Sinu Mets_180908.pdf - Erametsakeskus
Sinu Mets_180908.pdf - Erametsakeskus
Sinu Mets_180908.pdf - Erametsakeskus
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Mets</strong>aomaniku õppeleht<br />
NR 12<br />
<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />
18. september 2008<br />
Suurimad hakkekatlad käivitumas<br />
lk 4<br />
Masinaga märjas metsas<br />
lk 8<br />
Näpunäiteid<br />
metsatoetuste küsijaile<br />
lk 10-11<br />
Mis asendab<br />
marutaudi<br />
Lk 15
2<br />
18. september 2008 •<br />
<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />
Seeneuputuse sügis<br />
Kehva ilma ja kehvade puiduhindade tõttu on<br />
mõttekas praegu aeg maha võtta, nendib Järvamaa<br />
metsaomanik, tänavusel talumetsamajandajate<br />
konkursil kolmanda koha pälvinud KALEVI KVELL.<br />
VIIO AITSAM<br />
Kui minult küsitaks, mida teeb metsaomanik<br />
oma metsas tänavusel sügisel,<br />
siis vastaksin, et põhiliselt korjab seeni.<br />
Ma pole kunagi varem näinud sellist seeneuputust<br />
nagu tänavu ühel oma kinnistul,<br />
kus 5–7meetrise läbimõõduga laikudelt<br />
oli korjata üle saja kukeseene!<br />
Uhke on olla omanik<br />
Vihmaste ilmade ja madalate puiduhindade<br />
tõttu pole praegu mõtet raietele<br />
mõeldagi. Maa on nii vettinud, et ka<br />
kõva pinnasega kohtades tekiksid traktoriga<br />
puitu välja vedades sügavad rööpad.<br />
Kuid aastavahetus võib tuua nii ilma kui<br />
ka hindade osas suuri muutusi.<br />
Noore metsa istutamise või külvamise<br />
ning hooldamisega seotud tööd jäävad<br />
enamasti aprilli-, mai- ja juulikuusse.<br />
Kuigi tänavune sügis on mulle kui<br />
metsaomanikule hingetõmbeaeg, pole<br />
alati nii olnud. Vahel on sügiseti saanud<br />
rassida maapinna ettevalmistuse korraldamise<br />
ja ka metsaistutusega.<br />
Meie perel on ühtekokku 140 hektarit<br />
metsamaad. Kõik kinnistud asuvad Albu<br />
vallas: ühed Pandivere kõrgustiku servaalal,<br />
teised Kõrvemaal. <strong>Mets</strong>ad erastasime<br />
– 1997. aastal polnud meil veel<br />
mitte ühtegi hektarit metsa.<br />
Üsna paljU tegemist<br />
Kümne aasta jooksul olen 140 hektarist<br />
8 hektaril teinud lageraiet ja sellest<br />
7 hektaril kasvab uus metsapõlvkond.<br />
Ühe hektari jätsin aastaks seisma vähendamaks<br />
juureüraski kahjustuse ohtu istutatavatele<br />
kuuskedele. Lageraied olen<br />
teinud eranditult Pandivere raieküpsetes,<br />
juurepessulistes kuusikutes. Pindala<br />
poolest olen raiunud palju vähem<br />
lagedaks, kui mu metsadele koostatud<br />
metsamajanduskavad lubaksid.<br />
Ühest küljest pole mõtet raieküpseid<br />
kuusikuid lõputult püsti hoida, sest need<br />
ju kuivavad pessu ja üraskite toimel tasapisi<br />
ning õiget juurdekasvu neil enam<br />
ei ole. Parem juba aega viitmata kasvatada<br />
uus metsapõlvkond. Pandivere alal<br />
istutamata ja hooldamata mets ei uuene,<br />
vaid asendub võsaga. Seetõttu tähendab<br />
noore metsa kasvama saamine<br />
siin ränka tööd.<br />
Teisest küljest on ka hea hoida palgimetsa<br />
strateegilise varuna alal, sest<br />
mine tea, mis julged mõtted tulevikus<br />
pähe tulevad ja millal puitu vaja võib<br />
minna, pealegi on uhke olla kasvava<br />
palgimetsa omanik.<br />
põhirõhk hooldUsraietel<br />
Raiete osas on mul põhirõhk olnud korralikel<br />
hooldusraietel.<br />
Mürkroheliste meelest ei tohiks metsast<br />
vist tikkugi raiuda, ometi peavad<br />
nad küllap oma kodudes au sees täispuitsisustust<br />
kui hästi inimsõbralikku.<br />
See on huvitav paradoks. Elu paradoks<br />
on minu jaoks ka see, et ma ju tunnen<br />
oma metsades paljusid puid n-ö isiklikult.<br />
On meelde jäänud, et see puu kasvab<br />
seal, aga too teal, ja neid langetades<br />
on süda päris raske.<br />
Harvendus- ja lageraiest saadud tulust<br />
on meie perel suur osa kulunud maade<br />
väljaostmiseks ning maa- ja teiste maksude<br />
tasumiseks. Seetõttu pole mets<br />
meid püsti rikkaks teinud, kuid abiks<br />
on olnud ikkagi.<br />
Kummalised lood on olnud puidu hindade<br />
muutlikkusega: muutused on olnud<br />
täiesti etteaimamatud ega ole sugugi<br />
alati võnkunud muu majandusega<br />
ühes taktis. Majanduskasvu ajal on<br />
puidu hinnad vahel ühtäkki masendavalt<br />
madalale vajunud, majanduse jahtudes<br />
aga ootamatult hoopiski tõusnud.<br />
“Meie näeme oma sinilillemetsadega sageli<br />
rohkem vaeva kui näiteks lõunaeestlased,<br />
kelle metsad ka looduslikult hästi uuenevad.<br />
Samas on Pandivere sadamatele ja<br />
pealinnale lähemal ning puit on selle võrra<br />
kallim,” võrdleb Kalevi Kvell.<br />
Seetõttu poleks puidu hindade langedes<br />
metsaomanikul põhjust muretseda, sest<br />
need tõusevad taas niikuinii ning puiduvajadus<br />
ei lõpe maailmas iial.<br />
tasa ja targU<br />
Minu meelest peaks metsaomanik oma<br />
metsa kui ise kasvavat vara majandama<br />
säästlikult ning tasa ja targu, mitte võtma<br />
korraga liiga suurelt raieid ette. Siis<br />
on mets kogu aeg ilus ja temast tõuseb<br />
ka pidevalt tulu.<br />
Töö omaenda metsas ei sarnane tavalise<br />
tööga – keegi teine ei kohusta<br />
sind oma metsas millekski, vaid sa ise<br />
tunned, et sa lihtsalt pead selle ja selle<br />
seal ära tegema ning asudki õhinal<br />
tegutsema.<br />
Ent tänavusel, 2008. aasta sügisel on<br />
targem aeg maha võtta ning lihtsalt metsas<br />
jalutamisest rõõmu tunda.
<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong> • 18. september 2008<br />
3<br />
Kõik ootavad külma<br />
arne ader<br />
Suurim lootus on, et talv tuleb külm, aga ilm<br />
pole ainuke, millest raieaja plaanid sõltuvad.<br />
“Ilm, metsaomaniku vajadus, kohe jälle<br />
muutuv metsaseadus, Vene tollid, mis<br />
jaanuarist veelgi tõusevad,” loetles Järvamaa<br />
metsaomanike tugiisik Toomas<br />
Lemming mõjutajaid, millest metsatöö<br />
võib sõltuda. Ta lisas, et igal konkreetsel<br />
juhul on ju olukord erinev.<br />
Näiteks metsaseaduse muudatused<br />
võivad keskkonnateenistustest kuuldu<br />
põhjal mõjutada üldist pilti ka sellega,<br />
et kui keskkonnaministeeriumis<br />
taas seadusemuudatused käsil, esitavad<br />
metsaomanikud enne nende kehtestamist<br />
rohkem metsateatisi. Nii-öelda<br />
igaks juhuks.<br />
Vene tolli mõjud<br />
Toomas Lemming rääkis, et soomlased<br />
ostavad praegu Venemaalt maksimaalselt<br />
puitu sisse, teades, et uued<br />
tollid muudavad Vene puidu liiga kalliks.<br />
Meil on suhteline vaikus, hinnad<br />
all (eriti paberipuu) ja turg kallist ehitusmaterjali<br />
täis.<br />
Uue aasta algusest võib meil tulla elavnemine<br />
– siis peavad Soome tööstused<br />
hakkama mujalt puitu hankima.<br />
Ka Tartumaa metsakonsulent Lembit<br />
Uuk mainis Vene tolle: “Kui need soomlastele<br />
Vene turu kinni panevad, võivad<br />
meil hakata puidu hinnad kerkima. Nii<br />
et kui talve esimeses pooles ehk tõesti<br />
ei tasu metsa minna, siis uuest aastast<br />
võib-olla juba tasub,” ütles Uuk.<br />
tasub plaanida<br />
Raplamaa erametsaomanike tugiisik<br />
Taavi Ehrpais soovitas keskkonnateenistusele<br />
metsateatised esitada. Esitamine<br />
iseenesest ei kohusta veel töid<br />
tegema, aga võimaldab seda kohe, kui<br />
ootamatult peaks külma tulema.<br />
“<strong>Mets</strong>atöödele peaks sügisel ikkagi<br />
mõtlema, mis sellest, et hinnad pole<br />
need, mis aasta tagasi, ja maa on tüma,”<br />
märkis Ehrpais.<br />
Praegune olukord on tema sõnul sobilik<br />
valgustusraiete tegemiseks, mis<br />
kipuvad siis ära ununema, kui aeg on<br />
uuendusraieteks soodne. Samuti tasuks<br />
oma mets selle pilguga üle vaadata, kus<br />
oleks vaja mõne kraavijupiga niiskusrežiimi<br />
reguleerida.<br />
rahakott mõjutab samuti<br />
“Kõik sõltub rahakotist,” ütles tänavune<br />
parim talumetsa majandaja Einar Pärnpuu.<br />
“Kui rahakott kannatab, siis on parem<br />
see hooaeg metsa mitte minna.”<br />
Kui siiski on vajadus midagi teha, soovitas<br />
Pärnpuu kaske ja palki esialgu mitte<br />
torkida, vaid tegelda hooldusraietega.<br />
Sealt tuleb rohkem küttepuitu, millel<br />
on ka praegu turgu.<br />
“Ühesõnaga – mahukamad tööd. Kui<br />
puiduhinnad on maas, on mõttekas teha<br />
korda vähem väärtuslikud puistud ning<br />
keskenduda hooldusraietele,” ütles Pärnpuu.<br />
külma ootus<br />
“Kui ikka maa on nii pehme, et masinatest<br />
jäävad järele suured rööpad ja<br />
puruks sõidetud kuusejuured, siis olgu<br />
metsatöö olemata,” rääkis tänavuse talumetsamajandajate<br />
konkursi Jõgevamaa<br />
parim Valdek Salum.<br />
Eriti lootusrikas ilma suhtes ta ei olnud.<br />
Salumi kodukandi vanemad inimesed<br />
ennustavat, et vihmad ja soe ilm<br />
püsivad veel pikalt.<br />
Valdek Salum ise vaatab, nagu ta rääkis,<br />
praegu ringi selle pilguga, kust oleks<br />
võimalik hankida hakkurit. Mis sobiks<br />
hinna poolest, pole kuuldavasti küllalt<br />
hea, aga silma jäänud sobilik masin<br />
on kallivõitu.<br />
Mees arutles, et tegelikult oleks vaja<br />
ühistut nagu Eesti Vabariigi algusaastakümnetel,<br />
et jõuaks hakkuri koos osta.<br />
Nii oleks masin ka rohkem töös ja tasuks<br />
ära.<br />
Üks on, kellele märg mets vägagi meeldib.<br />
Põhilised soovitused<br />
• Kui lageraiet teha ei saa,<br />
tasub tegelda hooldusraietega.<br />
• <strong>Mets</strong>ateatised võiks<br />
keskkonnateenistusse esitada.<br />
• Vist tasub loota, et kui mitte<br />
varem, siis uue aasta alguses<br />
puidu hinnad kerkivad.<br />
Talumetsamajandajate konkursi Harjumaa<br />
parim Priit Raudla ütles samuti,<br />
