You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Tõnisson rõhutas nüüd jällegi oma kirjutistes esmakordselt aastakümneid tagasi esitatud veendumust, et rahvuskultuuri<br />
kasvamise ja edenemise aluseks on vaba vaim, sest ainult vaba vaim oli suuteline kultuuri looma,<br />
mitte tegema, ning vastu võtma kõike, mis on hea, ilus, aus, kõrge, suur (PM 1934, nr 303). Sulase-mentaliteet<br />
ja orja hingeelu, mis januneb võimu järele, ei saa olla elava rahvuskultuuri eelduseks, oli Postimehe<br />
vahendusel levitatud sõnum kolmekümnendate aastate kultuurimuutustes (PM 1934, nr 145). Tõnisson polnud<br />
oma eetilistes hoiakutes järeleandmisi teinud: tema hinnangul oli rahvusliku kultuuri arendamiseks oluline<br />
kujundada välja tõsine töödistsipliin ja töökultuur, kasutada vaba aega isetegevuseks ja vabaharidustööks<br />
ning loobuda rahva elujõudu hävitavatest pahedest (alkoholism, kõmuajakirjanduse lugemine, aja niisama<br />
surnukslöömine lokaalides jm) (PM 1934, nr 41, nr 43).<br />
Vaba vaimu piiramiseks ja sellest tulenevalt ka edasise arengu takistuseks hindas Tõnisson Postimehes kõik<br />
valitsuse katsed reguleerida ja korraldada kultuurielu keeldude ja käskudega.<br />
1935. aasta idee maksustada tõlkekirjandust tunnistas Tõnisson Postimehes eriti halvaks, sest lisaks idee<br />
enda vildakusele sooviti seda teha rahvakultuuri kaitsmise tähe all: “Kultuur tähendab vaimu-avaldust kui<br />
eluvormi. Vaim aga nõuab kõigepealt vabadust. Kirjanduslise kaitse mõte on aga suunatud just vaimu-avalduste<br />
eestkostele, piiramisele ja survele maksustamise varal. Et sel teel oleks kuskil kunagi suudetud rahvast<br />
edasi viia kultuuris, oleks raske tõestada” (PM 1935, nr 159). Ühtaegu rõhutas Tõnisson, et rahvakultuur peab<br />
tõstma rahvuslikku elujõudu. Mis tahes vaimsete piirangute sisseviimisega aga summutatakse rahva elutahe<br />
ja -võime (PM 1935, nr 159).<br />
Jaan Tõnissoni resoluutsed seisukohad kultuurielu arengu kohta puudutasid siiski selle üldarenguid ja -küsimusi.<br />
Samas oli tema Postimees ka kolmekümnendatel aastatel väga tolerantne kultuuriinimeste endi vaidluste<br />
ja eriarvamuste suhtes, pakkudes mõlemale vaidlejale esinemisvõimalusi (näiteks said Postimehes sõna nii<br />
1930. aastate uus kirjandusrühmitus Kirjanduslik Orbiit kui ka nende oponendid, sõna said nii Põhjala-Balti<br />
orientatsiooni pooldajad kui ka vastased).<br />
Tervikliku programmi demokraatliku ühiskonna ja selle kultuuri arendamiseks esitas Jaan Tõnisson ajalehe<br />
Postimees peatoimetajana 1934. aasta 30. detsembril. Selle olulisemad seisukohad olid: tõhustada rahvuslikul<br />
alusel kogu rahvale suunatud haridus- ja kasvatustööd iseseisva riikluse kindlustamiseks, jätkata hariduse<br />
demokratiseerimist, et iga eestlane saaks ja võiks end nimetada harituks, tõsta ühiskonnas kutsehariduse<br />
tähtsust ja vabatahtlikkusel põhineva töö tähendust, parandada igal astmel ja igal elualal töödistsipliini, andes<br />
hästi tehtud tööle sotsiaalse tunnustuse, tugevdada oma kuuluvust anglosaksi kultuuriilma ning tunnistada<br />
esimeseks võõrkeeleks riigis inglise keel. Kõige esitatu kõrval mitte vähem olulise punktina toonitas Tõnisson<br />
oma programmilises kirjutises vajadust igati toetada rahva vaba isetegevust kui rahvusliku iseteadvuse ühte<br />
kindlaimat alust (PM 1934, nr 355).<br />
27
Change language