkonnaameti hinnangul tuleb 85% järve reostuskoormusest Harku vallast. Harku 

valla üldplaneeringusse on Tallinna Keskkonnaameti ettepanekul lisatud nõue puhastada Harku 

valla sademeveed enne nende juhtimist Harku järve. 

24 

Astangu piirkonna pinnase- ja sademevee ärajuhtimise põhiskeem, Maa ja Vesi AS, 2004 

25 

Astangu piirkonna pinnase- ja sademevee ärajuhtimise põhiskeem, Maa ja Vesi AS, 2004

68 

Vastavalt eelmises punktis (sademeveekanalisatsiooni kitsaskohad) esitatud arengusuundadele 

nähakse üldplaneeringus ette Mustoja suudmeala rekonstrueerimine: 

1) kuigi Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas 2009–2020 

investeeringuprojekt E17 „Sademeveepuhastite rajamine“ puhastite rajamiseks otseseid 

juhiseid ei anna – „Sademeveepuhastite rajamise vajadus täpsustatakse peale 

Keskkonnaministeeriumi poolt sademevee kontrollnõuete väljatöötamist, mis on ühtlasi 

aluseks sademeveepuhastitele esitatavate puhastusefektide määramisel ja millest lähtuvalt 

saab alustada projekteerimist“ –, nähakse üldplaneeringus ette vajalik maa-ala 

sademeveepuhasti/settebasseini planeerimiseks 26 . Settebasseini täpne paiknemine 

selgitatakse projekteerimise staadiumis; 

2) Tallinna linna sademevee ärajuhtimise tegevuskavas on ette nähtud mitme ühisvoolse 

valgala ehitamine lahkvoolseks 27 . Selle valdkonna põhiprojektiks on Seevaldi kollektori 

valgala ja Pelguranna valgalade lahkvoolseks muutmine ja sademevee juhtimine otse 

Kopli lahte. Selleks on kaks võimalust. Seoses Stroomi supelranna pikendamisega 

Mustoja suunas tuleb sademevee merre juhtimiseks rajada pumbajaam ja merelask 

pikkusega vähemalt 500 m, et täita Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrusega nr 

269 kehtestatud sademevee veekogusse juhtimise nõudeid. Alternatiivina tuleb 

analüüsida ka võimalust juhtida Seevaldi kollektori sademevesi torustikuga planeeritava 

pumbajaama juurest Mustoja suudmeni või Mustoja settebasseini ja sealt koos Mustoja 

sademeveega merre. 

Liigniiskete alade üleujutuse probleemi lahendamiseks nähakse üldplaneeringus ette järgmised 

rajatised koos vajalike maa-aladega: 

1) maa-ala perspektiivse Mustoja ja Veskimetsa sademeveekraavi hüdrosõlme ehitamiseks, 

mis takistaksid merevee tõusust tingitud üleujutuse jõudmist elamupiirkonnani. 

Hüdrosõlmede täpne paiknemine määratakse kindlaks projekteerimise staadiumis, 

üldplaneeringus on ette nähtud maa-ala Paldiski mnt teetammi vahetus läheduses. 

Asukohad on esitatud kaardil 13; 

2) maa-alad perspektiivsete tammide ning ülepumplate ehitamiseks Tiskre oja ja sinna 

suubuvate peakraavide vahele Kakumäe ja Vismeistri asumites. Asukohad on esitatud 

kaardil 13. 

Lahendused sademevee nõuetekohase puhtuse tagamiseks 28 : 

1) Tallinna sademevee puhtuse tagamiseks on kõige sobivamad lokaalsed meetmed – 

reostunud aladelt kogutava sademevee lokaalne puhastus enne sademevee juhtimist 

sademeveekanalisatsiooni või -kraavi; 

2) kinnistutelt ja planeeringualadelt tuleva sademevee vooluhulkade piiramiseks tuleb nõuda 

kohalikku immutamist või kogumist ja kui vaja, siis ka vooluhulga ühtlustamist; 

3) tasandusrajatistena toimivate kraavide süsteemide säilitamine. Kraavide eesmärk on 

pikendada sademevee kokkuvooluaegasid ja vähendada sellega sademeveekollektorite 

läbimõõte. Ühtlasi töötavad tasandusrajatised ka settebasseinidena ja ühtlustavad 

sademevee kontsentratsioone. Säilitatavad kraavid on esitatud kaardil 13; 

4) teistest linnaosadest Haabersti sademeveesüsteemi juhitud sademevesi peab olema 

puhastatud asjaomase linnaosa territooriumil. 


kaardil 13. Üldplaneeringu kaardil on näidatud arengualasisesed reoveetorustikud seal, kus 

detailplaneering oli olemas. Arengualal, kus üldplaneeringu tehnovõrkude osa koostamise ajal 

detailplaneeringut algatatud või koostatud ei olnud, on tehnovõrkude skeemil näidatud arenguala 

26 

Kopli lahe kaldaosa kasutuselevõtt Mustoja äärses piirkonnas, Gotta Port Services OÜ, 2008 

27 

Tallinna sademevee ärajuhtimise tegevuskava, Sweco Eesti 06002, 2006 

28 

Tallinna sademevee ärajuhtimise tegevuskava, Sweco Eesti 06002, 2006

69 

võimalikud liitumispunktid tehnovõrkudega. Arengualade kvartalisisesed jaotustorustikud tuleb 

planeerida ala detailplaneeringus. 



-kanalisatsiooni arendamise kavas 2009–2020“. 

12.2. Elektrivarustus 


Haabersti linnaosa varustatakse elektriga järgmistest toitealajaamadest: 

„Kadaka“ 110/10 kV; 

„Veskimetsa“ 110/35/10/6 kV. 

Haabersti linnaosa territooriumil kulgevad kõrgepingeliinidest Eesti-Soome merekaabel, 

Veskimetsa-Harku/Kadaka kaheahelaline 110 kV õhuliin (L004/L011/L012), Veskimetsa- 

Harku/Kiisa kaheahelaline õhuliin (L002/L001), 110 kV kaheahelaline õhuliin Veskimetsa- 

Kopli-Paljassaare-Volta-Veskimetsa (L161, L009, L010, L160) ja Kadaka-Kivimäe 110 kV 

kaabelliinid (L8012 ja L004K). 

Haabersti linnaosa keskpinge jaotusvõrk töötab pingel 6–0 kV ja on valdavalt välja ehitatud 

kaabelliinidena, kuid väikese osa sellest moodustavad ka õhuliinid. 

Olemasolevate trafoalajaamade keskpinge toide on lahendatud otsetoitena piirkonna 

alajaamadest või keskpinge jaotusalajaamade baasil. 

Madalpinge jaotusvõrk töötab pingel 230/400 V. 

Piirkonnas tegutseb elektrienergia edasimüüjana OÜ Merirahu Võrgud. 

Konkreetse krundi või ala elektrienergiaga varustamiseks tuleb taotleda tehnilisi tingimusi 

võrguvaldajailt. 

Elektrivarustuse arendamine 

Vastavalt 110 kV elektrivõrgu arengukavale on planeeritud järgmised perspektiivsed 110 kV 

alajaamad ja kaabelliinid: 

Tiskre 110/10 kV alajaam; 

Tiskre-Tabasalu ja Tiskre-Veskimetsa 110 kV kaabelliinid; 

Kadaka 110/10 kV alajaama kaabelliinid. 

Haabersti linnaosas on planeeritud vastavalt OÜ Jaotusvõrk andmetele keskpingetrasse ja 

alajaamasid, lisaks on arvestatud suuremate detailplaneeringutega plaanidel märgitud 

perspektiivsetel arengualadel. 

Põhilised planeeritavad keskpinge trassikoridorid vastavalt OÜ Jaotusvõrk tingimustele on: 

Kadaka 110/10 kV alajaam (Kadaka tee 88b) – piki Astangu tn kuni maa-alani Paldiski mnt - 

Sõudebaasi tee ristmiku piirkonnas; 

Kadaka 110/10 kV alajaam piki Järveotsa teed, Paldiski mnt kuni maa-alani Paldiski mnt – 

Sõudebaasi tee ristmiku piirkonnas; 

Kadaka 110/10 kV alajaam Kadaka tee ja Tähetorni tänava suunal; 

Paldiski mnt – Sõudebaasi tee ristmikult piki Paldiski mnt kuni maa-alani Ehitajate tee – 

Õismäe tee Paldiski mnt ristmiku piirkonnas; 

Veskimetsa 110/35/10/6 kV alajaam (Kadaka tee 42e) – alajaam 542 (Rannamõisa tee 4); 

Tiskre 10 kV jaotusalajaam (Rannamõisa tee – Vana Rannamõisa tee ristmik) – alajaam 288 

(Suurevälja tee / Loomuse tee) kahel trassil; 

alajaam 288 – Kakumäe sadam; 

alajaam 4438 (Kammelja 2e) – alajaam 5210 (Havi 7a); 

alajaam 5423 (Vabaõhumuuseumi tee 22d) – alajaam 5060 (Vabaõhumuuseumi tee 26); 

Tiskre 10 kV jaotusalajaam – alajaam 542 läbi arengualade kolmele kaabelliinile.

70 

Vastavalt Eesti Energia OÜ Jaotusvõrk lähteülesandele on planeeritud uutele 6 kV 

jaotusalajaamadele ligikaudsed asukohad Lääne-Tallinna Keskhaigla territooriumile Paldiski mnt 

ääres, Hipodroomi territooriumile Paldiski mnt ääres ja Järve tn 4, 6 ja 8 territooriumile. Uutele 

10 kV jaotusalajaamadele on planeeritud asukohad Paldiski mnt – Sõudebaasi tee ristmiku 

piirkonda. Planeeritud alajaamade täpsed asukohad ja kinnistud määratakse edasiste 

planeerimisetappide käigus. 

Planeeritava Tiskre 110/10 kV alajaama asukoht on tinglik, täpne asukoht ja kinnistu määratakse 

edasiste planeerimisetappide käigus. 

Paldiski mnt äärse kaablikoridori planeerimisel on aluseks võetud AS K-Projekt koostatud 

Paldiski mnt rekonstrueerimise projekt, töö nr 02201GE. 

Uute kõrge- ja madalpingealajaamade asukohtade planeerimisel arvestatakse suuremaid tarbijaid 

ja koormuskeskuste asukohti. Kaabelliinide planeerimisel arvestatakse ühe meetri laiuse 

kaitsevööndiga. Alajaamade kaitsevööndi laius on 2 m. 

Perspektiivis tuleb olemasolevad 110 kV õhuliinide ümber tõsta kaabelliinideks. 

Arengualade magistraalkaablid on näidatud kaardil 14. Üldplaneeringu kaardil on näidatud 

arengualasisesed kaablid seal, kus detailplaneering on olemas. Arengualal, kus üldplaneeringu 

tehnovõrkude osa koostamise ajal detailplaneeringut algatatud või koostatud ei olnud, on 

tehnovõrkude skeemil näidatud arenguala võimalikud liitumispunktid tehnovõrkudega. 

Arengualade kvartalisisesed kaablid tuleb planeerida ala detailplaneeringus. 

12.3. Gaasivarustus 


Haabersti linnaosas on viis gaasivarustuspiirkonda. Igas piirkonnas on oma gaasiteenuse 

pakkuja. 

ASi Eesti Gaas tegevuspiirkond 

Välja on ehitatud 4 bar rõhuga B-kategooria magistraaltorustik kahe ühenduspunktiga Mustamäe 

linnaosast ja ühe ühendusega Kristiine linnaosast. A-kategooria torustikke linnaosas ei ole. Kõik 

teised maagaasiteenuse pakkujad saavad gaasi läbi ASi Eesti Gaas B-kategooria torustike. 

Tehnovõrkude Ehituse OÜ tegevuspiirkond 

Piirkond hõlmab Kakumäe poolsaare Tiskre oja ja Kopli lahe vahelise ala – Kakumäe, 

Vismeistri ning osaliselt ka Pikaliiva ja Õismäe asumi. Ühendussõlm ASi Eesti Gaas 

B-kategooria torustikuga paikneb Rannamõisa tee ja Printsu tee ristmiku läheduses. 

Piki Kakumäe asumit on välja ehitatud B-kategooria torustikud. A-kategooria torustikud on 

ühendatud B-kategooria torustikega läbi gaasireguleerjaamade. 

Gaasienergia AS tegevuspiirkond 

Piirkond hõlmab Haabersti linnaosa Tiskre asumi. Ühendussõlm ASi Eesti Gaas B-kategooria 

torustikuga paikneb Rannamõisa teel Tiskre peakraavi lähedal. Taludevahe tänavale on välja 

ehitatud B-kategooria torustik. A-kategooria torustikud on ühendatud B-kategooria torustikega 

läbi gaasireguleerjaamade. 

Energate OÜ tegevuspiirkond 

Piirkond hõlmab Haabersti linnaosa Pikaliiva, Astangu ja Mäeküla asumi. Valmis on ehitatud 

torustikud Pikaliiva asumis lõuna pool Rannamõisa teed rajatud hoonestusele. Ühendussõlm ASi 

Eesti Gaas B-kategooria torustikuga paikneb Rannamõisa tee ja Pikaliiva tänava ristmiku 

lähedal. Samas paikneb ka gaasireguleerjaam. Asumis on välja ehitatud A-kategooria torustikud. 

Esmar Ehitus ASi tegevuspiirkond 

Piirkond paikneb Mustjõe asumis. Torustikud on välja ehitatud osale tänavatele väikeelamute 

piirkonnas. Piirkonda on ehitatud nii A- kui ka B-kategooria torusid. Gaasimõõtejaam ja

71 

-reguleerjaam paiknevad Laki tänaval. 

Gaasivarustuse arendamine 

Haabersti linnaosas on perspektiivis ette nähtud mitu olulist arendustööd. 

Olemasolevate, Tallinna kaugküttepiirkonnast välja jäävate elamupiirkondade gaasiga 

varustamiseks on ette nähtud ehitada uued torustikud järgmiselt: 

Kakumäe asumi A-kategooria torustike ehitamine seni gaasiga varustamata piirkondadesse; 

Tiskre asumi A-kategooria torustike ehitamine seni gaasiga varustamata piirkondadesse; 

 

 

Õismäe asumi B- kategooria torustike ehitamine seni gaasiga varustamata piirkondadesse; 

torustike ehitamine Mustjõe asumi seni gaasiga varustamata tänavatele (ASi Esmar Ehitus 

piirkond). Rõika, Köömne ja Mureli tänava varustamiseks ehitatakse B-kategooria torustik 

Piibelehe tänavalt ning paigaldatakse reguleerjaam Köömne tänavale. 

Gaasivarustussüsteemi töökindluse parandamiseks nähakse ette järgmised uued gaasitorustikud: 

B-kategooria torustike ringistus Paldiski mnt ja Järvekalda tee ristmiku lähedusest läbi Harku 

valla Rannamõisa tee olemasoleva torustikuni. Planeeritav toru parandaks Tiskre, Kakumäe 

ja Pikaliiva piirkonna gaasivarustuse töökindlust; 

 

 

 

B-kategooria magistraali ringistus piki Ehitajate teed kuni Paldiski maanteeni; 

Tiskre asumi B-kategooria perspektiivse gaasitorustiku ehitus piki Rannamõisa teed 

Kakumäele, Pikaliiva tänavani, ühenduse ehitus Kakumäe gaasivõrguga Räime tänaval ning 

uue torustiku ehitus piki Rannamõisa teed ASi Eesti Gaas olemasoleva B-kategooria toruni 

Printsu tee lähedal; 

B-kategooria torustiku ringistuse väljaehitamine Kadaka tee magistraalist kuni Haabersti 

ringini. 

Suuremate arengualade gaasiga varustamiseks nähakse ette järgmised uued torustikud: 

Pikaliiva arengualale vastavalt tänavate plaanile ette nähtud B-kategooria torustikud on 

võimalik ühendada Rannamõisa tee olemasoleva magistraalse gaasitorustikuga; 

Astangu-Mäeküla asumi arengualale nähakse ette B-kategooria magistraaltorustikud 

vastavalt Astangu ehitusmääruses ette nähtud tänavate plaanile. Piirkonna torustikud 

ühendatakse olemasoleva torustikuga Järvekalda tee ja Paldiski mnt ristumise lähedal ning 

piki Kadaka teed Kadaka tee B-kategooria magistraaltorustikuga. Paralleelselt Paldiski 

maanteega ehitatakse välja B-kategooria torustik Harku valla Tallinna linna lähedaste 

asumite gaasiga varustamiseks. 

Arengualade magistraaltorustikud on näidatud üldplaneeringu kaardil 15. Kaardil on näidatud 

arengualasisesed gaasitorustikud seal, kus detailplaneering on olemas. Arengualal, kus 

üldplaneeringu tehnovõrkude osa koostamise ajal detailplaneeringut algatatud või koostatud ei 

olnud, on tehnovõrkude skeemil näidatud arenguala võimalikud liitumispunktid tehnovõrkudega. 

Arengualade kvartalisisesed jaotustorustikud tuleb planeerida ala detailplaneeringus. 

12.4. Tänavavalgustus 

2006. aastal Tallinna Linnavolikogu vastu võetud tänavavalgustuse arengukava „Tallinna linna 

välisvalgustuse suunad aastateks 2006–2015“ põhineb neljal aspektil: 

praeguseks amortiseerunud seadmete asendamine; 

vaadeldaval perioodil amortiseeruvate seadmete asendamine; 

tänavavalgustuse rajamine seni valgustamata tänavatele ja aladele; 

valgustuse parandamine, et paraneks elanikkonna turvalisus ja heaolu, sõidukite 

liiklusohutus, turistide rahulolu pimedal ajal jms. 

Koos uue tänava valmimisega ehitatakse ka tänavavalgustus. Samas on ette nähtud seni 

valgustamata tänavate, parkide ja väljakute valgustamine. 

2006. aasta andmete järgi oli Haabersti linnaosas valgustamata tänavalõike kogupikkuses 

1,7 km.

72 

See number ei sisalda eravalduses teid ja tänavaid, mille valgustamine on takerdunud 

kinnisvaraarendajate probleemidesse. 

Paljasjuhtme õhuliinid on ette nähtud asendada rippkeerdkaabliga või maakaablivõrguga. 

Raudbetoonpostid on kavas asendada metallpostidega. 

Õhuliinid on ette nähtud asendada maakaablivõrguga ning raudbetoonpostid metallpostidega. 

Erandjuhtudel on lubatud kasutada ka rippkeerdkaablit puitpostidel. 






12.5. Soojusvarustus 


Haabersti linnaosas hõlmab Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määrusega nr 19 kehtestatud 

Tallinna kaugküttepiirkond Väike-Õismäe asumit, vähesel määral ka Veskimetsa, Astangu ja 

Mustjõe asumit. Eraldi piirkonnana on määratletud Merirahu elurajoon. 

Soojusenergia allikaks on Mustamäe linnaosas paiknev Mustamäe katlamaja, mis töötab 

maagaasil. Ühendus Väike-Õismäe asumiga on kahe magistraalse soojatorustiku kaudu. 

Soojusvarustuse arendamine 

Perspektiivis on planeeritud korruselamud rajada Pikaliiva asumisse, Mäeküla-Astangu 

piirkonda ning Mustjõe asumisse. Otstarbekas oleks kaugküttepiirkonda laiendada ka nimetatud 

piirkondadesse. 

AS Tallinna Küte analüüsis suuremate arengualade võimalikke ühenduspunkte 

planeeringualadega. Analüüsi tulemus on esitatud alljärgnevas tabelis ning kaardil 17.

73 

Tabel 5. Soojusvarustuse perspektiivsed liitumispunktid arengualadega 

Detailplaneering 

(arenguala) 

Võimalik liitumispunkt 

kaugküttetorustikuga 

Kommentaar Kas arenguala 

kuulub Tallinna 

kaugküttepiirkonda 

? 

kW/m MW 

DP018560 M11K TT 29 jah 10,9 3,25 

DP018200 MÕ10-6 TT jah 22,5 2,3 

DP009290 MÕ10-3_MÕ10-3-1 TT jah 16,0 1,3 

DP017310 MO15-12_MO15-14 eitav vastus ei 69,3 20,8 

DP030330 MO15-12_MO15-14 teh. võimalik ei 

DP021960 MO10A-7-2A_MÕ10A- TT ei 36,0 3,9 

7-4A 

DP031570 MO3-4_MO3-5 teh. võimalik ei 30,0 3,6 

DP008870 MO3-4_MO3-5 teh. võimalik ei 

DP006610 MÕ14K teh. võimalik ei 1,750 3,9 


DP006330 MÕ14K teh. võimalik ei 




DP022590 M11K ebareaalne ei 0,49 2,5 

DP022240 M11K ebareaalne ei 

DP010520 M11K ebareaalne ei 

DP031490 M11K ebareaalne ei 0,000 

2 

Rannamõisa M11K ebareaalne ei 0,27 1 

DP014620 M11K eitav vastus ei 1,32 4,9 

DP002650 M11K ebareaalne ei 0,47 1,6 

DP014460 MÕ14K eitav vastus ei 1,5 3,25 

DP031970 MO3-5 eitav vastus ei 3,9 7,8 

DP000610 MO3-5 teh. võimalik ei 20,8 41,6 

DP005660 MO3-5 teh. võimalik ei 







DP015730 MO3-5 teh. võimalik Ei 

Arengualade magistraaltorustikud on näidatud üldplaneeringu kaardil 17. Kaardil on näidatud 

arengualasisesed kaugküttetorustikud seal, kus detailplaneering on olemas. Arengualal, kus 

üldplaneeringu tehnovõrkude osa koostamise ajal detailplaneeringut algatatud või koostatud ei 

olnud, on tehnovõrkude skeemil näidatud arenguala võimalikud liitumispunktid tehnovõrkudega, 

sh Tabelis 5 esitatud liitumispunkti numbrid. Arengualade kvartalisisesed jaotustorustikud tuleb 

planeerida ala detailplaneeringus. 

Kaugküttevõrkude paigalduskaugus olemasolevatest ja planeeritud hoonetest, puudest, 

tehnovõrkudest ning teistest rajatistest näha ette vastavalt standardile EVS 843:2003 

„Linnatänavad” ja Vabariigi Valitsuse 2. juuli 2002. a määrusele nr 213 „Surveseadme 

kaitsevööndi ulatus”. 

1 

29 

Tehnilised tingimused liitumiseks väljastatud

74 

12.6. Sidevarustus 

Haabersti linnaosa territoorium on Elion Ettevõtted ASi telefonijaamade võimsustega rahuldavalt 

kaetud ning telefonijaamad on digitaliseeritud. Telefoniseerimise probleem on rahuldatud, 

samuti on andmesideühenduste tehnilised võimalused head. Kuna linnaosa sidevõrk on 

rekonstrueeritud, ei ole Elion Ettevõtted ASil lähiajal plaanis mahukamaid investeeringuid. 

Kaabeltelevisioonivõrk on rajatud korruselamute piirkonda ning ka selle kaudu pakutakse 

andmesideteenust. Linnaosas on leviala kõigil mobiilsideoperaatoritel ning tugijaamade 

võrgustik on välja ehitatud. Käesolevas töös on perspektiivsed sidevõrgud kaardile kantud 

algatatud ja kehtestatud detailplaneeringute järgi. Piirkonnas paikneb vähesel määral ka teistele 

sideteenusepakkujatele kuuluvaid sidekanalisatsiooni lõike. 

Haabersti linnaosa territooriumil kulgevad Linxtelecom Estonia OÜ ja Elisa Eesti AS 

kiudoptilised kaablid. 

Teenuse äriline iseloom ja sidetehnoloogia kiire areng ei võimalda sidevarustuse arengut pikaks 

ajaks ennustada, kuid hea varustatus sideteenustega on jätkuvalt Haabersti linnaosa eluja 

ettevõtluskeskkonna üks tugevusi ja arengueeldusi. 






12.7. Jäätmekäitlus 

Tallinna Linnavolikogu 8. veebruari 2007 otsusega nr 31 on vastu võetud Tallinna jäätmekava 

aastateks 2006–2011. Jäätmekava ülesanne on jäätmehoolduse kavandamine, jäätmehoolduse 

eesmärkide püstitamine ning tegevussuundade seadmine. Lisaks jäätmekavale on Tallinna 

Linnavolikogu 30. oktoobri 2008 määrusega nr 36 kehtestatud Tallinna jäätmehoolduseeskiri, 

mille eesmärk on säilitada Tallinnas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete 

koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist. 

Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 7 järgi tuleb elamumaa sihtotstarbega kinnistutel 

taaskasutatavaid jäätmeid koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse – paberit ja pappi juhul, kui 

kinnistul on vähemalt viis korterit, ning kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid juhul, kui 

kinnistul on vähemalt kümme korterit. 

Üldplaneeringu üldistusaste ei võimalda üksikasjalikumalt käsitleda jäätmemahutite ja -hoonete 

asukohti mikrorajoonides ja asumites. Jäätmehoonete paigutamise vajadus tuleb selgitada välja 

Tallinna Keskkonnaameti, linnaosa valitsuse, korteriühistute ja jäätmekäitlusettevõtete koostöös 

vastavalt Tallinna jäätmekavale ja jäätmehoolduseeskirjale. Korterelamutega aladel, kus 

elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada 

väljapoole oma kinnistut linnaosa valitsuse loal ja tingimustel. Järgnevalt on toodud võimalikud 

märkused ja soovitused jäätmehoonete paigaldamiseks: 

jäätmehoone peab asuma vähemalt 8 m kaugusel rõdudest ja akendest; 

jäätmehoone võib asuda ka elumaja taga; 

jäätmehoone peab asuma elanike käigutee ääres; 

jäätmehoone asukoht on soovitatav valida selline, mis võimaldab jäätmeveokil selle 

juurde pääseda ilma tagurdamiseta; 

jäätmehooneesist ruumi sõiduteel ei tohi sulgeda parkivate autodega; 

 

 

jäätmehoone peab paiknema võimalikult kaugel laste mänguväljakutest; 

arvestades elamutevahelise ruumi avalikku kasutamist, ei tohi jäätmemahutid ja -hooned 

sulgeda kergliiklusteid, tõkestada nendel liikumist ega paikneda olulistel vaatesuundadel.

75 

Eri elamupiirkondades võib tekkiv jäätmekogus suuresti erineda. Näiteks korterelamute jäätmeid 

iseloomustab suurem kompostitava materjali sisaldus. Uuselamupiirkondades on tekkiv jäätmete 

kogus üldjuhul suurem kui mujal, sest sealsetel elanikel on suurem sissetulek ning teistsugused 

tarbimisharjumused. 

Jäätmekoguste vähendamise esmaseid võtteid on toodete pikaealisuse tagamine ja jäätmete 

korduv- ja taaskasutus. Olmest tekkiv jäätmekogus on proportsioonis elatustaseme kasvuga ja on 

vähetõenäoline, et jäätmete kogus edaspidi väheneks. Pigem on lähiaastatel oodata 

jäätmekoguste kasvu. 

Eesti keskkonnastrateegias on esitatud jäätmekäitluse korrastamise praktiliste lahenduste 

pingerida. Selle järgi on prügilasse ladestatavate jäätmekoguste vähendamise viisid järgmised: 

jäätmetekke vältimine; 

tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; 

jäätmete taaskasutamise laiendamine: 

o otseses ringluses (korduvkasutamine), 

o materjaliringluses, 

o bioloogilistes protsessides (kompostimine), 

o energiakasutuses (jäätmete põletamine energia tootmiseks); 

keskkonnanõuetekohase jäätmetöötlus; 

jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine. 

Seetõttu püütakse Tallinna jäätmemajanduse korralduses vähendada prügilasse kõrvaldamisele 

suunatavaid jäätmekoguseid ning suunata maksimaalselt suur hulk jäätmeid taaskasutusse. 

Prügilasse ladestatavad jäätmekogused saavad hakata vähenema vaid siis, kui taaskasutusse 

suudetakse võtta rohkem jäätmeid ning parandada jäätmete sortimise taset. Alates 1. jaanuarist 

2008 ei või prügilad sortimata jäätmeid vastu võtta. Jäätmete sortimisena käsitletakse ka jäätmete 

tekkekohas liigiti kogumist, mis on parim võimalus jäätmete taaskasutamiseks. Maksimaalse 

jäätmete kohtsorteerimise ning liigiti kogumise on prioriteediks seadnud ka Euroopa Liit, mis on 

oluline eelkõige säästvast arengust lähtuvalt, suurendades kvaliteetsemat jäätmete 

taaskasutamist. 

Üldplaneeringu vastuvõtmise ajal asuvad jäätmeseaduse § 19 kohased jäätmekäitluskohad 

Haabersti linnaosas järgnevatel aadressidel: 

Haabersti linnaosa pakendikogumiskohad 30 : 

Õismäe tee 105 – sega- ja paberpakend; 

Õismäe tee 88a – sega- ja paberpakend; 

Taludevahe/Vahepere (Tiskre) – sega- ja paberpakend; 

Õismäe tee 46 (Kullerkupu kauplus) – segapakend; 

Kakumäe, Landi peatus – sega- ja paberpakend; 

Astangu tänav 42 – sega- ja paberpakend; 

Haabersti K-Rautakesko – sega- ja paberpakend; 

Külma tänav 1 – segapakend; 

Ehitajate tee 107, Nurmenuku – segapakend ja paber; 

Ehitajate tee 127 – klaas; 

Õismäe tee 9 – klaas; 

Õismäe tee 17 – klaas; 

Astangu tänav 52 – klaas; 

Paldiski maantee 107 – klaas; 

Paldiski maantee 155 – klaas; 

Järveotsa tee 1 – klaas; 

Järveotsa tee 35 – klaas; 

30 

http://www.tallinn.ee/est/taara

76 

Taludevahe–Hansu ristmik – klaas; 

Jõeküla teel Sumba tänav 1 – klaas; 

Silgu–Räime ristmik – klaas; 

Kakumäe tee – Rannamõisa tee – klaas; 

Pikaliiva Oja tänav 15c – klaas; 

Tanuma tänav 74 – klaas. 

Haabersti linnaosas asuvad ohtlike jäätmete kogumispunktid 31 Õismäe tee 105, Kakumäe tee 1 ja 

Õismäe tee 155. 

Patareisid saab ära anda järgmistes kogumiskohtades 32 : 

Ehitajate tee 107 (Nurmenuku Rimi); 

Haabersti tänav 1 (Haabersti HyperRimi); 

Järveotsa tee 31 (Tallinna Järveotsa Gümnaasium); 

Kakumäe tee 42 (Kakumäe tee bussipeatus); 

Paldiski maantee 83 (Tallinna Mustjõe Gümnaasium); 

Paldiski maantee 102 (Rocca al Mare Kaubanduskeskus); 

Õismäe tee 28 (Tallinna Õismäe Vene Lütseum); 

Õismäe tee 46 (Maxima kauplus); 



Õismäe tee 107a (Järveotsa Säästumarket); 

Õismäe tee 130 (Õismäe Humanitaargümnaasium); 

Õismäe tee 132 (Haabersti Vene Gümnaasium); 

Vabaõhumuuseumi tee 8 (Rocca al Mare kool). 

Kasutatud riideid võetakse Haabersti linnaosas vastu 33 Õismäe tee 107 (Humana kaupluses). 

Haabersti linnaosas paiknevad lemmikloomade ekskremendikastid järgmistes asukohtades 34 : 

Vabaõhumuuseumi tee ja Mõisa tänava ristmikul kõnnitee kõrval; 

Õismäe tee ja Õismäe tee 150 kinnistu vahelisel rohealal kõnnitee kõrval; 





Ehitajate tee äärse kõnnitee kõrval kinnistu Ehitajate tee 125 vastas; 

Järveotsa tee ja Astangu tänava ristmikul kõnnitee kõrval; 

Järveotsa tee ja kinnistu Järveotsa tee 7 vahelisel rohealal kõnnitee kõrval; 

Järveotsa tee ja Paldiski maantee ristmikul kõnnitee kõrval. 

Haabersti linnaosas ei ole jäätmejaama, mis koguks nii taaskasutatavaid kui ka ohtlikke jäätmeid. 

Jäätmejaamade eesmärk on suurendada jäätmete taaskasutamist nii kodumajapidamistes kui ka 

väikeettevõtetes. 

Jäätmejaamas kogutavad jäätmed on järgmised: 

paberi-, papi-, klaasi-, metalli- ja plastijäätmed; 

pakendijäätmed (eri materjalist pakendid); 

ehitus- ja lammutusjäätmed; 

elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed; 

vanad rehvid; 

31 

http://www.tallinn.ee/Ohtlike-jaatmete-vastuvotupunktid 

32 

http://www.tallinn.ee/Ohtlike-jaatmete-vastuvotupunktid 

33 

http://www.tallinn.ee/est/Kasutatud-riided-2 

34 

http://www.tallinn.ee/est/otsing?sona=11400

77 

 

 

 

oksad jm pargijäätmed; 

ohtlikud jäätmed (kodumajapidamistest õlijäätmed, päevavalguslambid, patareid, akud 

jm); 

suuremõõtmelised jäätmed, sh vana mööbel. 

Lähiaastatel on kavandatud rajada jäätmejaam Mustjõe-Veskimetsa ristmiku piirkonda. Uute 

jaamade valmimiseni avati 2007. aasta suvel ajutised jäätmejaamad. Need on paigutatud 

jäätmekäitleja territooriumile ja töötavad kuni põhijaama valmimiseni. 

Jäätmejaamade arendamine aitab täita jäätmete liigiti kogumiseks seatud eesmärke ning 

võimaldab elanikel jäätmeid mugavamalt üle anda. Samas ei lahenda üks kogu linnaosa peale 

rajatud jäätmejaam prügi sorteerimise ning liigiti kogumise probleeme. Jäätmejaam toimib 

ilmselt eelkõige suuremõõtmeliste ja harva esinevate jäätmete (nt ehitus- ja lammutusjäätmed, 

elektroonikaseadmed) kogumiskohana, igapäevaste jäätmete (paber, pakendid jne) eraldi 

kogumiseks on soovitatav paigaldada asjaomased konteinerid võimalikult tihedalt ja ühtlaselt 

kogu linnaosa piires. Prügilasse ladestatavate jäätmete hulga vähenemine mõjub positiivselt nii 

majanduslikus mõttes (eelkõige jäätmekäitluskulude, sh äraveokulude vähenemine) kui ka 

looduskeskkonnale (jäätmete taaskasutamine vähendab taastumatute ressursside kasutamist). 

13. Piirangud maakasutusele 

Selles peatükis on määratud kaitsealuste objektide asukohad koos nende kaitsevöönditega, 

perspektiivsete puurkaevude asukohad ning seadustest tulenevad piirangud maakasutusele ja 

ehitustegevusele. 

13.1. Kinnismälestised 

Vastavalt muinsuskaitseseaduse (RT I 2002, 27, 153) §-le 35 võib mälestist ja muinsuskaitsealal 

paiknevat ehitist konserveerida ja restaureerida ainult muinsuskaitse eritingimusi järgiva projekti 

alusel ja erialaspetsialisti muinsuskaitselise järelevalve all. 

Muinsuskaitseameti ning Tallinna Linnavalitsuse loata (§ 24) on kinnismälestisel ja 

muinsuskaitsealal keelatud ka: 

ajalooliselt väljakujunenud tänavatevõrgu ja kruntide (kinnistute) piiride muutmine; 

krundi või kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine; 

haljastus-, raie- ja kaevetööd, maaharimine ja õue ümberkujundamine; 

teede, trasside ja võrkude rajamine ning remontimine; 

ehitamine, sealhulgas ehitise laiendamine juurde-, peale- või allaehitamise teel, ning 

lammutamine; 

rekonstrueerimine ja restaureerimine; 

ehitisele seda kahjustavate või selle ilmet muutvate objektide paigaldamine. 

Kinnismälestise kaitseks kehtestatakse 50 m laiune kaitsevöönd mälestise väliskontuurist või 

piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. 

Muinsuskaitseameti loata (§ 25) on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud: 

maaharimine, ehitiste püstitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine ning muud mullaja 

ehitustööd; 

puude ja põõsaste istutamine, mahavõtmine ja juurimine. 

Haabersti linnaosa üldplaneeringuga tehakse Hälli tn 5 hoonete (tegemist on 1937. aastal kirjanik 

August Mälgule kingitud Lagle taluga, kuhu hooviansambliga elamukompleksi projekteeris 

tuntud arhitekt Erika Nõva) kaitse alla võtmise ettepanek. 

Kõik Tallinna loomaaia territooriumi vahetut lähiala puudutavad ehitusprojektid ja 

detailplaneeringud tuleb kooskõlastada Tallinna loomaaiaga ja kultuuriväärtuste ametiga. 

Loomaaed on üleriigilise tähtsusega erinõuetega kultuuriobjekt ja teadusasutus, mille olemasolu 

ja vajadustega tuleb ruumilisel planeerimisel arvestada.

78 

Kultuurimälestised (kinnismälestised) on kaardile (vt kaarti 3) kantud kultuurimälestiste riikliku 

registri alusel. 

Tabel 6. Kinnismälestised 

Mälestise 

registri 

number 

8721 Peeter Suure 

merekindluse 

laskemoonalaod, 

1917. a. 

Mälestise nimi Aadress Liik Kaitsevöönd 


merekindluse 

rannakaitsepatarei 

nr 4 helgiheitja 

jõujaama varjend, 

1916. a. 


merekindluse 


nr 4 helgiheitja 

varjend ja positsioon, 

1916. a. 


merekindluse 


nr 4, 1913.–1914. a. 


merekindluse 


nr 4 komandopunkt, 

Harju maakond, Tallinna 

linn, Astangu, Paldiski 

maantee ja Kadaka tee 

vahel paeklindis. 


linn, Kakumäe poolsaare 

idaküljel rannaklindis; 

Kakumäe tee 250. 



põhjatipus klindiservas; 

Kakumäe tee 250 



tipus, Kakumäe tee 250 



tipus, Kakumäe tee 250. 

1915. a. 

2631 Kivikirstkalme Harju maakond, Tallinna 

linn, Paldiski maantee. 

lähedal, 

aeroloogiajaamast 

lõunas, Paemurru 

bussipeatusest 250 m 

kagus 


linn, Paldiski maantee 

lähedal, 




kagus 



lähedal, 




kagus 

arhitektuurimälestis 





arheoloogiamälestis 



piir: 50 m klindi 

ülaservast lõunasse, 

10 m kaitsevallist 

põhja poole, 

läänepoolseimast 

tunnelist 50 m läände, 

idapoolseimast 

tunnelist 150 m itta. 

Ühine kaitsevöönd

79 



lähedal, 




kagus 



lähedal, 




kagus 



lähedal, 




kagus 

3130 Eesti 

Vabaõhumuuseumi 

eksponaathooned, 

-rajatised, maa-ala ja 

Liberty suvemõisa 

hooned, 1699. a, 

18–20. saj. 


linn, Vabaõhumuuseumi 

tee 12 





13.2. Kaitstavad looduse üksikobjektid 

Vastavalt looduskaitseseadusele (RT I 2004, 38, 258) on keelatud kaitstava loodusobjekti mis 

tahes kahjustamine. Tema seisundit või ilmet mõjutava töö teostamine on lubatud üksikobjekti 

valdaja nõusolekul. Kui kaitse-eeskirjadega ei ole sätestatud teisiti, on kinnisasja omanik 

kohustatud hoolt kandma üksikobjekti seisundi ja selle ümbruse korrastamise eest. 

Kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni 

avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud 

ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. 

Õuemaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja 

nõusolekul. 

Looduse üksikobjekte ümbritsevas kaitsevööndis kehtib looduskaitseseaduse sätestatud 

kaitsekord. Kaitsevööndi ulatust arvestatakse puude puhul tüve välispinnast ja geoloogiliste 

objektide puhul selle väliskontuurist. 

Kaitstavate looduse üksikobjektide valitseja on Tallinna linnas Keskkonnaameti Harju-Järva- 

Rapla regioon. 

Kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja 

nõusolekuta: 

 

muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; 

 

koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 

 

väljastada metsamajandamiskava; 

 

kinnitada metsateatist; 

 

kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 

 

anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 

 

anda projekteerimistingimusi;

80 

 

anda ehitusluba. 

13.2.1. Geoloogilised mälestised 

Kaitse alla võtmise aluseks on peamiselt Tallinna Linnavalitsuse 22. mai 1992 määrus nr 102, 

muu dokumendi korral on see märgitud märkuste lahtrisse. 

Kaitsevööndi ulatus on kehtestatud keskkonnaministri 22. märtsi 2002 määrusega nr 15 

„Tallinna linna territooriumil asuvaid kaitstavaid looduse üksikobjekte ümbritseva kaitsevööndi 

ulatus” (RTL 2002, 45, 620). 

Geoloogilised mälestised on kaardile (vt kaarti 3) kantud Keskkonnaregistri alusel. 

Tabel 7. Geoloogilised mälestised 

KKR kood Nimetus Asukoht Kaitsevööndi Märkus 

ulatus 

KLO4000167 Vabaõhumuuseumi 

kivikülv 

Vabaõhumuuseumi 

tee 10 ja 12 

10 m Vabaõhumuuseumi 

territooriumi 

KLO4000064 Kakumäe paljand Vabaõhumuuseumi 

tee 10 ja 12 

KLO4000174 Vesiveski kivi Vabaõhumuuseumi 

tee 10 ja 12 

KLO4000178 Võrgukuuride kivi Vabaõhumuuseumi 

tee 10 ja 12 

kirdeosas 

50 m Kakumäe poolsaare 

idakaldal 

vabaõhumuuseumi 

territooriumil 


territooriumi 

keskosas 


territooriumi 

põhjaosas 

KLO4000071 Kevade kivi Vabaõhumuuseumist 

loodes 

10 m Merirahu 

elamurajoonis 

KLO4000095 Lesta kivi Kakumäe poolsaarel 10 m 

Lesta bussipeatuse 

juures 

KLO4000099 Lõuka kivi Kakumäe poolsaarel 10 m 

Lõuka tänaval 

KLO4000113 Mustkivi Kakumäe poolsaare 10 m 

tipu lääneküljel 

KLO4000171 Varjualune kivi Tanuma tänav 93 aias 10 m Tanuma tänav 93 

aias 

KLO4000175 Veskimetsa suured Paldiski 

10 m Loomaaia 

rändrahnud ja maantee 145 / 

territooriumil ja 

kivikülv 

Ehitajate tee 150 

sellest idas 

13.2.2. Pargid ja aiad 

Parkide kaitse alla võtmise aluseks on Tallinna Linnavalitsuse 28. mai 1993 määrus nr 105. 

Parkide kaitset ja kasutamist käsitleb Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006 määrus nr 64 

„Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri ” (RTI, 2006, 12, 89.) 

Pargi kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, 

ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti 

hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega 

(vt kaarti 3). 

Tabel 8. Aiad 

KKR kood Nimetus Asukoht Kaitsevööndi ulatus

81 

KLO1200334 Hans Lepa puukool-aed Lillevälja tänava ja 

Vabaõhumuuseumi tee 

vahelisel alal. 

Krunt 

13.2.3. Kaitsealused liigid 

Kaitsealuste liikide kaitsmise aluseks on looduskaitseseadus, mis võeti vastu 21. aprillil 2004. 

Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004 määruses nr 195 on esitatud I ja II kaitsekategooriana kaitse 

alla võetavate liikide loetelu ja keskkonnaministri 19. mai 2004 määruses nr 51 III 

kaitsekategooria liikide loetelu. 

Haabersti linnaosa territooriumil elab kaks II kategooria kaitsealust loomaliiki, üks III kategooria 

kaitsealune liblikaliik, kaks II ja kümme III kategooria kaitsealust linnuliiki, kasvab üks 

I kategooria kaitsealune seeneliik ning kaks I, kaks II ja kolmteist III kategooria kaitsealust 

taimeliiki. 

Loomad: 

 

nahkhiirlane (Chiroptera); 

 

põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) 

Linnud: 

 

sooräts (Asio flammeus); 

 

valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos); 

 

suitsupääsuke (Hirundo rustica); 

 

punaselg-õgija (Lanius collurio); 

 

rukkirääk (Crex crex); 

 

väike-kärbsenäpp (Ficedula parva); 

 

hiireviu (Buteo buteo); 

 

väike-kirjurähn (Dendrocopos minor); 

 

musträhn (Dryocopus martius); 

 

väänkael (Jynx torquilla); 

hänilane (Motacilla flava) ; 

 

nõmmelõoke (Lullula arborea) 

Liblikas: 

vareskaera-aasasilmik (Coenonympha hero); 

Seen: 

leht-kobartorik (Grifola frondosa) 

Taimed: 

püstkivirik (Saxifraga adscendens); 

rohe raunjalg (Asplenium viride); 

pruun raunjalg (Asplenium trichomanes); 

aasnelk (Dianthus superbus); 

rootsi kukits (Cornus suecica); 

nõmmnelk (Dianthus arenarius); 

aas-karukell (Pulsatilla pratensis); 

roosa merikann (Armeria maritima); 

kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata); 

tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens); 

hall käpp (Orchis militaris); 

soo-neiuvaip (Epipactis palustris); 

kahelehine käokeel (Platanthera bifolia); 

suur käopõll (Listera ovata); 

must tuhkpuu (Cotoneaster niger);

82 

vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii) ; 

metskevadik (Draba nemorosa) 

Kaitstavate loodusobjektide koondnimekiri (väljavõte keskkonnaregistrist seisuga 30.03.2010 35 ) 

Tabel 9. Kaitstavate loodusobjektide koondtabel 

KKR kood Nimetus Tüüp 

PLO1000674 Astangu looduskaitseala (ettepanek moodustamiseks) 

KLO1200334 Hans Lepa puukool-aed uuendamata eeskirjaga park 

KLO4000064 Kakumäe paljand pinnavorm 

KLO1000548 Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala maastikukaitseala 

KLO4000167 Vabaõhumuuseumi kivikülv rändrahn ja kivikülv 

KLO4000171 Varjualune kivi rändrahn ja kivikülv 

KLO4000174 Vesiveski kivi rändrahn ja kivikülv 

KLO4000175 Veskimetsa suured rändrahnud ja kivikülv rändrahn ja kivikülv 

KLO9108905 punaselg-õgija kaitsealuse liigi leiukoht 

KLO9312184 sõrmkäpp, vööthuul- kaitsealuse liigi leiukoht 

KLO9108906 suitsupääsuke kaitsealuse liigi leiukoht 

KLO9309439 karukell, aas- kaitsealuse liigi leiukoht 





KLO9312202 käopõll, suur kaitsealuse liigi leiukoht 

KLO9108864 sooräts kaitsealuse liigi leiukoht 

KLO9312204 käokeel, kahelehine kaitsealuse liigi leiukoht 

KLO9312205 käokeel, kahelehine kaitsealuse liigi leiukoht 

KLO9600096 kobartorik, leht- kaitsealuse liigi leiukoht 

KLO9108863 valgeselg-kirjurähn kaitsealuse liigi leiukoht 

KLO9108884 rukkirääk kaitsealuse liigi leiukoht 

KLO9308148 kukits, rootsi kaitsealuse liigi leiukoht 



KLO9319828 nelk, aas- kaitsealuse liigi leiukoht 



KLO9200292 aasasilmik, vareskaera- kaitsealuse liigi leiukoht 

KLO9312212 tuhkpuu, must- kaitsealuse liigi leiukoht 

KLO9312214 tuhkpuu, must- kaitsealuse liigi leiukoht 

KLO9319830 kivirik, püst- kaitsealuse liigi leiukoht 

KLO9319826 kevadik, mets- kaitsealuse liigi leiukoht 

KLO9319827 kevadik, mets- kaitsealuse liigi leiukoht 

KLO9317678 raunjalg, rohe- kaitsealuse liigi leiukoht 

KLO9108877 väike-kärbsenäpp kaitsealuse liigi leiukoht 

KLO9108892 väike-kärbsenäpp kaitsealuse liigi leiukoht 

KLO9312168 käpp, hall kaitsealuse liigi leiukoht 

KLO9312187 nelk, nõmm- kaitsealuse liigi leiukoht 

KLO9312903 nelk, nõmm- kaitsealuse liigi leiukoht 

KLO9108886 nõmmelõoke kaitsealuse liigi leiukoht 



KLO9108885 hiireviu kaitsealuse liigi leiukoht 

KLO9108880 väike-kirjurähn kaitsealuse liigi leiukoht 

35 

http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?list=LO&mount=view

83 




KLO9108882 musträhn kaitsealuse liigi leiukoht 

KLO9108881 musträhn kaitsealuse liigi leiukoht 

KLO9312180 merikann, roosa kaitsealuse liigi leiukoht 

KLO9312177 merikann, roosa kaitsealuse liigi leiukoht 

KLO9108887 väänkael kaitsealuse liigi leiukoht 




KLO9312185 sõrmkäpp, kahkjaspunane kaitsealuse liigi leiukoht 

KLO9108907 hänilane kaitsealuse liigi leiukoht 

KLO9309971 raunjalg, pruun kaitsealuse liigi leiukoht 

KLO9312195 neiuvaip, soo- kaitsealuse liigi leiukoht 

KLO9100334 põhja-nahkhiir kaitsealuse liigi leiukoht 

KLO9108904 punaselg-õgija kaitsealuse liigi leiukoht 

KLO9312190 neiuvaip, tumepunane kaitsealuse liigi leiukoht 

Astangu looduskaitseala piir selgub lähiajal kaitseala moodustamise eelnõu menetluse käigus. 

