P.K <strong>19.</strong> <strong>detsember</strong> 2008Muuseum on ehe!Mets vajab hÜlevabariigilisel muuseumidefestivalil Narvas kuulutatipidulikult välja muuseumiaasta.Rannarahva muuseumalustab uut aastat uuenenudnime ja sisuga.Hugo Lepnurmelt olla kordküsitud, miks ta oma uudisloomingustnii vähe räägib. „Eitaha olla nagu mõni kana, keskohe kaagutab, nii kui munamunetud,” vastanud vanameister.Mõnikord on kaagutamineehk siiski vajalik. „Kes koerasaba kergitab...” – midagi sellistvanarahvas ju ütles. Kuidasnäiteks ilma kaagutamata jasaba kergitamata teataks, kuipalju põnevat on pakkuda Eestirannarahva esindusasutusel.Esialgu on külastajatele avatudküll vaid kolmest korrusestüks, kuid äärmiselt sisukas osa.<strong>Viimsi</strong> vana koolimaja, millesmuuseum tegutseb, on eestiaegneühiskondlik hoone <strong>Viimsi</strong>uute majade keskel.Rannarahva muuseumieesmärkUuenenud muuseum tutvustabrandlaste elu, mis on nõukogudesurvepoliitika mõjul jäänudenamiku inimeste jaoks kaugeks,võõraks ja arusaamatuks.Eesti on mereriik ja mida rutemsellest aru saame, seda parem.Meres nähakse meil heal juhulsupluskohta, mitte aga ühendajat,toiduga varustajat ja võimsattujukat sõpra.„Reisija meremehe elu ontõesti suurepärane, otse uhkustäratav elukutse. Aga ta ei suudanii sügavale mere ellu sissetungida kui ihu ja hingega omatööle pühenduv „merepõllumees”,”kirjutab 1920. aastaloma päevikus <strong>Viimsi</strong> lähedaltAksi saarelt pärit kalur, fotograafja muusik August Luusmann.<strong>Viimsi</strong> elanikud on sajandeid„püüdnud merest leibaKingisoovitus2324252627Jaanikuu 2009JuuniE T K N R L P1 2 3 4 5 6 78 9 10 11 12 13 1415 16 17 18 19 20 2122 23 24 25 26 27 2829 30LastekaitsepäevSuvistepühad e.nelipühadV idipäevSuvine peetripäevTuul ja torm on mere püha, vaga ilm toob kalaliha26. juuni 1937. a. Randvere kalur Otto Tammer valmistub merele minema.V imsi muuseumi fotokoguVõidupühaEesti lipu päevJaanipäev SeitsmemagajapäevJuuniküüditamiseleinapäevkalade näol”, nagu eelnevalttsiteeritud mees ütles. Muuseumiskajastatakse erinevatenäitustega eri aegade randlaseelu.Esimesed rannaasukadHarjumaa muuseumideühistööna on järgnevalemuuseumiaastale mõeldesvalminud 2009. aasta kalenderkui aken minevikku.Muinasaja Põhja-Eesti rannikualakultuuriga saab tutvudanäitusel „Muinasajas piki rannajoont”.<strong>Viimsi</strong> ja naabrusesasuv Kallavere, 13. sajandiLallevere ehk Lalle küla, olidesimesed paigad praeguseHarjumaa idaosas, kuhu Taanipreestrid 12<strong>19.</strong> aastal ristimatulid. Iidne rahvalaululõik, milleKreutzwald kunagi „Kalevipoja”laevasõiduloos ära kasutas,võib pärineda veel sellestajast: „Laske laeva Lalli alla,Laagna kalju varju alla, Lindanissaligemalle, Lalli lage liivapeälle!” Hoopis lihtsam oleks„Lalli alla” maad mööda sõita,mõtleme praegu, kuid 800aastat tagasi peeti paremaksmeritsi Tallinnast Muuga sadamakanti jõuda. Küllap tundsidtaanlased end paadis ka hoopiskodusemalt kui hobuse seljas.Muuseumi muinasaja väljapanekulnäitame <strong>Viimsi</strong>st, Irust,rikkast Proosa keskusest, Kallaverestja mujalt pärinevaidleide.Teadmised Eesti muinasajaston