et ootab külma. “Kel mets kõrgematel<br />
pinnastel, see saab võib-olla varsti<br />
metsa minna, aga mul on siin põhiliselt<br />
rabamets. Kui nüüd praeguse vee<br />
peale suur külm tuleks ja kogu see veemass<br />
ära jäätuks, oleks muidugi superolukord,”<br />
rääkis ta.<br />
Korralik talv ja korralikud hinnad on<br />
põhilised, mis Priit Raudla sõnul metsaomaniku<br />
elu mõjutavad. Tema siiski<br />
väga murelik ei olnud.<br />
Küttepuud turustab Raudla ise ja palkide<br />
suhtes on sõlmitud pikaajalise partneriga<br />
eelkokkulepped – kui ilm lubab ja suuremat<br />
raiet teha saab, on kindel, et palgid<br />
ka sobiliku hinnaga ära ostetakse.<br />
SM
4 18. september 2008 • <strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />
Suurimad hakkeahjud<br />
on käivitamisel<br />
ANDRUS TAMM<br />
Väo koostootmisjaama kütusega varustav<br />
OÜ Väo Hake ostab kokku küttepuitu ja puiduhaket.<br />
Tallinna servas Väo karjääris on valmimas<br />
uus elektri ja soojuse koostootmisjaam.<br />
Jaam alustab tootmist käesoleva<br />
aasta lõpus. Aastas kavatsetakse<br />
Väo koostootmisjaamas toota kuni<br />
190 GWh taastuvelektrit ja 500 GWh<br />
soojusenergiat.<br />
Turvas ja hake<br />
Jaamas kasutatakse kõige kaasaegsemat<br />
tehnoloogiat. Tõusvad kütusehinnad ja<br />
karmistuvad keskkonnanõuded on kaasa<br />
toonud tehnilisi lahendusi, mida seni on<br />
energiatootmises vähe kasutatud.<br />
Kaasaegsetele keskkonnanõuetele vastav<br />
jaam hakkab kütteks kasutama puiduhaket<br />
ja turvast. Eesti puiduhake ja<br />
puidujäätmed hakkavad leidma täiendavat<br />
kasutust elektri- ja soojatootmises.<br />
Eesti metsatööstusettevõtted saavad<br />
ühes meiega muuta metsakasutust<br />
säästlikumaks ja jäätmevabamaks.<br />
Freesturba osakaal kütusest saab olema<br />
10–15%, ülejäänu moodustab puiduhake.<br />
Aastane puiduhakke vajadus<br />
on kuni 300 000 tihumeetrit.<br />
Jaama kütusevarustuse tagamiseks<br />
on asutatud tütarettevõte Väo Hake<br />
OÜ, kes on jaama ainuvarustaja puiduhakkega.<br />
kokkuosT on alanud<br />
ANDRUS TAMM,<br />
OÜ Väo Hake<br />
juhatuse liige<br />
Tänaseks on jaama territooriumile varutud<br />
juba strateegiline kütusevaru ümarpuiduna<br />
mahuga üle 20 000 tihumeetri,<br />
mis võimaldab vajadusel hakkepuidu<br />
tootmist kohapeal.<br />
Küttepuidu kokkuostu alustati tänavu<br />
jaanuaris, seda jätkatakse praegugi. Nõuded<br />
küttepuidu kvaliteedile on üsna madalad.<br />
Oleme huvitatud ka sellise puidu<br />
kokkuostust, mis ei kõlba traditsiooniliseks<br />
halupuuks, kuid millel on puiduhakkena<br />
energeetiline väärtus olemas.<br />
Kokkuostuhind septembri alguses on<br />
kuni 400 kr/tm, tasumine 7 päeva jooksul<br />
akti vormistamisest. Vastuvõtuaeg<br />
tööpäeviti kell 8–18 (soovitatav on etteteatamine<br />
üks päev ette). Kõige ajakohasema<br />
info kokkuostutingimustest<br />
saab alati otse ettevõttest.<br />
Kuna katlasse antava kütusena saab<br />
kasutada ainult puistematerjali, on meie<br />
põhitähelepanu suunatud puiduhakketarnetele.<br />
Oleme sõlminud koostööpartneritega<br />
lepingud, millega on tagatud<br />
jaama kütusevarustus esimese tegevusaasta<br />
jooksul.<br />
hake olgu puhas<br />
Septembri alguses alustasime puiduhakke<br />
vastuvõttu lepingulistelt partneritelt,<br />
proovikoguseid ostame ka teistelt toot-<br />
Tihumeeter ja<br />
megavatt-tund<br />
• Küttepuidu ühest tihumeetrist<br />
saab, sõltuvalt kasutatavast<br />
hakkurist/purustist, keskmiselt<br />
2,5–3 puistekuupmeetrit haket<br />
(Väo Hakke katsetuste järgi<br />
2,53–2,86 pm³).<br />
• Kvaliteetne puiduhake sisaldab<br />
0,7–0,8 MWh/pm³.<br />
Allikas: Väo Hake OÜ<br />
jatelt. Hakke kvaliteeditingimustes on<br />
tähtsal kohal kütuse puhtus – see ei tohi<br />
sisaldada lisandeid, nagu kivid, plast,<br />
kumm, kemikaalid, lakid, värvid, immutusained,<br />
asfalt, metall jne. Liiva ja<br />
mulla osatähtsus kütuses peab olema<br />
minimaalne. Mineraalsete lisandite sisaldus<br />
määratakse vajadusel kindlaks<br />
tuhasisalduse analüüsiga.<br />
Puiduhakke eest tasume energiasisalduse<br />
alusel. Hakke primaarenergia sisalduse<br />
määramiseks on vaja kütus kaaluda<br />
ja määrata niiskusesisaldus, nende<br />
andmete põhjal saab välja arvutada kütteväärtuse<br />
ja koorma energiasisalduse.<br />
Vajadusel, kui on kahtlusi liigsete lisandite<br />
olemasolus, laseme kütteväärtuse<br />
määrata sõltumatus laboris.<br />
Seega kaalume lao väravas iga meile<br />
saabuva koorma ja võtame kütuseproovid.<br />
Igast koormaproovist üks osa suunatakse<br />
niiskusesisalduse määramiseks,<br />
osa säilitatakse vajadusel teiste analüüside<br />
tarbeks.<br />
Kütuseproovide võtmise ja säilitamise<br />
metoodika osas oleme teinud koostööd<br />
sarnaste jaamadega Soomes ning võtnud<br />
aluseks sealsete pikaajaliste kogemuste<br />
põhjal koostatud juhendmaterjalid.<br />
esialgu proovikoorem<br />
Mittelepingulistele klientidele maksame<br />
proovikoorma eest praegu 200–220 kr/<br />
MWh. Klient peaks hakke kohale toimetama<br />
meie laoplatsile mahalaadimist võimaldava<br />
veokiga. Kaalumise ja proovide<br />
võtmise teeme meie. Kui soovite meile<br />
proovikoormat tuua, on hea sellest teatada<br />
vähemalt üks tööpäev ette.<br />
Kõige ajakohasemat infot saab taas<br />
otse ettevõttest: tel 502 3082 või andrus@elektrijaam.ee<br />
Vt ka www.elektrijaam.ee
<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong> • 18. september 2008<br />
5<br />
Energiapuit vajaks süsteemi<br />
Kuni energiapuidu kasutus liigub<br />
isevoolu, suurt läbimurret loota pole.<br />
ANDRUS TAMM<br />
Kui asjaosalised energiapuidu kasutusest<br />
räägivad, toovad nad näiteks naaberriike,<br />
kus on seda süsteemselt arendatud.<br />
Eestis kipub kõik, mis ettevõtlust puudutab,<br />
jääma vabaturu reguleerida ja<br />
isevoolu arenema.<br />
Naabrid maksavad toetust<br />
Meil on haket tootvad firmad praegu<br />
mures sellepärast, et hakkematerjali on<br />
metsades küll, aga seda ei saa sealt tihtipeale<br />
kätte – metsaomanikel ei pruugi<br />
olla lihtsalt huvi sellega tegelda.<br />
Näiteks Soomes on välja töötatud süsteem,<br />
kus toetuste kaudu tekitatakse<br />
metsaomanikes huvi müüa puitu energiapuiduna.<br />
Koguseid püütakse tagada<br />
sellega, et toetust saab vaid siis, kui<br />
hooldusraiest müüakse energiapuiduks<br />
vähemalt 20 tihumeetrit.<br />
“Soomlased stimuleerivad oma metsaomanikke<br />
energiapuidule keskenduma<br />
juba pikka aega. Ka väikemetsaomanikel<br />
on tänu toetustele võimalik energiapuitu<br />
üles töötada nii, et ise suurde<br />
kahjumisse ei jää,” ütles Ambla metsaühistu<br />
juht Toomas Lemming.<br />
Meil on hakke hinnad tasapisi tõusnud.<br />
Väo jaama avamisega on nõudlus<br />
suures mahus kasvamas ning oleks viimane<br />
aeg ka oma riiklik toetussüsteem<br />
käima panna.<br />
Hakkefirmad otsivad võsa<br />
Kuni seda pole, on määrav hakkefirmade<br />
enda initsiatiiv. “Hakime kõike igal<br />
aastaajal ja iga ilmaga. Puidu niiskus<br />
ei määra hinda,” ütleb firma Teesalu<br />
Auto, kes ostab hakkeks nii ümarpuitu,<br />
võsa, raiejäätmeid, kändusid kui ka<br />
saekaatrijääke, lammutuspuitu ja puitpakendeid.<br />
Võsa hinna määrab see, kui palju on<br />
hulgas tüve, kui ligipääsetavas kohas<br />
Küttepuidu tagavarad Väo kombijaama laoplatsil.<br />
materjal asub jne. Keskmine hind võsa<br />
puhul jääb 80 krooni ligidale kantmeetri<br />
eest.<br />
Praegu on nii, et näiteks Lõuna-Eesti<br />
metsaomanikke Väo kombijaama tööle<br />
hakkamine ei mõjuta. Makstakse ju<br />
hakkematerjali eest ikkagi hinda, millega<br />
sadade kilomeetrite kauguselt seda<br />
müüa ei tasu – transport viib müüja miinusesse.<br />
HiNd sõltub palju vaHemaast<br />
Eesti <strong>Mets</strong>aseltsi president Heiki Hepner<br />
aitas vaadelda Väo Hakke hakkehinda<br />
– 200–220 krooni megavatt-tunni<br />
pealt firma väravas.<br />
Kui taandada see hind tihumeetritele<br />
tagasi, on see keskeltläbi 400–440 krooni<br />
hakkematerjali tihumeetri eest. “Umbes<br />
200 krooni kulub tihumeetri ülestöötamiseks,<br />
lisaks hakkimine ja transport,”<br />
märkis Hepner.<br />
Tema hinnangul tasub niisuguse hinna<br />
eest haket müüa 100 kilomeetri raadiuses<br />
Väo jaamast.<br />
“Kui tuua seda Väosse näiteks Paide<br />
tagant, nii 150 kilomeetri kauguselt,<br />
tuleb võib-olla samuti veel ots otsaga<br />
kokku, aga kaugemalt müüjad hakkaksid<br />
endale juba kahjumit tekitama,” ütles<br />
Heiki Hepner.<br />
Hind iseenesest ei ole tema sõnul<br />
kõige kehvem, kui võrrelda näiteks paberikasega,<br />
mille eest on praegu võimalik<br />
saada umbes 500 krooni tihumeetrist.<br />
Heiki Hepner, kes varem töötas Riigimetsa<br />
Majandamise Keskuse konsultatsiooniosakonnas,<br />
rääkis, et ta lausa<br />
imestab, miks Eesti suurimad puiduostjad<br />
(näiteks Väo koostootmisjaam, Kunda<br />
haavapuitmassitehas jt) ei ole koostöös<br />
hakanud üles ehitama raudteel põhinevat<br />
veosüsteemi.<br />
“Raudteed on praegu alakoormatud<br />
ning võimalus raudteevedu kasutada<br />
oleks täiesti olemas. Autovedu piiravad<br />
tonnaažipiirangud, mis sunnivad<br />
autosid pooltühjalt puitu vedama. Ka<br />
seda arvestades oleks raudteevedu palju<br />
mõttekam,” ütles Hepner.<br />
Koostöö ja hea tahtmise korral oleks<br />
tema sõnul võimalik näiteks kas või Valga<br />
jaama ehitada terminal, kus haket<br />
kokku osta.<br />
