JÃUELEKTROONIKA - of / [www.ene.ttu.ee]

More documents

Recommendations

Info

jacos α = −cos β.Kuni kommutatsioon toimub, kattuvad nurgad, ja nurk β peab olema suuremkommutatsiooninurgast γ. Kommutatsiooni kestus on muutuv ning sõltub alaliskoormusvoolust.Lähtudes eelnevast ja türistori sulgumiskestusest, tuleb samuti kindlustadaminimaalne ohutusnurk, mida nimetatakse kustumisnurgaks β – γ. Kui vaheldi stabiilsetalitluse korral esineb kommutatsiooni tõrke võimalus, siis kasutatakse suletudjuhtimissüsteemi, mis automaatselt kindlustab minimaalse kustumisnurga.Ühefaasiline plokkjuhtimisega pingevaheldi. Joonisel 2.5, a on toodud ühefaasiliseplokkjuhtimisega pingevaheldi jõuahela elektriline skeem. Pooljuhtlülititeks T 1 ja T 2 võivadolla bipolaartransistorid, MOSFET-transistorid, IGBT-transistorid, GTO-türistorid võilihttüristorid koos sulgeahelatega. Vabavooludioode D 1 ja D 2 tuntakse tagasisidedioodidena,kuna nad tagastavad võrku koormuse reaktiivenergia.+U d / 2T 1D 1U,IT 1seesωtU välj.T 2seesωtT 2D 2U d / 2I välj.ωt–U välj.a.Joonis 2.5.b.Ühefaasilise pingevaheldi voolude ja pingete diagrammid on joonisel 2.5, b. Väljundpingepositiivse poolperioodi vältel on lüliti T 1 avatud ja U välj. = +U d / 2. Väljundpinge negatiivsepoolperioodi vältel on lüliti T 2 avatud ja U välj. = –U d / 2. Tuleb märkida, et ühe lüliti sulgemiselpeab teine olema avatud, sest vastasel korral tekib alalisvooluahelas lühis.Reaktiivkoormuse puhul, nagu näidatud joonisel 2.5 b, jääb vool väljundpingest maha. Võibmärkida, et U välj. on positiivne, kui 0 < t < T / 2; ning lüliti T 1 või diood D 1 on avatud antudajavahemiku kestel. Kuid faasi alguses on I välj negatiivne, . seetõttu peab diood D 1 olemaavatud selle ajavahemiku jooksul. Hiljem muutub koormusvool positiivseks kuniajavahemikuni T / 2 ja seetõttu peab lüliti T 1 olema selle ajavahemiku jooksul avatud.Tagasiside dioodid on avatud, kui väljundpinge ja vool on vastasmärgilised.Joonisel 2.6 on kujutatud ühefaasiline plokkjuhtimisega sildlülituses pingevaheldi, miskoosneb kahest õlast. Kumbki õlg koosneb kahest transistorist ja kahest vasturööpseltlülitatud vabavoolu dioodist vastuvoolu mahalaadimiseks. Aktiiv-induktiivkoormuse korralkoormuse vastuvool läbib vabajooksudioode. Dioodid tekitavad voolukontuuri, mida vool36
läbib ka pärast lülitite avanemist. Energia rekuperatsiooni puhul on dioodide ja lülitite rollidvastupidised. Dioodid tagastavad energia alalisvooluvõrku sel ajal, kui lülitid kannavad ülereaktiivenergiat vahelduvvooluvõrku.+T 1T 2U dU välj.T 3T 4–Joonis 2.6.Plokkjuhtimise korral lülitatakse mõlema õla transistore selliselt, et ühed oleksid suletud,teised aga samaaegselt avatud (joonis 2.7,a). Seetõttu pole kumbki lüliti samaaegselt ühesolekus. Praktikas on mõlemad lülitid lühikese ajavahemiku (lukustusaeg) jooksul avatud, etvältida alalisvoolusisendi lühistamist. Lülituse analüüsimisel puudub lukustusaeg alatessellest, kui eeldatakse, et ideaalsed lülitid on suutelised avanema hetkeliselt. Koormusepiisava induktiivsuse korral on väljundvool pidev. Järelikult ainult väljundpinge määrab lülititeoleku ning väljundpinge polaarsus on muudetav.Vaheldi silla õlad on sisse lülitatud, kui nende väljundpinged on teineteise suhtes nihutataud.Kui nihkenurk võrdub nulliga, on vaheldi väljundpinge samuti võrdne nulliga. Nihkenurga π,korral saadakse maksimaalne väljundpinge. Väljundpingete diagrammid plokkjuhtimisel ontoodud joonisel 2.7,b. Siit võib näha, et väljundpinge kuju erineb märkimisväärselt siinusepõhiharmoonilisest. Seetõttu on plokkjuhtimine rakendatav juhtimisalas, kus väljundpingesagedus vastab põhiharmoonilise sagedusele.