piiratud ja kasutatavamaterjali hulk lõplik. Aeg-ajaltteevad uued leiud ja avastusedteadmistesse parandusi.Viimaste kuudega on Tallinnaasustusaeg nihkunud hoopiskaugemale minevikku.2007/08. aasta väljakaevamistejärel on Jägala, Eesti suurimamaalinna roll ümbruskonnatähtsa asustuskeskusena osutunudvaremarvatust hoopis olulisemaks.Ka varasemat kujutlustkohaliku rauatootmise osatähtsuseston hakatud pidamaliiga tagasihoidlikuks. Lähiajalmeedias kajastust leidnud Virumaaltleitud mõõk, milliseidvarem peeti importkaubaks,tunnistatakse nüüd kohalikeseppade tööks. Rannarahvamuuseumi muinasajaekspositsioonigapüüame arheoloogidejt uurijatega sammu pidada.Randlaste elu jategevusJärgmises saalis on püütud tabadakaht kärbest ühe hoobiga:tutvustada fotograafia ajaluguja heita pilk enne 1940. aastatmere ääres elanud inimeste argipäeva.Fotod räägivad randlaseigapäevaelu töökatest jalõbusamatest hetkedest: kalajahülgepüügist, paadiehitusest,põllutööst, kooliskäimisest,musitseerimisest. Naguvanadelt fotodelt välja astunud,seisavad kaitsva stendiklaasiall esemed, mida kalurikülaspäevast päeva kasutati ja millenime paljud meist ehk kuulnudkiei ole.Rannarahva jaoks oli ühekspidulikumaks sündmuseks jaaegavõtvaks ettevõtmiseksfotograafi juures käimine. Vanadeltateljeefotodelt vaatavadvastu väärikad, kaunilt riietatudinimesed, keda kaluriteksnimetada tundub vahel lausakohatu. Pigem võib uskuda, ettegu on mõne mõisapreili võistudiosus’ega.Muuseumi fotostuudio seinalripub vanaaegne fototaust,mida kasutati kunagi tsaariaegsesPeterburis. Nii et, kallidkülastajad, digikaameradtasku, pereliikmed kaasa japildistama! Selleks et tulemussarnaneks rohkem vanale fotole,on näitusesaalis infolehtlevinumate poosidega. Poliitikulnäiteks soovitatakse seistajärgmiselt: parem käsi on pistetudvesti või fraki vahele, peakuklas, näol tähtis poliitilineilme.Kalendrisse on valitud<strong>Viimsi</strong> Muuseumide, Rootsi-Kallavereküla muuseumi,Harjumaa, Rebala ja Kolgamuuseumi kogudest erinevadpaikkonnaga seotudvanad fotod, mis võivad niimõnelegi pakkuda äratundmisrõõmu.Igat fotot saadabasjakohane vanasõna ja kirjeldus.Lisaks sisaldab kalenderrohkesti rahvakalendritähtpäevi ning mõningatetähtsate laatade toimumisaegu.A3-formaadis ajanäitajaon müügil Rannarahva muuseumis95 krooni eest. Tasubteada, et kalendreid on tehtudpiiratud kogus, seega kesees, see mees – nagu vanasõnagiütleb. Kalendrimüügistsaadav tulu läheb muuseumitoetuseks. Mis oleks toredamkink, kui kalender kodukohapiltide ja esivanemate tarkusega.Saaniteki näitusJõuluootusele mõeldes onmuuseumi kahes näitusesaalisülevaade Jõelähtme rahvavaipadest.Ajalooliselt kuulus ka<strong>Viimsi</strong> Jõelähtme kihelkonda.Külastaja ees avanevad eestirahvusliku tekstiilikunsti kolmviimast vaatust: sõbakirjatriibugavaibad, keskväljakugavaibad ja tikitud rahvavaibad.Näitusel on välja pandud üle150 aasta vanused, imehästisäilinud loodusvärvides kootudharuldused. Jõelähtme piirkonnaletüüpilised keskväljakugavaibad ilmusid <strong>19.