***<br />
Hakkemehed ütlevad, et praeguses käivitusfaasis<br />
Väo koostootmisjaam veel<br />
võsa hinda ei liiguta. Üks asi on see, et<br />
Väo platsidel on kütusevarusid ka ees,<br />
koostöö lepingupartneritega on nii-öelda<br />
kohanemisjärgus.<br />
Küll võib midagi muutuma hakata<br />
järgmisel aastal, kui jaam juba täielikult<br />
töös, vajades pidevalt kütust.<br />
SM
6 18. september 2008 • <strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />
Soe talv tekitab metsas stressi<br />
Ebaharilikes ilmastikuoludes nõrgestatud puutaimed on ka haigustele vastuvõtlikumad.<br />
Viimaste aastate pikad soojad sügised<br />
ja lühikesed talved on sundinud metsapuud<br />
uude elurütmi. Lisaks põhjustavad<br />
taimedel stressi ka pikkade põuaperioodide<br />
vaheldumine sademeterohkema<br />
ajaga.<br />
Heades toitumistingimustes kuusel<br />
avaldub stress näiteks kahe kuni kolme<br />
teiskasvuna, millest viimane ei pruugi<br />
jõuda puituda.<br />
lausa segadus<br />
EDA TETLOV,<br />
metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse<br />
juhtivspetsialist<br />
Kui kasvuperiood on tavalisest pikem,<br />
saabub puutaimedele sõnum puhkama<br />
jääda varem, sest kasvuperioodiks vajalik<br />
temperatuuride summa saadakse<br />
varakult täis.<br />
Samas pole soojal novembrikuul haruldane,<br />
et kasetaimedel kipuvad pungad<br />
pakatama ja jääb mulje, justkui oleks<br />
taimedele saabunud kevad.<br />
Segaduses taimed kulutavad energiat<br />
elutegevusele, kuigi peaksid puhkama.<br />
Kevadeks on nad kurnatud ning<br />
seetõttu hea saak seenhaigustele ja külmakahjustustele.<br />
Lumeta talvedel on ka oht, et taimejuured<br />
külmuvad. Kuna nõrgestatud taime<br />
vallutavad seenhaigused, jääb juurte<br />
külmumine tavaliselt tagaplaanile. Hoopis<br />
ilma lumeta või vähese lumega talve<br />
järel soojeneb maa aeglaselt ning sellistes<br />
tingimustes on juurestiku ja võrsete<br />
kasv niikuinii aeglasem.<br />
Kulurohi meeldib seentele<br />
Talvitumishaigusi põhjustavad seened<br />
arenevad kiiresti niiskes ja jahedas keskkonnas.<br />
Kevadel raielangile või põllule<br />
istutatud puutaimed tuleks seetõttu va-<br />
bastada hilissuvel või varasügisel kuluheinast,<br />
mis on seenhaiguste hea kasvulava.<br />
Taimele langenud hein loob eriti<br />
soodsad tingimused sinna jõudnud haigusetekitajate<br />
arenguks.<br />
Kui taime ümbrus kitkuda heinast<br />
puhtaks, pääseb õhk liikuma ja haigusetekitajad<br />
ei saa end mugavalt sisse<br />
seada.<br />
Üldiselt on haigustele vastuvõtlikumad<br />
äärmuslikes keskkonnatingimustes<br />
kasvavad puutaimed. Taimes võivad<br />
põhjustada stressi nii veepuudus kui liigvesi,<br />
nii madalad kui kõrged keskkonnatemperatuurid<br />
ja toitainepuudus.<br />
Kasetaimed tuleks vabastada heinast<br />
varem – juuli lõpuks peaks tüvede ümbrus<br />
olema heinast vaba. Asi on selles, et<br />
kasetaimedele on tõsiseks ohuks tirdid,<br />
kes augustikuus munevad nende tüvedele<br />
oma munad. Kahjustatud koorest võib<br />
kehvades keskkonnatingimustes alguse<br />
saada nakatumine võrsepõletikku.<br />
Kliima toob uudiseid<br />
Mida märgatavamaks muutub kliima<br />
soojenemine, seda tõenäolisem on selliste<br />
uute haigusetekitajate ilmnemine,<br />
millest varem pole üldse teateid olnud.<br />
Eesti mände ohustav punavöötaud, mis<br />
kõigepealt ilmneb okkakahjustusena,<br />
tundub olevat üks neist.<br />
kaarEl arustE<br />
Puu hukkumise algpõhjus on külmaseen.<br />
Juurepessu kahjustust sellel<br />
puul ei esinenud.<br />
Esialgu haigusetekitaja vaid kahjustab<br />
puud, kuid ei hukuta. Mitme erineva kahjustuse<br />
koosmõju tulemusena võivad nõrgemad<br />
puud aga lõpuks ka hukkuda.<br />
Seetõttu oleks mõistlik istutamiseks<br />
vajalikud taimed hankida istutuskohale<br />
lähimast puukoolist ning soovitatavalt<br />
võiksid need olla sama piirkonna<br />
päritoluga. Aktiivne taimekaubandus<br />
pikkade vahemaade tagant suurendab<br />
tugevasti haigusriske.<br />
Taimla ja metsakultuuri põhilisi talvitushaigusi<br />
• Lumepudetõbi. Hall võrgutaoline seeneniidistik on märgatav noortel männitaimedel<br />
kohe pärast lume sulamist. Okkad kolletuvad, muutuvad halliks<br />
ja kuivavad, kuid ei lange maha. Okastele ilmuvad 1 mm läbimõõduga<br />
kahvatukollased lehtereoslad. Seen areneb edasi talvel lume all.<br />
• Okaspuu-nõgihallitus. Erinevalt lumepudetõvest, mille mütseel on lume<br />
sulamise järel otsekohe kaduv, moodustab okaspuu-nõgihallitus tumeda,<br />
määrdunud must-pruuni, suvi läbi nähtava mütseeli. Võib kahjustada nii<br />
mändi kui ka kuuske.<br />
• Võrsevähk. Männitaimede okkad kolletuvad ja hiljem pruunistuvad. Okkad<br />
jäävad taime külge, meenutades poolavatud vihmavarju.<br />
Allikas: metsakaitse- ja metsauuenduskeskus
<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong> • 18. september 2008<br />
7<br />
Noor mets maitseb paljudele<br />
Sügisel metsakultuuri hooldades tasub meeles pidada, et talvel võib samast alast saada ulukite toidulaud.<br />
KALEVI KVELL,<br />
metsaomanik<br />
Mais, enne kui taimestik ja põõsad vohama<br />
hakkavad, on sobiv aeg varasematel<br />
aastatel rajatud metsakultuurid võsasaega<br />
puhastada, sest istutatud taimed on<br />
hästi nähtaval ja nende ümbert on hea<br />
üleliigset taimestikku eemaldada.<br />
Suveks kasvab rohu- ja võsamass puutaimedel<br />
uuesti üle pea. Siis saab puukesi<br />
lahti raiuda vaid käsitsi – kiini või<br />
muu vahendi abil. Suure osa tööst moodustab<br />
ses kõrges rohelises taimemassis<br />
justkui ujudes puutaimede otsimine. Kui<br />
jätad suvise hoolduse tegemata, lämbuvad<br />
paljud noorukesed taimed paratamatult<br />
pimedusse ja nende istutamine<br />
on olnud asjatu vaev.<br />
Sügiseks võivad puukesed olla taas<br />
võssa ummistunud, kuid nüüd on see<br />
kasuks, sest nii ei leia näljane metskitsede<br />
armee neid talvel nii kergesti üles<br />
ja ulukikahjustused on väiksemad.<br />
Kask on kuusest palju valgusnõudlikum<br />
ja vajab pisikesena lahtiraiumist.<br />
Põõsarindest väljakasvanud kaski<br />
ei peaks aga enam üldse hooldama,<br />
sest hooldamatuna on nad ühed paljudest<br />
kõrtest ega torka metsloomadele<br />
silma.<br />
Kõige vääram tegu oleks väikese pindalaga<br />
kuuse-kase segakultuuris sügisel<br />
puukesed võsast ja rohust täiesti puhtaks<br />
raiuda. Siis võib kindel olla, et kevadeks<br />
ei pääse seal kitsede eest ükski<br />
kuusk ega kask.<br />
Sügis, muide, on hea kuuskede istutamise<br />
aeg (taimed tuleb eriti kõvasti kinni<br />
suruda, et külm neid kevadeks mullast<br />
välja ei kergitaks). Istuta septembris<br />
või novembris, ikka lähevad nad hästi<br />
kasvama. Ka on sügisel istutusmaterjal<br />
kättesaadavam ja hinnad paremini kaubeldavad.<br />
Kuid karta tuleb jällegi mets-<br />
Hea on see, mis haiseb<br />
Peale küttimise, mida metsaomanikud peavad enamasti tõhusaimaks ulukikahjustuste<br />
vähendamise viisiks metsakultuurides ja noores metsas, on<br />
kasutusel hulk ulukite peletamise vahendeid ja mooduseid.<br />
Tuntuimad poest ostetavad vahendid on vedelik Plantskydd ja pastataoline<br />
Cervacol. Plantskyddi vesilahust pritsitakse noorte puude latvadele hilissügiseti<br />
kuiva ilmaga. On metsaomanikke, kes talvel pritsimist kordavad.<br />
Cervacoliga möksitakse ükshaaval kokku puukeste ladvad.<br />
Osta on võimalik põdra peletamise linti, mida soovitatakse kriitilistes<br />
metsaosades kasutada talve teisel poolel, kui kahjustuste oht metsale on<br />
kõige suurem.<br />
Üks kalleimaid mooduseid ulukeid metsakultuurist eemal hoida on<br />
ajutine ulukiaed – võrkaed nii kauaks, kuni puud kasvavad kõige kahjustuseohtlikumast<br />
east välja.<br />
Peale selle on ulukite peletamiseks kasutatud kõikvõimalikke haisutajaid.<br />
Näiteks seebitükid, mis riputatakse ümber kaitstava ala, koerakarvad või<br />
lambavill, mis pannakse tutsudena kaitstavate noorte puude latva.<br />
Puuokste külge on riputatud vanu CD-plaate, mis peletavad oma veiklemisega<br />
valguse käes.<br />
Vähem on räägitud ulukite metsakultuuridest eemale meelitamise jahinduslikest<br />
võtetest (näiteks talvised söötmispaigad, langetatud haavad<br />
kultuurist sobilikus kauguses, söödapõllud). Neid võtteid tasub kasutada<br />
koostöös kohalike jahimeestega.<br />
kitsi – sügisel kasvama pandud taimed<br />
on neile talvel hõlpsasti leitav ja teretulnud<br />
toidulaud.<br />
<strong>Mets</strong>akultuuride rüüstaja.<br />
VIIO AITSAM<br />
SM<br />
Varem kahjustasid kitsed metsakultuure<br />
juhuslikult, viimastel aastatel on nad<br />
aga külmal ajal noorte puude söömisele<br />
lausa spetsialiseerunud. Mõne liigi puhul<br />
võivad ulukid puude kallale asuda siiski,<br />
kui nood juba kõvasti üle pea kasvanud.<br />
Nad tõmbavad kolme-nelja meetri kõrguse<br />
kase, tamme, lehise või ebatsuuga koore<br />
tsirrdi! maha ja söövad ära, puu hukkub.<br />
Mine võta kinni, kas seda teeb kits<br />
või põder. Noored haavad näiteks murtakse<br />
sageli peaaegu viimseni pooleks.<br />
Külvasin kord omaenda metsast varutud<br />
seemnetest männikultuuri. Männid<br />
kasvasid, ime küll, kenasti tervelt neli<br />
aastat, ilma et neid oleksid rüüstanud<br />
loomad. Tänavu kevadel aga avastasin,<br />
et metssead olid möödunud soojal talvel<br />
suure osa sellest metsakultuurist üles<br />
kündnud ning enamik männitaimekestest<br />
oli jäägitult kadunud. Ei tüügastki<br />
järel. Ju sead sõid need ära! Teistest liikidest<br />
noori puid ei puututud.
