Lisa 1 - Kohtla-Järve

SISSEJUHATUSKohtla-Järve linna 2010.aasta majandusaasta aruanne sisaldab informatsiooni linna ametiasutuste ja nendehallatavate asutuste ning linna valitseva või olulise mõju all olevate juriidiliste isikute majandustegevusetulemuste kohta.Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud rida-realt konsolideerituna koos valitseva mõjuall olevate üksustega (2 sihtasutust ja 3 osaühingut). Olulise mõju all olevad üksused on konsolideeritudaruandes kajastatud kapitaliosaluse meetodil (1 osaühing).Konsolideerimata aruanded on linna 2 ametiasutuse ja nende 40 hallatava asutuse konsolideeritudkoondaruanded.Tulenevalt Valla- ja linnaeelarve seaduses ja Kohtla-Järve põhimääruses sätestatust esitatakse linnamajandusaasta aruande koosseisus ka eelarve täitmise aruanne ja reservfondi kasutamise aruanne ning antakseülevaade linna enamusosalusega äriühingute ning linna poolt asutatud sihtasutuste majandustegevusest.Majandusaasta aruanne on avalikustatud Kohtla-Järve linna veebilehel www.kohtla-jarve.ee.MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTAMIST REGULEERIV SEADUSANDLUS JA JUHENDIDKäesolev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hearaamatupidamistavaga. Majandusaasta aruande koostamisel on jälgitud raamatupidamise seadust,Raamatupidamise Toimkonna juhendeid, Riigi raamatupidamise üldeeskirja, kohaliku omavalitsusekorralduse seadust, valla- ja linnaeelarve seadust, Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtteid,Kohtla-Järve linna põhimäärust ja Kohtla-Järve linna eelarve koostamise, kinnitamise ja täitmise korda.

LisaKohtla-Järve Linnavolikogu. juuni 2011. amääruse nr juurdeKOHTLA-JÄRVE LINNA2010. AASTA KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNEAruandekohustuslase nimetus:Kohtla-Järve linnAsutuse registrikood: 75001017Juriidiline aadress:Keskallee 19, 30395 Kohtla-JärveTelefon: +372 3378500Faks: +372 3378503E-post:Interneti kodulehekülg:Audiitor:linnavalitsus@kjlv.eewww.kohtla-jarve.eeAUDEST AUDIITORTEENUSTE OÜMajandusaasta algus ja lõpp: 01.01.2010 – 31.12.2010Dokument koosneb 120-st leheküljest.

SISUKORDI Tegevusaruanne .................................................................................................................... 4-67II Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne ...................................................... 68-103Konsolideeritud bilanss ................................................................................................. 68Konsolideeritud tulemiaruanne ...................................................................................... 69Konsolideeritud rahavoogude aruanne .......................................................................... 70Konsolideeritud netovara muutuste aruanne ................................................................. 71Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad ................................................... 78-103III Eelarve täitmise aruanne ................................................................................................. 104-118Reservfondi kasutamise aruanne .................................................................................... 118Vandeaudiitori järeldusotsus ................................................................................................ 119Allkirjad majandusaasta aruandele ....................................................................................... 120

I TEGEVUSARUANNE1.1 KONSOLIDEERIMISGRUPI STRUKTUURKäesolev majandusaasta aruanne on koostatud konsolideerimisgrupi kohta, kuhu kuuluvad järgmisedüksused:KonsolideerimisgruppKohtla-Järve linnAMETIASUTUSEDLinnavolikogu KantseleiLinnavalitsusLINNAVALITSUSE HALLATAVAD ASUTUSEDLasteaiad 14Põhikoolid 1 (2)Gümnaasiumid 7Täiskasvanute Gümnaasium 1Spordiasutused 2Sotsiaalhoolekandekeskus 1Vanurite Hooldekodu 1Lastekodu 1Kultuurihoone ja klubid 3Koolinoorte Loomemaja 1Kurtna Noortelaager 1Noortekeskus 1Keskraamatukogu 1Kunstide Koolid 2Põlevkivimuuseum 1Linnaorkester 1Valitsev mõjuSA Ida-Viru KeskhaiglaSA Kohta-Järve ArenduskeskusOÜ Oru KoduOÜ Sompa MajaOÜ Kukruse MajaOluline mõjuIda-Virumaa Kiirabi SAJärve Biopuhastus OÜIda-Viru Ettevõtluskeskus SAJõhvi Lennuväli SASA Ida-VirumaaKutsehariduskeskuse Fond2010. aastal lõpetas tegevuse Oru Põhikool.TEGEVUSARUANNE 4

A. Konsolideeriv üksus Kohtla-Järve LinnavalitsusAllüksuse nimetusTöötajate keskmine arvmajandusaastalTöötasude kogusummamajandusaastal(tuhandetes kroonides)2010.a 2009.a 2008.a 2010.a 2009.a 2008.a1. Linnavolikogu kantselei 3 3 3 510 590 1 216Volikogu liikmed 708 1 240 1 6012. Linnavalitsus 84,18 96 123 16 155 20 790 23 690,53. Linnavalitsuse hallatavadasutused3.1 Lasteaiad (14) 516,31 535,7 522 40 211 43 700 47 1903.2 Gümnaasiumid (7) 561,27 588,4 636 62 270 63 343 70 7843.3 Põhikoolid (2) 76,34 99,5 128 6 704 8 350 12 6243.4 Täiskasvanute Gümnaasium 21,4 21,4 22,1 2 240 2 391 2 5843.5 Spordiasutused (2) 53,2 57,4 63 3 588 4 244 4 856,33.6 Sotsiaalhoolekandekeskus 56,16 66 65 5 216 5 432 6 8913.7 Vanurite Hooldekodu 77,7 74,5 76 5 881 6 257 6 2293.8 Lastekodu 36,8 40,7 49 3 132 3 540 4 5853.9 Kultuurihoone ja klubid 74,3 91,75 93 5 397 6 737 7 207,93.10 Koolinoorte Loomemaja 31,5 30,5 29,2 2 324 2 630 2 836,23.11 Noortekeskus 7,3 9 10 582 798,7 815,53.12 Keskraamatukogu 49,9 70,25 74 3 483 5 149 5 485,63.13 Kunstide koolid (2) 78,6 82,08 81 7 881 8 859 9 410,33.14 Põlevkivimuuseum 5,5 9 11 1 730 804 9063.15 Linnaorkester 1,2 1,2 1,2 295 462 546,73.16 Kurtna Noortelaager 20 24 27 1 249 1 348 1 898Kokku 1 754,66 1 900,38 2 013,5 169 556 186 664,7 211 357Volikogu liikmeid on 21.B. Konsolideeritud üksusedÜksuse nimetusKohtla-JärveLinnavalitsuseosalusemäär(%)Töötajate keskmine arvmajandusaastalTöötasude kogusummamajandusaastal(tuhandetes kroonides)2010.a 2009.a 2010.a 2009.aSA Ida-Viru Keskhaigla 100 1 166 977 130 274 136 042SA Kohtla-Järve100 0 0 0 0ArenduskeskusSA Kohtla-Järve100 0 2,5 0 218,7LinnaelamuOÜ Oru Kodu 100 16 19,9 1 453 1 948,3OÜ Sompa Maja 100 5,9 12,5 519 1 070,6OÜ Kukruse Maja 100 12,9 12,2 762 734,8Kokku 1 200,8 1 024,1 133 008 140 014,4TEGEVUSARUANNE 5

1.2 ÜLEVAADE KOHTLA-JÄRVE LINNA KONSOLIDEERIMISGRUPI FINANTSNÄITAJATESTLinna konsolideerimisgrupi aruanne koostati rida-realt meetodil konsolideerituna esmakordselt2005. majandusaasta kohta.Konsolideerimisgrupi tähtsamad finantsnäitajad (tuh.kr)2006 2007 2008 2009 2010BilansinäitajadVarad aasta lõpuks 635 882 660 397 990 215 955 958 933 544Kohustused aasta lõpus 186 284 202 512 279 630 278 820 262 497Netovara aasta lõpus 449 598 457 885 710 585 677 138 671 047Tulemiaruande näitajadTegevustulud 653 227 776 825 935 335 834 155 811 363Tegevuskulud 635 885 774 137 948 447 868 727 -820 837Tulem 17 342 2 688 -10 929 -34 572 -9 474Muud näitajadPõhivara investeeringute maht 8,5 8,8 9,1 5,2 6,0Likviidsuskordaja 0,85 1,23 0,85 1,14 1,25Lühiajaline0,92 1,26 1,1 1,16 1,29maksevõimekordajaKohustuste osakaal varadest 29% 30% 28,2% 29% 28,1%Laenukohustuste osakaal16,3% 16,9% 13,6% 26% 27,6%tuludest, millest on mahaarvatud sihtfinantseerimineTagasimakstud laenukohustustesuhe tuludesse, millest on mahaarvatud sihtfinantseerimine16,2 1,5 9,2 0,08 0,02Likviidsuskordaja = käibevara kokku – varud : lühiajalised kohustusedLühiajaline maksevõimekordaja = käibevara : lühiajalised kohustused1.3 ÜLEVAADE MAJANDUSKESKKONNASTEelmine ja tänavune aasta on Eestis üsna keerulised olnud. 2009. aastal kiiresti halvenenud olukordmajanduses ja tööturul ei olnud ka 2010. aasta alguses paranenud. Alates 2010. aasta teisest kvartalist onhakanud majandus aastases võrdluses kasvama ning kasvutempo ulatus kolmandas kvartalis viie protsendini.2010. aasta esimese üheksa kuuga kasvas majandus 1,9 protsendini võrreldes eelmise aasta samaajavahemikuga. Majanduskasvu toetas eelkõige suurenenud välisnõudlus ja sellest tulenev ekspordi kasv.Põhjamaade majanduskasv on hoogustunud ja seeläbi on ka nõudlus meie eksporditoodete järele tugevnenud.2010. aastal eksporditi kaupu jooksevhindades 138,785 miljardi krooni väärtuses, mis ületas senini kõrgemattaset ehk 2008. aastal 132,526 miljardi krooni eksportkäivet. Võrreldes 2009. aastaga suurenes eksport Eestis35 protsenti. Import kasvas 27 protsendi võrra. Väliskaubanduse puudujääk oli 8 miljardit 136 miljonitkrooni.2010. aastal tõusid tarbijahinnad 3%. 2010. aasta neljandas kvartalis kiirenes Eesti majanduskasv 6,7protsendini ja aastaseks kasvuks kujunes 3,1 protsenti. Kolmes esimeses kvartalis panustas kasvu peamiselteksportiv töötlevtööstus, aasta lõpus hakkasid kosuma ka eratarbimine ning investeeringud. Kasvutaastumine ekspordi toel on paratamatu ja majanduse struktuuri muutumise seisukohast positiivne.TEGEVUSARUANNE 6

