2001 oktoober nr 33/34 - Eesti Psühholoogide Liit

28 Kaitstud kraadid EPL-i laualehtKeit Kaadu Visuaalse asukoha eristuslävede sõltuvus stiimulite paiknemisest nägemisväljasÜhe teadusliku psühholoogia loojaG.T. Fechneri hüpoteesi kohaseltmõõdab inimene mistahes füüsilisestiimuli suurust oma subjektiivseteseristuslävedes. Samas on kateada, et visuaalsed eristuslävedmuutuvad sõltuvalt stiimuli asukohastnägemisväljas. Stiimuliteasukoha eristamine piki vertikaaljahorisontaalmediaani on üsnaühesugune, olulisi erinevusi ei ole,kuid diagonaalse orientatsioonigastiimulite eristamisläved on kõrgemadkui eelmise kahe orientatsioonikeskmised läved . Nägemisväljakeskmes on eristusläved madalamadkui liikudes servade poole,servade lähedal läved uuesti madalduvad.Lävede sellise muutumisepõhjusteks peetakse inimese võimetüsna täpselt hinnata nägemisväljakeskpunkti ning nägemisväljaservad on kui omamoodi referendid,mida on võimalik kasutadavõrdlusena ruumilise asukoha hindamisel.Käesoleva töö eesmärgiksoli kaardistada katseisikute eristuslävednende subjektiivsetes nägemisväljades,leida, kas on süstemaatilisimuutusi lävedes ningrakendada empiirilise andmestikupeal Dzhafarov ja Coloniuse poolthiljuti välja pakutud fehnerlikumeetrika teoreetilist edasiarendust.Leidsin, et eristuslävedes polnudusaldusväärseid süstemaatilisimuutusi sõltuvalt stiimulite asukohasttaustväljas. Küll aga oliddiagonaalsuunalised eristuslävedpisut suuremad kui lävedhorisontaal- või vertikaalsuunas.Ka taustvälja servadel polnudmadaldavat mõju eristamislävedele.Antud katsetingimustel ei õnnestunudFechneri hüpoteesi eksperimentaalseltkinnitada.Evi Mõttus Kooliedukuse prognoosimine visuaal-ruumiliste ja verbaalsete võimete põhjalÜhiskonna areng seab tänapäevalkõrgeid nõudmisi kõikidele omaliikmetele. Laps on selles osas mitmetevastuoluliste mõjurite kujundada.Ühelt poolt üritatakse lasteleanda võimalikult vara võimalikultkvaliteetset haridust, kuid sageli eiarvestata laste tegelikke eeldusi javõimalusi ja see toob kaasa soovitulehoopis vastupidiseid tagajärgihilisemas kooliedukuses. Lastekooliedukus on väga mitmetahulinevaldkond. Kooliks valmisolekutmõjutavad nii sünnipärased eeldu-sed ja võimed kui ka keskkond,milles laps on elanud. Seetõttu onkooli minevate laste võimed, teadmisedja oskused väga erinevad.Eestis on erinevaid seisukohti koolivalmiduseuurimise vajalikkusekohta. Antud töös käsitletakse, kasja kuidas on võimalik kooliedukustprognoosida visuaal-ruumiliste javerbaalsete võimete alusel ningkuidas tulemustest lähtuvalt lastelediferentseeritult tähelepanu pöörata.Andmed näitavad, et võimetevarajane hindamine ja arvestamineaitab vähendada riski järgnevateksebaõnnestumisteks koolis. Midavarem probleemid avastatakse,seda paremini saab last aidata.Kuna nõutud ainekava peavadläbima kõik lapsed võrdselt, avaldablapse tulemustele mõju kakeskkond, kus ta õpib. Seetõttu onantud töös käsitletud ka, milline onerinevate koolide mõju laste edukusele.Ilmnenud tulemused võiksidolla abiks koolipsühholoogidele,õpetajatele ja ka lastevanematelelaste abistamisel kooli tulekul.Hillar Saul The impact of school-learned knowledge on the development of logical reasoning and theoreticalconcepts (Koolis õpitud teadmiste mõju loogilise mõtlemise ja teoreetiliste mõistete arengule)Magistritöö koosneb kahestuurimusest, mis mõlemad onpühendatud sellele, milliseid struktuurseidkognitiivseid muutusikooliõpetus õpilastel esile kutsub.Esimene töö käsitleb eksplitsiitselthierarhiliselt organiseeritud mõisteteorganisatsiooni mõju süllogismiülesannetelahendamisele.Leiti, et kõigis uuritud vanusegruppides(10.-12. klass jaüliõpilased) lahendati hierarhilistemõistetega invaliidseid süllogismeparemini kui mittehierarhilisi.Selline tulemus lubab arvata, etteadmiste parem organiseeritus onsoodustavaks teguriks loogilisteterminite “nõrga” asümmeetriamõistmisel. Teine magistritööuurimus käsitles teoreetilistekeemiamõistete omandamistkeskkoolitasemel. Selles töösväideti, et teoreetiliste mõisteteomandamine on raskem kui nn.faktilistest teadmistest arusaamineja, et teoreetilisemad keemiamõistedjäävad keskkoolis lõpuniomandamata. See oletus leidis kaempiirilist kinnitust. Põhjuseks onoletatavasti teoreetiliste mõistetestruktuursed erinevused võrreldesigapäevamõistetega. Kui viimasedomavad tajutavaid referente, siismikroskoopilistele entiteetideleviitavad keemiamõisted ontajutavaga seotud vahendatult, jaseetõttu nõuavad ka teistsuguseidkognitiivseid oskusi.