Sa ei saa kunagi kätte tõde. See on midagi, mida sa ... - Vanemuine

Juan” (New York University Tisch´s Walker Theatre ja National Theatreof Bulgaria) ning “Tartuffe” (Kresge Theatre, Pittsburgh), Eduardo deFilippo “Suur illusioon” (Contemporary Theatre; Seattle, Washington),Albee´ “Kes kardab Virginia Woolfi? (Bulgaaria Rahvuslik Kultuuripalee;sama näidendi tõin alles hiljuti lavale ka Tallinna Linnateatris), Fugardi“Teekond Mekasse” (Bulgaaria Rahvuslik Kultuuripalee; Playland forPittsburgh´s City Theatre.), Boychevi “Polkovnik lendab õhku” (CentaurTheatre; Montreal, Quebec), Bergmani “Sügissonaat” (Sofia teater), Hemingway“Viies kolonn” (Pittsburgh´s Bricolage Theatre). Venemaal olent<strong>ei</strong>nud lavastusi Moskva Kunstiteatris: Jordan Radičkovi “Lennukatse”,Mossoveti-nimelises teatris: Aleksander Volodini “Jeesuse ema” ja MoskvaNoorsooteatris: Nedialko Jordanovi “Seletamatu armastus”. Arvukaltklassikalistel ja ka kaasaegsetel materjalidel põhinevaid lavastusi olent<strong>ei</strong>nud veel maailmas hästi tuntud Actors Theatre´s Louisvilles Kentuckys– seda teatrit on nimetatud ameerika draama kõige tähtsamaksfoorumiks. Olen lavastanud selle teatri egiidi all Williamsi “Tramm nimega“Iha””, Horváthi “Lood Viini metsadest”, Kushneri “Inglid Ameerikas”...Ja seda nimekirja võiks jätkata...Minu Bulgaarias tehtud lavastusi on näidatud ka külalisetendustel Euroopas:Serbias, Kreekas, Ungaris, <strong>Sa</strong>ksamaal, Poolas, Hollandis, Austrias,Tsehhis ja Slovakkias. Need on loodud ajal, mil olin noor lavastaja Bulgaarias(1970ndatel ning varastel 1980tel). Viis aastat juhtisin Sofia <strong>Sa</strong>tiiriteatrit,pärast seda olin kolm aastat Rahvusliku Kultuuripalee peanäitejuhtning töötasin 8 aastat residentlavastajana Bulgaaria Rahvusteatris.Viimasel aastal olen oma elu ja tööd jaganud Ameerika ja Eesti vahel.Põhjus selleks <strong>ei</strong> <strong>saa</strong> olla enam lihtsam ja õnnelikum: ma l<strong>ei</strong>dsin ülesoma kadunud armastuse ning abiellusin imekauni, helge eesti naiseEnekeniga, kellele ma kiindumuse ja tänulikkusega pühendan ka omauue lavastuse.Minu siiras tänu kuulub imelistele ja andekatele Vanemuise näitlejatele– Aivarile, Küllikile, Raivole, Margusele, Karolile, Maarjale ja Martinile,kes olid mulle proovi<strong>saa</strong>lis tõeliseks inspiratsiooniallikaks. Suured tänudassistent Tanelile. Tänud kunstnik Airile, helikujundajatele Toivole ja Siimule,inspitsient Gerdile ja kõigile Vanemuise lavatagustele töötajatelenende professionaalsuse, kannatlikkuse, heasüdamlikkuse ja huumorimeeleeest. Mu eritänud ka Sven Karjale, Vanemuise draamajuhile, temapideva hoole ja vastutulelikkuse eest.Prooviperiood Tartus pakkus mulle palju õnnelikke hetki. Loodan, etT<strong>ei</strong>egi, head vaatajad, l<strong>ei</strong>ate sellest lavastusest midagi enda jaoks.T<strong>ei</strong>e ees laval avaneb aken koletislikku, valulikku, grotesksesse, samas kamüstiliselt veetlevasse ja inimlikult liigutavasse <strong>Sa</strong>m Shepardi maailma:see on ühe katkise pere <strong>saa</strong>ga, nimega “Maetud laps”.<strong>See</strong> on avatud akende lugu – ainult lükka aknaluuki ja kiika sisse nenderäpasevõitu s<strong>ei</strong>nte vahele. Ära karda – Shepardi maailm on asustatudinimestega, keda näeme enda ümber iga päev – nende üksinduses, nendemeeleh<strong>ei</strong>tes. Nende ummikussejooksnud eludes, mis on muutnudnad eemaletõukavaks ja vastikuks. Nende püüdlustes l<strong>ei</strong>da armastust jaõnne, nende lootuses <strong>saa</strong>tuse halastusele, hoides samal ajal alkoholipudelitkäeulatuses – ja – nende võimetuses mitte ära tunda isegi omaendalapsi, oma lähedasemaid inimesi. Shepardi m<strong>ei</strong>sterlikkus selle eluliseabsurdi kujutamises on koomiline, isegi lõbustav. Kuid siiski täidab tateatri üha enam ja enam kurbusega.Kuulata väljast kostvat vihmasabinat, olles ühes ruumis maetud lapsega– selles kummalises kontrastis avaldub Shepardi kaubamärk oma tegelastelahtimuukimisel. Kuid vaadakem enda ümber. Kas me kõik <strong>ei</strong> kõnniläbi elu, kandes enda sees seda maetud süütut last, hoolimata sellest,kus ja millal me veetsime oma lühikese elutee sel porisel, märjal, patuselplaneedil?Süütu nagu vastsündinud laps….“Maetud last” on võrreldud vanade kreeka tragöödiatega. Jääb üle selleganõustuda. <strong>See</strong> sügavalt kõlbeline näidend omab tõesti laia sisemistruumi ja eeposega võrreldavat emotsionaalset haaret.Mladen Kiselov