8<br />
18. september 2008 •<br />
<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />
<strong>Mets</strong>a ei vea masin, vaid tee<br />
Korralikud kokkuveoteed on eriti päevakorral pehme talvega tehtavate raiete puhul.<br />
VAHUR<br />
KURVITS,<br />
maaülikooli metsandus-<br />
ja maaehitusinstituudi<br />
lektor<br />
Võib-olla tuleb tänavune talv külmem<br />
kui eelmine. Ette seda ei tea. Nii või<br />
teisiti tasub meeles pidada, et talvisel<br />
metsatööl on kõige tähtsam korralik<br />
kokkuveotee.<br />
Raiet on võimalik teha, olgu tegija<br />
saemees või harvester, ka pehmema ilmaga.<br />
Raiemasin metsa üles töötades<br />
väga palju pinnast ei lõhu, kuna sõidab<br />
enamasti värskelt rajatud oksavallil ning<br />
pole korduvaid edasi-tagasisõite.<br />
Suuremad probleemid tekivad kokkuveol,<br />
kuna kokkuveotraktor kasutab<br />
sama rada korduvalt. Kindlasti tuleks oksad<br />
ja ladvad jaotada kokkuveoteele ühtlaselt,<br />
suuremad kuhilad hajutada.<br />
AlA ülevAAtus on tähtis<br />
Enne kokkuvedu on mõistlik lank läbi<br />
sõita ning vaadata, mismoodi vedu käima<br />
hakkab. Kui kokkuveoteed kulgevad<br />
enam-vähem sirgelt ja paralleelselt, ei<br />
tohiks seal eriolukordi ette tulla. Laoplatsi-poolsetes<br />
osades tasuks aga teed<br />
tugevdada oksi juurde tuues.<br />
Lõhkumise suhtes eriti õrnad kohad<br />
on just teelõigud, kus sõidetakse täiskoormatega<br />
ning kus masin peab pöörama-manööverdama.<br />
Kui täiendavate<br />
okste vajadus tekib töö ajal ja on oht<br />
rööbaste tekkeks, võib juhtuda, et oksi<br />
pole ka langi kaugemast servast enam<br />
võtta, kuna sealgi on need juba purustatud<br />
ning pinnasesse sõtkutud.<br />
Langi läbisõitmine mõni päev enne<br />
kokkuveo algust on kasulik näiteks siis,<br />
kui on sadanud lund. Kohevasse lumme<br />
tallatud masinajälg talletab külma<br />
ja saab nii tugevam. Aga ühest retsepti<br />
siin ei ole. Kui raiet on tehtud sulailmaga,<br />
kuid kokkuveo ajaks tuleb külma,<br />
võib oksavalli all sula kesta. Vall<br />
ise sõltub aga ka raiealast – kuuseoksapadi<br />
kannab masinat palju paremini kui<br />
lehtpuu- või männioksad.<br />
igAl omA heAd jA veAd<br />
Palju on vaieldud selle üle, kas pinnasele<br />
on kasulikum suur või väike harvester.<br />
On öeldud, et väike tallab vähem.<br />
Mina ei julgeks ühte teisele üheselt<br />
eelistada.<br />
Väikese harvesteri kaal on väiksem,<br />
aga tal on reeglina neli ratast. Universaalsetel<br />
suurematel harvesteridel on<br />
kuus ratast, neist neli kahe tandemina<br />
haakemooduli all. Nendele on võimalik<br />
lindid peale panna, nii et raskus<br />
jaotub suuremale pinnale. See võimaldab<br />
pinnase tallamist suurel määral vähendada.<br />
Masina üksikratastele on mõistlik peale<br />
panna ketid, sest ka see aitab vähendada<br />
nühamust (libisemist) ja masina<br />
sissejäämise võimalust.<br />
Forvarderid ehk puidu kokkuveotraktorid<br />
on 6–8rattalised. 6rattalise haakemooduli<br />
rattad on paarikaupa tandemis,<br />
neile saab lindi peale panna ning<br />
see säästab pinnast üsna palju. On olemas<br />
ka spetsiaalsed nn soolindid, millel<br />
on kidasid rohkem ja haakumine parem.<br />
Muidugi ei ole needki imevahendid<br />
– kui ikka pinnas täiskoormatele vastu<br />
ei pea, tuleb vähem koormasse panna<br />
ning sõita rohkem kordi.<br />
Korduv ülesõit lõhub rohKem<br />
Mida rohkem sõitusid, seda suurem<br />
on oht pinnasele, sest oksavalli asetatud<br />
oksad sõtkutakse maasse ja purustatakse.<br />
Meie metsades kasutatakse puidu kokkuveol<br />
palju ka haagisega põllumajandustraktoreid.<br />
Haagis olgu siis vedavate<br />
ratastega ning mida suurema raadiusega<br />
need on, seda parem. Kui väikeste<br />
madalate ratastega pehmemal pinnasel<br />
sõita, on ratastel pidevalt nagu<br />
pinnasevall ees ja masin vajub kergemini<br />
sisse.<br />
Kasutatakse ka varianti, kus põllumajandustraktoril<br />
on vints ja koormaplaat,<br />
kokku veetakse pikad laasitud tüved. Kui<br />
sellist masinat kasutatakse ainult vintsimiseks,<br />
tekib põhiline kahjustus tüvede<br />
lohisemisest mööda maapinda. Kui vintsimise<br />
järel sõidetakse tüvekimbuga lattu,<br />
osutub oluliseks veel tallamisfaktor.<br />
Lisaks määrdub puit tugevasti.<br />
Küllalt levinud on haaratsitega traktorid,<br />
mis võtavad korraga kaasa kakskolm<br />
palki või kimbu lühisortimenti.<br />
Sellise masinaga töötamine nõuab suurt<br />
manööverdamist ning lõhub omajagu<br />
pinnast. Lisaks läbi pori veetud materjali<br />
väljanägemine – kes sooviks seda<br />
hiljem töödelda.<br />
***<br />
On hea, kui raielangil suudetakse töötada<br />
pinnast kahjustamata. Enamasti see<br />
täielikult ei õnnestu. Seetõttu ongi tähtis,<br />
et kahjustust tekiks võimalikult vähe,<br />
eriti harvendusraie-metsades.<br />
Samas, kui lageraiel on masina käiguosa<br />
natuke mineraliseerimisele kaasa aidanud,<br />
on metsa uuenemiseks täiendav<br />
positiivne efekt olemas. Sügavad rööpad<br />
on loomulikult lubamatud.