Ühefaasiline pulsilaiusmodulatsiooniga pingevaheldi. Pulsilaiusmodulatsiooni korralsaadakse juhtimpulsid kolmnurkpinge U c võrdlemisel moduleeritud pingega U m , nagu onnäidatud joonisel 2.8. Juhul kui U m > U c , on kaks transistori avatud ning teised kaks suletud.Suhteline lülituskestus sisselülitumisel määratakse avaldisestq = t sees / T = (1 + U m / U c ) / 2,ja väljalülitumiselq välj. = t välj. / T = 1 − q,Suhteline lülituskestus võib muutuda nullist üheni, sõltuvalt moduleeritud pinge U m suurusestja polaarsusest. Viimane avaldis näitab, et väljundpinge keskväärtuse ja moduleeriva pingevahel on lineaarne sõltuvus nagu lineaarsetel võimenditel. Väljundpinge muutumise tõttu37
Page 5 and 6: EESSÕNAKäesoleva raamatu eesmägr
Page 8: P, kVA10 5 SCR10 4GTO10 3MCT10 210
Page 11 and 12: Bipolaartransistoridel ja MOSFET-tr
Page 13 and 14: võimalik suurte kadude tõttu elek
Page 15 and 16: Väljundtunnusjooned. Tüüritava a
Page 17 and 18: DU sU dZU sa.T2πωtU dU rmsU dU ma
Page 19 and 20: D 1U 2ZU 1U 2V dD 2Joonis 1.8.Pool
Page 21 and 22: Kokkuvõtteks. Ühefaasilise täisp
Page 23 and 24: Antud lülitus kujutab endast kolme
Page 25 and 26: ühtlustusvooluna. Ühtlustusvoolu
Page 27 and 28: ühendatakse nende kahe punkti vahe
Page 29 and 30: D 1 D 2 D 3D 7 D 8 D 9UUVU dVWWD 4
Page 31 and 32: PEATÜKK 2. VAHELDID2.1. Vaheldite
Page 33 and 34: vahelduvpinge positiivsed ja negati
Page 35: seadmeid. Näiteks harmooniline moo
Page 39 and 40: suureneb, vähenevad kaod koormusel
Page 41 and 42: näitab, et nelinurkpinge on harmoo
Page 43 and 44: 2.3. VooluvaheldidTunnussuurused. E
Page 45 and 46: II UD 1 D 1ωtD 4I VD 2ωtD 5I WD 3
Page 47 and 48: Käesolev lülitus ei tekita pideva
Page 49 and 50: PEATÜKK 3. VAHELDUVVOOLUMUUNDURID3
Page 51 and 52: Kokkuvõtteks. Pingeregulaatorid mu
Page 53 and 54: tüürnurgad. Antud asjaolu vähend
Page 55 and 56: Järgmine vahetu sagedusmuunduri sk
Page 57 and 58: pooljuhtlülitid peavad olema kahes
Page 59 and 60: Vooluallikaga sagedusmuundur. Voolu
Page 61 and 62: ToideMuundurVäljund+RTOtsesideRegu
Page 63 and 64: • sõltumatutes rakendustes tuleb
Page 65 and 66: seega peab resonantsi vältimiseks
Page 67 and 68: lihtsa muunduriga, ja samuti on suu
Page 69 and 70: väljundpinget. Selle kompenseerimi
Page 71 and 72: +I 1U sisU väljωtI 2ωt-a.b.Jooni
Page 73 and 74: Pinget madaldav-tõstev regulaator.
Page 75 and 76: PEATÜKK 5. ABIAHELAD5.1. Summutus-
Page 77 and 78: D 3−D 1D 1U sisKommutatsiooniahel
Page 79 and 80: pingepiirik piirab IGBT-transistori
Page 81 and 82: Modulatsioonisignaali võrdlemine k
Page 83 and 84: Võrreldes hariliku pulsilaiusmodul
Page 85 and 86: • madalsageduslikud kiirgushäire
Page 87 and 88:
kasutada tootja poolt määratud fi
Page 89 and 90:
PEATÜKK 6. LÜLITUSTE MODELLEERIMI
Page 91 and 92:
3. Pulsatsiooniteguri kümnekordsek
Page 93:
3. Pärast ahela sisselülitamist j
Page 96 and 97:
4. Pinge keskväärtuse U d ja koor
Page 98 and 99:
Ülesanne 4.3. Pinge-ja vooluvaheld
Page 100 and 101:
3. Ühenda ostsilloskoop, et jälgi
Page 102 and 103:
5. Pärast ahela sisselülitamist j
Page 104 and 105:
PEATÜKK 7. KONTROLLKÜSIMUSED7.1.
Page 106 and 107:
28. Kas sama toitepinge korral on s
Page 108 and 109:
8. Millest on tingitud koormuse muu
Page 110 and 111:
AINEREGISTERaktiiv-induktiivkoormus
Page 112 and 113:
STANDARDIDIEC 617-4 (1996) / EN 606
Page 114 and 115:
KASUTATUD KIRJANDUS1. Agrawal, J. P
Page 116 and 117:
56. Rankis, I. Energoelektronika: O
show all

JÃUELEKTROONIKA - of / [www.ene.ttu.ee]

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?

JÃUELEKTROONIKA - of / [www.ene.ttu.ee]