Eesti Tervisekaitse Seltsi 52. konverentsi kogumik - Terviseamet

1. SISSEJUHATUS
MÜRA TARTU MEELELAHUTUSASUTUSTES
Merilin Nurme, Argo Soon
TÜ tervishoiu instituut
Sõnadega ”kõrts” või ”baar” seostuvad paljudele esmalt vali muusika ning
tubakasuits. Muusika, mis meelelahutusasutustes kostab, on kellegi jaoks
lõõgastusviis, ent võib osutuda ka tervist ohustavaks müraks. Seetõttu on muusika
kuulaja kõrvadele suhteline mõiste: kui ühele inimesele võib muusika kuulamine
pakkuda suurt naudingut, siis teisele, kes on sunnitud seda tahtmatult kuulma, võib
see tunduda tugeva ärritaja ning stressorina. Millal muutub muusika müraks, sõltub
nii kuulajast kui ka erinevatest muusika kui helinähtusega seotud teguritest.
Keskne põhjus, miks muusika võib ühel hetkel muutuda häirivaks ja tervist
ohustavaks, on selle valjus. Nii nagu mistahes vali heli, võib ka muusika kahjustada
kuulmisorganit, kuna heli valjuse puhul ei ole tähtsust, millise iseloomuga see on või
millist emotsiooni see tekitab. Võrreldes kontserdisaalidega on lõbustusasutuste
ruumid suhteliselt väikesed ja sellevõrra on neis väiksem ka heli hajuvus, muutes
selle vastuvõtu kuulaja jaoks veelgi vahetumaks (1).
Valju muusika mõju on uuritud näiteks professionaalsete muusikute puhul, kelle
igapäevane vastav ekspositsiooniaeg on 5-6 tundi. Soomes läbiviidud uuringu
andmetel koges pärast grupiproovi ajutist tinnitust 41% uuritud muusikutest ning
pärast individuaalset proovi 18% muusikutest. Lisaks sellele esines 15% muusikutel
pidev tinnitus. Need arvud on üsna suured võrreldes tavaelanikkonnaga, kellest 15%
on kogenud ajutist ja 2% püsivat tinnitust. Ligi pooled muusikutest olid kogenud ka
hüperakuusiat (43%), mida kirjeldati kui lõikavat ägedat kriipivat valu, pressimise
tunnet, helide moonutust, kuminat peas, kõrvade lukustust, iiveldust ja kuumatunnet
kõrvus (2).
Lisaks meelelahutusvaldkonna töötajatele on teada, et müra võib ohustada ka nende
sihtrühma – klientide – tervist. Näiteks Soomes diagnoositakse igal aastal 50-200
püsiva tinnituse juhtumit, mis on tekkinud pärast ühekordset disko- või
kontserdikülastust (2).
Kui mitmete mürarikaste majandusharude puhul torkab probleem silma rohkem
tagajärgede ehk töötajate terviseseisundi halvenemise näol, siis vali muusika
meelelahutusasutustes on avalikku tähelepanu äratanud eelkõige neil juhtudel, kui
see on häirinud ümberkaudseid elanikke. Meelelahutusasutuste töötajad ise ning ka
klientuur selles osas kaebusi esitama ei kipu, kuna nendepoolne müra talumine
toimub suuresti vabatahtlikkuse alusel. Sageli ei tajutagi valju muusikat mürana,
kuna selle all ollakse harjunud silmas pidama pigem tänava- või tööstusmüra.
Lõbustusasutuste naabrid on aga reeglina öörahust huvitatud ning sellest on tingitud
ka tõenäolisem probleemile tähelepanu osutamine.
32