Töötleva tööstuse ekspordi pöördumine kiirele kasvule eelmise aasta alguses tõstis Eesti majandusemadalseisust välja. Sellele aitas kaasa eelkõige arenevate turgude tugev nõudlus, mis omakorda toetas meieekspordipartnerite majandusi. Nii Rootsi, Soome, Läti kui Saksamaa majandusarengud ületasid eelmise aastateises pooles varasemaid ootusi. Lisaks välisnõudluse kasvule tugevdas meie rahvusvahelistkonkurentsivõimet keerulise majandusolukorra poolt peale surutud kulude vähendamine, mis on kasvatanudtootlikkust ning parandanud ettevõtete kasumlikkust.2010. aastal oli SKP jooksevhindades 226,9 miljardit krooni. Muutus püsivhindades on 3,1% võrra suuremkui 2009. aastal. Lõviosa kasvu langeb töötlevale tööstusele – 2,6%.NäitajaViimaneavaldatudvaatlusperioodVäärtusMuutusMuutusvõrreldesvõrreldeseelmiseeelmiseaasta samaperioodiga, %perioodiga, %RahvaarvKeskmine brutokuupalkTöötuse määr, %Tarbijahinnaindeksi muutus, %Ehitushinnaindeksi muutus, %Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, %SKP jooksevhindadesSKP aheldatud väärtus (referentsaasta 2000)IV kvartal 2010Oktoober 2010November 2010Detsember 2010814 eurot12 735 krooni787 eurot12 317 krooni807 eurot12 630 krooni849 eurot13 277 krooni2010 16,9IV kvartal 2010 13,62010 3,07,2 3,90,3 0,82,5 6,25,1 4,9Jaanuar 2011 0,0 5,32010 -2,8IV kvartal 2010 0,6 0,62010 22,7Detsember 2010 1,3 38,52009III kvartal 20102009III kvartal 2010Eksport Detsember 2010Import Detsember 201013 860,8 mln eurot216 874,8 mln krooni3 758,3 mln eurot58 804,0 mln krooni8 718,1 mln eurot136 409,0 mln krooni2 249,8 mln eurot35 201,5 mln krooni926,6 mln eurot14 499 mln krooni934,1 mln eurot14 616 mln krooni-13,9-1,7 5,06,8 67,23,2 43,8Töötuse määr 2010. aastal oli 16,9%. 31.detsembri seisuga oli Eestis registreeritud 65 260 töötut. Palgakasvoli eelmisel aastal tagasihoidlik. Keskmine brutotulu langes 5,3% võrra ja aasta keskmine oli 12 264 krooni.Majanduse kriisist taastumine pole veel lõppenud ning senikaua, kui sisenõudlus püsib nõrk, ei ole ka üldistpalgakasvu oodata.TEGEVUSARUANNE 7

2010. aastal laekus kohalikele omavalitsustele kokku 9,15 miljardit krooni füüsilise isiku tulumaksu, mida on2009. aastaga võrreldes 7,8% vähem.Riigi välisvõlg kahanes 2010. aastal võrreldes 2009. aastaga 5%, kuid valitsussektori võlg suurenes 8,9%võrra.Sisenõudluse osas pöördusid aasta lõpus kasvule ka investeeringud (kasv IV kvartalis 12 protsenti), mis onalates 2007. aasta teisest poolest olnud pidevas languses. Need olid valdavalt seotud masinate ja seadmetega,samas ka kinnisvaraga seotud investeeringud ei ole veel märkimisväärselt elavnenud. Elanikeeratarbimiskulutused kasvasid neljandas kvartalis jõuliselt (7 protsenti), kuid aasta lõpus kiirenenud hinnatõusvõimaldas reaalset eratarbimist kasvatada vaid 3 protsenti. Tooraine ja valmistoodangu varud eelmise aastaviimases kvartalis enam ei kasvanud.Statistikaameti andmetel oli 2009. aastal Eestis tööga hõivatute arv 575,5 tuhat inimest, 2010. aastal 570,9tuhat inimest. (2008. aastal – 656 tuhat inimest). Eelmise aastaga võrreldes vähenes tööhõive 4,65 tuhandeinimese võrra ehk 0,8%, tõusnud on töötute hulk. Töötuse määr tõusis 2010. aastal 3%. Registreeritud töötutearv 31.12.2010.a seisuga oli kogu Eestis 65 260 inimest (2009. aastal – 87 282 inimest), Ida-Virumaal 12 526(2009. aastal – 15 129 inimest ) ja 26% neist Kohtla-Järve linnas – 3 247 inimest (2009. aastal – 3 789inimest).Statistikaameti andmetel oli keskmine palk 2010. aasta IV kvartalis 12 735 krooni (2009. aastal – 12 259krooni), suurenedes eelmise aasta sama perioodiga 3,9%. 2009. aastal peatati palgalt maksuvaba tulu tõstmine2 250 krooni ulatuses ja see jäi kehtima ka 2010. aastal.Rahandusministeeriumi andmete kohaselt laekus 2010. aastal riigieelarvesse 87,8 miljardit krooni ehk 103,8%kavandatust. Võrreldes 2009. aastaga laekus tulusid 2,1 miljardit krooni ehk 2,4% rohkem. Riigieelarvesselaekunud tuludest moodustavad maksutulud 63,3 miljardit krooni ehk 102,7% planeeritust (2009. aastallaekus 63,4 miljardit krooni). Riigieelarve kulusid tehti 87,6 miljardi krooni ehk 95,8% ulatuses eelarvesplaneeritust.1.4 ÜLEVAADE KOHTLA-JÄRVE LINNA ARENGUSUUNDADESTKohtla-Järve elanikkond moodustab Eesti rahvastiku koguarvust 3%. Rahvastikuregistri andmetel elasseisuga 01. jaanuar 2010 Kohtla-Järvel 40 522 inimest.Aastaga vähenes registrijärgne elanikkond 866 inimese võrra.Kohtla-Järve demograafilist olukorda iseloomustab, nii nagu Euroopas ja Eestis tervikuna, vähenev rahvaarvja vananev rahvastik.Vanuserühmas 18-65 aastat on Kohtla-Järve elanike osatähtsus 67,9%.Statistika andmetel oli 2010. aastal tööga hõivatud kogu Eestis 570,9 tuhat inimest, Ida-Virumaal 61 tuhatinimest.Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2009. aastal Ida-Virumaal keskmine tööga hõivatute arv 58 701 inimest,2010. aastal vaid 53 729, Kohtla-Järvel oli tööga hõivatud 2009. aastal 16 417 inimest ja 2010. aastal 15 164inimest, langedes aastaga 1 253 inimese võrra ehk 7,6%.Maksu- ja Tolliameti andmetel oli keskmine brutotulu Kohtla-Järvel 2009. aastal 9 858 krooni, 2010. aastal9 789 krooni. Ida-Virumaal oli keskmine brutotulu 2010. aastal 10 544 krooni, Eestis – 12 076 krooni.TEGEVUSARUANNE 8

2010.a brutotulu kuude lõikes (kroonides):Maksumaksjate arv oli Eestis 2010. aastal 544 880 inimest. Kohalikele omavalitsustele oli tehtudväljamakseid tulumaksu 11,4% brutotulust, mis moodustas 78 miljonit 961 tuhat 503 krooni, 2009. aastal84 miljonit 131 tuhat 726 krooni.Kohtla-Järvel oli 2010. aastal keskmine maksumaksjate arv 15 174.TEGEVUSARUANNE 9

Tulumaksu laekus linnaeelarvesse 204 miljonit 245 tuhat 233 krooni.2010.a kuude kaupa laekunud tulumaks Kohtla-Järve linnas:Töötute arv 2010.a Kohtla-Järve linnas:1.5 LINNA JUHTIMINE15.juunil 1946.aastal said Kohtla-Järve elanikest linlased. Sellest momendist peaaegu kahekümne aastajooksul kestis lähiasulate administratiivse ühendamise protsess. Käesoleval ajal koosneb Kohtla-Järve kuuestlinnaosast: Järve, Ahtme, Kukruse, Oru, Sompa ja Viivikonna (koos Sirgala alevikuga).Kohtla-Järve linn kui kohalik omavalitsusüksus lahendab inimeste probleeme linna tasandil ja sellegavähendab tunduvalt riigi võimuaparaadi koormust.Kohtla-Järve linna kui kohaliku omavalitsusüksuse majandustegevuse aluseks on kohaliku omavalitsusekorralduse seadusest tulenevate ülesannete täitmine: korraldada linnas sotsiaalabi- ja sotsiaalteenuseid,vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda,territoriaalplaneerimist, linna teede ja tänavate korrashoidu.TEGEVUSARUANNE 10

Samuti korraldab linn linna territooriumil asuvate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, raamatukogude,kultuuri- ja spordiasutuste majandamist ja ülalpidamist.Kohtla-Järve linn kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik. Kohtla-Järve linn kohalikuomavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist,samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teisepädevusse.Kohtla-Järve omavalitsusorganid on:linnavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt kohalikuomavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;linnavalitsus – linnavolikogu poolt moodustatud täitevorgan.Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on linnavolikogu sõltumatu ning tegutsebainult linnaelanike huvides ja nende nimel.Volikogu pädevused on lahti kirjutatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses § 22. Neid on kokku 37punkti ja peamised nendest on järgmised: valla- või linnaeelarve formeerimise, maksude kehtestamise, laenude võtmise, munitsipaalvaragaseotud küsimuste üle otsustamine; valla või linna põhimääruse ning arengukava vastuvõtmine; kohaliku omavalitsuse üksuse piiride muutmise ning linnaosa või osavalla moodustamise otsustamine; valla- või linnavolikogu esimehe, valla- või linnapea valimine ning ametist vabastamine; teenistujate palgaastmete ning palgamäärade kehtestamine; volikogu komisjonide moodustamine ning likvideerimine jne.Volikogu XXVII koosseisu valimised toimusid 18.oktoobril ja koosseisu volitused algasid 22.oktoobril 2009.Linnavolikogu töötab täiskoguna ja samuti komisjonide kaudu. Linnavolikogu täiskogu töövorm on istung.2010.aastal pidas linnavolikogu 11 istungit, võttis vastu 87 otsust, 55 määrust ja 1 otsus jäi vastu võtmata.Linnavolikogu praegune koosseis on moodustanud 6 komisjoni (hariduse- ja kultuurikomisjon,sotsiaalkomisjon, noorsoo- ja spordikomisjon, kommunikatsiooni- ja keskkonnakaitsekomisjon,eelarvekomisjon ja revisjoni komisjon). Komisjonide koosolekuid toimus 40: revisjonikomisjon – 5,eelarvekomisjon – 6, sotsiaalkomisjon – 7, hariduse- ja kultuurikomisjon – 8, noorsoo- ja spordikomisjon – 4,kommunikatsiooni- ja keskkonnakomisjon – 10.Linnavolikogu praeguses koosseisus on 21 liiget. Linnavolikogu asjaajamise korraldamist, majanduslikkuteenindamist, tema eestseisuse, komisjonide töö tagab Linnavolikogu Kantselei.Linnavalitsus on kollegiaalne täitevorgan, mille volikogu on üheks volikogu perioodiks ametisse nimetanud jamis viib praktilise tegevusega ellu talle riigi ja Kohtla-Järve õigusaktidega pandud ülesandeid. Kohtla-Järvelinna tegevjuhtkond on 5-liikmeline, linnavalitsust juhib linnapea. Linnavalitsuse koosseisu kuulub 4 liiget(aselinnapead). Linnavalitsuse liikmed (aselinnapead) on üheaegselt teenistuste (majandus-, finants-, arengujasotsiaalteenistuse) juhid ja linnakantseleid juhib linnapea poolt ametisse nimetatud linnasekretär.Teenistustesse ja linnakantseleisse kuuluvad vastava tegevusala teenistujad. Linnakantselei tagaborganisatsioonilise ja tehnilise linnavalitsuse töö-, õigus-, personali-, infotehnoloogia-, avalike suhetetegevust.Piirkondlikele elanikele osutavad teenust 3 abilinnapead linnaosade kaupa.Linnavalitsuse töövorm on istung. 2010.aastal toimus 52 istungit, millel võeti vastu 51 määrust ja 1086korraldust.Linnavalitsus juhib hallatavate asutuste tegevust.Linna asutused osutavad avalikke teenuseid, lähtudes riigi ja linna õigusaktides ning Kohtla-JärveLinnavolikogu poolt kinnitatud asutuse põhimääruses sätestatust.Linna organisatsiooni struktuuri ja tegevusvaldkondade kohta saab täpsemat informatsiooni linna veebileheltwww.kohtla-jarve.ee.TEGEVUSARUANNE 11

