Sinu Mets_180908.pdf - Erametsakeskus
Sinu Mets_180908.pdf - Erametsakeskus
Sinu Mets_180908.pdf - Erametsakeskus
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
2<br />
18. september 2008 •<br />
<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />
Seeneuputuse sügis<br />
Kehva ilma ja kehvade puiduhindade tõttu on<br />
mõttekas praegu aeg maha võtta, nendib Järvamaa<br />
metsaomanik, tänavusel talumetsamajandajate<br />
konkursil kolmanda koha pälvinud KALEVI KVELL.<br />
VIIO AITSAM<br />
Kui minult küsitaks, mida teeb metsaomanik<br />
oma metsas tänavusel sügisel,<br />
siis vastaksin, et põhiliselt korjab seeni.<br />
Ma pole kunagi varem näinud sellist seeneuputust<br />
nagu tänavu ühel oma kinnistul,<br />
kus 5–7meetrise läbimõõduga laikudelt<br />
oli korjata üle saja kukeseene!<br />
Uhke on olla omanik<br />
Vihmaste ilmade ja madalate puiduhindade<br />
tõttu pole praegu mõtet raietele<br />
mõeldagi. Maa on nii vettinud, et ka<br />
kõva pinnasega kohtades tekiksid traktoriga<br />
puitu välja vedades sügavad rööpad.<br />
Kuid aastavahetus võib tuua nii ilma kui<br />
ka hindade osas suuri muutusi.<br />
Noore metsa istutamise või külvamise<br />
ning hooldamisega seotud tööd jäävad<br />
enamasti aprilli-, mai- ja juulikuusse.<br />
Kuigi tänavune sügis on mulle kui<br />
metsaomanikule hingetõmbeaeg, pole<br />
alati nii olnud. Vahel on sügiseti saanud<br />
rassida maapinna ettevalmistuse korraldamise<br />
ja ka metsaistutusega.<br />
Meie perel on ühtekokku 140 hektarit<br />
metsamaad. Kõik kinnistud asuvad Albu<br />
vallas: ühed Pandivere kõrgustiku servaalal,<br />
teised Kõrvemaal. <strong>Mets</strong>ad erastasime<br />
– 1997. aastal polnud meil veel<br />
mitte ühtegi hektarit metsa.<br />
Üsna paljU tegemist<br />
Kümne aasta jooksul olen 140 hektarist<br />
8 hektaril teinud lageraiet ja sellest<br />
7 hektaril kasvab uus metsapõlvkond.<br />
Ühe hektari jätsin aastaks seisma vähendamaks<br />
juureüraski kahjustuse ohtu istutatavatele<br />
kuuskedele. Lageraied olen<br />
teinud eranditult Pandivere raieküpsetes,<br />
juurepessulistes kuusikutes. Pindala<br />
poolest olen raiunud palju vähem<br />
lagedaks, kui mu metsadele koostatud<br />
metsamajanduskavad lubaksid.<br />
Ühest küljest pole mõtet raieküpseid<br />
kuusikuid lõputult püsti hoida, sest need<br />
ju kuivavad pessu ja üraskite toimel tasapisi<br />
ning õiget juurdekasvu neil enam<br />
ei ole. Parem juba aega viitmata kasvatada<br />
uus metsapõlvkond. Pandivere alal<br />
istutamata ja hooldamata mets ei uuene,<br />
vaid asendub võsaga. Seetõttu tähendab<br />
noore metsa kasvama saamine<br />
siin ränka tööd.<br />
Teisest küljest on ka hea hoida palgimetsa<br />
strateegilise varuna alal, sest<br />
mine tea, mis julged mõtted tulevikus<br />
pähe tulevad ja millal puitu vaja võib<br />
minna, pealegi on uhke olla kasvava<br />
palgimetsa omanik.<br />
põhirõhk hooldUsraietel<br />
Raiete osas on mul põhirõhk olnud korralikel<br />
hooldusraietel.<br />
Mürkroheliste meelest ei tohiks metsast<br />
vist tikkugi raiuda, ometi peavad<br />
nad küllap oma kodudes au sees täispuitsisustust<br />
kui hästi inimsõbralikku.<br />
See on huvitav paradoks. Elu paradoks<br />
on minu jaoks ka see, et ma ju tunnen<br />
oma metsades paljusid puid n-ö isiklikult.<br />
On meelde jäänud, et see puu kasvab<br />
seal, aga too teal, ja neid langetades<br />
on süda päris raske.<br />
Harvendus- ja lageraiest saadud tulust<br />
on meie perel suur osa kulunud maade<br />
väljaostmiseks ning maa- ja teiste maksude<br />
tasumiseks. Seetõttu pole mets<br />
meid püsti rikkaks teinud, kuid abiks<br />
on olnud ikkagi.<br />
Kummalised lood on olnud puidu hindade<br />
muutlikkusega: muutused on olnud<br />
täiesti etteaimamatud ega ole sugugi<br />
alati võnkunud muu majandusega<br />
ühes taktis. Majanduskasvu ajal on<br />
puidu hinnad vahel ühtäkki masendavalt<br />
madalale vajunud, majanduse jahtudes<br />
aga ootamatult hoopiski tõusnud.<br />
“Meie näeme oma sinilillemetsadega sageli<br />
rohkem vaeva kui näiteks lõunaeestlased,<br />
kelle metsad ka looduslikult hästi uuenevad.<br />
Samas on Pandivere sadamatele ja<br />
pealinnale lähemal ning puit on selle võrra<br />
kallim,” võrdleb Kalevi Kvell.<br />
Seetõttu poleks puidu hindade langedes<br />
metsaomanikul põhjust muretseda, sest<br />
need tõusevad taas niikuinii ning puiduvajadus<br />
ei lõpe maailmas iial.<br />
tasa ja targU<br />
Minu meelest peaks metsaomanik oma<br />
metsa kui ise kasvavat vara majandama<br />
säästlikult ning tasa ja targu, mitte võtma<br />
korraga liiga suurelt raieid ette. Siis<br />
on mets kogu aeg ilus ja temast tõuseb<br />
ka pidevalt tulu.<br />
Töö omaenda metsas ei sarnane tavalise<br />
tööga – keegi teine ei kohusta<br />
sind oma metsas millekski, vaid sa ise<br />
tunned, et sa lihtsalt pead selle ja selle<br />
seal ära tegema ning asudki õhinal<br />
tegutsema.<br />
Ent tänavusel, 2008. aasta sügisel on<br />
targem aeg maha võtta ning lihtsalt metsas<br />
jalutamisest rõõmu tunda.
Change language