Astangu looduskaitseala jääb Tallinna linna ja Harku valla piirile, piirnedes ühest küljest Paldiski 

maanteega. 

Looduskaitseala piiride määratlemisel on lähtutud kaitset vajavate liikide asupaigast ja liikide 

kasvukohanõudlustest ning soodsa seisundi tagamiseks vajalikust puhvertsoonist. Püsielupaiga 

piiri ettepanek on kantud üldplaneeringu väärtuse ja piirangute kaardile (vt kaarti 3). 

Looduskaitseala kehtestamisel määratakse alale osaliselt piiranguvööndi ja osaliselt 

sihtkaitsevööndi režiim, kus on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Täpne 

kaitsekord alal veel selgub. 

13.3. Veekogu kaitse 

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 5 on kallas merd, järve, jõge, veehoidlat, oja, allikat või 

maaparandussüsteemi eesvoolu ääristav ja erinõuete kohaselt kasutatav maismaavöönd. 

Läänemere kaldaid nimetatakse rannaks (vt kaarti 3). 

Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, 

inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse 

suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. 

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 35 on rannal või kaldal: 

1) ranna või kalda piiranguvöönd; 

2) ranna või kalda ehituskeeluvöönd; 

3) ranna või kalda veekaitsevöönd. 

Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja 

puhketingimuste säilitamine. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 37 on ranna või kalda 

piiranguvööndis keelatud: 

ilma kehtestatud detailplaneeringuta maa-ala kruntideks jagamine; 

maavara ja maa-ainese kaevandamine; 

mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning 

maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal roheala hooldustööde tegemiseks, 

kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki 

veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja 

põllumajandustöödeks; 

lageraie.

84 

Rannal ja jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. 

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 38 on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja 

rajatiste ehitamine keelatud. 

Ehituskeeld ei laiene: 

hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää 

veekaitsevööndisse; 

supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele; 

olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on 

väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; 

piirdeaedadele. 

Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga 

kavandatud: 

tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas 

olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele; 

tehnovõrgule ja -rajatisele; 

sillale; 

avalikult kasutatavale teele ja tänavale. 

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 39 on rannal ja kaldal veekaitsevöönd veekogu kaldaalal 

vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks. 

Vastavalt veeseaduse (RT I 1994, 40, 655) §-le 29 on veekaitsevööndis keelatud: 

maavarade ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu teostamine; 

puu- ja põõsarinde raie ilma maakonna keskkonnateenistuse nõusolekuta, välja arvatud 

raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel; 

 

 

majandustegevus, välja arvatud heina niitmine ja roo lõikamine; 

väetise, keemilise taimekaitsevahendi ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla või 

-auna paigaldamine. Lubatud on taimekaitsevahendi kasutamine taimehaiguste korral ja 

kahjurite puhanguliste kollete likvideerimisel keskkonnateenistuse igakordsel loal. 

Vastavalt veeseaduse §-le 10 on kallasrada kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks 

kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. 

Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest ja kõrgkaldal kaldanõlva 

ülemisest servast, lugedes viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise 

serva vahelist maariba. Suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks 2 m laiune 

kaldariba, mida mööda võib vabalt ja takistamatult veekogu ääres liikuda. Kallasraja kasutaja ei 

tohi kallasraja kasutamisega kahjustada kaldaomaniku vara. 

Haabersti linnaosa territooriumil asuvatest järvedest ja ojadest kuuluvad avalikult kasutatavate 

veekogude nimekirja Harku järv, Tiskre oja ja Harku oja (Vabariigi Valitsuse 18. juuli 1996 

määrus nr 191). 

13.3.1. Läänemeri 

Läänemere rannal on: 

piiranguvöönd 200 m; 

ehituskeeluvöönd 50–200 m; 

veekaitsevöönd 20 m; 

kallasrada 10 m. 

Korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja 

ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast (korduva üleujutusega ala piir mererannal 

määratakse üldplaneeringuga; kui seda ei ole määratud, loetakse korduva üleujutusega ala piiriks 

ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon) ja looduskaitseseaduses sätestatud piiranguvööndi, 

ehituskeeluvööndi ja veekaitsevööndi laiusest (vt kaarti 3 ja lisakaarti 6)

85 

Rannal ja jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna piiranguvööndi piirini, milleks 

Läänemerel on 200 m (vt kaarti 3). Lähtuvalt linnaosa arengueesmärkidest ja piirkonna 

eripärast teeb Haabersti linnaosa üldplaneering ettepaneku Läänemere ehituskeeluvööndi 

täpsustamiseks allnimetatud piirkondades. 

Kakumäe tee 240 ja Kakumäe tee 238 kinnistud jäävad Kakumäe poolsaare põhjatipus 

paiknevale metsaalale. Nimetatud metsaala kaitseb rannikut klindipaljandiga, jätab alles lindude 

ja loomade eluruumi, hoiab eramuid põhjatuulte eest, pakub matka- ja puhkevõimalusi 

kohalikele elanikele ja linlastele. Kakumäe tee 240 ja Kakumäe tee 238 kinnistutele laieneb 200 

m ehituskeeluvöönd. Alal on koostamisel detailplaneeringud ehituskeeluvööndi vähendamise 

sooviga. Kakumäe tee 238 kinnistul (Kakumäe tee 234, 234A, 238 ja Kakumäe tee 

236/Kiviranna tee 1 kinnistute ning lähiala detailplaneering) ehitusvööndi osalise vähendamise 

taotlus rahuldati (vaata Keskkonnaameti kiri 27.10.2010 nr HJR 14-9/27112-2). 

Ehituskeeluvöönd väheneb ka Kiviranna tee 3, 5 ja 7 kinnistute osas, kus ehituskeeluvööndisse 

on juba ehitatud ühepereelamud (Joonis 3). Ehituskeeluvööndi vähendamine toimub 

kinnistuomanike huvides arvestades juba olemasolevat olukorda. 

Joonis 3. Ehituskeeluvööndi täpsustamine Kiviranna tee 3, 5 ja 7 kinnistutel. 

Vabaõhumuuseumi tee 12 kinnistul asub Eesti Vabaõhumuuseum, mis on nii Tallinna kui ka 

Eesti seisukohalt oluline kultuuriobjekt. Nimetatud kinnistule planeeritakse rajada Eesti 

Vabaõhumuuseumi halduskeskus, mille juurde kuuluvad fondihoidla, haldushoone ja 

ennistuskeskus, näitusehoone, majutus- ja teenindushoone. Kuna praegu on Vabaõhumuuseumi 

tee 12 kinnistul vajalik maa-ala olemas ning otstarbekas on, et kõik Eesti Vabaõhumuuseumi 

teenindavad asutused asuksid samal kinnistul (mitte mööda linna laiali) või selle vahetus 

läheduses, siis on vaja ehituskeeluvööndit vähendada (Joonis 4-1 ja 4-2). 

Avalik huvi vähendamiseks olemas, Vabaõhumuuseumi halduskeskuse rajamine.

86 

Joonis 4-1. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Vabaõhumuuseumi tee 12 kinnistul. 

Joonis 4-2. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Vabaõhumuuseumi tee 12 kinnistul.

87 

Kammelja tn 13 ja Lesta tn 22 kinnistu jääb väljakujunenud hoonestuse, Kakumäe sadama ja 

Kopli lahe vahelisele alale. Kinnistud on kaetud niiske lehtmetsaga, mille koosseisus domineerib 

sanglepp, lisaks on esindatud arukask, hall lepp ja harilik saar. Kinnistute puistu täius on 

ebaühtlane: Kammelja tn 13 kinnistu merepoolses osas 0,3–0,5, Lesta tn 22 kinnistu merepoolne 

osa on 30–100 meetri ulatuses rohumaa ning maismaapoolses osas on puistu täius 0,7–0,8. 

Sellest tulenevalt vastab kinnistul kasvav puistu metsaseaduse § 3 lõike 2 punktis 2 toodud 

metsamaa nõuetele ning seal kehtib 200 m laiune ehituskeeluvöönd arvestatuna panga astangust. 

Kammelja tn 13 on detailplaneering ehituskeeluvööndi vähendamise sooviga koostamisel. Kuna 

lahendit vähendamise kohta veel ei ole, on üldplaneeringus näidatud seadusejärgne 

ehituskeeluvöönd. 

Kammelja tn 13 kinnistust idas asub „Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse 

detailplaneeringu” ala. Nimetatud detailplaneeringu koostamise käigus on läbi viidud 

keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) ning KSH aruande on Keskkonnaministeerium 

6. oktoobril 2007 (kiri nr 13-3-1/46539-2) heaks kiitnud. Samuti on Kakumäe jahisadama osas 

detailplaneeringu ning ehituskeeluvööndi vähendamise heaks kiitnud Tehnilise Järelevalve Amet 

21. septembril 2009 (kiri nr 6.12-3/09-1830-008). Detailplaneeringuga taotleti Kakumäe 

jahisadama piirkonnas ehituskeeluvööndi vähendamist ning mere täitmisega maa juurdevõitmist 

mere arvelt. Seega ei käsitle Haabersti linnaosa üldplaneering Kakumäe jahisadama 

detailplaneeringuga taotletava ehituskeeluvööndi laiust, ehituskeeluvööndi vähendamise taotlus 

esitati pärast detailplaneeringu vastuvõtmist (joonis 5). 

Kammelja tn 1, 3, 5, 7, 9 ja 11 krundid on juba hoonestatud ning nende elamute seadustamiseks 

tehakse ettepanek vähendada ehituskeeluvööndit (joonis 5). Ehituskeeluvööndi vähendamine 

toimub kinnistuomanike huvides nende elamute seadustamiseks. 

Joonis 5. Ehituskeeluvööndi täpsustamine Kammelja tn 1, 3, 5, 7, 9, 11 ja Lesta tn 20 kinnistutel 

Liivaranna tee piirkond asub Kakumäe poolsaare läänerannikul, kus mere mõjul toimub 

kulutav tegevus. Praeguseks on panga serv jõudnud mitmel pool varem rajatud hoonete 

lähedusse. Selleks, et hooneid kaitsta, tuleb nendesse piirkondadesse planeerida rannakindlustus

88 

ning hoiduda uute hoonete planeerimisest Liivaranna teest mere poole. Et tulevikus vähendada 

rannakindlustusele tehtavaid kulutusi, on vaja planeerimisel lähtuda panga taganemise 

pikaajalisest dünaamikast ning kompleksselt hõlmavast uuringust (vt IV osa punkti 2). Seega 

tuleb rannakindlustus (vt lisakaarti 6, rannakindlustust vajavad nii kaldavaringu- kui ka 

erosiooniohtlikud piirkonnad) tulevikus, pärast uuringute tegemist, lahendada Kakumäe 

poolsaare looduslikult terviklikku rannajoont käsitleva projektiga. Üksikute detailplaneeringute 

alusel ei ole rannakindlustust rajada lubatud. 

Ehituskeeluvööndit täpsustatakse vastavalt väljakujunenud olukorrale, täpsustatud 

ehituskeeluvöönd kulgeb mööda Liivaranna teed, samuti korrigeeritakse ehituskeeluvööndit 

kohtades, kus hoonestus juba asub seadusejärgses ehituskeeluvööndis (joonis 6). 

Joonis 6. Ehituskeeluvööndi täpsustamine Liivaranna tee piirkonnas. 

Tiskre asumi rannaroostiku alal teeb Haabersti linnaosa üldplaneering ettepaneku vähendada 

ehituskeeluvööndit kuni Roostiku tänavani. Tulevikus on planeeritud Roostiku tänavast mere 

poole rajada tamm, elamute kaitseks üleujutuste eest ning piki Roostiku tänavat (kaitsetammil)

89 

hakkab kulgema kergliiklustee. Ehituskeeluvöönd täpsustub vastavalt väljakujunenud 

hoonestusele, mis ulatub Roostiku tänavani (joonis 7). 

Joonis 7. Ehituskeeluvööndi täpsustamine Tiskre asumi rannaroostiku alal. 

Mustjõe asumi metsa ja rannaroostiku alal teeb Haabersti linnaosa üldplaneering ettepaneku 

täpsustada ehituskeeluvööndit nii, et Kopli lahe äärsest roostiku- ja metsaalast jääks tulevikus 

rohkem ehitustegevusest puutumata. Ala läbib rannapromenaad, mis ühendab Stroomi randa 

Kakumäe puhkealadega. 

Avalik huvi ehituskeeluvööndi suurendamiseks on olemas Mustoja suudmes asuva endise 

suvemõisa pargi alal, kus ehituskeeluvööndi suurendamine tagab suuremal alal väärtusliku 

haljastuse säilimise (joonis 8). Samuti Paldiski mnt 90 ja Paldiski mnt 96 vahelisel alal, kus 

suurendatakse osaliselt ehituskeeluvööndit tagamaks vaadet Paldiski mnt-lt Kopli lahele. 

Ehituskeeluvöönd täpsustus osaliselt vastavalt kehtivale detailplaneeringule (DP nr. 0005110). 

Vabaõhumuuseumi tee 2A, 4, 4A 4B, 4C ja Paldiski mnt 96 kinnistutel täpsustub 

ehituskeeluvöönd vastavalt väljakujunenud olukorrale (kinnistud juba hoonestatud) (joonis 8).

90 

Joonis 8. Ehituskeeluvööndi täpsustamine Mustjõe asumi rannaroostiku alal. 

13.3.2. Kakumäe supelrand 

Looduskaitseseaduse (RT I 2004, 38, 258) § 42 kohaselt on supelrand üldplaneeringuga 

määratud ala veekogu ääres, mille põhiülesanne on inimestele puhkuse võimaldamine. 

Haabersti linnaosa üldplaneering teeb ettepaneku avaliku määrata kindlaks Kakumäe 

supelranna maa-ala. 

Kakumäe avaliku supelranna alaks on maa-ala merepiirist 40 m laiusel ja 800 m pikkusel lõigul 

Tiskre oja ja Soolahe tee elamute vahelisel alal. Tiskre oja, Sooranna tänava ja Lõhe tänava 

elamute vahelisele alale jääb ligikaudu 105 000 m 2 suurune aktiivse puhkuse ja rannapargi ala (vt 

põhikaarte 1 ja 2 ning kaarti 3). 

Kakumäe supelrannal on: 

piiranguvöönd 200 m; 

ehituskeeluvöönd 50 m (ehituskeeluvöönd ei laiene supelranna 

teenindamiseks vajalikele rajatistele). 

Veekaitsevööndit Kakumäe supelrannal ei ole. 

13.3.3. Harku järve supelrand 

Lähtuvalt kehtestatud detailplaneeringutest, väljakujunenud ranna kasutusest ja hoonestusest 

teeb Haabersti linnaosa üldplaneering ettepaneku määrata kindlaks avaliku Harku järve 

supelranna maa-ala. 

Harku järve avaliku supelranna alaks on maa-ala veepiirist 20 m laiuselt lõigus Paldiski maantee 

äär alates Soone ojast kuni Harku järve sõudebaasini. Aktiivse puhkuse ja rannapargi ala 

suurusega 180 000 m 2 jääb kahele poole Harku järve sõudebaasi (vt põhikaarte 1 ja 2 ning 

kaarti 3). 

Harku järve supelrannal on: 

piiranguvöönd 200 m;

91 

ehituskeeluvöönd 50 m (ehituskeeluvöönd ei laiene supelranna 

teenindamiseks vajalikele rajatistele). 

Veekaitsevööndit Harku järve supelrannal ei ole. 

13.4. Kraavid 

Haabersti linnaosa territooriumil asuvad kraavid ei ole avalikuks kasutamiseks mõeldud 

veekogude nimekirjas, mis tähendab, et nende veekogude ääres ei pea olema avalikuks 

kasutamiseks kallasrada. Samuti ei kuulu kraavid maaparandussüsteemide eesvoolude nimekirja 

ning seetõttu puuduvad kraavidel looduskaitseseaduse kohased piirangu-, ehituskeelu- ja 

veekaitsevööndid. 

Kraavi kaldale jäetavale vähemalt viiemeetrisele hooldusribale peab olema tagatud juurdepääs 

hooldustehnikaga. 

Kuna kraavid ja tiigid on Haabersti linnaosa sinivõrgustiku seisukohalt olulised, siis 

üldplaneeringu kohaselt tuleb kraavid säilitada ning mõlemal pool kraavi tagada 10 m 

laiune ehituskeeluvöönd. 

Joonis 9. Kraavi ristiprofiil koos ehituskeeluvööndiga (haljas- ja hooldusriba).

92 

Tabel 10. Veekogud ja piiranguvööndid 

Piiranguvöönd Nähtus Piiranguvööndi Vööndi määrang Õiguslik alus Kommentaar 

ulatus 

Ranna või kalda Mererand 200 m Veekogu äärest Looduskaitseseaduse Läänemeri 

piiranguvöönd 

(veepiirist). 

§-d 34–37. 

Üle 10 ha pindalaga ja üle 100 m Veekogu äärest Looduskaitseseaduse Harku järv, Tiskre oja. 

25 km 2 valgalaga veekogud. 

(veepiirist). 

Kuni 10 ha pindalaga ja 50 m Veekogu äärest 

kuni 25 km 2 valgalaga 

(veepiirist). 

veekogud. 

Ranna või kalda Mererand, järv ja jõgi 200 m Veekogu äärest 

ehituskeeluvöönd 

(veepiirist). 

Mererand 50 m Veekogu äärest 

(veepiirist). 

Üle 10 ha pindalaga ja üle 50 m Veekogu äärest 


(veepiirist). 



(veepiirist). 

veekogud. 

Ranna või kalda Mererand 20 m Veekogu äärest 

veekaitsevöönd 

(veepiirist). 

Üle 10 ha pindalaga ja üle 10 m Veekogu äärest 


(veepiirist). 



(veepiirist). 

veekogud. 

Veekogu kallasrada Mererand 10 m Veekogu äärest 

(veepiirist). 

§-d 34–37. 

Looduskaitseseaduse 

§-d 34–37. 


§ 38. 


§-d 34–36, 38. 


§-d 34–36, 38. 


§-d 34–36, 38. 

Veeseaduse § 29. 




Asjaõigusseaduse 

§ 161. 

Vabariigi Valitsuse 

18.07.1996 määrus 

nr 191 „Avalikult 

kasutatavate 

veekogude nimekirja 

Õismäe tiik, Apametsa peakraav, 

Mustoja, Järveotsa oja. 

Kehtib rannal ja järve või jõe kaldal 

metsamaal. 

Läänemeri 

Harku järv, Tiskre oja. 


Järveotsa oja, Mustoja. 

Läänemeri 

Harku järv, Tiskre oja. 


Järveotsa oja, Mustoja. 

Läänemeri

93 

Puurkaevu 

sanitaarkaitsetsoon 

Üle 10 ha pindalaga ja üle 


Kuni 10 ha pindalaga ja 


veekogud. 

4 m Veekogu äärest 

(veepiirist). 

4 m Veekogu äärest 

(veepiirist). 

Puurkaev 50 m Puurkaevust; 

50 m puurkaevude 

rea teljest mõlemale 

poole, 50 m rea 

äärmistest 

puurkaevudest ja 

puurkaevude reas 

puurkaevude 

vaheline maa, kui 

vett võetakse 

põhjaveekihist kahe 

või enama 

puurkaevuga 

kinnitamine”. 



§ 161. 


18.07.1996 määrus 


kasutatavate 





§ 161. 


18.07.1996 määrus 


kasutatavate 



Veeseaduse § 28 lg 2 

ja 4, 28 1 . 

Harku järv, Tiskre oja.

94 

13.5. Haabersti linnaosa omaaegsed vooluveekogud 

Jõgedel ja ojadel on olnud määrav tähtsus linnastruktuuri ja sealhulgas teedevõrgu kujunemisel. 

Samas on inimtegevus oluliselt muutnud kunagiste vooluveekogude sängi ning veerežiime. 

Tallinna ajalooliste kaartide võrdlemine pakub sellele rohkesti tõendusmaterjali. 

Endiste vooluveekogude asukohtade tundmine ei ole oluline mitte ainult linna asustusajaloo 

vastu huvi tundvatele isikutele, vaid ka praktilise tähtsusega ehitustegevuses. Omaaegsete vooluveekogude 

asukohtade mittetundmine võib tekitada majanduslikku kahju. 

Haabersti linnaosa territooriumil asub kaks omaaegset vooluveekogu. mis praeguseks ajaks on 

suuremalt jaolt torusse pandud, kuid annavad oma olemusest kevadiste suurvete aegu ning 

halvasti organiseeritud ehitustegevuse käigus märku. Üks nendest omaaegsetest vooluveekogudest 

on Mustoja ja teine Iisaku oja ehk Soone oja (vt kaarti 3). Iisaku oja on Haabersti 

linnaosa territooriumil praeguseks juba peaaegu täielikult asendatud toruga ja suubub Paldiski 

mnt ääres Järveotsa ojja. 

13.6. Põhjavesi ja veehaarde sanitaarkaitseala 

Veeseaduse § 28 kohaselt on veehaarde sanitaarkaitseala joogivee võtmise kohta ümbritsev 

maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks 

kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. 

Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus on: 

1. 50 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist ühe puurkaevuga; 

2. 50 m puurkaevude rea teljest mõlemale poole, 50 m rea äärmistest puurkaevudest ja 

puurkaevude reas puurkaevude vaheline maa, kui vett võetakse põhjaveekihist kahe või 

enama puurkaevuga. 

Keskkonnaminister võib vähendada veehaarde sanitaarkaitseala: 

1. 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 kuupmeetri ööpäevas ja 

kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks; 

2. 30 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist üle 10 kuupmeetri ööpäevas ja 

põhjaveekiht on hästi kaitstud; 

3. 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 50 kuupmeetri ööpäevas ja 

põhjaveekiht on hästi kaitstud vastavalt veehaarde ja põhjavee seisundi 

eksperdihinnangule, mille on koostanud hüdrogeoloogiliste uuringute litsentsi omav isik, 

ning sanitaarkaitseala vähendamiseks on saadud Terviseameti kirjalik nõusolek. 

Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m³ ööpäevas ühe 

kinnisasja vajaduseks. Sellise veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks kehtestab 

keskkonnaminister. 

Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega kas 30 või 50 m on majandustegevus keelatud, välja 

arvatud: 

 

veehaarderajatiste teenindamine; 

 

metsa hooldamine; 

 

heintaimede niitmine; 

 

veeseire. 

Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal, mille laius on üle 30 m, rakendatakse looduskaitseseaduses 

sätestatud ranna või kalda piiranguvööndi kitsendusi. 

Haabersti linnaosa puurkaevud on välja toodud väärtuste ja piirangute kaardil (kaart 3). 

Puurkaevudest probleemsemaiks võivad osutuda Harku ürgorul või selle servaalal paiknevad 

puurkaevud, kus Kambriumi-Vendi veekiht toitub ka ülemistest veehorisontidest (Kvaternaari 

veekihist). Nende puurkaevude tootlikkust ei tohi suurendada, kuna see võib kaasa tuua

95 

suureneva depressiooni Kvaternaari veekihis ja põhjaveevaru reostamise ohu. Reostusallikas 

võib puurkaevust paikneda suhteliselt kaugel, igal juhul väljaspool veehaarde sanitaarkaitseala. 

Veekihtide ja -haarete kaitsmise abinõud on järgmised: 

vähendada ja vältida veekihtide reostamist sademe- ja kuivendusvee, ettevõtete ning 

rajatiste poolt; 

esmajärjekorras likvideerida kaitsmata ja nõrgalt kaitstud aladel ning naabruses reaalsed 

ja potentsiaalsed reostuskolded, sh jääkreostuse allikad; 

järgida, et põhjaveehaaretel oleksid nõuetele vastavad sanitaarkaitsealad, ja tamponeerida 

mittekasutatavad puurkaevud. 

