CADS PLANNER ELECTRIC - of / [www.ene.ttu.ee]

Kymdata Oy 

CADS PLANNER ELECTRIC 

K A S U T U S J U H E N D 

2009

EESSÕNA 

Käesolev CADS Planner Electric (edaspidi CADS) kasutusjuhend on mõeldud 

elektrivarustuse projekteerimise ja ehitamisega tegelevatele isikutele, 

lihtsustamaks ümberõpet neil, kes on kasutanud teisi tarkvarapakette ja 

tutvustada algajatele nimetatud projekteerimistarkvara. 

Kasutusjuhendis antakse ülevaated peamistest CADS'i rakendustest ja nende 

alamfunktsioonidest, vastavalt sellele nagu need on esitatud CADS Planner 

Electric Pro inglise keelses versioonis. Teine peatükk kirjeldab CADS'i 

baasprogrammi, mis on mõeldud üldiseks joonestamiseks. Järgmistes jaotised 

käsitlevad elektriprojekti loomise rakendusi alustades elektrivarustuse 

projektidest ja automaatika skeemidest kuni automaatsete spetsifikatsioonide 

koostamiseni välja. 

Paratamatult ei jõua see kasutusjuhend vastata kõikidele töökäigus tekkivatele 

küsimustele, siis sellistel juhtudel on aitab lihtsamate küsimuste korral CADS'i 

abifunktsioon ja keerulisemad probleemid lahendab Kymdata Oy esindus. 

AUTORIÕIGUS 

© 2009 Kymdata Oy 

Seda juhendit ega ühtki selle osa ei tohi kopeerida mingil viisil ega mingil 

eesmärgil, välja arvatud CADSi tarkvara kasutaja isiklikuks või ettevõttesiseseks 

kasutamiseks ilma väljaandaja kirjaliku loata. 

KAUBAMÄRGID 

Kõik käesolevas juhendis nimetatud kaubamärgid kuuluvad nende 

õigusjärgsetele omanikele. 

Väljaandja: 

Kymdata Oy 

Jõe 5 

10151 Tallinn 

Telefon: +372 682 8574 

Internet: www.cads.ee 

E-post: estonia@kymdata.fi 

1

Sisukord 

2. CADS ............................................................................................................................ 4 

2.1. Üldist ...................................................................................................................... 4 

2.1.1. Töölaua tutvustus ............................................................................................. 4 

2.1.2. Töökeskkonna seadistamine ............................................................................. 5 

2.1.3. Käskude sisestamine ......................................................................................... 7 

2.1.4. Koordinaatide sisestamine ................................................................................ 7 

2.1.5. Kihijoonised ..................................................................................................... 8 

2.2. Objektide lisamine .................................................................................................. 9 

2.3. Objektide redigeerimine ........................................................................................ 10 

2.4. Mõõtjooned ja tekst ............................................................................................... 12 

2.5. Raster ja Snap-funktsioonid................................................................................... 13 

2.5.1. Kaudsed koordinaadid .................................................................................... 14 

2.6. Jooniseala suurendusaste ....................................................................................... 15 

2.7. Teisi funktsioone ................................................................................................... 16 

2.8. Jooniste printimine ................................................................................................ 16 

2.8.1. Lihtsate jooniste printimine ............................................................................ 17 

2.8.2. Suurte jooniste printimine - Layout joonised................................................... 18 

Harjutus ....................................................................................................................... 20 

2.9. Täiendavad funktsioonid ....................................................................................... 24 

2.9.1. Isikliku tööriistariba loomine .......................................................................... 24 

2.9.2. Joonise eksport Clipboardi kaudu ................................................................... 27 

2.9.3. Sümbolite import ............................................................................................ 27 

2.9.4. Teksti seadistamine ........................................................................................ 27 

2.9.5. Automaatne tõlkimine .................................................................................... 28 

2.9.6. Filtrid ............................................................................................................. 29 

2.9.7. Indikaatorid .................................................................................................... 30 

2.9.8. 3D-elemendid ja vaated .................................................................................. 31 

2.9.9. Rakenduste vahetamise tööriistariba ............................................................... 32 

3. Installatsiooni joonised ................................................................................................ 33 

3.1. Üldist sümbolitest ................................................................................................. 33 

3.1.1. Sümboli valimine menüüst ............................................................................. 34 

3.1.2. Uue sümboli loomine ..................................................................................... 34 

3.1.3. Sümbolikomplekti loomine............................................................................. 37 

3.1.4. Koondsümboli loomine .................................................................................. 37 

3.1.5. Sümboli sisestamine joonisele ........................................................................ 38 

3.1.6. Sümboli atribuudid ......................................................................................... 40 

3.1.7. Sümboli atribuutite kuvamine ja modifitseerimine .......................................... 41 

3.1.8. Kõrgusmarkeering .......................................................................................... 44 

3.1.9. Tegevussektorid ja- raadiused ......................................................................... 45 

3.1.10. Sümbolite paigutusfunktsioonid .................................................................... 46 

3.1.11. Tingmärkide adresseerimine ning aktiveerimine ........................................... 47 

3.1.12. Tingmärkide loetelu genereerimine jooniselt ................................................ 47 

3.1.13. Sümbolite vahetamine .................................................................................. 48 

3.2. Kaabeldus ............................................................................................................. 48 

3.2.1. Kaabelduse joonestamine ............................................................................... 50 

3.3. Spetsifikatsiooni koostamine ................................................................................. 51 

3.4. Lühitutvustus andmebaasisüsteemist Electric Pro DB ............................................ 54 

2

3.4. 1. Tooteinfo lisamine tingmärkidele .................................................................. 55 

3.5. Projekti alustamine. Alusjoonis ............................................................................. 58 

Harjutus ....................................................................................................................... 62 

3.6. Täiendavaid funktsioone ....................................................................................... 73 

3.6.1. Kirjanurk ........................................................................................................ 73 

3.6.2. Valgustitega seotud lisafunktsioonid ............................................................... 74 

3.6.3. Kasutaja sümbolmenüüd ................................................................................. 76 

3.6.4. Seadefailid ..................................................................................................... 79 

3.6.5. Kihtide grupid ................................................................................................ 80 

3.6.6. Kaablikandurid ............................................................................................... 82 

3.6.7. Korruse funktsioonid ..................................................................................... 83 

3.6.8. Konstruktsiooni jooned................................................................................... 83 

3.7. 3D-projektid .......................................................................................................... 84 

Harjutus ....................................................................................................................... 84 

3.7.1. Täiendavad 3D- funktsioonid ......................................................................... 86 

3.7.2. 2D/3D Sümbolite ja tootemudelite sidumine ................................................... 87 

3.8. Lühisvoolu arvutamine .......................................................................................... 88 

3.9. Printimise funktsioonid ......................................................................................... 90 

3.10. Jooniste eksport teistesse CAD- tarkvaradesse ..................................................... 93 

4. Kilbi elektrijoonised..................................................................................................... 94 

4.1. Kilbiskeemi automaatne koostamine ..................................................................... 95 

4.2. Lehekülgede kasutamine ja projekti loomine ......................................................... 97 

4.3. Sümbolite ja teksti sisestamine joonisepõhjale ..................................................... 100 

4.4 Täiendavaid funktsioone ...................................................................................... 101 

4.4.1 Kilbi automaatkaitselülitite märgised ............................................................. 101 

4.4.2. Skeemijooniste muudatuse markeerimine ..................................................... 102 

4.4.3. Kasutaja sümbolmenüüd ............................................................................... 102 

4.4.4. Kilbiskeemide printimine ............................................................................. 103 

4.4.5. Kilbiskeemide salvestamine valitud formaati ................................................ 104 

5. Elektri- ja automaatikaskeemid .................................................................................. 106 

5.1. Töö alustamine .................................................................................................... 106 

5.2. Skeemi koostamine ............................................................................................. 108 

6. Schemas rakenduse ahelaskeemi harjutus ................................................................... 112 

6.1. Skeemi kirjanurga täitmine .................................................................................. 113 

6.2. Peavooluahela joonestamine ................................................................................ 113 

6.3. Juhtahela joonestamine........................................................................................ 117 

Lisa 1. Tingmärkide seletusi .......................................................................................... 124 

Lisa 2. Lühikäskude nimistu. ......................................................................................... 125 

3

2. CADS 

2.1. Üldist 

2.1.1. Töölaua tutvustus 

Programmi CADS erirakendused on ülesehitatud 

baasjoonestusprogrammile. Programmi käivitamisel avaneb aken, kus on 

põhilised CAD-joonestuse elemendid, nagu joonestusala, nupuread 

käskude ning parameetrite sisestamiseks, nii seadistuste-, menüü- kui ka 

olekuriba ja tekstiaken. 

Joonestusala asub akna keskel ja sinna on võimalik joonestada 

sisestades käske ühel kolmest viisist, mida vaadeldakse allpool. 

Tööriistariba Main (asub vaikimisi programmi akna vasakus servas) abil 

kutsutakse ajutiselt esile teisi tööriistaribasid, milledelt valitakse sobivaid 

käske joonestamiseks, redigeerimiseks ja teisteks analoogilisteks 

ülesanneteks. 

Tööriistariba Basic 1 (asub vaikimisi programmi akna ülemises servas) 

sisaldab endas võimalusi nii jooniste avamiseks, salvestamiseks kui ka 

4

printimiseks. Lisaks nendele funktsioonidele juhitakse antud 

tööriistaribaga kihijoonised, aktiivset joone värvi ja -tüüpi. Samuti on siia 

lisatud nn. nupuabi ehk funktsioon, mis avab näidatud nupu abiinfo. 

Menüüriba kaudu on võimalik sisestada kõiki peamisi programmis 

toimivaid käske, aga ka opereerida jooniste ning projektiga ja seadistada 

töökeskkonda, s. h. mugandada programmi muutes tööriistaribasid. Iga 

rakenduse käivitamisel tekib menüüribale vastava rakenduse erimenüü 

lisaks, mis baasprogrammil puudub. 

Tekstiaken on nii käskude, valikute kui ka koordinaatide sisestamiseks 

klaviatuurilt. Täiendavalt täidab see enamus käskude korral dialoogiakna 

ülesandeid. Lisaks sellele salvestab ta sisestatud käske kuni joonise 

sulgemiseni. 

Olekuribal (paikneb programmiakna alumises servas) on samuti terve 

rida erinevaid funktsioone. Esimene osa näitab iga nupu, mille kohal 

kursor on, nimetust ja lühidalt funktsiooni kirjeldust. Teine sektsioon on 

seotud koordinaatidega ja kuvatakse vastavalt kursori asukohta absoluutja 

suhtelistes koordinaatides. Samuti kuvatakse seal rasteri samm. 

Viimane indikaatorite blokk näitab abifunktsioonide olekut ja töölaua 

vaateviisi. 

2.1.2. Töökeskkonna seadistamine 

Kuna projekteerimine on tihti pingeline 

töö, siis on soovitatav seadistada 

töökeskkond, et vältida silmade liigset 

väsitamist. Samuti on võimalik selle 

käigus seadistada nii printimis- kui ka 

impordifunktsioone. Selleks tuleb valida 

menüüribalt Tools - Preferences..., 

misjärel avaneb dialoogiaken. Vastavalt 

lehekülgedele on neil järgmised seadistus 

võimalused: 

5

General 

➢ Automatic save – automaatse salvestuse funktsioon; 

➢ Grip edit – selekteeritud objekti punktide 

suurus ning värvus; 

➢ Coordinates on crosshair – võimalus 

näidata koordinaate kursoril. 

Files – seadistakse joonise salvestamisviisid ning tugifailide kataloogid. 

➢ Directory memory – joonisega seotud kataloogi mälu, 

joonise salvestamisel või avamisel kuvatakse aktiivne 

kataloog. 

➢ Save preview image – Joonise eelvaate pilt. Pilti 

kuvatakse joonise avamisel. 

Display – joonise avamisel teostatavad funktsioonid ja käskude hulk; 

➢ Start maximized – CADS avatakse kogu ekraani ulatuses; 

➢ UCS icon – mudeliruumis kuvatakse koordinaattelg; 

➢ Auto redraw – jooniseala uuendatakse iga käsuga; 

➢ Theme – kasutajaliidese teemad; 

➢ Drawing area background color – mudeliruumi värv; 

➢ Crosshair color – hiirekursori ja rasteri värv; 

➢ Mouse wheel zoom speed – hiire rulli suumimise kiirus; 

➢ Command line font – käsuriba font ja suuruse 

seadistused; 

Print – vaikimisi printer ja printimismeetod. 

➢ Printer – printeri sektsioonis valitakse kasutatavad printerid 

ja salvestatakse printeritele vaikeseadistused. 

➢ Print style table – printimise stiili valik ja kujundamine; 

DWG – .dwg-jooniste konverteerimisprotokolli valik. 

➢ Conversion fail – dwg-faili salvestuse protokolli valik. 

Kasutajal on võimalik konverteerimisprotokolli modifitseerida Tools 

– Convert- Modify conversion fail; 

➢ Conversion file for reference drawing – XRF – 

viitejooniste konverteerimisprotokoll; 

DXF – .dxf-jooniste konverteerimisprotokolli valik. 

Konverteerimisprotokollidest on võimalik valida järgmiste failide vahel: 

➢ Cads.cnv – joonised konverteeritakse CADS'i 

värvikoodides; 

➢ Colors.cnv – joonised konverteeritakse originaalvärvides; 

➢ Thin1.cnv – joonised konverteeritakse mustvalgena; 

➢ Thin9.cnv – joonised konverteeritakse hallvalgena. 

Konverteerimisprotokolle on võimalik kasutajal ise luua ja modifitseerida, 

selleks tuleb kasutada funktsiooni Tools - Convert – Modify conversion 

fail. 

Täiendavalt on kasutajal võimalik luua uusi tööriistaribasid (View- 

Customize...) või luua käskude sisestamiseks klaviatuurilt 

lühikombinatsioone (Keyboard) (vt. 2.9.1). 

6

2.1.3. Käskude sisestamine 

Nagu eespool vihjati on joonestamise aluseks käsud, mida on võimalik 

sisestada kas klaviatuurilt, nupurealt või hoopiski menüüribalt. Selleks, et 

sisestada õiget käsku tuleb teada vastava käsu inglise keelset nimetust 

või kasutades nupurida valida sobiv käsk pildi järgi. Seega järelikult käsk, 

millega nt. joont tõmmatakse on võimalik sisestada järgmistel viisidel: 

➢ 

➢ 

➢ 

➢ 

Draw-Line 

line 

l 

Viimast nimetatakse lühikäsuks. Lühikäske kasutatakse pikkade ja 

kohmakate süntaksite vältimiseks. Millistel käskudel on lühikäsud, saab 

kontrollida avades faili C:/.../Kymdata/CADS/cads.cdf. Antud käskude 

loetelu on toodud ka käesoleva juhendi lisas. Soovi korral võib täiendada 

seda loetelu, vastavalt failis toodud näitele. 

Käsu sisestamise järel toimub dialoog programmi ja kasutaja vahel. 

Mõnel juhul avaneb selleks eraldi aken, kuid enamasti tuleb tutvuda 

tekstiaknas kirjutatuga. Üldjuhul küsitakse joonestatava elemendi 

paigutuskoordinaate, kuid samuti võib olla tegemist valikute küsimisega 

või parameetrite seadistamisega. 

Näiteks 

Sisestades käsu line, kuvatakse tekstiaknas järgmine küsimus: Line 

start point:, mille järel tuleb sisestada soovitud koordinaat. 

Sisestades käsu circle, kuvatakse järgmised valikud: Center point (or 

Center/3p/2p):, mille järel võib sisestada koordinaadi või valida 

sulgudest mõni teine meetod käsu täitmiseks. Valiku tegemiseks tuleb 

sisestada enamasti valiku esimene sümbol. 

Sisestades käsu trim, kuvatakse järgmine küsimus: Select cutting 

objects: ehk soovitakse objekti valikut. 

Iga sisestus ja valik tuleb kinnitada, mida saab teha vajutades kas Entervõi 

tühikuklahvi vajutamisega. Erandiks on hiirega sisestamine, siis 

kinnitatakse käsud hiire parema klahviga. Käsu katkestamiseks suvalisel 

ajahetkel tuleb vajutada Esc-klahvi. Käsu tühistamiseks tuleks valida 

Edit-Undo. 

2.1.4. Koordinaatide sisestamine 

Koordinaate on võimalik sisestada nii klaviatuurilt kui ka kursoriga. Juhul 

kui neid sisestatakse klaviatuurilt, siis antud programmis kasutatakse 

nelja süsteemi: 

➢ absoluut-ristkoordinaadid – koordinaadid lähtuvad joonise 

nullpunktist ja 

7

➢ esitlusviis on x,y,(z). z sisestatakse juhul kui tegemist on 

3D-joonisega; 

➢ absoluut-polaarkoordinaadid – koordinaadid lähtuvad 

joonise nullpunktist ja esitlusviis on r/α (kaugus/nurk). Nurka 

mõõdetakse kraadides ja nullnurgaks loetakse x-telje positiivset 

suunda; 

➢ suhtelised ristkoordinaadid – koordinaadid lähtuvad viimati 

sisestatud 

➢ 

punktist ja esitlusviis on @x,y,(z); 

➢ suhtelised polaarkoordinaadid – koordinaadid lähtuvad 

viimati sisestatud punktist ja esitlusviis on @r/α. 

Sisestades kursoriga koordinaate on valida aga kahe meetodi vahel: 

➢ tavaline punkti sisestamine – väiksemate jooniste korral 

kasutades rasterile fikseeritud kursori sammu ja kontrollides 

olekuribalt koordinaate või sisestada koordinaate silma järgi; 

➢ punkti sisestamine abifunktsioonidega – keerulisemate 

jooniste korral või kui rasteri samm ei luba kursoril liikuda soovitud 

punkti olemasolevatel objektidel, siis on võimalus kasutada Snapfunktsioone. 

Antud abifunktsioonid aitavad tuvastada ja 

defineerida punkte, millede koordinaate täpselt ei teata. Pikemalt 

käsitletakse Snap-funktsioone omaette alajaotises. 

2.1.5. Kihijoonised 

Kihijoonised on joonised, millede juures paigutatakse objekte vastavalt 

vajadusele erinevatele kihtidele, mida saab eraldi opereerida. 

Kihijoonised on vajalikud keerulisemate jooniste ja projektide 

koostamisel, sest need võimaldavad hetkel mittevajalikku informatsiooni 

väljalülitada parandades niimoodi ülevaadet tehtavatest töödest. 

Juhtimaks kihte tuleb avada Layer dialog. 

8

Avaneva dialoogiakna all on võimalik näha, milliseid kihid sisalduvad 

joonises ning millised on nende parameetrid: 

➢ Visibility – kas kiht on 

nähtav joonise alal või mitte (nt. 

mittevajalik informatsioon on välja 

lülitatud); 

➢ Lock – kas kihil asuvaid 

objekte on võimalik valida ja 

nendega opereerida (nt. kustutada 

olemasolevaid trasse); 

➢ Color – milline on antud 

kihi vaikimisi värv; 

➢ Line weight – milline on antud kihi vaikimisi joone paksus; 

➢ Plot – kas antud kiht on printimisele lubatud; 

➢ Line type – milline on antud kihi vaikimis joonetüüp. 

Lisaks ülal mainitule võib kihte juhtida otse joonisel Layer tööriistariba 

kaudu. 

Turn on/off layer – kihtide kuvamine/varjamine. 

Lock/Unlock selected objects layer – kihtide lukustamine/avamine. 

Thaw/Freeze selected objects layers- kihtide sulatamine/jäätamine. 

Võimalik kasutada vaid Print töökeskkonnas. 

2.2. Objektide lisamine 

Objektide lisamise all mõistetakse siinkohal uute joonise elementide 

loomist joonestusalale. Kõik vastavad käsud on koondatud Drawmenüüsse 

ja vastavalt ka Draw-tööriistaribale. Järgnevalt vaadeldakse 

põhikäske lähemalt. Käsu nimetuses olevad suurtähed moodustavad 

lühikäsu. 

Line – sisestatakse üksik joon algus- ja lõppkoordinaadi alusel. Käsk 

katkeb, kui on sisestatud lõppkoordinaat. Sisestades käsu uuesti ja 

alguskoordinaadi asemel vajutada Enter-klahvi võetakse viimati 

sisestatud punkt alguspunktiks. 

continuous line – sisestatakse joon lõikude kaupa. Käsu 

katkestamiseks tuleb sisestada tühikoordinaat ehk vajutada Enterklahvile. 

9

RECtangle – sisestatakse ristkülik diagonaalnurkade koordinaatide 

alusel. Käsu katkestamiseks tuleb sisestada tühikoordinaat. 

POLygon – sisestatakse hulknurk dialoogivormis. Seejuures eristatakse 

kaht joonestamismeetodit – hulknurga tipud puutuvad vastu virtuaalset 

ringjoont (Inside a circle) ja hulknurga külgede tsentrid puutuvad vastu 

virtuaalset ringjoont (Outside a circle). 

Circle – sisestatakse ringjoon. Valida on kolme meetodi vahel – 

tsentrikoordinaat ja raadius; diagonaalikoordinaadid ja kolme punkti 

meetod. 

PolyLine– sisestatakse joon, mille paksust on võimalik defineerida. Seda 

võimalust ei olnud Line-käsu korral. Sama käsu piires on võimalik 

joonestada lõigu asemel kaart. 

SPLine – sisestatakse spline. Spline on matemaatiline termin, mis 

joonestamisel vastaks umbes lekaalijoonele. 

fill – täidetakse joonisepind valitud värviga. Täitmine toimub 

kolmnurkade meetodil. Käsu katkestamiseks sisestada tühikoordinaat. 

Hatch – sisestatakse viirutus vastavalt defineeritud piiridele. Ala peab 

olema suletud või käsk katkestatakse. 

Arc – sisestatakse kaar, ühel neljast meetodist – tsentri-, algus- ja 

lõppkoordinaat; alguspunkt, puutuja, lõpppunkt; algus-, kesk- ja 

lõpppunkt või algus-, lõpp- ja keskkoordinaat. 

Offset – sisestatakse juba olemasoleva objekti koopia, viimasest 

defineeritud kaugusele ja suunda. 

Leader – sisestatakse infoviit. Dialoogi korras sisestatakse viida algus- ja 

lõppkoordinaat ning viida tekst. 

2.3. Objektide redigeerimine 

Objektide redigeerimise tähendab juba sisestatud joonise elementide 

parameetrite muutmist. Kõik vastavad käsud on koondatud Modifymenüüsse 

ja -tööriistaribale. 

Enne redigeerimist tuleb hetkeks peatuda selekteerimisel ehk objektide 

valimisel. Objekti on võimalik valida kolmel erineval meetodil: 

• üksikobjekti valik – viia kursor objekti joonele ja vajutada 

hiire vasakut klahvi. Valimisse on võimalik koguda mitu 

üksikobjekti. Valitud objekti valimist väljaarvamiseks valida 

objekt uuesti. Valimi kinnitamiseks vajutada hiire paremat 

klahvi või Enter-klahvi; 

10

• enama objekti selektiivne valik – viia kursor 

selekteeritavatest objektidest allapoole ja defineerida 

haaramisakna alumine nurk. Seejärel viia kursor objektidest 

ülespoole ja kinnitada haaramisakna ülemine nurk. Kõik 

objektid, mis mahtusid täielikult aknasse on valitud; 

• enama objekti massvalik – viia kursor selekteeritavatest 

objektidest ülespoole ja defineerida haaramisakna nurk 

ning siis alumine nurk. Objektid, mis läbisid aknaga 

defineeritud ala või asusid seal on valitud. 

Järgnevad redigeerimiskäsud leiavad enim kasutust (lühikäsud suurte 

tähtedega). 

Erase – kustutatakse valitud objektid peale valimi kinnitamist. Käsu 

katkestamiseks ilma täideviimiseta vajutada Esc-klahvile. 

Move – nihutatakse valitud objektid käsu dialoogis määratud baaspunkti 

suhtes. Nihutamise käigus on võimalik objekti skaleerida ja muuta 

orientatsiooni. Nupurealt on võimalik valida ka tavaline nihutamiskäsk, 

ilma skaleerimiseta. 

ROtate – pööratakse valitud objekte ümber defineeritud baaspunkti. 

Pöördenurka on võimalik defineerida mitmeti, kuid soovituslik on 

sisestada see numbriliselt. 

stretch – nihutatakse objekti valitud punkte baaspunkti suhtes. Kui valiti 

terve objekt, siis käsk toimib nagu Move. Alternatiivina võib ilma käsuta 

valida objekti ning selle ühest tunnuspunktist kinnihaarates nihutada 

seda ülejäänud objekti suhtes. 

MIrror – peegeldatakse valitud objekte defineeritava peegeldusjoone 

suhtes. Peale peegeldust on võimalus kustutada originaalobjektid. 

modify – avatakse dialoogiaken, kus võib muuta valitud objekti kihti, 

värvust, joone paksust ja tüüpi ning olenevalt objekti omadustest muuta 

mõningaid koordinaate. 

COpy – kopeeritakse valitud objektid nihkega baaspunkti suhtes. 

Koopiate arv ei ole piiratud. Käsu katkestamiseks vajutada Enter-klahvi 

või hiire paremat klahvi. 

ARray – valitud objekt paljundatakse vastavalt etteantud parameetritele 

ühtlase vahega kas joont mööda (nihe baaspunkti suhtes ja koopiate 

arv), pinda mööda (nihked baaspunkti suhtes ja koopiate arv reas ning 

veerus), ringi mööda (ringi tsenterpunkt, koopiate arv, objekti baaspunkt 

– kui objekti pööratakse käsu jooksul) või kaart mööda (kaare 

tsenterpunkt, koopiate arv, objekti baaspunkt ning kaare pikkus 

kraadides). 

Fillet – objekti nurk, mis käsu jooksul defineeritakse, ümardatakse 

etteantud raadiusega. 

CHAmfer – objekti nurka, mis käsu jooksul defineeritakse, joonestatakse 

faas etteantud küljepikkustega. 

eXplode – valitud multiobjekt (nt. polyline, rectangle) taandatakse 

11

üksikuteks lihtobjektideks (nt. line, arc, circle). 

Copy Properties – võimaldab omaduste (nt. värvi, joonetüübi, kihi) 

kopeerimist ühelt elemendilt teistele. 

Group toolbar – Valitud objektid koondatakse üheks grupiks. Lihtsustab 

elementide käsitlemist. 

Täiendavalt on joonte redigeerimiseks tööriistariba Break/join toolbar, 

millel asuvad samuti mõned sagedast kasutamist leidvad käsud. 

TRim – lõigatakse näidatavad objektid, mis ristuvad valitud 

lõikeobjektiga. 

join – liidetakse objektid kokku või pikendatakse jooni kuni ristuvate 

objektideni. (lühikäsk ex töötab samuti). 

2.4. Mõõtjooned ja tekst 

Kui kahes eelmises alajaotises vaadeldi käske, millega sai koostada 

joonisega iseloomustatavat detaili/objekti, siis käesolevas peatükis 

käsitletakse informatiivse teksti lisamist joonisele. Mõõtjoonte 

sisestamise käsud on koondatud tööriistaribale Dimension. 

Kõik käsud, mis puudutavad lineaarseid mõõtjooni võiks koondada nelja 

gruppi: 

• üksik-mõõtjoon – defineeritakse objekt, mille üks mõõt 

esitatakse. Käsu jooksul on võimalik rakendada 

mõõteväärtuse ülekirjutamist (nt. kui on joonestatud objekt 

suuremana, kui ta tegelikult on); 

• baas-mõõtjoonega – defineeritakse rida objekti mõõte, 

millede väärtust näidatakse esimena sisestatud 

koordinaadist. Mõõtjooned paigutatakse üksteise kohale; 

• jada-mõõtjooned – defineeritakse rida objekti mõõte, 

millede väärtust näidatakse eelnevast mõõtjoonest 

lähtuvalt. Mõõtjooned paigutatakse üksteise kõrvale; 

• null-baas-mõõtjoon – defineeritakse rida objekti mõõte, 

millede väärtus esitatakse esimesena sisestatud 

koordinaadist, mille väärtus võetakse tinglikult nulliks. 

Mõõtjooned paigutatakse üksteise kõrvale. 

Teistest mõõtjoontest sagedamini tuleb esitada kõverjoone raadiust ja 

12

tema näilist tsentripunkti, aga ka ringjoonte läbimõõte ja nurki, mis on 

täisnurgast erinevad. 

Text-tööriistariba leiab kasutamist, kui joonisele soovitakse lisada 

kommentaare või konkreetseid viiteid, mistõttu vaadatakse järgnevalt 

mõned enamtarvitatavad käsud sellelt tööriistaribalt. 

Antud tööriistaribalt on valida nelja teksti sisestamismeetodi vahel: 

• Draw text (lihttekst) – tekst sisestatakse käsuakna kaudu 

vaikimisi kehtivas tekstistiilis etteantud punktist alates; 

• Draw mtext (tekst alale) – tekst kirjutatakse joonisel 

määratud alale. Teksti sisestamine toimub läbi avaneva 

dialoogiakna, kus on teksti kirjutamiseks teksti-redaktoriga 

võrdsed võimalused, kuid kõiki erisümboleid ei pruugita 

tunnistada. Võimalik kirjutada kirillitsas; 

• Dynamic text (dünaamiline tekst) – võimaldab sisestada 

lihtteksti mitmerealisena, kuid puuduvad stiili valiku 

võimalused; 

• Text block dialog (viited) – sobib mahukate viidete 

koostamiseks, kuna võimaldab kasutada leader-käsku. 

Tekst sisestatakse dialoogiaknas, kus on võimalik määrata 

teksti suuruse ja kalde parameetreid. 

2.5. Raster ja Snap-funktsioonid 

Korrektse joonise koostamiseks on soovitatav, et kursor liiguks mööda 

jooniseala fikseeritud sammudega ehk vastavalt alusrasterile. Sõltuvalt 

joonise tüübist tuleb aga rasteri sammu muuta, mida tuleks teha enne 

joonestama hakkamist, et vältida olukorda, kus erinevatele rasteritele 

joonestatud objektid ei istu kokku. Rasteri juhtimiseks on koondatud 

vastavad käsud Grid-tööriistaribale. 

Sellelt tööriistaribalt on võimalik seadistada rasteri sammu või valida 

programmiga kaasas olevate hulgast. Samuti on võimalik rasteri 

kuvamist sisse- ja väljalülitada ning otsustada, kas kursor liigub mööda 

rasterit või mitte (sama nupp asub ka Basic 2-tööriistaribal). 

Kui raster on sisselülitatud, siis võib tekkida olukordi, kus punkt, mida 

soovitakse defineerida asub rasteri vahel ja selle koordinaadi arvutamine 

ei ole otstarbekas ega mugav. Sellistes olukordades leiab abi snapfunktsioonidest. 

