Sinu Mets_180908.pdf - Erametsakeskus
Sinu Mets_180908.pdf - Erametsakeskus
Sinu Mets_180908.pdf - Erametsakeskus
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
6 18. september 2008 • <strong>Sinu</strong> <strong>Mets</strong><br />
Soe talv tekitab metsas stressi<br />
Ebaharilikes ilmastikuoludes nõrgestatud puutaimed on ka haigustele vastuvõtlikumad.<br />
Viimaste aastate pikad soojad sügised<br />
ja lühikesed talved on sundinud metsapuud<br />
uude elurütmi. Lisaks põhjustavad<br />
taimedel stressi ka pikkade põuaperioodide<br />
vaheldumine sademeterohkema<br />
ajaga.<br />
Heades toitumistingimustes kuusel<br />
avaldub stress näiteks kahe kuni kolme<br />
teiskasvuna, millest viimane ei pruugi<br />
jõuda puituda.<br />
lausa segadus<br />
EDA TETLOV,<br />
metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse<br />
juhtivspetsialist<br />
Kui kasvuperiood on tavalisest pikem,<br />
saabub puutaimedele sõnum puhkama<br />
jääda varem, sest kasvuperioodiks vajalik<br />
temperatuuride summa saadakse<br />
varakult täis.<br />
Samas pole soojal novembrikuul haruldane,<br />
et kasetaimedel kipuvad pungad<br />
pakatama ja jääb mulje, justkui oleks<br />
taimedele saabunud kevad.<br />
Segaduses taimed kulutavad energiat<br />
elutegevusele, kuigi peaksid puhkama.<br />
Kevadeks on nad kurnatud ning<br />
seetõttu hea saak seenhaigustele ja külmakahjustustele.<br />
Lumeta talvedel on ka oht, et taimejuured<br />
külmuvad. Kuna nõrgestatud taime<br />
vallutavad seenhaigused, jääb juurte<br />
külmumine tavaliselt tagaplaanile. Hoopis<br />
ilma lumeta või vähese lumega talve<br />
järel soojeneb maa aeglaselt ning sellistes<br />
tingimustes on juurestiku ja võrsete<br />
kasv niikuinii aeglasem.<br />
Kulurohi meeldib seentele<br />
Talvitumishaigusi põhjustavad seened<br />
arenevad kiiresti niiskes ja jahedas keskkonnas.<br />
Kevadel raielangile või põllule<br />
istutatud puutaimed tuleks seetõttu va-<br />
bastada hilissuvel või varasügisel kuluheinast,<br />
mis on seenhaiguste hea kasvulava.<br />
Taimele langenud hein loob eriti<br />
soodsad tingimused sinna jõudnud haigusetekitajate<br />
arenguks.<br />
Kui taime ümbrus kitkuda heinast<br />
puhtaks, pääseb õhk liikuma ja haigusetekitajad<br />
ei saa end mugavalt sisse<br />
seada.<br />
Üldiselt on haigustele vastuvõtlikumad<br />
äärmuslikes keskkonnatingimustes<br />
kasvavad puutaimed. Taimes võivad<br />
põhjustada stressi nii veepuudus kui liigvesi,<br />
nii madalad kui kõrged keskkonnatemperatuurid<br />
ja toitainepuudus.<br />
Kasetaimed tuleks vabastada heinast<br />
varem – juuli lõpuks peaks tüvede ümbrus<br />
olema heinast vaba. Asi on selles, et<br />
kasetaimedele on tõsiseks ohuks tirdid,<br />
kes augustikuus munevad nende tüvedele<br />
oma munad. Kahjustatud koorest võib<br />
kehvades keskkonnatingimustes alguse<br />
saada nakatumine võrsepõletikku.<br />
Kliima toob uudiseid<br />
Mida märgatavamaks muutub kliima<br />
soojenemine, seda tõenäolisem on selliste<br />
uute haigusetekitajate ilmnemine,<br />
millest varem pole üldse teateid olnud.<br />
Eesti mände ohustav punavöötaud, mis<br />
kõigepealt ilmneb okkakahjustusena,<br />
tundub olevat üks neist.<br />
kaarEl arustE<br />
Puu hukkumise algpõhjus on külmaseen.<br />
Juurepessu kahjustust sellel<br />
puul ei esinenud.<br />
Esialgu haigusetekitaja vaid kahjustab<br />
puud, kuid ei hukuta. Mitme erineva kahjustuse<br />
koosmõju tulemusena võivad nõrgemad<br />
puud aga lõpuks ka hukkuda.<br />
Seetõttu oleks mõistlik istutamiseks<br />
vajalikud taimed hankida istutuskohale<br />
lähimast puukoolist ning soovitatavalt<br />
võiksid need olla sama piirkonna<br />
päritoluga. Aktiivne taimekaubandus<br />
pikkade vahemaade tagant suurendab<br />
tugevasti haigusriske.<br />
Taimla ja metsakultuuri põhilisi talvitushaigusi<br />
• Lumepudetõbi. Hall võrgutaoline seeneniidistik on märgatav noortel männitaimedel<br />
kohe pärast lume sulamist. Okkad kolletuvad, muutuvad halliks<br />
ja kuivavad, kuid ei lange maha. Okastele ilmuvad 1 mm läbimõõduga<br />
kahvatukollased lehtereoslad. Seen areneb edasi talvel lume all.<br />
• Okaspuu-nõgihallitus. Erinevalt lumepudetõvest, mille mütseel on lume<br />
sulamise järel otsekohe kaduv, moodustab okaspuu-nõgihallitus tumeda,<br />
määrdunud must-pruuni, suvi läbi nähtava mütseeli. Võib kahjustada nii<br />
mändi kui ka kuuske.<br />
• Võrsevähk. Männitaimede okkad kolletuvad ja hiljem pruunistuvad. Okkad<br />
jäävad taime külge, meenutades poolavatud vihmavarju.<br />
Allikas: metsakaitse- ja metsauuenduskeskus
Change language