</strong> sajandi teiselpoolel. Keskväljak, samutikasutatud rüijutehnika kõnelevadkultuurikiirgusest ja otsestestlaenudest. Seda sorti vaipukooti ka teisel pool Soome lahteja rannakalurid ei toonud ülemere mitte ainult kohvi, soolaja aurumasinaid, vaid ka uusimotiive ja ideid. Küllap nadviisid ka siitpoolt midagi Soomekaasa.Vanemate, pindpõimevaipadejärel said möödunud sajandivahetuselpopulaarseks tikitudvaibad ja ka nendest on näituselväljas imeilusaid eksemplare.Näitus on avatud veel 2. veebruarini,siis lähevad praegusedeksponaadid taas seitsme lukutaha muuseumihoidlatesse jaümbruskonna emandate riidekirstudesse.Saja aasta eest olid nooredkülatüdrukud juba varakultosavad kangakudujad. Jõelähtmevaibanäituse külastajatelon nüüd võimalus ka ise kangaspuudetaha istuda ja kaltsuvaibakudumisel kätt proovida.Konverentsisaalis on kudumiseksüles seatud 15 meetri jaguvaipa, millest on seni valmiskootud ainult 50 sentimeetrit.Ootame eriti töö-, ostu- jm muredestrõhutud kaaskodanikke,sest vaibakudumine pidi olemamaailma tõhusaim teraapiastressi ja muretsemise vastu.Rannarahva muuseum<strong>Viimsi</strong> vanas koolimajas onavatud kl 12–17 esmaspäevastreedeni, lisaks laupäeval20. detsembril. Täpsemat infotnäituste ja muuseumi tegevustekohta leiad meie koduleheltwww.viimsimuuseumid.ee.Külvi Kuusk<strong>Viimsi</strong> Muuseumid<strong>Viimsi</strong> valla territooriumilasuvatest metsadest on riigimetsaumbes 1200 hektarit,millest 1000 hektarit onkaitsemets. Kõige rohkemon <strong>Viimsi</strong> vallas kuusikuid(46%), männikuid (27%) jakaasikuid (21%). Metsademajandamine on riigimetsamajandamise keskuseülesanne.Kaitsemetsadel on palju funktsioone,nagu kaitstavate loodusobjektidehoidmine, maastiku,mulla ja vee kaitsmine;inimestele puhkamise, terviseja sportimise võimaluse loomineja palju muud. Tähtsaimneist on bioloogiliselt tervemetsamaastiku säilimine. Kaitsemetsademajandamise üldineeesmärk on metsa kui koosluseSanglepp4%<strong>Viimsi</strong> valla riigimetsade pindala jagunemine puuliikide viisi (%)Kask21%Randveres valiti kLaupäeval, 13. novembrilpeeti Randvere külaelanikeüldkoosolek, kus hääletamisetulemusena ei saanudvalida külavanemat, vaidkohusetäitja.Koosoleku päevakorra järgituli kuulata külavanem MadisKaasiku tööaruannet, võtta vastuküla arengukava 2005–2015tegevuskava projekt ja validakülavanem.Kohe koosoleku algul teatasselle juhataja, et külavanemastatuudi kohaselt on praegusekülavanema volitusedlõppenud esimesest märtsistja seega, kas on mõtet kuulata2008. aasta aruannet ja diskuteeridategevuskava üle.Vallaesindaja, abivallavanemJan Trei kinnitas, et külavanemastatuudi järgi on vallakäsundusleping Madis Kaasikugaõigustühine. Trei teataska, et külavanemaks kandideerijapeab andma enne kandideerimistvallavalitsusele sellekohta kirjaliku nõusoleku. Reedeseseisuga oli vallavalitsusesselleks nõusoleku andnud vaidüks kandidaat, Randvere külaelanik Priit Robas.