2001 oktoober nr 33/34 - Eesti Psühholoogide Liit

30 Kaitstud kraadid EPL-i laualehtTÜ PSÜHHOLOOGIA OSAKONNAS 2000/2001 KAITSTUD MAGISTRITÖÖDTPÜ PSÜHHOLOOGIA OSAKONNAS KAITSTUD MAGISTRITÖÖD (2001) (2001Neeme Kahusk Tähelepanu osast visuaalses tajusKäesolevas töös on uuritud tähelepanuosa nägemistajus kolmestaspektist. Vaatluse all oli tähelepanuroll taju ‘selginemisel’ suumobjektiivimudelist lähtuvalt, tähelepanuautomaatne ja tsentraalne komponentning dopaminergilise süsteemipuudulikkusest tulenevad mõjudkiiretele tähelepanuprotsessidele.Palju on vaieldud selle üle, kastähelepanu ka tegelikult parandabtaju, või ainult kiirendab seda.Käesolevas töös uuriti kvanditudkujutiste äratundmist tähelepanuosundamise tingimustes. Kvanditudkujutiste äratundmine oleneb detailitäpsusest– mida selgem taju,seda halvemini tuntakse kujutistära. Kasutades ruumilise paigutusevarieerimist ja erinevat tüüpi osundajat,leiti, et tähelepanu eelosundaminehalvendas tugevalt kvanditudkujutiste äratundmist, kuidmõjutas vähe keskmiselt kvanditudkujutiste äratundmist. See annabalust väita, et kvanditud kujutistetajumisel tekkivaid nähtusi saabseletada ajas formeeruva tähelepanuabil, mis muudab kujutisedetailid selgemaks.Tähelepanu automaatne komponentosutus olevat sõltumatu tsentraalsest,nagu näitas [2] uurimuse katseosundajaga, mida oli vaja samutiära tunda nagu stiimulitki. Osundajaäratundmine ei mõjutanud eesmärkstiimuliäratundmist, küll agasegasid eesmärkstiimuli äratundmistdistraktorid. Miks see nii on,seda peavad näitama tulevaseduurimused. Võibolla oleks abilisaks osundamisele ruumis kaosundamisest ajas (Coull, 1998).Parkinsoni tõve puhul on küsimuseksolnud see, kas haigus mõjutabka kognitiivseid protsesse, mitteainult motoorikat. Leiti, et Parkinsonitõbe põdejatel on elementaarsedvisuaalsed protsessid aeglustunud,kuid põhisümptomaatika mõjupole selge. Binokulaarsete jadihhoptiliste katsetingimustevõrdlemisel võib järeldada, etpõhjusi ei tule otsida, mitte võrkkestaltoimuvast, vaid tegemist ontsentraalsete protsesside mõjuga.Svetlana Kadõkova Kohanemine uues sotsiokultuurilises keskkonnas ja sellega seotud psühholoogilisedraskusedAntud töö eesmärgiks on Eestikõrgkoolides õppivate välisüliõpilasteja vabariigis elava venekeelsevähemuse esindajate kohanemistasemening kohanemistüübi uurimine,samuti ülevaate andmine kohanemiseja akulturatsiooni protsessistuues sotsiokultuurilises keskkonnasning sellega seotud psühholoogilistestraskustest. Uurimustööson kasutatud erinevaid psühholoogilisimetoodikaid, mis mõõdavadkohanemist mõjutavaid isiksuseiseärasusi ja käitumisstrateegiaid.Uurimuse käigus selgus, et uuritudvälisüliõpilased vajasid rohkemsotsiaalset toetust võrreldesvenekeelsete gruppidega,kannatasid nostalgia, võõrdunudoleku ja üksindustunde all, millekompenseerimiseks püüdsid nadsäilitada suhteid inimestega,näidates suuremat konformsust.Vene keelt kõnelevatel inimestel olirohkem arenenud kuulumistunne jaseotus antud ühiskonnaga. Eestiüliõpilastel oli paremini arenenudinternaalne kontrollkese.Suhtlemisvalmid ja avatudinternaalse kontrollkeskmegainimesed olid palju edukamaltkohanenud uues sotsiokultuuriliseskeskkonnas. Selgus, et võõrdumushoiak,neurootilisus ja valmisolekalluda tugevdab depressiooni janostalgia elamusi, aga vastupidiseltvõime väljendada ja teadvustadaoma individuaalsust vähendab neidelamusi. Kompromissi saavutaminekonfliktsetes situatsioonides olikõige levinumaks meetodiksuuritud üliõpilasgruppide vahel.Janika Kuusik Inimressursi juhtimise tulemuslikkuse hindamise meetodidInimressursi juhtimine on tänapäevamajanduskeskkonnas kujunenudlahutamatuks osaks ettevõtte üldjuhtimisestja omandanud strateegiliserolli. Sellega seoses onmuutunud teravalt aktuaalseksantud juhtimisvaldkonna tulemustemõõtmine. Antud magistritöö eesmärgikson töötada välja mõõtmismeetodkaasaegseid juhtimispõhimõtteidjärgivatele Eesti äriettevõteteleinimressursi juhtimise tulemuslikkusesüsteemseks hindamiseks.Mõõtmismeetodi väljatöötamisellähtus autor esmajoones seisukohast,et strateegilisel tasandil onoluline mõõta mitte niivõrd üheteenistuse või struktuuriüksusetoimivust, kuivõrd inimressursijuhtimise kui valdkonna tervikmõjutulemust.Tunnustatud uuringud on näidanud,et inimressursi juhtimise valdkondsaab omada ettevõtte jaoks positiiv-