13.6.1. Perspektiivsed veehaarded 

Et varustada põhjaveega uusarendusi Mäeküla ja Astangu piirkonnas ning kriisiolukordades ka 

Väike-Õismäe elanikke, on planeeritud Astangu piirkonda rajada perspektiivne veehaare. 

Astangu perspektiivse veehaarde veevõtt peab mahtuma Mustamäe maardlapiirkonna kinnitatud 

põhjaveevaru (9000 m 3 /d) sisse ja Astangu piirkonna veevõtt ei tohi ületada 1400 m 3 /d. Suurem 

veevõtt tingib olulisi muutusi põhjavee voolusuunas, mis viib Tallinna linna veevarude uuesti 

ümberarvutusele ning maardlapiirkondade jaotuse muutmisele. 

Sõltuvalt kaevukonstruktsioonist tuleb u 1400 m 3 /d põhjavee saamiseks rajada 2–5 puurauku. 

Üldplaneeringus arvestatakse kaevude rajamiseks ja sanitaarkaitsealade kehtestamiseks vajaliku 

maa reserveerimisega. 

Astangu asumi põhjaveega varustamiseks vajaliku ligi 1400 m 3 /d tootlikkusega Kambriumi- 

Vendi veehaarde asukohaks sobivad praeguste planeeringute järgi rohealaks kavandatud maaalad. 

Arvestades, et osa elamualasid on üldplaneeringu järgi säilitatav või loodav roheline 

võrgustik arengualal, on üks lisavõimalus reserveerida väiksema tihedusega arengualal 

detailplaneeringute käigus ala võimaliku puurkaevu rajamiseks ning kaevule vajaliku 30 m 

sanitaarkaitseala kehtestamiseks. Võetava vee hulga järgi vajab kavandatud kaev küll 50 m 

sanitaarkaitseala, kuid kuna kasutatav Kambriumi-Vendi põhjaveekiht on reostuse eest hästi 

kaitstud, on võimalik kaevu sanitaarkaitseala vähendada 30 m-ni. 

Tõenäoliselt on Kambriumi-Vendi veekihist võetavas vees tavapärasest suurem radionukliidide 

sisaldus. Joogivee käitleja ülesanne on tagada joogivee vastavus kvaliteedinõuetele ja esitada 

teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikule, sh radionukliidide 

sisalduse suhtes (joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid, Eesti Vabariigi 

Riigikogu poolt 31. juuli 2001 vastu võetud, § 2 lõige 2). 

Astangu veehaarde perspektiivsete puurkaevude asukohad on välja toodud väärtuste ja piirangute 

kaardil (vt kaarti 3). 

13.7. Elektriliinide kaitsevöönd 

Elektripaigaldise kaitsevöönd on elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis, ümbritsev maa-ala, 

õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kehtivad kasutuspiirangud. 

Vastavalt elektriohutusseadusele (Eesti Vabariigi Riigikogu poolt 08. detsember 2004 vastu 

võetud) on: 

elektriõhuliinil alla 1 kV kaitsevöönd liini teljest mõlemale poole 2 m; 

elektriõhuliinil kuni 20 kV kaitsevöönd liini teljest mõlemale poole 10 m; 

elektriõhuliinil 35–110 kV kaitsevöönd liini teljest mõlemale poole 25 m; 

elektrimaakaabelliinil kaitsevöönd äärmistest kaablitest mõlemale poole 1 m; 

elektriveekaabelliinil meres ja järvedes kaitsevöönd äärmistest kaablitest mõlemale poole 

50 m; 

alajaamadel ja jaotusseadmetel kaitsevöönd piirdeaiast, seinast või nende puudumise 

korral seadmest 2 m.

96 

13.8. Tee kaitsevöönd 

Tee kaitsevöönd on tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt 

lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks ette nähtud maa-ala. 

Vastavalt teeseadusele (Eesti Vabariigi Riigikogu poolt 17. veebruar 1999 vastu võetud) on: 

riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral 

mõlemal pool äärmise sõiduraja telge 50 m; 

kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja 

korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge 20–50 m; 

Tänava kaitsevööndi laius teemaa piirist kuni 10 m; vööndi laius tuleb näha ette 

detailplaneeringus. 

13.9. Gaasipaigaldise kaitsevöönd 

Gaasipaigaldise kaitsevöönd, kui see on iseseisev ehitis, ümbritseb maa-ala, õhuruum või 

veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kitsendatakse kinnisasja kasutamist. 

Vastavalt küttegaasi ohutuse seadusele (Eesti Vabariigi Riigikogu poolt 22. mai 2002 vastu 

võetud) on: 

A- ja B kategooria gaasitorustikul kaitsevöönd mõlemale poole gaasitoru teljest 1 meeter; 

C-kategooria gaasitorustikul kaitsevöönd mõlemale poole gaasitoru teljest 2 m; 

D-kategooria gaasitorustikul DN ≤ 200 mm kaitsevöönd mõlemale poole gaasitoru teljest 

3 m; 

D-kategooria gaasitorustikul 200 mm < DN ≤ 500 mm kaitsevöönd mõlemale poole 

 

gaasitoru teljest 5 m; 

D-kategooria gaasitorustikul DN ≥ 500 mm kaitsevöönd mõlemale poole gaasitoru teljest 

10 m; 

C-kategooria gaasiparalleeltorustikul kaitsevöönd mõlemale poole gaasitoru teljest 3 m; 

D-kategooria gaasiparalleeltorustikul DN ≤ 200 mm kaitsevöönd mõlemale poole 

gaasitoru teljest 4,5 m; 

 

 

 

 

 

 

D-kategooria gaasiparalleeltorustikul 200 mm < DN ≤ 500 mm kaitsevöönd mõlemale 

poole gaasitoru teljest 7,5 m; 

D-kategooria gaasiparalleeltorustikul DN ≥ 500 mm kaitsevöönd mõlemale poole 


D-kategooria gaasitorustikul DN ≤ 200 mm vee all kaitsevöönd mõlemale poole 


A- ja B-kategooria gaasipaigaldise kaitsevööndi ulatus ehitise välisseinast või 

kaitsepiirdest 1 m; 

C-kategooria gaasipaigaldise kaitsevööndi ulatus ehitise välisseinast või kaitsepiirdest 

2 m; 

D-kategooria gaasipaigaldise kaitsevööndi ulatus ehitise välisseinast või kaitsepiirdest 

10 m. 

13.10. Sideliinirajatiste kaitsevöönd 

Liinirajatise kaitsevöönd on kindlaks määratud mõõtmetega ala, kus igasugune liinirajatist 

ohustada võiv tegevus on keelatud. 

Vastavalt elektroonilise side seadusele (Eesti Vabariigi Riigikogu poolt 08. detsember 2004 

vastu võetud) on liinirajatise kaitsevööndi mõõtmed järgmised: 

maismaal – kaks meetrit liinirajatise keskjoonest või rajatise välisseinast liinirajatisega 

paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral selle kõrgusega või vabalt 

seisva raadiomasti korral selle 1/3 kõrgusega ekvivalentse raadiusega mõttelise ringjooneni 

maapinnal, meetrites; 

siseveekogudel – 100 meetrit;

97 

merel – 0,25 meremiili. 

13.11. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd 

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku 

telgjoonest mõlemale poole on: 

alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; 

250 mm kuni alla 500 mm siseläbimõõduga torustikul 2,5 m; 

500 mm ja suurema siseläbimõõduga torustikul 3 m. 

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku 

telgjoonest mõlemale poole on: 

torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele 

– 2 m; 

torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud kuni 2 m 

sügavusele – 2,5 m; 

torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 

2,5 m; 

torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m 

sügavusele – 3 m; 

torustikul, mille siseläbimõõt on 1000 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m 

sügavusele või allmaakaeveõõnesse – 5 m. 

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni veealuste torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest 

mõlemale poole on: 

jõgedes ja järvedes 50 m; 

meres 200 m. 

Lisaks tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001 määrusega nr 171 

„Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded ” . 

13.12. Surveseadme kaitsevöönd 

Surveseadme kaitsevöönd on surveseadet ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse 

tagamise vajadusest lähtudes kitsendatakse kinnisasja kasutamist. 

Vastavalt surveseadme ohutuse seadusele (Eesti Vabariigi Riigikogu poolt 22. mai 2002 vastu 

võetud) on: 

maa-aluse soojatorustiku alla 200 mm kaitsevöönd keskelt (mõlemale poole torustikke 

äärmise torustiku isolatsiooni välispinnast järgmistel kaugustel asuvad mõttelised 

vertikaaltasandid ja horisontaaltasand) 2 m; 

maa-aluse soojatorustiku 200 mm ja suurem kaitsevöönd keskelt 3 m; 

maapealse soojaaurutorustiku üle 16 bar kaitsevöönd keskelt 10 m; 

maapealse soojaaurutorustiku 16 bar ja alla kaitsevöönd keskelt 5 m; 

maapealse soojaveetorustikul üle 6 bar kaitsevöönd keskelt 5 m; 

maapealse soojaveetorustikul 6 bar ja alla kaitsevöönd keskelt 2 m; 

surverajatise kaitsevöönd äärest (drenaažitorude, jaotuskambrite, pumbajaamade, 

mõõtesõlmede ning reguleerpunktide rajatiste ja hoonete kaitsevöönd on maa-ala ja 

õhuruum, mis asub välisseina äärmistest punktidest 2 m kaugusel paiknevate mõtteliste 

vertikaalide vahel) 2 m. 

14. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes esitatud ettepanekud 

planeeringulahenduse täiendamiseks 

Selles peatükis on esitatud keskkonnamõju seire tingimused, millega on arvestatud 

üldplaneeringu lõplike lahenduste väljatöötamisel. Eraldi on välja toodud tingimused, kuidas

98 

nende ettepanekutega on üldplaneeringu koostamisel arvestatud või tuleb arvestada 

jätkuprojektides, edaspidi koostatavates detailplaneeringutes ja/või ehitusprojektides. 

14.1 Leevendavad meetmed looduskeskkonna mõjude osas 

KSH 

14.1.1 Üldplaneeringu järgi on kavandatud 

linnaosa elanike arvu olulist suurenemist. Kui 

rahvastikuregistri andmetel oli 1. veebruaril 2007 

Haabersti linnaosa elanike arv 38 748 inimest, siis 

vastavalt linnaosa üldplaneeringule kasvab elanike 

arv linnaosas 76 590 elanikuni. Seejuures kasvab 

uuselamute pind 1 368 000 m 2 -ni. Sellega suureneb 

surve looduslikule keskkonnale (linnakeskkonnale) 

ja kaasnevat mõju on väga keeruline leevendada. 

Näiteks Pikaliiva asumis kavandatava 

elamuarenduse puhul on rohelise võrgustiku osas 

leevenduseks tänavaäärsed puiesteed. 

14.1.2 ÜP algses variandis nähti ette Mustjõe 

asumis Paldiski maanteest põhja poole jääva ala 

peaaegu täielik haaramine elamuehituse alla, mis 

eeldaks maapinna tõstmist 2–2,5 m võrra, et 

kindlustada elamuala üleujutuste vastu. Algselt oli 

täiteala pindala 35 ha. KSH tegi ettepaneku 

vähendada täiteala ja arenguala, et tagada 

Merimetsa-Mustjõe-Kakumäe haljaskoridori 

funktsioneerimine. 

14.1.3 Üks haljaskoridor kulgeb üle Astangu, 

Harku järve kaldaääre ja Pikaliiva asumi Kakumäe 

poolsaarele (Õismäe raba). Neid mõjusid on 

võimalik leevendada. Rohelist võrgustikku saab 

teatud mööndustega asendada aedade ja 

puiesteedega, kuid on vaja kaaluda olemasoleva 

rohelise võrgustiku säilitamist ja optimaalse 

laiusega haljaskoridoride kindlaksmääramist 

üldplaneeringu raames ning mitte jätta neid 

ülesandeid hilisemate detailplaneeringute kanda. 

14.1.4 Harku järve seisundi halvenemise 

vältimiseks tuleb eelkõige tähelepanu pöörata järve 

valgalale. Harku järve puhul on tegemist vastakate 

protsesside ja võimalustega. Need on järgmised: 

 

 

 

pöörata tähelepanu asfaltpindade 

puhastamisele; suuremad sademe- ja 

kuivendusvee väljalasud varustada 

taimetoitainete kõrvaldamiseks lodudega 

Astangu ja Mäeküla asumis; 

samal ajal on vaja järve puhast vett, st 

tuleb tagada, et järve suubuvad ojad, Harku oja 

kui suurima vooluhulgaga oja, oleksid puhta 

veega, vähendada oluliselt fosforisisaldust; 

tuua puhast vett kusagilt mujalt; välja 

on pakutud lahendus tuua vett Mustamäe all 

olevatest allikatest (taastada vana veejuhe). 

Leevendused Harku järve puhul: 

ehituslikud abinõud, et sademevesi 

ÜP 

14.1.1 Arvata võib, et perspektiivis elanike arv 

linnaosas oluliselt ei suurene. Sellest tulenevalt on 

muudetud seletuskirja III osa ptk-s 1, kus ei 

prognoosita enam elanike arvu linnaosas, vaid 

käsitletakse Haabersti linnaossa lisanduvate 

korterite, pereelamute ja ettevõtlushoonete pinda 

piirkonniti. Samuti on täiendatud lisakaarti 3, mis 

iseloomustabki elamuehitus- ja ettevõtlusvõimalusi 

vabadel maa-aladel. 

14.1.2 Selle tingimusega on arvestatud 

seletuskirja III osa ptk-s 6.1.2 ning on muudetud 

põhikaarti 1 „Maakasutusplaan“. 

14.1.3 Tulenevalt ettepanekust on eri asumites 

väga täpselt määratud rohealade asukohad ning 

rohekoridoride kulgemine. Detailplaneeringute 

koostamise käigus läbi viidava dendroloogilise 

inventariseerimise käigus on võimalik küll 

haljaskoridoride kulgemist pisut täpsustada, kuid 

nende laiust muuta ei ole võimalik (põhikaart 1 

„Maakasutusplaan“ ja põhikaart 2 „Roheline 

võrgustik“). 

14.1.4 Tulenevalt ettepanekutest on täiendatud 

seletuskirja III osa ptk 6.1.5 ja ptk 12.1.3 (lodude 

ja asfaltpindadelt ära juhitava vee osas) ja kaarti 13 

„Sademeveekanalisatsioon“ (lodude asukohtade 

osas). 

Üldplaneeringu jätkutegevusena (seletuskirja IV 

osa ptk 2) nähakse ette uuringuid Harku järve 

seisundi halvendamise vältimiseks.

99 

puhastuks kohapeal; 

järve suubuvate ojade kaldad jätta 

võimalikult looduslikku olekusse; 

kardinaalne Harku järve veekvaliteedi 

parandamine on muda väljavõtmine. See on 

keeruline ülesanne mitmest aspektist – hõljuv 

muda, pole maad muda nõrutamiseks jm. 

Tervikuna vajab Harku järv iseseisvat projekti. 

Eelkõige on vaja selgitada Harku järve valgalalt 

lähtuv reostus ja seejärel töötada välja otstarbekas 

lahendus. Samuti on oluline otseselt Harku järve 

kaldal ja järve suubuvate väiksemate ojade puhtuse 

tagamine, seda seoses võimaliku elamuehituse ja 

muu ehitustegevusega. 

14.1.5 Mustoja vee kvaliteeti tuleb parandada ja 

säilitada oja looduslikus olekus (niipalju kui seda 

veel järel on). Oluline on parandada vee kvaliteeti 

Laki kraavis. Pikapeale see paraneb, sest mitu 

olulist reostajat on tegevuse lõpetanud. Uutelt 

ettevõtetelt nõutakse korraliku vee- ja 

kanalisatsioonivõrgustiku rajamist. Mustoja vana 

säng on vaja taastada. See võimaldaks suurendada 

vee äravoolu suurte vooluhulkade puhul, hajutada 

reostust ja seega vähendada Mustoja mõju Kopli 

lahe veele. 

14.1.6 Vastavalt looduskaitseseadusele on 

Kakumäel ehituskeeluvööndi laiuseks 50 m. 

Võimaluse korral tuleb ranna ehituskeeluvööndit 

suurendada, näiteks kuni 100 m. Ehituskeeluvöönd 

võib olla ka ajutine, kuni leitakse vastuvõetav 

rannakindlustuse lahendus. Peab rõhutama, et 

reaalselt on ehituskeeluvööndit võimalik 

suurendada piiratud ulatuses. Ehituskeeluvööndi 

laiendamine aitab säilitada ka haljastust ja 

Kakumäel säilinud metsi. Metsa ja haljastuse 

säilitamine on üks rannikukaitse abinõu, mis 

vähendab (väldib) erosiooni. Kui aga kõrghaljastus 

paikneb ajuvee piiril, võib Kakumäe astang 

kiiremini taanduda. Tormides paneb tuul puude 

tüved ja juured liikuma, mille tagajärjel võivad 

need astangu servalt koos pinnasega alla variseda. 

Seega ainuüksi ehituskeeluvööndi suurendamine ei 

taga ranniku kaitset. Ehituskeeluvööndi 

suurendamine on vaid üks kaitse-eeldus. Lahendus 

peab olema kompleksne, seda koos rannakaitse 

abinõudega. 

14.1.7 Praegusel ajal ja ka tulevikus on üheks 

Õismäe raba ja Kakumäe poolsaare põhjaosas 

paiknevate rohealade ühenduslüliks Tiskre oja 

koos oma piiranguvööndiga. Võttes arvesse 

üldplaneeringuga kavandatud ehitustegevust 

Pikaliiva, Astangu ja Mäeküla asumis, samuti 

võimalikke arengukavasid Harku vallas, siis pole 

rohelisel võrgustikul võimalik normaalselt 

funktsioneerida. Roheala ja haljaskoridor jääb 

14.1.5 Mustjõe vee kvaliteedi parandamist 

käsitletakse seletuskirja III osa ptk-s 6.1.2, ptk-s 

12.1.3 ja lisa 1 ptk-s 10.6. Täpsemalt käsitletakse 

Mustoja vee kvaliteedi parandamisega seotud 

küsimusi ja uuringuvajadusi „Tallinna ühisveevärgi 

ja -kanalisatsiooni arendamise kavas 2004–2015”. 

14.1.6 Arvestatud ning ehituskeeluvööndi 

muutmise küsimust (suurendamist ja vähendamist) 

on täpsemalt käsitletud seletuskirja III osa 

ptk-s 13.3.1. 

14.1.7 Tiskre oja koos 50 m laiuse 

ehituskeeluvööndiga on käsitletud seletuskirja 

III osa ptk-s 3.1.9. 

Tiskre roostikku on käsitletud seletuskirja III osa 

ptk-s 3.1.5. 

Astangu asumi hoonestuspõhimõtted on paika 

pandud seletuskirja III osa ptk-s 6.1.5 ning 

konkreetsete haljasalade asukohti ja rohekoridoride 

kulgemist on käsitletud seletuskirja III osa ptk-s 3 

ning põhikaardil 2.

100 

funktsioneerima Tiskre roostiku näol ja samuti 

Astangu asumi kaudu. Osa Astangu asumist jääb 

rohealaks – elamuehitust ei ole seal soovitatav 

edendada kõrgendatud radooniohu tõttu (vt 

üldplaneeringu põhikaarti 1). 

Leevendusabinõud on järgmised: 

jätta Harku järve suubuvate ojade kaldad 

looduslikku seisu, et ka Tiskre oja 

 

ehituskeeluvööndis säiliks looduslik taimestik; 

väiksemate loomade tarbeks on võimalik 

rajada truupe. 

Suuremate loomade sattumine mereäärsetele 

rohealadele on ohtlik nii loomadele kui ka 

inimestele. Oluline leevendusabinõu on määrata 

optimaalse laiusega haljaskoridorid kindlaks 

üldplaneeringuga, mitte jätta seda hilisemate 

detailplaneeringute kanda. Seda eriti Pikaliiva, 

Harku järve ja Astangu koridori jälgides. 

Elamuehituse arendamine Õismäe raba äärealal on 

negatiivse mõjuga looduslikule keskkonnale ja 

seda ei tohiks jätkata. Üldplaneeringu järgi on 

elamuehitusalaks raba põhjaosa. 

14.1.8 Võimalike mõjude ja asjatute kulutuste 

vältimiseks on vaja analüüsida Astangu veehaarde 

rajamist. Astangu piirkonnas on võimalik saada 

vett u 2000 m 3 /d, kui rajada Kambriumi-Vendi 

veehaare. Veehaarde võimalik asukoht on 

kardirajast lõuna pool. Tõenäoliselt on selles 

veekihis tavapärasest suurem radionukliidide 

sisaldus. Ekspertide arvamusele toetudes ei ole 

piirkonnas võimalik saada nimetatud veekogust 

Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihist. Joogivee 

käitleja ülesanne on tagada joogivee vastavus 

kvaliteedinõuetele ja esitada teavet käideldava 

joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja 

järelevalveametnikule, seda ka radionukliidide 

sisalduse suhtes (joogivee kvaliteedi- ja 

kontrollinõuded ning analüüsimeetodid, RTL 2001, 

100, 1369, § 2 lõige 2). Probleemiks on ka 

puurkaevud, mis paiknevad Harku ürgorus või 

selle servaalal, kus Kambriumi-Vendi veekiht 

toitub ka ülemistest veehorisontidest (Kvaternaari 

veekihist). Puurkaevude tootlikkust ei tohi 

suurendada, kuna see võib kaasa tuua suureneva 

depressiooni Kvaternaari veekihis ja põhjaveevaru 

reostamise ohu. Reostusallikas võib puurkaevust 

paikneda suhteliselt kaugel, igal juhul väljaspool 

veehaarde sanitaarkaitseala. 

Veekihtide ja -haarete kaitsmise abinõud on 

järgmised: 

 

 

vähendada ja vältida veekihtide reostamist 

sademe- ja kuivendusvee, ettevõtete ning 

rajatiste poolt; 

esmajärjekorras likvideerida kaitsmata ja 

nõrgalt kaitstud aladel ning nende naabruses 

Radooniga seonduvaid probleeme on käsitletud 

seletuskirja III osa ptk-s 10. 

Õismäe raba ja hoonestatava ala vahelisi tingimusi 

on käsitletud seletuskirja III osa ptk-s 3.1.8. 

14.1.8 Puurkaevudega ning perspektiivsete 

veehaaretega seotud küsimusi käsitletakse 

seletuskirja III osa ptk-s 13.6.1.

101 

 

reaalsed ja potentsiaalsed reostuskolded, ka 

jääkreostuse allikad; 

järgida, et põhjaveehaaretel on nõuetele 

vastavad sanitaarkaitsealad; 

14.1.9 Perspektiivsete ehitusmahtude 

planeerimisega Pikaliiva asumisse on arvestatud 

avalikult kasutatavate haljasalade ja 50 m laiuste 

haljaskoridoride säilimisega, kuid planeeritavaid 

ehitusmahte ei ole oluliselt vähendatud. 

Täpsemalt on käsitletud Pikaliiva asumi 

planeerimis- ja ehitustingimusi III osa ptk-s 6.1.1. 

14.2 Leevendavad meetmed ehitatava keskkonna mõjude osas 

tamponeerida mittekasutatavad 

puurkaevud. 

14.1.9 Seoses kavandatava elurajooni rajamisega 

Pikaliiva asumis ja seoses sellega rohelise 

võrgustiku olulise ahendamisega 

(likvideerimisega) on vajalik kavandatava tegevuse 

ulatust vähendada. 

14.2.1 Linnaosas võimalike üleujutuste ja 

rannakahjustuste vältimiseks on märksõnadeks 

rannapromenaad ja rannakindlustused. 

Rannapromenaad peab täitma sobivates kohtades 

üleujutuste takistamise funktsiooni. Üleujutused 

ohustavad eelkõige Kakumäe ja Kopli lahe pära. 

Rannakindlustused on vajalikud Kakumäe 

kulutusrandade seisukohast. Mõlema tegevuse 

jaoks ei ole piisavalt andmeid, projekteerimiseks ja 

rajamiseks on ilmselt vaja teha lisauuringuid. 

Rannakindlustuse ja kaitsetammide rajamine ei 

tohi toimuda projektipõhiselt. Peab välja töötama 

tervikliku kontseptsiooni, mis rajaneb KSHs 

pakutud uuringutel. Uuringud ja ka järgnev 

projekteerimine võtab aega. Üks võimalik 

leevendusabinõu (ka riski maandavaks) on 

Kakumäe poolsaarel ehituskeeluvööndi 

laiendamine. 