„Formaaljuriidiliselt saamehääletada ühe kandidaadipoolt, kelleks on Priit Robas,”teatas Trei.Kandidaat sai sõna endatutvustamiseks ning vastas kaküsimustele. Küsimustest koorusidpaljud muret tekitavadprobleemid, mis seotud teede,poe, tulevase koolimaja, noortesäilitamine ja kõigi väärtustekasutamine metsa tasakaalulistökoloogilist seisundit kahjustamata.Kõik metsamajanduslikudtööd kaitsemetsas kavandatakseja tehakse nii, et tulemus sarnaneksvõimalikult palju looduslikuolukorraga. Eesmärk onsäilitada või kujundada bioloogiliseltmitmekesine ja <strong>vald</strong>avaltlooduslikult uuenev mets,mis tagab kaitsefunktsioonideparima säilimise. Elupaikadeesindatuse kindlustamiseks eitohi tekitada järske muutusimetsade üldises liigilises ja vanuselisesstruktuuris.Tänavu talvel on plaanitudriigile kuuluvas kaitsemetsasraieid seitsmes kohas. Needon kavandatud talvisele ajale,et võimalikult vähe kahjustaksalustaimestikku, pinnast ja juu-Haab2%Kuusk46%Mänd27%Rahvas ootab hääletamise tulemutegevuse ja randa pääsemisega.Kui asuti uue külavanemakandidaati hääletama, selgustõsiasi, et poolthääli peab uuskandidaat saama 10 protsentivallaelanike arvust. Randvereson 1200 elanikku, koosolekuleoli registreerunud 99.Koosoleku juhataja panienne hääletamist rahvale süda-
<strong>19.</strong> <strong>detsember</strong> 2008ooldamist3<strong>Viimsi</strong> valla riigimetsade pindala jagunemine metsakategooriate viisi (%)Tulundusmetsad17%Kaitsemetsad83%125ri. Kui maapind korralikult eikülmu, siis võib osa raietestka ära jääda. Plaanitud on nelilageraielanki kokku 7 hektarilja kolm aegjärkset raiet11,8 hektaril.Aegjärksetel raietel raiutaksepuudest 30% puistu tagava-467Nr Raie liik Kvartal Eraldis Pindala1 Lageraie VI024 15 1,3 ha2 Lageraie VI024 12 1,2 ha3 Lageraie VI028 20 2,0 ha4 Lageraie VI050 9 2,5 ha5 Aegjärkne raie VI039 9 5,0 ha6 Aegjärkne raie VI046 19 3,3 ha7 Aegjärkne raie VI041 15 3,5 haKaardil on näidatud raielankide asukohad.rast. Aegjärksete raiete eesmärkon säilitada või kujundada bioloogiliseltmitmekesine mets.Lageraiete puhul on eesmärkraiuda küpsed või patoloogiliselthaiged kuusikud, mistagab metsade erivanuselisuseja mille tulemusena on tagatudjärjepidev kuusikute olemasolu<strong>Viimsi</strong> poolsaarel.Neljast plaanitud lageraieston kolm lanki metsapatoloogiekspertarvamusekohaselt määratud lageraiesse,sest on kahjustatud juurepessi,musta taeliku, külmaseenening teiste südame- jajuuremädanikku tekitavateseenhaiguste poolt. Üksneskahjustatud puude väljaraiumiseljääks mets liiga hõre(täius alla 0,3) ning seetõttuon otstarbekam kogu alauuesti metsastada.Roman Djomin<strong>Viimsi</strong> vallavalitsus,keskkonnaspetsialist-inspektorülavanema kohusetäitjaTänua<strong>vald</strong>usHead randverelased jakoostööpartnerid!st.mele, et kas soovitakse kaheksjärgmiseks aastaks külavanemaksPriit Robast või jääb külamõneks kuuks ilma vanemata.Hääletamise tulemusena saiRobas 60 poolt- ja 22 vastuhäält.Erapooletuid oli 9, hääletamatajättis 6 osalejat.Sõltumatu järelevalveisikunasõnas abivallavanem Trei, etkehtiva külavanemate statuudijärgi Randvere külavanemat eisaanud. Samas lisas ta, et külavanemavalimise statuudis on10protsendise pooltosalusegaüle pingutatud ning tõenäoliseltteeb vallavalitsus volikoguleettepaneku seda statuutimuuta. Trei soovitas valida külavanemakohusetäitja. „Kordseda ei luba, kord seda ei keela,järelikult on see