<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong> • 18. september 2008<br />
9<br />
<strong>Mets</strong>anduslikke mõisteid<br />
Hake ehk hakkpuit – puidulistest<br />
kütustest toodetav hakitud või purustatud<br />
puit.<br />
<strong>Mets</strong>ahake – raiejäätmed, juured<br />
ja kännud.<br />
Megavatt-tund (MWh) – energiaühik<br />
elektri või soojusenergia mõõtmiseks,<br />
kasutatakse ka primaarenergia arvestamiseks.<br />
Mütseel – seeneniidistik.<br />
Nühamus – libisemine, tähistab masina<br />
veojõu elementide (rehv, roomik jt)<br />
mootorist tulenevat kiiruse erinevust<br />
masina tegelikust liikumiskiirusest; sõltub<br />
ka pinnase iseloomust, rehvide-roomikute<br />
mustrist jne.<br />
Puistekuupmeeter (pm³) – hakkpuidu,<br />
saepuru, raidme, raidmehakke<br />
ühik.<br />
Raidmehake – raiejäätmetest valmistatud<br />
hakkpuit.<br />
Repellent – spetsiaalne vahend ulukite<br />
tõrjumiseks, müüakse nii vedelikuna,<br />
pulbrina kui pastana. Seoses ulukikahjustuste<br />
laienemisega metsas ja ka<br />
põllul on praegu Eesti turule jõudmas<br />
järjest uusi repellente.<br />
Roomiku kida – roomiku lisand,<br />
eesmärk parandada masina efektiivset<br />
veojõudu.<br />
Talvitumishaigused – taimehaiguste<br />
rühm, mille kahjustuse kujunemisel<br />
on otsustav tähtsus talvel. Tüüpilisteks<br />
nimetatakse talvitumishaigusi,<br />
mille tekitajad levivad nii eoste kui<br />
ka nn ekstramatrikaalse (sügisel eosest<br />
seen-nakkuse saanud okkast kasvab talvel<br />
seeneniidistik välja) mütseeli abil.<br />
Ebatüüpilisteks nimetatakse talvitumishaigusi,<br />
mis ei ole võimelised moodustama<br />
ekstramatrikaalset mütseeli, kuid<br />
mis kasutavad levimiseks ja peremeestaimede<br />
nakatamiseks ära nende puhkeperioodi,<br />
mil taimede kaitsereaktsioonid<br />
nakatumise vastu on maha surutud.<br />
Ebatüüpilised talvitumishaigused on<br />
vihmavarjutõbi e okaspuu-võrsevähk<br />
ja kase-võrselaiksus (Godronia multspora).<br />
Teiskasv – nähtus, kus puu kasvatab<br />
ühe vegetatsiooniperioodi jooksul<br />
kaks või isegi kolm üksteisele järgnevat<br />
võrset.<br />
Tüvestehake ehk kogupuuhake<br />
– laasimata peentüvedest toodetud<br />
hakkpuit.<br />
Maksuamet ootab teatisi<br />
Alates 2007. aastast on kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kes on ostnud<br />
või müünud metsamaterjali või kasvavat metsa, kohustus esitada kvartaalselt<br />
ostu-müügiteatised järgneva kvartali esimese kuu 10. kuupäevaks.<br />
Kuna suur osa metsatehingute sooritajaid on jätnud metsa ostu-müügitehingutest<br />
õigel ajal teatamata, tuletab maksu- ja tolliamet meelde, et teatiste<br />
esitamine on kohustuslik. Teatise esitamata jätmine ei vabasta tulumaksu<br />
tasumisest. Kui mõnel varasemal perioodil on jäänud teatis esitamata, siis<br />
tuleb seda teha tagantjärele.<br />
2008. aasta III kvartali kohta peab metsa ostu-müügi andmed esitama<br />
10. oktoobriks.<br />
Lisainfot metsatehingute maksustamise kohta on võimalik saada MTA<br />
infotelefonilt 880 0811 või e-posti aadressil fyysisik@emta.ee.<br />
SM<br />
• Järjest enam leiavad kasutust roomikutega<br />
raie- ja kokkuveotraktorid.<br />
On levinud arusaam, et roomik tallab<br />
vähem kui ratas. Nii see on, aga<br />
enamasti on tänapäeva masinate roomikud<br />
ühtlased sujuvad. Selline liigub<br />
sujuvalt ka pehmemal pinnasel, ent<br />
teinekord, kui hakkab sisse vajuma,<br />
lähebki käest ära.<br />
• Kindel on, et laiem rehv on pinnasele<br />
parem. Enamasti on spetsiaalsetel metsamasinatel<br />
rehvid laiusega 600–800<br />
mm. Mida laiem on rehv, seda väiksem<br />
on tallamine. Samas tähendab see<br />
kõrvu olevate rataste kohta kokku<br />
juba 1,6 m laiust tallamisrada, kust<br />
masin teerullina üle sõidab.<br />
Allikas: Vahur Kurvits
10 18. september 2008 • <strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />
<strong>Mets</strong>ameetme<br />
keerulisemad nüansid<br />
Kuigi ELi metsatoetuste tingimused on kirjas põllumajandusministri määrustes, on<br />
neis nüansse, mis meetme õppepäevadel on tekitanud palju küsimusi.<br />
ÜLLE LÄLL,<br />
MTÜ<br />
Minu <strong>Mets</strong> juhataja<br />
29. septembrist* algab toetuste taotlemine<br />
Eesti maaelu arengukava 2007–2013<br />
metsameetme kahest alammeetmest.<br />
Üks neist (1.5.1) toetab metsa majandusliku<br />
väärtuse parandamist: hooldusraiet<br />
kuni 30aastases puistus, kasvavate<br />
puude laasimist, metsa uuendamist liigilise<br />
koosseisu parandamiseks (ei toetata<br />
lageraielankide uuendamist), ulukikahjustuste<br />
ja taimehaiguste ennetamist<br />
ning metsatarvikute ja metsatehnika<br />
soetamist.<br />
Need toetused on mõeldud kõigile<br />
metsaomanikele, kelle omandis on rohkem<br />
kui 2 ha metsamaad, millele on<br />
koostatud ka metsamajanduskava (ei<br />
nõuta tarvikute ja tehnika soetusel ning<br />
ulukikahjustuste ennetusel).<br />
Teine alammeede (1.5.3) toetab kahjustatud<br />
metsa taastamist ja tulekahju<br />
ennetamist. Nende toetuste puhul metsamajanduskava<br />
olemasolu ei nõuta.<br />
enne taotlemist<br />
<strong>Mets</strong>amaa peab olema toetuse taotleja<br />
omandis. See tähendab, et maa kuulub<br />
talle kinnistusraamatu alusel. Renditud<br />
maa korral toetust küsida ei saa.<br />
Taotlejal ei tohi olla taotlemise hetkel<br />
maksuvõlgnevust või peab see olema<br />
ajatatud. Võlgnevuseks loetakse ka<br />
intresse, tähtajaliselt tagasi maksmata<br />
toetusi ja ajatatud maksuvõla mittetähtaegset<br />
tasumist.<br />
Kui metsaomanik on ostnud või müünud<br />
metsamaterjali või kasvavat metsa,<br />
Õppijad metsaomanikud.<br />
aga ei ole, nagu nõutud, tehingu toimumise<br />
kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks<br />
esitanud maksu- ja tolliameti piirkondlikule<br />
büroole vastavat teatist, võib ta end<br />
samuti leida võlglaste nimekirjast.<br />
Tähtis on seetõttu maksuametist üle<br />
kontrollida, kas võlgnevusi ei ole.<br />
Kõik toetused on kuludokumendipõhised.<br />
Kuludokumendiks loetakse arvet,<br />
arve-saatelehte ning ostu-müügilepingut<br />
ja vabatahtliku tasustamata töö puhul<br />
vormikohast päevikut.<br />
Vabatahtlikule tööle saab toetust küsida<br />
ulukikahjustuste ja taimehaiguste ennetamiseks,<br />
kuid vaid siis, kui <strong>Erametsakeskus</strong>t<br />
on neli tööpäeva enne töö tegemist sellest<br />
teavitatud kas telefoni teel või e-kirjaga.<br />
Hooldusraie ja uuendus<br />
Hooldusraie ja metsa uuendamise kohta<br />
peab olema kehtiv metsateatis. Hooldusraie<br />
võib olla kas valgustusraie (puistu<br />
keskmine läbimõõt kuni 8 cm) või harvendusraie<br />
(läbimõõt üle 8 cm).<br />
Hooldusraieks saab toetust küsida<br />
maksimaalselt 45 ha ulatuses kalendriaastal,<br />
esimeses voorus kuni 90 ha taotleja<br />
kohta.<br />
Kui olete samale metsaeraldisele saanud<br />
varem toetust (meetmega 3.7), peab<br />
uue toetuse taotlemise ajaks olema viimasest<br />
väljamaksest möödunud vähemalt<br />
aasta.<br />
Antud alammeetme metsauuenduseks<br />
tuleb väheväärtuslikku lehtpuupuistusse<br />
raiuda 1,5–3 m laiused koridorid,<br />
mille omavaheline kaugus peab<br />
olema vähemalt 3 m.<br />
Taimi tuleb istutada vähemalt 2000<br />
koridori hektari kohta. Taimed peavad<br />
olema ostetud tunnustatud taimekasvatajalt,<br />
kellelt peate saama kaasa ka taimekasvataja<br />
tegevusloa ärakirja ning<br />
taimede kvaliteeti ja päritolu tõendava<br />
tunnistuse ärakirja.<br />
Kui taotlejal endal on taimekasvataja<br />
tegevusluba, ei ole tema oma taimede<br />
istutamine abikõlbulik, kuna ei teki<br />
kuludokumenti.
<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong> • 18. september 2008<br />
11<br />
Laasimine<br />
Laasitavate puude arv peab olema vähemalt<br />
300 tk/ha ja laasitud osa pikkus<br />
vähemalt 3 m. Laasitud puud peavad<br />
olema märgistatud nii, et see oleks<br />
nähtav vähemalt aasta jooksul pärast<br />
toetuse saamist.<br />
Toetuse andmine ei sõltu puude vanusest<br />
ega peapuuliigist. (Siinkohal rõhutan,<br />
et liigne võra vähendamine pidurdab<br />
puu juurdekasvu!)<br />
Hinnapakkumised<br />
Hinnapakkumised tuleb võtta metsatehnika<br />
ja -tarvikute soetamiseks, ulukikahjustuste<br />
ja taimehaiguste ennetamiseks.<br />
Kui ostate mitu asja ühest kohast, võivad<br />
need kajastuda küll ühel pakkumisel,<br />
kuid kõigi kohta peab eraldi olema<br />
välja toodud maksumus käibemaksuta,<br />
käibemaks ja maksumus kokku.<br />
Hinnapakkumisi on vaja üks, kui objekti<br />
käibemaksuta maksumus (sõltumata<br />
taotleja käibemaksukohuslusest)<br />
ei ületa 156 466 kr, üle selle on vaja kolme<br />
pakkumist. Tähtis on, et pakkumiste<br />
aluseks olevad tehnilised tingimused<br />
oleksid võrreldavad.<br />
Hinnapakkumiseks loetakse ka müüja<br />
Interneti-leheküljelt väljatrükitud või<br />
meili teel saadud pakkumist. See ei pea<br />
olema eestikeelne ega Eesti kroonides.<br />
Kui aga soovitakse kasutada kapitalirenti,<br />
peab rendi maksegraafik olema<br />
Eesti kroonides. Kapitalirendi lepingu<br />
ja maksegraafiku alusel teeb PRIA väljamakseid<br />
liisingufirmale kontrolliperioodi<br />
lõpuni ehk mitte kauem kui viis<br />
aastat (investeeringudokumentide esitamisest).<br />
Suuremahuliste investeeringute korral<br />
on soovitatav saata pakkumiskutsed,<br />
mille alusel väljastatud hinnapakkumisel<br />
oleks kirjas ka pakkumise kehtivusaeg.<br />
Soetatav kaup peab olema uus. Ka<br />