Need funktsioonid ei ole iseseisvad käsud, vaid hoopis 

abikäsud, defineerimaks koordinaate, millede väärtusi ei ole teada. Snap - 

funktsioonid on koondatud Snap-tööriistaribale ning järgnevalt 

vaadeldakse nende kasutusalasid. Kuna tegemist ei ole käskudega, siis 

puuduvad neil klaviatuurilt sisestatavad süntaksid. 

13

Endpoint – defineeritakse näidatava objekti lähim lõpppunkt. Juhul, kui 

objekte on liiga tihedalt tuleb muuta joonise suurendusastet (seda 

vaadeldakse järgmises alajaotises). Käsk ei tööta ringjoonte korral. 

Centerpoint – defineeritakse näidatava ringjoone või kaare tsentri punkt, 

kusjuures näidata tuleb joont, mitte aga arvatavat keskpunkti. 

Nearest – defineeritakse punkt näidatava objekti peal. See punkt ei ole 

fikseeritud, vaid seda võib nihutada objekti piirjoont mööda. 

Intersection – defineeritakse näidatav ristumispunkt. Kursor peab asuma 

selle punkti vahetus läheduses. Vajadusel muuta suurendusastet. 

Apparent intersection – defineeritakse näidatav näiline ristumispunkt. 

Leiab kasutamist 3D-joonestamisel, kus objektid teatava vaatenurga alt 

ristuvad, kuigi tegelikkuses võivad asuda paralleeltasanditel. 

Midpoint – defineeritakse näidatava joone keskpunkt. 

Node – defineeritakse elemendi n. n. klemmpunkt. Leiab kasutamist 

elektri-projektide koostamisel, et ühendada nt. kaabel pistikupesaga. 

Täpsemalt vastavas jaotises. 

Tangential – defineeritakse punkt, milles sisestatav objekt oleks 

näidatavale kaarele/ringjoonele puutujaks. Kasutatakse harva esimese 

punkti sisestamiseks. 

Perpendicular – defineeritakse punkt, mis oleks joonestatava objekti ja 

näidatava objekti ristumipunkt nii, et mõlemad on üksteise suhtes 90º 

nihutatud. 

Angle – valik ringjoonel/kaarel asuvate punktide vahel, mis üksteise 

suhtes asuvad etteantud nurga all. Vaikimis selleks nurgaks on 90º. 

Lisaks on sellel tööriistaribal toodud nupp, millega võib 

snap-funktsioonid välja lülida, kui neid hetkel vaja ei ole. 

Sama nupp on toodud ka Basic 2- tööriistaribale. 

NB! Snapi funktsioonide kiirmenüü avaneb 

kombinatsioonil SHIFT + klõps hiire paremale 

klahvile. 

2.5.1. Kaudsed koordinaadid 

Juhul kui osutub vajalikuks sisestada koordinaate kaudsel meetodil, nt. 

joon algaks ristküliku keskpunktist või sümbol peab asuma keset 

ristkülikut, siis sellisel juhul tuleb välja kutsuda punktide sisestamise 

tööriistariba – View-Toolbars...-Point input. Antud tööriistaribal asuvad 

14

kaudsete koordinaatide sisestamise käsud, mida saab kasutada 

sarnaselt Snap-funktsioonile, kui objekti sisestamise käsk on aktiivne. 

Rectangle – defineeritakse punkt, mis asub ajutiselt joonestatava 

ristküliku keskpunktis. 

Midpoint– defineeritakse punkt, mis asub ajutiselt joonestatava joone 

keskpunktis. 

Virtual intersection – defineeritakse punkt, mis asub kahe üksteisega 

mitte ristuva objekti näilises ristumispunktis. Objektid näidatakse käsu 

jooksul. 

XY offset – defineeritakse punkt, mis nihutatakse näidatavast punktist 

määratud kaugusele x- ja y-telje sihis. 

XY offset from separate points – defineeritakse punkt, mis nihutatakse 

ajutisest x- ja y-telje ristumispunktist määratud kaugusele x- ja y-telje 

sihis. Ajutine koordinaatide ristumispunkt näidatakse kahe eraldi 

punktiga. 

Ooffset towards crosshair– defineeritakse punkt, mis asub näidatavast 

punktist kursori suunas eelnevalt määratud kaugusel. 

Only X coordinate – defineeritakse punkt, mille x-koordinaat näidatakse 

esmalt ning seejärel y-koordinaat. 

Only Y coordinate – defineeritakse punkt, mille y-koordinaat näidatakse 

esmalt ning seejärel x-koordinaat. 

NB! Kaudsete koordinaatide funktsioonide kiirmenüü avaneb 

kombinatsioonil SHIFT + klõps paremale hiire klahvile. 

2.6. Jooniseala suurendusaste 

Keerukamate jooniste korral tuleb parema ülevaate saamiseks joonist 

kohati suurendada ja siis jälle vähendada, et mitte kaotada ülevaadet 

kogu joonisest. Selleks muudetakse joonise suurendust ja vastavad 

käsud on koondatud nii Basic 2- kui ka Viewport-tööriistaribale. 

Zoom in nupule vajutamisega suurendatakse kuvatavat jooniseala 2 

korda, nii et ekraani keskpunkt on baaspunktiks, mille asukoht ei muutu. 

Zoom out nupule vajutamisega vähendatakse kuvatavat jooniseala 2 

korda ja samuti on baaspunktiks ekraani keskpunkt. 

Kasutades hiire kerimisnuppu on ka võimalik muuta joonise 

suurendusastet, kuid baaspunkt määratakse kursoriga. 

Zoom window käsuga suurendatakse käsu dialoogis defineeritav 

haaramisakna ala ekraani suuruseks. Baaspunktiks on haaramisakna 

15

keskpunkt, mis peale suurendamist nihutatakse ekraani keskpunkti. 

Zoom limits käsk vähendab/suurendab käsuga limits defineeritud 

jooniseala nii, et see mahub täielikult ekraanile. 

Zoom extents nupule vajutus mahutab kogu joonise arvuti 

ekraanile. 

Zoom previous taastab eelmise suurendus astme. Sobib hästi 

kasutamiseks lühiajalisteks suurendamisteks, misjärel soovitakse 

taastada üldvaade. 

Zoom back annuleerib zoom previous toime. 

2.7. Teisi funktsioone 

Eelnevalt vaadeldud käsud ja funktsioonid olid koondatud 

konkreetsetesse menüüdesse ja tööriistaribadele. Järgnevalt käsitletakse 

teisi funktsioone, mis võivad lihtjoonestamisel kasuks tulla. 

Defineerimaks paberi formaati, jooniseala, kasutatavat mõõtkava (selle 

alusel skaleeritakse teksti suurust) jms., siis Preferences-tööriistaribal 

asub käsunupp Set drawing area and scale. Sama dialoogi käigus 

defineeritakse ka printimisvaated. 

Kui soovitakse nihutada joonist, muutmata seejuures suurendusastet või 

objektide asukohta joonisel, siis sobib kasutamiseks käsk pan, mis on 

toodud ka Viewport-tööriistaribale. Selle käsuga võetakse näiliselt 

joonisest kinni ja nihutatakse soovitud suunas. Alternatiivina võib 

vajutada hiire rullile ning võtta samuti joonisest kinni. 

Objektide sisestamisel jäävad joonise alale sisestatud koordinaatidest 

jäljed, mis võivad joonise mõistmist vahel raskendada. Nende 

kõrvaldamiseks on käsk redraw, mis asub Viewport tööriistaribal. Sama 

efekti annab joonise nihutamine ja suurendamine. Vaikeseadena saab 

jälgi deaktiveerida Tools-Preferences…-Display-Auto Redraw 

Juhul kui on vajadus võtta jooniselt mõni kontrollmõõt, samas ei soovita 

lisada mõõtjooni, siis seda saab teostada käsuga Distance, mis on leitav 

ka Auxiliary functions-tööriistaribalt. Samas kõrval on käsk Angle, millega 

on võimalik kontrollida sarnaselt nurki. 

Kui kontrollmõõdu tegemiseks on vaja näidata mitmeid punkte joonisel, 

siis saab kasutada funktsiooni Distance, angle and offsets from points, 

mis asub Auxiliary functions- tööriistaribal. Funktsiooni aktiveerimise järel 

tuleb käsuribale kirjutada multiple (lühidalt m) ning näidata punkte 

joonisel. 

Täiendavalt võib tekkida olukord, kus tuleb määrata objekti pindala, 

massi või ümbermõõtu, siis Auxiliary functions-tööriistaribal asub käsk 

calculate area, perimeter, volume and mass. 

2.8. Jooniste printimine 

CADS sisaldab endas kaht printimismeetodit. Esimene neist sobib 

16

lihtsate jooniste ühekordseks väljastamiseks. Meetodi käivitamiseks tuleb 

vajutada print-käsunuppu Basic 1-tööriistaribal või valida menüüst File 

käsk Print.... Teine meetod leiab aga kasutamist olukorras, kus mahukaid 

jooniseid tuleb trükkida erinevate mõõtkavadega ja korduvalt, nt. 

ehitusjoonised. Selleks tuleb luua eraldi printimisvaateid, kus saab joonist 

paberile sobitamiseks on rohkem võimalusi. 

2.8.1. Lihtsate jooniste printimine 

Lihtsaks jooniseks võib nimetada üksikdetaili, nt. klapimutrit kirjeldavat 

joonist. Sellised joonised teostatakse enamasti suurendatud mõõtkavas 

ja esitatakse üksikult ühel lehel, tavaliselt A3...A4 formaadis. Samuti on 

need harva kihijoonised ja sel juhul on kihtide arv väike – alla 5. 

Eespool kirjeldatu on tinglik, aga kui joonis vastab nendele tingimustele, 

siis võib kasutada kiiremaks printimiseks File-menüüst käsku Print..., 

misjärel avaneb dialoogiaken, mille lehel valitakse printer, stiil ja prinditav 

ala: kas paberi piiridesse jääv joonise osa (limits), kogu joonis (extents), 

vaade - kas salvestatud või aktuaalne vaade (view) või defineeritakse ala 

eraldi aknas (window). 

Dialoogiakna lehel seadistatakse paberi formaat ja joonise orientatsioon 

paberil, skaleering ning joonise asend paberil. Erinevus orientatsiooniga 

on see, et viimase korral pööratakse joonist paberil, asendi (offset) korral 

aga nihutatakse, nt. soovitakse jätta köitmisserv. Täiendav võimalus on 

printida joonis PDF-dokumendina, mis lihtsustab suhtlemist nende 

koostöö partneritega, kellel puuduvad jooniste vaatamiseks muud 

programmid. 

Enne joonise printerisse saatmist on võimalik kontrollida tulemust ka 

ekraanil kasutades dialoogiakna allservas asuvaid nuppu Preview... 

17

Nupule vajutamisel kuvatakse ekraanil virtuaalne koopia 

printimistulemusest. 

Joonis saadetakse printerisse või konverteeritakse PDF-failiks peale OKnuppu 

vajutamist. PDF-fail salvestatakse dialoogis kindlaks määratud 

kataloogi. 

2.8.2. Suurte jooniste printimine - Layout joonised 

Kui tegemist on suurte ja detailirohkete joonistega, mida tuleb teatava aja 

tagant uuesti trükkida, nt. kinnisvara arendusprojekt, siis on soovitatav 

salvestada sagedamini kasutatavad printimisvaated. 

Printimisvaateid saab luua, kui Viewport - rippmenüüst valida käsk 

Layout avanevas dialoogiaknas saab luua uusi New... ja juhtida 

olemasolevaid printimisasetusi ning kopeerida seadistatud layoutjooniseid. 

Uut asetust luues nimetatakse see 

esmalt ja muudetakse aktiivseks Set current - 

nupu vajutamisega, misjärel võib selle 

dialoogiakna sulgeda. 

Selle tulemusena kadus joonestusalalt kogu 

joonis, aga seda ei kustutatud, vaid vahetati 

töökeskkonda. Kui joonestamise ajal oli 

staatusribal kiri DESIGN, siis nüüd on sel 

kohal PRINT. 

Järgmise sammuna tuleb defineerida joonise ala, milleks valida 

Preferences - tööriistaribalt käsk – Set drawing area. Avanevas 

dialoogiaknas valitakse soovitav paberiformaat. Ühe printimisasetuse all 

saab valida ainult ühe formaadi. Teise formaadiga vaate salvestamiseks 

tuleb luua eraldi asetus. Formaat defineerida kas kasutades antud 

nimistut, kasutades aktiivsete printerite poolt võimaldatavaid formaate või 

eriformaatide korral sisestada paberimõõtmed. 

Frame sektsioonis on võimalik valida, kas väljatrükil on raamjoon või 

18

voltimismärgid. Järgnevalt defineeritakse joonise mõõtkava. Juhul, kui 

joonisele on eelnevalt mõõtkava antud Preferences - Set scale käsuga, 

siis mõõtkava selles dialoogis ei sisestata, vaid väärtuseks jääb 1:1. 

Linnuke valiku Set lower left corner ees tähendab, et dialoogiakna 

sulgemise järel küsitakse joonise baaspunkti koordinaati, mis seotakse 

ajutiselt printimisvaate alumise vasaku nurgaga. 

Add sheets to paper space sektsioonis defineeritakse, mitu vaadet antud 

sama asetuse korral luuakse, nende mõõtmed ja nende omavahelised 

kaugused. Mitu vaadet on kasulik näidata nt. siis kui joonis prinditakse 

mitmele lehele. 

Kinnitades valiku OK-nuppu vajutamisega küsitakse järgnevalt 

baaskoordinaati (sageli on selleks 0,0), peale mida kuvatakse ekraanil 

printimisvaade (-vaated). Selleks, et sobitada paremini joonist vaatesse, 

tuleb kursor viia staatusribal asuva PRINT kirjale ning seal vajutada kaks 

korda hiire vasakut klahvi, misjärel muutub kiri DESIGN'ks. 

Nüüd on võimalik teostada kõiki joonestamise operatsioone – 

suurendamine, nihutamine jms. Olukorras, kus joonis kirjeldab üksikuid 

kitsaid situatsioone, nt. pikad kaablitrassid, võib olla otstarbekas muuta 

vaatenurka, aga mitte hakata muutma joonise orientatsiooni. Vaatenurga 

muutmiseks tuleb valida Viewport - rippmenüüst käsk View. 

Peale seadistamist on 

soovitatav kinnitada 

mõõtkava, mille saab 

sisestada Viewport-menüüst 

ja Layout viewportalammenüüst. 

Lukustamaks tehtud muudatusi tuleb kursoriga lülitada DESIGNkeskkond 

ümber PRINT-keskkonnaks. 

19

Kasutades Print tööriistariba Print frame käsku on võimalik näidata 

millised vaated printerisse suunatakse. Printimisdialoog avaneb peale 

valimi kinnitamist ning seal on ühe lisafunktsioonina on võimalik printida 

mitu vaadet ühte PDF-faili (Join PDF files). Tulemus väljastatakse peale 

OK-nupule vajutamist. 

Harjutus 

Joonestada ümber eskiisil kujutatud klapimutri külgvaade. Saadud joonis 

printida A4-püstformaadil mõõtkavas 2:1. 

Näidislahend: 

Antud näidislahend on koostatud, et näidata erinevate käskude 

kasutamist, mistõttu ei ole tegemist kiire joonestamis õpetusega. 

Alustada uut joonist ja salvestada joonise fail uude kataloogi. Järgnevalt 

luua kolm uut kihti – Detail, M_jooned ja Tsentrijooned. Vastavalt pildil 

kujutatule muudeti mõningaid nende parameetreid. Kiht Detail muuta 

aktiivseks. 

Kuna tegemist on väikeste mõõtmetega, siis valida alusrasteri sammuks 

1x1 mm. Selle tulemusena raster muutus nii väikseks, et kadus ekraanilt. 

Esimesena joonestada klapimutri külgvaade ilma lõiketa, alustades alt 

20

keermest. Selleks kasutada rectangle käsku ja esimeseks punktiks 

kasutada koordinaate 100,100 ning teine punkt sisestada suhteliste 

ristkoordinaatidena @20,4. Kuna tekkinud ristkülik on suhteliselt väike, 

siis kasutades zoom window käsku suurendada seda nii, et raster ilmub 

nähtavale. Järgnevalt taandada ristkülik joonteks, kasutades käsku 

explode. 

Kuna ristkülik asendus üksikute joontega, siis kasutades käsku offset 

joonestatakse keermepõhja jooned. Peale käsu aktiveerimist küsitakse, 

millist objekti kopeerida – vasakpoolne vertikaaljoon ja valim kinnitada 

hiire parempoolse klahvi vajutamisega. Järgnevalt küsitakse 

kopeerimissuunda – viia kursor objektist paremale ja vajutada hiire 

vasakpoolsele klahvile, peale mida küsitakse kopeerimiskaugust – 

keermepõhja võib näidata sümboolselt 1 mm. Käsku korrata vasakpoolse 

keermejoone jaoks. 

Keerme ja kuuskandi vahelise „kaela“ joonestamiseks kasutada käsku 

line ja koordinaadid sisestada kursoriga. Kuna eskiisil on „kaela“ 

läbimõõt andmata, siis võtta eelduseks, et „kael“ on 4 mm kitsam kui 

keerme välismõõt ehk 1mm nihe keermejoone suhtes. Joone kõrguseks 

on samuti 1 mm. Jooned ühendada omavahel horisontaaljoonega. 

Kuuskandi osa joonestada käsuga rectangle senise detaili kohal 

sisestades nt. koordinaadid 100,120 ja @22,3. Selleks, et kuuskanti 

saada objekti suhtes õigesse kohta, kasutada käsku move ja snap to 

midpoint abifunktsiooni. Käsu sisestamise järel tuleb valida nihutatavad 

objektid – näidata kuuskanti ja kinnitada valim. Küsitava baaspunkti jaoks 

aktiveerida abifunktsioon snap to midpoint ja näidata kuuskandi alumist 

serva. Kui tekib rombikujuline kursor, siis kinnitada valik hiire vasaku 

nupu vajutamisega. Järgnev küsimus puudutab punkti, kuhu nihutatakse 

eelnevalt näidatud baaspunkt. Kuna snap-funktsioon on veel aktiivne, siis 

näidata „kaela“ ülemist serva ja kinnitada punkti valik. Ristkülik lõhkuda 

seejärel. 

Kuuskandi paikanihutamisega jäid kaks joont üksteisega kohakuti, mis on 

otstarbetu, kuid vahel vältimatu. Enamasti on selle kõrvaldamine 

ajakulukas, mistõttu seda viga parandatakse äärmisel vajadusel. Selleks 

kustutada käsuga erase pealmine joon – antud juhul kuuskandi alumine 

serv ja pikendatakse alumist joont käsuga Join corner. 

Järgnevalt joonestada kuuskandile tahuservad, mis vastavalt 

projektsiooni omapärale asuvad välisservast kuuskandi läbimõõdu 

veerandpikkusel ehk 5.5 mm. Tahuservade joonestamiseks kasutada 

järjekordselt käsku offset. 

Kuuskandi ülemise serva faasi joonestamiseks muuta alusrasteri samm 

ajutiselt võrdseks 0.1 mm. Järgnevalt valida käsk arc ja joonestada igale 

tahule faas. Kuna tegemist on illustratiivsete kaartega (tegelikud 

selguvad tootmisprotsessis), siis väga suurt täpsust ei ole tarvis järgida. 

Kaare otspunktid võiks asuda 1 mm allpool kuuskandi ülemisest servast 

ja keskpunkt asuda tahu ülemise serva keskel. 

Peale faasikaarte joonestamist tuleks kustutada mittevajalikud joone 

osad. Selleks sobib käsk trim. Esimesena tuleb defineerida objektid, mille 

21

suhtes lõikama hakatakse – valida joonestatud kaared ja kinnitada valim. 

Järgmiseks näidatakse lõike, mida kustutatakse – nt. kuuskandi vasakus 

ülemises nurgas tuleb näidata kaare keskpunkti ja nurga vahele jäävaid 

lõike. Trimmimise järel valida alusrasteri sammuks tagasi 1 mm. 

Nüüd aktiveerida kiht Tsentrijooned ja joonestada mutrile telgjoon 

(kasutades käsku line), nii et see ulatuks 2...3 mm üle detaili servade. 

Seejuures järgida, et joonevärv ja -tüüp oleks LAYER ehk vaikimis kihiga 

määratud. Kui joonetüüp on õigesti valitud, siis telgjoone asemel paistab 

pidevjoon, mis on tingitud joonestatava objekti väikestest mõõtmetest. 

Peale telgjoone joonestamist aktiveerida uuesti kiht Detail. 

Kasutades käsku trim ja lõikejooneks valime kogu detaili kasutades 

aknaga selekteerimist. Peale valimi kinnitamist võib näidata 

mittevajalikke lõike ning need kustutatakse. Kui joonest on jäänud alles 

ainult üks lõik, mis ei lõiku ühegi teise objektiga, siis seda trimmida ei 

saa, vaid see tuleb kustutada erase käsuga. Selliseks jooneks osutub 

tahuserva joon. 

Kui detaili parempool on „avatud“, siis tuleks joonestada sisemise ava 

serv, mida võib teha käsuga offset ja objektina kasutada telgjoont 

(distants 7 mm), mille koopia tekib Detail kihile ja kui jooneparameetrid 

olid LAYER, siis võtab omaks ka vaikimisi kehtivad parameetrid. 

Telgjoont lühendada objektile vastavaks võib teostada käskude trim või 

stretch abil. 

Detaililt puudub veel viirutus, kuid kuna osaliselt on viirutatav ala piiratud 

kaarega, siis tuleb see ala defineerida üksikute piirilõikudega. Selleks 

tuleb esmalt sisestada käsk break (leitav Break/join-tööriistaribalt). 

Esimesena tuleb sisestada katkestatav objekt – kuuskandi ülemine serv. 

Järgnevalt küsitakse esimest katkestuspunkti ja seejärel teist. Näidates 

need teineteisest eraldi lõigatakse objektilt tükk välja. Antud juhul on hea 

näidata mõlemat punkti siseava servaga ristumispunkti, mistõttu joon 

jaotatakse kaheks lõiguks. Tegevust korrata kuuskandi alumisel serval. 

Peale seda võib sisestada käsu hatch, mis avab dialoogiakna võimalike 

mustritega ja sealt valida ANSI31 ning järgneva dialoogi jooksul määrata 

ära viirutustihedus ja kaldenurk. Viimaks valida ala defineerimiseks 

objektid ja näidata seejärel viirutatavat ala piiravad lõigud ükshaaval ette 

ja peale valimi kinnitamist ala viirutatakse. 

Peale kõiki neid operatsioone peaks tulemiks olema järgmine detail, mis 

ei sarnane eskiisiga üldse, mis on aga praktikas tavaline. 

Järgnevalt aktiveerida kiht M_jooned. Esimesena sisestada keermemõõt 

ja kirjutada pakutav väärtus üle eskiisil antud M20x1.5'ga. Nagu selgub 

22

on mõõtjoon ja selle tekst objekti suhtes kohatult suured. Vea 

korrigeerimiseks teostada mõõtjoonel topeltklõps hiirekursoriga ja 

avanevas dialoogiaknast valida Advanced.... 

Selle tulemusena avaneb dialoogiaken, kus on võimalik muuta nii teksti 

kui ka mõõtjoonte parameetreid. 

Sarnaselt eelpool kirjeldatuga lisada ülejäänud mõõtjooned. Pooliku 

läbimõõdu jaoks tuleb kasutada leader käsku. Peale seda näeb joonis 

välja järgmine. 

Kuna tegemist on lihtsa joonisega, siis võib kasutada kiiret 

printimismeetodit ja defineerida printimisala aknameetodil (window) ning 

seadistada paber ning orientatsioon mõlemad püsti (portrait) ning 

mõõtkavaks 2:1. Samuti on sobiv paigutada detail lehe keskele. 

23

Kontrollides tulemust võib veenduda, et sobivam mõõtkava oleks isegi 

5:1 ja korrektsest joonisest puuduvad raamjooned, mis lisada iseseisvalt. 

2.9. Täiendavad funktsioonid 

2.9.1. Isikliku tööriistariba loomine 

Sageli osutub faktiks, et kõikidest võimalikest programmiga kaasas 

olevatest käskudest kasutatakse peamiselt kümmet-kahtkümmend 

käsku. Nende otsimisele kuluva tööaja vähendamiseks on soovitatav 

luua kasutajal oma tööriistariba, mis sisaldab talle kõige vajalikemaid 

käske. 

Selleks valida View-menüüst käsk Customize..., mis avab dialoogiakna. 

Uue tööriistariba loomiseks tuleb vajutada nupule New..., misjärel 

küsitakse selle nime. NB! Menüü grupiks valida USERMENU. Peale nime 

valikut avatakse tühi tööriistariba ning sinna on võimalik kopeerida nuppe 

teistelt tööriistaribalt, nt. Draw-tööriistaribalt kopeerida käsk Line. 

Kopeerimiseks tuleb all hoida Control (CTRL)-nuppu klaviatuuril ja 

haarata kursoriga soovitavast nupust ning lohistada see isiklikule 

tööriistaribale ning seal vabastada. 

NB! Kui CTRL-nuppu ei hoita all, siis ei kopeerita käsunuppu, vaid 

viiakse täielikult üle uuele tööriistaribale. 

Keyboard vahelehel on võimalik luua klaviatuuri lühikombinatsioone. 

Selleks defineerida lühikombinatsioon Add nupule vajutades (näiteks 

CTRL+J). Kasutajaseadistused salvestada USERMENU menüüsse. 

Seejärel ilmub vastav lühikombinatsioon Current keys sektsiooni, 

selekteerida CTRL+J. Peale selekteerimist on näha, et Current command 

script on tühi, mis tähendab, et sellele kombinatsioonile ei ole veel käsku 

salvestatud. Käsu salvestamiseks valida Categories alt sobiv CADSi 

24

käsk (näiteks Edit - Stretch), misjärel ilmub New command script 

lahtrisse käsule vastav programmikood. Update nupule vajutades 

kopeeritakse käsk Current command script lahtrisse, mis tähendab, et 

CTRL+J lühikombinatsioon on CADSis nüüd venitamise käsk(Stretch). 

Funktsiooniklahvide F1- F12 klahvide defineerimine käib sarnaselt, kuid 

lisavõimalusena saab kasutada ka järgmist defineerimise viisi. Avada 

Customize vaheleht, mis esialgu on tühi, kuid kui nüüd vajutada mõne 

CADSi avatud tööriistariba nupule, siis täidetakse dialoog andmetega. 

Selekteerida BASIC 2 tööriistariba nupp Toggle ortho. Dialoogis 

kuvatakse Tooltip (vihjetekst), Command (makrokäsk/script) ning Image 

(nupu kuvand). Selekteerida dialoogi Command lahtris olev makrokäsk 

ning parema hiire klõpsu järel see kopeerida. 

Järgmiseks avada Keyboard vaheleht ja Current keys sektsioonis 

selekteerida F8. Vaikimisi on CADSis F8 käsk tingmärkide keeramiseks, 

kuid kui soovitakse käsku ümber defineerida siis kopeerida F8 

makrokäsk mõne teise klahvikombinatsiooni alla ning seejärel kirjutada 

25

F8 uue käsuga üle. New command script lahtrisse kleepida nüüd 

Customize lehelt kopeeritud käsk. Muudatuste salvestamiseks vajutada 

nupule Update. 

Algseadistuste taastamiseks valida Toolbars lehelt menüü (näit. 

USERMENU) ja vajutada nupule RESET. Klaviatuuri kiirkäskude (näit. X 

- explode) aktiveerimiseks on lihtsaim viis toodud juhendi lõpus Lisa 2, 

Lühikäskude nimistu. 

Peale töökeskonna seadistamist on soovitatav teha seadistustest 

varundus. Tools - Maintenance – User files and settings... 

Selekteerida Applications sektsioonis rakendused, millest varundusfail 

koostatakse (näit. Select all). Valida failide transportimise viis – Export – 

OK. Tarkvara genereeris valitud kataloogi CadsUserFiles.zip faili. CADSi 

seadistuste kopeerimiseks teistesse arvutitesse kopeerida 

CadsUserFiles.zip fail vastavatesse arvutitesse kasutaja valitud kataloogi 

ning CADSi importimiseks kasutada funktsiooni Tools - Maintenance – 

User files and settings... – Import. 

26

2.9.2. Joonise eksport Clipboardi kaudu 

Joonise kopeerimiseks ja esitamiseks bürootarkvara kaudu on võimalik 

joonist kopeerida arvuti vahemällu Clipboardi ja sealt kaudu 

rasterjoonisena lugeda teistes tarkvarapakettides selle sisse. 

Selleks valida Modify-menüüst käsk Copy to Clipboard ja näidata joonise 

osa, mida soovitakse eksportida. Peale valimi kinnitamist näidata 

baaspunkt, mille suhtes kopeerimine toimub. Järgnevalt avada nt. MS 

Word ning seal Modify-menüüst käsuga Paste loetakse joonis 

tekstiredaktorisse. 

2.9.3. Sümbolite import 

Vahel osutub vajalikuks tuua sisse sümbol, mida 

ei ole tööriistaribade kaudu võimalik sisestada, 

kuid mis on iseseisva joonisena arvutis. Sellisel 

juhul tuleks kasutada Draw-menüü Symbolalammenüüd. 

Esimese sektsiooni käsud 

eeldavad, et otsitava sümboli täpne nimetus on 

teada. Teise sektsiooni käsud, aga annavad 

võimaluse otsida sobiv sümbol kataloogidest või 

näidata juba joonisel olevale sümbolile. 

Kataloogidest otsimisel tuleb arvestada sellega, 

et sümbolitel puudub eelvaate kuvand, mistõttu 

sümboli täpne kuju selgub alles joonisele kandmisel, kui eelnevalt ei ole 

sümboleid välja prinditud käsuga Print symbol map. Kui soovitud sümbol 

on leitud kataloogist, siis tuleb peale valiku kinnitamist järgida 

käsudialoogi akna allservas nagu teiste käskude korralgi. 

2.9.4. Teksti seadistamine 

Nagu igas tekstiredaktoris on ka CADS'il tekstile vaikimisi parameetrid, 

mida vajadusel tuleb korrigeerida. Vastava dialoogiakna saab avada 

Tools-menüüst käsuga Text style.... 

Edit nuppule vajutades on võimalik Text style lehel valida šrifti tüüpi ning 

võimalusel ka kirja paksust ja muid sellega kaasnevaid parameetreid. 

27

CADSi tööriistaribal Text asub Text settings nupp millel avaneval Text 

settings lehel tehakse valikud šrifti suuruse ning joonduse kohta. 

2.9.5. Automaatne tõlkimine 

Vahel tekib vajadus tõlkida projekt mõnda teise keelde (nt. eesti keelest 

inglise keelde), siis on seda tööd kiirendab CADS-programmiga kaasas 

olev tõlkeabi, mis on leitav Auxilliary-tööriistaribalt käsu Translate text alt. 