1.6 LINNA ARENG VALDKONNITIAlljärgnevalt on esitatud ülevaade linna tegevustest 2010.aastal tegevusvaldkondade lõikes.1.6.1 Linna tugiteenusedLinnavalitsuses registreeriti 3 410 kirja (kokku sissetulnud ja väljaläinud kirjad) ja 273 avaldust.Aasta jooksul on teostatud 123 notariaaltoimingut.Parema teenuse osutamise eesmärgil toimub avalike teenistujate ametialase pädevuse tõstmine ja täiendaminekoolituse teel. 2010. aastal kulutati koolitusteks 52 tuhat 410 krooni, koolitust sai 25 inimest.Avalikkust teavitatakse linnavõimude tegevusest ja vastuvõetud otsustest linna ametlikul koduleheküljel.Infot edastavad ka ajakirjad Infopress ja Panorama ning kohalik ajaleht Põhjarannik. Korrapäraseltkorraldatakse pressikonverentse. Linna juhtivad töötajad esinevad sageli kohalikus telekanalis LITeS.Iga nädal koostatakse linna teenistuste ja organisatsioonide poolt planeeritavate ürituste plaan, misedastatakse Ida-Viru Maavalitsusele.2010.a jätkati infotehnoloogiasüsteemi uuendamist. Osteti 12 uut arvutit.1.6.1.1 Rahvastiku arvestusLinnavalitsus korraldab ka rahvastiku arvestust. 01. veebruari 2011. aasta seisuga oli rahvastiku arv 40 522inimest, seega 866 inimest vähem, kui eelmisel aastal. Linnaosade kaupa 01. veebruari 2011. aasta seisuga:Ahtme linnaosa – 18 167, Järve linnaosa – 17 951, Kukruse linnaosa – 618, Oru linnaosa – 1 368, Sompalinnaosa – 1 108, Viivikonna linnaosa – 193.1.6.1.2 ArhiivindusLinnavalitsuses asub hooneregistriarhiiv, mis tegeleb hooneregistri arhiivimaterjalide haldamise ja jooksvakorrashoiuga.2010. aasta jooksul on sisestatud ehitisregistrisse alljärgnevad dokumendid:Ehitusloa taotlused - 335Ehitusloa alus - 335Kasutusloa taotlused - 371Kasutusloa alus - 371Kirjaliku nõusoleku taotlused - 230Kirjaliku nõusoleku taotluse alus - 2301.6.2 Haridus1.6.2.1 Alusharidus (koolieelsed lasteasutused)1. Üldandmed:Kohtla-Järve linnas tegutses 2010. aastal 15 koolieelset lasteasutust: neist 14 munitsipaal- ja 1 eralasteaed.1.1. Andmed laste/rühmade kohta seisuga detsember 2010.a:Koolieelseid lasteasutusi15- sh. eralasteaedu1Laste arv (keskmiselt)1850- sh. eralasteaias84Rühmade arv105- sh. eralasteaias4Erirühmade arv 9Keelekümblusprogrammiga liitunud lasteaedade arv6- keelekümblusrühmade arv12Terviseedenduslike lasteaedade võrgustikuga liitunudlasteaedade arv 5Kulude vanemate poolt kaetava osa määr (osalustasu)200 krooni kuusToidukulu tasuSõimerühmas 20 krooni päevLasteaiarühmas 22 krooni päevTEGEVUSARUANNE 12

1.2. Kooliminevate laste arv:- Kooli läks linna koolieelsetest lasteasutustest 01.09.2010 - 378 last.1.3. Teiste omavalitsuste lapsi Kohtla-Järve linna lasteaedades ja Kohtla-Järve linna lapsi teiste omavalitsustelasteaedades:- Kohtla-Järve linna lasteaedades käis 77 teiste omavalitsuste last.- Kohtla-Järve linna lapsi käis teiste omavalitsuste lasteaedades 42 last.1.4. Koolieelsete lasteasutuste lapsekoha keskmise tegevuskulu maksumus oli 33 tuhat 490 krooni.Erinevates lasteaedades jäi lapsekoha tegevuskulu maksumus vahemikku 29 tuhat 492 krooni – 50 tuhat 443krooni.2. Ametikohad: munitsipaalsetes koolieelsetes lasteasutustes ametikohti 517,42 ametikohta, neistpedagoogide ametikohti 247,14 ametikohta. Kõrghariduse omandas aasta jooksul 11 pedagoogi.Kõrgharidusega on 53% koolieelsete lasteasutuste pedagoogidest.3. Projektid: Lasteaiad koostasid ja esitasid projekte: projektidest saadi finantseeringuid 278 tuhat 526 krooni,lasteaedade projektide omafinantseering moodustas 40 tuhat 546 krooni. Linna eelarves puudusid vahendidprojektide kaasfinantseerimiseks, seetõttu rahalisi vahendeid projektide kaasfinantseerimiseks ei eraldatud.Lisaks esitati koolieelsetest lasteasutustest aasta jooksul Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusele MeieInimesed hulgaliselt taotlusettepanekuid töötajate keeleõppe finantseerimiseks, millest seitset toetati.3.1. Projektitegevuse eesmärgid olid:1) terviseedendus lasteaias: täiendavate vahendite abil korraldada terviseedenduslikke tegevusi (spordipäevad,tervisepäevad, väljasõidud lastele ja ühistegevused koos lastevanematega), soetada vahendeidterviseedenduslikuks tegevuseks;2) lõimumisalane tegevus: eesti keele, kultuuri tutvustamine erinevate tegevuste kaudu (teemapäevad,väljasõidud, kohtumised erineva õppekeelega lasteasutuste lastele, õppematerjalide soetamine, rahvariietesoetamine); eesti keele õpe personalile;3) kaasaegse õpikeskkonna loomine, õppevahendite, mänguasjade, tehniliste vahendite soetamine.Lisaks osalesid mitmed linna koolieelsed lasteasutused erinevates projektides: Lastekaitse Liidu projekt„Kiusamisest vaba lasteaed“, terviseedenduslik projekt „Vigastuste vältimine Ida-Viru maakonnas”,vabariiklik projekt ,,Helkurvestid lasteaedadele “, Ida- ja Lääne-Virumaa ohutusõppe projekt “Nublu aitab”,Ida-Viru Ettevõtluskeskuse projektid “Ettevõtlik kool/ettevõtlik lasteaed” ja “Tegutsedes targaks”,3 koolieelset lasteasutust liitus PRIA koolipiimatoetuse programmiga.4. Ülelinnalisteks haridusüritusteks (alusharidus) oli 2010.a eraldatud linna eelarvest 62 tuhat krooni.Suurematest üritustest korraldatud:1) Mudilaste laulu- ja tantsupidu /osavõtjaid 400 last/: eelarve 7 768 krooni;2) Laste liikumispidu /osavõtjad 700 last/: eelarve 7 918 krooni;Ülejäänud summad kasutati järgmisteks üritusteks: laste loomingu näitus, lastekaitsepäeva üritused,pedagoogide töökogemuslikud väljasõiduseminarid jms.Lasteaedade laste suvisteks väljasõitudeks eraldati 30 tuhat krooni transpordi tellimiseks.Lisaks korraldati maakondlik konverents “Edukas laps, edukas vanem, edukas ühiskond“, milles osalesidteiste omavalitsuste koolieelsed lasteasutused ja üleriigiline raamatute rändnäitus keelekümblusrühmadeõpetajate, laste ja vanemate tehtud raamatutest.Linna lasteaedade lapsed osalesid lasteaedade pedagoogide juhendamisel ja initsiatiivil alljärgnevatelmaakondlikel, vabariiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel ning said tänukirju, meeneid ja auhinnalisi kohti:1) Tallinna Kullo Lastegalerii korraldatud laste loomingu võistlus “Vancouver 2010”;2) Kohtla-Järve Kultuurikeskuse 10. mudilaste laulufestival “Viru kelluke“;3) Kohtla-Järve lasteraamatukogu “Järjehoidjate näitus”;4) Vabariiklik joonistustööde näitus ,,Hammas ja tema sõbrad”;TEGEVUSARUANNE 13

5) Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse omavalmistatud raamatute näitus „Lugemine on inimesele nagupäike loodusele“;6) Festival “Koolitants 2010“;7) Lastejoonistuste näitus „40 aastat nägemispuudega laste rühmi Eestis“;8) Vabariiklik lastetööde näitus ,,Ilus oled, Eestimaa!”;9) Nukuteater Lepatriinu konkurss ,,1000 nukku“;10) Rahvusvaheline laste joonistustööde näitus ,,Maa värvid “.1.6.2.2 Põhi- ja üldkeskharidus2010. aasta alguseks tegutses Kohtla-Järvel 11 üldhariduskooli, nendest üks Täiskasvanute Gümnaasium jaüks Erakool Intellekt. Kokku oli Kohtla-Järve päevakoolides (seisuga 01.01.2010) 3 849 õpilast (algklassides1.-4.kl. – 1 441, 5.-9.kl. – 1 723, gümnaasiumis 685 õpilast) ja Täiskasvanute Gümnaasiumis 212 õpilast.Kevadel 2010 on lõpetanud päevases õppevormis gümnaasiumi 239 õpilast, nendest 19 õpilast hõbemedaligaja 20 õpilast kuldmedaliga, 84,9% lõpetanutest on astunud õppima edasi kõrgkooli. TäiskasvanuteGümnaasiumi on lõpetanud 28 õpilast, nendest 10 õpilast on astunud õppima edasi kõrgkooli, mis moodustab35,7%.Päevaõppevormiga põhikooli on lõpetanud 385 õpilast, nendest on jätkanud õppimist gümnaasiumis 242õpilast (62,8%) ja kutsekoolis 132 õpilast (34,2%).Võrreldes viimase viie aasta andmetega (2006-2010) aastal 2010 pärast põhikooli lõpetamist kutsekooliastujate arv oli kõige väiksem – 33,2%. Samal ajal gümnaasiumi astujate arv kõige suurem – 62,8%.Alates 1.septembrist 2010 vähenes Kohtla-Järve linna koolide arv ühe kooli võrra, oma tegevuse lõpetas OruPõhikool. Üldine õpilaste arv päevaõppevormi osas on vähenenud 115 õpilase võrra. Suurim õpilaste arvuvähenemine on põhikooli osas – 85 õpilast. 1.klassi astujate arv viimase nelja aasta jooksul on peaaegustabiilne – ca 400 õpilast.Kahes koolis (Vahtra Põhikoolis ja Ühisgümnaasiumis) töötavad kasvatusraskustega õpilaste klassid, kus õpib19 õpilast. Kahes gümnaasiumis ja ühes põhikoolis (Ühisgümnaasiumis, Slaavi Gümnaasiumis ja VahtraPõhikoolis) jätkub töö 22-s keelekümblusklassis, kus õpib 266 õpilast.1.septembrist 2010.a oli avatud üks 1.klass erivajadustega lastele Ahtme Gümnaasiumis ja 3 õpiabirühmaesimese klassi õpilastele Slaavi Gümnaasiumis.Kohtla-Järve gümnaasiumide riigieksamite 2009/2010 õ.a tulemused olid riigi keskmisest tasemestmadalamad, ainult mõned ained olid riigi keskmisest kõrgemad (eesti keel teise keelena, eesti keel – kirjand,vene keel võõrkeelena).Kohtla-Järve linnas on moodustatud 17 õppeainesektsiooni, mille koosseisud ja tööplaanid on kinnitatudlinnavalitsuse korraldusega. Kogu metoodiline töö õpetajatega on korraldatud õppeainesektsioonidestööplaanide alusel. 2010. aastal kasutasid ainesektsioonid ära oma tegevuseks 225 tuhat 800 krooni (tegelikeelarve). Aasta jooksul korraldati seminare, konverentse, väljasõite, teatrifestivale, lahtiseid klassiväliseidüritusi jne.Seisuga 29.12.2010.a toimus 14 Kohtla-Järve Nõustamiskomisjoni istungit, kus vaadati läbi 90 juhtumitkoolikohustuste määramise kohta, nendest 39 – laekunud lasteaedadest ja 51 – koolidest. Suurem arv olineid lapsi, kes vajasid suunamist kehapuudega laste rühma –16 last; tasandusrühma – 9 last, silmarühma – 4last, tavaerirühma – 1 laps, koolikohustuse edasilükkamine – 8 last, koolilastest oli kõige rohkem neid lapsi,kes vajasid õppimist lihtsustatud õppekava järgi – 8 last, koduõpet individuaalõppekava alusel – 21 last jakooliõpet individuaalse õppekava alusel – 8 last, mittestatsionaarsele õppele suunati – 4 last, taotlus jäirahuldamata Nõustamiskomisjoni otsusel 4-l korral.Linna koolid osalesid edukalt projektitöös. 2010.a esitati 119 projekti üldsummas 2 miljonit 722 tuhat 938,30 krooni. Võrreldes eelmise aastaga on see peaaegu sama summa (87 projekti üldsummas 2 miljonit 745tuhat 397,30 krooni). 2010.a osalesid projektitegevuses kõik munitsipaalkoolid.TEGEVUSARUANNE 14

Toetusfondidest saadi 2 miljonit 380 tuhat 755,30 krooni, pedagoogidelt, lastevanematelt, sponsoritelt jalinnalt saadi 342 tuhat 183 krooni.Projektide arv varieerus 1-st kuni 38 projektini. Koolid said ka rohkem raha projektide kaudu (TammikuGümnaasium – 965 955 krooni, Ahtme Gümnaasium – 501 151 krooni, Järve Gümnaasium – 324 760 krooni,Järve Vene Gümnaasium – 311 948 krooni, Ühisgümnaasium – 329 602 krooni).Projektide toetajateks olid Tiigrihüppe SA, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium,Integratsiooni ja Migratsiooni SA, Keskkonnaamet, Keskkonnainvesteeringute Keskus SA, Euroopa Noored,SA Archimedes, Hariduskoostöö Keskus, Ida-Viru Maavalitsus, Lääne- ja Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit,Moskva Linnavalitsus, Swedbank AS, REKK, Tervise Arengu Instituut, VKK TTÜ, Tallinna Ülikool,Tallinna Pedagoogiline Seminar, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Euroopa Kolmandate riikide KodanikeIntegreerimise Fond, Euroopa Maja, ÜRO Lastefond UNICEF, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, IdaPolitseiprefektuur, programm Youth in Action, Nordplus, Eesti Punane Rist, Kultuurkapital, Biopuhastus OÜ,Eesti Energia, TÜ Teaduskool, SA RMK, Põhja-Eesti Päästekeskus, firmad, osaühingud, MTÜ-d.Projektide teemadeks olid:1) IT – tarkvara ja riistvara soetamine (sülearvutid õpetajatele ja projektorid); innovaatilised ideed,e-programmide kasutamine, koolituskeskuse loomine; virtuaalse maailma võimaluste kasutamine,võrgustike loomine.2) Õpilaste loovuse arendamine ja toetamine (koolifestivalid, konkursid, võistlused jms).3) Tervisliku eluviisi propageerimine, haiguste ennetamine (tervisepäevade korraldamine koolides,seminarid, loengud).4) Keeleõppe, ülemineku eesti keele õppele toetamine (keeleõppe – õigekiri, luuletused; keelelaagrid,keelekoolid, õpetajate professionaalne areng; Nõustamiskeskuse tegevus; riigi toetus koolidele, kusõpetatakse aineid eesti keeles).5) Heategevus (koostöö UNICEF-iga).6) Keskkonnakaitse (ökoloogiaalane õpe, õppereisid, looduspaikade külastamine, loodusfilmid,looduskaitsetöö süstematiseerimine; loodusteaduste elavdamine IKT vahendite abil, koristustööd).7) Keskkonnateadlikkus - kodumaa kultuur ja riiklus (Kodanikupäeva tähistamine; õppematerjalid,metoodiline kirjandus, temaatilised tunnid, õppereisid, kostüümide soetamine tantsukollektiividele).8) Vaba aja sisustamine (spordiüritused, koolivaheaja sisustamine, fotonäitus, tantsupeod).9) Kodulugu (uuringud, praktilised tunnid, ajaloo tundmaõppimine, tähtsamate kohtade ja objektidekülastamine).10) Ühiskonna ja riigi tundmine, kodanike koostöö, Eesti riigi ajaloo ja kultuuri ning sellega seotudpaikade, asutuste tutvustamine. Noorte roll ühiskonna otsustamisel, aktiivsus. Riigivõim ja poliitilisedinstitutsioonid. Multikultuuriline keskkond – arusaamise toetamine migratsioonist ja sellessesuhtumine.11) Hariduslike, arendavate ja meelelahutuslike ürituste korraldamine (matkad, muuseumide külastus,promenaadid), huvi tõstmine õppeainete vastu – võistluste, konkursi, ainenädalate korraldamine.12) Inimõigused, noorte suhtumine ebavõrdsusesse, õigustega tutvumine Euroopa harta kaudu jms.13) Õpetaja autoriteedi ja kvalifikatsiooni tõstmine, elukestva õppe programm õpetajatele.14) Koolid osalevad aktiivselt rahvusvahelistes projektides – koostöö UNICEF-ga, Rootsi, Poola, Leedu -kultuurivahetus; noorsoo vahetusprojektid, programm Comenius, kultuuridevahelised projektid.Kui võrrelda kohaliku omavalitsuse panust hariduse toetamisel kahe viimase aasta 2009 ja 2010 jooksul, siiskõige paremini peegeldavad tegelikkust järgmised summad:aasta 2009 – 240 miljonit 644 tuhat 535 krooni, mis moodustas 45,26% linna eelarvest;aasta 2010 – 213 miljonit 743 tuhat 587 krooni, mis moodustas 36,8% linna eelarvest.Viimase 10 aasta jooksul oli linna koolides loodud õpilaste arengut toetav tugisüsteem: tugi- ja abiõpetajad,logopeedid, psühholoogid, pikapäevarühma kasvatajad, ringijuhid, infojuhid ja infolaborandid,sotsiaaltöötajad jne, kes olid kohaliku omavalitsuse finantseerimisel.2008. aastal oli 133,21 ametikohta, kelle finantseerimine moodustas 15 miljonit 493 tuhat 945 krooni.TEGEVUSARUANNE 15

Raske majandusliku olukorra tõttu aastal 2010 kohaliku omavalitsuse finantseerimisele jäi ainult 46,03tugispetsialisti ametikohta.Koolides tehti remonditöid üldsummas 2 miljonit 660 tuhat 659,6 krooni.JrknrObjekt Tegevus Maksumus tuhandeteskroonides1 Tammiku Gümnaasium Katuse remont 349,2Valgustite vahetamine klassiruumides 219,2Aknaplokkide osaline vahetus 192,0Muusikaklassi remont 290,0Turvavalgustus, automaatsetulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine297,82 Ahtme Gümnaasium Altserva 6 Spordisaali katuse remont 10,2Turvavalgustus, automaatse148,6tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamineTööõpetuse kabineti remont 11,73 Ahtme Gümnaasium filiaal Söökla ventilatsiooni paigaldamine 25,04 Järve Gümnaasium Keldrikorruse keskkütesüsteemi remont 20,95 Ühisgümnaasium Turvavalgustus, automaatse402,7tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamineUjula renoveerimine 32,26 Kesklinna Gümnaasium Spordisaali põranda lihvimine214,3Vihmaveetorude paigaldamineKatuse osaline remontSpordisaali valgustuse paigaldamine 54,6Turvavalgustus, automaatsetulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine 94,87 Järve Vene Gümnaasium Aknaplokkide osaline vahetus 46,6Turvavalgustus, automaatse176,4tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine8 Täiskasvanute Gümnaasium Turvavalgustus, automaatsetulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine74,31.6.2.3 Kõrg- ja kutseharidusKõrghariduse saamise võimalust Kohtla-Järve linna territooriumil pakub Tallinna Tehnika Ülikooli VirumaaKolledž.2005. aastal ühines kolledžiga Kohtla-Järve Polütehnikumi rakenduskõrghariduse haru ning kolledž kolisendisesse polütehnikumi majja. Lisandus 2 uut eriala ning enam kui kaks korda suurenes üliõpilaste arv.TTÜ kõrgharidusdiplomi saab kolme kuni nelja aastaga, võimalus on õpinguid jätkata. Õppetöö toimub niieesti kui vene keeles. Kolledžis on kaks keskust – humanitaarkeskus ja reaalkeskus, millest viimasestegutsevad matemaatika ja informaatika ning tehniliste ainete lektoraadid. Loomisel on keemia lektoraat.Tootmistehnika ja tööstusettevõtluse õppekava annab head tehnoloogilised teadmised, majandushariduse,projektijuhtimise, tootearenduse ja infotehnoloogia alused, mis võimaldavad edukalt töötada tootmisjuhi,tootearendaja, inseneri ja ärijuhina.Informaatika eriala annab oskused leida lahendusi riist- ja tarkvara ning võrguprobleemidele, analüüsidainfosüsteeme, realiseerida tarkvaralahendusi ja loominguliselt läheneda infotehnoloogilistele probleemidele.Automaatikasüsteemide erialal omandatud teadmised automaatikavahendite ja -süsteemide loomise,arendamise, kasutamise ja haldamise alal avavad automaatika spetsialistidele suured võimalused endalemeelepärase töökoha leidmiseks tööstusettevõtetes.TEGEVUSARUANNE 16

