MOS-juhitavatel türistoridel (MOS-Controlled Thyristor- MCT) on mitmeid <strong>ee</strong>liseid võrreldesGTO-türistoridega, näiteks madal päripingelang suurtel vooludel, kuid n<strong>ee</strong>d on pingegajuhitavad seadised. N<strong>ee</strong>d avanevad, kui tüürelektroodile antakse positiivne pinge, jasulguvad negatiivse pinge korral. Järelikult on MCT-türistoridel kaks peamist <strong>ee</strong>list, võrreldesGTO-türistoridega: tunduvalt lihtsamad juhtahelad (voolu asemel pinge) ja suur lülituskiirus(mõned mikrosekundid). Saadaval on MCT-türistorid pingeklassidega 1500−3000 V janimivooludega tuhandetes amprites. Tuleb märkida, et voolude poolest jäävad MCTtüristoridGTO-türistoridele alla.Transistorid. Bipolaartransistori (Bipolar Junction Transistor -BJT) (Joonis S.2, d)tööpõhimõtet kirjeldab väljundtunnusjoon, millel on kolm eraldi tööpiirkonda (ala). Kuitransistori kasutatakse võimenduselemendina, siis töötab s<strong>ee</strong> aktiivalas. Teine piirkond onläbilöögipiirkond, kus transistor ei saa kunagi töötada, sest seal s<strong>ee</strong> tihti rikneks.Väljundtunnusjoone tõusvat piirkonda, kus pinge jääb vahemikku 0 V kuni 1 V, nimetatakseküllastuspiirkonnaks. Küllastuspiirkonnas on transistori takistus väga väike ning s<strong>ee</strong> ontäielikult avatud. Kui transistori kasutatakse digitaalsetes ja lülitusahelates, töötab s<strong>ee</strong> pikaaja vältel küllastuspiirkonnas.Jõu-bipolaartransistoride põhilised <strong>ee</strong>lised on lai võimsusvahemik 100 kVA, 1500 V, 500 A jaküllaldaselt madal päripingelang. Peamisteks puudusteks on suhteliselt pikad lülitusajad javäiksem turvaline tööpiirkond, mistõ<strong>ttu</strong> on vajalikud liigpingekaitse ning kompleksnevooluregulaator.Võrreldes bipolaartransistoridega on pn-väljatransistoridel (Junction Field-Effect Transistors-JFET) (Joonis S.2, e) mitmed <strong>ee</strong>lised. Tänu pingega juhtimisele on nende juhtlülitusedlihtsad ja tüürahela võimsus väike. Kuna pn-väljatransistoridel on enamuslaengukandjatekselektronid, kasvab nende lülituskiirus oluliselt. Samal põhjusel on avatud oleku takistusetemperatuuritegur positiivne, st takistus kasvab temperatuuri tõustes. S<strong>ee</strong>tõ<strong>ttu</strong> ei olekoormusvoolu piiramine ja parall<strong>ee</strong>lühendus pn-väljatransistoride puhul probl<strong>ee</strong>miks. Kunapuudub teine läbilöögipiirkond, on turvalise töö piirkond laiem, s<strong>ee</strong>ga pole liigpingekaitsevajalik.Sellele vaatamata, tänu suhteliselt suurele takistusele avatud olekus on pn-väljatransistoridekasutegur suhteliselt madal eriti siis, kui mitu transistori on lülitatud rööbiti. Lätte ja n<strong>ee</strong>luvahelised täiendavad võimsuskaod raskendavad transistori juhtimist.Teine tüüp väljatransistore on MOSFET-väljatransistorid (Metal-Oxide Semiconductor Field-Effect Transistors- MOSFET) (Fig. I.2, f, g). Erinevalt pn-väljatransistoridest on MOSFETväljatransistoridelmetalsed paisud kanalist elektriliselt isol<strong>ee</strong>ritud, järelikult on neil suuremsisendtakistus kui pn-väljatransistoridel. MOSFET-väljatransistoride <strong>ee</strong>lised: kõrgelülitussagedus, kusjuures töösagedused ulatuvad kuni 1 GHz-ni; lihtsad kaitseahelad japingega juhtimine; küllastustalitluse korral on MOSFET-väljatransistor normaalseltsisselülitatud seadis (nagu suletud kontakt); lihtne lülitada rööpselt, mis võimaldabsuurendada seadmete töövoolusid. MOSFET-väljatransistoride puudusted: suhteliselt kitsasvõimsuste vahemik, alla 10 kVA, 1000 V ja 200 A ning suhteliselt kõrge pingelang avatudolekus (üle 2 V), mis põhjustab suuri võimsuskadusid.10
Bipolaartransistoridel ja MOSFET-transistoridel on param<strong>ee</strong>treid, mis täiendavad teineteist.Bipolaartransistoridel on väiksemad juhtivuskaod avatud olekus, suuremad blok<strong>ee</strong>rpinged,kuid pikemad lülitusajad. MOSFET-transistorid on palju kiiremad, kuid nende juhtivuskaodon tunduvalt suuremad. Järelikult katse ühendada n<strong>ee</strong>d kaks transistori tüüpi ühel räniplaadilviib parima tehnilise lahenduseni. Antud avastus viis isol<strong>ee</strong>ritud paisuga bipolaartransistori(Insulated Gate Bipolar Transistor-IGBT) väljatöötamiseni, mis on sageli kasutusel uutesjõuelektroonika rakendustes (Joonis S.2, h).IGBT-transistoridel on lai võimsuste vahemik kuni 1700 kVA, 2000 V, 800 A. S<strong>ee</strong>tõ<strong>ttu</strong>, etIGBT-transistoridel on väiksem takistus kui MOSFET-transistoridel, on neil ka väiksemadjuhtivuskaod. IGBT-transistoride pingelang on 2−3 V, mis on suurem kuibipolaartransistoridel, kuid väiksem MOSFET-transistoride pingelangust. Tänu negatiivseletakistuse temperatuuritegurile, st temperatuuri tõustes kaovõimsus väh<strong>ene</strong>b, suudavadseadised taluda ülekoormust ning sobivad hästi rööplülituseks. IGBT-transistoride töökindluson kõrgem kui pn-väljatransistoridel, kuna neil puudub teine läbilöögipiirkond. Neil onsuhteliselt lihtsad pinge tüürahelad ning väike paisuvool. Kahjuks pole aga IGBT-transistoridrakendatavad kõrgsageduslikes lülitustes.11