Selle tulemusena avaneb dialoogiaken, milles esmalt valitakse sõnastik 

ning lähte- ja sihtkeel. Sõnastikku saab täiendada vajutades Open...- 

nupule ning sõnastik avatakse Excel-tabelis. Uue keele lisamiseks tuleb 

uue veeru esimesele reale kirjutada keele nimetus ning järgnevalt 

kirjutada tabelisse soovitavate sõnade vasted. Kinnitades sooritatud 

valikud nupuga OK tõlgitakse joonisel toodud sõnad sihtkeelde (nt. 

kuvatud valikute korral button muutub knapp'iks). 

28

2.9.6. Filtrid 

Filtreid kasutatakse selekteerimisvõimaluste piiramiseks. Seda on sobiv 

kasutada keerulisemate jooniste juures, kus joonise objektid asetsevad 

tihedalt ning osutub vajalikuks selekteerida nt. ainult joonobjektid. Selleks 

avada Filter - tööriistariba ning valida objektitüübid, mida lubatakse 

selekteerida (nt. Set filter for lines). Seejärel on võimalik selekteerida 

ainult neid objekte. 

Lisaks on võimalik seada filter objekti värvile, kihile, joonetüübile, sümboli 

nimele jt. omadustele. Filtri saab aktiveerida käsuga Property filter, mis 

on leitav Auxiliary-tööriistaribalt ja Properties akna ülaosast. 

Avanevas dialoogiaknas on võimalik tingimusi määrata üksikuna või 

grupina. Ülalnäidatud viisil on võimalik joonisel aktiiveerida vaid nt. lülitite 

tingmärgid. Valida Object type properties sektsioonis Object type - 

Symbol, seejärel Property esimeses valikus Symbol name ja Value 

lahtrisse valida vastava tingmärgi nimi. Tingmärgi nime leiab Properties 

aknas Symbol lahtris. 

Use of the property filters sektsioon: 

OR (any of the filters match) - kasvõi üks tingimus peab olema 

täidetud. 

AND (all of the filters match) - kõik tingimused peavad olema 

29

täidetud. 

Use of the filtered objects sektsioon: 

Set objects to previous selection set - peale objekti filtri 

aktiveerimist tuleb järgmise CADSi käskluse nt. move kasutamisel, 

kirjutada käsuribale previous, millega filter selekteerib valitud 

elemendid. 

Set objects to grip edit – joonisel aktiveeritakse tingimustele 

vastavad objektid. 

Common properties, all object types - filtriteks valitakse kihti, värvi ja 

joone jämedust. 

Common properties, most object types - filtriteks joonetüüp ja jämedus. 

Attributes - filtriteks atribuudid ja nende väärtused. 

Select mode: 

Check all objects of the current layout – objektide valik toimub kogu 

joonise ulatuses. 

Check selected objects - kasutaja selekteerib objektid, mille hulgast 

selekteeritakse tingimustele vastavad objektid. 

Check layers that are locked or turned off – selekteeritakse ka 

deaktiveeritud kihid. 

NB! Kui joonise avamisel selgub, et joonis on osaliselt mitte 

selekteeritav, siis kontrollige esmalt, kas filtrid on deaktiveeritud. 

Samuti võib probleem peituda selles, et joonise kiht on lukustatud. 

Kui olekuribal on FILTER aktiivne siis on filter kasutusel. 

2.9.7. Indikaatorid 

Programmiakna allservas asus staatusriba, mille üheks osaks oli 

indikaatorite blokk, mis annavad informatsiooni erinevate 

abifunktsioonide olekute kohta. 

Esimene indikaator OSNAP on lühend Object Snap'ist ja kui see on 

aktiivne, siis on Snap-funktsioon(id) aktiivne. Kontrollimaks, millised 

nendest aktiivsed on sooritada indikaatoril topeltklõps. Samuti saab 

toimida teiste indikaatorite korral. 

30

Teine indikaator ORT:90 tähistab ORTHO-käsku, mille aktiveerimisel 

saab jooni joonestada ainult kindlate nurkade all. 90 tähendab, et jooni 

saab joonestada ainult mööda horisontaale ja vertikaale. Nurk on 

muudetav 1-180 kraadi vahel. 

Kolmas indikaator FILTER kuvab objekti filtri olekut. Objekti filtri omadusi 

käsitleti eelmises alajaotises. 

Indikaator DESIGN näitab, kas tegemist on mudeli ehk 

planeerimis-keskkonnaga sama näitab ka indikaator 

Model käsuriba peal. 

Indikaator PRINT näitab, kas tegemist on 

printimiskeskkonnaga. 

Indikaator Layout DESIGN näitab, kas tegemist on 

Layout printimiskeskkonna modifitseerimisega. 

Indikaator @ aktiveerimise korral käsitletakse kõiki klaviatuurilt 

sisestatavaid koordinaate suhteliste koordinaatidena. 

Viimane indikaator G: 10,10 näitab kas raster on aktiivne ning millise 

sammuga raster on valitud. 

2.9.8. 3D-elemendid ja vaated 

Järjest enam kogub populaarsust kolmemõõtmeline projekteerimine, 

kuna see aitab paremini mõista ruumide ja seadmete paigutusi. 

Kolmemõõtmelised kujundid on kättesaadavad 3D Draw menüü alt. 

Objektide sisestamine joonisele toimub dialoogide kaudu, mille käigus 

määratakse kindlaks objekti parameetrid. 

Tavalises kahemõõtmelises vaates paistavad objektid tavaliste joonte 

kogumina. Kolmemõõtmeline projektsioon saadakse kasutades sobivat 

käsku View-tööriistaribalt. Valikute hulgas on 2D- ja 3D-vaated erinevate 

nurkade alt, samuti sujuv kaameranurga muutmise võimalus ning 

objektide varjutuse funktsioonid, mis muudavad tavalised võrkobjektid 

massiivobjektideks. 

Visuaalse kujundamise osas annab hea efekti ka valguse suunamine 

objektidele, mille valikud on saadaval tööriistaribalt Light direction. 

31

2.9.9. Rakenduste vahetamise tööriistariba 

Kasutamaks erinevaid rakendusi CADS-programmi all (installatsiooni 

joonised, kilbi joonised jne.) võib neid valida Application-menüüst käsu 

Select application... alt. Selleks, et muuta rakenduste vahetamist 

mugavamaks tuleks valida nt. Installation Drawings-rakendus ja uues 

tekkinud menüüst Installation Drawings valida käsk Application change 

toolbar on screen, mis kuvab rakenduste vahetuse tööriistariba ekraanil. 

32

3. Installatsiooni joonised 

Installatsiooni jooniste koostamise rakendus hõlmab endas kõike 

elektrivarustuse asendiplaanidega seonduvat, s. h. hoonete 

elektrisüsteemi komponente ja ka elektri jaotusvõrgu osasid. Iga 

elektriprojektis kujutatud tingmärk on iseseisev sümbol, millega kaasneb 

suur hulk informatsiooni, alates paigutusest ja lõpetades elektritarvikute 

hulgimüüja tellimiskoodidega. See informatsioon jäetakse joonistel 

kuvamata, kuid tänu süsteemi toetavale andmebaasile Electric Pro DB 

koondatakse projektiga kaasas olev teave kokku ja seda on võimalik 

teiste rakenduste all eraldi väljakutsuda. Selle tulemusena kiireneb 

projektide koostamine ning vähendab lugemisvigasid. 

Installatsiooni jooniste rakenduse käivitamiseks tuleb valida Applicationmenüü, 

Select Application-alammenüüst rakendus Installation drawings. 

Rakenduse käivitamisega tekkis ekraani paremasse serva rakenduse 

peatööriistariba – Installation Drawings, mille abil kutsutakse välja 

sümbolmenüüd ja funktsioonid. 

Käesolevas peatükis käsitletakse sümbolite sisestamist paigaldise 

joonisele ja neile taustinformatsiooni lisamist. Samuti tutvustatakse 

põgusalt Electric Pro DB funktsioone antud rakenduses. 

Kõige kiirem viis rakenduse õppimiseks on Installation drawings 

rippmenüüs Electrical Installation drawings help... abifailid. Lisaks 

asuvad seal inglise keeles harjutusülesanded (...Exercise) ning 

õppevideod (Video guide). Videote vaatamiseks peab olema 

Internetiühendus. Videod on kasutatavad ka teistes rakendustes. Enne 

käesoleva juhendi järgi rakenduse õppimist on soovitav läbi töötada 

CADS Planner Electric alustamisjuhend. 

3.1. Üldist sümbolitest 

Enne sümbolite valimist ja sisestamist tuleb defineerida sümbolite 

skaleering. Selleks on Drawings handling-tööriistaribal 

käsk Symbol scale factors. Avanevas aknas on võimalik 

valida erinevate suurenduste vahel, kuid praktikas on 

näidanud, et heaks sümboli mõõtkavaks on pool objekti 

mõõtkavast. 

Objekti väljatrüki eeldatavat mõõtkava saab 

seadistada Drawings handling – Set scale 

nupust. 

33

3.1.1. Sümboli valimine menüüst 

Sümbolid on gruppide kaupa koondatud rakenduse peatööriistariba 

Symbols nimelise nupu menüü alla. Vajutades soovitud grupil (nt. 

pistikupesad – Plug socket) avaneb grupi peamenüü. 

Sümbolimenüü (ingl. k. samuti Toolbar) erineb tavalisest tööriistaribast 

sellepoolest, et nendest menüüde kaudu imporditakse 

sümbolikataloogidest projekti sümbolifaile. Põhimõtteliselt on tegemist 

alusjoonise sisestamisega sarnase protseduuriga, kus enamus 

parameetreid on juba eelnevalt määratud. Sümbolimenüüs võib siiski 

asuda ka käsknuppe. 

Antud menüüs on valida nii süvistatud kui süvistamata tingmärkide vahel. 

Samuti, kas tingmärgil on juures tingmärgiga seotud informatiivne tekst 

või mitte jne. Kui nende sümbolite hulgas sobivat ei leidu, siis menüü 

viimasel real on võimalus avada alamenüüsid (nt. maanduskontaktita 

pistikupesad – Unearthed plug sockets). Kui alammenüüst soovitakse 

naasta peamenüüsse, siis vajutada Previuos menu-käsunupule. 

3.1.2. Uue sümboli loomine 

Juhul kui ka alammenüüdest sobivat tingmärki ei leita, siis tuleks luua 

kasutaja sümbol. Selleks tuleb see sümbol joonestada kasutades CADS 

baasrakenduse võimalusi või modifitseerida mõnda olemasolevat 

sümbolit. Kui kasutatakse mallina rakenduses olemasolevat tingmärki, 

siis toimub sümboli loomise funktsiooni kasutamine sarnaselt uue 

tingmärgi joonestamisega, kuid Explode käsku ei ole vaja kasutada. Kui 

sümbol on valmis, siis valida sümbolimenüüst käsk Create user symbol. 

(NB! Valida see käsk konkreetse grupi menüüst, mille alt seda hiljem 

soovitakse kasutada). 

Esmalt defineeritakse joonise need osad, mis hakkavad kuuluma 

sümbolisse (soovitatav valida aknaga), ja kinnitatakse valim. Järgmisena 

34

küsitakse sümboli tähise E_ID atribuudi asukohta ja seejärel baaspunkti, 

mille alusel sisestatakse sümbol hiljem joonisele ja skaleeritakse (nt. 

pistikupesadel on selleks punkt, mis asub sümboli alumisest keskpunktist 

1 mm allpool). Peale koordinaadi sisestamist avaneb dialoogiaken. 

Antud dialoogis tuleb määrata sümbolile 

nimi (Symbol name); näidata joonisel kaabli 

või juhtme ühenduspunktid (Wiring pointsdefine). 

Seejärel valida tingmärgi tüüp (Symbol 

type), valida kiht (System), millele sümbol 

kantakse, kui automaatne kihistamine on 

aktiveeritud (sellest kirjutatakse eespool); sümboli skaleerimisviis ja 

orientatsioon sisestamisel (Symbol insertion). 

Dialoogi parempoolses osas lisatakse tingmärgile soovitavaid atribuute ja 

nende väärtusi. Atribuutide lisamiseks klõpsata nupule Add... 

E_ID - peab olema igal rakenduse tingmärgil. 

E_POWER - lisab tingmärgile arvutusliku võimsuse atribuudi, millele 

saab salvestada soovitud väärtused nt. 250. 

E_IPCLASS – lisab tingmärgile IP- atribuudi. 

35

Name - atribuudi nimi tarkvaras, vajalik programmikoodidele. 

Prompt – atribuudi nimi, mis kuvatakse Properties aknas. 

Default value – vaikimisi väärtus. 

Ask attribute value on symbol insertion – atribuudi väärtust küsitakse 

tingmärgi sisestamisel käsuribal. Sobib kasutamiseks kui väärtused on 

erinevad. 

Attribute visible – atribuudi väärtus on nähtav. 

Alignment – atribuudi paigutus. 

Peale atribuutide lisamist tuleb valida sümboli salvestamise menüü (Icon 

menu to where the symbol will be saved), tingmärgi vihjetekst, mis 

kuvatakse kursori viimisel sümboli sisestamise nupu kohale. Viimane 

küsimus (Show icon area by yourself) puudutab kasutaja sümboli nupu 

kujundust ehk milline osa sümbolist seal kajastatakse (valik tehakse 

aknaga) või tarkvara loob selle kuju ise. 

Kasutaja sümboli saab kutsuda välja sellest sümbolimenüüst, mille 

alla see loodi. Selleks tuleb valida vastavas menüüs käsk 

User (nt. plug sockets). 

Kui sümboli loomise käigus eksiti, siis saab seda muuta kui lisada tehtud 

sümbol joonisele ja avada see käsuga Fail-Drawing files-Open Symbol. 

Teha soovitud muudatused ja salvestada sama joonise nimega. Joonisel 

oleva sümboli uuendamiseks kasutada rakenduse peatööriistariba 

funktsiooni Functions - Auxiliary functions - Load all symbols from disc. 

Kõrvaldamaks mittevajalikku kasutajasümbolit, valida Symbols Functions 

- tööriistaribalt käsk Edit user symbol menu. 

36

Avaneva dialoogiakna paremas servas User menus sektsioonis valida 

rippmenüüst grupp, kus kustutatav sümbol asub. Sümboli kustutamiseks 

tuleb see kursoriga lihtsalt lohistada kõrvalolevasse prügikasti ja 

kinnitada tehtut Save-nupule vajutamisega. 

3.1.3. Sümbolikomplekti loomine 

Kui osutub vajalikuks lisada joonisele mitu sümbolit ühesuguses 

asetuses korduvalt (nt. mitu pistikupesa asub korduvalt kõrvuti), siis on 

kasulik luua vastav sümbolite komplekt, et need ühekorraga joonisele 

sisestada. Selleks tuleb joonestusalal luua vastav komplekt (nt. kolm 

pistikupesa kõrvuti) ja seejärel valida Symbol Functions-tööriistaribalt 

käsk Save function package. Esmalt defineeritakse sümbolid, mis 

hakkavad komplekti kuuluma ja valim kinnitatakse. Seejärel antakse 

komplektile nimi. Järgnevalt määratakse komplekti baaspunkt, mille 

alusel see hiljem joonisele sisestatakse. Peale seda on võimalus 

kirjutada sellele sümbolikomplektile informatiivne tekst ja määrata 

vastava sümboli kujundus nupul, täpselt nagu uue sümboli loomise 

korral. 

Komplekti väljakutsumiseks tuleb Symbol Functions-tööriistaribalt valida 

käsk Insert symbol package from user menu, misjärel sisestatakse 

komplekt joonisele nagu üks sümbol, kuid peale asetamist on komplekti 

iga osa iseseisev sümbol. 

Mittevajalikke komplektide kustutamiseks käituda nagu kirjeldati eelmises 

alajaotises. 

3.1.4. Koondsümboli loomine 

Koondsümbol erineb sümbolikomplektist sellepoolest, et mitu kõrvuti 

asetsevat sümbolit asendatakse ühe üldtingmärgiga, et muuta joonist 

37

loetavamaks. Nt. kasutatakse sellist lahendust arvutitöökoha 

kirjeldamiseks, kus muidu kõik pistikupesad ei mahuks joonisel selle 

töökoha juurde. 

Koondsümboli loomiseks valida tööriistaribalt Symbol Functions käsk 

Symbol packages, millega avaneb koondsümbolite organiseerimise 

aken. 

Loomaks uut koondsümbolit vajutada nupule New package ning seejärel 

küsitakse uue sümboli nime ja kirjeldust (nt. T1, Arvutitöökoht). 

Järgnevalt on vaja lisada sümbolid, mis asendatakse koondsümboliga 

T1. Sümboli saab lisada Add-nupule vajutamisega ja seejärel tuleb see 

näidata sümbolimenüüs (mitte joonestusalal). Tegevust korrata seni kuni 

kõik vajalikud sümbolid on lisatud, siis võib selle koondsümboli 

salvestada – Save package to disk. 

Sümboli joonisele kandmiseks tuleb nimetada koondsümboli nimetus, 

mis kuvatakse joonisel (nt. T1) ja seda teha lahtris Package ID:. Nupule 

Insert package sisestatakse sümbol joonisele. Et hiljem oleks jooniselt 

arusaada, mida koondsümbol endas sisaldab, sisestatakse joonisele ka 

legend – Insert package description. 

Kui koondsümbolit organiseerimise aknas ei ole võimalik kustutada, siis 

on see korra joonisele kantud (jooniselt saab seda kustutada nagu iga 

teist sümbolit). Peale jooniselt kustutamist on võimalik seda menüüst 

eemaldada käsuga Delete pkg from disc. 

3.1.5. Sümboli sisestamine joonisele 

Valides sümbolite menüüst sobiva sümboli ning vajutades kursoriga 

38

sellel, aktiveeritakse import-funktsioon. Selle tulemusena ilmub sümboli 

kujutis kursori juurde (sümboli baaspunkt asub kursoril) ja sisestada tuleb 

punkt, kuhu sümbol paigutatakse ning tema orientatsioon. Sümboli 

asetamise ajal võib muuta rasteri sammu, sisse- ja väljalülitada rasterist 

kinnipidamist ning muuta sümboli skaleeringut ilma et käsk katkeks. 

Muidugi on ka Snap-funktsioonid kasutatavad. Mugavaks sümbolite 

sisestamiseks peaks olema aktiveeritud ORT:90, OSNAP:Nearest. Juhul 

kui OSNAP on aktiveeritud võib rasteri kasutamisest loobuda. Vahel on 

tarvis sümboleid asetada keset nelinurka, kindlast punktist teatavale 

kaugusele või mõnel teisel viisil (vt. 2.5.1. & 3.6.4.). 

Kui enamus sümboleid võtavad üle projekti alguses määratud 

skaleerimisfaktori, siis mõned sümbolid kuvatakse sisestamise hetkel 

nende originaalsuuruses. Sellisteks sümboliteks on luminofoorvalgustid, 

elektriradiaatorid, põrandakütted, kaabliredelid ja veel mõned muud. 

Need sümbolid on enamasti standardse suurusega ja kuna joonestamine 

toimub 1:1 mõõtkavas, siis ongi kasulikum näidata neid õiges suuruses, 

et hinnata täpsemalt nende mõju. Juhul kui on vajadus 

vähendada/suurendada nimetatud sümboleid, siis valida need sümbolid 

ja käsuga Scale (Modify-tööriistariba) on võimalik nende suurust 

korrigeerida suhtelise suurenduskoefitsiendi sisestamisega (faktor 2 

suurendab objekti kaks korda; 0.5 vähendab kaks korda). 

Kui programm on algseadistuses DEFAULT, siis sümbolid paigutatakse 

automaatselt kihtidele, mis iseloomustavad otseselt neid sümboleid. Nt. 

kõik pistikupesad asuvad kihil SH411_, millele ei saa sattuda juhuslikult 

ükski valgusti (SH511_), lüliti (SH421_) vms. sümbol. Selline kihistamine 

muudab joonise koostamise lihtsamaks – tekib vähem juhuslikke vigu ja 

parema ülevaate saamiseks võib kihte sisse- ja väljalülitada. Samuti on 

lihtsustatud selliste kihtide grupeerimine (Layer-tööriistariba käsk Modify 

layer groups). SH-kihisüsteem on kasutusel Soomes, kuid Eestis 

kasutamiseks sobivam on eesti keelne kihisüsteem. Selle kasutamiseks 

tuleb aktiveerida ESTONIA nimeline kihisüsteemifail Functions- Setting 

files- Select setting file for use. 

39

Automaatset kihistamise funktsiooni on võimalik ka välja lülitada, milleks 

Installation Drawings-menüüst valida käsk CADS Planner Electric 

settings.... misjärel avaneva dialoogiakna esimeses sektsioonis tuleb 

deaktiveerida Automatic layer change. Automaatse kihistamise 

funktsiooni redigeerimine (vt.3.6.8.) 

3.1.6. Sümboli atribuudid 

Kui sümbol kanti joonisele, siis sellele lisandus ka taustinformatsioon, 

mis sümbolitel võib varieeruda. Selleks informatsiooniks võib olla 

paigalduskõrgus (võetakse arvesse kaabelduse arvutustes), 

viitenumbrid, tekstiväljad, võimsus, vaikimisi kihinimi jne. Atribuutide 

vaatamiseks ja muutmiseks tuleb soovitud sümbolil teha kaks hiireklahvi 

vajutust, mille tulemusena avaneb sümboli omaduste juhtimisaken ning 

seal on ka nupp Attributes... (ainult kui objektil on atribuute). Sellel 

vajutades avaneb Edit Attributes aken, mille ülesehitus on sarnane 

kõigile sümbolitele, ainult atribuutide arv ja tähendus võib muutuda. 

Lisaks sisestamisel kaasas olnud 

atribuutidele on võimalik lisada veel 

teisigi atribuute, nt. IP-number, et seda 

arvestataks spetsifikatsiooni koostamisel. 

Mõnel sümbolil (pistikupesad IP44) võib 

see juba eelnevalt määratud olla. IPklassi 

lisamiseks tuleb valida Functionstööriistaribalt 

käsk IP-classes, misjärel avanevas dialoogiaknas on 

võimalik määrata IP-klass. Teiseks valikuks on meetod – kas 

joonestatakse IP-klassi ala piir või lisatakse IP-klassi atribuut valitud 

objektidele. Esimesel juhul tähendaks see, et sellest piirist seespool on 

kõik seadmed selle IP-klassiga. See lihtsustab joonise lugemist, sest ei 

ole tarvis iga seadme juurde eraldi kirjutada, et see on sellise IP-klassiga. 

Samas võtab ka loendi koostamise funktsioon seda arvesse, kuigi 

atribuuti ei loodud. Teisel juhul lisatakse IP-klassi atribuut objektile. Kui 

sümbolil on atribuut ja ta asub IP-klassi piirides, siis loendur arvestab 

ainult atribuuti. 

40

IP-klassi muutmiseks tuleb IP-ala puhul muuta ära selle iseloomustav 

tekstiosa, atribuudi korral tuleb topelt klõpsuga tingmärgil avada 

Attributes aken ning muuta IP-klassi väärtus. 

3.1.7. Sümboli atribuutite kuvamine ja modifitseerimine 

Atribuutidega seonduvad toimingud on toodud kahele CADSi 

tööriistaribale: esimene Attributes on mõeldud atribuutide loomiseks ja 

väärtuste kopeerimiseks ja teine Text/attribute modify on mõeldud 

atribuutide modifitseerimiseks. 

Attributes menüü sisaldab järgmisi funktsioone: 

Attribute dialog – atribuutide loomise dialoog (vt. 3.6.1). Installation 

drawings rakenduse sümboli atribuutide loomise funktsioon (vt.3.1.2.) 

Copy attribute values – atribuutide väärtuste kopeerimine. Funktsiooni 

kasutamisel osutada sümbolile, mille atribuudi väärtust soovitakse 

kopeerida. Näiteks valgusti tingmärk, mille ID: atribuudi väärtuseks on 

60W. 

Dialoogis valida ID: atribuut ning aktiveerida atribuutide kopeerimise 

funktsioon nupule Copy vajutamisega. Järgnevalt selekteerida sümbolid, 

millele atribuudi väärtus kopeeritakse. 

Extract attribute information – loeb atribuutide informatsiooni ja kopeerib 

need teksti faili. 

Add/remove common attributes – ühiste atribuutide lisamine ja 

eemaldamine. Ühised atribuudid tingmärkidel on näiteks kõrgused ja 

kihisüsteem. 

Find and replace attribute – atribuutide otsimise ja väärtuste vahetamise 

funktsioon. Laialdaselt kasutatav funktsioon kui joonisele juba sisestatud 

tingmärkide atribuudi väärtusi soovitakse muuta. Näiteks joonisele on 

lisatud lüliti tingmärgid paigalduskõrgusega 1000 mm, kuid kui selgub, et 

tellija poolt soovitud kõrgus lülititel on 1100 mm, siis avada funktsioon 

41

ning selekteerida vastav sümbol Symbol name valikus. Seejärel 

aktiveerida muutmisele kuuluv atribuut – Elevation. 

Old value valikus valida paigalduskõrguse vana väärtus 1000 ja anda 

uueks väärtuseks New value 1100. Kui valitud on Execute in all layouts, 

vahetatakse väärtused mudelis ja kõikides layoutides. Excecute in 

multiple drawings valimisel saab atribuutide väärtusi vahetada mitmel 

joonisel korraga. 

Copy common atributes – ühiste atribuutide kopeerimise funktsioon. 

Joonisele paigutatud tingmärgi ühise atribuudi (näiteks 

paigalduskõrguse) kopeerimisel osutada tingmärgile, seejärel valida 

atribuut ning selekteerida tingmärgid, millele atribuudi väärtus 

kopeeritakse. 

Remove common attributes – tingmärkide ühiste atribuutide 

eemaldamine. 

Tekstide ja atribuutide modifitseerimiseks kasutada Text/attributes modify 

tööriistariba. 

Modify text/attribute properties – joonisele sisestatud tingmärkide 

atribuutide ja nende omaduste muutmise funktsioon. Käsu aktiveerimisel 

selekteerida tingmärgi atribuut, mille omadusi soovitakse muuta. 

Aktiveerimisel avaneb muudatuste dialoog. Atribuudi teksti kõrguse 

muutmiseks anda uus väärtus Size lahtris, värvi vahetamiseks muuta 

aktiivset valikut Color lahtris. 

42

Edit multiple text/attribute objects – erinevate tingmärkide atribuutide 

väärtuste vahetamise funktsioon. 

Modify text block & Edit mtext – teksti modifitseerimise funktsioonid. 

Modify attributes – atribuudi väärtuste modifitseerimine. 

Attributes on/off – atribuutide väärtuste kuvamine ja peitmine joonisel. 

Funktsiooni aktiveerimisel valida tingmärgid, mille atribuute kuvada või 

peita, ja teha soovitavad valikud dialoogis hõõglambile klõpsates. 

Attribute values in a text element – atribuutide väärtuste kuvamine teksti 

kujul osutatud kohas tingmärgi kõrval. 

Find and replace string – tingmärgi väärtuste või osaliste väärtuste 

muutmine. 

43

Find and replace attribute – atribuutide otsimise ja väärtuste vahetamise 

funktsioon vt. eespool. 

Funktsioonid on leitavad ka rippmenüüst Edit - Attribute edit. 

Kõikide tingmärkide, atribuutide ja tekstide suurendamiseks või 

vähendamiseks joonisel võib kasutada Resize funktsiooni, mis on leitav 

Edit rippmenüüst või Modify – Resize objects. Dialoogis valida 

mastaabitegur (koma asemel punkt) ja valida objektid, millel soovitakse 

suurust muuta. 

NB! Rezise funktsiooni kasutamisel nihkub tingmärgi sisestuspunkt kui 

valikus oli Symbols. 

3.1.8. Kõrgusmarkeering 

Paigutades sümboleid joonisele, siis nende taustinformatsiooni hulgas on 

ka teave nende paigutuskõrguse kohta, seejuures põrand loetakse 

nulltasapinnaks. Neid kõrguseid arvestatakse siis, kui 2D joonis 

kuvatakse 3D vaatesse. Samuti võetakse neid arvesse koguste 

kalkulatsiooni funktsioonide poolt. 

Objekti kõrgusmarkeeringut on võimalik muuta kolmel eri moel: 

• Functions-tööriistaribalt käsk Change drawing position height data 

avab dialoogiakna, kus kuvatakse seadmete paigalduskõrgused 

vastavalt kihile, kus need asuvad. Kasutades Edit nuppu on 

võimalik soovitud kõrgusi muuta. 

44

• Functions-tööriistariba käsk Define element position height data 

afterwards lubab näidata sümbolit, mille kõrgusmarkeeringut 

muudetakse peale sümboli paigutamist joonisele. Käsudialoogi 

korras valitakse soovitud sümbolid ning valimi kinnitamise järel 

sisestatakse uus kõrguse väärtus. 

• Kõrgusmarkeeringu arvväärtust on võimalik muuta ka üksikul 

objektil Properties akna kaudu. Atribuut nimega Elevation vastab 

kõrgusemarkeeringule ning vastaval real tuleb sisestada uus 

kõrguse väärtus. Sama käsu saab sümboli selekteerimisel ja 

paremale hiire klahvile vajutades (Define objects elevation) 

Kui osutub vajalikuks lisada kõrgusemarkeering nähtavana joonisele, siis 

selleks on Functions-tööriistaribal käsk Mark element position height/type 

data in drawing, misjärel sisestatakse Leader-käsu abil vastav 

informatsioon. Sama käsu saab sümboli selekteerimisel ja paremale hiire 

klahvile vajutades (Mark objects elevation to drawing). 

3.1.9. Tegevussektorid ja- raadiused 

Joonestades valveseadmeid või andureid tuleb ära näidata ka nende 

tegevussektorid. Selleks on Symbol Functions-tööriistaribal käsk Sector 

functions (beam functions), mis kutsub välja samanimelise tööriistariba. 

Insert symbol in operating sector – sisestab menüüst valitava sümboli 

koos tegevussektori kuvamisega. 

Change operating sector data of symbols – muudetakse juba sisestatud 

sektori parameetreid. Selleks näidata muudetava sektoriga sümbolit. 

Re-draw operating sectors of all symbols – kuvab joonisele kõikide 

seadmete tegevussektorid, kui need on defineeritud. 

Delete operating sectors of all symbols – kustutab jooniselt kuvatud 

tegevussektorid. 

Sarnaselt töötab käsk Insert symbol by drawing a circle, mida 

kasutatakse 360 kraadise tegevuspiirkonnaga seadmete paigutamisel, 

nt. suitsuandurite puhul. 

45

Activate/deactivate circle drawing when inserting symbol – sümbol 

sisestatakse koos tegevuspiirkonna kuvamisega. 