Kütuste tehnoloogia eriala õpingute jooksul käsitletakse keemiatehnikas ja eriti kütuste tehnoloogiaskasutatavaid protsesse ja seadmeid.Virumaa Kolledž soovib konkurentsivõimeliste haridus- ja arendusteenuste pakkumise kõrval ollapiirkondlikuks tehnikakultuuri, innovatsiooni ja tehnoloogilise arengu keskuseks, kaasata üliõpilasiettevõtluse ja tootearenduse elavdamisse maakonnas.Alates 2007. aastast on linna ja Kolledži vahel sõlmitud koostööleping. Iga aasta määrab linnavolikogukomisjon stipendiume aasta parimatele üliõpilastele. 2010. aastal oli esitatud 11 kandidaati, stipendiummäärati 6-le üliõpilasele.Kutseharidust on võimalik linnas elavatel noortel saada naaberlinnas Jõhvis tegutsevas Ida-VirumaaKutsehariduskeskuses, milles 70% õpilaste üldarvust on Kohtla-Järve linnas elavad õpilased. 2010. aastal olilinna põhikoolidest kutsehariduse omandamiseks astujaid 30%, võrreldes 2009. aastaga oli see 6% vähem.1.6.2.4 Huviharidus1. Huvihariduse edendamine Kohtla-Järvel on üks võimalustest toetada noore arengut. Kohtla-Järvehuvikoolid tegutsevad huvihariduse valdkonnas ning loovad huvihariduse omandamise ja isiksusemitmekülgse arengu, sh. oma keele ja kultuuri viljelemise võimalused. Huvikoolide tegevust reguleeribhuvikooli seadus.Eesmärgiga toetada lapse isiksuse arendamist, tema sotsialiseerimist ja vaba aja sisustamist turvalisesõpikeskkonnas, professionaalsete pedagoogide juhendamisel, tegutses Kohtla-Järvel 2010.aastal3 munitsipaalhuvikooli, kus õppis kokku 1 188 last, s.o 12 last rohkem kui 2009.aastal.Aastate vältel on huvikoolides õppivate õpilaste arv püsinud stabiilsena. Seisuga 01.01.2011 õppis 758 lastmuusika- ja kunstikoolides ning 442 Koolinoorte Loomemaja erinevates ringides. Lisaks külastasLoomemaja mängude tuba ligi 550 last aastas.2010.a kevadel:● Kohtla-Järve Kunstide Kooli lõpetas 18 õpilast edasi läks õppima 2 õpilast● Ahtme Kunstide Kooli lõpetas 36 õpilast edasi läks õppima 3 õpilast● Koolinoorte Loomemaja15 õpilastPopulaarsemad erialad on näitlemine, tants sh. kaasaegne tants, breiktants; kunst sh. kaasaegne kunst; käsitöö,moekunst, süntesaatori- ja kitarriõpe, puhkpillid, akordion, löökpillid, klaver, estraadimuusika, laulmine, popjazzkitarr, löökpillid. Nende erialade baasil on moodustatud erinevad estraadi- ja popansamblid (sh. nntünnitrummi ansambel).Aasta jooksul esinesid õpilased kontsertidel, osalesid Kohtla-Järve linna, maakonna, vabariiklikel ningrahvusvahelistel konkurssidel ja festivalidel. 2009/2010. õppeaastal on saavutanud nendel konkurssidel I –III kohad 60 õpilast, 10 ansamblit. Õpilaste juhendajateks oli 34 huvikoolide õpetajat. Üks õpetaja – MariaBakejeva on tunnustatud tiitliga “Aasta õpetaja” vabariiklikul tasemel ja kolm õpetajat linna tasemel.2009/2010.a õppeaastal vabariiklikel ja rahvusvahelistel muusika- ja kunstikonkurssidel osales edukalt:● Kohtla-Järve Kunstide Kool- 32 õpilast ning ansamblid “Point” ja „Maestria“.● Ahtme Kunstide Kool- 21 õpilast ning ansamblid “Band AKK” javokaalansambel “Päikesekiired“.● Koolinoorte Loomemaja- 181 õpilast (7 individuaalselt ja 174 rühmades).Õppe- ja kasvatustegevusega tegeles huvikoolides 94 huvihariduse spetsialisti ning õpetajat.2. FinantseerimineHuviharidus on finantseeritud Kohtla-Järve linna eelarvest.Huvikoolide eelarve tulud moodustuvad riigi- ja linnaeelarve eraldistest, huvikoolide põhitegevusega seotudtasuliste teenuste osutamisest saadud tulust, sihtasutustelt laekunud summadest, annetustest ja huvikoolideõppekavavälisest tegevusest saadud tuludest ning muudest vahenditest.2.1.Õpilaskoha aastamaksumuseks kujunes linna vahenditest 2010.a:1) Kohtla-Järve Kunstide Koolis – 21 tuhat 596 krooni, mis on võrreldes 2009. aastaga 5 tuhat 429 krooniväiksem.TEGEVUSARUANNE 17

2) Ahtme Kunstide Koolis – 18 tuhat 906 krooni, mis on võrreldes 2009. aastaga 4 tuhat 722 krooni väiksem.3) Koolinoorte Loomemajas – 8 tuhat 518 krooni, mis on võrreldes 2009. aastaga 1 tuhat 459 krooni väiksem.2.2. InvesteeringudKohtla-Järve linna üheks olulisemaks eesmärgiks huvihariduse valdkonnas on tagada huvikoolides kaasaegneõpikeskkond.1) 2010. aastal lõppes Koolinoorte Loomemaja kaheaastane renoveerimisprojekt, tehti Kohtla-Järve KunstideKooli hoone erinevate tiibade remont summas 262 tuhat 820 krooni.2) Jooksvaks remondiks kulutati:Ahtme Kunstide Koolis 946 krooni.3) Õpikeskkond (õppevahendid, mööbel, tehnilised vahendid, infotehnoloogia): seoses majanduslanguseganing vähenenud eelarvega jäid 2010. aastal enamus planeeritud tegevusi ära.Samas soetati 2010.aastal Kohtla-Järve Kunstide Koolis muusikainventari summas 146 tuhat 251 krooni,Ahtme Kunstide Koolis summas 35 tuhat 569 krooni.4) IT võimaluste täiustamineLuuakse tingimused huvikoolide õppetöö korraldamise mitmekesistamiseks.Ahtme Kunstide Koolis seisuga 31.12.2010 on 11 arvutit, ning infotehnoloogia riistvara uuendamiseks oninvesteeritud 2010. aastal 36 tuhat 034 krooni.Õppetöö teostamiseks Kohtla-Järve Kunstide Koolil on kasutada arvutigraafikaklass, 10 arvutit, aktiivõppetahvel.Aasta lõpus sisustati Koolinoorte Loomemaja arvutiklass (koosolekuruum) uute arvutitega ning 2011. aastaltagatakse sinna monitorid ja kiire internet (projekt).2.3. Kohtla-Järve Linnavalitsus toetab laste õppimist huvikoolides (linna ja teiste valdade huvikoolides).Õppemaksu toetust on eraldatud 20 tuhat krooni.3. Olulisemad traditsioonilised üritusedHuvikoolide kollektiivid võtavad aktiivselt osa linna kultuurielust, korraldavad linnaelanikele ühiskontserte janäitusi. Kohtla-Järve ja Ahtme Kunstide Koolis toimuvad kontserdid, kus esinevad professionaalsedmuusikud ja muusika- ja kunstikõrgkoolide üliõpilased ning ka kunstide kooli õpilased.Näitusesaalides on iga kuu uued näituse ekspositsioonid. Oma üritustesse kaasavad huvikoolid ka teisi kooleja kultuuriasutusi.Linnas viiakse läbi:● Ida- ja Lääne-Virumaa pianistide etüüdiralli – iga aasta oktoobris (2010 toimus 12-ndat korda);● Ervin Lemberi Roopillipäevad muusikaosakonna õpilastele;● „Vaba Lava Rock ” – konkurss piirkonna rockansamblitele (aprillis);● Rahvusvaheline kitarriansamblite konkurss “Duo”;● „Mudilaste muusikahommikud“ - mais külastavad huvikoole lasteaedade 5-6-aastaste rühmad;● Kontserdid üldhariduskoolidele mai II poolel;● Kevadkontsert õppeaasta lõpus;● Meistriklassid Peterburi Konservatooriumi ja Tallinna õppejõududelt;● Klaasikunstipäev linnaelanikele (toimunud 5 korda juunikuus);● Vabariikliku breiktantsuturniiri korraldamine. Festival «Meid sidus muusika»;● Vastlapäev;● Ida-Virumaa intellektuaalsete mälumängude festival;● Teatri kapustnik linna koolide ja huvikeskuste näiteringidele;● Lastekaitsepäevaüritus. Üritused linnalaagritele;● Tere kool!;● Jõulude üritused, advendikontserdid linnas ja linnaasutustes;● Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud õpilaste kontsert Ahtme klubis;● Koolisisene konkurss “Noor helilooja” Ahtme Kunstide Koolis;● Ida-Virumaa Keelpillimuusika päev;● Kohtla-Järve linna aastapäeva tähistamisele pühendatud kultuuriprogramm;● Rahvusvahelise laste kunstitööde konkursi “Kunst-mäng või looming?” võitjate autasustamine ja näituseavamine; TEGEVUSARUANNE 18