14.2.2 Liiklusega kaasnevad negatiivsed mõjud 

on õhu saastamine ja müra. Haabersti linnaosas 

põhjustavad õhusaastet ja müra peamiselt 

magistraalid (tulevikus laiemad ja tihedama 

liiklusega) ja eritasandilised ristmikud. 

Rannamõisa teel levib müra praegu suhteliselt 

kaugele. Arvutuslik müratase 55–60 dB on u 

200 m Rannamõisa teest (võttes aluseks 2006. a 

liiklustiheduse). Eriti on see täheldatav lagedatel 

aladel, näiteks Rannamõisa ja Vana-Rannamõisa 

teeristil. Veidi väiksema levikuga on Paldiski 

maanteelt tulenev müra, v.a Kopli lahe roostiku 

kohal ja Harku järve piirkonnas. 

Mürataseme ja müra negatiivse mõju vähendamise 

võimalused on järgmised: 

 

kavandada magistraalide ja elamualade 

vahele mürale tolerantsemad hooned, kas 

ärihooned, garaažid; hoonete paigutus ja nende 

funktsioon – elamud mitte tee äärde, vaid 

näiteks segahoonestusalal äri ja muude hoonete 

taha magistraalide suhtes; korruselisusega 

arvestamine; 

mürabarjäärid – vertikaalsed, 

konsoolsed (osaliselt magistraali katvad), 

14.2.1 Rannakindlustustega seotud uuringute 

küsimust on käsitletud IV osa ptk-s 2. 

Ehituskeeluvööndi täpsustamise (suurendamise ja 

vähendamise) teemat seoses rannakindlustuste ja 

üleujutustega on käsitletud seletuskirja III osa 

ptk-s 13.3.1. 

14.2.2 Välisõhu kvaliteedi halvenemisest 

(õhusaaste ja müra) tingitud negatiivse mõju 

vähendamise võimalusi on käsitletud seletuskirja 

III osa ptk-s 4.

102 

 

võivad olla ka läbipaistvad; hästi paigaldatud ja 

efektiivsed barjäärid vähendavad müra kuni 20 

dB(A); 

müra summutavad elastsed (poorsed 

teekatted), mis vähendavad liiklusvahendite 

suurematel kiirustel domineerivat rehvi ja 

teekatte koostoimel tekkivat müra; 

elamute ja muude hoonete 

orientatsioon – mürale vähem sensitiivsed 

ruumid korterites paigutada müraallika poole; 

arhitektuursed võtted, näiteks kasutada 

müra summutamiseks rõdusid; 

kasutada kolmekordse klaasiga 

aknaid; 

kõrghaljastusega puhveralad. 

Haabersti eritasandilise ristmiku lähedal on 

võimalik müra vähendada kõigi loetletud 

vahenditega, v.a puhveralad. Puhveralade 

kavandamine üldplaneeringus on küsitav ka 

liiklusmagistraalide muude osade puhul. Kuna 

elastsed (poorsed) teekatted on ilmselt 

tavapärastest kallimad, siis neid võiks kasutada 

eritasandilisel ristmikul, kus liiklus on tõstetud 

kuni 6 m kõrgusele maapinnast, ning lisaks 

kasutada veel barjääre. 

14.3 Leevendavad meetmed sotsiaalse keskkonna mõjude osas 

14.3.1 Inimeste ohutuse parandamist käsitlev 

ettepanek on seotud kuritegevusriskide 

ennetamisega, see on ka üks üldplaneeringu 

ülesanne. Praegu ei ole Haabersti linnaosas 

jalakäijatele viadukte, mis võimaldaksid 

jalakäijatel teid ohutult ületada ja autodel 

sujuvamalt liigelda. Arvestades üldplaneeringus 

kavandatuga on mõistlik rajada viadukte 

Rannamõisa teele ja ka Paldiski maanteele. Maaalused 

tunnelid on tihtipeale ohtlikud kuritegevuse 

seisukohast. Seda on tõestanud nii meie kui ka 

teiste maade kogemused. Üks elanike ohutuse 

tagamise võimalusi on liikluse rahustamine. 

14.3.1 Arvestatud ning Haabersti linnaosa elanike 

ohutusega seotud küsimusi on täpsemalt käsitletud 

seletuskirja III osa ptk-s 4.1 ja ptk-s 9.

103 

IV OSA. MAJANDUSLIKUD VÕIMALUSED ÜLDPLANEERINGU 

ELLUVIIMISEKS, SEIRE JA JÄTKUTEGEVUSED 

Haabersti linnaosa üldplaneeringuga kavandatud eesmärkide ellu viimiseks on vajalik 

perioodiline seire läbi viimine ning jätkutegevuste koostamine teemadest, mida on vajalik 

üldplaneeringust detailsemalt käsitleda. 

1. Majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks 

Selles peatükis käsitletakse linna investeerimisvaldkonnas olevaid tegevusi, mida üldjuhul 

finantseeritakse linna eelarvest ning mille rajamine toimub lähematel aastatel. Täpne 

rajamisjärjekord ja objektide loetelu määratakse kindlaks iga-aastase eelarve koostamisel. 

Olulisemad avaliku sektori ehitised järgnevatel aastatel on Haabersti laste- ja haridusasutused, 

mille rajamise vajaduse tingib kasvava elanikkonna nõudlus. Lähiaastatel rajatakse uued 

lasteaiad Tiskre tee 22a ja Veerise tn 1. Veerise tn 1 lasteaiaga ühte majja kavandatakse rajada ka 

piirkonna vaba aja keskus. Kaugema tuleviku vajaduste rahuldamiseks on lasteasutuse asukoht 

reserveeritud Pikaliiva ja Mustjõe asumis, kuid lasteaia rajamine sõltub demograafilisest 

situatsioonist ehk tegelikust vajadusest uute lasteaiakohtade järele. Kõigis Haaberstis paiknevate 

koolides on plaanis teha suuremaid ja väiksemaid remonditöid. 

Kultuuriobjektidest on kavandamisel Kakumäe asumi vaba aja keskus ning renoveeritakse 

Haabersti Avatud Noortekeskuse hooned (Õismäe tee 88a ja Paldiski maantee 227). 

Lähiajal on planeeritud renoveerida Haabersti Sotsiaalkeskus (Õismäe tee 24) ning rajada 

üldhooldekodu Harku järve äärde riigimaale nr 39a. Välja selgitatakse ka sotsiaalmaja ja 

pereturvakodu rajamise vajadus. 

Õismäe tiigi äärde on kavandatud ekstreemspordiväljaku ja kogu pere mänguväljaku rajamine. 

Tallinna iga-aastasest eelarvest finantseeritakse Tallinna Loomaaia renoveerimistöid. 

Puhkealadest tuleb järgnevatel aastatel arendada välja Kakumäe põhjaranniku metsala, Õismäe 

raba piirkond ning Veskimetsa, Mõisapõllu, Lõuka ja vabaõhumuuseumi vaheline parkmetsaala, 

rekonstrueerida Õismäe tiik ja selle ümbrus, rajada puhkekeskus Kotermaa mäele ning 

korrastada Astangul asuvad Peeter Suure merekindluse laskemoonalaod. Ümber Harku järve ja 

piki Tiskre oja kuni mereni rajatakse matkarajad. Täiendatakse linnaosa Paldiski maantee äärseid 

kergliiklusteid, et luua ühendus Stroomi randa, ja Rannamõisa teel, et ühendada Tallinna linn 

Harku vallaga ning luua ühendus Vana-Rannamõisa teele, Tuuleveski ja Tuuliku teele jne. 

Linnaosa kergliiklusteid täiendatakse ka mereäärsetel aladel, arendades edasi Tallinna 

rannapromenaadi ideed. Tulevikus arendatakse Haabersti linnaosas välja hästi toimiv 

kergliiklusteede võrgustik, mis ühendab omavahel vaba aja veetmise kohti, rannaalasid, 

teenindus-, äri- ja elamupiirkondi. 

Kõige mahukamad investeeringud Haabersti linnaosas on põhi- ja jaotustänavate ehitus ja 

remont. Lähiaastatel on linna investeeringute kavas Kakumäe poolsaare tipu teede ehitus ja 

remont, Veskimetsas Tuuliku ja Tuuleveski tänava rekonstrueerimine, Pikaliiva ja Keskküla 

tänava ehitus. Samuti kuulub väljaehitamisele Haabersti eritasandiline ristmik ning Rannamõisa 

tee, Paldiski maantee ja Ehitajate tee rekonstrueerimine. 

2010. a lõpuks ehitatakse välja kogu Haabersti linnaosa majapidamisi teenindav 

kanalisatsioonisüsteem. 

Tulevikus vajab lahendamist Väike-Õismäe asumi parkimisprobleem, mille leevendamiseks on 

planeeritud esialgu rajada neli kergkonstruktsiooniga parkimismaja. Lisaks ehitatakse 

parkimismajad Õismäe tee 10a, 68a, 112a ja Järveotsa tee 45a. 

Elamupiirkondade arendamine toimub projektipõhiselt eeskätt erasektori initsiatiivil vastavalt 

linnavalitsuse kehtestatud detailplaneeringule. Infrastruktuuri rajamine arendusalal toimub 

vastavalt Tallinna Linnavalitsuse ja arendaja vahel sõlmitavale lepingule.

104 

2. Jätkutegevused ja -uuringud 

 

Tuleb välja töötada Väike-Õismäe ja Astangu piirkondade ühtsed 

arhitektuurinõuded. Võimalikud osalised: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna 

Linnavaraamet, Haabersti Linnaosa Valitsus. 

 

Väike-Õismäe ja Astangu elurajoonis sisehoovialade parkimis- ja 

haljastusprojektide koostamine PPP-põhimõtet rakendades. Võimalikud osalised: Tallinna 

Transpordiamet, Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna 

Linnavaraamet, Haabersti Linnaosa Valitsus, korteriühistud. 

 

Haabersti linnaosa radooniohtlikkuse hindamiseks ning edasisele 

arendustegevusele tingimuste ja piirangute seadmiseks pinnase radoonisisalduse uuringu 

korraldamine linnaosa territooriumil, radionukliidide uuring põhjavees ning radoonisisalduse 

uuring välisõhus. Võimalikud osalised: Tallinna Keskkonnaamet. 

 

Üldplaneeringuga määratud rohealadele (puhke- ja virgestusaladele) 

haljastusprojektide koostamine. Võimalikud osalised: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, 

Tallinna Keskkonnaamet. 

 

Rohealade planeerimise ja rajamise tegevuskava koostamine või Tallinna 

haljastuse arengukava täiendamine. Võimalikud osalised: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, 

Tallinna Keskkonnaamet, Tallinna Kommunaalamet, Haabersti Linnaosa Valitsus. 

 

Avaliku linnaruumi visuaalset esteetikat hõlmavate objektide ning nende 

tekitatava keskkonna (sealhulgas linnamööbel, valgustid ja nende tekitatav valguskeskkond, 

teabekandjad ning muud avaliku linnaruumi kujunduses olulised objektid) disainilahenduste 

väljatöötamine toimub tihedas koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ameti linnadisaineriga. 

Võimalikud osalised on veel Tallinna Keskkonnaamet, Tallinna Kommunaalamet, Tallinna 

Transpordiamet, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. 

 

Kõik jätkutegevused, mis on välja toodud Tallinna rohealade teemaplaneeringus 

ja teemaplaneeringus „Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed“. 

 

Kõik jätkutegevused, mis on välja toodud Tallinna ühisveevärgi ja 

-kanalisatsiooni arendamise kavas 2004–2015. 

 

Harku järve seisundi halvendamise vältimiseks on eelkõige vaja selgitada välja 

Harku järve valgalalt lähtuv reostus ja seejärel töötada välja otstarbekas lahendus. Projekti 

teine eesmärk on sademe- ja kuivendusvee lahendus Harku järve valgalas. 

 

Rannakindlustuste rajamise võimalikkuse ja maksumuse uuring. Uuring hõlmaks 

kogu Kakumäe lahe ja Kopli lahe akvatooriumi. Esimeses etapis peab rannikul ja meres 

toimuvaid protsesse põhjalikumalt uurima (hüdrodünaamilised ja geoloogilised uuringud) 

ning seejärel projekteerima ja rajama rannakindlustused. 

 

Seoses asjaoluga, et Kakumäe poolsaare põhjatipus on aastakümneid asunud 

endised sõjaväealad, tuleb enne teedeehituse ja elamuehitusega jätkamist teostada ulatuslikke 

uuringuid võimalike lõhkeobjektide avastamisel ja teha demineerimistöid nii maismaal kui 

ka meres. 

3. Seire 

Elanike linnaossa juurde ja sealt ära liikumise jälgimine ning kinnisvarahindade muutuste 

jälgimine. 

Rohealade funktsionaalseteks puhkealadeks arendamise seire. 

Kergliiklusteede väljaarendamise seire. 

Põhja- ja pinnavee ning õhukvaliteedi regulaarne seire, et hinnata looduskeskkonna 

komponentide kvaliteeti. 

Veekogude ja puurkaevude vee kvaliteeti seiravad vee erikasutusloaga ettevõtted ja 

välisõhku paisatavaid emissioone seiravad välisõhu saasteloaga ettevõtted vastavalt lubades 

sätestatud nõuetele.

105 

 

 

Kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade ning haljastuse ja rohealade seisukorra ning 

ulatuse regulaarne kontroll linnaosas, et hinnata planeeringulahenduse mõju taimestikule ja 

kaitstavatele taimeliikidele. 

Elukeskkonna kvaliteedi seire (küsitlused, uuringud), et hinnata linnaosa elanike rahulolu 

elukeskkonnaga ning üldplaneeringuga seatud eesmärkide täitumist.

106 

ÜLDPLANEERINGU RAKENDAMINE 

Haabersti linnaosa üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele, mis üldplaneeringu 

jõustumise hetkeks ei ole vastu võetud ega kehtestatud. Algatatud, kuid vastuvõtmata 

detailplaneeringu ja üldplaneeringus sätestatud tingimuste vastuolu korral kaalub ja analüüsib 

Tallinna Linnaplaneerimise Amet algatatud planeeringu sobivust keskkonda igal üksikjuhul 

eraldi, arvestades nii õiguskindluse põhimõtet, õiguspärast ootust kui ka avalikku huvi, ning 

esitab õigusakti eelnõu linnavalitsusele ja linnavolikogule kehtestamiseks.

107 

KASUTATUD MATERJALID 

Ametlikud dokumendid 

1. Tallinna üldplaneering 2000. Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrus nr 3 

2. Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2010. Tallinna Linnavolikogu 22. jaanuari 1998 

määrus nr 5 

3. Haabersti linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. AS Maves. 

Tallinn 2008. 

4. Strateegia „Tallinn 2025”. Tallinna Linnavolikogu 10. juuni 2004 määrus nr 23 

5. Tallinna arengukava 2006–2021. Tallinna Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 määrus nr 53 

6. Tallinna haljastuse arengukava. Tallinna Linnavolikogu 3. märtsi 2005 määrus nr 17 

7. Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006–2014. Tallinna Linnavolikogu 

16. novembri 2006 otsus nr 329 

8. Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2004–2015. Tallinna 

Linnavolikogu 13. mai 2004 määrus nr 14 

9. Tallinna jäätmehoolduseeskiri. Tallinna Linnavolikogu 30. oktoobri 2008 määrus nr 36 

10. Teemaplaneering „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas”. Tallinna Linnavolikogu 

16. aprill 2009 otsus nr 77 

11. Koostamisel olev teemaplaneering „Tallinna rohealad”. Tallinna Linnavolikogu 

24. märtsi 2005 otsus nr 67 

12. Koostamisel olev teemaplaneering „Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed”. Tallinna 

Linnavolikogu 16. juuni 2005 otsus nr 184 

13. Tallinna noorsootöö arengusuunad 2006–2010. Tallinna Linnavolikogu 9. veebruari 2006 

määrus nr 7 

14. Tallinna liikluse arengusuunad aastateks 2005–2014. Tallinna Linnavolikogu 20. juuni 

2005 otsus nr 195 

15. Tallinna sotsiaalhoolekande arengukava 2006–2010 ja sotsiaalhoolekande tegevuskava 

2006–2008. Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 määrus nr 3 

16. Üleriigiline jäätmekava. Heaks kiidetud Riigikogu 4. detsembri 2002 otsusega 

17. Astangu ehitusmäärus. Tallinna Linnavolikogu 5. mai 2005 määrus nr 24 

Alusuuringud 

18. Tallinna linna Haabersti linnaosa Astangu asumi põhjaveega veevarustuse lahendusest. 

AS Maves, 2008 

19. Haabersti linnaosa maaomandi ja piiravate tegurite kaardistamine. OÜ E-Konsult. 

Tallinn, 2006 

20. Väike-Õismäe piirkonna parkimiskorralduse uuring. Inseneribüroo Stratum. Tallinn, 

2007 

21. Haabersti linnaosas paiknevate ettevõtete üldiseloomustus ja kaardistamine. SA Tartu 

Teaduspark & AS Regio. Tartu, 2007 

22. Haabersti linnaosasse suunduva tööalase pendelrände analüüs. SA Tartu Teaduspark & 

AS Regio. Tartu, 2007 

23. Pikaliiva struktuurplaani ettepanek. Ruum ja Maastik OÜ. Tallinn, 2007 

24. Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuring. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 2006 

25. Astangu VI ehituspiirkonna taimestiku ja maastiku hinnang. Artes Terrae OÜ. Tallinn, 

2007 

26. Astangu piirkonna pinna- ja sadevee ärajuhtimise põhiskeem. AS Maa ja Vesi. Tallinn, 

2003 

27. Mäeküla-Astangu piirkonna maastikuanalüüs. Kristiina Hellström. Tallinn, 2007 

28. Astangu piirkonna liiklusskeem. AS K-Projekt. Tallinn, 2007 

29. Kakumäe piirkonna liiklusskeem. AS K-Projekt. Tallinn, 2006

108 

30. Tallinna mereääre (rannapromenaadi) linnaruumilise arengu ettepanek. OÜ Ars Projekt. 

Tallinn, 2007. 

31. Tallinna elanikkonna arvu projektsioon. Eesti Tuleviku-uuringute Instituut. Tallinn, 2006 

32. Tallinna ja selle naaberomavalitsuste elanike eluasemehinnanguid ja -valikuid selgitav 

uuring. J. Kõre, R. Murakas. Tartu, 2006 

33. Tallinna kodumajapidamistes tekkivate olmejäätmete koostis ja kogused. AS Entec. 

Tallinn, 2005 

34. Tallinna linn. Jäätmehoonete tüüplahenduste väljatöötamine ja nendest lahendustest 

kataloogi koostamine. Tallinn, 2002 

35. Tallinna linnastu rahvastiku prognoos. Tartu, 2001 

36. Tallinna munitsipaalhoonete energiaauditid ja energeetiline sertifitseerimine III. Tallinna 

Tehnikaülikooli soojustehnika instituut. Tallinn, 2005 

37. Tallinna riskianalüüsi II osa. Tallinna riskianalüüsi II osa ja kriisireguleerimisplaani 

koostamise komisjon. Tallinn, 2005 

38. Tallinna veevarustuse riskianalüüs, Sweco Projekt 07230-0053, 2007 

39. Tallinna rohealade linnustik. MTÜ Tallinna Linnuklubi, Tallinn 2006 

40. Tallinna tagamaa uusasumite elanike ajalis-ruumilise käitumise analüüs. R. Ahas, 

S. Silm. Tartu, 2006 

41. Tallinna jalgrattaliikluse arengukava 

42. Projekti „Tallinna tramm” 

43. Kopli lahe kaldaosa kasutuselevõtt Mustoja-äärses piirkonnas, Gotta Port Services OÜ, 

2008 

44. Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2009–2020, AS Infragate 

Eesti, 2008 

45. Tallinna veevarustuse võimalike hädaolukordade ennetamise kava, AS Infragate Eesti, 

2008

109 

LISA 1. OLEMASOLEV OLUKORD 

1. Haabersti linnaosa ajalugu, geograafiline asukoht, pindala, asumid ja piirid 

Haabersti linnaosa (pindala 22,3 km²) moodustab Tallinna territooriumist 14%. Haabersti 

paikneb Tallinna lääneosas ja on põhja poolt piiratud Läänemerega (Kakumäe ja Kopli laht), 

lõunast Mustamäe ja Nõmme linnaosa maadega, idast Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosa 

maadega ning selle lääne-edelapiiriks on Harku järv Tiskre ojaga, mille taha jääb Harku vald (vt 

kaarti 1). 

Praeguste piiridega Haabersti linnaosa loodi 1. oktoobril 1993. Linnaosa on jagatud 12 asumiks 

(vt joonist 10 ja lisakaarti 3): Tiskre, Kakumäe, Vismeistri, Pikaliiva, Õismäe, Rocca al Mare, 

Haabersti, Mustjõe, Veskimetsa, Väike-Õismäe, Astangu ja Mäeküla asum. 

Linnaosa keskmine asustustihedus 1. jaanuari 2006. aasta andmetel on 2095 in/km 2 (võrdluseks – 

Tallinna keskmine on 2524 in/km²). 

Haabersti omanäolisus avaldub tema struktuuris – suur osa territooriumist on maapiirkonnale 

iseloomuliku maastikuga ja hoonestamata. Linnaosas elab ligikaudu 39 000 elanikku, sh Väike- 

Õismäel 28 000, kuid linnaosa prestiiži ja aktiivse pereelamuehitusega seoses elanike arv 

suureneb. 

Haabersti praeguse tuumiku moodustab Väike-Õismäe suurpaneelelamutest koosnev elurajoon, 

mis on rajatud põhiliselt 1970. aastatel. Sellele lisanduvad Astangu elurajoon ning Tiskre, 

Kakumäe, Veskimetsa ja Mustjõe piirkonna ühepereelamud. Pereelamute põhilisteks 

hoonestuspiirkondadeks kujunevad Pikaliiva ja Kakumäe, kus käib vilgas ehitustegevus. 

Joonis 10. Haabersti linnaosa asumid. 

Haabersti kui Tallinna ühe suurima piirkonnakeskuse arendamise käigus on linnaosa keskpunkt 

nihkunud Paldiski maantee ja Rannamõisa teega külgnevale alale. Keskusesse on koondatud 

lisaks kaubandusele ja olmeteenindusele (Rocca al Mare kaubanduskeskus) ka kultuuri- ja 

spordiasutused ning vaba aja veetmisega seonduvad asutused. Rajatud on kontserdi- ja 

spordikeskus Saku Suurhall, samuti tegutseb piirkonnas Rocca al Mare tivoli, Premia jäähall ja 

My Fitnessi spordiklubi. Koos läheduses paikneva Tallinna loomaaia ja Eesti

110 

vabaõhumuuseumiga, Kakumäe ja Harku järve supelrannaga on sellest Haabersti piirkonnast 

kujunemas Eesti suurim vabaajakeskus. 

2. Haabersti linnaosa elamufond 

Väike-Õismäe on Mustamäe järel teine sõjajärgne suur elurajoon, mis oli mõeldud ligikaudu 

45 000 elanikule. Väike-Õismäe koosneb valdavalt 5- ja 9-korruselistest ning üksikutest 

16-korruselistest paneelelamutest. Tiskre, Kakumäe, Vismeistri, Õismäe, Haabersti, Mustjõe ja 

Mäeküla asumis on valdavaks hoonetüübiks üksikelamu ning viimasel ajal rajatud 

vähesekorruselised rida- ja korterelamud (joonis 11). 

Haabersti linnaosa elamute hoonetüübid 

Üksikelamud (88 %) 

3-5 korruselised elamud (8 %) 

6-9 korruselised elamud (3 %) 

10 ja enama korruselised elamud 

(1 %) 

Joonis 11. Haabersti linnaosa elamufond 

Väike-Õismäe paneelmajadest koosneva elamurajooni ehitamist alustati 1973. a ning see valmis 

koos elanikke teenindava infrastruktuuriga (puhkealad, koolid, lasteaiad, kauplused) 1984. aasta 

lõpuks. 1987. aastal valmis ka Rocca al Mare ja Kakumäe piirkonda hõlmav Suur-Õismäe 

planeerimisprojekt, mida aga enam ellu viia ei jõutud. 

Praeguseks on Haabersti linnaosas elamuid kokku 2943, nendest ühepereelamuid on 88%, 3–5- 

korruselisi elamuid on 8%, 6–9-korruselisi elamuid 3% ja üle 10-korruselisi elamuid vaid 1%. 