NB! Peale funktsiooni kasutamist tuleb see deaktiveerida uuesti 

nupule vajutades. 

Activate/deactivate drawing of circles over symbols – kuvatakse 

tegevuspiirkonnad sümbolitel, milledel need on defineeritud. 

Radius of circle drawn when inserting symbol – defineeritakse sümboli 

tegevuspiirkonna mõõtmed. 

Define inserting radius for selected elements afterwards – defineeritakse 

tegevuspiirkond eelnevalt sisestatud sümbolile. 

3.1.10. Sümbolite paigutusfunktsioonid 

Kui asetatakse sümboleid üksteise kõrvale või ühtlaste vahedega, siis on 

soovitatav kasutada vastavat erifunktsiooni – Insert symbol next to 

another, mis on kättesaadav Symbol Functions-tööriistaribalt. See avab 

uue tööriistariba nimega Adjacent inserting. 

Kõrvuti paigutamise funktsioon töötab põhimõttel, et uus sümbol, mis 

valitakse menüüst paigutatakse joonisel juba olemasoleva sümboli 

kõrvale, vastavalt defineeritud vahekaugusele. 

Activate/deactivate inserting next to another – aktiveerib või aktiveerib 

kõrvuti paigutamise funktsiooni. NB! Peale funktsiooni kasutamist 

tuleb see deaktiveerida uuesti nupule vajutades. 

Insert to left side – uued sümbolid sisestatakse vanadest vasakule. 

Insert to right side – uued sümbolid sisestatakse vanadest paremale. 

Insert above – uued sümbolid sisestatakse vanade kohale (kohakuti, 

mitte kõrgusesse). 

Set spaces between adjacent symbols – defineeritakse vahekaugused 

paigutusel. 

NB! Uute sümbolite paigutussuund sõltub vana objekti 

orientatsioonist. Nt. kui algobjekt sisestati 180° pööratult, siis Insert 

to left side paigutab uue objekti vanast vasakule, aga vaataja suhtes 

paremale. 

Insert symbols on element - käsuga sisestatakse defineeritud kogus 

valgusteid ühtlaselt näidatava objekti pikkuses (nt. kaablirenni ulatuses). 

Käsk Copy matrix tähendab seda, et valitud sümbol kopeeritakse esmalt 

vertikaal- ja horisontaalsihis etteantud kordi eelnevalt defineeritud 

vahekaugustele algobjektist ning seejärel kopeeritakse kogu maatriks 

joonisel soovitud kohta. 

Insert symbols in area-käsuga sisestatakse valgustid defineeritavale 

alale (nt. ühe ruumi ulatuses) ühtlaselt, vastavalt defineeritud kogusele. 

46

3.1.11. Tingmärkide adresseerimine ning aktiveerimine 

Vahel on vaja tingmärkidele lisada aadressid või tunnused ning selleks 

on Symbol functions tööriistaribal funktsioon nimega Functions for 

automaticaly set Incremental ID. Valiku järel avaneb nupumenüü, mille 

keskmisest nupust Set automatic incremental ID format seadistata sobiv 

süsteem. Incremental no. sektsioonis määrata number, millest edasi kõik 

järgmised numbrid on automaatselt genereeritavad numbrid. Vajadusel, 

saab numbrile lisada nii ette kui järele asukoha informatsiooni. 

Aadressiga tingmärkide sisestamiseks aktiveerida Set automatic 

incremental ID on/off funktsioon ning valida vajalik sümbol 

sümbolimenüüst. Funktsiooni kasutamise järel deaktiveerida see nupule 

vajutamisega. 

Tingmärkide aadresside muutmiseks või juba joonisele paigutatud 

tingmärkide adresseerimiseks võib kasutada järgmist funktsiooni - Insert 

automatic incremental ID’s in symbols of active drawing. Seadistada 

numbriline järjestus ning selekteerida joonisel need tingmärgid mida 

soovite adresseerida. 

Tingmärkide aadresside või tähiste kuvamiseks joonisel aktiveerida 

Symbol functions – Activate symbol reference ID attributes. 

Deaktiveerimiseks kasutada Deactivate symbol reference ID attributes 

käsku. 

3.1.12. Tingmärkide loetelu genereerimine jooniselt 

Projekti valmimisel tuleb koostada joonisel kasutatud tingmärkidest 

loetelu, kus on selgitatud tingmärkide tähendused. CADSis on selleks 

spetsiaalne programm nimega Electrical symbol descriptions, mis on 

leitav Symbol functions menüüst. Funktsiooni aktiveerimise järel 

küsitakse kasutajalt, milliseid tingmärke soovitakse loetelusse viia. 

Selekteerida kogu joonis ning aktsepteerida valik Enter klahviga. Seejärel 

paigutada tingmärkide loetelu sobivale asukohale joonisel. Peale loetelu 

genereerimist on võimalik ebavajalike ridu kustutada hiirega klõpsami sel. 

Eraldi funktsioon tingmärkide loetelu ridade kustutamiseks on Delete row 

from description list. 

Loetelu funktsiooni esmakordsel kasutamisel on aktiivne loetelu keel 

inglise keel. Aktiivse keele vahetamiseks, näiteks eesti keele vastu, 

valida Calculation functions - List functions - Count quantities from whole 

47

drawing – Report language –Est - OK 

3.1.13. Sümbolite vahetamine 

Soovides vahetada joonisel juba paigaldatud sümbolit mõne teisega (nt. 

maanduskontaktita pistikupesa maanduskontaktiga pistikupesa vastu), 

siis Symbol Functions-tööriistaribal on käsk Change symbol. Selle käsu 

rakendamisele järgneb dialoog, mille käigus defineeritakse järgmised 

punktid: 

• esmalt näidatakse, mis tüüpi sümbol vahetusse läheb. Sellest 

fikseeritakse kihi nimetus, millel tegevus toimub; 

• järgnevalt valitakse menüüst sümbol, millega asendatakse joonisel 

olev sümbol; 

• viimasena näidatakse sümbolit, mis vahetatakse välja peale valimi 

kinnitamist. 

3.2. Kaabeldus 

Kaabel/juhe erineb tavapärasest joonest mitmeti – sel on lisaks 

atribuudid ja mitmesugune taustinformatsioon. Selle sisestamisel 

joonisele puudub kaablil oma kiht. Kiht valitakse automaatselt sümboli 

järgi, millest kaablit hakatakse joonestama, aga kiht on siiski ainult 

kaabelduskiht (nt. pistikupesad asusid kihil pistikupesad, neid ühendavad 

kaablid aga pistikupesad_kaablid, valgustussüsteemi kihid vastavalt 

valgustus ja valgustus_kaablid). Baassümbolit tuvastamata 

joonestatakse kaabel aktiivsele kihile. 

Selleks, et baassümbolid alati tuvastatavad oleksid ja elektrilised 

ühendused n. ö. klemmpunkti satuks, siis on vaja kasutada Osnap to 

node funktsiooni. Seda funktsiooni on võimalik automaatselt 

sisselülitada, kui hakatakse kaablit tõmbama. Selleks tuleb Installation 

Drawings ripp-menüüst avada CADS Planner Electric settings... dialoog. 

Teises sektsioonis – Wiring märkida ära meetod Use node osnap when 

drawing wire. Peale seda valikut lülitatakse Snap to node kaabelduse 

ajaks sisse, muidu hoiab ta vaikimisi olekut. 

48

Kaabelduse loomiseks on olemas funktsioonide grupp Wiring and 

markings, mis avab samanimelise menüü, mille alt on valida erinevate 

kaabeldusmeetodite (põrandaalune või laetagune; torudes või ilma) ja 

muude abifunktsioonide (markeeringud; kontrollfunktsioonid; tekstiviited; 

ristviited teistele joonistele) vahel. 

Kaabli joonestamiseks valida nt. käsk Wiring, layer from symbol+ 

tube/wire data, to ceiling (Juhtmestus, kiht tuleb tingmärgi järgi + 

toru/juhtme info, laepaigaldus), misjärel avaneb tööriistariba Wiring 

styles, millest saab valida joonestamise stiili. Valides sealt nt. Continious 

flush wiring (süvistatud kaabeldus) küsitakse järgnevalt kaablit kujutava 

kaare alguspunkti, mis peab ühenduses olema sümboliga, et toimuks 

kihi automaatne valik (eeldusel, et see on aktiveeritud). 

Peale alguspunkti määramist avaneb juhtmete/kaablite loetelu. Ülalosas 

valida kasutamiseks kas juhtmed (Conducting wire) või kaablid(Cable). 

Esimeses sektsioonis valida sobiv kaabel, teises sektsioonis võib kaablile 

lisada konfikuratsiooni tähise, vajadusel ka toru tüüp. Seejärel näidata 

ülejäänud ühenduspunktid. Kui aktiveerida dialoogi allosas asuva Wire 

marking (kaabelduse konfiguratsiooni tähis), siis kaabli joonestamisel 

lisandub kaablile automaatselt ka vastav tähis. 

49

Change wire/cable data – kaablimargi vahetamine kaabelduse 

joonistamise ajal. 

Change placement elevation – kaabli paigalduskõrguse muutmine. 

3.2.1. Kaabelduse joonestamine 

Uues projektis tuleb juhtmestuse või kaabelduse joonistamisel mõelda 

selle paigalduskõrgusele. Paigaldusjooniste rakenduses on võimalik 

kasutada kahte erinevat juhistiku oletusliku paigalduskõrgust- laes ja 

põrandas (või seinas kui on vastavalt seadistatud). Kaablite kõrgust saab 

oletusena muuta Functions – Change drawing position height data- 

Elevation for wires in the ceiling (kõrgus laes) ja Elevation for wires in the 

floor (põrandas või seinas). Valikus selekteerida sobiv paigaldusviis ja 

kõrguse muutmiseks vajutada nupule Edit. Kaabelduse joonestamine 

käib läbi Wiring and markings menüü. 

Wiring layer from symbol, to ceiling - Juhtmestus, kiht tuleb tingmärgi 

järgi, laepaigaldus. Kui projekteerimisel ei teata mis kaablit kasutada siis 

elektrilise ühenduse tegemiseks sobiv funktsioon. Hiljem on võimalik 

defineerida elektrilineühendus kaablina Define wire or cable data to 

elements funktsiooniga. 

Wiring layer from symbol, to floor - Juhtmestus, kiht tuleb tingmärgi 

järgi, põrandapaigaldus. Kui projekteerimisel ei teata, mis kaablit 

kasutada, siis elektrilise ühenduse tegemiseks sobiv funktsioon. Hiljem 

on võimalik defineerida elektrilineühendus kaablina Define wire or cable 

data to elements funktsiooniga. 

Wiring, layer from symbol+ tube/wire data, to ceiling - Juhtmestus, 

kiht tuleb tingmärgi järgi + toru/juhtme info, laepaigaldus. Valida 

dialoogist sobiv kaabel ja joonestada elektrilineühendus kaablina. 

Wiring, layer from symbol+ tube/wire data, to floor - Juhtmestus, kiht 

tuleb tingmärgi järgi + toru/juhtme info, põrandapaigaldus. Valida 

50

dialoogist sobiv kaabel ja joonestada elektrilineühendus kaablina. 

Define wire or cable data to elements – Sobiv funktsioon kaablimargi 

vahetamiseks ja joonelemendile kaablimargi lisamiseks. 

Insert symbols in series...- Automaatse kaabelduse kaks käsku leiavad 

kasutamist, kui paigaldatakse sümboleid näiteks valgusteid ja neid 

soovitakse ühendada omavahel kaabliga. Käsu aktiveerimisel peale iga 

valgusti paigaldamist, kulgeb kaabel kursoriga kaasa ja ühendatakse 

automaatselt järgmise paigaldatava valgustiga. Selline funktsioon on 

otstarbekas näiteks tänavavalgustuse projekteerimisel, kus varem asetati 

esmalt valgustid ja seejärel teostati kaabeldus, siis nüüd toimub see 

samaaegselt. 

Show cables/wires which have cable/wire datakontrollfunktsioon, 

mis näitab joonisel objekte millel on kaabli/juhtme info. 

Show cables/wires which don´t have cable/wire datakontrollfunktsioon, 

mis näitab joonisel joonobjekte millel ei ole 

kaabli/juhtme infot lisatud. Joonobjektid millel puudub kaablimargi info 

kuvatakse sinise värviga. 

Wire markings menu – kaablimarkeeringu sümbolimenüü 

Wire marking (automatic) – Kui joonisel on eelnevalt defineeritud 

kaablid, siis saab Add funktsiooniga automaatselt kuvada joonobjektidel 

kaabli markeering. Remove eemaldab kaablitel markeeringud. 

Remove wire markings automatic – Eemaldab kaablitelt markeeringud. 

Mark / pick wire data... Eelnevalt defineeritud kaablitel kaablimargi 

kuvamine tekstiga viitejoonel. 

3.3. Spetsifikatsiooni koostamine 

Projekti koosseisus tuleb koostada ka materjalide loetelusid, milleks on 

erinevaid võimalusi: 

➢ 

➢ 

kaabelduse ja/või seadmete loetelu; 

kaabelduse ja/või seadmete andmebaasipõhine loetelu. 

Täpse loetelu koostamiseks tuleks valida Calculation Functionstööriistaribalt 

käsk List functions, mille käsuaknas on võimalik valida kas 

loetelu tehakse kogu joonise või selle osa ulatuses. Viimase valikul tuleb 

soovitav joonise osa selekteerida ja valim kinnitada. Järgnevalt avaneb 

dialoogiaken, kus määratakse raportivorm (seadme-, kaabelduse või 

täisraport) ning kuvatavad infoväljad. Samuti on antud võimalus filtreerida 

välja puuduliku informatsiooniga sümboleid. Peale valikute kinnitamist 

sisestatakse raport tabelivormis joonisele. 

51

List only symbols – sümbolite loendamine. 

List only objects with length – pikkuse informatsiooni omavate objektide 

loendamine (kaablid, redelid, torud, valgustusrennid...). 

List symbols and objects with length – täisraport. 

Separate according to area fencing – tähistusega piiritletud objektide 

eraldamine. 

System (setting) - Use long description – sümbolite süsteemisisene nimi. 

Symbol name - Use long description – sümbolite täisnimi. 

Manufacture – tootja kuvamine raportis. 

Code – tootekoodi kuvamine raportis. 

Electrical number – toote SSTL numbri kuvamine raportis 

IP-class – IP-andmete kuvamine raportis. 

Power – võimsuste kuvamine raportis. 

Mounting type – paigaldusviisi kuvamine raportis. 

ID – tähistatud objektide kuvamine raportis. 

Text in symbol – sümbolisisese teksti kuvamine raportis. 

Graphical picture – kuvab raporti tekstirea ette loendatud sümboli kuju. 

User atribute – kasutaja atribuudi või teiste atribuutide kuvamine raportis. 

52

Objects with length - sektsioonis on võimalik eraldi loendatavad tooted 

(juhtmed, torud, kaabliteed) 

List condition – ainult elektrimaterjalide spetsifikatsiooni loomiseks 

kasutada tingimust Include only if System information is found. Juhul kui 

elektriprojekt on tehtud mõne teise CAD tarkvaraga, siis võib kasutada 

tingmust Include if even one desired information is found. Sel juhul tuleks 

aktiveerida ka System (setting) 

Ignored elements – võimaldab raporti genereerimisel filtreerida loetelu 

sisu. 

Report language – raporti keelsuse valik 

Soovides tegeleda edasi antud raportiga tuleb kasutada List functions 

käsuaknas leiduvaid käske: 

Remove overlapping elements – Juhul kui projektis ühesugused 

tingmärgid kattuvad siis eemaldatakse alumine. 

Hide listed elements – kaotab jooniselt ajutiselt kõik loetelus arvesse 

võetud sümbolid. Selle abil on võimalik kontrollida, kas kõik on loetelu 

poolt arvesse võetud. 

Show list bar symbols in drawing – joonisel näidatakse kollaste nooltega 

valitud loetelu rea sümboleid. Nt. kus asuvad kõik süvistatud lihtlülitid. 

Soovitatav kasutada, kui on kahtlus, et loetelus on rohkem sümboleid 

arvesse võetud, kui joonisel paistab olevat (mõnikord alguses kui sümboli 

skaleering on vale sisestatakse väga väikseid või väga suuri sümboleid, 

mis tavavaates silma ei jää). Funktsiooni kasutamiseks aktiveerige see ja 

näidakse spetsifikatsiooni tabelis soovitud reale- näiteks lihtlüliti. 

53

Delete quantity list rows – kustutatakse mittevajalikud read loetelust. 

NB! Spetsifikatsiooni kustutamiseks kasutada Delete quantity list 

rows käsku. Delete klahv ei eemalda tingmärkide ja spetsifikatsiooni 

vahelisi linke. 

Add symbol graphics to the list – tarkvara lisab iga selekteeritud loetelu 

rea ette sümboli, mille kohta antud rida informatsiooni annab. On kasulik 

kasutada algtasemel, kui ei tunta veel kõiki seadmete tähistusi, kirjeldusi 

ning tüüpe. 

Set symbol list name – muudetakse sümboli nimetust spetsifikatsioonis 

ning vajadusel lisatakse kalkuleeritud maksumus. Seda funktsiooni on 

sobiv kasutada kasutaja loodud sümbolite korrektseks nimetamiseks, 

kuna sümboli tegemise käigus antakse sümbolile ainult tinglik nimetus 

(vt. 3.1.2). 

Export selected quantity list rows to file – eksporditakse valitud loetelu 

read soovitavasse välisprogrammi, nt. Excel'sse. Selleks luuakse projekti 

kataloogi vastav txt-fail. 

Export selected quantity list rows to new drawing – exporditakse valitud 

loetelu read uude faili, mis koheselt ka avatakse. Hea võimalus korrektse 

projekti spetsifikatsiooni loomiseks. 

Deactivate list layer – loetelu kiht lülitatakse välja. 

Activate list layer – loetelu kiht lülitatakse sisse. 

Other list functions – avab uue menüü täiendavate käskudega loetelu 

modifitseerimiseks. Neid käske antud juhendis ei käsitleta. 

Andmebaasipõhisest raportit kirjeldatakse järgmises alajaotises. 

3.4. Lühitutvustus andmebaasisüsteemist Electric Pro DB 

Andmebaasipõhine raport erineb eelnevatest võimalustest sellepoolest, 

et selle kasutamisel on võimalik defineerida seadmete ja kaablite tüübid 

vastavalt soovitava hulgimüüja andmebaasile (uute andmebaaside 

lisamiseks konsulteerige Kymdata Oy'ga või kasutage andmebaaside 

import funktsiooni Electric Pro DB- database functions- Edit databases- 

Data import- Import from Excel), mistõttu materjalide tellimisprotsess 

kiireneb, kuna spetsifikatsioon sisaldab tootekoode ning kui andmebaas 

sisaldab endas ka hinnainfot, siis lisatakse ka see soovi korral raportisse. 

Sellist andmebaasisüsteemi nimetatakse Electric Pro DB'ks 

Teiseks Electric Pro DB'i funktsiooniks on informatsiooni tarne erinevate 

rakenduste vahel. Nt. kui spetsifikatsiooni on võimalik sisestada otse 

joonisele, siis rakenduse Tables all on võimalik seda samuti 

väljakutsuda. Nt. kui kaabelduse rühmanumbrid sisestati täieliku 

informatsiooniga (kirjeldatakse järgnevates alajaotistes), siis rakenduse 

Centre schemas all teostatakse jaotuskapi elektriskeemi joonis ainult 

mõne hiireklahvi vajutusega. 

Tegemist on MS Accessi-laadse programmiga, mistõttu peab selle 

kasutamiseks arvutis olema MS Office 2000 või uuem. Juhul kui puudub 

54

nimetatud tarkvara, siis CADS Planner Electric'ga kaasas oleval CD-l on 

programm Access Runtime, mis asendab Access 2000-e. Selle 

installeerimiseks täitke järgmised punktid: 

➢ asetage Access Runtime'i installeerimis-CD lugejasse; 

➢ avage Start-menüü ja sealt Run-käsk; 

➢ avanevasse dialoogiaknasse kirjutage 

D:\ART2KMIN\setup.exe, kus D-tähistab lugeja nime; 

➢ täitke installeerimisprogrammi juhendid. 

Andmebaasisüsteemi käsustiku leiab Installation 

Drawings-menüüst või tööriistaribalt käsu DBdatabase 

functions alt. See avab käsustiku, millest 

sagedamast kasutust leiavad DEVICE DATA:, 

UPDATE DATABASES ja LISTS sekstioonid. 

Esimese abil lisatakse ja kontrollitakse seadme 

spetsifikatsiooni, teine uuendab muudatused 

taustandmebaasis (andmebaasi uuendatakse ka iga 

salvestamis-protsessi vältel) ning viimasega 

sisestatakse raportid aktiivsesse rakendusse. 

Valides käsu DEVICE DATA- Attach device data 

avaneb uus menüü, mille kaudu 

sooritatakse andmebaasist otsing ning 

seejärel lisatakse informatsioon objektile. 

Käsk EDIT DATABASES avab andmebaasi peamenüü. 

3.4. 1. Tooteinfo lisamine tingmärkidele 

Tooteinfo lisamiseks joonisel olevatele tingmärkidele võib kasutada 

Device data funktsionaalsust. Electric Pro DB database functions- Device 

data valimisel avaneb järgmine tööriistariba. 

Attach data to drawing elements - funktsiooniga saab joonisel olevatele 

55

tingmärkidele lisada tooteinfot. 

Insert symbol and attach device data – Juhul kui andmebaasis on juba 

tooteinfole seatud vastavusse rakenduse tingmärk, siis on võimalik toote 

valimisel saada tingmärk automaatselt. 

Peale Attach data to drawing elements nupule vajutamist avanes Device 

selection dialoogi, milles valitakse andmebaasist informatsioon, mida 

soovitakse objektile lisada. Selleks valitakse esmalt kuni kolm filtrit 

väljade järgi (andmebaasides võib olla kümneid tuhandeid kirjeid ja 

järjestus juhuslik). Järgnevalt valitakse loetelust need kirjed, mis hiljem 

lisatakse objektile ja topeltklõps siirdab selle kirje valitud seadmete hulka 

akna alumises pooles. 

Kirje kustutamiseks valitute hulgast tuleb selekteerida vastav rida ja see 

Delete-klahviga kustutada. 

Saamaks rohkem informatsiooni seadme kohta, valida sobiv toode ja siis 

klõpsata linki More information in the internet, misjärel avatakse vastav 

tootekataloog konkreetse seadme kohta internetis. 

Soovides salvestada neid seadmekooslusi ka hilisemaks kasutamiseks, 

siis tuleb tuleb valik sooritada Electric Pro DB - database functions- Edit 

databases - Device selection - Device group management-aknas. See 

aken on kasutusloogika poolest sarnane Device selection-aknale, kuid 

seal on ka kolmas väli – kasutaja defineeritud seadmekoosluste 

nimetused. Koosluse loomiseks tuleb valida käsk Add new device 

package ning nimetada see nt. Valgusti. Kõrval olevast andmebaasist 

tuleb seejärel valida soovitav tooteinfo ja siirata see topeltklõpsuga 

koosluse nimistusse. Tooteinfo kustutamiseks kooslusest tuleb 

selekteerida vastav rida ja Delete-klahviga kustutada. Koosluse enda 

kustutamiseks on akna allservas eraldi käsk – Delete selected device 

package. Peale soovitud koosluste koostamist suletakse aken Closenupuga. 

Device package akna sulgemise järel avada uuesti CADSis Device data 

56

tööriistariba ning valida Attach data to drawing elements. Salvestatud 

koosluste lisamiseks hetkel aktiivsesse valikkusse tuleb soovitav grupp 

valida Device packages rippmenüüst ja kinnitada valik nupule Add 

vajutamisega. 

Kui aktiivne valik on valmis sümbolile lisamiseks, siis tuleb näidata 

sümbolid, millele lisatakse eelnevalt valitud tooteinfo. Peale valimi 

kinnitamist on informatsioon seotud objektiga ja seda saab kontrollida 

sümboli atribuutide juurest, kuhu on lisandunud tootekoodi atribuut. 

Kontrollimaks lisatud informatsiooni valida Electric Pro DB- Device data 

valikute hulgast käsk Show device data, misjärel kuvatakse joonisele 

kollased nooled. Nooled osutavad sümbolitele, millele on tooteinfo 

lisatud. Objekti selekteerimise järel kuvatakse andmebaasist pärinev 

informatsioon eraldi infoaknas. 

Peale sümbolite varustamist tooteinfoga on soovitatav andmebaas 

salvestada – UPDATE DATABASES- Update all databases, mille leiab 

Electric Pro DB valikute hulgast. 

Andmebaasipõhise raporti koostamiseks on Electric Pro DB database 

functions- Edit database menüüs nupp LISTS, mille alt on võimalik valida 

erinevate raporti tüüpide vahel – seadme-, kaabli-, küttekehade, 

valgustite spetsifikatsioonid ja nende variatsioonid. Valida sobiv raporti 

vorm ja keel (Device reports – Device reports by devices). 

57

Valiku järel saab kontrollida väljatrükki ning eksportida raport MS 

Excel'sse hilisemaks töötlemiseks. 

3.5. Projekti alustamine. Alusjoonis 

Uue projekti alustamiseks luua uus joonis. Uue joonisele loomisel avaneb 

järgmine joonise alustamise dialoog. 

Start a new Electric drawing dialoogi vasakpoolses sektsioonis küsitakse 

kasutajalt kasutatavat rakendust. Rakendus salvestatakse joonisesse ja 

joonise avamisel avaneb automaatselt ka õige rakendus. Dialoogi 

paremas pooles küsitakse joonise salvestuse kataloogi ning joonise 

nime. Application settings nupust on võimalik seadistada kasutatavat 

rakendust. Project settings nupust toimub projektiinfo loomine. Järgnevalt 

avaneb projekti seadistuste dialoog. 

58

New Installation drawing dialoogis saab seadistada projekti kohaseid 

asetusi. 

Scale: - Joonise skaala väljatrükil. Joonestamisel joonestatakse CADSis 

1:1 (1mm joonisel on reaalselt samuti 1mm), kuid selleks, et tekstid 

oleksid loetavad peab skaala olema vastavalt joonisele suurem näiteks 

1:50, 1:100, 1:200... 

Symbols scale factors – Tingmärkide skaleering. According to scalevastavalt 

joonise skaalale (vt. 3.1) 

Floor information - Korruste defineerimiseks. Korruseid on võimalik veel 

defineerida Drawings handling- Storeys- Storey settings. 

Setting file: - Kihisüsteemi valik. Eestis kasutamiseks sobib ESTONIA 

nimeline fail (vt.3.1.5 & 3.6.8) 

Set sheet – Raamjoone ja Layoutide lisamine (vt. Harjutus) 

Reference drawing – viitejoonise lisamine, vaadeldakse allpool. 

Kui ei kasutata ülalpool selgitatud joonise alustamise dialoogi, siis 

toimida järgnevalt.Nagu eelpool mainitud on soovitatav alustada iga uut 

projekti uue joonise ning projektikataloogi loomisega ja joonise 

salvestamisega. Selleks valida käsk New tööristaribalt Basic 1 ja seejärel 

Save ning avanevas dialoogiaknas luua uus kataloog, nt. Projekt_001 ja 

salvestada tühi joonis, nt. nimega Joon_001.drw sellesse kataloogi. 

Järgnevalt kõik projekti salvestused ja andmebaasi informatsioon 

koondatakse sellese kataloogi ja ühenimelistest failidest tekkida võivad 

probleemid jäävad olemata. 

Edasi on soovitatav luua projekti info, milleks valida Drawings handlingtööriistaribalt 

käsk Project information. See avab menüü, millesse võib 

sisestada projekti iseloomustava info (nt. aadress, objekt, töö number, 

tellija jne). Kirjanurga joonisele lisamisel sisestatakse projekti info 

kirjanurka automaatselt. Juhul kui joonisel on juba kirjanurgad siis saab 

infot kirjanurka kopeerida nupust Update data to drawing label. 

59

Tavaliselt algab elektriprojekt kas geodeetilisest alusplaanist (jaotusvõrgu 

projektid) või ehituslikust alusprojektist (hoone projektid), mille peale 

joonestatakse elektrivarustuse projekt. Mõlemal juhul esitatakse vastav 

alusprojekt kas dwg- või dxf-formaadis ja alusjoonise sisestamiseks tuleb 

File-menüü Reference drawing - alammenüüst valida käsk Reference 

drawing. Käsu võib sisestada ka nupule Reference drawing (Drawings 

handling - tööriistaribalt) vajutamisega. Avanevas juhtimisaknas on 

võimalik lisada alusjooniseid, aga ka kustutada, liita joonisega või sealt 

lahutada. 

Joonisega liitmine tähendab, et alusjoonisel olev informatsioon 

salvestatakse CADS'i projekti ja alusjoonise originaal ei ole projekti 

seisukohast enam vajalik. 

Alusjoonise sisestamiseks tuleb vajutada nupule Attach..., mis avab uue 

dialoogiakna, kus osutatakse alusjoonise failile. Kindlasti tuleb 

ülekontrollida nupu Settings... all olevad konverteerimise meetodid 

(konverteerimisprotokolle mainiti eelmises jaotises). Alusjoonis on 

60

parema projekti loetavuse huvides soovitatav võtta sisse hallina(thin1 või 

thin9), et tõsta esile elektriprojekti. 

Peale valitud faili kinnitamist avaneb järgmine dialoogiaken, milles 

määratakse kindlaks alusjoonise sisestuskoordinaadid, 

skaleerimisväärtused ja pöördenurk. Neid võib defineerida ka 

joonestusalal, märkides linnukesega vastavad lahtrid. Peale 

koordinaatide kinnitamist sulguvad dialoogiaknad ja avatuks jääb 

juhtimisaken Reference drawing. 

Kui soovitakse alusjoonis siduda püsivalt projektiga, siis tuleb vajutada 

nupule Bind, mis toob kogu alusjoonise info projekti üle. Juhtimisakna 

sulgemise järel sisestatakse alusjoonis joonestusalale ja parema 

ülevaate saamiseks on soovitatav rakendada zoom extents käsku. 

Teisi jooniseid on võimalik sisestada ka Insert... käsuga, kuid sellisel 

juhul on sisestatud joonis üksik objektidest koosnev. Samuti on võimalik 

alusjooniseks Windows MetaFile (käsk Import...), mille korral alusjoonis 

on üks tervik, kuid joonis sisestatakse aktiivsele kihile, seejuures 

alusjoonise oma kihid on konverteerimise käigus likvideeritud. 

Vahel esitatakse alusprojekt pildiformaadis, siis selle projekti 

kaasamiseks tuleb valida File-menüüst käsk Raster image... ja avanev 

piltide juhtimisaken sarnaneb koos oma funktsioonidega referentsjooniste 

juhtimisaknaga, mistõttu pildi sissevõtmisprotseduur sarnaneb joonise 

omale. 