● Kunstiosakondade näitused.4. Projektides osalemineLinn toetab ka huviharidusalaste projektide läbiviimist.2010. aastal on toetatud huvikoolidel 40 projekti.Projektitegevusest said huvikoolid 2010. aastal 537 tuhat 284 krooni (fondid 320 tuhat 622 krooni,omavahendid 174 tuhat 522 krooni, linnavalitsus eraldas 43 tuhat 365 krooni, osalustasu 1 775 krooni).- Ahtme Kunstide Kool kirjutas 12 projekti summale 158 tuhat 658 krooni ja sai fondidest 124 tuhat 600krooni (omavahendid 14 tuhat 323 krooni, linnavalitsus 17 tuhat 960 krooni, osavõtutasu 1 775 krooni).- Kohtla-Järve Kunstide Kool kirjutas 20 projekti summale 193 tuhat 168 krooni ja sai fondidest 84 tuhat 700krooni (omavahendid 95 tuhat 468 krooni, linnavalitsus 13 tuhat krooni).- Koolinoorte Loomemaja kirjutas 8 projekti summale 185 tuhat 458 krooni ja sai fondidest 111 tuhat 322krooni (omavahendid 61 tuhat 731 krooni, linnavalitsus 12 tuhat 405 krooni).Toetust on saadud:Eesti Kultuurkapitalilt, Hasartmängumaksufondilt, IVOL-ilt, Haridus- ja Teadusministeeriumilt,Kultuuriministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt, Kohtla-Järve Linnavalitsuselt ja muudelt linnaorganisatsioonidelt ja sponsoritelt.5. 2011.aastal jätkatakse tööd noorte huvihariduse arendamisel.Kohtla-Järve linna omavalitsuse prioriteetsed valdkonnad huvihariduses on seotud noorte sisuka ningarendava vaba aja veetmisvõimaluste loomisega, sest kaasatus huviharidusse ja huvitegevusse toetab noorteseas piirkonna identiteedi tugevdamist, mis on eriti oluline linnapiirkonna jätkusuutliku arengu jaoks:tugevnenud kodukohatunne aitab kaasa noorte spetsialistide tagasipöördumisele, pikemas perspektiivis kapiirkonna igakülgsele arengule (ettevõtlus, kultuurielu jm.).1.6.3 SotsiaalhoolekanneKohtla-Järve linnas tegutsev Sotsiaalhoolekandekeskus on linna eelarvest finantseeritav asutus.Keskuse tegevuse eesmärgiks on sotsiaalhoolekande korraldamine Kohtla-Järve linnas. Keskuse koosseisustegutsevad järgmised üksused – Sotsiaalabikeskus, Laste Varjupaik ja Pensionäride Päevakeskused.Järve linnaosas asub sotsiaalmaja, kus pakutakse riskirühma kuuluvatele ja sotsiaalset kaitset vajavateleisikutele eluaseme- ja sotsiaalteenust. Linnas tegutsevad sotsiaalvaldkonnaga seotud erinevad MTÜ-d.ToimetulekutoetusToimetuleku soodustamiseks oli rahuldatud 3 002 taotlust. Kulutatud summa on 6 miljonit 174 tuhat 370krooni, riigieelarvest toimetulekutoetuse ning täiendava sotsiaaltoetuse (toimetulekutoetuse saajale, kelle kõikpereliikmed on alaealised) saajaid taotluste järgi oli 9 965.Puuetega inimeste hoolekanne2010. aastal oli 165-le inimesele määratud täiendav sotsiaaltoetus vastavalt Kohtla-Järve Linnavolikogu poolt25.03.2009.a kinnitatud määrusele nr 193 „Sügava puudega inimesele täiendava sotsiaaltoetuse määramise jamaksmise kord“. 345-le hooldamisteenusteks esitatud taotlusele oli kulutatud 1 miljon 494 tuhat 997,70krooni ja 18 inimest sai hooldajatoetust vastavalt Kohtla-Järve Linnavolikogu poolt 18.02.2009.a kinnitatudmäärusele nr 187 „Puudega lapse hooldajale hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord“. 50-le laekunudtaotlusele: lapse hooldajatoetus, raske puudega lapse hooldajatoetus, sügava puudega lapse hooldajatoetus; olieraldatud 14 tuhat 543 krooni.Sotsiaalmaja baasil töötab Puuetega inimeste päevakeskus. Linnas on Invaühing, kus on ligi 100 liiget,Pimedate Ühing, Vaegkuuljate Ühing, Lapsinvaliidide Vanemate Ühing.30 puudega lapse perekonda said vastava koolituse ja vajalikke teadmisi oma laste kasvatamiseks. Selle jaoksoli kulutatud kokku 115 tuhat 630 krooni.1 944 sügavapuudega isiku toetuseks taotluste järgi oli kulutatud eelmise aasta jooksul 777 tuhat 600 krooni.TEGEVUSARUANNE 19

Eakate hoolekanneKohtla-Järve Vanurite Hooldekodu on Kohtla-Järve Linnavalitsuse hallatav asutus. Hooldekodus on 150ööpäevaringse hooldamise kohta, keskmine hoolealuste arv on 147, hooldekodus on 67,5 ametikohta.Eelmise aasta eelarve oli 16 miljonit 549 tuhat 115 krooni, personalikuludeks oli 7 miljonit 658 tuhat 468krooni, tuludeks (pensionid) 7 miljonit 647 tuhat 980 krooni. Vastavalt Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt07.12.2010.a kinnitatud korraldusele nr 1003 Vanurite Hooldekodu kohamaksumuse hinnad järgmised:1) 7 800 krooni kuus linnavalitsuse poolt doteeritav koht;2) 8 500 krooni kuus tasuline koht;4) 9 000 krooni kuus teiste omavalitsusüksuste elanikele.Linna eakatele inimestele on vabaaja veetmiseks Ahtme ja Järve Pensionäride päevakeskused.Linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni poolt on eraldatud 2010.a eakatele taotlejatele prillide ja abivahenditemaksumuse osalise kompenseerimisega summa 38 tuhat 650 krooni, osutatud 94-le taotlejale.139 tuhat 770 krooni oli eraldatud raviteenusteks 800-le taotlejale.Laste hoolekanneLastekaitsetöötajaid on linnas kokku 4 ning nad kuuluvad Sotsiaalhoolekandekeskuse koosseisu.Sünnitoetuse saajate arv oli 263. Sünnitoetuse määr oli 1000 krooni ja kingitus maksumusega kuni 100krooni.418 taotlust oli sotsiaalnõustamisteenusele kulutatud summas 579 tuhat 540 krooni.Koolikohustuslikele lastele kompenseeritakse ka sõidupiletite kulud, eelmisel aastal oli rahuldatud 202taotlust summas 35 tuhat 280 krooni.98 taotlust kooliekskursioonideks ja kooli õppevahendite toetusteks summaga 30 tuhat 060 krooni.792 taotlust oli esitatud lasteaedades ja koolides laste toitlustamise kompenseerimiseks 456 tuhat 526 krooni.Toetust summas 127 tuhat 780 krooni laste riiete ja jalanõude maksumuse kompenseerimiseks oli osutatud291-le isikule.Kohtla-Järve Lastekodu on asenduskoduteenuse osutaja, kus lapsele võimaldatakse tema põhivajadusterahuldamiseks peresarnased elutingimused, ning luuakse talle turvaline ja arenguks soodne elukeskkond.Lastekodus viibib 36 last.Kriisirühmade hoolekanneLinnas tegutseb Madala Lävega Keskus Järve ja Ahtme linnaosades, mille teenused on uimastiabi võrgustikuoluline osa ning kujutab endast uimastisõltuvusega isikute abisüsteemi esimest ehk kontaktiloomise etappi.Ahtme Sotsiaalrehabilitatsiooni Keskus osutab teenust kodututele, kes vajavad kõrvalabi ja hooldust,sealhulgas kinnipidamiskohast vabanenud isikute rehabilitatsioon ja nõustamine. Taotlejaid oli 275 ja kokkuoli teenuse peale kulutatud 481 tuhat 381 krooni.Vältimatut toiduabi oli eraldatud 5 980 krooni ulatuses.Linnapeafondist oli eraldatud 40 tuhat 150 krooni, taotlejaid oli 130 inimest.Sotsiaaltoetuste määramist ja maksmist ning sotsiaalteenuste osutamist Kohtla-Järve linna eelarvessotsiaaltoetusteks ja -teenusteks ettenähtud vahenditest sätestab Kohtla-Järve Linnavolikogu poolt27.01.2009.a kinnitatud määrus nr 180 „Ühekordsete sotsiaaltoetuste ja -teenuste määramise ja maksmisekord“.Kokku oli eelmisel aastal linna poolt kinnitatud eelarve 5 miljonit 263 tuhat 037 krooni ning riigi poolteelarvesse laekunud 6 miljonit 311 tuhat 543 krooni.1.6.4 KultuurKohtla-Järve on kultuuriloojate- ja tarbijate linn, kus sihtgruppide vajadusi arvestav mitmekülgne ja aktiivnekultuuritegevus toimub aasta ringi.Linna kultuurielu tugineb traditsioonidele, avatusele ja arengule, mis tagab keskkonna kultuuri loomiseks janende jätkusuutlikkuse tagamise.TEGEVUSARUANNE 20

Kultuurikalendris on välja kujunenud traditsioonilised sündmused ja maineüritused, millest suurem osa onjõudnud 5.aastapäevani ja kauemgi veel.Siinkohal võib ära märkida järgmisi:rahvusvaheline laste- ja noorte akadeemilise vokaali konkurss, regionaalne lillepidu, lauluvõistlus „Viru laul”,„Viru lauluke”, „Viru kelluke”, üleriigiline õpetajate rahvatantsufestival, piirkondlik kooliteatrite festival,folklooripidu „Jauram”, vanade seltskonnatantsude festival „Minjoon”, mudilaste laulu- ja tantsupidu, Ahtmelinnaosa pidupäev ja paljud teised üritused.Linna kultuurielu hoiavad ja kannavad Kohtla-Järve Kultuurikeskus ja tema filiaal Sompa linnaosas, Ahtme jaOru klubi. Linnas on keskraamatukogu, teatme- ja lugemissaal, lasteosakond ja 5 haruraamatukogu,linnaorkester, põlevkivimuuseum ja tema üksused: „Valge saal” ja Virtuaalne filiaal.Linna elanikele pakutakse põhiline osa kultuuriteenust linna kultuuriasutuste kaudu.Aastal 2010 korraldasid kultuuriasutused 500 üritust, mida külastas ligemale 132 tuhat külastajat.Kultuuriasutustes tegutsevad taidlus- ja huviringid, millest võtab osa ligemale 12 000 tantsijat-lauljat japillimeest.Kohtla-Järve Kultuurikeskus täidab linna suurima kultuuriasutuse rolli. Omatulu laekumine oli 501 tuhat 225krooni. Kultuurikeskuse poolt esitatud projektidest said positiivse hinnangu 23, summas 84 tuhat 900 krooni.Kultuurikeskuses tegutseb 36 erinevat kultuurikollektiivi ja huviringi, kus osaleb 748 lauljat-tantsijat japillimeest. Korraldati 259 erinevat üritust 77 500 osavõtjale.Tunnustust pälvis maikuus Ida-Virumaa rahvatantsupidu „Aeg aastaid veeretab” Kohtla-Järve staadionil.Pealavastaja Urve Kilk ja Taivo Aljaste, kes oli tantsupeo laste- ja B-rühmade lavastaja tunnustati EestiKultuurkapitali Ida-Virumaa Ekspertgrupi preemia väärilisteks.Märkimisväärsed on Kultuurikeskuse tantsukollektiivid RÜTM ja RADOST – diplomandid rahvusvahelisenoorte tantsufestivalil „Noorte Planeet” ja Jõhvi Balletifestivalil.Tantsukollektiiv RADOST sai aasta 2010 Eesti Kultuurkapitali maakondliku aastapreemia „Kultuuripärl”kultuurivaldkonnas.Ahtme klubis viidi läbi 188 erinevat üritust, millel osales ligemale 52 tuhat külastajat.Klubi ringi- ja huvitegevuses osales 270 taidlejat. Klubis tegutseb eakate klubi „Veteran”, kus osalebaktiivselt 140 memme-taati.Kunstistuudio „ALGUS”, juhendaja Ljubov Medvedtsikova ja tema kasvandikud, nii noored kui ka vanad,korraldasid 10 erisuunitlusega näitust.Oru klubi korraldas 53 üritust 2720-le osavõtjale. Klubi ringitegevuses osales 120 inimest.Aktiivselt tegutseb pensionäride klubi „Kuldne iga” 70 osalejat ja pereklubi „Seitse mina” 35 inimest.Kohtla-Järve Keskraamatukogul koos oma haruraamatukogudega oli 2010. aasta seisuga 8437 lugejat (s.h.lapsi 2155), külastusi kokku : 149 083 (s.h. laste 35 822) ja kojulaenutusi 362 537.Kohallaenutusi tehti 30 152 ning infopäringuid 15 050 korda.Keskraamatukogu korraldas koostöös haruraamatukogudega 269 näitust ja 189 väljapanekut.Kaaslinlastele korraldati 144 üritust, mida külastas 3141 inimest.Keskraamatukogu omatulu oli 42 tuhat 396 krooni. Riigipoolne toetus teavikute soetamiseks oli 914 tuhat858 krooni ja tegevustoetuseks 5000 krooni. Kultuuriministeeriumilt koolitusteks kahe projektiga saadi11 tuhat krooni. Eesti Kultuurkapitali Ida-Virumaa Ekspertgrupp eraldas lasteraamatukogu juubeliks 3500krooni ning jooksvateks kuludeks eraldas linn 6403 krooni.Põlevkivimuuseum korraldas 65 erinevat sündmust, mida külastas 8261 külastajat. Virtuaalseid programme17, külastajaid 234 ning lisaks osales muuseum koostööprojektis Türgiga, 28 osalejat.Näitusesaalis oli väljas 15 näitust, linnavalitsuse fuajees 6 näitust ning väljaspool 1 näitus.Peale näituste korraldamisega Valges saalis toimusid kontserdid ja kohtumised, mida külastas 3016 külastajat.TEGEVUSARUANNE 21