enne esimest taotlusvooru soetatud asjade<br />
kohta peavad olema hinnapakkumised,<br />
mille saamise kuupäev ei tohi<br />
olla hilisem arve kuupäevast.<br />
abikõLbuLikud kuLud<br />
Abikõlbulikud on kulud alates 1. jaanuarist<br />
2007. Vabatahtlik tasustamata<br />
(ja teavitatud) töö on abikõlbulik pärast<br />
taotluse esitamist, kuna enne nüüdset<br />
esimest taotlusvooru polegi olnud teatamise<br />
võimalust.<br />
Abikõlbulikud ei ole üle 1000kroonised<br />
sularahamaksed. Kaardi- või mobiilimakse<br />
on küll abikõlbulik, kui panga<br />
väljavõttelt või maksekorralduselt on<br />
üheselt väljaloetav, mille eest ja mille<br />
alusel on makse tehtud.<br />
TrakTori osT<br />
Traktori ostmisel on toetus 50%, maksimaalne<br />
suurus taotleja kohta 500 000 kr<br />
kalendriaastas. See tähendab, et sama<br />
piirmäär kehtib ka siis, kui ostate mitu<br />
masinat korraga.<br />
Hooldusraiemasina ostmisel on piirmääraks<br />
miljon krooni taotleja kohta kalendriaastas.<br />
Raiemasina kriteeriumid ei<br />
ole määratud, kuid meetme raames soetatud<br />
metsatehnikat ja -tarvikuid võib<br />
kasutada ainult metsa väärtuse parandamiseks<br />
kuni viie aasta jooksul alates<br />
toetuse viimase osa väljamaksmisest.<br />
See tähendab, et seda metsatehnikat<br />
ei tohi kasutada lõppraiete tegemisel.<br />
meTsaTuLekaHju<br />
enneTamine<br />
Kõigi lisaküsimustega<br />
tasub pöörduda<br />
erametsaomanike tugiisikute,<br />
metsakonsulentide<br />
või <strong>Erametsakeskus</strong>e<br />
töötajate<br />
poole (tel 683 6059).<br />
Toetuste taotlemise<br />
täpse korra leiab<br />
erametsaportaalist<br />
www.eramets.ee.<br />
<strong>Mets</strong>atulekahju ennetamist<br />
toetades nõutakse<br />
hinnapakkumise<br />
olemasolu. Samuti<br />
peab olema tulekahju<br />
ennetamise projekt,<br />
mis kooskõlastatud kohaliku<br />
päästeametiga.<br />
Tuletõkestusriba<br />
või -vööndi rajamisele<br />
peab lisaks andma kooskõlastuse keskkonnateenistus.<br />
Toetust saab küsida tuleohumärkide<br />
ja plakatite soetamiseks-paigaldamiseks<br />
ja tuletõrje veevõtukoha juurdepääsutee<br />
tähistamiseks.<br />
Abikõlbulik on juurdepääsutee (kui<br />
on eratee), parkimiskoha ja veevõtukoha<br />
korrashoid, aga nende rajamiseks<br />
selle meetme raames toetust ei<br />
saa. (Saab meetmega 1.8, mis toetab<br />
põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri<br />
rajamist.)<br />
Suitsetamis- ja lõkkekohad peavad<br />
asuma metsamaal, mille suurus ühe rajatava<br />
koha kohta on vähemalt 5 ha.<br />
<strong>Mets</strong>atulekahju ennetamiseks ei saa<br />
toetust Viljandi, Järva, Rapla, Jõgeva,<br />
Saare ja Hiiu maakonna metsaomanikud,<br />
kuna need maakonnad asuvad väikese<br />
tuleohuga piirkonnas.<br />
kaHjusTaTud meTsa TaasTamine<br />
Seda toetust saab taotleda, kui taastatava<br />
ala kohta on koostatud metsakaitse<br />
ekspertiis ning peamiseks kahjustajaks<br />
on tuul või tuli. Kui peamine kahjustaja<br />
on näiteks ürask või üleujutus<br />
(tuul või tuli on kõrvaltegurid), siis ei<br />
ole ala abikõlbulik.<br />
Kahjustatud ala suurus peab olema vähemalt<br />
0,5 ha. Abikõlbulikud on metsakultuuri<br />
rajamine ja hooldamine. Hooldada<br />
võib ka kahjustatud alale varasema<br />
meetme 3.7 raames pärast 1. jaanuari<br />
2007 rajatud metsakultuuri, mille<br />
pindala on vähemalt 0,5 ha.<br />
kuLudekLaraTsioon<br />
Investeering tuleb teha kahe aasta jooksul<br />
alates taotluse rahuldamise otsuse<br />
päevast kuni neljas osas.<br />
Tähtis on, et jälgiksite<br />
deklaratsiooni lahtreid<br />
täites, mitmenda deklaratsiooni<br />
esitate, mis on<br />
investeeringu summa ja<br />
kas investeering on tehtud<br />
osaliselt või lõplikult.<br />
Kui teete investeeringu<br />
ühes osas ja kogu mahus,<br />
on deklaratsiooni täitmine<br />
lihtsam. Kui aga teete<br />
seda mitmes osas, jälgige,<br />
et deklaratsiooni järjekorranumbrid<br />
ja investeeringu summa<br />
oleksid õiged.<br />
Kuni viimase deklaratsiooni esitamiseni<br />
tuleb teha rist lahtrisse “osaliselt”.<br />
Kui juhtub, et ei ole võimalik viimast<br />
investeeringut teha, tuleb <strong>Erametsakeskus</strong>t<br />
kirjalikult teavitada ning saada<br />
selleks nõusolek. Siis tuleb esitada<br />
ikkagi ka viimane deklaratsioon, kus<br />
investeeringusumma on 0 ja rist kastis<br />
“lõplik”.<br />
Kuludeklaratsiooniga koos tuleb esitada<br />
ka investeeringut tõendavad dokumendid.<br />
* <strong>Erametsakeskus</strong> võtab metsatoetuste<br />
taotlusi vastu 24. oktoobrini.
12 18. september 2008 • <strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />
<strong>Mets</strong>aseadus muutub<br />
Erametsaliit juhib tähelepanu sellele, et metsamajandamiskava kohustuslikkuse<br />
võimalik kaotamine ei kaota inventeerimisandmete olemasolu kohustuslikkust.<br />
4. septembril kiitis valitsus oma istungil<br />
heaks metsaseaduse muutmise eelnõu.<br />
Muu hulgas on seadusemuudatustega<br />
plaanis kaotada metsamajandamiskavade<br />
kehtestamine ja kohustuslikkus.<br />
Selline muudatus jõuab ellu, kui<br />
ka Riigikogu eelnõud menetledes<br />
kohustusliku majandamiskava kaotamisega<br />
nõus on ning muudatuse<br />
kehtestab.<br />
Erametsaliit juhib metsaomanike tähelepanu<br />
sellele, et metsamajandamiskava<br />
kohustuslikkuse kaotamine ei tähenda,<br />
nagu võiks igaüks seepeale oma<br />
metsas teha kõike, mida soovib.<br />
Enamik metsaseaduse muudest nõuetest<br />
jääb kehtima, samuti reguleerib metsas<br />
toimetamist endiselt metsa majandamise<br />
eeskiri. Endiselt jääb kehtima<br />
ka see, et raieid planeerides tuleb esitada<br />
keskkonnateenistusele metsateatis<br />
jne.<br />
Seni on olnud nii, et kohustuslik metsamajandamiskava<br />
koostatakse omanikule<br />
metsakorraldusfirmas konkreetse<br />
metsa inventeerimisandmete põhjal,<br />
mida tuleb uuendada hiljemalt iga 10<br />
aasta järel. Ka siis, kui kava ei ole enam<br />
kohustuslik, säilib kohustus oma mets<br />
inventeerida lasta.<br />
Inventeerimisandmed on kantud ja<br />
kantakse üleriigilisse metsaregistrisse.<br />
<strong>Mets</strong>aomanikud, kes võib-olla ei mäleta<br />
enam, kas ja millal nende mets inventeeriti,<br />
saavad seda metsaregistrist üle<br />
vaadata aadressil http://register.metsad.ee/avalik/.<br />
***<br />
Valitsus teatas 9. septembril, et kiitis<br />
heaks keskkonnaminister Jaanus Tamkivi<br />
esitatud metsaseaduse ja sellega<br />
seonduvate seaduste muutmise seaduse<br />
eelnõu, mille eesmärk on muuta metsaseadus<br />
võimalikult toimivaks, välistades<br />
topeltregulatsioone ja vähendades<br />
bürokraatiat.<br />
Eelnõu järgi kaotatakse metsamajandamiskava<br />
kehtestamine ja selle kohustuslikkus,<br />
muudetakse raiete lubamise<br />
ja metsa inventeerimisandmete kasutamise<br />
põhimõtteid, kaotatakse mitmed<br />
piirangud.<br />
SM<br />
Toetus raiesmike uuendusele<br />
<strong>Erametsakeskus</strong> kuulutab 14. novembriks välja raiesmiku<br />
uuendamise toetuse täiendava vooru.<br />
<strong>Erametsakeskus</strong> (EMK) alustab taas raiesmiku<br />
uuendamise toetuse taotluste vastuvõttu.<br />
Abikõlbulikud tööd on metsapuutaimede<br />
hooldamine ja maapinna ettevalmistus.<br />
Taotluste esitamise tähtaeg on 14.<br />
november 2008, taotlusi on võimalik rahuldada<br />
ligi 2,5 miljoni krooni eest.<br />
Toetust saab küsida erametsaomanik või<br />
metsaühistu 2008. aastal tehtud tööde kohta,<br />
mis tähendab, et tööd peavad olema tehtud<br />
kas sellel aastal või on kuludokumendid<br />
esitatud pärast 1. jaanuari 2008.<br />
Täiendavas voorus on erandina abikõlbulikud<br />
tööd vaid metsapuutaimede<br />
hooldamine ja maapinna ettevalmistus.<br />
Et toetust taotleda, tuleb <strong>Erametsakeskus</strong>ele<br />
esitada raiesmiku uuendamise<br />
toetuse taotlus, toetuse taotlejate nimekiri,<br />
kuludokumentide koopiad, metsakultuuri<br />
rajamiseks keskkonnateenistuses<br />
registreeritud metsateatise ärakiri<br />
ja vähese tähtsusega abi teatis.<br />
Toetuse suurus maapinna ettevalmistamisel<br />
ketasadraga on kuni 1500 krooni<br />
hektari kohta. Kui maapinna ettevalmistamisel<br />
kasutatakse mingit muud tehnikat,<br />
siis kuni 1000 krooni hektari kohta. <strong>Mets</strong>apuutaimede<br />
hooldamisel kuni kolme<br />
aasta vanuses kultuuris on toetuse määr<br />
kuni 1500 krooni hektari kohta.<br />
Taotluse esitamiseks vajaminevad vormid<br />
ja toetuse taotlemise täpsemad tingimused<br />
leiab erametsaportaalist www.<br />
eramets.ee/toetused/.<br />
<strong>Erametsakeskus</strong> on eraõiguslik juriidiline<br />
isik, mille asutajaõigusi teostab keskkonnaministeerium.<br />
Sihtasutuse eesmärk<br />
on tagada säästlikule ja keskkonda kaitsvale<br />
metsamajandamisele tugineva jätkusuutliku<br />
erametsanduse arendamine,<br />
sealhulgas riigi metsapoliitikas, metsanduse<br />
arengukavas, metsaseaduses, Eesti<br />
maaelu arengukavas ja teistes riiklikes<br />
strateegilistes dokumentides ning välisabiprogrammides<br />
sätestatud erametsanduse<br />
arengusuundade elluviimine. Asutus<br />
tegutseb alates 1999. aastast.<br />
Lisainfo: SA <strong>Erametsakeskus</strong>, siseriiklike<br />
toetuste üksus, telefon 683 6051.<br />
SA ERAMETSAKESKUS
<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong> • 18. september 2008<br />
13<br />
Toetatud vabatahtlik<br />
metsakaitse<br />
Vääriselupaiga kaitse lepinguid saab sõlmida<br />
<strong>Erametsakeskus</strong>ega aasta ringi.<br />