Kui alusjoonis on kantud projekti, siis on võimalik hinnata, milline on 

printimisel kasutatav mõõtkava. Seega on soovitatav seadistada 

paberiformaat ja vaikimisi mõõtkava, mille alusel skaleeritakse edaspidi 

tekstisuurust. Selleks sobivad Drawings handling - tööriistaribalt käsud 

Modify the drawing area and scale ja Set scale. 

Näiteks 

Edaspidised näited teostatakse alusjoonisel, mis võeti sisse Reference 

drawing käsuga, kasutades Thin9.cnv konverteerimisprotokolli ning mis 

61

seoti projektiga. Kasutades mõõtkava 1:100, sobib sellele projektile A4- 

püstformaat. Alusrasteri samm seati 50 peale. Sümbolite skaleeringuks 

on samuti 50,50. 

Täiendavalt on automaatne kihisüsteem aktiveeritud nagu ka automaatne 

Use node osnap when drawing wire kaabeldusfunktsiooni jaoks. 

Harjutus 

Lahendada joonisel Alus.dwg kujutatud eramu elektrivarustuse 

küsimused. Jaotuskapi asukoht valida esikusse. Juhistikusüsteem on 

TN-S, mis paigaldatakse süvistatult. Tavaruumides kasutada 

valgustuseks laevalgusteid, „märgades“ ruumides aga seinavalgustust. 

Kütte vastavalt eelnevale teostada elektriradiaatorite ja põrandaküttega. 

Pistikupesad paigaldada võimalike töökohtade ja TV-keskuste juurde, 

seejuures lahendada ka antennikaabli paigutus. Mujale paigutada 

pistikupesasid vastavalt olukorrale. 

Näidislahend: 

Antud näidisülesanne on koostatud selgitamaks sümbolite sisestamist 

ning nende defineerimist. Tegemist ei ole reaalse projektiga. Näidisena 

lahendatakse harjutus ainult osaliselt. 

Paremaks joonestamiseks suurendada magamistubasid käsuga zoom 

window. 

Alustada ülesannet valgustusprobleemide lahendamisest. Selleks, et 

paigutada valgustit täpselt toa keskele valida Symbol functions-menüüst 

käsk Insert symbol in area. Seejärel valida menüüst Lighting equipment 

sümbol Lamp. Selle tulemusena avaneb dialoogiaken, milles on võimalik 

seadistada, mitu sümbolit järgnevalt defineeritavale alale sisestatakse 

(ehk mitu rida sümboleid paigutatakse horisontaali ja mitu vertikaali). 

Samuti on võimalik määrata nende vahelisi kaugusi. Valida Even spacing 

ja 1 nii Horizontal count'i kui ka Vertical count'i ning kinnitada valikut. Ala 

määramiseks valida Snap-funktsioonide hulgast Snap to Endpoint ja 

näidata vasakpoolse toa kirde ning kagu nurki. Peale viimase nurga 

sisestamist paigutatakse valgusti joonisele. Korrata tegevust kõrvaltoas, 

erinevuseks olgu 2 nii Horizontal count'i kui Vertical count'i valikus. 

Järgmise etapina paigutada lülitid tubadesse. Selleks valida menüüst 

Switches sümbol Switch, 1-pole, flush ning näidata lüliti asukoht 

vasakpoolses toas ning korrigeerida lüliti orientatsiooni. Peale 

sisestamist katkestada käsk. Parempoolse toa jaoks valida samast 

62

menüüst sümbol Crown switch, flush ning näidata ka selle asukoht. 

Ühendamaks lüliteid valgustitega valida menüüst Wiring and marking 

kaabeldusviis Wiring, layer from symbol, to ceiling. Avanenud 

tööriistaribalt valida meetodiks Flush wiring. Järgnevalt näidata kursoriga 

vasakpoolset lampi ning kui snap-funktsioon on leidnud kaabli 

ühenduspunkti vajutada hiire vasakpoolset klahvi. Teise punktina näidata 

meelevaldset punkti lambi ja lüliti vahel ning seejärel lülitit, mille snapfunktsioon 

samuti ära tunneb. Kõik elektrilised ühendused tuleb teostada 

läbi kollaste kaabli ühenduspunktide. Parempoolses toas ühendada 

lambid horisontaalselt omavahel ja seejärel lülitiga. Kuna eeldatavasti 

saab mõlema toa valgustus toidet samast grupist ühendada ka lülitid 

omavahel kaabliga (võib olla vajalik suurendada vastavat joonise kohta). 

Järgnevalt kanda joonisele kaablite konfiguratsiooni tähised, milleks 

valida Wiring and marking menüüst käsk Wire markings, mis avab 

valikute akna. Antud aknas valida kaablisoonetüübiks L1+N+PE (kaks 

äärejuhti ja üks kaitsejuht) ning seejärel näidata kõiki kaableid 

tähendavaid jooni. 

Kui eelnevalt on defineeritud kaablimark, kasutades Wire markings 

tööriistaribalt käsku Define wire or cable data to elements abil, siis 

konfiguratsioonitähised lisatakse käsu Wire marking (automatic) 

rakendamise järel automaatselt joonisele. 

Valgustuslahendist puudub veel toide ehk kirjeldus. Enne grupi numbri 

lisamist joonisele lisame keskuse Centre functions – Centres. 

Size - antakse keskusele mõõdud ja kõrgus. 

Width – laius, mm. 420 

Depth – sügavus, mm 180 

Height – keskuse kõrgus, mm. 600 

Elevation – keskuse paigalduskõrgus, arvestades ülemist äärt, 

mm. 1800 

Symbol (mounting) – tingmärgi ja paigaldusviisi valik. 

ID – keskuse nimetus, joonisel kuvamiseks aktiveerida ID to drawing. Nt. 

JK1. 

Input – võrgu liitumispunkti andmete sisestamine (lühisvool, toitekaabli 

tüüp ja pikkus), vt. 3.8. 

63

Järgmiseks lisame joonisele grupi numbrid. Selleks valida menüüst 

Centre functions – Insert group markings, mille tulemusena avatakse 

dialoogiaken defineerimaks vastava grupi toitega seonduvat. 

Sektsioonis Symbol määratakse grupi tähistusmeetod. Sektsiooni Draw 

cable/wire all määratakse kaabeldusmeetod ning täiendav võimalus 

Attach cable information tähendab, et kaablitüüp määratakse kindlaks 

tähise sisestamise käigus. 

Järgnevad täidetavad lahtrid võetakse arvesse andmete sisestamisel 

automaatsesse kilbijoonisesse ning nende tähenduste seletused on: 

➢ System – määratakse kiht, millele asetatakse grupi tähis. 

Nupu Pick abil on võimalik näidata sümbolit, mille kihile 

grupinumber asetatakse (on vajalik defineerida); 

➢ Centre ID – nimetatakse jaotuskeskus, millest pärineb 

antud grupp. Kõrval asuva nupu kaudu on võimalik vaadata, 

millised jaotuskeskused on projektis juba defineeritud (on vajalik 

64

defineerida). Nt. JK1; 

➢ Group No. – määratakse grupinumber. Kõrval asuva nupu 

kaudu võib kontrollida, millised grupid eelnevalt nimetatud 

jaotuskapist on juba kasutusel. Numereerimisel peab arvestama, 

et grupinumber peab algama numbriga ning tähti ei ole soovitatav 

kasutada (on vajalik defineerida). Nt. 1; 

➢ Address – sisestatakse tekst, mis kirjeldab grupi asukohta, 

nt. Valgustus lastetubades; 

➢ ID – täiendava informatsiooni väli, Nt. sekundaarskeemi nr. 

➢ Wiring – määratakse kaabli tüüp. 

➢ Supply cable length (m) – Märgitakse kaabli pikkus 

keskusest kuni grupinumbrini. Define nupust on võimalik joonisel 

näidata kaabli teekonda keskusest grupinumbrini. Kui ei 

defineerita siis võetakse kaabli pikkus otseimat teed pidi. 

➢ kVA/kW – märgitakse arvutuslik võimsus, nt. 0.3; Juhul kui 

kasutatakse tingmärke, millele on salvestatud võimsuse atribuut 

koos väärtusega, siis ei ole vaja lahtrit täita ning kogu arvutslik 

võimsus arvutatakse automaatselt tingmärkide grupist. 

Arvutusteks on vaja Electric Pro DB rakendust. 

➢ Remarks – täiendavate märkuste lahter; 

➢ Output symbol – määratakse automaatkaitselüliti vms. 

seadme tingmärk, mis kantakse kilbijoonisele, kui seda 

moodustatakse kiirfunktsiooniga. Sümbolit on võimalik valida nupu 

Select... alt, mis avab rakendusest Centre Schemas pärit 

sümbolimenüü. Pikemalt tutvustatakse neid sümboleid järgmises 

jaotises. Nt. valida Outputs - System without fuses – MCB output 

1ph ehk SKKP151 (ühefaasiline kaitselüliti). 

Overload protection: 

➢ Rated current A/A – märgitakse kasutatava kaitseseadme 

nimivool; Nt 10. 

➢ Trip delay – kaitselüliti viiteaeg Nt 0,4. 

➢ Fuse – sular. 

➢ Automatic fuse B – kaitselüliti B karakteristikuga. 

➢ Automatic fuse C – kaitselüliti C karakteristikuga. 

65

Valikute kinnitamise järel näidata kuhu paigutatakse grupitähis, peale 

mida sisestada ka ühendava kaabli teine punkt ning lõpppunkt. Keskuse 

nimetuse saab grupitähise kõrvale Group markings tööriistriba Activate 

group centre ID nupust. Grupi toitekaablile lisada samuti konfiguratsiooni 

tähis. 

Sellega on valgustusgrupi joonestuslik osa valmis ning tuleb alustada 

taustinformatsiooni sisestamist. Esimeses etapis määratakse ära, mis 

kaablitega tegemist on. Selleks valida Wiring and markings menüüst 

käsk Define wire or cable data to elements. Avanevas aknas valida sobiv 

kaablitüüp (nt. PPJ 3G1.5), konfiguratsioon ning juhul kui tegemist on 

paigaldusega torus, siis märkida juurde ka toru läbimõõt. Peale 

kinnitamist tuleb näidata, millistele kaablitele vastav informatsioon 

lisatakse (nt. valida ükshaaval kõik kaablid). Valimi kinnitamise järel 

lisatakse kaablitüüp taustinformatsiooniks. 

Peale defineerimist on kaablitel ja torudel automaatselt pikkuse 

informatsioon. Tarkvara arvutab automaatselt kaablite kogused sümbolite 

vahel sh. laskumised ja tõusud ning lisab saadud kogused kaabli 

spetsifikatsiooni. Tarkvara ei arvuta ustest, akendest ja muudest 

takistustest üleviigu kaablikogust, selle määramiseks tuleb valida 

peamenüüst Calculation functions käsk List functions – Other list 

functions ning avanevast menüüst käsk Define quantity data to elements. 

Esmalt tuleb määratleda kaabel, millele informatsioon lisatakse (nt. 

toitekaabel), misjärel tuleb valim kinnitada (enama objekti üheaegsel 

valikul lisatakse ühesugune pikkusinformatsioon igale valitud objektile). 

66

Avanevas dialoogiaknas tuleb sisestada kaablipikkus millimeetrites. 

Selleks, et oleks parem hinnata kaablipikkust, võib nupule Pick> 

vajutusega mõõta vastavaid vahekaugusi üle. 

Soovides joonise kohta käivat materjalide informatsiooni, siis valida 

tööriistaribalt Calculation Functions valida käsk List functions, mille 

menüüst valida käsk Calculate quantities from whole drawing, mis annab 

joonisel toodud tabeli(vt.3.3). Seejuures tuleb tähelepanu pöörata, et 

tegemist ei ole andmebaasipõhise loeteluga. 

Eeldades, et valgustuse joonestamine ja vastava informatsiooni lisamine 

on valmis, siis oleks sobiv kõik vastavad kihid selekteerida ning 

väljalülitada, et parendada ülevaadet lisatavatest objektidest. Esmalt 

grupeerida valgustusega seotud kihid, milleks Functions-Layer functionstööriistaribalt 

valida käsk Modify layer groups. Avanevas dialoogiakna 

vasakus servas kuvatakse kõiki joonisel kasutusel olevaid kihte, millede 

hulgast tuleb väljavalida need, mida grupeeritakse. 

67

Kasutades automaatset kihisüsteemi, siis võib öelda, et valgustusega 

seotud kihtideks on Valgustus; Valgustus_kaablid; 

Valgustus_markeering. Valida nimetatud kihid ja siirdada need >-nupu 

vajutusega akna parempoolsesse ossa, vastav grupp nimetada ja 

seejärel salvestada. Antud aknas on võimalik seejärel juhtida kõiki kihte 

korraga, ilma et neid eraldi peaks selekteerima – nt. Hide lülitab vastava 

valitud grupi välja. Rakenduse peamenüüs on põhilised kihid grupeeritud 

Handle setting groups nupu all (vt.3.6.5.). 

Teise lahendusetapina vaadatakse 

vannitoa näidet. Esiteks paigaldada 

vannituppa põrandaküte, milleks tuleb 

teada selle pindala. Kui seda 

ehitusjooniselt ei selgu, siis valida 

Auxiliary functions menüüst käsk 

Calculate area... ning valida 

defineerimise viisiks punktid (points). 

Seejärel näidata vannitoa nurki ja 

peale neljanda nurga näitamist 

vajutada Enter-klahvi, misjärel avaneb 

informatiivne aken, kus kuvatakse ka mõõtetulemus ning pakutakse 

erinevaid ühikuid tulemusele. 

Kasutades tootja katalooge on võimalik valida, küttekaabli pikkus ning 

spetsiifiline võimsus. Järgnevalt valida peamenüüst Heater functions 

käsk Floor heating. Avanevalt tööriistaribalt valida käsk Cabling to 

polygon area – ehk kaabeldus mittekorrapärasele pinnale. Järgnevalt 

tuleb defineerida pind, millele tahetakse laotada põrandaküte (nt. 

jäetakse paigaldamata kraanikausikapi, WC-poti ja vanni alla. Punktide 

defineerimisel kasutada snap-funktsioone. Peale viimase punkti näitamist 

ja hiire parema klahviga kinnitamist avatakse dialoogiaken, mille 

esimeses sektsioonis seadistatakse küttekaabli tüüp ja nimiandmed. 

68

Keskel(Size of selected area) näidatakse defineeritud ala suurust 

ruutmeetites ja määratakse kindlaks küttekaabli kaugus seinast (Distance 

of wiring from edge). Teises sektsioonis määratakse kindlaks kaabli 

aasade vaheline kaugus ja joonestusstiil. Peale valikute kinnitamist 

küsitakse, millisest seinast kerima hakatakse ehk aasade orientatsiooni, 

misjärel joonestatakse kaabel joonisele, kui oli nii defineeritud. Viimase 

sammuna on võimalik lisada küttekaabli viitetekst, mille dialoog 

kuvatakse käsuaknas. 

Järgnevalt tuleb lisada sensor ja termostaat. Need leiab tööriistaribalt 

Floor heating ning vastavalt nuppude Sensor and wiring ja Thermostat 

and wiring alt. Peale sobiva kihi valimist ning sümboli asetamist 

pakutakse võimalust vedada välja ka ühendusjuhtmed. 

Täiendavalt tuleb lisada põrandaküttele ka grupitähis (nt. No. 2) ja 

sellega kaasnev informatsioon. 

Peale küttesüsteemide joonestamist, grupeerida ja lülitada vastavad kihid 

välja. 

Järgnevalt joonestada vannituppa IP-piir ning 

panna tähiseks IP-44, mis võetakse defineerimata 

sümbolite poolt üle. Selleks valida Functionsmenüüst 

käsk IP- classes ja valikust valida Make 

IP-boundry ning joonestada vannitoa seinte 

telgjooni mööda piirid IP-alale. 

Järgnevalt valida sümbolimenüüst Symbols - Plug 

sockets alammenüü Safety plug sockets ning 

selle alt Safety plug socket, 2-gang, protective 

contact, flush ning sisestada see kraanikausi lähedal joonisele. Lisada 

pistikupesale grupinumber (nt. No. 3). 

Defineerimaks antud grupile materjali nimetusi andmebaasist avada 

Electric Pro DB valikute nimekiri ning selle alt valida DEVICE DATA- 

Attach device data to drawing elements. See avab andmebaasi 

rakenduses Device selection akna. 

69

Valida andmebaasiks SLO Eesti ja määrata esimese filtri sektsioonis 

Device group, Süvispistikupesad. Selle tulemusena kuvatakse ainult 

süvistatavaid pistikupesasid. Valida nimekirjast sobiv ja teha topeltklõps 

vastava kirje peal, misjärel kirje kantakse akna alumisse sekstiooni 

(sooritades teistkordse topeltklõpsu, suureneb vastava kirje kogus – 

Amount). 

Aktsepteerimise järel näidata vannitoa pistikupesa. Peale seda 

kuvatakse dialoogiaken, kus küsitakse, kas kasutaja soovib veel 

sarnaseid objekte lisada või mitte. Antud juhul vastata No. 

Järgnevalt siirduda tagasi Device selection andmebaasi ning kustutada 

Device selection-akna alumisest sektsioonist pistikupesa kirje. 

Kontrollimaks, millistele joonise objektidele on 

tüübiinfo lisatud, valida Device data tööriistariba alt 

käsk Show device data. Kui tüübiinfo oli korrektselt 

liidetud objektidega, siis ilmuvad nende 

baaspunktidesse kollased nooled, nagu joonisel 

näidatud. Kollaste joonte kustutamiseks vajutada 

kas Enter- või Esc-klahvi. 

Lugemaks liidetud informatsiooni valida Electric Pro DB valikute alt käsk 

Device data - Show device data ning seejärel näidata objekti, mille 

taustinformatsiooni soovitakse lugeda. Informatsioon kuvatakse eraldi 

aknas (allloleval pildil on kujutatud pistikupesa informatsiooni). 

70

Kui soovitakse mõne sümboli tüübiinfot kustutada, siis Electric Pro DB 

valikute hulgast valida käsk Delete device, misjärel on võimalik valida, 

kas info kustutatakse üksi või koos sümboliga. Peale valiku tegemist 

osutada objektidele, mille infot soovitakse kustutada. 

Samuti võib kuvada juba liidetud seadme informatsiooni internetis, 

kontrollimaks info korrektsust. Selleks valida Electric Pro DB valikute 

hulgast käsk Device data on internet (if defined). 

Iga projekti tulemiks on prinditud joonis. Esmalt valida Drawings handling 

- tööriistaribalt käsk Set drawing area..., mis avab dialoogiakna, milles 

määratakse kindlaks kasutatav paberiformaat ja printimisvaadete arv. 

Ühe printimisasetuse all saab valida ainult ühe formaadi. Teise 

formaadiga vaate salvestamiseks tuleb luua eraldi asetus. Formaat 

defineerida kas kasutades antud nimistut, kasutades aktiivsete printerite 

poolt võimaldatavaid formaate või eriformaatide korral sisestada paberi 

mõõtmed. 

Frame sektsioonis on võimalik valida, kas väljatrükil on raamjoon või 

71

voltimismärgid. Kuna joonisele oli mõõtkava juba antud, siis seda ei 

tohiks muuta ja Drawing scale väärtuseks jääb 1:1. Linnuke valiku Set 

lower left corner ees tähendab seda, et dialoogiakna sulgemise järel, 

küsitakse joonise baaspunkti koordinaati, mis seotakse ajutiselt 

printimisvaate alumise vasaku nurgaga. 

Add sheets to paper space sektsioonis defineeritakse vaadete arv sama 

asetuse korral, nende mõõtmed ja nende omavahelised kaugused. Mitu 

vaadet on kasulik näidata nt. siis kui joonis prinditakse mitmele lehele. 

Peale seadistamist tuleb määrata jooniseala ja printimisvaate 

baaspunktid, mis ühildatakse (valida mõlemad 0,0). Selle tulemusena 

vahetatakse joonestuskeskkond printimiskeskkonna vastu, kus on 

kujutatud valitud leheküljeformaati ja objekti asetsemist sellel. Kui 

staatusriba vasakus servas seisab kiri DESIGN, siis võib joonist muuta 

vastavalt soovidele (nihutada lehekülje keskele). Kui kiri on PRINT, siis 

sooritada sellel topeltklõps, et vahetada see DESIGN-meetodiks. 

Kui peale seadistusi on vaja taastada joonise väljatrüki mõõtkava 

(1:100), siis valida rippmenüüst Viewports alammenüü Layout viewports 

ning selle alt sobiv suurendusaste. 

Kui joonisele on juba üks Layout-joonis lisatud, siis on mõistlik seda 

kopeerida uutesse Layout joonistesse. Kopeerimiseks avada CADSi 

rippmenüüs Viewport- Layout dialoog. 

Dialoogis selekteerida seadistatud Layoutjoonis 

ning kopeerida se Copy nupule 

vajutades ning nimetada ümber näiteks 

Valgustus. 

Seejärel kopeerida veel vajalik arv layoutjooniseid. 

Kirjanurga lisamiseks väljatrükile valida tööriistaribalt Drawings handling 

käsk Insert drawing label symbol (other languages) - Estonian drawing 

label, misjärel tuleb määrata kiht, millele kirjanurk paigaldatakse ning 

näidata seejärel selle asukoht. Nt. võib sisestada mitu kirjanurka 

kohakuti, milles muutuvad ainult nimed – Jõuskeem, Valgustusskeem 

vms. ja paigutada need eri kihtidele, misjärel vastavalt vajadusele neid 

sisse ja välja lülitada. Kirjanurga täitmiseks valida Drawings handling - 

tööriistaribalt käsk Fill drawing label, mis avab dialoogiakna, mille kaudu 

on võimalik täita kõik väljad kirjanurgas. 

Printimisvaates kihtide sisse- ja väljalülitamiseks kasutada Functions- 

Layer tööriistaribalt käske Thaw selected objects layer ja Freeze 

72

selected objects layer. Nende käskude eeliseks on see, et lülides ühes 

printimisvaates kihte, siis seda ei kajastata teistes vaadetes (erinevalt 

Turn on/off layer käskudest). Samuti võib kihte juhtida gruppides, mis 

kiirendab nende sisse- ja väljalülitamist märgatavalt. Funktsioon asub 

peatööriistaribal Handle setting groups nupu all(vt.3.6.5.). 

Kirjanurgale lisaks on võimalik juurde märkida informatsiooni paranduste 

kohta. Selleks valida Drawings handling - tööriistaribalt käsk Insert 

revision change arrow and line, misjärel 

tuleb näidata esmalt kirjanurka, kuhu 

lisatakse informatsioon. Järgnevalt 

avatakse dialoogiaken, kus tuleb märkida 

muudatuse kirjeldus. Peale seda 

sisestatakse märkenooleke paranduse 

kõrvale, et see oleks lihtsalt tuvastatav. 

Peale joonise korrigeerimist ja printimiseks ettevalmistamist valida 

Printing functions-tööriistaribalt käsk Print frame ning osutada, millised 

printimisvaated printerisse suunatakse. 

3.6. Täiendavaid funktsioone 

3.6.1. Kirjanurk 

Kui on vajadus sisestada joonisele kirjanurka, siis tuleb valida Drawings 

handling -tööriistaribalt käsk Insert drawing label symbol (other 

languages või user). Kasutaja (User)-variandi korral sisestatakse 

kasutaja poolt eelnevalt loodud kirjanurk, kui see on salvestatud nimega 

STNIMIO2 või STNIMIO3 järgmisesse kataloogi: 

Windows Vista - Program Data/Kymdata/CADS Planner 

14/Electric/Common/Symbols 

Windows XP või 2000 - Documents and Settings\All Users\Application 

Data\Kymdata\CADS Planner 14/Electric/Common/Symbols 

Programmiga kaasas oleva kirjanurga saab täita järgmiste käskude abil: 

Project information ning Fill drawing label. 

Kasutaja kirjanurgale on võimalik luua väljad atribuutidena, mida hiljem 

saab täita nagu sümboli atribuutegi. Selleks, et luua atribuudivälja 

kirjanurka tuleb valida Draw-menüü Attributes alammenüüst käsk 

Attributes..., misjärel avaneb atribuutide dialoogiaken. 

Dialoogiaknas defineeritakse atribuuditüüp (valida Prompt attribute – siis 

küsitakse atribuudi väärtust kirjanurga sisestamisel), otsustatakse kas 

atribuut on nähtav või mitte (valida Visible – nähtav atribuut). Täita tuleb 

ka järgmiste valikute lahtrid: 

Attribute name – atribuudi nimetus; 

Attribute prompt – atribuudi päring, tekst mida kuvatakse kirjanurga 

sisestamisel; 

73

Attribute default value – atribuudi vaikeväärtus. 

Peale valikute kinnitamist näidatakse atribuudi paigutus kursori abil. 

Kirjanurkga baaspunkt salvestada joonise nullpunkti. 

3.6.2. Valgustitega seotud lisafunktsioonid 

Valgustite paigaldamise ja defineerimise lihtsustamiseks on koondatud 

vastavad käsud Lighting functions-tööriistaribale. 

Esimese sekstiooni moodustavad käsud, millega määratakse valgustite 

mõõtmed ja ehitus (lülitiga, pistikupesaga jne.). 

Teise sektsiooni moodustavad käsud, mille kaudu võimalik eelnevalt 

sisestatud valgustitele gabariitmõõtmeid lisada, neid muuta, kuvada ning 

juhtida kihti, millel see informatsioon asub. 

74

Kolmas sektsioon on ettenähtud valgustite positsioonide defineerimiseks 

ja vastavate märgiste lisamiseks. Insert/link position mark-käsk annab 

rombikujulise markeerimissümboli. Nimetatud käsk avab dialoogiakna, 

milles kuvatakse juba kasutatud positsiooni numbreid. Selle alt võib 

lisada ka uue positsiooni ning nupu Select lightings fixtures to link... abil 

näidatakse, millised valgustid kuuluvad vastava positsiooni alla. 

Dialoogi esimeses sektsioonis asub lahter Code, millesse sisestada 

soovitud positsiooni number. 

Device data - nupust on võimalik andmebaasist valida positsiooni 

numbrile vastav toode. Avanevas dialoogis saab valida sobiva 

valgustitootja andmebaasi Device database valikust. Seejärel teeb 

andmebaasi kasutamise mugavamaks, kui kasutada filtrit Filter field 1 

seal valida filtriks Device group (seadmete rühm). Avanevas valikus 

valida sobiv rühm ja topelt hiire klikiga avaneb tootemenüü. Sobiva toote 

kohal teha topelt klik ning valitud toode lisati Lightings position marks 

dialoogi. 

Symbol type - sektsioonis on võimalik valida kahe erineva rombi suuruse 

75

vahel. 

Add position data to selected symbols – positsioneerimisel antakse 

valgusti tingmärgile valgusti positsiooni atribuut. Joonisel selekteerida 

kõik positsioneeritavad tingmärgid (ükshaaval või korraga selekteerides). 

Järgnevalt kinnitada valikut Enter klahviga ning paigutada vajadusel 

joonisele ühine romb. Ühine romb võimaldab positsioneeritud 

tingmärkide kontrollimist. Kui ühist rombi ei vajata, siis tingmärkide 

selekteerimise järel vajutada ESC- klahvile. Kui funktsioon on 

deaktiveeritud lisatakse joonisele positsiooni numbrid rombina ükshaaval, 

kuid spetsifikatsiooni koostamiseks peab funktsioon olema aktiveeritud. 

Select only lighting fixture symbols –saab aktiveerida funktsiooni, mis 

võimaldab ainult valgustite positsioneerimist ning filtreerib välja teised 

tingmärgid. 

Tingmärkidele saab kuvada positsiooni numbri Show positions in lamps 

funktsiooniga. 

Ülejäänud käskudega kolmandas sektsioonis modifitseeritakse valgusti 

positsioone. 

Ka neljas sektsioon on mõeldud valgustite positsioonide juhtimiseks, kuid 

erinevusena eelmise sektsiooni käskudest ei seota valgusteid positsiooni 

numbriga (positsiooni numbrit kasutatakse siin joonise kõrval oleva 

spetsfikatsiooni jaoks). Esimesed kaks käsku kuvavad või kustutavad 

positsiooni numbri valgusti kõrval. Kolmanda käsuga on võimalik muuta 

positsiooni numbrit ning neljas loeb kokku valgustid kogu jooniselt 

vastavalt nende positsioonidele. 

3.6.3. Kasutaja sümbolmenüüd 

Standardsed sümbolimenüüd on mahukad ning õige sümboli sisestamine 

võib olla komplitseeritud. Valikute piiramiseks võib iga kasutaja luua oma 

sümbolimenüü valides sinna ainult neid sümboleid, mida ta sagedamini 

kasutab. Selleks valida menüüst Installation Drawings käsk Project menu 

toolbar on screen, misjärel avaneb vastav tööriistariba. Funktsioon on 

leitav ka Symbol functions – Project equipments (icon menu). Esimesel 

kasutamisel on tööriistaribal vaid 1 nupp sümbolite defineermiseks ja 

sisse toomiseks. Nupule vajutades avaneb Project´s electric terminals 

dialoog. 

76

Loomaks uut menüüd valida käsk New ning täita avanev Electric terminal 

properties dialoogiaken. 

Esimese sammuna valida 2D-symbols sektsioonis 2D tingmärk. Selleks 

saab kasutada kolme punktiga nuppu ja valida rakenduse 

tingmärgikogust sobiv sümbol või klõpsates nupule Pick from drawing on 

võimalik osutada tingmärgile joonisel. Symbol type nupust saab valida 

tingmärgi tüüpe ja alamtüüpe. Kasutaja loodud tingmärkidele tuleb valida 

tingmärgi tüüp, rakendusest valitud tingmärgi tüüp tuleb tingmärgist 

automaatselt. 

3D-symbol sektsioonis saab valida 2D sümbolile sobiva 3D mudeli. 

Mudeli valimine on sarnane 2D tingmärgi valimisele. 

Electric terminal – tarkvara poolt automaatselt genereetitav kood. 

Name – tingmärgi nimi spetsifikatsioonis ja vihjetekstis. 

Description – täiendava info lisamiseks. 

Position – positsiooni või asukoha info lisamiseks. 

Device data: 

Select device data from database... – tootjaandmete toomine 

andmebaasist (vt. 3.4.1.). 

Manufacturer – tootja. 

Item – tootekood. 

77

Number – kogus 

Electrical number – SSTL tootekood. 

Delete device data – kustutab tootjaandmed. 

Electrical data: 

Default system – kihisüsteemi valik (vt. 3.1.5. & 3.6.8.). 

Pick from drawing – võimaldab valida kihiandmed joonisel olevast 

tingmärgist. 

Installation method- paigaldusmeetod(nt. pinnapealne, süvistatud), 

eelkõige vajalik IEC tingmärkidele. 

