2001 oktoober nr 33/34 - Eesti Psühholoogide Liit

EPL-i laualeht Individuaalsete erinevuste konverents 21INDIVIDUAALSETE ERINEVUSTE UURIJATE SUVINE KOGUNEMINE ŠOTIMAALMöödunud suve juulikuus, kuiEestis valitses lõõskav suvekuumus,ootas Šotimaa iidne pealinnEdinburgh üle maailma tegutsevaidindividuaalsete erinevuste uurijaidjärjekordsele kokkusaamisele, kusvõimalik sõlmida uusi tutvusi,vahetada mõtteid ning tutvustadaoma värskemaid uurimistulemusi.Nimelt toimub iga kahe aastatagant rahvusvaheline konverents,mille korraldajaks on InternationalSociety for the Study of IndividualDifferences. Selle eesti keelesmõnevõrra naljakalt kõlava lühendiga– ISSID — organisatsioonkoondab teadlasi maailmaerinevaist paigust, kes tegelevadindividuaalsete erinevuste (isiksuse,vaimsete võimete, hoiakute jne),nende dünaamika ning põhjusteuurimisega. Organisatsiooni ametlikuksväljaandeks on muuseas ajakiriPersonality and IndividualDifferences, milles on viimastelaastatel rohkelt avaldatud ka TartuÜlikooli psühholoogia osakonnainimeste uurimustöid.Käesoleval aastal toimus järjekorrasjuba kümnes konverents, millekorraldaks oli Edinburgh Ülikoolipsühholoogia osakond eesotsasISSIDi presidendi professor IanDeary’ga (pildil). Siinkohal siiraskummardus võõrustajatele, kesoskasid kenasti ära kasutada omakodulinna iidseid võlusid ningtutvustada külalistele lisaks sisutihedalekonverentsikavale kaEdinburghi ülikooli ajaloolisihooneid ning ehedaid šoti tavasid.Eelkõige meenub siinkohal konverentsipidulik õhtusöök, mis toimus1580. aastal ehitatud vana ülikoolihoone raamatukogus (PlayfairLibrary) ning mille kõrged mustrilisedkaarlaed, võrratute nikerdustegaseinad ning nende ääres asetsevadlumivalged marmorkujud kandsidendas ehedat sajanditetagusthiilgust ja hingust. Õhtusöögi kulminatsioonikskujunes vaieldamatultšoti rahvariietes auväärse härrapoolt hingestatult ettekantud šotikeelnepoeem, mida täiendasrahvuslik torupillimäng.Need unustamatud hetked olidsiiski vaid selleks, et võimaldadakülalistel ja kolleegidel üksteisegasuhelda ning veidi lõõgastuda üsnapingelisest konverentsi ajakavast.Tõepoolest kujunesid konverentsipäevadsisutihedaks, kus iga päevahommik algas loenguga laialdaselttuntud ja tunnustatud teadlaselt. Niinäiteks rääkis avapäeval varasemaltmainitud professor Ian Dearykuulsast Šotimaa longitudinaalsestuurimusest, kus eelmise sajandi20.-30. aastatel sündinud Šoti lasteltestiti vaimseid võimeid esmalt 11aasta vanuses ning nende elukäikujälgides korduvalt ka hilisema elujooksul. Selliste kordustestimistetulemusena on kogutud hinnalineandmehulk, mis võimaldab uuridaseda, kuidas mõjutab lapsepõlvevaimne areng edukust ja toimetulekutedaspidises elus. Samalaadsettemaatikat jätkas teise konverentsipäevaavaloengus ka professorAvshalom Caspi (King’s CollegeLondon), kes omakorda keskendusisiksuseomaduste longitudinaalseleuurimisele. Oma ettekandes esitasta veenvalt tulemused, mille kohaseltesimestel eluaastatel mõõdetavadlaste temperamendilised erinevusedmõjutavad oluliselt nendeedasist elukäiku ning annavadsamas ka vihje tõenäolisele isiksusestruktuurile, suhtetüüpidele, psühhopatoloogialening kuritegevuslikulekäitumisele täiskasvanueas.Kolmanda päeva avaloeng kujuneseelnevatega võrreldes mõnevõrrafilosoofilisemaks, kus professorDavid Buss (Texas, USA) kutsuskuulajaid kaasa arutlema teemal,miks ikkagi kõik inimesed onniivõrd erinevad ning kohanevaderinevates olukordades erinevalt.Veelgi mõtlemapanevama, kuidsamas säravaima loenguga astusviimasel konverentsipäeval rahvaette professor Linda GottfredsonDelaware Ülikoolist (USA), kesanalüüsis põhjalikult RobertSternbergi uurimusi, mille põhjalviimane väidab oma rohkearvulistesraamatutes, et praktilineintelligentsus on sõltumatu tavapärasestintelligentsuse testidegamõõdetavast üldiselt intelligentsusest,ennustades edaspidist edukustette vähemalt sama hästi kuiakadeemiline intelligentsus. Parakuaga viitab Sternbergi uurimustesügavam analüüs mitmetele kitsaskohtadele,millest autor on LindaGottfredsoni sõnul sageli oskusli-