2001 oktoober nr 33/34 - Eesti Psühholoogide Liit

10 Vääriti mõõdetud EPL-i laualehtMIDA ME LOEME?VÄÄRITI MÕÕDETUD INIMENE, VEELKORDGould, S.J. (2001). Vääriti mõõdetud inimene. (Tõlkinud JuhanKahk, toimetanud Ken Kalling). Roheline Raamat: VarrakMõned aastad tagasi olin Gouldiraamatust The mismeasure of manküll kuulnud, kuid mitte lugenud.Vestluses ühe kena ja aruka Ameerikapsühholoogiga kuulsin, et tapeab seda raamatut üldse ühekskõige paremaks psühholoogia raamatuksja soovitab seda kõigileoma üliõpilastele. Kui see raamatsigines osakonna raamatukokku,siis lugesin ma ta esimest kordapõhjalikult läbi. Minu mulje erinesoluliselt minu Ameerika kolleegiomast: mulle tundus raamat vägapropagandislik ja kohati kaitsmatultnõrk. Umbes samal ajal hakkasinma tähele panema, et kas otsevõi vahenduste kaudu on selle raamatupropagandistlik sõnum ulatunudliteraatide ja vaimuinimesteteadmiste pagasisse, kes on kindlaltveendunud, et tagurlike psühholoogideleiutatud fiktiivne suurus IQ –intelligentsuse kvoot – ei väljendamuud kui selle loojate sotsiaalseidja rassilisi eelarvamusi. Samuti see,et psühholoogid pole 100 aastajooksul omavahel suutnud kokkuleppelejõuda, kuidas defineeridaintelligentsust ja pole rahuldavatviisi, kuidas seda suurust mõõta.Kui ma enda meelest erapooletult jakõrvaltvaataja pilguga arvustasinajakirja Vikerkaar jaoks teist skandaalsekuulsusega raamatut Kellukakõver(1994), mille autoriteksHerrnstein ja Murray, siis pidastoimetaja Märt Väljataga vajalikukslugejaid hoiatada, et minujäreldused “osutavad kultuurilismoraalselepimedale täpile stsientislikultmeelestatud psühholoogiaja konservatiivse poliitika nägemisväljas”(Vikerkaar, 1997, nr. 4-5,lk. 112).Gouldi raamatu teine trükk 1995.aastal sai aluseks selle eestikeelseletõlkele. Nii tõlkija Juhan Kahk kuitoimetaja Kenn Kalling on oma tööhästi teinud. Kohe ilmumise järelkirjutasin ma pikema retsensiooni,mis ilmus ajakirja Akadeemiaseitsmaendas numbris. Ma pole agakindel, et kõik psühholoogid sedaloevad (miks nad peaksidki?).Sellepärast oleks ehk mõtet sellesretsensioonis öeldu veelkord väljaütelda ka psühholoogide häälekandjas.Ma olen veendunud, etGouldi raamatus on mitmed asjadpõhimõtteliselt valesti ja mõneskohas ta lausa sihilikult valetab, etolla lugejate silmis populaarne.Aga see on minu meelest juba üsnapaha. Nendele vigadele üritabki muülevaade tähelepanu juhtida.Erinevalt massimeediast poleGouldi maine professionaalseteuurijate seas kuigi kõrge, vähemaltselle osa seas, kes uurib vaimsetvõimekust. Gould on aga populaarnesotsiaal- ja kultuuripsühholoogideseas, kellele psühhomeetria eikuulunud ülikoolis lemmikainetehulka. Kui Gould kordas Herrnsteinija Murray Kellukakõverailmumise järel oma halvustavaidmõtteavaldusi kogu vaimsete võimeteuurijate kogukonna aadressil,siis kirjutasid juhtivad psühholoogidavaliku pöördumise, mis ilmustavatus kohas – ajalehes WallStreet Journal (13. detsember1994). Hans Eysenck, RaymondCattell, Philip Vernon, ArthurJensen ja paljud teised, kokku 50selle valdkonna juhtivat spetsialisti,jõudsid raskusteta kokkuleppeleselles, mis asi on intelligentsus jakuidas seda mõõta. Intelligentsuseabstraheerimine üheks arvuks ei olemitte üksnes mõeldav, vaid paratamatutagajärg, mis kasvab väljaolemasolevatest andmetest. Inimgruppide,seal hulgas erinevaterasside, vahel on püsivad erinevusedüldises vaimses võimekuses.Märkimisväärne osa vaimsetestvõimetest on päritav, kuid see eitähenda, et haridus ei aitaksvõimetel areneda.Eelkõige kirjastuse tahtel ilmusVääriti mõõdetud inimese ilmaühegi selgitava kommentaarita. Mapole kindel, et kas näiteks tänapäevanoored lugejad üldse aru saavadsellest, et üldine kontseptsioon,mille Gould oma raamatus esitabon varjamatult marksistlik, täpsemaltküll vulgaarsotsioloogiline.Gouldi sõnum lugejale on see, etobjektiivset teadmist pole olemas.Kõik teadlased esindavad alatimingi klassi huve ja need huvidajavad teadlase paratamatult rappafaktide kogumisel ja tulemusteinterpreteerimisel. Seega teadmistelon klassiline iseloom ja nad teenivadalati kellegi huve – huvitavjäreldus, mida paljud mäletavadveel ajaloolise marksismi õpikust.Harvardis loeb Gould näitekskursust bioloogiast kui relvastühiskondlike huvigruppide käes(259). Raamatu “pahad tegelased”Charles Spearman ja Cyril Burt