Vääriselupaik on kuni seitsme hektari<br />
suuruse pindalaga kaitset vajav ala<br />
tulundusmetsas või kaitsemetsas, kus<br />
kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualtide<br />
või haruldaste liikide esinemise tõenäosus<br />
on suur.<br />
<strong>Mets</strong>aomanik, kelle metsas on vääriselupaik,<br />
saab sõlmida selle kaitseks lepingu<br />
<strong>Erametsakeskus</strong>ega (EMK), kes hüvitab<br />
metsaomanikule metsakasutuse kitsendustega<br />
põhjustatud kahjud ja kulud.<br />
Vääriselupaiga kaitse lepingu alusel<br />
makstava tasu (isikliku kasutusõiguse<br />
tasu) määra arvutamisel leitakse kasvava<br />
metsa väärtus. Hinna määramisel<br />
kasutatakse lähteinformatsioonina<br />
RMK metsamaterjali müügistatistikat<br />
ja raiekulu andmeid ning likviidse puidukoguse<br />
määramisel metsa takseerimise<br />
andmeid. Tasu maksab EMK omanikule<br />
20 aasta vältel iga-aastaste võrdsete<br />
maksetena.<br />
Vääriselupaigad<br />
• Eestis on vääriselupaiku<br />
registreeritud 8600. Need asuvad<br />
kokku umbes 22 000 hektaril.<br />
• Eramaal asub vääriselupaikadest<br />
2111 (umbes 5100 ha), riigimaal<br />
5275 (umbes 14 000 ha) ja<br />
omanikuta aladel 1214 (umbes<br />
4143 ha).<br />
• Esimesed vabatahtlikud<br />
vääriselupaikade kaitse lepingud<br />
sõlmiti 2001–2002, hiljem on<br />
olnud lepingute sõlmimises ka<br />
pikemaid ja lühemaid pause.<br />
• Vääriselupaikade kaitse<br />
lepingute sõlmimise alus on<br />
keskkonnaministri 14. märtsi<br />
2007 määrus “Erametsanduse<br />
toetamise alused, toetuse<br />
taotlusele esitatavad nõuded,<br />
vääriselupaiga kaitseks kinnisasja<br />
koormamise tingimused ning<br />
toetuse tagasinõudmise kord”.<br />
See on avaldatud 22. märtsil<br />
2007 Riigi Teataja Lisas nr 24.<br />
Allikas: ELF ja <strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />
Kuidas lepingut sõlmida<br />
Enne, kui hakata taotlema vääriselupaiga<br />
kaitse lepingu sõlmimist, tuleb endale<br />
selgeks teha, kas konkreetne vääriselupaik<br />
on kantud metsaregistrisse (metsaressursi<br />
arvestuse riiklikku registrisse).<br />
Kuni see on tegemata, ei saa lepingut<br />
sõlmida.<br />
Kui vääriselupaik on registris, tuleb<br />
huvilisel metsaomanikul pöörduda kõigepealt<br />
keskkonnateenistusse. Seda on<br />
võimalik teha aasta ringi.<br />
Keskkonnateenistus kontrollib vääriselupaiga<br />
olemasolu ja vormistab kontrollakti.<br />
Seejärel sõlmitakse vormikohane<br />
akt teenistuse ja omaniku vahel.<br />
Erametsaomanik kinnitab allkirjaga,<br />
et aktis märgitud andmed on õiged<br />
ning ta on nõus andmete edastamisega<br />
EMKle ja notarile.<br />
Kinnisasja omanikuga sõlmitakse notariaalselt<br />
leping 20 aastaks. Samaks aja-<br />
vahemikuks koormatakse kinnisasi isikliku<br />
kasutusõigusega riigi kasuks.<br />
Notariaalse lepingu sõlmimist korraldab<br />
EMK, ent vääriselupaiga säilimist<br />
hakkab kontrollima keskkonnateenistus.<br />
Kaasnevad riigilõivud (lepingu<br />
sõlmimisel ja kinnisasja koormamisel<br />
isikliku kasutusõigusega) ja notaritasu<br />
maksab EMK.<br />
Hüvitist maksab EMK omanikule lepinguaja<br />
vältel iga-aastaste võrdsete<br />
maksetena.<br />
erametsaomaniKu Kohustused<br />
Lepingus olevad tingimused tulenevad<br />
metsaseadusest, keskkonnaministeeriumi<br />
määrusest nr 22 ja muudest õigusaktidest.<br />
<strong>Erametsakeskus</strong>e poolt mingisuguseid<br />
lisapiiranguid ei kaasne.<br />
Lepinguga kohustub kinnisasja omanik<br />
vältima ja mitte lubama vääriselupaiga<br />
alal: metsaraiet (v.a erakorralised raied<br />
keskkonnateenistuse nõusolekul), lamapuidu<br />
eemaldamist, metsakuivendust,<br />
metsateede ehitust, metsa uuendamist,<br />
samuti telkimist ja lõkke tegemist.<br />
***<br />
<strong>Erametsakeskus</strong>ele tuli keskkonnaministeeriumilt<br />
lepingute sõlmimine üle<br />
2007. aasta juunist. Sellest ajast on sõlmitud<br />
kokku 124,5 hektaril asuvate vääriselupaikade<br />
kaitseks 48 lepingut kogusummas<br />
13,34 mln krooni.<br />
Vääriselupaiga olemasolust on võimalik<br />
teada saada keskkonnateenistusest,<br />
<strong>Erametsakeskus</strong>est või <strong>Mets</strong>akaitse<br />
ja <strong>Mets</strong>auuenduskeskuse veebilehelt<br />
http://register.metsad.ee/avalik/.<br />
Lisainformatsiooni saab <strong>Erametsakeskus</strong>est<br />
tel 683 6051 või Eestimaa Looduse<br />
Fondi portaalist http://www.elfond.<br />
ee/teemad/mets/vep.<br />
SA ERAMETSAKESKUS
14 18. september 2008 • <strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />
Peaaegu olematu<br />
seenekasvatus<br />
Eesti võiks olla tugev seenekasvatusmaa,<br />
aga seni on nurjunud katsed selleks saada.<br />
• Jaak Kaldma soovitab huvilistel<br />
shiitake mütseeli hankida Interneti<br />
teel või Riiast.<br />
• Tasub pöörduda ka Viinistu<br />
firma Eco Seen poole. Seni<br />
on seal (kontakttelefon 5341<br />
2849) kogetud küll eestlaste<br />
huvi austerservikute kasvatuse<br />
vastu, kuid shiitaket teatakse ja<br />
küsitakse vähe.<br />
JAAK KALDMA,<br />
geneetik,<br />
bioloogiateaduse<br />
kandidaat<br />
Maailmas käib seenekasvatus tõusuteed.<br />
Seevastu Eestis seda peaaegu ei<br />
eksisteeri. Meil on püütud kasvatada<br />
šampinjoni, austerservikut, kuningservikut<br />
ja shiitaket. Kõik need katsetused<br />
on lõppenud fiaskoga.<br />
Praegu kasvatatakse meil väikeses koguses<br />
ainult austerservikut – Viinistus<br />
firmas Eco Seen.<br />
Põhjus, miks seenekasvatusega Eestis<br />
laiemalt hakkama ei ole saadud, peitub<br />
erialase oskusteabe puudumises. Seda ei<br />
saa kirjandusest ega tehnoloogia importimisest,<br />
sest meil on teistsugune substraat,<br />
kliima ja mikrofloora.<br />
Tõhusa seenetootmise eeldus oleks<br />
piloottootmine, kus spetsialistid saaksid<br />
leida kõige efektiivsema biotehnoloogia<br />
Eesti jaoks.<br />
eeldused on olemas<br />
Kõik eeldused jõuda seenekasvatajate<br />
maade hulka on meil tegelikult olemas.<br />
Enamik kultiveeritavatest seentest<br />
kasvab ligniini ja tselluloosi sisaldaval<br />
substraadil. Meil on piisavalt puitu<br />
ja põllumajanduse jääkprodukte, mille<br />
baasil seeni toota.<br />
Meil on ka potentsiaalne turg Euroopa,<br />
kuhu värskeid seeni suunata. Nõudlus<br />
värskete väärtseente järele on turul<br />
suurem kui pakkumine. Konserveeritud<br />
seente osas uputab Hiina oma odava<br />
toodanguga.<br />
Kuna me ise ei ole seenesööja rahvas,<br />
on kohalik turg ahtake. Selleks et<br />
minna Euroopa turule, peab seenepartii<br />
olema suur (10 t), mis eeldab suurtootmist<br />
ja suurt investeeringut, korralikku<br />
biotehnoloogiat ja turustust.<br />
Meil oleks võimalik kasvatada kõiki<br />
kultiveeritavaid väärisseeni. Alustada<br />
võiks shiitakest, mille vooruseks lisaks<br />
ta headele kulinaarsetele ja meditsiinilistele<br />
omadustele (tugevdab immuunsüsteemi)<br />
on värske seene pikk realiseerimisaeg<br />
– 3 nädalat (austerservikul kõigest<br />
7–9 päeva).<br />
Kliima annaKs eelised<br />
Eesti kliima võimaldaks meil shiitaket<br />
kasvatada tunduvalt väiksemate kulutustega<br />
kui mujal. Meie kliimas on vähem<br />
saastavaid mikroobe kui soojemates<br />
maades, mistõttu saab arendada<br />
keemiavaba tootmist ja saada kvaliteetsemat<br />
seent.<br />
Puudest võiks rõhutada eriti halli leppa,<br />
mille kergesti mädanev puit tarbepuiduks<br />
ei kõlba, kuid sobib hästi shiitake<br />
kasvatamiseks.<br />
Kliima ja puidurohkus kokku annaks<br />
meile konkurentsieelise nii Kesk-Euroopa<br />
kui ka Aasia riikide ees.<br />
Lätis tegeleb shiitake kasvatusega üle<br />
300 taluniku, kes ühiselt turustavad seeni,<br />
neid toodetakse ka Soomes. Meil saab<br />
aeg-ajalt värsket shiitaket maitsta, kui<br />
käia Tallinnas Stockmanni kaubamajas,<br />
kuhu seda seent tuuakse Iisraelist!<br />
Hobi Korras seeneKasvatus<br />
Suurtootmine pole Eestis õnnestunud<br />
ning vajaks käivitamiseks suuri investeeringuid,<br />
ent hobi korras saab seenekasvatusega<br />
tegelda iga huviline. Veel<br />
hiljuti pakuti meil laatadel ja kauplustes<br />
austerserviku niidistikuga läbikasvanud<br />
pakke, juhend juures, kuidas seeni<br />
ajatada.<br />
Internet kubiseb kirjandusest, kuidas<br />
kodustes tingimustes eri seeneliike kasvatada.<br />
Pakutakse kaht moodust: kas<br />
osta seenemütseeliga läbikasvanud valmis<br />
pakud või osta seenemütseeli, ise<br />
nakatada pakud sellega, siis lasta pakul<br />
mütseeliga läbi kasvada ja ajatada<br />
seened. Teine moodus on aegavõtvam,<br />
kuid märksa odavam. Probleem võib<br />
tekkida mütseeli saamisega.<br />
OÜ Kaupvali vanalt Interneti kodulehelt<br />
võib lugeda näpunäiteid, kuidas<br />
oma tarbeks shiitake kasvatusega algust<br />
teha. Sealt leiab ka infot, nagu oleks võimalik<br />
Läti päritolu mütseeli osta, ent see<br />
on järelkaja ajast, mil siinmail aktiivselt<br />
prooviti shiitake kasvatust arendada.<br />
Asi jõudis tookord sinnani, et koos<br />
Tõnu Kurissooga käisime õppepäevadel<br />
ja Kaupvali organiseeritud koolitusseminaridel<br />
nõu andmas, kuidas tööstuslikult<br />
või hobi korras austerservikut<br />
ja shiitaket kasvatada.<br />
Tallinna Ülikool pakub tänaseni investoritele<br />
shiitake kasvatust välja kui üht<br />
perspektiivikat arendusprojekti teemat,<br />
ent seni pole head plaanid ellu jõudnud.<br />
OÜ Kaupval on seeneprojektiga aktiivse<br />
tegelemise lõpetanud.<br />
Tervislik ja toitev shiitake.