Kuigi ühepereelamud on Haabersti linnaosas ülekaalus, elab siiski enamik Haabersti linnaosa 

elanikest korterelamus. Eluruume on Haabersti linnaosas kokku 18 936 ning elamispinda 

1 632 166 m 2 . Haabersti linnaosa elamispinna keskmine suurus on praegu 42 m 2 elaniku kohta 

ning see on võrdne Euroopa keskmise näitajaga. 

3. Haabersti linnaosa elanikkonna struktuur 

Haabersti linnaosa on 2002.–2005. aastani olnud kiirelt kasvava elanike arvuga elamispiirkond. 

Sellel ajavahemikul põhjustas ligikaudu 4000 elaniku Haabersti linnaossa elama asumise 

tagastatud maadel toimuv aktiivne detailplaneeringute koostamine (vt lisakaarti 2), kinnistute 

moodustamine ja uute elamute ehitamine. 2007. aastaks on elanike arvu kasv Haabersti linnaosas 

stabiliseerunud (joonis 12).

111 

Haabersti linnaosa rahvaarvu dünaamika 1995-2007 

39000 

38000 

37000 

36000 

35000 

34000 

33000 

32000 

1995 

1996 

1997 

1998 

1999 

2000 

2001 

2002 

2003 

2004 

2005 

2006 

2007 

Joonis 12. Haabersti linnaosa rahvaarvu dünaamika 1995–2007. 

Allikas: rahvastikuregister 

Haabersti linnaosa elanikkonna iseloomustamisel on kasutatud rahvastikuregistri andmeid 

seisuga 1. veebruar 2007. 

Rahvastikuregistri andmete põhjal on Haabersti linnaosa elanike arv 38 748, mis moodustab 

Tallinna elanike arvust 9,8%. Naiste osakaal on 56% (21 684) ja meeste osakaal mõnevõrra 

väiksem 44% (17 064). 

Haabersti linnaosa rahvastiku vanuseline struktuur 

7000 

6000 

5000 

4000 

3000 

2000 

1000 

0 

kuni 7 kuni 17 kuni 27 kuni 37 kuni 47 kuni 57 kuni 67 kuni 77 üle 78 

Joonis 13. Haabersti linnaosa rahvastiku vanuseline struktuur 


Elanikkonna osakaal tõuseb 37. eluaastani, sellele järgneb väike langus 36–47-aastaste elanike 

osakaalu osas ning 48–67-aastaste elanike osakaal on jällegi suurem. Kõige suurem on elanike 

osakaal aktiivsemas tööeas elanike osas vanuses 28–37 eluaastat (16,8%) (joonis 13). Suure osa 

Haabersti linnaosa elanikest moodustavad ka kuni 17-aastased lapsed (18,1% ehk 7049) ning üle 

63-aastased pensioniealised inimesed (19,4% ehk 7564). Seega moodustavad ülalpeetavad 

Haabersti linnaosa elanikkonnast 37,5%.

112 

Sõltumata noorte perede ning nende kaudu laste arvu osakaalu suurenemisest (joonis 14) võib 

Haabersti linnaosa elanikkonda lugeda vananevaks. 

Alla 18 aastaste Haabersti elanike arv 

7600 

7400 

7200 

7000 

6800 

6600 

6400 

6200 

6000 

5800 

2002 2003 2004 2005 2006 2007 

Joonis 14. Alla 18-aastaste Haabersti elanike arv 


Kõige suurema rahvaarvuga Haabersti linnaosas on Väike-Õismäe paneelelamurajoon, kus elab 

28 046 inimest. Ülejäänud 11 asumi elanike arv kokku on 10 910 inimest. Seega moodustab 

Väike-Õismäe elanike osakaal Haabersti linnaosa elanikkonnast 72%. Haabersti linnaosa elanike 

arv võib suureneda praegu peaaegu täielikult hoonestamata Astangu, Pikaliiva ja Mustjõe asumi 

arvel. 

Haabersti linnaosa elamualade elanike soolis-demograafiline struktuur asumite lõikes on esitatud 

tabelis 11e.

113 

Tabel 11a. Haabersti linnaosa soolis-vanuseline struktuur (absoluutarvudes) 

LINNAOSA Elanike arv Meeste arv Naiste arv kuni 6 a kuni 17 a kuni 27 a kuni 37 a kuni 47 a kuni 57 a kuni 67 a üle 68 a 

Haabersti 38 748 17 064 21 684 2935 4052 5078 6512 4832 4968 5163 5208 

Allikas: rahvastikuregister (veebruar 2007) 

Tabel 11b. Haabersti linnaosa soolis-vanuseline struktuur (osakaaludes) 

LINNAOSA 

Meeste 

osakaal 

Naiste 

osakaal kuni 6 a kuni 17 a kuni 27a kuni 37 a kuni 47 a kuni 57 a kuni 67 a üle 68 a 

Haabersti 44,0 56,0 7,6 10,5 13,1 16,8 12,5 12,8 13,3 13,4 


Tabel 11c. Haabersti linnaosa rahvastiku struktuur (absoluutarvudes) 

LINNAOSA Eestlased Venelased Soomlased Ukrainlased Valgevenelased Muu rahvus Rahvus teadmata 

Haabersti 17 943 14 842 254 1625 938 979 2167 


Tabel 11d. Haabersti linnaosa rahvastiku struktuur (osakaaludes) 

LINNAOSA Eestlased Venelased Soomlased Ukrainlased Valgevenelased Muu rahvus Rahvus teadmata 

Haabersti 46,3 38,3 0,6 4,2 2,4 2,5 5,6 


Tabel 11e. Haabersti elanikkonna soolis-vanuseline struktuur asumite lõikes (absoluutarvudes) 

Asum Elanike arv Meeste arv Naiste arv kuni 6 a kuni 17 a kuni 27 a kuni 37 a kuni 47 a kuni 57 a kuni 67 a üle 68 a 

Pikaliiva 1124 517 607 167 174 171 242 162 111 60 37 

Kakumäe 1003 478 525 108 144 150 161 145 140 75 80 

Astangu 2594 1196 1398 173 304 473 414 425 386 225 194 

Õismäe 813 368 445 53 111 124 112 104 117 89 103 

Tiskre 1607 732 875 188 224 232 321 259 158 115 110 

Mustjõe 3325 1521 1804 236 367 524 439 483 474 339 463 

Mäeküla 7 4 3 0 3 0 1 3 0 0 0 

Väike- 

Õismäe 26 876 11 576 15 300 1782 2420 3234 4431 2929 3438 4039 3886 

Vismeistri 842 407 435 91 143 102 146 160 84 59 57 

Veskimetsa 194 92 102 9 17 30 33 23 23 17 42

114 

Haabersti 363 173 190 57 52 45 89 49 29 23 19 

Rocca al 

Mare 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 

Kokku 38 748 17 064 21 684 2864 3959 5085 6389 4742 4960 5041 4991 


Tabel 11f. Haabersti elanikkonna rahvastiku struktuur asumite lõikes (absoluutarvudes) 

Asum Eestlased Venelased Soomlased Ukrainlased Valgevenelased Muu rahvus Rahvus teadmata 

Pikaliiva 826 158 8 15 10 13 94 

Kakumäe 659 177 5 38 8 31 85 

Astangu 324 1688 14 168 135 120 145 

Õismäe 603 116 2 19 3 19 51 

Tiskre 1063 291 11 35 11 49 147 

Mustjõe 2192 733 21 77 55 49 198 

Mäeküla 7 0 0 0 0 0 0 

Väike-Õismäe 11 359 11 386 184 1 227 712 680 1328 

Vismeistri 595 141 5 30 1 8 62 

Veskimetsa 84 88 1 4 1 6 10 

Haabersti 231 64 3 12 2 4 47 

Rocca al Mare 0 0 0 0 0 0 0 

Kokku 17 943 14 842 254 1625 938 979 2167 

Allikas: rahvastikuregister (veebruar 2007)

115 

4. Sotsiaalse infrastruktuuri üldiseloomustus 

Haabersti linnaosas elab rahvastikuregistri andmetel 38 748 elanikku. Neist on kuni 6-aastaseid 

lapsi 2966, 7–17-aastaseid lapsi 4083, 18–65-aastased töövõimelisi elanikke 25 192 ning üle 

65-aastaseid pensioniealisi elanikke 6715. 

Haabersti linnaosa tuumiku moodustab põhiliselt 1970. aastatel ehitatud Väike-Õismäe 

elurajoon, milles on olemas linnalise elukeskkonna jaoks vajalik sotsiaalse infrastruktuuri 

võrgustik. Nüüdseks on Haabersti linnaosas hoonestatud suur osa Kakumäe poolsaarest ning 

arendustegevus käib ka Astangu, Pikaliiva ja Mustjõe asumis. Seetõttu ei jõua Väike-Õismäe 

sotsiaalne infrastruktuur katta kõigi uute piirkondade vajadusi ning vajab täiendamist uute koolija 

lasteaiahoonete, spordi-, tervishoiu- ja hooldusasutuste jmt näol. 

1.1. Haabersti linnaosa lasteaiad 

Haabersti linnaosa koolieelsed lasteasutused on jaotunud suhteliselt ebaühtlaselt ning asuvad 

peamiselt vanemates asumites. 

Haabersti linnaosas paikneb praegu üheksa koolieelset lasteasutust, kus käib kokku 1714 last. 

Haabersti linnaosas paiknevate lasteasutuste nimekiri on esitatud tabelis 12. 

Tabel 12. Koolieelsed lasteasutused Haabersti linnaosas (jaanuar 2007) 

Koolieelsed lasteasutused Haabersti linnaosas Õppekeel Laste arv 

Minilasteaed Lõvimeri* (Tiskrevälja 5 ) eesti 49 

Tallinna Järveotsa Lasteaed (Järveotsa tee 15) vene 193 

Tallinna Lasteaed Karikakar (Õismäe tee 22) eesti 211 

Tallinna Lasteaed Pääsusilm (Järveotsa tee 51) eesti 242 

Tallinna Lasteaed Sinilill (Järveotsa tee 49) vene 238 

Tallinna Lasteaed Vikerkaar (Õismäe tee 110) eesti 127 

Tallinna Meelespea Lasteaed (Õismäe tee 92) eesti 228 

Tallinna Nurmenuku Lasteaed (Õismäe tee 26) eesti 196 

Tallinna Rukkilille Lasteaed (Õismäe tee 70) vene 230 

Kokku 1714 

*Eralasteaed 

Allikas: Haridusamet 

Haabersti linnaosas Paldiski maantee 199 asub lastehoiuasutus OÜ Jumbu. Vastavalt maavanema 

tegevusloale on seal kohtade arv 10. 

Haabersti uusasumites lasteaiad puuduvad ning üldplaneeringu koostamise ajal on Haabersti 

linnaosas lasteaiakoha järjekorras ligikaudu 1000 last. Haabersti linnaosas ei ole uute lasteaedade 

ehitamine elanikkonna vajadustele veel järele jõudnud, kuid ehitusplaanide elluviimise korral 

vähenevad ka lasteaiajärjekorrad. 

Rahvastikuregistri andmetel elab Haabersti linnaosas 10% kõigi Tallinna 1–7-aastaste laste 

koguarvust (tabel 13). 

Tabel 13. Laste jaotuvus Tallinna linnaositi 

Linnaosa/vanus 1–2 2–3 3–4 4–5 5–6 6–7 Kokku 

Linnaosa 

laste 

osakaal 

Tallinna 

Linnaosa 

laste 

osakaal 


Linnaosa 

laste 

osakaal 


Linnaosa 

laste 

osakaal 


Linnaosa 

laste 

osakaal 


Linnaosa 

laste 

osakaal 


Linnaosa 

laste 

osakaal 


1–2aastaste 2–3aastaste 3–4aastaste 4–5aastaste 5–6aastaste 6–7aastaste 1–7aastaste 

laste 

koguarvust 

laste 

koguarvust 

laste 

koguarvust 

laste 

koguarvust 

laste 

koguarvust 

laste 

koguarvust 

laste 

koguarvust 

Põhja-Tallinn 14% 13% 14% 14% 14% 19% 14% 

Haabersti 10% 10% 10% 10% 11% 10% 10%

116 

Kesklinn 13% 13% 12% 11% 12% 12% 12% 

Kristiine 8% 8% 7% 7% 8% 7% 8% 

Lasnamäe 25% 26% 26% 27% 24% 23% 25% 

Mustamäe 14% 14% 15% 15% 15% 15% 15% 

Nõmme 12% 11% 12% 12% 12% 12% 12% 

Pirita 4% 4% 4% 4% 4% 3% 4% 

Allikas: Tallinna Haridusamet 

Tabel 14 näitab Tallinna linnaosades lasteaias käivate laste osakaalu Tallinna lasteaias käivate 

laste koguarvust. Tabelist on näha, et kui Kesklinna, Lasnamäe ja Mustamäe linnaosad pakuvad 

kohti koolieelsetes lasteasutuses ka teiste linnaosade lastele, siis Haabersti linnaosa lasteaedades 

käivad vaid oma linnaosa lapsed. 

Tabel 14. Lasteaias käivate laste protsent Tallinna linnaositi 

Linnaosa/vanus 1–2 2–3 3–4 4–5 5–6 6–7 Kokku 

Linnaosas 

lasteaias 

käivate 

laste 

osakaal 


Linnaosas 

lasteaias 

käivate 

laste 

osakaal 


Linnaosas 

lasteaias 

käivate 

laste 

osakaal 


Linnaosas 

lasteaias 

käivate 

laste 

osakaal 


Linnaosas 

lasteaias 

käivate 

laste 

osakaal 


Linnaosas 

lasteaias 

käivate 

laste 

osakaal 


1–2aastaste 2–3aastaste 3–4aastaste 4–5aastaste 5–6aastaste 6–7aastaste 

lasteaias 

käivate 

laste 

koguarvust 

lasteaias 

käivate 

laste 

koguarvust 

lasteaias 

käivate 

laste 

koguarvust 

lasteaias 

käivate 

laste 

koguarvust 

lasteaias 

käivate 

laste 

koguarvust 

lasteaias 

käivate 

laste 

koguarvust 

Linnaosas 

lasteaias 

käivate laste 

osakaal 


lasteaias 

käivate laste 

koguarvust 

Põhja-Tallinn 10% 12% 12% 12% 12% 12% 12% 

Haabersti 4% 9% 9% 9% 10% 9% 9% 

Kesklinn 17% 13% 15% 16% 15% 15% 15% 

Kristiine 6% 6% 7% 8% 8% 7% 7% 

Lasnamäe 41% 32% 28% 27% 26% 25% 28% 

Mustamäe 17% 20% 20% 18% 20% 21% 20% 

Nõmme 4% 5% 7% 7% 7% 6% 6% 

Pirita 1% 2% 3% 3% 2% 3% 2% 


1.2. Haabersti linnaosa koolid 

Haabersti linnaosas on kokku kaheksa põhikooli ja gümnaasiumi, kus õpib kokku 4917 õpilast 

(tabel 15). 

Tabel 15. Üldhariduskoolid Haaberstis 

Haabersti üldhariduskoolid (jaanuar 2006) Õppekeel Õpilaste arv 

Haabersti Vene Gümnaasium 

(Õismäe tee 132) gümnaasium vene 525 

Rocca al Mare Kool* 

(Vabaõhumuuseumi tee 8) gümnaasium eesti 716 

Tallinna Järveotsa Gümnaasium 

(Järveotsa tee 31) gümnaasium eesti 709 

Tallinna Mustjõe Gümnaasium (Paldiski 

maantee 83) gümnaasium vene 642 

Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium (Õismäe 

tee 50) gümnaasium eesti 584 

Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium 

(Õismäe tee 130) gümnaasium eesti 687 

Tallinna Õismäe Vene Lütseum (Õismäe tee gümnaasium vene 892

117 

28) 

Õismäe Kool (Järveotsa tee 33) puuetega 

lastele põhikool vene 153 

KOKKU 4917 

* Erakool 


Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala asutustest asub Haabersti linnaosas Astangu 

Kutserehabilitatsiooni Keskus (Astangu tn 27), mis on mõeldud puuetega inimestele. 

Tallinna Haridusameti koostatud „Tallinna munitsipaalkoolide võrgu korrastamise kava 2003– 

2012” järgi on hariduse kvaliteedi ja hariduskorraldusliku selguse eesmärgil lõpetatud nende 

koolide tegevus, mis töötavad alakomplekteeritult ning mille edasise töötamise käigus ei suuda 

koolid tagada õpilastele piisavat hariduse kvaliteeti. Haabersti linnaosas ei ole praeguseks sellel 

põhjusel suletud ühtegi kooli ning seda ei ole plaanis läbi viia ka lähitulevikus. 

Teistest Tallinna linnaosadest käib Haabersti linnaosa koolis ligikaudu 1100 õpilast ning suurem 

ülekaal on Kristiine (u 300 õpilast), Mustamäe (u 200 õpilast) ja Põhja-Tallinna (u 200 õpilast) 

linnaosade lastel. Väljastpoolt Tallinna käib Haabersti linnaosa koolides ligikaudu 600 õpilast. 

Teistes Tallinna linnaosades õpib Haabersti linnaosa lapsi u 1100 ning eelistatumad linnaosad on 

Kesklinn (u 500 õpilast) ja Mustamäe (u 300 õpilast) linnaosa. 

Õismäe Kool (Järveotsa tee 33) oli algselt ette nähtud täitma lasteaia funktsiooni. Praegu on 

selles hoones põhikool, kus õpivad kerge, mõõduka ja sügava vaimupuudega õpilased. 

Rakenduskõrgkoole ja ülikoole Haabersti linnaosas ei ole. 

1.3. Puhke- ja virgestusalad 

Haabersti linnaosas on aktiivses kasutuses olevaid puhke- ja virgestusalasid, mida kasutavad nii 

Haabersti linnaosa kui ka kogu Tallinna elanikud, peamiselt jalutus- ja sportimispaigana ning 

supelrannana. 

Populaarsemad vaba aja veetmise kohad on Harku järve kallas, Kopli lahe äärne ala Kakumäe 

poolsaarel ning Astangu. Haabersti linnaosas pargid puuduvad, kuid seal on rohkelt metsi ning 

pargilaadseid alasid. 

Aktiivse vaba aja veetmise ning orienteerumisega tegelemise piirkonnad Haabersti linnaosas on 

Kakumäe poolsaar, Õismäe raba, Eesti Vabaõhumuuseumi territoorium, Veskimetsa ja Astangu 

(vt kaarti 5). 

Haabersti linnaosas on kaks koerte jalutusväljakut (Akadeemia tee pikenduse, Järveotsa tee ja 

Astangu tee vaheline roheala ning Õismäe tiigi ümbruse pargiala) ja sõltumata Haabersti 

linnaosa ääristavast pikast rannajoonest on ainult üks lemmikloomade ujutamise koht (Stroomi 

ranna pikendus Rocca al Mare poole 150 m). 

1.4. Kehakultuuri- ja spordiehitised 

Haabersti linnaosa suurimad spordiehitised on koondunud Rocca al Mare piirkonda: seal asuvad 

jäähall, spordisaalid, tenniseväljakud ja palliplatsid. Ühtlasi funktsioneerib Saku Suurhall ka 

kontsertide, näituste ja talviste suurürituste korraldamise paigana. 

Haabersti linnaosa spordiehitised (vt kaarti 5) 

Ujulad: 

Arctic Sport Club (Ehitajate tee 114b); 

Õismäe Ujula (Ehitajate tee 109a); 

Rocca al Mare Kool (Vabaõhumuuseumi tee 8); 

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (Astangu tn 27); 

Status Club al Mare (Paldiski maantee 96); 

Tallinna Järveotsa Gümnaasium (Järveotsa tee 31);

118 

 

 

 

 

Status Club (Paldiski maantee 96); 

Arctic Club (Ehitajate tee 114b); 

My Fitnessi spordiklubi (Haabersti tänav 5); 

Meelespea lasteaed (Õismäe tee 92); 

Järveotsa lasteaed (Järveotsa tee 15); 

Karikakra lasteaed (Õismäe tee 22); 

Sinilille lastead (Järveotsa tee 49); 

Pääsusilma lasteaed (Järveotsa tee 51). 

Spordisaalid: 


Haabersti Vene Gümnaasium (Õismäe tee 132); 

Tallinna Järveotsa Gümnaasium (Järveotsa tee 31); 

Tallinna Mustjõe Gümnaasium (Paldiski maantee 83); 

Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium (Õismäe tee 50); 

Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium (Õismäe tee 130); 

Tallinna Õismäe Üldgümnaasium (Õismäe tee 28); 

Harku järve Sõudebaas (Sõudebaasi tee 21); 



My Fitness Spordiklubi (Haabersti tänav 5); 

Meelespea lasteaed (Õismäe tee 92); 

Järveotsa lasteaed (Järveotsa tee 15); 

Karikakra lasteaed (Õismäe tee 22); 

Sinilille lastead (Järveotsa tee 49); 

Pääsusilma lasteaed (Järveotsa tee 51); 

Vikerkaare lasteaed (Õismäe tee 110); 

Panacea Tervisespordiklubi (Õismäe tee 57a); 

Haabersti Perespordikeskuse AS (Rannamõisa tee 3). 

Staadionid: 







Tallinna Õismäe Üldgümnaasium (Õismäe tee 28). 

Välispalliväljakud: 

Rocca al Mare kool (Vabaõhumuuseumi tee 8); 






Tallinna Õismäe Üldgümnaasium (Õismäe tee 28); 

Harku järve sõudebaas (Sõudebaasi tee 21); 

Järveotsa tee korvpalliväljak; 

Paldiski maantee korvpalliväljak. 

Bowling’u-saalid: 


Al Mare Bowling (Paldiski maantee 96).

119 

Veespordirajatis: 

Harku järve sõudebaas (Sõudebaasi tee 21); 

Harku järve veemotobaas (Sõudebaasi tee 21). 

Tenniseväljakud: 


My Fitnessi spordiklubi (Haabersti tänav 5). 

Ronimisseinad: 

Al Mare Bowling (Paldiski maantee 96); 

Astangu klindi ronimissein. 

Uisuväljak: 

jäähall (Haabersti tänav 3). 

Ratsaspordibaas: 

Tallinna Ratsaspordibaas (Paldiski maantee 135). 

Seinatenniseväljak: 

Status Club (Paldiski maantee 96). 

Lasketiir: 

Tallinna Järveotsa Gümnaasium (Järveotsa tee 31). 

Motorajatis: 

FK keskus (Paldiski maantee 229a). 

1.5. Kultuuri- ja noorsootööasutused 

Haabersti linnaosas asub Saku Suurhall (Paldiski maantee 104b), mida kasutatakse mitmesuguste 

kultuuri-, spordi- ja meelelahutusürituste läbiviimiseks. Lisaks asuvad Haabersti linnaosas 

ülelinnalise tähtsusega kultuuriasutused: 

Tallinna Loomaaed (Paldiski maantee 145 / Ehitajate tee 150); 

Eesti Vabaõhumuuseum (Vabaõhumuuseumi tee 10 ja 12). 

Haabersti linnaosas on kaks noortekeskust: 

Haabersti avatud noortekeskus (Õismäe tee 88a); 

Haabersti Linnaosa Vaba Aja Keskus (Ehitajate tee 141, 109a, Paldiski maantee 227). 

Huviasutusi on Haabersti linnaosas neli: 

MTÜ Stuudio SONARE huvialakool (Õismäe tee 92); 

võistlustantsuklubi Mambo AVS (Õismäe tee 74–24); 

MTÜ Paul Kerese Maleklubi (Ehitajate tee 115); 

MTÜ Humanitaararenduse Keskus PROSHA (Järveotsa tee 23). 

Raamatukogusid on Haabersti linnaosas kaks: 

Tallinna Keskraamatukogu haruraamatukogu Väike-Õismäe raamatukogu (Õismäe 

tee 115a); 

Haabersti Vaba Aja Keskuse raamatukogu (Ehitajate tee 109). 

Haabersti linnaosas ei ole kinosid ja näitusesaale. 

Tabel 16 loetleb Haabersti üldhariduskoolides tegutsevaid huviringe.

120 

Tabel nr 16. Huviringid Haabersti linnaosa üldhariduskoolides. 