IP class – IP klass. 

Power – võimsus. 

Size – lisab mõõdud, sobib kasutamiseks näiteks valgustitele, kui ei 

valita 3D-mudelit. 

Default elevation – paigalduskõrgus. 

Peale tingmärkide valikut ja seadistamist, on tingmärgid projektis 

kasutatavad. Tingmärgi sisestamiseks joonisele valida sobiv tingmärkide 

grupp vasakul olevast rippmenüüst ja selekteerida soovitud sümboli rida 

ning klõpsata nupule Insert. Tingmärgi seadistuste muutmiseks klõpsata 

nupule Edit. 

Funktsioon tekitab projektikataloogi andmefaili nimega 

SahkoBase_projekti.mdb. Failis on salvestatud projektis defineeritud 

tingmärgid ja nende seadistused. Uue projektiga alustamisel tuleb 

kasutaja sümbolmenüüde aktiveerimiseks tuua need vana projekti 

kataloogist. Tingmärkide importimiseks kasutada Import from another 

project nuppu ja näidata SahkoBase_projekti.mdb asukoht. Peale 

importimist võib sulgeda Project´s electric terminal dialoogi. Selleks et 

kasutaja sümbolmenüüd ekraanil kuvada, tuleb valida menüüst Symbol 

functions- Project equipments (icon menu). Seejärel valida 

sümbolimenüü vastavalt nimele, mis sai antud menüü loomise käigus. 

78

3.6.4. Seadefailid 

Seadefailides on määratud ära kihtide süstemaatika (nimetused, värvid 

jms.) Juhtimaks neid seadeid tuleb avada Setting files tööriistariba, mis 

on avatav Functions tööriistaribalt. 

Automatic layer change on/off – aktiveeritakse või deaktiveeritakse 

automaatset kihistamisfunktsiooni. 

Use layer, color and line type of setting – aktiveeritakse näidatud kihi 

seaded (kiht muudetakse aktiivseks, joone stiil ja värv muudetakse 

aktiivseks). Valiku võib teostada nii nimekirja alusel kui ka objekti 

näitamisega. 

Edit setting file – korrigeeritakse seadefaili, mis valitakse nimekirjast. 

Seejärel kuvatakse kõik failis defineeritud kihid koos seadetega, millede 

korrigeerimiseks tuleb vastaval real soovitada topeltklõps. 

Create new setting file – luuakse uus kasutaja seadefail, kasutades 

vajadusel olemasolevaid seadefaile aluseks. 

Select setting file for use – määratakse kindlaks seadefail, mis hakkab 

kehtima peale muudatust. Selle käsuga ei uuendata juba paigaldatud 

joonise elementide seadeid. 

Convert drawing elements according to current setting file – uuendatakse 

kõikide joonise elementide seaded vastavalt aktiivsele seadefailile. 

Convert selected elements according to selected setting – uuendatakse 

ainult valitud joonise elementide seaded vastavalt aktiivsele seadefailile. 

Sümbolite automaatsete kihtide nimed on muudetavad kasutajale 

sobivasse keelde ja vormi. Selleks teha uus kihi fail Functions-Setting 

files-Greate new setting file ja anda failile nimi nt.test. Avanevas dialoogis 

küsitakse millist olemasolevat faili soovib kasutaja malliks kasutada nt. 

Estonia. 

79

Tehes hiirega topelt klõps soovitud real avaneb dialoog kus kasutaja võib 

muuta kihtide oletusnimesid, -värve ja -joonetüüpe. Soovitud nimetus 

kihile kirjutada lahtrisse Layer, joonetüüp lahtrisse Linetype ja värv 

lahtrisse Color. 

3.6.5. Kihtide grupid 

Joonise kihte on võimalik juhtida ükshaaval või gruppidena. Efektiivsem 

viis on kihtide juhtimiseks on gruppides. Rakenduse peamenüüs on nupp 

vihjetekstiga Handle setting groups, selle aktiveerimisel avaneb kihtide 

juhtimise dialoog. Setting groups valikus 

on toodud kihi grupid inglise keeles, nt. 

SH5 Lighting systems alla kuuluvad 

valgustitega seotud kihid (tingmärgid, 

kaablid, markeeringud). Grupi 

juhtimiseks tuleb see aktiveerida ja 

kasutada nuppe dialoogi parempoolses 

osas. 

Kihtide gruppe on võimalik juhtida 

järgmiste nuppude abil: 

Show – kuvab mudeliruumis kõik valitud 

kihid ja peidab valikust välja jäänud 

kihid. 

Hide – peidab mudeliruumis kõik valitud 

kihid ja aktiveerib valikust välja jäänud 

kihid. 

On – kuvab mudeliruumis kõik valitud kihid. 

80

Off – peidab mudeliruumis kõik valitud kihid. 

Freeze – peidab/jäätab Layout režiimis valitud kihid. Kasutatav vaid 

Layout printimiskeskkonna modifitseerimisel. 

Thaw – kuvab/sulatab Layout režiimis valitud kihid. Kasutatav vaid 

Layout printimiskeskkonna modifitseerimisel. 

Thaw/Freeze oth. – kuvab valitud kihid ja peidab valikust välja jäänud 

kihid. 

Add – uue kihigrupi lisamine Setting groups dialoogi. 

Edit – olemasolevate kihigruppide modifitseerimine. 

Remove – olemasolevate kihigruppide kustutamine 

Programmi kasutajal on võimalik luua isiklike kihigruppe, selle loomiseks 

klõpsata nupule Add... ja anda kihigrupile nimi nt. Pistikupesad. 

Grupi nimetamise järel avanes dialoog, milles Names of settings 

sektsioonis on näidatud kõik rakenduse kihid. Pistikupesade kihtide 

aktiveermiseks liikuda vasakpoolses valikus allapoole ning selekteerida 

hiire vasaku klahviga Sockets outlets kihtide grupp. Nimetatud kihid 

siirdada > -nupu vajutusega akna parempoolsesse ossa ja seejärel 

salvestada OK nupule vajutades. 

Seejärel on kihigrupp Pistikupesad lisatud valikusse ja pistikupesade 

kõiki kihte saab juhtida korraga, ilma et neid eraldi peaks selekteerima . 

81

3.6.6. Kaablikandurid 

Kaablikandurite nagu kaabliredelite, valgustusrennide ja -siinide 

sümbolmenüüd on koondatud Wire routes tööriistaribale. 

Tray drawing – avatakse menüü, mille alt seadistatakse kaabliredeli 

parameetrid (laius, tüüp, mark, nurgatükid, raadius) ja kõrgus 

nulltasapinnast (põrandast). 

Peale parameetrite seadmist joonestatakse kaabliredel 

joonisele. Joonestamise ajal avaneb lisatööriistariba Trays, 

millelt saab määrata kaabliredeli gabariidi- ja kõrguse 

muutumist. 

Extend/shorten wire routes – pikendatakse või lühendatakse juba 

joonestatud kaabliredelit. 

Hole to wire routes – luuakse katkestuskoht joonestatud kaabliredelile. 

Branching – joonestatakse kas T- või X hargnemine. 

Make tray go over/under – Juba joonestatud kaabliredeli kõrguse 

muutmiseks(näit. ventilatsioonitoru ületamiseks) 

Draw cable raceway/shaft - funktsiooni kasutatakse horisontaalse karbiku 

82

joonestamiseks. Vertikaalseks joonestamiseks Vertical raceway/shaft. 

Lighting suspension rails – valgusti riputusrenni joonestamiseks. 

Contact rails – siinide joonestamiseks. 

3.6.7. Korruse funktsioonid 

Mitmekorruseliste hoonete puhul saab korruste sidumiseks, näiteks 

tootemudelis, kasutada vastavat funktsiooni Drawings handling- 

Storey functions- Storey settings. Dialoogis defineeritakse kolme 

punktiga nupust korrusele vastav arhitektuuri joonis. Alloleval Project´s 

floor definitions dialoogis on defineeritud joonised kolmele korrusele ja 

samas määratud ka korruste kõrgused. Erinevate korruste vahelist 

liikumist hõlbustab kui aktiveerida Remember view when switching floor. 

Korruseid saab vahetada nupust Storey up & storey down 

3.6.8. Konstruktsiooni jooned 

Konstruktsiooni jooned on objektid, millega kirjeldatakse keerulisemaid 

jooni, nt. kõrgepinge kaabel, ehituslik sein koos soojustusega vms. 

Avamaks vastavat tööriistariba valida CADS - Constructional line. 

Järgnevalt käsitletakse vajalikemaid käske nende hulgast. 

Define constructional line – kui eelnevalt joonestatud fraktsioon 

tulevasest joonest, siis järgneva dialoogi määratakse kindlaks joonobjekti 

nurgad ning nimi, mille alusel see on tulevikus loetelust saadaval. 

83

Open constructional line text menu – avatakse menüü, millest saab 

valida kasutaja loodud joonobjekte, peale mida sisestatakse valitud 

joonisele. 

Draw constructional line corner – peale kahe joonobjekti näitamist 

ühendatakse või lühendatakse pikemad joonobjektid nii, et moodustuks 

nurk. 

Join constructional lines – pikendatakse näidatud joonobjekt defineeritud 

piirini. 

Make gap – dialoogi kaudu luuakse joonobjekti vahe. 

NB! Kuna tegemist on objektidega, siis neile ei kehti tavalised 

joonte modifitseerimiskäsud nagu nt. scale, trim, join jms. 

Editeerimiseks aktiveerige joonobjekt, tehke parem hiire klik ning 

valige valikust sobiv käsk. 

3.7. 3D-projektid 

Tänapäeval koostatakse järjest enam ehituslikke projekte ka 

kolmemõõtmelistena, mis lihtsustab koostööd eri valdkonna 

projekteerijate vahel ning samuti ka kliendi ja projekteerija vahel. Sama 

suundumus on ka elektrivarustuse projekteerimisel. Järgmised näidete 

kirjeldamisel on kasutatud alusjoonise faili „Maja.dwg“. 

Harjutus 

Koostada elektrivarustuse projekt logistikakeskusele, kasutades 

alusjoonist. 

Näidislahend 

Antud näidilahendiga lahendatakse logistikakeskuse väikelao 

elektrivarustus 3D-projekti piltlikumaks esituseks. 

Esmalt joonestati kaabliredel 300 mm lao välisseinte äärde, misjärel 

edasiseks joonestamiseks deaktiveeriti kaablite kiht. 

Järgnevalt paigaldati uksekõrvale grupilüliti ja igasse laonurka 

kahekohalised pistikupesad ning seejärel paigutati ruumi 20 

luminofoorvalgustit. Täiendavalt lisati valgustitele gabariidiinfo 

(650x250x150). Pistikupesadele ja lülitile seda infot ei lisatud, kuna 

hiljem kasutatakse ära süsteemi vaikemudeleid. Kõrgusinformatsioon 

84

erinevalt kaabliredelitest on määratud kindlaks seadefailis kihiga koos. 

Soovides muuta seda infot tuleb avada vastava sümboli atribuutide 

nimistu. 

Järgmise sammuna aktiveeriti redelite kiht ning muudeti ruumi vaade 

aksonomeetriliseks, vaatega kagust (south-east). 

Selle tulemusena muutus vaade kolmemõõtmeliseks. Lisamaks 

kolmemõõtmelisi sümboleid avada 3d drawing functions tööriistariba. 

Valides käsu Generate 3d parts avaneb dialoog, milles valitud objektid 

joonestuvad 2D kohal 3D-sse. 

85

3.7.1. Täiendavad 3D- funktsioonid 

Järgnevalt käsitletakse lühidalt ülejäänud käske 3d drawing functions 

tööriistaribalt. 

86

Valikus aktiveeritakse või deaktiveeritakse kolmemõõtmeliste objektide 

kihid või parema vaate saamiseks deaktiveeritakse kahemõõtmelised 

kihid - All 2D layers off. Kahemõõtmelised kihid saab taastada All 2D 

layers on nupust. 

Remove – kustutatakse mittevajalikud kolmemõõtmelised objektid. 

3d symbols – avab kolmemõõtmeliste sümbolite tööriistariba, mille alt on 

võimalik valida 3d-elemente. 2D ja 3D sümbolite sidumisel saab 3D 

tootemudeleid valida sobivast 3D sümbolikogust. 

3d drawing of wall – avatakse menüü, mille kaudu on võimalik 

defineerida kolmemõõtmelise seina parameetreid. Funktsioon on kasulik 

näiteks teostusjooniste tegemisel, kui ehitaja on majaplaani muutnud. 

Symbols 3D equivalence – Võimaldab jooniselt selekteerida 

samatüübilisi 2D tingmärke, millega saab siduda 3D mudeli. 

Symbols 2D/3D default equivalences – avatakse menüü, mille kaudu on 

võimalik korrigeerida pistikupesade, lülitite jms. vaikemudeleid. Samuti 

on siin võimalik siduda valgustite 2D ja 3D mudelid. 

Create a device group – kui sümbolid nt. pistikupesad asuvad reaalselt 

kõrvuti ning 3D-s on vaja saada näitlikustavat joonist siis saab 

funktsiooniga tuua 2D joonisel eraldi asuvad pistikupesa 3D mudelid 

joonisele kõrvuti. 

Collision checking for 3d parts – kontrollitakse, kas kolmemõõtmelised 

objektid lõikuvad üksteisega või mitte, nt. ega kaabliredel ei jookse läbi 

valgustist. 

Export information to IFC2x3 file format – Elektriprojekti eksportimine 

tootemudeli põhisena IFC formaadis. Enne eksportimist genereerida 

joonis 3D-sse. IFC-formaadis jooniste vaatamiseks saab tasuta IFC 

Viewer tarkvara allalaadida näiteks www.solibri.com kodulehelt. 

3.7.2. 2D/3D Sümbolite ja tootemudelite sidumine 

2D ja 3D sümbolite omavaheliseks 

sidumiseks avage 3D drawing 

functions tööriistariba. Symbols 

2D/3D default equivalences nupust 

lisada 2D symbol sektsioonis Add… 

nupule vajutades sümbolimenüüst 

valgusti 2D sümbol, seejärel korrata 

toimingut 3D sektsioonis. Peale 

Save nupule vajutamist 

salvestatakse tehtud täiendused. 

87

Joonise 3D-sse genereerimine (vt. 3.7.) 

3.8. Lühisvoolu arvutamine 

Kontrollimaks kaitseseadmete rakendumist ning vastupidamist lühisele 

ning ülekoormusele on loodud vastav abiprogramm, mis on leitav 

Calculation functions tööriistaribalt käsuna Groups electrotechnical 

calculation. Selle programmi kasutamine eeldab, et joonisele on juba 

paigutatud jaotuskeskus. Niisamuti on joonisel ka tarbijate rühmad 

(pistikupesad, valgustid) koos rühmatoiteliinidega. 

Enne eelnimetatud programmi kasutamist tuleb määrata jaotuskeskuse 

toiteandmed käsuga Set initial data of centre, ning klõpsata 

jaotuskeskuse tingmärgi peale, mille tulemusena avaneb dialoogiaken. 

Esimeses sektsioonis tehakse valik toiteliigis – kas seade on elektrivõrgu 

(nt. liitumiskilp) või mõne jaotuskeskuse toitel. Lähtudes eelnevalt valitust 

on meie peajaotuskeskus elektrivõrgu toitel. Teises sektsioonis 

iseloomustatakse toiteliini tehnilisi näitajaid. Kaablitele saab juurde lisada 

nii konfiguratsiooni kui ka pikkuse. Kolmas sektsioon on koormuse päralt 

– määratakse ära tarbija arvutuslik võimsus ja võrguettevõtte poolt 

etteantud lühisvool toitepunktis. Ülalnimetatud andmed saavad aluseks 

hilisematele arvutustele. 

Sarnaselt toimib keskuse toitel olevate liinide iseloomustamine antud 

programmis. Programm käivitatakse käsuga Set initial data of centre ning 

esmalt tuleb ära määrata tarbija (jaotuskeskus). Avanev dialoogiaken on 

sama, mis eelmises etapis, ainult et valikuid tuleb muuta. 

88

Esmalt tuleb valida toiteallikaks jaotuskeskus, millest defineeritud rühma 

toidetakse. Selle valiku järel kuvatakse lühisvool valitud jaotuskeskuse 

toiteliinil. Samuti tuleb ära määrata liigvoolukaitseseadme nimivool, tüüp 

(Fuse – sulavkaitse; Automatic fuse B - B-karakteristikuga 

automaatkaitselüliti; Automatic fuse C – C-karakteristikuga 

automaatkaitselüliti) ning nõutav rakendumisaeg. 

Teises sektsioonis määratakse kindlaks toiteliini parameetrid. Siinkohal 

tasub jälgida, et sisestatud kaablipikkus on lühem kui maksimaalselt 

lubatav pikkus, mis arvutatakse lähtuvalt kaabliristlõikest, jaotuskeskuse 

lühisvoolust ning kaitseseadme rakendumisväärtusest. 

Kolmandas jaotises on võimalik nimetada koormus ning sisestada selle 

võimsus, misjärel arvutatakse välja tekkiv pingelang. Samuti näidatakse 

ära lühisvool liini lõpus ning lühisringi impedants. 

Peale valikute kinnitamist lisatakse arvutatud väärtused eelnevalt 

defineeritud tarbijale/keskusele atribuutide sekka. 

Kui keskustele on antud algandmed lühisvoolu arvutamiseks saab 

arvutada lühisvoolu väärtused ka tarbijate rühmadel. Selleks peavad 

projektis olema tarbijad (nt. pistikupesade ja valgustite tingmärgid) ning 

tarbijate rühma numbrid koos kaabeldusega (Centre functions – Insert 

Group marking). (vt. harjutus.) 

NB! Rühmade pingelangude arvutamiseks on vajalik, et projektis 

kasutatud tingmärkidele oleks eelnevalt salvestatud võimsuse atribuut 

(E_POWER) koos väärtusega (vt.3.1.2. & 3.6.9.) 

NB! Elektrilised ühendused tingmärkide vahel tuleb teostada kaabli või 

juhtmega läbi kaablite ühenduspunktide tingmärkidel (vt.3.1.2.). 

Tutvumaks joonisel kasutatud tarbija rühmade lühisvoolu- ja pingelangu 

väärtustega, valida Calculation functions – Groups electrotechnical 

calculation, mis avab järgmise dialoogi. 

89

Dialoogis on kuvatud järgmised andmed: 

Centre – joonisel kasutatud keskused. 

Group – tarbijad ja tarbijate rühma numbrid. 

Address – tarbijate asukoha informatsioon. 

Max wire length (m) – maksimaalne lubatud kaabli pikkus rühmas. 

Wire length (m) – kaabli pikkus rühmas (kui kaabli pikkus ületab 

maksimaalselt lubatud kaabli pikkuse, siis tarkvara tähistab tulemuse 

punasena). 

Fuse (A) – sulavkaitsme või automaatkaitselüliti rakendumisvool. 

Short current (A) – lühisvoolu väärtus. 

Power (W) – arvutuslik võimsus rühmas. 

Voltage drop (%) – pingelang rühmas. 

Juhul kui projekt koosneb mitmest joonisest siis saab tarbija rühmade 

lühisvoolu- ja pingelangu väärtustega tutvuda kui avada Groups 

electrotechnical calculation from selected drawings funktsioon. 

Elektrotehniliste andmete transport kilbiskeemi (vt. 4.1.). 

3.9. Printimise funktsioonid 

Printimisega seotud funktsioonid on toodud Installation drawings 

peamenüü Printing functions nupu alla. Vastavalt rakendusele 

kasutatakse selles erinevaid printimise funktsioone. 

Print – üldine CADSi jooniste printimise funktsioon. (vt.2.8.1.) 

90

Queue printing from disc – jadaprintimise funktsioon selekteeritud 

failidest (sobib kasutamiseks ainult skeemide rakendustes), (vt. 4.4.4.). 

Queue printing from drawing sheets – jadaprintimise funktsioon, mis 

prindib aktiivsest joonisest kõik aktiveeritud skeemi joonised. Sobib 

kasutamiseks ainult skeemide rakendustes (Centre schemas & 

Schemas)(vt. 4.4.4.). 

Print in sheets – funktsioon avab dialoogi, milles valitakse leht, 

määratakse mõõtkava ning aktsepteerimisel OK nupule vajutades 

kuvatakse hiirekursori küljes valitud lehe ja mõõtkava järgi defineeritud 

ristkülik. Printimisele kuuluva ala valimise järel klõpsata hiire vasakut 

klahvi ning joonis prinditakse. 

Print in pieces – juhul kui osutub vajalikuks printida suuri jooniseid (A3, 

A2...), kuid kasutada saab vaid A4 printerit, siis Print in pieces 

funktsiooniga saab suuri jooniseid printida väiksemate lehtedena ning 

seejärel need siis kasvõi kokku kleepida. Võimalik printida nii 

mudeliruumist kui layoutidest. 

Printer vahelehel valitakse kasutatav printer ning printimise stiil, seejärel 

valida Printer area sektsioonis printimisele kuuluv ala: 

Limits - paberi piiridesse jääv joonise osa; 

Extents - kogu joonis; 

91

View - vaade - kas salvestatud või aktuaalne vaade; 

Window – ala defineerimine aknaga. 

Print settings vahelehel valida leht, millele prinditakse ning väljatrüki 

mõõtkava. Valikud tehes on Print sektsioonis näha, mitu paberit valitud 

seadistustega prinditakse. Preview nupule vajutades kuvatakse lehtede 

asetus joonisel. 

Print frame – raamjoontega jooniste ja layoutide printimiseks kõige enam 

kasutatav printimise funktsioon paigaldusjooniste rakenduses. Kasutades 

Printing functions tööriistariba Print frame käsku on võimalik näidata, 

millised vaated printerisse suunatakse. Printimisdialoog avaneb peale 

valimi kinnitamist. 

Dialoogis valida sobiv printer, stiil ja leht. Väljatrüki mõõtkava Print frame 

dialoogi kaudu muuta ei ole võimalik. Layout- joonise mõõtkava 

pannakse paika Viewport – layout viewports – Zoom 1... ja mudeliruumi 

mõõtkava Drawings handling – Set drawing area. 

Lisafunktsioonina on võimalik printida mitu vaadet ühte PDF-faili - Join 

PDF files (kasutatav mitme raamjoone selekteerimisel). Tulemus 

väljastatakse peale OK-nupule vajutamist. 

Insert printing frame – raamjoone lisamiseks joonisele. 

Print all frames – kõikide selekteeritud raamjoontega jooniste ja - 

layoutide printimiseks. 

Print drawings of specific centre – määratud kilbiskeemide printimise 

funktsioon. Sobib kasutamiseks ainult skeemide rakendustes (Centre 

schemas & Schemas) (vt. 4.4.4.). 

Printimise üldseadistused sh. prinditavate lehtede mõõdud salvestada 

rippmenüüst Tools – Preferences – Print – Printer sektsioonis Properties 

nupust. Seadistamise järel salvestada tehtud muudatused OK- nupule 

vajutades. 

92

3.10. Jooniste eksport teistesse CAD- tarkvaradesse 

Joonistega töötamisel salvestab CADS olenemata jooniste formaatidest 

kõik joonised drw formaati. Jooniseid on soovitav hoida drw formaadis 

senikaua, kuni need tuleb projekti tellijale mõnes teises formaadis välja 

anda. Kui projekti tellijal ei ole CAD tarkvara, siis CADSi tarkvara 

klientidel on õigus jagada oma klientidele CADS Planner Viewer 

vaatlustarkvara. See vabavara võimaldab jooniseid kontrollida (nt. 

kontrollmõõdud jms.) ning printida. 

Tänasel päeval on Eestis levinuim CAD-jooniste formaat dwg. Ühe 

CADSi joonise salvestamiseks dwg-sse võib kasutada rippmenüü Fail – 

Save as käsku. Dialoogis valida faili tüübiks dwg ning Settings nupust 

määrata sobiv dwg formaat. 

Lihtsaim viis kogu projekti, mis koosneb mitmest drw joonisest, 

ümbersalvestamiseks dwg formaati on leitav File – Drawing files – 

Batchsave. Jadasalvestuse funktsioon võimaldab salvestada piiramatu 

arvu drw- jooniseid dwg-sse või näiteks dwg- jooniseid dxf-i. Selected 

files nupust valida drw failid, mida soovitakse ümber konverteerida teise 

formaati. 

Seejärel valida Save format sektsioonis salvestamise formaat (nt. dwg). 

Valiku järel läheb aktiivseks Preferences nupp, kust on võimalik valida 

sobiv dwg formaat. 

Lisaks eeltoodule saab dialoogis kasutada ka teisi funktsioone 

jadasalvestuse käigus. 

Remove unused table objects – Puhastab valitud failid mittekasutatudvõi 

kustutatud andmetest. Joonisega seotud graafikat või andmeid ei 

eemaldata. Funktsiooni nimetatakse ka Purge-ks. Hea tava kohaselt on 

soovitatav kasutada Purge- käsku, enne jooniste saatmist kliendile. 

Purge käsku võib kasutada ka joonestamise ajal. Käsk on leitav Tools – 

Auxiliary functions – Purge. 

93

Zip – jadasalvestuse käigus luuakse joonistest kokkupakitud Zipfail 

või –failid. 

Separate Zip files – salvestatud joonised pakitakse eraldi Zip 

failidesse. 

Same Zip file – kõik salvestatud joonised pakitakse ühte Zip- faili. 

Password – võimaldab Zip faili lukustamist parooliga. Zip faili lahti 

pakkimisel küsitakse määratud parooli. 

Zoom – salvestatud joonised suumitakse valitud kaugusele. 

Zoom limits - vähendab/suurendab limits käsuga defineeritud 

jooniseala nii, et see mahub täielikult ekraanile. 

Zoom extents - mahutab kogu joonise arvuti ekraanile. 

Bind all reference drawings – seob joonised viitejoonistega (XRF). 

NB! Jooniste ja viitejooniste lahtisidumine ei ole võimalik, seetõttu 

tuleks teha varukoopiad viidatud joonistest. 

Execute command script/macro – makrokäskude kasutamine 

salvestusprotsessis. 

4. Kilbi elektrijoonised 

Elektrikilpide ehk jaotuskappide koostatakse kahte sorti jooniseid – 

94

elektrijooniseid ning ehitusjooniseid. Esimese all mõistetakse 

elektriprojekti kuuluvat jaotuskeskuses asuvate lülitus-, märguande ja 

muude seadmete ning keskuse sisendite-väljundite elektriliste ühenduste 

kogumi kirjeldust. Ehitusjoonised seevastu jätavad selle aspekti 

kajastamata ning keskenduvad hoopiski seadmete paigutusele kapis. 

Antud peatükk käsitleb jaotuskappide elektriskeemide koostamist ning 

selleks tuleb aktiveerida rakendus – Centre Schemas. Ehitusjooniste 

koostamist käsitletakse iseseisva peatükina. 

4.1. Kilbiskeemi automaatne koostamine 

Esmalt tuleb tagasi pöörduda eelmisse jaotisesse, kus ühe harjutuse 

käigus koostati näidismaja installatsiooni joonised 2D-vaates. Avada 

salvestatud fail ning kontrollida, et aktiivne rakendus 

on Installation Drawings. Seejärel valida Installation 

Drawings tööriistaribalt käsk Electric Pro, DBdatabase 

functons, mis avab kõrvaloleval pildil 

kujutatud menüü. Antud menüüst valida käsk 

Update Databases, mis avab 

järgmise menüü, mille alt 

valida käsk Update all 

databases. Seepeale 

uuendatakse 

kõik 

andmebaasid aktiivse joonise kataloogis ning seda 

protsessi on võimalik jälgida käsuaknas. Peale 

protsessi võib antud joonise sulgeda. Järgnevalt luua uus fail, mis 

salvestada projekti kataloogi (sinna, kus paikneb installatsiooni 

joonisefail) ning aktiveerida Centre Schemas rakendus. 

Esimese sammuna tuleb sisestada raamjoonis, kuhu ülekantav 

informatsioon sisestatakse. Selleks valida Centre Schemas menüüst 

käsk Centre Schemas frames, mis avab vastava valikuakna. 

Antud aknas valida sobiv keel (Estonian frames) kirjanurgale (vaikimisi 

on inglise keel) ning seejärel valida sobiv raamjoonis (nt. Centre schema 

frame, columns for calculation information). Tiitellehe (Cover sheet) võib 

95

sisestada vajadusel hiljem. Selle tulemusena luuakse joonisele uus kiht – 

SLEHTI1, millel paikneb tabelile sarnane joonis, kuhu ülekantav 

informatsioon lisatakse. Raamjoonise sisestamisel muutub aktiivseks 

kohe ka selle täitmisfunktsioon, mida käsitletakse veidi hiljem, kuid hetkel 

katkestada see klahvi Esc vajutusega. 

Järgnevalt valida Centre Schemas menüüst käsk Electric Pro, DBdatabase 

functions käsk, mis avab vastava menüü, kus sektsiooni Data 

Into Centre Schema / From Centre Schema alt valida käsk Group data 

from electrical installation drawing to centre schema. 

Teise valikuna 

sisestatakse rea 

number, millest alustatakse kirjete tegemist. 

Võttes aluseks tavalise eramu projekti, siis 

jaotuskeskusele eraldi rühmanumbrit ei näidata 

ehk tema toide on näiliselt kirjeldamata. Selle 

kergemaks sisestamiseks on soovitatav jätta lehe 

ülemised read kasutamata ning alustada näiteks 

6. reast. 

See tegevus käivitab dialoogiakna, kus 

esmalt valitakse kirjete tihedus ehk üle 

mitme rea sisestatakse järgmise grupi 

informatsioon. Igale reale (väärtus 1) ei 

ole otstarbekas informatsiooni sisestada, 

kuna sõltuvalt skeemielemendi suurusest 

võivad eri ridade sümbolid kattuma 

hakata. Optimaalne on kasutada väärtusi 

2-3. 

Valikute kinnitamise järel avatakse järgmine 

dialoogiaken, kus tuleb valida jaotuskeskuse nimi, 

mille elektriskeemi soovitakse koostada (kui 

installatsiooni joonistel oli rohkem kui üks keskus 

oma gruppidega esindatud, siis on need ka siin olemas). Peale valiku 

kinnitamist kantakse kogu informatsioon, mis oli installatsiooni joonistel 

grupi-numbrite juurde lisatud eelnevalt sisestatud raamjoonisele. Kui 

ridasid tekkis rohkem kui lehel ruumi oli, siis loodi juurde automaatselt 

kihte (nimega SLEHTI*), milledele sisestati ka eelnevalt valitud 

raamjoonis. Lehtede vahel saab hõlpsalt liikuda lülitades ümber kihte, 

kasutades PgUp ja PgDn klahve või vajutada F4 klahvile, mis toob 

ekraanile lehekülgede vahetamise menüü. Ülekandmise tulemuse üks 

leht on kujutatud alloleval joonisel. 