külakogukonnaenda otsustus,” sõnas Trei.Lihthäälte enamusega saiRandvere külavanema kohusetäitjaksPriit Robas. Uus külakoosolekkülavanema valimisekstuleb kokku veebruaris.Seniks võivad kandidaadid ennastüles seada Enno Selirannameiliaadressil.Annika PoldreMinu ametiaeg Randverekülavanemana on lõppenudja kuna küla üldkoosolekulmulle sõna ei antud,kasutan selleks <strong>Viimsi</strong>Teataja lehepinda.Pöördun täna tänusõnadegateie poole, kes minu kuusaastat kestnud külavanemaameti suutsid välja kannatada,sest üheskoos oleme niimõnegi plaani teoks teinud.Mõnikord on ka väikesedteokesed alguseks hoopissuuremale ja paremale. Maei hakka siinjuures üles lugema,mis tehtud sai ja mistegemata jäi, sest seda näeteja hindate isegi.Oma tänusõnad lähetankolleegidele MÜ Kratt II,Taru, Kraavihalli, Randvere,Silva, Kvartsi, Koralli, Aiaotsa,Karikakra, Rannakivideühistute juhatustes ja kateistele, kellega koos alustasimemöödunud sajandiseitsmekümnendatel aastatelsiin n-ö nullist: ehitasime suvilaidja aiamaju ning lahendasimeühiseid probleeme.Kõik see jätkub tänaseni.Probleemideta ja üksteisemõistmiseõhkkonnas kulgeskoostöö <strong>Viimsi</strong> pensionärideühenduse esinaise Viiu Nurmelagaja paljude nooruslikeseenioridega. Loodan, et neiljätkub indu ja energiat veelpaljudeks tegudeks ja aastateks.Minu lugupidamine ja tänudkoostöö eest Randvereperearsti keskusele ja perearstdr Kati Paalile, kes tulimeie külla ning hoolitseselanike tervise eest ja nõustashaigeid. Tänu ka Randverelasteaiaperele, kelle eesotsasjuhataja Anneli Loddes,ning päevakeskuse filiaalientusiastlikule ja energiliselejuhatajale Aime Salmistule,samuti noortekeskuse filiaalile,kus külanoored saavadõhtuti kasulikult aega viita.Neid võimalusi veel kaksaastat tagasi ei olnud.Oleks vale jätta tänusõnadegamärkimata <strong>Viimsi</strong> vallavalitsuseametnikke, kestäitsid osa meie küla arengusja kellega oli meeldiv konstruktiivseltprobleeme arutadaning nii mõnelgi korralneile lahendus leida. Tahantänada ka ajalehe <strong>Viimsi</strong>Teataja toimetust, kes ei oleminu kaastöid kunagi a<strong>vald</strong>amatajätnud.Minu austus ja toetusRandvere Peetri kiriku koguduseliikmetele, kellegasaime ühiselt korraldadamitmeid huvitavaid üritusi.Tegutsevatele külavanematelesoovin jõudu ja meelekindlustselles raskes javastuolulikus auametis, milühtaegu tuleb täita diametraalselterinevaid külaelanikesuuniseid ja vallavalitsuseotsuseid ning alati leidubmõni inimene, kes kunagiega millegagi rahule ei jää.Lõpetuseks soovin edu kaminu tegevuse oponentidele,kel on nüüd võimalus jätkatatööd paremini ja edukamalt,kui minul see õnnestus.Lisan siin ühe kunagimeelde jäänud nupu, misideaalselt sobib ka meie oludes.Külavanemale tuleb vastuhärrasmees kinnisvaraarendajaja küsib: „Hea inimene,palun öelge, kas siit pääsebmereranda?” Külavanemvastab: „Härra, te eksisiterängalt kaks korda. Esiteksei ole ma hea inimene, vaidauametit kandev vihatud külavanem,ja teiseks, siit teidranda küll läbi ei lasta”.Kõige austusega ja rõõmsaidjõulupühi!Madis KaasikAiaotsa aiandusühingujuhatuse esimees, Randvereendine külavanem
Change language