Tehnikaringid 

Loodusringid 

Spordiringid 

Kunstiringid 

Sõnakunsti 

ringid 

Muusikaringid 

Muusikaklassid 

Tantsuringid 

Keeleringid 

Lasteorganisatsioon 

Õpilasomavalitsus 

Eelkool Poisse 

Kooli nimetus 

Tallinna Õismäe 

Humanitaargümnaasium 

2 - 4 3 1 5 2 1 - - - - 150 184 334 715 

Tallinna Väike- 

Õismäe 

Gümnaasium - 2 5 1 1 4 - 4 - - - - 191 306 497 642 


Järveotsa 

Gümnaasium - - 8 4 4 4 4 5 - - - - 127 347 474 762 


Haabersti Vene 

Gümnaasium - - 3 3 3 2 1 1 2 1 - - 125 177 302 598 


Vene Lütseum 5 1 3 1 - 2 4 1 1 3 345 461 806 892 

Tallinna Mustjõe 

Gümnaasium 9 - 3 5 1 2 1 6 11 1 - - 455 434 889 640 


Kool 2 - 5 1 2 - 1 - - - - 71 49 120 148 

Kokku 18 3 26 22 11 21 12 18 14 2 1 3 1464 1958 3422 4397 


Tüdrukuid 

Kokku 

ringides 

Kokku 

koolis

121 

1.6. Tervishoiuasutused ja sotsiaalhoolekanne 

Haabersti linnaosas asub korralikult välja ehitatud raviasutus Väike-Õismäe polikliinik (Ehitajate 

tee 137), kus saab külastada nii pere-, eri- kui ka hambaarste. Vabaõhumuuseumi tee 2a asub 

Al Mare Hambaravi. 

Veterinaarteenust pakuvad Favoriit Lemmikloomade Keskus (Õismäe tee 112) ja Zoovet 

Haabersti Keskus (Õismäe tee 109). 

Haabersti linnaosas on üheksa apteeki: 

Avana Apteek (Haabersti tänav 1); 

Haabersti Apteek (Paldiski maantee 102); 

Farmacia Nurmenuku apteek Tallinnas (Õismäe tee 3/9); 

Järveotsa apteek Tallinnas (Õismäe tee 107); 

Järveotsa Apteek (Õismäe tee 115a); 

Kullerkupu apteek Tallinnas (Õismäe tee 46); 

Väike-Õismäe Apteek Tallinnas (Õismäe tee 105a); 

Õismäe Apteek Tallinnas (Õismäe tee 1a); 

Õismäe Polikliiniku Apteek Tallinnas (Ehitajate tee 137). 

Tallinna Linnavaraamet teeb elamuehitusprojektide vallas koostööd erasektoriga järgmistes 

Haabersti linnaosa piirkondades: 

Asukoht Pindala (ha) Eluruumide arv Eluruumi tüüp 

Tiskre tee 22a 11 67 pereelamud 

Jõeoti 28 (realiseeritud) 12 68 pereelamud ja 

korterelamud 

Vabaõhumuuseumi tee 95a, 11 185 pereelamud ja 

95b ja Saviliiva 8a 

korterelamud 

(realiseeritud) 

Kokku 34 320 - 

Allikas: Tallinna Linnavolikogu 18. aprilli 2002 otsusega nr 175 Tallinna elamuehitusprogramm 

„5000 eluaset Tallinnasse” 

Haabersti linnaosas paikneb ja jätkab tegevust Haabersti Sotsiaalkeskus (Õismäe tee 24), mis 

tegutseb kahe allüksusega: eakate päevakodu ja noortetuba. 

Tallinna Vaimse Tervise Keskuse allüksus Haabersti Klubimaja (Õismäe tee 105a) on Tallinna 

linna hoolekandeasutus, mis pakub vaimse tervise teenuseid täiskasvanud inimestele. 

Haabersti linnaosas ei asu ühtegi kirikut, kuid seal asub Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste 

Koda (Lobjaka tänav 28). 

Haabersti Sotsiaalkeskus tegutseb 1/2 Õismäe tee 24 asuvas hoones. 

Haabersti linnaosas olevad sotsiaalobjektid on näidatud kaardil 4. 

5. Tänavad ja kergliiklusteed 

Suurimate liikluskoormustega teedeks Haabersti linnaosas on Rannamõisa tee ja Paldiski 

maantee, mis on ka ainukesed Haabersti linnaosa läbivad põhitänavad. Nimetatud tänavaid pidi 

liiguvad Tallinna tagamaal elavad inimesed ning sellest tulenevalt on hommikustel ja õhtustel 

tipptundidel teed ülekoormatud, st valglinnastumine põhjustab Tallinna transpordi 

infrastruktuurile lisakoormust. 

Haabersti linnaosa teede liigitus on välja toodud kaardil 7. 

Kakumäe poolsaarel on põhilisteks teedeks Vabaõhumuuseumi tee ja Rannamõisa tee. Nende 

vahele jääb Vana-Rannamõisa tee, millelt hargneb välja poolsaare tippu suunduv Kakumäe tee. 

Nimetatud teedega ristub rohkesti kirde-edelasuunalisi tänavaid. Kakumäe poolsaare teede- ja 

tänavavõrgustiku kujunemisele on negatiivset mõju avaldanud hoogsalt arenenud elamuehitus.

122 

Üheksakümnendatel aastatel toimus maade tagastamine ning seejärel hakati koostama 

detailplaneeringuid tagastatud kinnistute kaupa. Sellel ajal puudus piirkonna terviklik 

arenguvisioon, samuti ei vaadatud kogu piirkonda ka detailplaneeringute koostamise käigus 

ühtse tervikuna. Iga kinnistu detailplaneeringu käigus lahendati liiklusskeem iseseisvalt, 

arvestamata, et tulevikus peab tänavavõrgustik moodustama ühtse hästi läbitava ning toimiva 

süsteemi. Praegu see kahjuks nii ei ole ning uute detailplaneeringute koostamise käigus tuleb 

näha tunduvalt rohkem vaeva teedevõrgu analüüsimisel ja koostamisel. 

Väike-Õismäe linnaosa teede infrastruktuur on väga hästi läbi mõeldud ning territooriumil on 

ühtmoodi kerge liigelda ühistranspordi ja autoga ning jalgsi. Põhilised liikumisteed on kaks 

ringtänavat: väline liikumistee ja sisemine jaotustee. Selline teede trasseering on hea seetõttu, et 

välistab transiitliikluse elurajoonis. 

Haabersti linnaosa teedevõrku on vaja korrigeerida ja täiendada ning suurtel hoonestamata aladel 

(Pikaliiva, Astangu, Mustjõe) on vaja luua ühtne, kogu piirkonda hõlmav perspektiivne 

tänavavõrgustiku skeem, mis on aluseks tulevastele planeeringutele ja projektidele. 

Kergliiklus ehk kõndimine ja liikumine abivahendeid (rulluisud, tõukeratas, rula, suusad, 

jalgratas jne) kasutades on kogumas populaarsust ning nende liikumisviiside osatähtsuse 

suurenemist tuleb toetada kõigil tasanditel, sealhulgas ka planeerimise tasandil. 

Tänase seisuga on Haabersti linnaosas välja ehitatud järgmised kergliiklusteed: 

Tänav või lõik 

Ehitusaasta Pikkus (m) 

1 Paldiski maantee (loomaaed – Tuuleveski tänav) 1998 735 

2 Järveotsa tee pikendus – Paldiski maantee 1998 1025 

3 Rannamõisa tee (Paldiski maantee – Lõuka tänav) 1998 895 

4 Vana-Rannamõisa tee (Rannamõisa tee – 1800 m) 1998 1800 

5 Vana-Rannamõisa tee (Saviliiva tee – Kakumäe tee) 1999 372 

6 Kakumäe tee (Vana-Rannamõisa – Vabaõhumuuseumi tee) 1999 782 

7 Paldiski maantee (Rannamõisa tee – Rocca al Mare keskus) 1999 495 

8 Paldiski maantee (Looga tänav – Pelguranna tänav) 1999 844 

9 Kakumäe tee (Vabaõhumuuseumi tee – Räime tänav) 2000 468 

10 Vabaõhumuuseumi tee (Nooda tee – 1550 m linna suunas) 2000 1550 

11 Vabaõhumuuseumi tee (Rocca al Mare tee – Paldiski maantee) 2000 832 

12 Paldiski maantee (Rocca al Mare keskus – Looga tänav) 2000 888 

13 Räime tänav (Kakumäe tee – Silmu tänav) 2000 450 

14 Vabaõhumuuseumi tee (Rocca al Mare tee – Lõuka tänav) 2001 540 

15 Vabaõhumuuseumi tee (Lõuka tänav – Merirahu kvartal) 2002 1300 

16 Vabaõhumuuseumi tee (Merirahu kvartal – Kakumäe tee) 2003 2180 

17 Paldiski maantee (Haabersti ring – Tähetorni tänav) 2004 8945 

18 Lõuka tänav 2006 600 

Allikas: Tallinna Kommunaalamet 

Haabersti linnaosa sõiduteede võrgustik ning parkimisalad on näidatud kaardil 7 ning 

kergliiklusteede võrgustik on välja toodud kaardil 8. 

6. Parkimiskorraldus 

Eesti on üks kiireima autostumistaseme kasvuga riike maailmas. Autoregistrikeskuse andmetel 

(seisuga 01.01.2007) oli Eestis 413 sõiduautot 1000 elaniku kohta ning Tallinnas 482 sõiduautot 

1000 elaniku kohta. Järgmise 30 aasta perspektiivis võib see arv kasvada kuni 1,58 korda, kuid 

nende kasutustase võib nii kasvada kui ka kahaneda.

123 

Haabersti linnaosa uuselamurajoonides ning pereelamutega hoonestatud aladel 

parkimisprobleem puudub, kuna nende alade planeerimisel on arvestatud autostumise taseme 

kasvuga. Suured parkimisprobleemid on 1970. aastatel rajatud paneelelamurajoonides, eeskätt 

öisel ajal. Sellel ajal on täis pargitud rohealad, kõnniteed, laste mänguväljakud, majade 

sissepääsud ja selle tõttu on takistatud jalakäijate liiklemine ja prügivedu ning kahesuunalisele 

teele on jäänud vabaks vaid ühe auto laiune riba. 

Kuna Väike-Õismäe asum on üks suuremaid paneelelamurajoone, kus esineb ka 

parkimisprobleem, siis viis Inseneribüroo Stratum üldplaneeringu koostamise käigus selles 

piirkonnas (2006. aasta talv kuni 2007. aasta kevad) läbi parkimiskorralduse uuringu, mille 

tulemused on järgmised. 

Joonis 15. Parkimiskoormuse muutumine ööpäeva lõikes. 

Allikas: Inseneribüroo Stratum 2007 

Väike-Õismäel fikseeriti kokku 4931 parkimiskohta (ilma maa-aluste ja suletud garaažideta). 

Kokku parkis tööpäeva öisel perioodil uuringualal 4618 sõidukit, neist 3973 ehk 86% kasutas 

ettenähtud parkimiskohti ja 645 ehk 16% oli pargitud ebaseaduslikult (liikluseeskirja nõudeid 

eirates). Öine parkimiskoormus Väike-Õismäel on seega 94% parkimiskohtade koguarvust ning 

päevane parkimiskoormus moodustab 40% öisest parkimiskoormusest. 

Väike-Õismäe territooriumil paikneb palju garaaže – nii maapealseid kui ka maa-aluseid. Täpsed 

andmed garaažide kasutatavuse kohta puuduvad, kuid teada on, et kõik garaažiboksid on 

erastatud, müüdud või renditud, tühjana seisvaid bokse ei ole ning garaažihoonetele on 

moodustatud ühistud. Parkimismaju Väike-Õismäel ei ole, küll aga on tasulisi parklaid, mille 

täituvus on 42–64%. Arvata võib, et parklates on parkimiskohad n-ö välja ostetud, kuid mitte 

regulaarselt kasutuses. 

Allolevalt jooniselt on näha eri piirkondade parkimiskohtade täituvus Väike-Õismäel tööpäeviti 

öisel ajal protsentuaalselt ning eraldi on välja toodud valesti ja õigesti parkinud sõidukite arv 

ning parkimiskohtade koguarv. 

Joonis 16. Parkimiskohtade täituvus Väike-Õismäel tööpäeviti öösel. 

Allikas: Inseneribüroo Stratum 2007

124

125

126 

Seega on Väike-Õismäe piirkonnas probleemiks eelkõige parkimiskohtade defitsiit mõningates 

üksikutes piirkondades. Teistes piirkondades on parkimiskohti isegi üle, kuid elanikele ei ole 

vastuvõetav isikliku sõiduauto parkimine teises piirkonnas, sageli isegi mitte naaberkvartalis. 

Mõneti tuleneb see ka liikluskorralduse olukorrast, kus naaberkvartalisse sõiduks tuleb väljuda 

uuesti Õismäe teele, siis siseneda kvartalis siseteedele, kus manööverdamine ja parkimiskoha 

leidmine on suhtelistelt tülikas ja ebakindel. Seega on elanike huvides eelkõige parkimiskoha 

leidmine elukohale võimalikult lähedal, kuigi uute parkimiskohtade rajamise võimalused 

kvartalite sees on küllaltki piiratud. Samas tuleb nõustuda sellega, et perspektiivis on 

parkimisolukorra pingestumine väga tõenäoline ja on vaja rajada uusi parkimiskohti või parklaid. 

7. Ühistranspordiliiklus 

Haabersti linnaosa teenindavad ühistranspordiliigid on autobuss, troll ja liinitakso. Väga hea 

ühistranspordiühendus on Väike-Õismäe ja Tallinna kesklinna vahel. Ülejäänud Haabersti 

linnaosa piirkonnad on ühistranspordiga halvasti varustatud, kuna neid piirkondi teenindavad 

bussiliinid liiguvad suure intervalliga. 

Olemasolevate autobussiliinide marsruudid on järgmised: 

nr 4 Väike-Õismäe – Tiskre 

nr 10 Väike-Õismäe – Vana-Pääsküla 

nr 12 Väike-Õismäe – Priisle 

nr 13 Väike-Õismäe – Seli 

nr 16 Väike-Õismäe – Tallinn-Väike 

nr 21 Balti jaam – Landi 

nr 21A Väike-Õismäe – Kakumäe 

nr 21B Balti jaam – Kakumäe 

nr 22 Väike-Õismäe – Vabaduse väljak 

nr 26 Väike-Õismäe – Paljassaare 

nr 26A Väike-Õismäe – Paljassaare põik 

nr 27 Harkujärve – Laagri alevik 

nr 28 Veerenni – Väike-Õismäe 

nr 36 Väike-Õismäe – Viru 

nr 46 Väike-Õismäe – Kunstiakadeemia 

nr 47 Väike-Õismäe – Autobussijaam 

nr 61 Astangu – Järve haigla 

Olemasolevate trolliliinide marsruudid on järgmised: 

nr 6 Väike-Õismäe – Kaubamaja 

nr 7 Väike-Õismäe – Balti jaam 

Haabersti linnaosa läbib ka väga palju Harju Maaliinide busse, mis suunduvad Harku, Saue ja 

Keila valda, kuid nendes ei kehti linnaliinide kuu- ja kvartalikaardid ning Tallinna-siseseks 

liikumiseks inimesed neid peaaegu ei kasuta. 

Kui vaadata ühistranspordi teenindusraadiusi, siis leidub rohkelt piirkondi, mis jäävad 

teenindusraadiusest välja ning jalakäigutee ühissõidukipeatuseni ületab 600 m. 

Olemasolevate autobussi- ja trollibussipeatuste teenindusraadiused on välja toodud kaardil 9. 

8. Ettevõtlusstruktuuri üldiseloomustus 

Seoses vahepeal toimunud Eesti üleüldise majanduskasvuga (8–10% aastas) on 

ettevõtlusaktiivsus nii Tallinna linnas tervikuna ja kogu Eestis kui ka Haabersti linnaosas 

perioodil 2001–2005 kasvanud. Ettevõtlusaktiivsuse näitaja oli linnaosas 38 ettevõtet 1000 

elaniku kohta ehk mõnevõrra kõrgem kui Eesti keskmine (30 ettevõtet 1000 elaniku kohta), kuid 

märgatavalt madalam kui Tallinna keskmine (53 ettevõtet 1000 elaniku kohta).

127 

Ettevõtlusstruktuuri üldiseloomustus põhineb SA Tartu Teaduspargi ja AS Regio läbi viidud 

uuringule, mille järgi oli 01.01.2005 äriregistri andmete seisuga Haabersti linnaosa territooriumil 

registreeritud 1418 äriühingut. Neist osaühingud moodustasid 94,3%, aktsiaseltsid 5,1% ning 

tulundus-, täis- ja usaldusühingud 0,6%. 

Kõige enam oli 2005. aastal ettevõtteid Väike-Õismäe asumis (710), Mustjõe asumis (162), 

Haabersti asumis (104) ja Kakumäe asumis (93). Suurima töökohtade arvuga asumid 2005. aasta 

seisuga olid Väike-Õismäe (2041), Mustjõe (589), Haabersti (537) ja Mäeküla (432). Ainsa 

asumina on ettevõtlusaktiivsus nii firmade kui ka töökohtade arvu lõikes perioodil 2002–2005 

vähenenud Astangu ja Mäeküla asumis. Arvesse võttes senist väikest ettevõtlusaktiivsust, 

arvestatavas koguses vabade kruntide olemasolu ja Paldiski maantee kui logistiliselt olulise 

teguri vahetut lähedust, on ilmselt tegemist tulevase äriarenduspiirkonnaga, eelkõige tootmis- ja 

laondusvaldkonnas. 

Kuna Haabersti linnaosa on valdavalt elamupiirkond, on ka ettevõtlusstruktuur vastavalt välja 

kujunenud – domineerivad kaubandus- ja äriteenindusettevõtted, on toimunud ja jätkuvalt 

käimas mahukad kinnisvaraarendusprojektid. Tõenäoliselt moodustavad ka tulevikus suhteliselt 

suure osa siinsetest ettevõtetest kaubandus- ja teenindussektori ettevõtted. Suurimateks 

ettevõtluspiirkondadeks on Paldiski maantee (eriti Mustjõe ja Haabersti asumite territooriumil), 

Ehitajate tee ja Rannamõisa tee (Pikaliiva asumis) naabruses olevad piirkonnad. Neis 

piirkondades on täheldatav pidev ettevõtete ja ka uute töökohtade arvu suurenemine. 

Samas lisandub Haabersti linnaossa pidevalt uusi elamupiirkondi ning nende ja olemasolevate 

elanike teenindamiseks on rajatud ridamisi spordi- ja vabaajakeskusi. Arvestades 

elamupiirkondade edasist arengut, on tõenäoline, et neid ettevõtteid lisandub Haabersti linnaossa 

veelgi. 

Huvitav tähelepanek on ka see, et Haabersti linnaossa on koondunud arvestatav hulk 

mootorsõidukite kaubandusega tegelevaid ettevõtteid: 12 uute, 6 kasutatud mootorsõidukite 

müügi ja vahendusega ning 32 mootorsõidukite remondi või varuosadega tegelevat ettevõtet 

(tabel 16). Arvestades linnaosa iseärasusi ja klastriloogikat, on oodata ka selle sektori ettevõtete 

arvu jätkuvat kasvu linnaosas. 

Sarnaselt kogu Tallinnale tegutseb Haabersti linnaosas kõige enam firmasid kinnisvara, rentimise 

ja äriteenuste sektoris (tabel 17). See sektor näitab stabiilset kasvutrendi. 

Tabel 17. Haabersti linnaosa ettevõtlusstruktuur 

Haabersti linnaosa ettevõtlusstruktuur sektorite lõikes 2005 

Sektor Ettevõtted Töötajad Käive (mln kr) 

E Elektrienergia-, gaasija veevarustus 4 33 15,9 

K Kinnisvara, rentimine ja äritegevus 457 671 791,0 

N Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 16 79 25,1 

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik 

sotsiaalkindlustus 1 0 0,1 

L 

C Mäetööstus 11 36 12,3 

D Töötlev tööstus 137 927 585,3 

F Ehitus 140 673 599,3 

Mootorsõidukite müük ja remont; 

mootorikütuste jaemüük 55 354 1350,3 

G50 

G51 Hulgi- ja vahenduskaubandus 200 837 3001,1 

G52 Jaekaubandus 138 712 513,7 

H Hotellid ja restoranid 34 198 60,7 

I Veondus, laondus ja side 94 349 350,5 

J Finantsvahendus 33 55 79,6 

M Haridus 31 185 39,4 

O Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 67 261 131,7

128 

Kokku 1418 5370 7556,0 

Andmed: äriregister 2005 

Haabersti linnaosa ettevõtlusstruktuur on näidatud joonisel 17. 

Joonis 17. Haabersti linnaosa ettevõtluse struktuur 2005 

Allikas: SA Tartu Teaduspark & AS Regio 2007 

Kõige suurem elanike asustustihedus on Väike-Õismäel, samas on selles piirkonnas 

aadressipõhiselt registreeritud ka kõige arvukamalt Haabersti linnaosa tegutsevaid ettevõtteid. 

Seega on põhjust järeldada, et arvestatav hulk Väike-Õismäele registreeritud ettevõtetest 

tegutseb tegelikult muus asukohas, eelkõige just tootmisele spetsialiseerunud ettevõtted. 

9. Tööhõive 

Linnaosa ettevõtetes oli 31. detsembri 2005 seisuga 5370 töökohta, ettevõtte keskmine 

töökohtade arv seega 3,8. Analüüsides hõivet asumipõhiselt, selgus, et enim oli hõivatuid Väike- 

Õismäel (2041), järgnesid Mustjõe (589) ja Haabersti (537). Sektorite lõikes domineeris selgelt 

töötleva tööstuse sektor, kus oli 927 töökohta; järgnesid sektorid hulgi- ja vahenduskaubandus 

(837 töökohta) ning jaekaubandus (712 töökohta). Suhteliselt väikeste erinevustega paiknesid 

hõivatute arvu poolest neljandale ja viiendale kohale ehitussektor 673 töötajaga ning kinnisvara, 

rentimise ja äritegevuse sektor 671 hõivatuga. Kõige vähem oli hõivatuid elektrienergia-, gaasija 

veevarustuse (33), mäetööstuse (36) ja finantsvahenduse sektoris (55). 

Töökohtade ligikaudne paiknemine Haabersti linnaosas firmade registrijärgsete asukohtade 

lõikes on näidatud joonisel 18.

129 

Joonis 18. Töötajate paiknemine Haabersti linnaosas, 2005 


Kõige arvukamalt oli Haabersti linnaosas mikroettevõtteid: 713 ehk 50,3% kõigist linnaosas 

asuvatest ettevõtetest. Mikroettevõtted andsid ligikaudu kolmandiku linnaosa ettevõtluse 

kogukäibest (31,7%) ja neis oli teadaolevalt kõige rohkem töökohti (2138 hõivatut ehk 39,8%). 

Suurima osa (33,6%) linnaosa ettevõtluse kogukäibest andsid kokku 112 väikeettevõtet (7,9% 

ettevõtete koguarvust), linnaosa hõivatutest leidis neis rakendust 38,6% ehk 2075. Väikseima 

käibe (12,4%) ja hõivatute arvu (5,8%) andsid suurettevõtted, mida on Haabersti linnaosas 

äriregistri andmetel vaid 1 (tabel 18). Tuleb arvestada, et mikroettevõtetes loodud töökohad on 

suurema tõenäosusega linnaosakesksed kui üleriikliku töö- või teeninduspiirkonnaga keskmisel 

või suurettevõttel. 

Tabel 18. Ettevõtete jaotus vastavalt töötajate arvule. 

Töötajate arv 

1–9 mikroettevõte 

10–49 väikeettevõte 

Ettevõtte kategooria 

50–250 keskmise suurusega ettevõte 

Üle 250 

suurettevõte 

Ettevõtlusstruktuuri üldiseloomustuse käigus viidi läbi lisauuring „Haabersti linnaosasse 

suunduva tööalase pendelrände analüüs”. Töö eesmärk oli anda ülevaade, millistest Tallinna

130 

linnaosadest, Tallinna lähivaldadest ja mujalt Eesti omavalitsustest käivad inimesed Haabersti 

linnaosas paiknevates ettevõtetes tööl. 