Kõige populaarsemaks võib pidada muuseumi kunstikogu näitust Viinistu Kunstimuuseumis, kus sedakülastas 2000 inimest. Muuseumi kunstikogust osalesid 5 tööd KUMU näitusel.Põlevkivimuuseumi omatulu 2010. aastal oli 32 tuhat krooni.Eesti Kultuurkapitali Ida-Virumaa Ekspertgrupp toetas muuseumi poolt esitatud 3-e projekti 10 tuhandekrooniga. Lisaks viidi läbi lasteaedadele huvitav projekt „Fantaasiatund” kokku 129 osalejaga ning osalesühisprojektis Kultuurikeskusega „Muinasjutupäev”.2009. aastal alustas muuseum projektiga” Jäädvusta ennast ajalukku”, mille peamiseks osaks on endiseltkaevurite intervjueerimine. Esimene toimus juulikuus 2009. aastal ning hetkel on läbi viidud 11 intervjuudning aastal 2010 eraldas Eesti Kultuuriministeerium kahele projektile kokku 6000 krooni.Kohtla-Järve Linnaorkester tegutseb aastast 1994. Orkestris mängib 35 pillimeest, mis võimaldab pakkudaerinevaid koosseise: puhkpilliorkester, big-band, instrumentaalansambel.Kollektiiv viljeleb erinevas žanris muusikat, on aktiivne osaleja vabariiklikel ja maakondlikel ja linnasuurüritustel: Võidupüha paraad, piirkondlik laulupäev, jaanipeod.Orkestri omatulu oli 2010. aastal 40 tuhat krooni.Linna kultuuriürituste eelarve oli 300 tuhat krooni.1.6.5 Sport ja vaba aegSpordi- ja liikumisharrastuse edendamine Kohtla-Järvel 2010. aastal oli eelkõige suunatud tema elaniketervise ja elukvaliteedi parandamisele. 2010.a jätkati sportimisvõimaluste pakkumist ning laste ja noortesporditegevuse toetamist.Sporditegevuse toetamineKohtla-Järve linna sporditegevus tugines erinevatel spordiklubidel, millede tegevust toetati linna eelarvest.Spordivaldkonnas jätkas linn laste ja noorte sporditegevuse toetamist. 2010. aastal eraldas Kohtla-Järve linnnoortespordi toetust 39-le spordiklubile summas 2 miljonit 739 tuhat 380 krooni 1672-e lapse ja noore(vanuses 7 kuni 19 aastat kaasa arvatud) organiseeritud sporditegevuse korraldamiseks. Akrobaatilisevõimlemisega (II grupp) tegelevatele noortele, eraldati noortespordi toetust alates 5-ndast eluaastast. Kohtla-Järve linna haldusterritooriumil on kõik toetatavad spordialad jagatud gruppideks ning toetus ühele 7.-19.aastasele noorsportlasele oli alljärgnev:I grupi spordialad: ujumine, kergejõustik, jalgpall, jäähoki, tõstmine, judo, poks, korvpall, maadlus ja male.Arvestuslik toetuse suurus ühe noore kohta oli 1 670 krooni.II grupi spordialad: võrkpall, suusatamine, jõutõstmine, akrobaatiline võimlemine ja allveeujumine.Arvestuslik toetuse suurus ühe noore kohta oli 1 300 krooni.III grupi spordialad: kabe, karate, kick-boxing, võistlustants, iluuisutamine, aeroobika, automudelisport jatennis. Arvestuslik toetuse suurus ühe noore kohta oli 700 krooni.Võrreldes 2009. aastaga, noortespordi eelarve vähenes 1 miljoni 865 tuhande 500 krooni võrra, mismoodustas pearaha langemist orienteeruvalt 59,5%.Kohtla-Järve 2010. aasta spordikalender oli küllaltki tihe ja linnas oli korraldatud üle 70-ne rahvusvahelist,vabariiklikku ja ülelinnalist spordiüritust. Linn toetas spordiürituste korraldamist summas 280 tuhat 475krooni. Suuremad toetused eraldati traditsioonilistele üritustele nagu Hans Kaiva mälestusvõistlused poksis,XII Rahvusvaheline noorte korvpalliturniir “Järve Karikas”, rahvusvaheline noorte vabamaadlusturniir„Kuldkaru Open Cup 2010“, Rahvusvaheline noorte vabamaadlusturniir “Alutaguse Mõmmi”, motokross“Sinivoore Cup 2010”, Avo Talpase mälestusvõistlused kreeka-rooma maadluses ning Eesti meistrivõistlusederinevate vanuseklassi- ja spordialadel.Suure osavõtjate ja pealtvaatajate arvuga ürituseks oli IV Rahvusvaheline sportaeroobika võistlus “AEROBICGYMNASTICS KOHTLA-JÄRVE OPEN CUP 2010”, kus osales 225 võimlejat.Eesmärgiga välja selgitada spordialade parimad, korraldati Kohtla-Järve meistrivõistlusi ning 2010. aastaltoimusid Kohtla-Järve meistrivõistlused 23-l spordialal.TEGEVUSARUANNE 22

Kohtla-Järvel on hästi toimiv rahva- ja tervisespordiürituste kalender. Linna spordiklubid pakkusid linlastelevõimalust osaleda tervisespordi üritustel - XIII Ahtme rahvajooksul ja tervisekäimisepäeval, Kohtla-Järvelinna kepikõnnipäevadel, jalgratta- ja suusamatkadel.2010.aastal eraldati Kohtla-Järve linna spordiklubidele võistlustel osalemiseks ja spordimeisterlikkusetõstmiseks 116 tuhat 420 krooni.Kohtla-Järve linn on tunnustanud ka 2010.aasta parimaid sportlasi. Parimaks meesportlaseks on valitudmitmekordne Eesti meister – maletaja Aleksandr VOLODIN. Andekateks noorsportlasteks on valitud NataliaRAK (judo) ja Nikolai TŠAŠKIN (poks). Parimaks võistkonnaks 2010 on valitud SPORDIKLUBI VIRUSPUTNIK meeskond, kes saavutas Eesti Meistrivõistlustel jäähokis hooajal 2009/2010 kõrgliiga mängudesI koha.Koostöös spordiklubidega korraldati 2010. aastal Kohtla-Järve linnas 35 koolinoorte tunnivälistspordivõistlust ning Kohtla-Järve Koolispordi eelarve 2010. aastal moodustas 110 tuhat krooni, sh kafondidest (Hasartmängumaksu Nõukogu) eraldatavad toetused.Sportimisvõimaluste tagamineSportimisvõimalusi pakkus linn ka oma spordibaaside kaudu. Nendeks olid linna asutused – Kohtla-JärveSpordikeskus, Ahtme Spordihall ja üldhariduskoolide spordibaasid. Kohtla-Järve Spordikeskuse ja AhtmeSpordihalli 2010. aasta eelarve täitmine oli 9 miljonit 404 tuhat 286 krooni. Kohtla-Järve spordiasutuste pooltpakutud teenuste kättesaadavus oli tagatud keskmiselt 12-14 tundi päevas ja 7-l päeval nädalas.2010. aastal investeeringud sporti olid suunatud olemasolevate spordibaaside renoveerimiseks.Kohtla-JärveSpordikeskusjooksev remontrajatiste jahoonetesoetamine jarenoveerimineAhtmeSpordihallSpordirajatis Tegevus MaksumustuhandeteskroonidesSpordihooneJärveküla tee 44SiseujulaJärveküla tee 44Jäähall ja staadionSpordi 4Hoone, Spordi 2Maleva 17a- maadlussaali valgustuse remont- pööningu veetorude remont- võimla põranda lihvimine, märgistamine ja lakkimine- valgustuse remont- ventilatsiooni remont ujulas- valgustuse remont- põranda küttetorustiku remont ujulas- ventilaatori remont ujulas- veetorustiku remonditööd, uue veemõõtjapaigaldamine- hoone veetorustiku osaline remont- staadioni jalgpalliväljaku väravaesiste alade reljeefiümberprofileerimine ja siirdmuruga mätastamine- hoone Spordi 2 fassaadi ülesmõõtmine ja fassaaditeostusjooniste koostamine, sisearhitektuurseteeskiiside koostamine- hoone Spordi 2 muinsuskaitseliste eskiisidekoostamine- võimla valgussüsteemi renoveerimine- sissekäigu katuse remont- meeste duširuumide remont- ventilatsiooni torustike puhastus- filtrite vahetus8,31,312,43,61,43,63,83,43,712,068,327,012,586,428,930,612,93,91.6.6 NoorsootööEesmärgid Linna noorsoopoliitika kujundamine. Noorsootöö prioriteetide määramine. Noorsootöö struktuurse arengu tagamine.TEGEVUSARUANNE 23