96

Juuresolevalt jooniselt on näha, et esimene kirje hakkab 6. reast, mis 

jätab jaotuskapi toite kirjeldamiseks piisavalt ruumi. Kirjed koosnevad 

grupi numbrist, tarbija nimetusest, kaabli margist, kaabli pikkusest grupis, 

arvutuslikust võimsusest ning juhul, kui installatsiooni joonise juures oli 

valitud kaitseseade, kaitseseadme kujutusest. 

Ära mainimist tasub veel asjaolu, et kui vaadata gruppe 6 ja 8, siis neid ei 

ole sisestatud, kuna nad puuduvad ka installatsiooni jooniselt, kuid neile 

on jäetud oma rida, et need hiljem sisestada. 

Juhul kui kilbiskeemis on vaja teha muudatusi näiteks vahetada kilbi 

grupi number siis on võimalik kasutada Fill centre schema frames käsku 

ning muudatused värskendada ka paigaldusjoonisele, seda käsuga 

Electric Pro DB- Droup data from centre schema to electrical installation 

drawing. 

Kontrollimaks rühmade asukohta plaanil võib kasutada Electric Pro DBdatabase 

functions menüüs asuvat käsku nimega Show selected group 

number in electrical installation drawing. Käsu aktiveerimise järel osutada 

grupi numbrit kilbiskeemil mille asukohta soovitakse paigaldusjoonises 

näha. Funktsioon avab paigaldusjoonise ning näitab grupi asukohta 

noolega. 

4.2. Lehekülgede kasutamine ja projekti loomine 

Esimene menüü, millel peatutakse on Schema drawings/sheets handling. 

Antud menüü kaudu on võimalik alustada uut joonist, luua uusi lehekülgi 

ning opereerida nendes alustades lehitsemisest kuni nihutamise ja 

ümberkopeerimiseni välja. Samuti on võimalik siit sisestada ja muuta 

projekti ja kirjanurga informatsiooni. 

97

Üks kilbiskeem võib sisaldada mitut lehte. Eri lehed tähendavad eri kihte, 

mida saab vahetada rakenduse lehevahetusfunktsiooni abil ning printida 

jadaprindifunktsiooniga. 

Looge uus joonis ning salvestage see nimega kilp.drw. Samal ajal 

käivitub Centre schemas rakendus uuesti. Looge esimene leht: Schema 

drawings/sheets handling – Sheet 1 (kiht SLEHTI1). Samal ajal muudab 

programm selle lehe ka aktiivseks leheks. 

Lisage uuele joonisele eestikeelne joonisepõhi Centre schema frames – 

Estonian frames – Centre schema frame. Joonisepõhi asetatakse 

aktiivsele lehele (SLEHTI1). 

Looge teine leht. Selleks klõpsake menüüs Schema drawings/sheets 

handling – Sheet 2 nuppu. Teisele lehele lisada raamjoon täpselt 

samamoodi nagu esimeselegi, kuid kasutada Cover sheet 1 

joonisepõhja. Lehtede loomisel kehtib reegel, et esmalt aktiveeritakse 

leht Sheet* nupule vajutades ja seejärel lisatakse raamjoon Centre 

schema frames käsuga. 

Kui projektis on mitu lehte, liigutakse ühelt lehelt teisele menüüs Schema 

drawings/sheets handling – asuvate Previous sheet ja Next sheet 

käskude abil. Samad funktsioonid saate eraldi tööriistaribana kuvada 

klahvi F4 abil. Lehtede vahel saab liikuda klaviatuuri klahvide PAGE UP 

ja PAGE DOWN abil. 

NB! Kihte ei tohiks vahetada põhiprogrammi kihivahetusfunktsiooni 

abil. 

Kirjanurk on osa raamjoonesümbolist. Kirjanurgal on valmis atribuudid, 

mida täidetakse funktsiooni abil - Fill drawing label. Täita esimese lehe 

kirjanurk projektiinfoga. Seejärel kopeerige esimese lehe kirjanurga info 

teisele lehele. Valige Schema drawings/sheets handling - Copy drawing 

label data to other sheets. Ekraanil kuvatakse dialoog, kus valige leht, 

millelt kirjanurgateave võetakse. Seejärel kuvatakse dialoog, kus valida 

need lehed, kuhu teave kopeeritakse. Lõpuks avaneb veel üks dialoog, 

kus määratakse kirjanurga kopeeritavad atribuudid. 

Lisavõimalus projektiinfo määramiseks ja seejärel kirjanurgas 

kuvamiseks on Project information. Avanevasse dialoogi kirjutada 

projekti andmed ning uute lehtede loomisel kopeeritakse kirjanurga info 

projektiinfopangast automaatselt kirjanurka. Update data to drawing label 

nupust saab uuendada juba olemasolevaid joonisepõhjade kirjanurkasid. 

Kuupäeva ja leheküljenumbrite lisamine ja uuendamine käib läbi Update 

sheets/date funktsiooni. Joonise faili salvestuskataloogi aadressi 

lisamiseks kirjanurga kohale kasutada Drawing file name into drawing 

98

funktsiooni. 

Tingmärkide või toiteandmete kopeerimiseks erinevate lehtede vahel 

kasutada Save part of sheet to CADS clipboard ja kleepimiseks Import 

part from CADS clipboard to this sheet. 

Projekteerimist hõlbustavaid viiteid erinevate failide vahel, saab luua 

Define file reference käsuga. Nt. viited primaar- ja sekundaarskeemide 

vahel. Funktsiooni aktiveerimisel valida näiteks kontaktori 

sekundaarskeemi joonis ning siduda see primaarskeemi kontaktori 

tingmärgiga. 

Viidatud joonise avamiseks otse 

tingmärgist klõpsata Open file 

reference nupule ning osutada 

hiirega kõrvalolevale noolele 

kujutisele. 

Viidete kustutamiseks kasutada Remove file reference käsku. 

Lehtede käsitlemise lisafunktsioonid on toodud Handle sheets 

tööriistaribal. 

Copy elements from one sheet to another – tingmärkide või kogu 

joonisepõhja kopeerimine aktiivselt lehelt teisele valitud lehele. 

Move elements to another sheet – valitud objektide liigutamine ühelt 

lehelt teisele valitud lehele. 

Delete sheet – lehtede kustutamine projektist. 

Add sheet – lehtede lisamine projekti. Kui lisada olemasolevate lehtede 

vahele uus leht, siis lehenumbrid uuendatakse automaatselt. 

Save sheets as files – projekti lehed salvestatakse eraldi dwg failideks. 

Save sheets from several drawings as files – mitme faililise projekti 

lehtede salvestamine eraldi dwg failideks. 

Add sheets of selected drawings to this drawing – mõne vana projekti 

lehtede sissetoomine uude projekti. 

Move sheets next to each other – kõik projektis olevad lehed tõstetakse 

automaatselt üksteise kõrvale ühte kihti. 

NB! Kilbiskeemide loomisel peavad lehed asuma eraldi kihtidel ning 

ei tohi olla üksteise kõrval. Projekti kontrollimiseks võib lehed tuua 

kokku, kuid tööga jätkamisel tuleb lehed viia taas eraldi kihtidele. 

NB! Skeemide väljaandmisel DWG-joonise kujul on soovitatav lehed 

viia üksteise kõrvale. 

Reset sheets moved next to each other – projekti lehed viiakse üksteise 

99

kõrvalt tagasi eraldi kihtidesse. 

4.3. Sümbolite ja teksti sisestamine joonisepõhjale 

Sümbolid on gruppide kaupa koondatud rakenduse peatööriistariba 

Select centre schema symbol nimelise nupu alla. Vajutades nupule 

avaneb sümbolite valik. Esimeses valikus Main group valitakse peagrupp 

ja Sub Group all eelmise valiku alamgrupid. 

Lisame joonisepõhjale kilbi peakaitselüliti, selleks valime Select centre 

schema symbol dialoogi esimeses valikus Inputs and supplies ja seejärel 

teisest valikus Inputs (no measuring) ning selekteerimine TN-S –input, 3- 

ph kaitselüliti. Valiku aktsepteerimise järel käivitub valitud tingmärgi 

sisestamise funktsioon, aktiveerida OSNAP – Nearest ning klõpsata hiire 

vasaku nupuga joonisepõhja soovitud real rohelise lati peal ning 

aktsepteerida Enteriga. 

Järgmiseks sisestame kilbiskeemi 

tarbijarühma automaatkaitselüliti ning 

kasutame selleks spetsiaalset tingmärgi- ja 

teksti 

sisestusfunktsiooni. 

Sisestusfunktsioon aktiveeritakse peamenüü 

Fill centre schema frames käsuga. 

Funktsiooni käivitamise järel klõpsata 

tingmärgi valikuks F8 klahvi. Avanenud 

dialoogi esimeses valikus valida Outputs 

system without fuses ning teises Breaker 

outputs; selekteerida MCB-output, 1-ph ja 

aktsepteerida valik OK- nupule vajutades. 

Tingmärk paigutati nüüd täpselt õigesse 

tulpa ja hiirega valida sobiv lahter, mille 

külge valitud sümbol kinnitatakse. Järgmiseks sisestame tarbijarühmale 

info, selleks teha topelt klõps joonisepõhja valitud lahril ning täita avanev 

dialoog. 

Informatsiooni sisestamisel Edit group data dialoogi salvestub see 

100

automaatselt ka tarkvarasse. Järgmise tarbija andmete sisestamisel võib 

infot valida juba otse menüüst. 

Kui dialoogi täitmisel on eksitud ja valikus olevat infot soovitakse 

eemaldada, siis selleks kasutada Centre Schemas rippmenüü käsku Edit 

field items – group marking data. 

Järgmiseks lisada skeemi mõned tarbijarühmad ning sisestada 

informatsioon tarbijast ning tingmärgist. Kui joonisele juba paigutatud 

tingmärgile on vaja integreerida lisasümbol nt. rikkevoolukaitse, kontaktor 

vms. siis avada Select centre schema symbol dialoog ning valida 

esimesest valikust symbols, teisest näiteks contactors ja selekteerida 

contactor, 1 pole. Valitud tingmärk sisestada täpselt olemasoleva sümboli 

vaba joone peale ning lisatud 

tingmärk lõikab ennast ise sisse. 

Sellega on jaotuskeskuse 

andmed defineeritud ning skeem näeb välja järgmine. 

Järgmiseks avada Page Up nupust teine leht, millele oli eelnevalt lisatud 

kilbi kaaneleht. Kaanelehe täitmiseks aktiveerida Fill centre schema 

frames käsk. Antud lehel on kahte tüüpi infoväljasid, mis mõlemad 

aktiveeritakse hiire topeltklõpsu abil. Tekstiväljade täitmiseks teha selles 

topelt klõps hiirega ning sisestada informatsioon. Nelinurkse infovälja 

täitmiseks X-iga tuleb teha topeltklõps selle kasti sees, valiku 

deaktiveerimine käib sarnaselt aktiveerimisele. 

4.4 Täiendavaid funktsioone 

4.4.1 Kilbi automaatkaitselülitite märgised 

Kilbi automaatkaitselülitite märgised aadressi ja grupi numbri infoga on 

võimalik kopeerida otse Excelisse. 

C:\Documents and Settings\All Users\Application Data\Kymdata\CADS 

Planner 14\Electric\Pro\Centre (Windows 2000, XP) 

101

C:\ProgramData\Kymdata\CADSPlanner14\Electric\Pro\Centre 

(Windows Vista) 

Näidatud kataloogis asub Excel fail, mille nimi on Marking labels for 

automatic fuses. Andmete kopeerimiseks avada CADS programmis 

kilbiskeemi joonis ning kasutada Functions – Copy centre schema texts 

to clipboard käsku. Peale andmete kopeerimist avada Excel fail ning 

kleepida info CADS vahelehe A tulpa. Seejärel avada Marking labels 

vaheleht, kus andmed on kuvatud. 

4.4.2. Skeemijooniste muudatuse markeerimine 

Raamjoonele on võimalik märkida informatsiooni paranduste kohta Mark 

changes by updating drawing label funktsiooniga. Selleks valida 

Functions - tööriistaribalt käsk Mark 

changes by updating drawing label, 

misjärel avatakse dialoogiaken, kus tuleb 

märkida muudatuse kirjeldus. Seejärel 

sisestatakse märkenooleke paranduse 

kõrvale, et see oleks lihtsalt tuvastatav. 

Samuti võib joonestada muudetud objekti 

ümber pilve Draw- Draw 2- Cloud 

funktsiooniga. Informatsiooni muudatuse 

kohta kuvatakse ka raamjoonel muudatuse lahtris. 

Mark change without updating drawing label – joonisele lisatakse 

muudatuse märkenooleke, mille infot ei kuvata raamjoonel. 

Delete revision markings – eemaldab projektist muudatuste 

informatsiooni 

4.4.3. Kasutaja sümbolmenüüd 

Juhul kui ka alammenüüdest sobivat tingmärki ei leita, siis tuleks luua 

kasutaja sümbol. Selleks tuleb see sümbol joonestada kasutades CADS 

baasrakenduse võimalusi või modifitseerida mõnda olemasolevat 

sümbolit. 

Kui sümbol on valmis, siis valida peamenüüst käsk Save user input 

(output) package. Esmalt defineeritakse joonise need osad, mis 

hakkavad kuuluma sümbolisse (soovitatav valida aknaga) ja kinnitatakse 

valim. Valimi kinnitamise järel avaneb dialoog, milles tuleb määrata 

sümbolile nimi. Järgmisena küsitakse sümboli baaspunkti, mille alusel 

sisestatakse sümbol hiljem joonisele. Peale koordinaadi sisestamist 

avaneb dialoogiaken, kus küsitakse tingmärgi vihjeteksti. Viimane 

küsimus puudutab kasutaja sümboli nupu kujundust ehk milline osa 

sümbolist seal kajastatakse (valik tehakse aknaga). 

Save user’s input package –kilbi sisendsümboli salvestamine. 

Save user´s output package – kilbi väljundsümboli salvestamine. 

Create user symbol – sümboli salvestamine. 

102

Kasutaja sümboli saab kutsuda välja sellest sümbolimenüüst, mille alla 

see loodi. Selleks tuleb valida Select centre schema symbol menüüs 

käsk Users own. 

Kui sümboli loomise käigus eksiti, siis saab seda muuta kui lisada tehtud 

sümbol joonisele ja avada see rippmenüü käsuga Fail-Drawing files- 

Open Symbol. Teha soovitud muudatused ja salvestada joonis sama 

nimega. Joonisel oleva sümboli uuendamiseks kasutada rakenduse 

peatööriistariba funktsiooni Functions - Auxiliary functions - Load all 

symbols from disc. 

Kõrvaldamaks mittevajalikku kasutajasümbolit, valida Functionstööriistaribalt 

käsk Edit user symbol menu. 

Avaneva dialoogiakna paremas 

servas User menus sektsioonis 

valida rippmenüüst grupp, kus 

kustutatav sümbol asub. Sümboli 

kustutamiseks tuleb see 

kursoriga lihtsalt lohistada 

kõrvalolevasse prügikasti ja 

kinnitada tehtut Save-nupule 

vajutamisega. 

4.4.4. Kilbiskeemide printimine 

Kilbiskeemide printimise funktsioonid on toodud peatööriistariba Printing 

functions menüüsse. Vastavalt rakendustele kasutatakse menüüs 

erinevaid printimise funktsioone. Jadaprintimiseks on tähtis, et projekti 

lehed on defineeritud õigesti. 

Queue printing from disc – jadaprintimise 

funktsioon selekteeritud failidest 

Queue printing from drawing sheets – 

jadaprintimise funktsioon, mis prindib 

aktiivsest joonisest kõik aktiveeritud skeemi 

joonised (lehtede arv ei ole piiratud). Kaheleheküljelise 

projekti printimiseks aktiveerida 

funktsioon ning avanenud dialoogis valida 

prinditavad lehed. Kõikide lehtede 

printimiseks klõpsata nupule Select all ning 

aktsepteerida valik. Juhul kui soovitakse 

printida vaid muudatustega lehti projektis, siis 

aktiveerida Only the sheets that have been changed ning dialoogis 

kuvatakse vaid muudetud lehti. 

Järgmiseks avaneb dialoog, milles valitakse printer või printimise viis 

ning prinditav ala. Käesolevas näites prinditakse joonised pdf-faili, kuid 

sarnaselt toimib ka jooniste printimine printeriga. Jadaprintimiseks peab 

103

olema aktiveeritud Print layer with sheet sektsioonis Print ning Layer 

name väärtus peaks olema 0. Pdf-faili salvestamiseks aktiveerida 

dialoogis PDF file ning valida faili salvestamise kataloog, nt. joonise 

kataloog - Drawing directory. Peale valikute aktsepteerimist klõpsata OK 

nupule ning joonis salvestatakse valitud kataloogi. 

Print drawings of specific centre – Määratud kilbiskeemide printimise 

funktsioon. Projektist määratud jaoutuskeskuse skeemi printimiseks 

kirjutada avanenud dialoogi kilbi nimi kujul JK1 või näiteks 

peajaotuskeskuse skeemide printimiseks PJK*. 

Järgmises avanenud dialoogis valida printer ning valitud joonised 

prinditakse printerisse. 

4.4.5. Kilbiskeemide salvestamine valitud formaati 

Jooniseid on soovitav hoida drw formaadis senikaua kuni need tuleb 

projekti tellijale mõnes teises formaadis välja anda. Kui projekti tellijal ei 

ole CAD tarkvara, siis CADSi tarkvara klientidel on õigus jagada oma 

klientidele CADS Planner Viewer vaatlustarkvara. See vabavara 

võimaldab jooniseid kontrollida (nt. kontrollmõõdud jms.) ning printida sh. 

sooritada jadaprintimist. 

Ühe kilbiskeemi projekti salvestamiseks dwg-sse võib kasutada 

rippmenüü Fail – Save as käsku, kuid enne salvestamist on soovitatav 

tuua kõik lehed üksteise kõrvale Schema drawings/sheet handling- 

Handle sheets- Move sheets next to each other. Salvestuse dialoogis 

valida faili tüübiks dwg ning Settings nupust määrata sobiv dwg formaat. 

Lihtsaim viis kogu projekti, mis koosneb mitmest drw joonisest, 

ümbersalvestamiseks dwg formaati on leitav File – Drawing files – 

104

Batchsave. Jadasalvestuse funktsioon võimaldab salvestada piiramatu 

arvu drw- jooniseid dwg-sse või näiteks dwg- jooniseid dxf-i. Selected 

files nupust valida drw failid, mida soovitakse ümber konverteerida teise 

formaati. 

Seejärel valida Save format sektsioonis salvestamise formaat (nt. dwg). 

Valiku järel läheb aktiivseks Preferences nupp, kust on võimalik valida 

sobiv dwg formaat. 

Lisaks eeltoodule saab dialoogis kasutada ka teisi funktsioone 

jadasalvestuse käigus (Vt.3.10.) 

. 

Salvestamisel on soovitatav lisada dialoogi makrokäsk, mis viib kõikide 

projektide lehed üksteise kõrvale. Makro on toodud sulgudes 

(^E^ESLEHDETRINNAN^#). Makrokäskude kopeerimiseks avada View – 

Customize – Customize vaheleht ning osutada selle funktsiooni nupule 

CADSis, mille käsku soovitakse näha ning Command lahtris kopeerida 

käsk makrokäsu lahtrisse Batchsave dialoogi. 

105

5. Elektri- ja automaatikaskeemid 

Elektri- ja automaatikaskeemide loomine erineb teistest rakendustest 

sellepoolest, et skeemidel kirjeldatakse täpselt elektrilisi ühendusi (nt. 

installatsioonijooniselt ei kirjeldata veksellüliti ühendamisskeemi), vaid 

kõik seadmed joonestatakse oma kontaktidega ja kontaktidele ühendatud 

juhtmete/kaablitega välja. Keerulisemad skeemid sisaldavad sadu või 

tuhandeid seadmeid/sümboleid, mis kirjeldatakse ja adresseeritakse. 

Kuna sarnaselt kilbiskeemidele jaguneb projekt tavaliselt mitme lehekülje 

peale, siis on tarvilik kõrgendatud tähelepanu antud rakenduse 

kasutamisel. 

Rakenduse käivitamiseks tuleb valida Application-menüü Select 

application-alammenüüst rakendus Schemas. Joonestamise põhimõttelt 

on antud rakendus sarnane teistega – sümbolimenüüdest valitakse 

joonisele sobivad sümbolid, dialoogi-akende kaudu defineeritakse 

sümboli atribuudid, andmebaasiga Electric Pro DB kirjeldatakse 

sümboliga seotud seadmed ja koostatakse spetsifikatsioonid. Samuti on 

antud rakendusel olemas abifailid, mis on saadaval Schemas rippmenüü 

käsu Schemas help alt. 

5.1. Töö alustamine 

Nagu ka eelnevates rakendustes tuleb ka siin alustada tööd projekti 

kataloogi loomisest ja skeemifaili salvestamisest, et tagada tööga seotud 

andmebaasi tõrgeteta tööd. Salvestamise protseduure kirjeldati pikemalt 

eelnevate rakenduste raames. 

Järgnevalt määratakse ära Schemas-rakenduse töökeskkonna 

parameetrid, milleks avada Schemas-menüü ja valida sealt käsk Cads 

Planner Electric – settings... , mille järel avaneb dialoogiaken. 

106

Antud dialoogiaknas on defineeritavad järgmised parameetrid: 

➢ Module spacing – määratakse rasteri suurus sümbolitele. 

Vaikimisi on sümboli (nt. kolmefaasiline kaitsmeblokk) „klemmide“ 

vahekaugus 3.5 mm või selle kordne. Erinevuseks on klemmiread, 

kus antud vahekaugus on 2.5 mm või selle kordne. Soovitatav on 

valida rasteri sammuks 3.5 mm, kuivõrd see on ka programmi üks 

baasrasteri suuruseid ning selleks, et klemmiread ei erineks 

ülejäänud elementidest tuleb tähistada linnukesega esimene valik 

– Use spacing in conn. strip bars. 

➢ Wires – määratakse vaikimisi juhtme värv ja joonestus 

raster. 

➢ Column numbering – defineeritakse X- ja Y-telgede 

nummerdus joonise raamistikus, kui ei soovita kasutada 

vaikeväärtusi. Antud nummerdus on vajalik ristviidete jaoks. Antud 

teemast hilisemates peatükkides. 

➢ Reference to another sheet – defineeritakse ristviite teksti 

asukoht viitenoole suhtes. 

➢ Use cross-references between separate drawings – 

valikuvõimalus kasutada ristviiteid erinevate failide vahel, koos 

ristviite aluse valikuga. 

➢ Automatic terminal block wiring – määratakse andmebaasi 

automaatse klemmide kaabelduse otsingu meetod. Kasutatav 

ainult Electric Pro DB andmebaasi korral 

Alustuseks markeerida linnukesega võimalus Use spacing in conn. strip 

bars ning jätta ülejäänutele vaikeväärtused. 

Järgmise sammuna lisatakse joonisele raamistik, mis tuleks valida 

sümbolimenüüst Schema drawings/sheets handling käsuga Drawing 

frame (another languages) avanevast menüüst eestikeelne raamistik 

Drawing frame. Selle tulemusena kuvatakse jooniseala koos 

raamjoontega kihil SLEHTI1 (edaspidi saavad kõik uued lehed omale 

vastava kihi). 

Sellele järgneb kirjanurga täitmine, mida käsitleti juba kilbiskeemide 

juures, kuid antud juhul käsitletakse antud teemat uuesti. 

Sümbolimenüüst Drawing frames/sheet valida käsk Project info, mis 

avab all kujutatud vasakpoolse dialoogiakna. Antud aknas täidetakse 

soovitud väljad, mis kantakse nupule Update data to drawing label 

vajutusega ka kirjanurka. Ülejäänud informatsiooni kirjanurka saab kanda 

valides eelmainitud menüüst käsu Fill drawing label, mis avab all 

kujutatud parempoolse dialoogiakna, kus täidetakse soovitud väljad, mis 

kantakse peale kinnitamist koheselt kirjanurka. 

107

5.2. Skeemi koostamine 

Antud peatükis käsitletakse kõige 

lihtsamat meetodit skeemide 

joonestamiseks. Eri- ja 

automaatfunktsioone käsitletakse 

järgnevates peatükkides. 

Harjutus 

Joonestada mittereversiivse 

magnetkäiviti skeem, sh. nii juhtimiskui 

ka jõuahelad, elektrivõrk kui ka 

tarbija. 

Näidislahend 

Joonestamist alustada elektrivõrgu ehk toitesiinide joonestamisest. 

Selleks valida peamenüüst Wiring functions ning seejärel Voltage supply 

and control voltage busbars, ning joonestada kolmefaasiline TN-S 

süsteem, osutada siinide alguspunkti (näidata lehe ülemisse vasakusse 

nurka, nt. sektorisse A12) ja lõpppunkti (nt. A37) ning lõpetada käsk 

Enter-klahvi vajutamisega. Selle tulemusena joonestus lehe ülemisse 

serva 5-juhtmeline võrgu ekvivalent, kus iga juhe on eraldi tähistatud. 

Järgmise etapina kanda joonisele kaitseseadmed, nt. sulavkaitsmed, mis 

on leitavad sümbolimenüüst Protective devices. Antud valiku järel 

kinnitub antud sümbol kursori külge, nii et seda on 

paigutamisprotsessi vältel näha. Samas küsitaksegi 

punkti, kuhu sümbol asetada (nt. D14), peale mida 

avaneb dialoogiaken, 

kus defineeritakse 

antud sümboli nimi 

ehk ID. 

108

NB! Samas aknas on võimalik tuvastada juba eelnevalt antud 

sümboligrupis kasutatud ID-tunnuseid. Seda on soovitatav teha 

enne nime sisestamist, veendumaks, et antud ID ei ole juba 

kasutusel. Kui sama ID on mitmel sümbolil nt. releel, siis ristviited ei 

pruugi õigesti teed juhatada. Seega on soovitatav, et igal sümbolil 

oleks kordumatu ID-tunnus. 

Kaitseseadmete ja ka teiste seadmete kirjeldamisel jääb ID-tunnusest 

väheks. Viimane tagab selguse skeemi lugemisel, kuid ei kirjelda 

seadmete tehnilisi näitajaid, nt. kaitseseadme rakendusvoolu. Selleks 

tuleb vastavad parameetrid kirjeldada ära atribuutide loetelus. Antud 

loetelu on avatav, kui selekteerida soovitud seade – antud juhul 

sulavkaitsmed – ja parempoolse hiireklahvi alt avanevas hüpikmenüüst 

valida käsk Attribs..., mis avab all kujutatud dialoogiakna. 

Antud dialoogi käigus on võimalik defineerida kaitsme rakendusvool 

(Elec. 1: 6 A), tüüp (Type: D01), tootja, klemminumbrid, 

ühendusjuhtmetele kantavad numbrid jne. ehk kõik, mis on vajalik hiljem 

montöörile vajalik skeemi koostamiseks. 

Edasi sisestada joonisele kontaktori jõuahela kontaktid. Selleks valida 

Contactors-menüüst kolmepooluselised kontaktid, mis asetada eelnevalt 

joonestatud kaitseseadme alla (nt. H14). Peale 

sisestuspunkti näitamist avaneb juba eelnevalt tuttav 

dialoogiaken, kus määratakse kontaktori kontaktidele IDtunnus. 

NB! Releedel ja releekontaktidel peavad olema samad nimed, et 

ristviitamine toimiks. 

Täiendavalt tuleks määratleda kontaktori atribuudid või vähemalt selle 

lahutusvool (Elec. 1: 25 A). 

Järgnevalt valida Motors-menüüst alammenüü Motor 

menu ning sealt alt 3-phase motor. Seejärel paigutada 

valitud mootor joonisele (nt. K14) ja määrata ära selle 

mootori ID-tunnus ning määratleda atribuutide all ka 

mootori tehnilised parameetrid (nt. Power: 3 kW; 

Current: 5,6 A). 

109

Selle informatsiooni joonisele kandmise järel lihtsustub juba hilisem 

skeemi kontrollimine – nt. kas sulavkaitse on õigesti valitud? Kas 

kontaktor on võimeline lahutama tarbija koormusvoolu? 

Mõnikord aga ei piisa atribuutide all olevatest võimalustest ning tuleb 

lisada veelgi täiendavat informatsiooni – nt. antud mootor ei pruugi asuda 

kohe juhtimisahelate kõrval, vaid asuda nägemisulatusest väljas. Sellises 

olukorras oleks tarvilik ka kirjeldada, kus antud tarbija reaalselt asub ning 

selleks on kaks võimalust. Esimeseks võimaluseks on atribuutide 

lisamine seadmele, mida vaadeldakse järgnevates peatükkides oma 

seadmete/tingmärkide loomise koosseisus. Teine lihtsam võimalus on 

avades CADS-põhimenüüst Text-alammenüü ja valides käsu Text või 

Mtext ning defineerides teksti paiknemise joonisel sisestada mootori alla 

nt. Lao väljatõmbe ventilaator. 

Edasise ülesandena on vaja joonestada juhtmed sead mete vahele. 

Selleks valida Wiring functions menüüst käsk Voltage 

supply and control voltage busbars, mis avab dialoogi, 

millest valida 3.5 mm sammuga (eelnevalt o joonis 

vastavale sammule defineeritud) nihutatud 

kolmefaasiline liin. Selleks reguleerida rullmenüüs 

rullikud sarnaseks paremal näidatuga. 

Järgmisena näidata sektoris A14 liinile L2 punkt, mis on samal joonel 

sulavkaitsme keskmise klemmiga, millele näidatagi lõigu lõpp ning 

lõpetada käsk Enter-klahviga. Selle tulemusena joonistub skeemile 

kolmefaasiline liin, mis on ühendatud ka korrektselt võrku. Edasiseks liini 

joonestamiseks tuleks valida sirge kolmefaasiline liin ja näidata 

sulavkaitsme väljundklemmidelt kontaktori klemmideni. Samas võib 

joonestada liini ka tavalise line-käsuga ning näidata igat juhet seejuures 

eraldi, tähtis on ainult valida õige joone värv. Järgnevalt joonestadagi 

ülejäänud puuduvad juhtmed, k.a. mootori PE juhe, seejuures jälgida 

joonte värve. 

Sellega on skeemist valmis pool – jõuskeem, puudu on aga 

juhtimise osa. Selleks valida Contacts-menüü kolmandalt 

lehelt (avanenud valikuakna all nurkades on valged 

lehitsemis-nooled) valida normaalselt suletud (NC) surunupp, 

mis keerata nupu F8 vajutamisega horisontaalseks ning paigutada 

joonisele (nt. E18). Avanenud dialoogiaknas defineerida nupu ID (nt. 

SB1) ja klemmide numbrid (nt. 1 – 2). 