<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong> • 18. september 2008<br />
Mis hakkab asendama<br />
marutaudi<br />
15<br />
PeeP Männil<br />
Kui rebase ja kährikkoera arvukuse kasvu põhiline kontrolliv tegur<br />
marutaud on kaotatud, võtab kontrollija rolli üle mõni teine haigus.<br />
Euroopa maades, kus ulukeid on marutaudi<br />
vastu suu kaudu vaktsineeritud,<br />
on rebaste arvukus tõusnud. Muutunud<br />
on ka nende käitumine. Üha sagedamini<br />
kohtab neid ja nende koopaid väljaspool<br />
metsa.<br />
Kui üks populatsiooni kasvu kontrolliv<br />
tegur kaob või kaotatakse, saavad võimaluse<br />
teised. Marutaud on olnud üks<br />
peamisi rebase ja ka kährikkoera arvukuse<br />
reguleerija, kuid viiruse taandumisega<br />
võib hakata nende arvukust piirama<br />
mingi teine haigus.<br />
Tõenäoliselt on selleks kärntõbi, nende<br />
loomade teine sagedamini esinev haigus.<br />
Kärntõbe loomadel ja sügelisi inimestel<br />
tekitavad süüdiklesta (Sarcoptes<br />
scabei) eri vormid.<br />
Võimalik kärntõbi<br />
INGA JÕGISALU,<br />
metsakaitse- ja<br />
metsauuenduskeskuse<br />
ulukiseireosakonna<br />
peaspetsalist<br />
Rebaste kärntõve tekitaja süüdiklest on<br />
Euroopas rebaste populatsioonides kõrge<br />
esinemissagedusega parasiit. Nakkusel<br />
võivad olla dramaatilised tagajärjed.<br />
Näiteks registreeriti 1975. aastal Rootsis<br />
haigus esmakordselt ning üsna pea<br />
vähenes rebaste arv üle 70%.<br />
Nakatunud loomad elavad looduses<br />
keskmiselt 90 päeva. Lisaks karvkatte<br />
väljalangemisele ja nahakahjustustele<br />
kannatavad nad alatoitumuse all. Oletatakse,<br />
et haigestunud loomad kaotavad<br />
söögiisu.<br />
Rebase mõju saakloomade populatsioonidele<br />
on tema kõrge arvukuse korral<br />
märkimisväärne – ta hoiab saakloomade<br />
asurkondade tiheduse madalal<br />
ning mõjutab uruhiirte, jäneste ja ulukkanaliste<br />
arvukuse tsüklilisust. Saakloomade<br />
arvukus kasvas, kui rebased vaevlesid<br />
kärntõves, aga kui rebased kosusid,<br />
langes saakloomade arvukus taas<br />
endisele tasemele.<br />
Katsed on näidanud, et rebaste süüdiklestast<br />
nakatuvad ka koerad, kel tekkisid<br />
nn ebasügelised. Samuti hakkavad<br />
need lestad külge huntidele. Rootsis<br />
tehtud uuringuga leiti, et hundid said<br />
nakkuse rebaseid murdes. Kuna inimene<br />
on vastuvõtlik koera süüdiklestadele,<br />
on ta tõenäoliselt vastuvõtlik ka rebase<br />
süüdiklestadele.<br />
teised Viirushaigused<br />
Samuti võib juhtuda, et laastavat võidukäiku<br />
alustavad rebaste ja kährikute<br />
populatsioonides hoopis teised viirushaigused,<br />
nagu parvo- või adenoviirused<br />
ning koerte katkuviirus. Viimasele<br />
on vastuvõtlikud peale koera ka rebane,<br />
kährik, hunt ja kärplased. Nakatunud<br />
rebaseid on tuvastatud enam inimasulate<br />
lähistel, mis viitab, et nakkusallikaks<br />
on koer.<br />
Parvo- ja adenoviirusedki on levinud<br />
kogu maailmas, haigusjuhtumid on seni<br />
olnud juhuslikud. Parvoviirusega nakatunud<br />
rebaseid on samuti kohatud sagedamini<br />
asulate lähedal, kuid tõendeid<br />
pole, kas rebased nakatavad sellega ka<br />
koeri ja vastupidi.<br />
Rebane ja kährikkoer on peamised<br />
keeritsussi (Trichinella spp) säilitajad<br />
ja levitajad looduses. Inimese haigestumisel<br />
trihhinelloosi on enamasti nakkusallikateks<br />
selle ümarussi vastsetega<br />
saastunud mets- ja kodusealiha. Aga ka<br />
toored või vähe küpsetatud hõrgutised<br />
karu-, ilvese-, mägra-, hobuse- ja koeralihast<br />
ei pruugi olla ohutud.<br />
paelussid<br />
Nii ehhinokokk-paeluss (Echinococcus<br />
granulosus) kui alveokokk-paeluss (E.<br />
multilocularis) on inimesele ohtlikud liigid,<br />
kelle levimises on suur tähtsus rebasel<br />
ja kährikkoeral. Paelusside elutsüklisse<br />
on haaratud lõpp-peremehed (kiskjad)<br />
ning vaheperemehed (rohusööjad<br />
loomad ja inimene).<br />
Täiskasvanud ussid oma lõpp-peremehele<br />
erilist kahju ei tekita, küll aga vaheperemeestele,<br />
kes nakatuvad ussimune<br />
alla neelates. Vastsepõied arenevad kopsudes<br />
ja maksas, harvem ajus.<br />
Alveokokk-paelussi vaheperemehed<br />
on peamiselt närilised ja jänesed, ehhinokokk-paelussi<br />
puhul uluksõralised,<br />
kodusead, veised, lambad (ka inimene).<br />
Inimesele on nakkusallikaks koer,<br />
samuti parasiidi munadega saastunud<br />
metsamarjad. Paksukestalised munad<br />
on väliskeskkonnas väga vastupidavad<br />
– soodsates tingimustes elujõulised<br />
kuni aasta.<br />
Mõlemat paelussiliiki on Eestis registreeritud,<br />
täiskasvanud alveokokke<br />
on leitud rebaselt ja ehhinokokke hundilt,<br />
vastsetest on vaid ehhinokokk-põisi<br />
leitud põdralt.<br />
Ainuüksi küttimisega ei suuda inimene<br />
nende loomade arvukust ohjata,<br />
mistõttu on tähtis tunda ka eri haigustekitajate<br />
otsest ja kaudset mõju. Milline<br />
paljudest haigustest saab rebase ja<br />
kährikkoera asurkondades valdavaks,<br />
näitab aga aeg.<br />
* Kirjutis on koostatud paljude teadusartiklite<br />
põhjal.
16<br />
Esimesed sammud<br />
1. Õpi oma metsa tundma. Telli<br />
oma metsale metsamajandamiskava.<br />
See on kohustuslik, kui on plaan teha<br />
lage- või harvendusraiet. Kava kulub<br />
aga ära ka raieid tegemata, kuna sellest<br />
saad oma metsast täpse ülevaate.<br />
2. Mõtle läbi, mida oma metsaga<br />
tahad teha. Kas soovid majandada või<br />
valid hoopis mõne kõrvalkasutusala (loodusturism<br />
jm). Ka siis, kui majandamismõtteid<br />
pole, peaksid oma metsa tundma,<br />
sest igal omanikul on seaduslik kohustus<br />
jälgida oma metsa seisundit.<br />
MTÜ Eesti Erametsaliit<br />
Erametsaomanike tugiisikud 2008<br />
18. september 2008 •<br />
<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />
3. Tee tutvust piirkondliku metsaspetsialistiga,<br />
kes töötab sinu metsa<br />
asukohajärgse maakonna keskkonnateenistuses.<br />
Tema annab nõu metsa kasvatamiseks<br />
ja tema kaudu saad esitada<br />
keskkonnateenistustele metsateatisi.<br />
4. Otsi üles oma maakonna erametsaomanike<br />
tugiisik. Tugiisikud<br />
on palganud <strong>Erametsakeskus</strong> erametsaomanikele<br />
kõikvõimalikku esmast nõu<br />
andma. Samuti on võimalik tema abil<br />
saada kontakti erametsaomanike metsakonsulentidega.<br />
<strong>Erametsakeskus</strong>e toetuste<br />
abil on igal Eesti metsaomanikul<br />
võimalik saada kuni 15 tundi tasuta nõu.<br />
Kui kutsud konsulendi oma metsa, tuleb<br />
tasuda tema sõidukulud.<br />
5. Otsi üles lähim metsaomanike<br />
organisatsioon. Kui kavatsed<br />
metsas aktiivselt tegutsema hakata, tasub<br />
astuda erametsaomanike organisatsiooni<br />
liikmeks.<br />
6. Tutvu erametsanduse portaaliga.<br />
Aadress on www.eramets.ee.<br />
Harjumaa Kalle Põld kallepold@hot.ee 513 1212<br />
Harjumaa Kristel Arukask kix22@hot.ee 5679 9602<br />
Harjumaa Vello Kadakas vello.kadakas@mail.ee 526 5039<br />
Hiiumaa Aira Toss aira.toss@eramets.ee 5648 8601<br />
Ida-Virumaa Viktor Lehtse kuuske@hot.ee 5664 0645<br />
Jõgevamaa Ain Malm palamselts@hot.ee 516 5817<br />
Järvamaa Toomas Lemming toomas.lemming@mail.ee 5666 5252<br />
Järvamaa ja Lääne-Virumaa Ülle Läll ulle@hot.ee 521 1510<br />
Läänemaa Sven Köster enniste@hot.ee 5669 4989<br />
Lääne-Virumaa Aadu Raudla aadu.raudla@eramets.ee 513 4276<br />
Lääne-Virumaa Guido Ploompuu Guido.Ploompuu@mail.ee 5558 3777<br />
Põlvamaa Alar Kalvik metsaselts@hot.ee 522 3333<br />
Pärnumaa Eerik Philips eerik@starline.ee 5348 3148<br />
Pärnumaa Valdar Tamm valdar@hot.ee 504 6068<br />
Raplamaa (Kaiu ja Juuru vald) Tiia Loig tiia.loig@mail.ee 514 2439<br />
Raplamaa Valdu Reinaas valdu@estpak.ee 504 7119<br />
Saaremaa Veiko Maripuu veiko.maripuu@gmail.ee 514 6732<br />
Tartumaa Koit Kraav Koit.Kraav@metsaareng.ee 5331 3010<br />
Tartumaa Jana Raud Jana.Raud@metsaareng.ee 507 3712<br />
Tartumaa Uno Kiisholts uno.kiisholts@mail.ee 5667 0942<br />
Valgamaa Helju Leosk helju.leosk@valgamv.ee 5624 7325<br />
Viljandimaa Eha Valeikiene ehamets@hot.ee 5347 7454<br />
Võrumaa Erki Sok erki.sok@eramets.ee 522 9424<br />
SM<br />
Aadress: Viljandi mnt 18a, 11216 Tallinn<br />
Telefon: 652 5888, e-post: erametsaliit@eramets.ee<br />
Juhatuse esimees: Guido Ploompuu, tel 5558 3777<br />
Tegevdirektor: Ants Varblane, tel 508 9237<br />
<strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />
SA <strong>Erametsakeskus</strong>e väljaanne<br />
Projektijuht Evelin Huul, tel 652 5333<br />
ESIKÜLJEL PõdEr rabamännIKuS, FOTO: arnE adEr<br />
Kirjastanud AS Maaleht<br />
Rahastanud Keskkonna-<br />
Vastutav toimetaja Viio Aitsam, tel 526 9787 investeeringute Keskus<br />
viio.aitsam@maaleht.ee<br />
Trükkinud AS Kroonpress
Change language