Viru-Peipsi veemajanduskava piirkonna iseloomustus
Viru-Peipsi veemajanduskava piirkonna iseloomustus
Viru-Peipsi veemajanduskava piirkonna iseloomustus
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Joonis 6. Vääveldioksiidi emissioon<br />
paiksetest saasteallikatest (tonnides)<br />
100000<br />
80000<br />
60000<br />
40000<br />
20000<br />
Võru<br />
Põlva<br />
Tartu<br />
Jõgeva<br />
Lääne-<strong>Viru</strong><br />
Ida-<strong>Viru</strong><br />
0<br />
1995 1996 1997 1998 1999 2000<br />
Joonis 7. Lämmastikoksiidide emissioon<br />
paiksetest saasteallikatest (tonnides)<br />
14000<br />
12000<br />
10000<br />
8000<br />
6000<br />
4000<br />
2000<br />
0<br />
1995 1996 1997 1998 1999 2000<br />
Võru<br />
Põlva<br />
Tartu<br />
Jõgeva<br />
Lääne-<strong>Viru</strong><br />
Ida-<strong>Viru</strong><br />
Tööstuse ja asulate heitveega veekogudesse juhitava orgaanilise aine ja fosfori kogused on<br />
vaadeldavas kuues maakonnas vähenenud vastavalt 3,7 ja 2,6 korda, naftasaaduste osas üle nelja<br />
korra ning ühealuseliste fenoolide reostuskoormuse üle viie korra. Lisaks tööstusele on toimunud<br />
suured muudatused ka olmereovee puhastamises. Viimastel aastatel on <strong>piirkonna</strong>s ehitatud või<br />
rekonstrueeritud mitukümmend reoveepuhastit. Suurematest linnadest on saanud uue<br />
reoveepuhasti Tartu ja Jõgeva. Narvas, Kohtla-Järvel ja Võrus on reoveepuhastid<br />
rekonstrueeritud. Reostuskoormuse vähenemist <strong>piirkonna</strong> kolmes suuremas linnas illustreerivad<br />
joonised 8 ja 9. Samas tuleb märkida, et paljud reoveepuhastid on 15-20 aastat vanad ja mitmed<br />
väikepuhastid töötavad halvasti.
Change language