Eesti Tervisekaitse Seltsi 52. konverentsi kogumik - Terviseamet

Pilk ajalukku
Epideemiad on sageli just suurte sotsiaalsete ja demograafiliste muutuste ajal. Näide
– muhkkatku levik 14. sajandil Euroopas järgnes pikale ikaldusperioodile ja
feodaalühiskonna langusele; 1710-1712 tappis katk mandri Eesti lääneosas kolm
neljandikku elanikkonnast, see oli Põhjasõja ja näljahäda aeg; Dickensi aegses 19.
sajandi Inglismaa linnaelanikke vaevasid tuberkuloos, rõuged ja koolera; esimese
maailmasõja järgsele kaosele järgnes 1918-1919. a Hispaania A-gripi (H1N1)
epideemia, mis tappis maailmas kokku 50 miljonit inimest ja pea pooled surmadest
olid noorte ja tervete täiskasvanute hulgast tänu viiruse geneetilisele
transformatsioonile. Inimesed surid nii nakatumise järgsetel esimestel päevadel kui
hiljem gripi tüsistustesse. Muuseas, seesama gripi viirus A(H1N1) tsirkuleerib jälle
inimeste hulgas. 1957-1958. a oli aasia gripi A(H2N2) pandeemia, mis algas Hiinas
1957. a veebruaris ja juunis olid juba ohvrid Ameerika Ühendriikidest. 1968-1969. a
gripipandeemia A(H3N2) nimetati Hong Kongi gripiks, kuivõrd pandeemia algas
sealt. Ka see viirus tsirkuleerib tänase päevani. Nii aasia kui Hong Kongi
pandeemiate põhjustajaks oli rekombinantne inimese ja linnugripi viirus. Tänaseni ei
osata aga päris täpselt öelda Hispaania gripi päritolu.
Koolera
Koolera “kodu” oli Indias Gangese deltas, kust pärinevad koolera-sarnase haiguse
epideemiate kirjeldused enam kui nelja viimase sajandi jooksul. Vibrio cholera
põhjustab soolenakkuse profuusse vesise diarröaga, mis põhjustab dehüdratatsiooni
ja śoki, tappes ilma ravita pooled nakatunud. Viimase 185 aasta jooksul, pärast seda
kui 1817. a hakkas levima toksiini-tootev genotüüp, on koolera seitsmel korral
väljunud Indiast, kus ta esineb endeemiliselt, levides pea üle kogu maakera.
Palverändurid, kes olid kogunenud üle kogu India Gangese ülemjooksule, et
kümmelda pühas vees, viisid endaga kaasa uue kooleratekitaja tüve. Briti sõdurid
viisid selle omakorda Indiast Araabia poolsaarele, sealt edasi Aafrikasse ja
Vahemere rannikualadele. Kaupmehed viisid koolera kaasa ka Lõuna-Venemaale.
1826. a vallandus uus puhang, mis jõudis Euroopa suurlinnadesse 1830ndatel.
Londonis asutati 1831. a sinna jõudnud koolerast teavitamiseks ja olukorra
ohjamiseks nii tervisenõukogud kui Koolera Ajaleht. Koolera tekitaja Vibrio cholera
jäi tundmatuks kuni 1884. aastani, mil leidis aset juba viies koolera pandeemia. Seni
arvati koolera pärinevat veest nagu sitasitikas sõnnikuhunnikust. 1830ndatel liikuma
hakanud kiired aurulaevad võimaldasid viia koolera üle Atlandi ookeani. Põhja-
Ameerikas algas koolerasse haigestumine 1832. a, esmalt Montrealis, New Yorgis ja
Philadelphias. Edasi levis nakkus kiiresti piki rannikualasid ja piki suuremaid
jõgesid. Rahvast tabas hüsteeria, seda aitasid levitada ka äsja ilmuma hakanud
ajalehed. Järjekordne New Yorgi koolera epideemia ajendas ka seal 1866. a
tervisnõukogud looma ja koolerast sai esimene nakkushaigus, millele kohta pandi
arstidele teavitamise kohustus.
Praegune seitsmes pandeemia algas Indoneesiast, mitte enam Gangese deltalt, kust
uus Vibrio cholera serotüüp O1 hakkas palveränduritega levima. Esmakordselt oli
24