Tabelis 19 on toodud Haabersti linnaosas tööl käijate arv Tallinna linnaosade ja Eesti kohalike 

omavalitsuste lõikes. Haabersti linnaosas töötavatest inimestest kõige enam – 32% ehk 

1267 inimest – elab Haabersti linnaosas. Üle 500 inimese käib Haabersti linnaosasse tööle 

Lasnamäelt (21%) ja Mustamäelt (13%), Põhja-Tallinnast 470 inimest (12%). Kõige vähem 

töötajaid käib Haaberstisse tööle Pirita linnaosast – 88 töötajat ehk 2%. Rohkem kui pooltest 

omavalitsustest (53,7%) käib Haabersti linnaosasse tööle 1–5 töötajat. Tallinnast kaugemal 

asuvatest piirkondadest kerkivad kõrgema näitajaga esile mitu Viljandimaa omavalitsust, kus 

Haabersti linnaosasse tööle käivate inimeste arv jääb vahemikku 6–15, Karksi vallast käib 

Haaberstisse tööle 19 inimest. Koos Türi vallaga (26 töötajat) moodustavad need omavalitsused 

omaette Tallinna-suunalise Kesk-Eesti telje. Kõige vähem töötajaid käib Haabersti linnaosasse 

Kagu-Eesti omavalitsustest. 

Tabel 19. Haabersti linnaosas tööl käijate arv Tallinna linnaosade ja Eesti kohalike 

omavalitsuste lõikes. 

Omavalitsuse nimi Elanike arv Haaberstis tööl käijate arv 

Tallinna linn 396 193 3981 

Haabersti 38 748 1267 

Lasnamäe 109 046 822 

Mustamäe 62 739 526 

Põhja-Tallinn 53 670 470 

Kesklinn 44 561 275 

Nõmme 37 825 271 

Kristiine 28 847 262 

Pirita 13 218 88 

Harku vald 6786 140 

Tartu linn 101 740 131 

Viimsi vald 8409 120 

Narva linn 66 936 109 

Maardu linn 16 570 105 

Kohtla-Järve linn 45 740 82 

Viljandi linn 20 274 66 

Rae vald 8081 64 

Saku vald 7420 60 

Pärnu linn 44 198 58 

Saue vald 7381 56 

Keila linn 9386 50 

Keila vald 3809 34 

Saue linn 5067 33 

Jõelähtme vald 5197 28 

Kohila vald 5876 28 

Kuusalu vald 6372 26 

Rapla vald 9516 26 

Türi vald 11 357 26 

Jõhvi vald 13 174 25 

Kuressaare linn 14 919 25 

Kiili vald 2414 24

131 

Anija vald 6244 24 

Raasiku vald 4344 22 

Sillamäe linn 16 567 22 

Haapsalu linn 11 774 21 

Paide linn 9751 20 

Karksi vald 4094 19 

Nissi vald 3274 18 

Märjamaa vald 7387 18 

Kose vald 5711 17 


10. Looduskeskkonna iseloomustus 

1.7. Pinnamood 

Tallinna asendi määravad kaks Põhja-Eesti rannikuvööndi reljeefi suurvormi: Soome lahe nõgu ja 

Põhja-Eesti lavamaa. Soome lahe nõgu koos Põhja-Eesti rannikumadalikuga ning sellest lõuna 

pool kõrguv Põhja-Eesti lavamaa on kujunenud juba enne jääaega. 

Soome lahe ning Põhja-Eesti rannikumadaliku kohal on pehmed aluspõhjakivimid (savid, 

aleuroliidid, liivakivid) sügavamalt kulunud, kuna lõuna pool on kulutustele vastupidavamad 

ordoviitsiumi lubjakivid jäänud üldiselt tasase lavamaana püsima. Rannikumadaliku ja lavamaa 

piiri tähistab Põhja-Eesti paekallas ehk klint (Astangu), mida keerukalt liigestavad vanad ja 

nüüdisaegsed jõeorud (Tiskre oja). Hiljem on pinnamoodi tugevalt mõjustanud mandrijää. See 

kulutas varasemaid pinnavorme, mattis neid liustikusetete alla ning tekitas uusi, eriti 

liustikujõesetteist koosnevaid pinnavorme. Jääajajärgsel ajal on pinnamoodi kujundanud 

peamiselt mere kulutav ja kuhjav toime, osalt ka vooluvesi jt loodusjõud. 

Põhja-Eesti rannikumadaliku laius on Tallinnas vahelduv, enamasti küünib see mõne 

kilomeetrini, aga Tiskre ja Tabasalu kohal ulatub paekallas mereni. Pinnamoelt on 

rannikumadalik võrdlemisi mitmekesine, üldiselt madal (Veskimets), kohati täiesti tasasel alal 

leidub üksikuid kõrgendikke, rannaastanguid jt reljeefi väikevorme. 

Kõrgendikest paistab kõige rohkem silma linna keskel kõrguv Toompea. See Põhja-Eesti 

lavamaast eraldunud saarlava, mille ülaosa koosneb lubjakividest, moodustab koos teda 

ümbritseva madalama liivakivialusega Tallinna keskkõrgendiku. Aluspõhjakünnis on ka 

Kakumäe kõrgendik. Üsna suur loode-kagusuunaline Kakumäe kõrgendik (merepinnast 16 m) 

koosneb peamiselt kambriumi liivakividest. Selle Kopli lahe poolse nõlva on meri järsakuks 

kurrutanud, kõrgendiku lael paikneb lamedate oosilaadsete pinnavormide vahel Õismäe raba. 

Rannikumadaliku tasandikud on merelahtede maismaajätkud. Läänes jätkab Kakumäe lahte 

Harku tasandik. Esimese madalamas keskosas paikneb Harku järv. Kaugemal, kus Harku ja 

Lilleküla tasandik on omavahel avaras ühenduses, laiub Mustamäe jalamil liivase pinnakattega, 

rohkete rannavallidega jm rannamoodustistega ala. 

Põhja-Eesti lavamaa põhjaserva tähistav järsk Põhja-Eesti paekallas on Tallinnas jälgitav 

katkeliselt, sest kohati on see ära kulunud. Linna lõunaosas Harku järvest läänes ja edelas on 

paekallas näha kõrge järsu astanguna (Harku pank). Veel kaugemal läänes, Tiskre ja Rannamõisa 

vahel, moodustab mereni ulatuv paekallas kohati otse rannalt kerkiva 34–35 m kõrguse 

Rannamõisa panga. 

1.8. Aluspõhi 

Kristalseist kivimeist koosnev aluskorra pealispind asetseb Tallinnas 130–150 m allpool 

merepinda. Aluskorral lasuvad agu- ja vanaaegkonna meresetted. Aluspõhjakivimite kihid on 

nõrgalt kallutatud lõuna suunas, keskmiselt 0,3–0,5 m 100 m kohta.

132 

Kristalsel aluskorral lasuvaist settekivimeist on vanimad Vendi ajastul tekkinud liivakivid, 

aleuroliidid ja savid, mis moodustavad Gdoovi ja Kotlini kihistu. Kihid asetsevad sügaval 

hilisemate setete all. 

Vendi kompleksil lasuvaist Kambriumi kivimeist on vanim nn sinisavi, mille lasundi paksus 

küünib 75 m-ni (Lontova lade). Järgmise, peamiselt savikaist liivakividest koosneva Dominopoli 

lademe paljandeid leidub Rocca al Mares. Dominopoli lademe ülemiste heledate liivakivide 

tüüpleiukoht on Rannamõisa pank. Pärast nende liivakivide tekkimist taandus kambriumimeri 

Eesti alalt ning settimine katkes ordoviitsiumiajastu alguseni. 

Ordoviitsiumi vanima settekompleksi moodustab Eestis Pakerordi lade, mille alumine osa 

koosneb oobolusliivakivist ja ülemine argilliidist. Selle lademe paljandeid on Tallinnas paekalda 

jalamil (Astangu). Pakerordi lademest kõrgemal asetsev Latorpi (Leetse) lade koosneb 

glaukoniitliivakivist, mis kohati paljandub 1–2 m paksuse kihina paekaldal. 

Paekalda ülaosas paljanduvad Ordoviitsiumi ajastu lubjakivid. Vanimad neist moodustavad 

Volhovi lademe, sellele järgnevad Kunda ja Aseri lade. 

Paekalda kõige ülemises osas on Tallinnas Lasnamäe lade, mis avaneb laia vööndina ka lavamaa 

pervel. 

1.9. Pinnakate 

Mattunud orgude kohal (Tiskre) on pinnakate paiguti paksem kui 100 m, aga lavamaa serval 

leidub kohti, kus seda polegi (Astangu). Moreeni pinnakattena leidub suhteliselt vähe (Astangu), 

enamasti katavad seda hilisemad setted. Rannikumadalikule on iseloomulik savikas, rohkete 

rändkividega sinakashall moreen ja lavamaale valkjas lubjarikas rähkmoreen. Rändrahne 

paikneb moreeni alal ka suurte kivikülvidena. 

Rannikumadalikul leidub mitmel pool viirsavi jm jääpaisjärvesetteid, kohati kuni 10 m 

paksuselt. Maapinnani ulatub neid Harku järve ümbruses ja mujalgi, enamasti katavad neid 

siiski hilisemad meresetted. 

Meresetteid (paksus kohati 2–4 m) esindavad peamiselt peenliivad, aleuriidid ja aleuriitliivad, 

leidub ka rannakruusa ning paekalda piirkonnas klibu. Luiteiks kuhjunud tuiskliiva on üksikutes 

kohtades rannikumadalikul (Kakumäe poolsaarel). 

Järve- ja soosetteid on eelkõige lavamaa nõgudes. Turbalasundi paksus küünib 4,5 m Harku raba 

osas, mis ulatub Haabersti linnaossa. Rannikumadaliku sood on nooremad (Õismäe raba), 

seepärast on nende turbakiht õhem. 

Enamik Tallinna looduslikke pinnavorme on teede- ja elamuehituse käigus suuremal või 

vähemal määral ümber kujundatud või mattunud kultuurkihi alla, mille paksus ulatub linna 

äärealadel alla 0,5 m. 

1.10. Looduslik haljastus 

Haabersti linnaosa suurus on 18,6 km 2 , sellest rohealad moodustavad 22,6%. Haljasmaid 

(looduslikud rohealad) on Haabersti linnaosas 502,5 ha ja rohealasid (inimese muudetud 

rohealad) on 162,0 ha. Haaberstis on Kakumäe rannapark, kuid rohkem parke ja pargilaadseid 

alasid ei ole. 

Haabersti linnaosa tuumiku moodustab Väike-Õismäe, mille haljastus erineb teiste 

paneelelamurajoonide (Mustamäe ja Lasnamäe) omast selle poolest, et puudub vana haljastus 

või selle fragmendid. Seega on haljastus noor (rajatud 1970. aastatel), ühtse plaani järgi 

teostatud, kuid jätab kohati lageda ja monotoonse mulje. Võrreldes nelja piirkonna (Väike- 

Õismäe, Mustamäe, Kalamaja, Kadriorg) puittaimede liigirikkust, on see kõige väiksem Väike- 

Õismäel (Reisner, 1993). Puittaimestik on monotoonne, levinumad on pärnad, eriti alleedel, kus 

neid on vaja pügada (trolliliinid). Lehtpuudest on levinud veel kased, pihlakad ja vahtrad, 

põõsastest tuhkpuud, kibuvitsad ja põisenelad. Puudel esineb mehaanilisi vigastusi. Suvel

133 

kannatavad puud põua tõttu. Paremas seisundis on tiigiäärne haljastu. Kui jätta kõrvale 

Lasnamäe, on tegemist ökoloogiliselt vaesema piirkonnaga Tallinnas. 

Ühepereelamute piirkonnas koosneb ühiskondlik haljastus teeäärsetest haljasribadest. Kohati, 

näiteks Paldiski maanteel Mustjõe piirkonnas on tegemist ülevananenud puudega (sanglepad, 

pärnad, pajud). Seal esineb palju tüvevigastusi, seest õõnsaid puid, kuivanud latvu ja oksi. 

Järelkasvuna kujunenud noored puud (kased, toomingad) on terved, kuid neid on vähe. 

Haabersti linnaosa annab Tallinna taimsest biomassist 10,9%. Linnaosa biomassist moodustavad 

52,4% puistud ja 30,9% hoonetevahelised puittaimedega alad. 

1.11. Põhjavesi 

Haabersti linnaosa haarab kahte maastikutüüpi – klindipealset paelava (Mäeküla ja Astangu 

asumid) ja klindieelset meretasandikku. Meretasandik lasub Liiva, Kakumäe ja Lilleküla 

mattunud ürgorgude kohal. Ürgorge eraldab loode-kagusuunaline Kakumäe aluspõhjakõrgendik 

(künnis). Sellest tuleneb piirkonna hüdrogeoloogiline mitmekesisus. 

Paelaval on põhjavesi seotud lubjakividega (Ordoviitsiumi veekiht), õhukese pinnakatte tõttu 

alaline Kvaternaari veekiht siin puudub. Ordoviitsiumi veekihi veetase jääb 9–10 m sügavusele 

maapinnast. Järgneb Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht, mis on ülemisest Ordoviitsiumi 

veekihist eraldatud glaukoniitliivakivist ja argilliidist veepidemega. 

Meretasandikul levib Kvaternaari veekiht, mis on seotud mereliste ja jääjärveliste liivpinnastega 

ja ürgorgude piires jääjõeliste liivade ja kruusaga, vähem moreenis esineva kruusaga. Jääjõelistes 

setetes esinev vesi on enamasti surveline, veetase jääb 2–4 m sügavusele maapinnast. Samale 

kõrgusele jääb ka mere ja jääjärve setetega seotud vabapinnalise veekihi vesi. Reljeefi 

madalamates kohtades on veetase siiski maapinnalähedane. Ürgorud on lõikunud sügavalt 

aluspõhja kivimitesse ja avavad Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekihid. 

Kakumäe aluspõhjakõrgendikul levib põhjavesi mereliivades (Kvaternaari veekiht) ja 

Kambriumi liivakivides ja aleuroliitides (Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht). 

Aluspõhjalised veekompleksid on Haaberstis paksu pinnakatte tõttu maapinnalt lähtuva reostuse 

eest keskmiselt või hästi kaitstud. Kaitsmata või nõrgalt kaitstud on põhjavesi õhukese 

pinnakattega paelaval ja Kakumäe aluspõhja kõrgendikul. Reostuse eest kaitsmata on ka 

Kvaternaari setetega seotud maapinnalähedased põhjaveekihid. 

Haabersti linnaosas kasutatakse veevarustuses Kambriumi-Vendi, Ordoviitsiumi-Kambriumi ja 

Kvaternaari põhjaveekihtide vett. Kambriumi-Vendi töötavate puurkaevude arv on 29, neist 10 

on ühendatud veevärgiga. Puurkaevude sügavus on 105–150 m. Ordoviitsiumi-Kambriumi 

puurkaeve on 2 (Paldiski maantee ja Tähetorni tänav) ja nende sügavus on 42–55 m. Kvaternaari 

veekihist võetakse vett 9 puurauguga, millest 2 on ühendatud veevärgiga. Osaliselt jääb 

Haabersti linnaossa Seevaldi põhjaveemaardla (Seevaldi III). Õismäed, põhilist veetarbijat, 

varustatakse veega Ülemiste järvest. Ülemiste järve väljalangemisel muutub Õismäel olukord 

pingeliseks, kuna tarbevaru ja lokaaltrassid paiknevad Kakumäel. Arutusel on olnud veehaarde 

rajamine Astangule. 

Veehaarde rajamine Astangule võib osutuda problemaatiliseks seoses radionukliidide suure 

sisaldusega Kambriumi-Vendi põhjaveekihis. 

Haabersti linnaosas Astangu piirkonnas klindi jalamil esineb suure ja eriti suure radooniohuga 

piirkondi. Radooni allikateks on klindil paljanduvad argilliit ja fosforiit, mis mere abrasiivse 

tegevuse tulemusel sattusid klindiesise tasandiku setetesse. Eriti suure radoonisisaldusega on 

astangusse rajatud tunnelitest välja veetud ja astangualustest tiikidest pärit materjal, mis 

moodustab enam kui 4 m paksuse kihi, milles on kohati argilliiti enam kui 50%. Kogutud 

andmed näitavad, et Astangu maa-ala pinnaseõhus on radoonisisaldus väga varieeruv, valdavalt 

suur või väga suur, ja ületab Eestis kehtestatud piiranguteta ehitustegevuseks lubatud 

piirväärtuse (50 kBq/m 3 ) kuni 10 korda (Eesti Geoloogiakeskus 2006).

Joonis 19. Põhjavee kaitstus Haabersti linnaosas. 

Allikas: OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2003 

134

135 

1.12. Pinnavesi 

Linnaosa keskkonda ilmestab Harku järv. Järve pindala on 1,6 km 2 , keskmine sügavus 1,6 m ja 

suurim sügavus 2,5 m. Järv asub Kakumäe lahe jätkuks olevas vagumuses, vaevalt 3 km 

kaugusel merest. Järve põhi on kaetud 2–3 m paksuse mudakihiga. 

Järve valgala on üle 50 km 2 ja sinna voolavad sisse Harku oja (saab alguse Harku rabast), Harku 

karjääri veeärastuse kraav, Järveotsa (Kadaka) oja ja Soone oja (kanaliseeritud, toru allpool 

veepinda) ning välja voolab Tiskre oja. 

Sissevoolavatest ojadest on suurima vooluhulgaga Harku oja. Tiskre oja on u 4 km pikk ja selle 

keskmine vooluhulk (mõõdetud 1999–2005) väljavoolul Harku järvest on 0,24 m 3 /s. 

Harku järve, sinna suubuvate ojade ja Tiskre oja vett on eri ametkonnad seiranud pika aja 

jooksul, seda on teinud ka tervisekaitsetalitus. Kõik nimetatud ojad on suuremal või vähemal 

määral reostunud, fosforisisaldus on suur. Kõige enam tuleb fosforit sisse Harku oja kaudu. 

Viimane uuring tehti 2005. a Tallinna Keskkonnaameti tellimusel (Harku järve vee kvaliteedi 

seire, 2005, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus). Mõõtmised kinnitasid eelmiste uuringute 

tulemusi, et Harku järv ja Tiskre oja on väga reostunud veekogud. Seda vaatamata mõningale 

vee kvaliteedi paranemisele, näiteks ammooniumisisalduse osas. 

Harku järv kuulub hüpertroofsete (ülirohketoiteliste) järvede hulka, millele osutab fütoplanktoni 

suur biomass ja sinivetikate osa selles. Tehtud seire ja reostuskoormuste arvutuste alusel saab 

väita, et järv ise toodab reostust (hõljum, BHT) – suur väetisainete sisaldus ja selle tõttu vohavad 

mikrovetikad. 

Järve seisundi parandamise võimalused on järgmised: 

 

 

vähendada (vältida) reoainete sattumist Harku järve suubuvatesse ojadesse; 

puhastada järve põhi mudast (keeruline, kuna ümber järve pole muda nõrutamiseks 

vajalikku maad). 

Viimastel aastatel on Harku oja poolt järve kantav reostus arvatavasti vähenenud, sest Harku 

vangla ja Harku instituudi reoveed juhitakse nüüd Tallinna kanalisatsioonisüsteemi. 

Mustoja on oluline sademevee kogumiseks ja ärajuhtimiseks Kristiine linnaosast, aga osaliselt ka 

Mustamäe, Haabersti ja Põhja-Tallinna linnaosas tekkiva sademevee jaoks. 

Sajandite vältel on Mustoja voolusängi ja -režiimi oluliselt muudetud. Praegu on oja suures 

osas kanaliseeritud. Oja lahtist vett on näha Löwenruh’ pargis ja alates Laki tänavast kuni 

mereni. 

Mustoja alates 1987. a seiranud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ. Viimastel aastatel 

on mõõtmisi tehtud kolmes kohas: Paldiski maantee lävendis, Marja sademeveekollektori 

suudmes ja Laki kraavi suubumisel Mustojja. Viimase nimetus on tinglik, sest tegelikult on 

tegemist toruga. 

Viimasel ajal Mustoja vee kvaliteet teatud määral paranenud, kuid võttes aluseks 

keskkonnaministri 22. juuni 2001. a määruses „Pinnaveekogude veeklassid, veeklassidele 

vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning veeklasside määramise kord” (RTL 2001, 81, 1108) 

sätestatud nõuded, on jõe vesi väga reostunud. 

Selle põhjuseks on vee liiga suur BHT-, ammooniumi-, lämmastiku- ja fosforisisaldus. Kõige 

halvem oli vee kvaliteet Laki kraavis. Ülejäänud punktidega võrreldes oli seal tavaliselt 

tunduvalt väiksem hapnikusisaldus ja pH ning suurem BHT7-sisaldus ja elektrijuhtivus. Ka 

hõljuvainete ja üldfosfori keskväärtused olid Laki kraavis kõige suuremad, kuid statistiline 

analüüs ei pea nende näitajate erinevusi oluliseks. Nimelt oli Laki kraavis neid aineid üksikutel 

juhtudel väga palju, seda eriti lume sulamisel ja vihmade algusperioodidel, mil porine vesi sisse 

tungis. Kuivaperioodidel seevastu oli kraavi vesi ülejäänud punktidega võrreldes enamasti nende 

ainete osas puhtam (Mustoja vee seire, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2005).

136 

Mustoja vee kvaliteeti tuleb parandada ja säilitada jõe looduslikus olekus (niipalju kui seda veel 

järel on). Oluline on parandada vee kvaliteeti Laki kraavis. Pikapeale see paranebki, kuna mitu 

olulist katkiste kanalisatsioonitorudega või sademevee reostajat on tegevuse lõpetanud. Uutelt 

ettevõtetelt nõutakse korraliku vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamist. 

1.13. Radoon 

Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne gaas, mis tekib maapinnas põhiliselt uraani 

238U lagunemisreas raadiumi lagunemisel. Looduslikku uraani leidub mineraalides, kivimites, 

setetes, mullas ja mineraalse koostisega ehitusmaterjalides. 

Inimest mõjutav ioniseeriv kiirgus lähtub nii looduslikest kui ka tehnogeensetest 

kiirgusallikatest. Sissehingatav radoon annab üle poole aastasest looduslikust kiiritusdoosist ja 

üle 40% summaarsest kiiritusdoosist, mis inimesele osaks saab. 

Radoon liigub aine pooridest edasi difusiooni teel või transpordituna õhu ja veega. Maapinnast 

välisõhku pääsenud radoon hajub välisõhus. Seetõttu on välisõhu radoonisisaldus väike ega 

kahjusta inimese tervist. Aluspinnasest elamusse sattuv radoon võib aga tõsta ruumiõhu 

radoonisisalduse määrani, mis pikka aega toimides võib inimese tervist kahjustada. 

Sissehingatava õu radoonisisaldus on suitsetamise järel kopsuvähki soodustavate tegurite seas 

teisel kohal. Eriti ohtlik on radooni tervist kahjustav mõju suitsetajatele, sest suitsu mõjule 

lisandub suitsuosakestele kinnitunud radooni tütarproduktide alfakiirguse mõju. 

Radoon satub elamusse peamiselt hoonealusest pinnasest. 

Eesti projekteerimisnormides EPN 12.3 „Radooniohutu hoone projekteerimine” on 

radooniohtlike aladena Tallinnas välja toodud järgmised piirkonnad: ala Harku järvest lõunas ja 

kagus kuni paeastanguni ja Mustamäe nõlva alusel kuni Rahumäeni, kuni kilomeetri laiusel ribal. 

Eesti Geoloogiakeskusest ja Eesti Kiirguskeskusest saadud andmete põhjal on detailsemad 

uuringud läbi viidud Astangul (vt kaarti 3). 

Astangul kuulub väga suure radooniohuga ala kategooriasse (radoonisisaldus 1 m sügavusel 

pinnaseõhus ületab 250 kBq/m 3 ) astangualune 180 m laiune ala koos tiikide ja laoruumide 

astangupoolse reaga. Selle põhjuseks on uraanirikas diktüoneemakilt ja fosforiit. 

Suure radooniohuga ala kategooriasse (radoonisisaldus 1 m sügavusel pinnaseõhus ületab 50, 

kuid jääb alla 250 kBq/m 3 ) kuulub suur osa klindieelsest tasandikust (ala klindi ja Astangu tn 

vahel) ja klindipealne kitsas riba. 

Ülejäänud piirkond jääb normaalse radooniohuga ala kategooriasse (radoonisisaldus 1 m 

sügavusel pinnaseõhus jääb alla 50 kBq/m 3 ). 

Ülejäänud Haabersti linnaosa territooriumil ei ole radooniuuringuid tehtud, kuid võib oletada, et 

peale ülalmainitud paikade võib radooniohtlikke alasid olla nii kõigis mattunud orgudes kui ka 

tektooniliste rikete piirkondades ning puistangute aladel, mille koosseisus võib olla 

oobolusliivakivi ja/või diktüoneemakilta või nende töötlemise jääke. 

Toomas Vitsut 

Tallinna Linnavolikogu esimees

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?