Eesti Tervisekaitse Seltsi 52. konverentsi kogumik - Terviseamet
Eesti Tervisekaitse Seltsi 52. konverentsi kogumik - Terviseamet
Eesti Tervisekaitse Seltsi 52. konverentsi kogumik - Terviseamet
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
ASKARIDAAS – ENIM LEVINUD PARASITAARNE HAIGUS<br />
AFGANISTANIS<br />
Merike Johanson, major<br />
KV Logistikakeskuse kaitseväe tervisekeskuse ülem<br />
Haigusjuht Kabulist. 20-aastane naispatsient, 26 nädalat rasedust, toodi<br />
sõjaväepatrulli poolt Hispaania välihaiglasse põletuse tõttu mõlemal käelabal.<br />
Mingeid kaebusi, mis viitaks parasiitidele, patsient ei esitanud. Objektiivne leid ei<br />
andnud samuti alust kahtlustada askaridaasi. Tänu väljakujunenud tavale uurida<br />
haigeid ka sooleparasiitidele, tehti faecese analüüs ja väljaheitest leiti ascarise<br />
mune.<br />
Raviks rakendati Mebendazole 100mg\12 tunni tagant 3 päeva jooksul.<br />
Pisteline faecese kontroll parasiitidele Kabuli ISAF kohalike köögitööliste hulgas<br />
andis aga ehmatava tulemuse. Ligi 70 % koosseisust olid nakatunud askaridaasi.<br />
Afgaanide endi hinnangul ongi see haigus, mis on olnud mitmeid kordi igal<br />
inimesel ning pidevalt kannatab parasiitide all elanikkonnast viiest neli. Statistika<br />
ütleb, et askaridaasi esinemissagedus on ca 20-30% maailma elanikkonnast. Lai<br />
solgetõve levik maailmas on tänu ascarise emasorganismi hämmastavale<br />
viljakusele. Ta on võimeline produtseerima üle 200 000 muna päevas, mis võivad<br />
soodsates oludes olla eluvõimelised kuni viis aastat. Askaridiaas on geohelmintoos,<br />
mis esineb kõikjal, kuid inimeste invadeeritus on suurem niiske ja sooja kliimaga<br />
piirkondades. Levikufaktoreiks on sageli marjad (maasikad) ja aedviljad, mida on<br />
väetatud inimese roojaga (geooraalne levikutee). Nakatuda võib ka joogiveega, kui<br />
sinna on pinnasest sattunud invasioonivõimelisi ascarise mune, samuti saastunud<br />
käte vahendusel. Autoinvasioon ei ole võimalik.<br />
Askaridiaas kulgeb düspeptiliste ja allergiliste nähtudega, sh rändevastsete<br />
põhjustatud nn eosinofiilse pneumooniaga. Solkmete massiline esinemine sooles<br />
võib põhjustada soolesulguse. Tekitajaks on ascaris lumbricoides ehk solge, ümar<br />
uss pikkusega 10 kuni 40 cm. Väljaheitega pinnasesse sattunud solkmemunadest<br />
valmivad invasioonivõimelised vastsed 1-7 nädala jooksul. Solkmemunad võivad<br />
pinnases säilida kuni viis aastat. Inimese soolestikus vabanevad vastsed<br />
munakestast, tungivad sooleseina veenidesse ja kanduvad verega kopsudesse.<br />
Kopsus siirduvad vastsed veresoontest hingamisteedesse. Rögaga teistkordselt<br />
seedetrakti sattunud vastsetest arenevad peensooles suguküpsed solkmed.<br />
Suguküpse solkme eluiga on umbes üks aasta.<br />
Afganistanis solgetõve tõttu arstiabi ei otsita ja nii on see kaasuv leid mingil teisel<br />
põhjusel haiglaravile sattudes. Askaridaasist tekitatud tervisehäire, millega võib<br />
sattuda haiglaravile, on eosinofiilne pneumoonia, väljendudnud äge peritoniit või<br />
soolesulgus. Ambulatoorses praktikas uuritakse patsiente soole parasiitidele<br />
allergiliste reaktsioonide, kahheksia, isutuse ja kaebuste korral düskomfordi tundele.<br />
14