NB! Abi- ja juhtahela klemmide nummeratsioonil on kokkulepe, et 1- 

2 lõppevad klemmid on normaalselt suletud (nt. 11-12, 51-52), 3-4 on 

normaalselt avatud (nt. 13-14, 53-54) ja esimene number tähistab 

klemmi järjekorranumbrit antud seadmes. 

Järgmisena joonestada joonisele normaalselt avatud (NO) surunupp, mis 

paigutada joonisele eelmisega samale joonele (nt. E21) ja 

määrata selle ID (nt. SB2) ja klemmide numbrid (nt. 3 – 4). 

110

Seejärel joonestada eelmise nupu alla (nt. F21) NO-abikontakt 

(Contacts-menüü esimene leht) ja tähistada see vastavalt 

kontaktori tähisega (K1) ning klemminumbritega (nt. 13-14). 

Viimase seadmena lisada joonisele Coils-menüüst leitav Coil 

ehk kontaktorimähis (nt. E24) ja tähistada see eelnevalt 

vastavalt eelnevalt defineeritud nimele (nt. K1). 

Klemminumbrid on juba vaikimis määratud. 

Juhtmisahela lõpetamiseks joonestada juhtmed seadmete vahele 

kasutades line-käsku. 

Harjutuse lõpptulemus on kujutatud ülevaloleval pildil ning kui vaadata 

täpsemalt tulemust, võib täheldada, et kuigi skeem elektriliselt toimib, siis 

montaažiks vajalik informatsioon on puudulik ja skeemi saaks täiendada 

veel mitmeti – nt. kas juhtimisahela toide on võetud sulavkaitsme või 

kontaktori klemmilt või on skeemis vaheklemm, mida ei ole kujutatud; 

millised parameetrid on mootori toitekaablil ning on see ühendatud otse 

kontaktorile või jällegi puuduvatele vaheklemmidele jne. Antud kohal 

harjutusega edasi ei minda, vaid salvestada see tulevateks peatükkideks, 

kus seda kasutatakse näidete piltlikustamiseks. 

Järgnevates peatükkides kirjeldatakse antud rakenduse funtksioone 

põhimenüüdest lähtuvalt. 

111

6. Schemas rakenduse ahelaskeemi harjutus 

Ahelaskeemi harjutamiseks saab kasutada nelja harjutusülesannet. 

Kolm neist asuvad Schemas- Schemas Help- Schemas Exercise. 

Harjutusülesanded on inglise keeles ja sisaldavad õppevideosid. 

Neljas harjutusülesanne eestikeelsena on toodud alljärgnevalt. 

Harjutuses võtame lihtsustatuna läbi ahelaskeemi loomise. Siin toodud 

viis ahelaskeemi loomiseks on vaid üks võimalus CAD-dokumendi 

loomiseks. Harjutus on CADS-failina (Schemasexample.drw) 

kataloogis Program Data/Kymdata/CADS Planner 14/Samples 

(Windows Vista) või Documents and Settings\All Users\Application 

Data\Kymdata\CADS Planner 14/Samples (Windows 2000, XP). 

Üks ahelaskeem võib sisaldada mitut lehte. Eri lehed tähendavad eri 

kihte, mida saab vahetada rakenduse lehevahetusfunktsiooni abil ning 

printida jadaprindifunktsiooniga. 

Looge uus joonis ning salvestage see nimega harjutus.drw. Samal ajal 

käivitub ahelaskeemirakendus uuesti. See toiming seab algseaded 

sobivaks (koordinaatvõrk 3,5; joonestusvärv 2 jne). Looge esimene 

leht: Schema drawings/sheets handling – Sheet 1 (kiht SLEHTI1). 

Samal ajal muudab programm selle lehe ka aktiivseks leheks. 

Lisage uuele joonisele eestikeelne joonisepõhi. Joonisepõhi 

asetatakse aktiivsele lehele (SLEHTI1). Raamjoont saab asetada ka 

0-kihile, mis tähendab, et see kuvatakse kõigil lehtedel, kuid siis ei tohi 

eri lehtede kirjanurgad sisaldada erinevat teksti. 

Looge teine leht. Selleks klõpsake menüüs Schema drawings/sheets 

handling – Sheet 2 nuppu. Teistele lehtedele lisatakse raamjooned 

täpselt samamoodi nagu esimeselegi. 

Kui projektis on mitu lehte, liigutakse ühelt lehelt teisele menüüs 

Schema drawings/sheets handling – asuvate Previous sheet ja Next 

sheet käskude abil. 

Samad funktsioonid saate eraldi tööriistaribana kuvada klahvi F4 abil. 

Lehtede vahel saab liikuda klaviatuuri klahvide PAGE UP ja PAGE 

DOWN abil. 

NB! Kihte ei tohiks vahetada põhiprogrammi 

kihivahetusfunktsiooni abil. 

Liikuge lehele SLEHTI1. 

112

6.1. Skeemi kirjanurga täitmine 

Kirjanurk on osa raamjoonesümbolist. Kirjanurgal on valmis atribuudid, 

mida täidetakse funktsiooni abil - Fill drawing label. 

Seejärel kopeerige esimese lehe kirjanurga info teisele lehele. 

Valige Schema drawings/sheets handling - Copy drawing label data to 

other sheets. Ekraanil kuvatakse dialoog, kus valige leht, kust 

kirjanurgateave võetakse. Seejärel kuvatakse dialoog, kus valige need 

lehed, kuhu teave kopeeritakse. Lõpuks avaneb veel üks dialoog, kus 

määratakse kirjanurga kopeeritavad atribuudid. Lehti ei pea ise 

värskendama, kuna lehtede arvu lugemise ja selle kirjanurgale 

lisamine jääb programmi hooleks. 

Liikuge nüüd lehele 2 ja redigeerige kirjanurga välja Drawing name 

väärtus järgmiselt: Peavooluahel -> Juhtahel. 

Selle osa lõpetuseks salvestage joonis nupu Save abil. 

6.2. Peavooluahela joonestamine 

Lisage joonisele ühenduste hulgast reversiivühenduse peavooluahel. 

Valige peatööriistaribal nupp Motors - Main circuits of motors. 

Avanevas tekstimenüüs valige Reversing motor output. 

Joonise esimesele lehele tekitas programm nüüd 

reversiivmootoriväljundi ühenduse peavooluahela. Nüüd tuleb seda 

vooluahelat pisut redigeerida. Muutke kõigepealt lülitikaitsmesümbol 

(F1) 3-faasiliseks kaitsmeks. 

Valige peatööriistaribal nupp Functions - Change symbol 

(Sümbolivahetus). Programm palub teil vahetatav sümbol kätte 

näidata. Osutage joonisel vahetatava sümboli mis tahes osale, näiteks 

koodiatribuudile. Seejärel küsib programm uut sümbolit. Selleks valige 

peatööriistariba nupp Protective devices (Kaitseseadmed) ja avaneva 

ikoonimenüü nupp 3-phase fuse (3-faasiline sulavkaitse). 

113

Programm vahetab sümboli ja joonis peaks välja nägema selline. 

Joonise parandamiseks võib kasutada näiteks põhiprogrammi käsku 

Stretch. Valige käsk Modify menüüst ning kui programm seda küsib, 

selekteerige elemendid (Select objects to stretch): valige vasakpoolse 

joonise järgi esimeseks punktiks valiku üleval vasakul nurgas asuv 

punkt (1) ning seejärel all paremal nurgas asuv punkt (2). Kinnitage 

valik klahviga ENTER, pärast mida palub programm osutada 

baaspunktile (1) ja nihkepunktile (2) parempoolsel joonisel. Nüüd 

vastab joonis nende osade poolest joonisemallile. 

Järgmisena asetage joonisele klemmirida X1. Valige peatööriistaribal 

nupp Terminal block functions (Riviklemmifunktsioonid) ja avaneval 

tööriistaribal nupp Draw terminal strip horizontally, free numbering. 

Seejärel palub programm teil tekstisisestusaknas anda klemmireale 

tähis. Kirjutage aknasse väärtus X1. Seejärel palub programm 

määrata klemmirea alguspunkti, pärast mida algab klemmirea 

sisestamine. Tarkvara pakub tekstisisestusaknas väärtust, mis on ühe 

võrra suurem, kui eelmine sisestatud number. Sisestage nii palju 

riviklemminumbreid, kui vaja, näiteks vastavalt joonisemallile. 

Siinkohal on kasulik meeles pidada, et juhtahela juhtmestikku 

paigutades ja sinna selliseid riviklemmipunkte liites, millel on sama 

klemmirea kood nagu juba joonisele määratud real, lisab programm 

riviklemmi sellele klemmireale. 

114

Lisage nüüd joonisele klemmirida P1. Selleks valige peatööriistaribal 

nupp Terminal block functions ja avaneval tööriistaribal nupp Draw 

terminal strip horizontally, consecutive numbering (Horisontaalse 

klemmirea joonestamine, jooksev nummerdus). Ekraanil kuvatakse 

dialoog, kus tuleb määrata joonestatava klemmirea teave. 

Seejärel palub programm osutada klemmirea alguspunktile. 

Nüüd joonestage äsja määratud klemmireale kaablikamm. Valige 

peatööriistariba nupp Cables. Valige avanevas tekstimenüüs üksus 

Cable combing (Kaablikamm). Pärast seda avaneb ekraanil dialoog, 

kust saate valida nii kaablitüübi kui ka juhtmestiku teksti esitusviisi. 

Täitke dialoog pildil näidatud viisil. 

Seejärel palub programm osutada kammi baaspunktile. See punkt on 

esimese juhtme lõpp-punkt. Illustratsioonil on punkt riviklemmi 600 

allääres. Igal riviklemmisümbolil on punkt näha nii üla- kui ka alaosas. 

See punkt tähistab baaspunkti juhtmestiku ja kaablikammide jaoks. 

Seejärel palub programm näidata kätte kammi suuna. Suund 

näidatakse alati sinnapoole, kuhu kaabel ”avaneb”, ehk antud näites 

on kammi suund ülespoole. Klemmirida peaks nüüd olema selline, 

nagu alloleval pildil näidatud. 

115

Kaablite kammimise järel tuleb jätkata joone joonestamisega, 

alustades kammi ”selja” keskelt. Seejärel joonestage joonisele 

samamoodi veel üks kaablikamm; seekord aga ärge ühendage seda 

klemmireaga, vaid asetage see eraldi. Lõpuks asetage kaablile 

kaablimärgistus. 

Lisage joonisele ohulüliti kaabel ning ühendage see ohulülitisümboli 

soovitud kohta. Valige peatööriistariba nupp Motors - Safety switch 

menu - Safety switch cable. Sümbol asetatakse paigale nii, et 

asetuspunkt on ohulülitisümboli sulgekontakti keskel. 

Nüüd peaks ahelaskeem nägema välja selline nagu juuresoleval pildil 

näidatud. 

Nüüd on kaablikammidest ja klemmiridadest puudu veel 

ühendusandmed. Nendega jätkate harjutuse hilisemas järgus. Suur 

osa nendest ühendusandmetest tuleb automaatselt, kuid ülejäänud 

tuleb määrata käsitsi. 

Järgmisena lisage joonisele signaallamp. Signaallambi sümboli leiate 

116

peatööriistariba nupu Components klõpsamisel avanevast 

sümbolimenüüst. Menüü vihjetekst on Spool with signal lamp. 

Asetage sümbol soovitud kohta joonisel. Pärast sümboli asetuspunkti 

seadmist avaneb ekraanil dialoog, kus saab määrata signaallambi 

tähise. Sümboli tähiseatribuudi väärtuseks on seatud H1, mille võite 

antud juhul nupu OK klõpsamisega aktsepteerida. 

Lisage joonisele ka lülitipakk. Sümboli leiate peatööriistariba nupu 

Switch packs (Lülitipakid) klõpsamisel avanevast ikoonimenüüst. 

Ikooni vihjetekst on 5-pos. switch, 6 packs. Määrake lülitipaki tähiseks 

S1. 

Otsige peakilbist järgmisena need komponendid, mis ei ole 

kilbisisesed komponendid. Valige peatööriistariba nupp Functions ja 

avaneva tööriistariba nupp Bound part to another centre (Piiritle osa 

teise kilpi). Programm palub esmalt määrata kilbi-/asukohakood ning 

seejärel tuleb nelinurkse alaga osutada neile komponentidele, mis 

teise asukohta piiritletakse. Piiritlemine peab toimuma 

ahelaskeemiharjutuse joonisele vastavalt. Selle toimingu eesmärk on 

eraldada ahelaskeemis kasutatud komponendid erinevasse kilpi, mis 

joonisepõhja ahelakoodi või kilbikoodi väljal on määratud. Sellekohane 

teave saadetakse ka Electric Pro DB osaloendisse. Seega on 

kontaktori K1 täiskood osaloendis näiteks kujul =4333+MCC1-K1, 

samas kui signaallambi kood on kujul =4333+P1-H1. Seda vaatame 

lähemalt käesolevas harjutuses pisut hiljem. Järgnevalt liikuge teisele 

lehele.. 

6.3. Juhtahela joonestamine 

Juhtahela joonestamist alustatakse, valides peatööriistariba nupp 

Wiring functions – Voltage supply and control voltage busbars. 

Kõigepealt tuleb valida, kas faasilati kõrguse määrab kasutaja 

dialoogis valikuga Const n/m-bar position või määrab selle programm 

Point N/M-bar position. Joonestage faasilatt vasakult paremale 

soovitud pikkusega ning määrake lati lõpp punkt. 

117

Juhtahela joonestamiseks on ka teisi viise. 

Esimese võimalusena võib juhtahela juhtmed joonestada tavaliste 

joonte abil ning alustada seejärel sümbolite paigale asetamist. Kui 

sümbol asetatakse juhtme peale, lõikab see juhtme läbi, tehes 

niimoodi kontaktile ruumi. 

Teine viis on kasutada funktsiooni Start automatic wiring of schema 

(Ahelaskeemi automaatne juhtmestiku paigutamine), kus joonisele 

lisatavad sümbolid ühendatakse üksteisega automaatselt. Siin näites 

saate kasutada kõiki neid joonestusviise. Alustame automaatsest 

juhtmete paigutamisest. 

Peatööriistariba nupp Wiring functions ja avaneva tööriistariba nupp 

Start automatic wiring of schema. Programm palub osutada juhtme 

alguspunktile. See punkt on L1 faasijuhtme peal. 

Kui automaatse juhtmestiku paigutamise alguspunkt on näidatud, 

kuvatakse ekraanil juuresoleval pildil näidatud nupp, mille abil saab 

automaatse juhtmestiku paigutamise lõpule viia. 

Kui automaatne juhtmestiku paigutamine on käivitatud, valige 

sümbolimenüüs esimene sümbol, mille soovite joonisele asetada. 

Esimeseks sümboliks on automaatkaitselüliti tähisega F10, mis on 

leitav Contacts- Circuit braker. 

Järgmise sümboli sisestamiseks valige peatööriistariba nupp Thermal 

relays (Termoreleed), valige avaneva tööriistariba nupp Thermal relay 

118

ja asetage sümbol mallile vastavalt kohale. Seejärel võite menüüs 

valida järgmise sümboli, milleks on ohulüliti Q1. 

Valige peatööriistariba nupp Contacts ja avanevas ikoonimenüüs 

Normally open contact. Asetage sümbol kohale. Ekraanil avaneb 

dialoog, kus tuleb määrata sulgekontakti tähis ja üla- ja alanumber. 

Tähisevälja väärtuse võite valida kõikidest joonisel seni kasutatud 

koodiväärtuste hulgast või valida uue väärtuse. Koodi ees olev tähtede 

ja numbrite jada on ahelakood, mille abil eristatakse eri 

ahelatesse/kilpidesse kuuluvad osad üksteisest. 

Nüüd tippige üla- ja alanumbriväljadele joonisemallile vastavad 

väärtused. 

Järgmisena asetage joonisele mähis K1. Valige peatööriistariba nupp 

Coils (mähised), avaneva ikoonimenüü nupp Coil ning asetage sümbol 

joonisele. Sümbol asetatakse null-latist pisut ülespoole, nii et sümboli 

ja null-lati vahele jääks paari koordinaatvõrgu sammu jagu vahet. 

Sümboli asetuspunkti näitamise järel kuvatakse ekraanil juuresoleva 

pildi sarnane dialoog, kus saate määrata mähise tähise ning üla- ja 

alanumbri. See dialoog erineb eelmisest selle poolest, et dialoogis Coil 

insert antakse koodiväljal kõik need koodiatribuudi väärtused, millesse 

mähis võib puutuda. Antud juhul on need kontaktorid K1 ja K2, seega 

saate nende koodiväärtuste vahel valida. 

Lõpetage automaatne juhtmestiku paigutamine, klõpsates juuresoleval 

pildil näidatud lõpetamisnuppu. Programm palub osutada juhtme lõpppunktile, 

mis asub null-latil. 

Asetage joonisele nüüd vajalikud sümbolid. Näiteks lüliti S1 asetus 

toimub järgmiselt. Valige peatööriistariba nupp Switches (Lülitid) ja 

119

jätke avanev ikoonimenüü nähtavale. 

Ikoonimenüüd saab nähtavale jätta nii, et paremklõspate ikoonimenüü 

ülemist serva ning valite avaneva menüü käsu Keep visible. Seejärel 

võite ikoonimenüü asetada soovitud kohta ekraanil. 

Valige menüü nupp 5-pos. knob (5-astmeline keeratav nupp) ja 

asetage see joonisele. 

Seejärel valige nupp Adding contacts (Lisa kontakt) ning osutage 

joonisele asetatud lülitisümbolile. 

Valige avanevas ikoonimenüüs soovitud kontaktitüüp, mis antud näites 

on 5-pos. contact. Kui kõik kontaktisümbolid on joonisele asetatud, 

valige ikoonimenüü nupp OK. 

Nüüd joonestage juhtahela juhtmed tavalise joone abil, kasutades 

joonetüüpi CONTINUOUS ja värvi 2. 

Lisage joonisele mähis K2. Mähis valitakse samamoodi nagu 

automaatse juhtmestiku paigutamise puhulgi. Asetage sümbol 

ahelaskeemi vastavalt joonisemallile ning valige dialoogis Coil insert 

mähise tähiseks K2. 

Seejärel lisage joonisele kontaktorite abikontaktipakid. Need võib 

lisada samamoodi nagu valitakse ikoonimenüüs sümbolit või 

kasutades programmilist funktsiooni Contactor auxiliary contacts - 

Automatic selection of contactor auxiliary contact pack. Selle 

funktsiooni käivitamiseks valige peatööriistariba nupp Contactor 

auxiliary contacts ja avaneva ikoonimenüü nupp Automatic selection of 

contactor auxiliary contact pack. Programm palub osutada 

kontaktorile, mille abikontaktipakki lisatakse. Need kontaktorid asuvad 

ahelaskeemi 1. lehel, nii et esmalt tuleb vahetada lehte (klaviatuurilt 

PAGE UP / PAGE DOWN). Lehtede sirvimine on läbipaistev 

funktsioon, mis tähendab, et seda võib teha ka siis, kui mõni teine 

funktsioon töötab. Osutage ahelaskeemi 1. lehel kontaktorile K1. 

Hiirekursoril on nüüd näha abikontaktipaki ”lohistamispilt”. Asetage 

sümbol soovitud kohta ehk mähise K1 alla. Viige sama toiming läbi 

kontaktori K2 puhul. Funktsioone kaasaarvatud abikontaktipaki 

menüüfunktsiooni saate käivitada uuesti hiire paremklõpsamisega. 

Seejärel taaskäivitatakse just töötanud rakenduse funktsioon. Liikuge 

ahelaskeemi lehele 1 ja osutage kontaktorile K2. Seejärel minge 

lehele 2 ja asetage abikontaktipakk soovitud kohta. 

120

Joonisemallil on kontaktorid pisut teistsugused – seal on abikontakte 

rohkem. 

Muutke nüüd joonis selliseks, et see vastaks joonisemallile. 

Selleks vahetage kontaktorid funktsiooni Change contactor abil, mille 

leiate menüüst Functions. See funktsioon võimaldab automaatselt 

vahetada ka kontaktipakki, mida soovitame samuti teha. 

Nüüd võite joonisele asetada soovitud kontaktid. Selleks valige 

rakenduse peatööriistariba nupp Contacts ja avanevas ikoonimenüüs 

soovitud kontakt. Asetage sümbol soovitud kohta juhtahelas. 

Asetuspunkti näitamise järel kuvatakse ekraanil juuresoleval pildil 

näidatud dialoog, kus saate määrata kontakti tähise ja klemminumbrid. 

Need atribuudiväärtused saate valida loenditest, mis avanevad 

sisestusväljadelt. Kontaktori seadmetähise määramisel kuvatakse 

loend, kus asuvad kõik joonise tähised. Seadmetähise alguses on nii 

ahela- kui ka kilbitähis. Kui kontaktile on valitud õige tähis ja 

klemminumbrid, tekivad ristviited abikontaktipakkidesse automaatselt. 

Sellised ristviited annavad teavet kontakti asetuse kohta ahelaskeemi 

lehel. 

Kui kontaktid ja signaallamp H1 on asetatud, näeb ahelaskeemimalli 

teine leht välja, nagu järgmisel joonisel näidatud. 

Järgmisena piiritlege lüliti S1 ja signaallamp H1 

kilbipiirtlemisfunktsiooni abil sellest kilbist väljaspool asuvaks. 

Seejärel algab juhtahela riviklemmipunktide sisestamine. Valige 

peatööriistariba nupp Wiring functions. Valige avaneva tööriistariba 

funktsioon wire schema/main schema. Selle toiminguga asetate 

riviklemmipunkti juhtahelasse ning salvestate ühenduse peakilbis 

121

klemmireale ja seadmetele. 

Kui te funktsiooni käivitate, kuvatakse ekraanil tööriistariba, kus saate 

keset asetamist vahetada riviklemmisümbolit, ning palutakse näidata 

kätte riviklemmi asetuspunkt. Seejärel ilmub ekraanile juuresoleval 

pildil näidatud dialoog, kus tuleb määrata ühendused. Nii riviklemmi 

kui ka seadme klemmi asukohale võite osutada joonisel. Isegi kui 

klemmirida ei asu juhtahelaga samal lehel, saab riviklemmile siit lehelt 

siiski osutada. Järgmist riviklemmipunkti asetades ei tarvitse 

riviklemmile ilmtingimata osutada, vaid võib valida järgmise 

riviklemminumbri, kuhu ühendus luuakse. Dialoogis saab ka määrata, 

kas riviklemmi ühendusviidetes esitatakse ka klemmirea kood. 

Kui ühendust klemmireas esitada ei soovita, võib juhtahela 

riviklemmipunktid asetada joonisele ilma ühendusandmeid 

määramata. Selle funktsiooni leiate peatööriistariba nupust Terminal 

block functions - Terminal block for schema. 

Kui joonisele luuakse näiteks riviklemm X1:111, määratakse esmalt 

ühenduseks F2:95. Kui klemmireal soovitakse esitada ka teine 

juhtmestik, ehk seadmele F10:2, luuakse see teise funktsiooni abil. 

Selle funktsiooni leiate Wiring functions - Wire terminal block. 

Ekraanil kuvatakse juuresoleval pildil näidatud dialoog, kus 

määratakse joonisel esitatud juhtmestik. Juhtmestiku andmed võib 

sisestada dialoogi käsitsi või neile võib joonisel osutada (Select...). 

Kui klemmireal soovitakse esitada näiteks sellise kontaktori kontakti 

ühendusandmed, mida juhtahelas ei leidu, kuid mis on asetatud 

peakilbile, võib kasutada just seda funktsiooni. 

Kui riviklemmipunktid on joonisele asetatud, koostatakse 

122

peavooluahela lehel (SLEHTI1) esitatud kaablikammide 

ühendusandmed. Vastava funktsiooni leiate peatööriistariba nupust 

Wiring functions- Numbering of terminal block wiring, no references. 

Ühendusandmete esitamiseks on neli nuppu, olenevalt sellest, mis on 

kaablikammi suund. Seda funktsiooni saab kasutada ka klemmirea 

juhtmestikuandmete salvestamiseks. Funktsioon on vaid joonestamise 

abifunktsioon, see ei ole seotud andmebaasiga. 

Kui programm palub osutada alguspunktile, võib selle punktina 

osutada joonisel oleva 7-juhtmelise kaabli esimesele juhtmele. Selle 

täpse osutamise jaoks võite kasutada Osnap haaramisfunktsiooni. 

Haaramisfunktsiooni kasutamiseks hoidke all klaviatuuri Shift klahvi 

ning klõpsake hiire parempoolset nuppu. Valige avaneva menüü üksus 

End (Lõpp-punkt). Kui hiirekursor liigub nüüd mõne joone peale, 

aktiveeritakse selle joone lõpp-punkt. Seejärel saate sisestusaknasse 

sisestada soovitud riviklemminumbrid. Sellega on harjutus lõppenud 

ning valmis printimiseks (vt.4.4.4.). 

123

Lisa 1. Tingmärkide seletusi 

T 

i 

n 

g 

m 

ä 

r 

k 

Seletus 

T 

i 

n 

g 

m 

ä 

r 

k 

Seletus 

Pistikupesa, 1- 

ne, PEkontaktiga, 

pinnapealne 


ne, lülitiga, PEkontaktiga, 



süvistatud 



süvistatud 


ne, PEkontaktita, 

Jõupistikupesa, 

viitetekstiga, PEkontaktiga, 

süvistatud 


ne, kaanega PE- 

Lihtlüliti, 

süvistatud 

Veksellüliti, 

süvistatud 

Valgusti, 

hõõglambiga, 

Valgusti, 


pistikupesaga, 

lülitiga, 

Valgusti, 1 

luminofoorlambi 

ga, defineeritud 

võimsusega, 

paigaldusega 

Antenni 

pistikupesa, 

Elektriradiaator, 

termostaadiga, 

defineeritud 

võimsusega 


ne, IP44, 

Rühmalüliti, 

süvistatud 

Ristlüliti, 

süvistatud 

Valgusti, 


Valgusti, 1 

luminofoorlambig 

a, defineeritud 

võimsusega, 

Valgusti, 3 

luminofoorlambig 

a, defineeritud 

võimsusega, 

paigaldusega 

Telefoni 

pistikupesa, 

Jaotuskapp, 

uksega, 

süvistatud 

124

Lisa 2. Lühikäskude nimistu. 

Järgmiste lühikäskude aktiveerimiseks tuleb CADSis vahetada acad.cdf 

faili nimi cads.cdf nime vastu. Vahetage omavahel kahe faili nimed. 

CDF- faile on võimalik avada ja modifitseerida Notepad tarkvaraga. 

Failid leiate: 

C:\Program Data/KymData\CADS Planner 14 (Windows Vista) 

C:\Documents and Settings\All Users\Application Data\Kymdata\CADS 

Planner 14 (Windows 2000, XP) 

A, ARC 

3F, FACE3D 

AA, AREA 

AL, MOVE 

AR, ARRAY 

-AR, ARRAY 

ATT, 'ATADD 

-ATT, 'ATADD 

ATE, ATTMODIFY 

-ATE, ATTMODIFY 

ATTE, ATTMODIFY 

B, SYMBOL 

-B, 'SYMBOL 

BH, BHATCH 

BR, BREAK 

C, CIRCLE 

CH, MODIFY 

-CH, MODIFY 

CHA, CHAMFER 

COL, COLOR 

COLOUR, COLOR 

CO, COPY 

CP, COPY 

D, 'DIMSTYLE 

DAL, DIMSETTINGS ANGLE OFF DIMSETTINGS TYPE LINEAR 

DIM 

DAN, DIMSETTINGS TYPE ANGULAR DIM 

DCO, DIMSETTINGS ANGLE OFF DIMSETTINGS TYPE 

CONTINUOUS DIM 

DAR, DIMSETTINGS TYPE RADIAL DIM 

DBA, DIMSETTINGS ANGLE OFF DIMSETTINGS TYPE 

BASELINE 

DIM 

DCE, CENTERMARK 

DDI, DIMSETTINGS TYPE DIAMETER DIM 

DI, DISTANCE 

DLI, DIMSETTINGS ANGLE HORIZONTAL DIMSETTINGS TYPE 

LINEAR DIM 

DOR, DIMSETTINGS ANGLE OFF DIMSETTINGS TYPE B-POINT 

125

DIM 

DOV, 'DIMOVERRIDE 

DR, DRAWORDER 

DRA, DIMSETTINGS TYPE RADIAL DIM 

DRM, FIX 

DS, TOOLS 

DST, 'DIMSTYLE 

DT, TEXT 

E, ERASE 

ED, 'ATTEMODIFY 

EL, ELLIPSE 

EX, JOIN JOINT 

EXIT, QUIT 

EXP, EXPORT 

F, FILLET 

FI, 'FILTER 

GR, 'PREFERENCES 

H, BHATCH 

-H, BHATCH 

HI, SHADE HIDE 

I, 'SYMBOL 

-I, SYMBOL INSERT 

IMP, IMPORT 

J, JOIN STRAIGHT 

L, LINE 

LA, 'LAYER 

-LA, LAYER 

LE, LEADER 

LI, LIST 

LO, 'LAYOUT 

LT, 'LINETYPE 

-LT, LINETYPE 

LTYPE, 'LINETYPE 

-LTYPE, LINETYPE 

LTS, $LTSCALE 

LW, LINEWEIGHT 

M, MOVE 

MA, COPYPROP 

MI, MIRROR 

MS, WORKMODE DESIGN 

MT, MTEXT 

O, OFFSET 

OP, 'PREFERENCES 

MV, VIEWPORT 

OS, 'OSNAP 

-OS, OSNAP 

P, PAN 

-P, PAN 

PA, CBPASTESPECIAL 

PO, POINT 

126

PL, PLINE 

POL, POLYGON 

PRINT, 'PRINT 

PS, WORKMODE PRINT 

PU, PURGE 

R, REDRAW 

RA, REDRAW* 

RE, REGEN 

REA, REGEN* 

REC, RECTANGLE 

REN, RENAME 

-REN, RENAME 

RO, ROTATE 

RR, SHADE 

S, STRETCH 

SC, SCALE 

SE, TOOLS 

SET, SETVAR SET 

SN, 'GRID 

SO, SOLID 

SPL, SPLINE 

ST, 'TEXTSTYLE 

T, MTEXT 

-T, MTEXT 

TH, $THICKNESS 

TI, WORKMODE 

TO, CUSTOMIZE 

TOL, 'TOLERANCE 

TR, TRIM 

V, 'VIEW 

-V, VIEW 

VP, VIEWSET 

-VP, VIEWSET 

X, EXPLODE 

XA, REFDRAWING ATTACH ' 

XB, REFDRAWING BIND ' 

-XB, REFDRAWING BIND ' 

XR, 'REFDRAWING 

-XR, REFDRAWING 

Z, ZOOM WINDOW 

127

CADS PLANNER ELECTRIC - of / [www.ene.ttu.ee]

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?