Eesti Tervisekaitse Seltsi 52. konverentsi kogumik - Terviseamet

Kokku valmistati ette 170 ankeeti, millest täidetuna saadi tagasi 148. 22 ankeeti jäi
täitmata, kuna inimesed ei viibinud uuringuperioodil Emajõe Ärikeskuses: haiguse,
lapsepuhkuse, töölähetuse vm. põhjusel. Uurimusest jäid välja „Walking“ kingapoe
töötajad (kolm inimest), kuna nemad pole kontori töötajad, vaid pigem
kaubandustöötajad. Nende töö erines liialt kontoritöötajate omast. Kuivõrd
küsimustikke vahendanud ettevõtete personalitöötajate väitel täitsid küsimustiku
kõik uuringuperioodil töökohal viibinud töötajad, võime vastamismääraks lugeda
100%. Valimi moodustas 145 ankeeti.
Küsitlemine toimus detsembris 2005 ja märtsis 2006. Uurimus viidi läbi kirjaliku
ankeetküsitluse vormis. Töötajate subjektiivset hinnangut töökeskkonna ja tehtava
töö osas uuriti Örebro Ülikoolis välja töötatud ning Tartu Ülikooli Tervishoiu
Instituudis modifitseeritud küsimustiku abil. Küsimustiku tuumaks on nn Örebro
küsimustik. Mis töötati välja 1980. aastal Örebro Ülikoolis (Department of
Occupational and Environmental Medicine) K. Andressoni, I. Fagerlundi, G. Stridhi
ja B. Larsoni poolt. Ankeetküsitlust assisteeris hoone ja ruumide vaatlusprotokoll.
Tulemused
Nagu uurimusest selgus, puutuvad tänapäeva kontoritöötajad üsna sageli oma töös
kokku halbadest sisekeskkonna teguritest tulenevate probleemidega, mis võivad
mõjutada ka nende tervist. Sagedamini esinevateks häirivamateks sisekeskkonna
teguriteks pidasid töötajad kuiva õhku (29%), liigset häirivat müra (19%), umbset
õhku (24%), staatilist elektrit (15%), liiga eredat valgustust (9%). Antud tegureid
võib lugeda ruumiõhu sündroomi sümptomite tekitajateks. Võib järeldada, et
töötajad pole rahul oma tööruumi sisekeskkonna teguritega.
Ruumiõhu sündroomiga kaasnevad sagedasemad sümptomid kontoritöötajatel olid:
väsimus (25%), silmade ärritusnähud (24%), nina ärritusnähud (14%), kurgu ärritusnähud
(21%). Antud hoones esinesid töötajatel ruumiõhu sündroomi sümptomid,
mis on päris arvestatava protsendiga.
Uuritavate tervislikku seisundit võib pidada rahuldavaks, kuid mõningate küsimuste
puhul me ei tea kas esinevad probleemid on olnud juba varem olemas või on
tekkinud uuritavas hoones töötades. Sellise näitena võiks tuua allergia esinemist.
Järeldused
Uurimustulemustest võib teha järgmised järeldused:
• Peamiselt kurtsid töötajad kuiva õhu (29%), staatilise elektri (15%), müra
(19%), liigse ereda valguse (9%) ja umbse õhu üle (24%). Lisaks olid
häirivamad liiga kõrge temperatuur, liiga madal temperatuur, muutlik
temperatuur, tolmune õhk ja hämarus. Võrreldes varem tehtud uuringutega
olid kaebused suhteliselt sarnased ja järelikult ka olulised.
• Peamiselt kurtsid uuritavad väsimuse (25%), silmade ärritusnähtude (24%),
kurgu ärritusnähtude (21%) ja nina ärritusnähtude (14%) esinemise üle.
50