Kohtla-Järve noorsootöö programmi koostamine. Võimaluste tagamine noorte eneseteostuseks ja -määramiseks kvaliteetse noorsootöö kaudu. Noorte eneseteostust soodustava keskkonna kujundamine. Noorsootöö teenuste kättesaadavust ning noorte kaasatust suurendavate infrastruktuuriinvesteeringutetegemine.Noorteürituste korraldamiseks oli eraldatud 2010.a riigi eelarvest 283 tuhat krooni. Linnas korraldataksetraditsiooniliselt linna territooriumil tegutsevat suvetöölaagrit. 2010.a suvetöölaagrisse kaasati 60 noort jaselle tööks oli eraldatud 35 tuhat 026 krooni noorteürituste eelarvest.Peamiseks noorsootöö teostajaks on Noortekeskus. Noortekeskuse külastatavus oli 2010.a ligi 400 inimestkuus. Kokku oli hõivatud ligi 2 000 noort. Noortekeskus korraldab igasuguseid üritusi, aktsioone,väljasõitusid, ekskursioone, festivale, noortekonverentse, diskosid, töölaagreid jms, nende hulgas: projekt“Rebi ennast ekraani eest” (õuemängud), konverents “Turvaline kool” Comenius Regio programmi alusel,vanemate konverents “Edukas vanem, edukas laps, edukas ühiskond” koos lasteaia “Tareke” jakeelekümbluse vanemate liiduga, projekt “Õppime eesti keelt muinasjuttude kaudu” koos lasteaiaga“Tuhkatriinu”, “Tunne oma õigusi ja kohustusi” vanemate klasside õpilastele ja riskigruppi kuuluvatelenoortele (8.-10.kl) – igakuine kohtumine politseinikega mitteformaalses olukorras. Kokku oli korraldatud 132üritust. Kulud linna eelarvest Noortekeskuse tegevuseks moodustasid 1 miljon 471 tuhat 931 krooni.Linn toetab Kurtna Noortelaagri tegevust. 2010.a. suvel puhkas laagris 998 last, neist 814 lasttavatuusikutega, 145 last sotsiaaltuusikutega ning 39 lastekodu last.Sotsiaaltuusiku hind moodustas 1 149 krooni (päeva hind x 12 päeva), üldtoetussumma moodustas 252 tuhat300 krooni. Kokku oli eraldatud 145 tuusikut.Lastekodu tuusiku hind moodustas 2 349 krooni (päeva hind x 12 päeva), üldtoetussumma moodustas67 tuhat 860 krooni. Kokku oli eraldatud 42 tuusikut.Tavatuusiku hind moodustas 2 349 krooni (päeva hind x 12 päeva), üldtoetussumma moodustas 439 tuhat 560krooni. Kokku oli eraldatud 1013 tuusikut.Eesti Noorsootöö keskus kandis üle 75 tuhat 972 krooni, arvestades toetuse suuruseks 45 krooni laagripäevakohta ja 145 krooni sotsiaaltuusiku laagripäeva kohta.Laagri töötajate koosseisus oli 2010.a. 6 ametikohta (detsembrikuu seisuga).2010.a toimus 2 koolitust laagritöötajatele, üldsummas 4 600 krooni.2010.aastal moodustas Kurtna Noortelaagri eelarve 910 tuhat 859 krooni.Uue 2010 hooajaks ettevalmistuste käigus oli vaja taastada katused: sööklal, nõudelaol, pesulaol; oli vajatäielikult rekonstrueerida klubi (eemaldada mahakukkunud osa hoonest). Taastada peaaegu täielikult sööklafassaad. Oli vaja välja vahetada suurem osa torustikust. Kõikides majades oli tehtud osaline remont.2010.a suvel puhkas laagris: I vahetuses – 180 inimest, II vahetuses – 195 inimest, III vahetuses – 264inimest, IV vahetuses – 265 inimest, V vahetuses – 96 inimest.Tegevuse eesmärgid:Tingimuste loomine laste moraalsete isiksuseomaduste (lahkus, sõprus, vastutus, looduse austamine)omandamiseks, tervislike eluviiside harjumuste kujundamine, laste tervise taastamine, loovuse potentsiaaliarendamine, isiklike võimaluste täiendamine, kultuursetesse ja hariduslikesse väärtustesse pühendamine,uutesse sotsiaalsuhetesse astumine.Iga laagripäev oli pühendatud millelegi: Sõpradepäev, Tarkadepäev, Talentidepäev, Seiklustepäev,Turistidepäev, Romantikutepäev, Ookeanipäev, Sündmustepäev, Spordi- ja tervisepäev, Huumoripäev,Muusikapäev, Indiaanlastepäev, rühmade esitluste õhtu, meistriklassid jt.II vahetuses ilmus uus traditsioon – veelahingud nii rannas kui ka laagri territooriumil ja jalgpalliväljakul.Kuuma suve tõttu korraldati õhtuseid üritusi korvpalliväljakul. Õues, vabas õhus, olid kõik kontserdid jamängud lastele isegi lõbusamad, rohkem värvikamad ja huvitavamad. Viidi läbi üritusi, mis ei vajanud erilistväljaõpet ja proove, s.h. show-programmid Sõpradepäeval "Loveshki" (väiksemad lapsed) ja "Tet-a-Tet(suuremad lapsed).TEGEVUSARUANNE 24

III vahetuses oli moodustatud 9 rühma.Laagris käisid päästjad, kes näitasid lastele autodel olevaid seadmeid, rääkisid, kuidas õigesti kasutadatulekustuteid, näitasid veesurvehüdranti ning selgitasid, miks majas peab olema suitsuandur.Laagris käisid loenguid pidamas ka Noorsoopolitsei töötajad, kes rääkisid vanematele lasteleadministratiivvastutusest, jalakäijate ja ratturite liiklusreeglitest, vastasid laste küsimustele.Oli korraldatud loeng ettevõtluse alustest. Lastele räägiti, kuidas ja milleks kirjutada äriplaane. Selgitati,millest tuleb alustada äri.Kolmanda vahetuse alguses käis laagris psühholoog. Vestles lastega noorte probleemide teemal, andis nõu.IV vahetus selleks et, haarata lapsi kollektiiv-loomingulisse töösse, korraldati ja viidi läbi intellektuaalnemäng nimega «Reklaami kuller». Lastele tutvustati majanduse aluseid ja räägiti, kuidas õigesti kasutadaeelarvet.V vahetuses viidi läbi palju erinevaid üritusi vabas õhus ja järve ääres (Neptuni päev, veevõrkpall, LaagriMister ja Miss jms).Igas vahetuses korraldati matkasid, ja mitte ainult päevasel ajal, vaid ka õhtul, seda küll vanemate laste jaoks.Iga päev olid laagris diskod.Lapsed osalesid erinevates loomingulistes, intellektuaalsetes mängudes, kasulikes tegudes, võistlustes jaarendasid sedaviisi oma oskusi.Laagri programmi tulemusena1. Omandasid lapsed uusi oskusi ja teadmisi (uued mängud, kasulikud harjumused, sh. tervisliku eluviisisuhtes);2. Laste füüsiline seisund on paranenud;3. Laste enesehinnang on tõusnud;4. On laiendatud suhtlemisringi eakaaslaste ja täiskasvanutega;5. Arenes laste sotsiaalne aktiivsus.Toetust saab linna noorteklubi „Lõbusad ja Leidlikud” konkursside läbiviimiseks ja väljasõiduturniiridekorraldamiseks.Järve Vene Gümnaasiumi teatristuudio DEBÜÜT sai toetust 12 tuhat krooni noorte teatritegevusearendamiseks.1.6.7 VälissuhtlusRahvusvaheline koostööJaanuar - märts1. Projektitaotluse ”Cool2Bricks – Climate Change, Cultural Heritage & Energy Efficient Monuments“, kusKohtla-Järve linn esineb projekti partnerina, ettevalmistamine ja esitamine Läänemere piirkonna programmi.2. Projektitaotluse “WellServ - well-being for Baltic Sea metropolises with innovative green area services”,kus Kohtla-Järve linn esineb projekti partnerina, ettevalmistamine ja esitamine Läänemere piirkonnaprogrammi.Märts3. Kohtla-Järve linna külastas Rootsi delegatsioon Ljusdal`i linnast. Delegatsioon koosnes seitsmestüliõpilasest, kes õpivad sotsiaaltööd, ja kahest õpetajast. Visiidi eesmärk oli Kohtla-Järve linnasotsiaalhoolekandesüsteemiga tutvumine ja sotsiaalasutuste külastamine.Aprill4. Aprillis toimus Kohtla-Järve delegatsiooni visiit sõpruslinna Veliki Novgorod. Visiidi teemaks oli„Elektrooniline asjaajamine, elektrooniline andmevahetus ja elektrooniline menetlemine“. Spetsialistidekohtumine oli tulemuslik. Kohtla-Järve delegatsioon tutvus infotehnoloogia rakendamisega erinevatesNovgorodi komiteedes: informaatika, arhitektuuri-, linnaehitamis- ja maaressursside, hariduse jasotsiaalkomiteedes.Mai5.Maikuus külastas Kohtla-Järve linna Veliki Novgorodi ametlik delegatsioon. Visiidi eesmärk oli Kohtla-Järve linna tervishoiusüsteemi ja elektroonilise asjaajamise süsteemiga tutvumine.TEGEVUSARUANNE 25

Juuni6. Kohtla-Järve Linnavalitsuses toimus rahvusvaheline seminar „Peterburi linna ja Leningradi oblastipiiriülese koostöö arenguvõimalused Kirde-Eestiga Euroopa Liidu programmi raames „Eesti-Läti-Venepiiriülene koostöö“.Seminari raames toimus partnerite otsing, mis on väga vajalik projektitöös, ja samuti ideede detailne arutelutaotluste vormistamiseks Euroopa Liidu programmi „Eesti-Läti-Vene piiriülene koostöö“.Juuli7. Kohtla-Järve Linnavalitsust ja Kohtla-Järve linna külastasid Prantsusmaa uurijad. Uurijad töötavad väljaprojekti „Kiertotie - Ümbersõit “. Projekti eesmärk on avaldada oma töös antud piirkonna ajalugu jaeripärasusi. Eriline tähelepanu vestluses oli suunatud põlevkivitööstusele ja kaevandustele.August8. Kohtla-Järve linna ametlik delegatsioon külastas sõpruslinna Kedainiai (Leedu). Delegatsioon kutsutiseoses Kedainiai linna 638-aastapäeva pidustustega. Selle visiidi raames arutati võimalikke koostööteemasidlinnamajanduse, linna heakorrastuse, hariduse ja kultuuri valdkonnas.September9. Kohtla-Järve linna delegatsioon külastas sõpruslinna Veliki Novgorod.Visiidi peaeesmärgiks oli Veliki Novgorodi tervishoiusüsteemiga tutvumine, meditsiiniasutuste külastamineja kogemuste vahetamine.10. Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindajad külastasid Slantsõ ja Sillamäe linna koostöö arendamiseeesmärgiga ja Euroopa struktuurfondide kaasamiseks.Oktoober11. Oktoobrikuus külastas Kohtla-Järve linna Slantsõ rajooni ametlik delegatsioon eesotsas administratsiooniülemaga.Üheks punktiks päevakorras oli juba 1999. aastal allkirjastatud Kohtla-Järve linna ja Slantsõ rajoonivahelise sõpruse ja koostöölepingu lisa allakirjutamine. Lisas moodustati töökomisjon ühiste projektideväljatöötamiseks. Peale selle tutvusid külalised Järve linnaosa keskuse rekonstrueerimise käiguga, mis saivõimalikuks 2006.-2007. aastatel realiseeritud Slantsõ ja Kohtla-Järve rahvusvahelise ühisprojektiprogrammis Interreg IIIB.12. Oktoobris toimus Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja visiit Peterburi Riikliku Majanduse jaTeenindamise Ülikooli. Visiidi käigus arutati võimalikku edaspidist koostööd ja otsustati ettevalmistada ühistprojektitaotlust ja esitada see hiljem piiriülesesse programmi Estonia-Latvia-Russia.November13. Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja võttis osa Juhtpartnerite seminarist, mis toimus piiriüleseprogrammi Estonia-Latvia-Russia raames.14. Kohtla-Järve Linnavalitsuses toimus Ida-Viru Ettevõtluskeskuse turismikoordinaatoriga kohtumine.Kohtumisel arutati tähtsaid ja võimalikke uusi turismiobjekte Kohtla-Järve linnas, mida võiks lülitada sisseIda-Virumaa Turismiklastri strateegiasse 2010-2015.15. Osalemine Ida-Virumaa Turismiklastri strateegia 2010-2015 esitluses.16. Projektitaotluse Industry&Tourism ettevalmistamine ja selle esitamine piiriülesesse programmi Estonia-Latvia-Russia.Detsember17. Kohtla-Järve Linnavalituse koostöö Venemaa Föderatsiooni Peakonsulaadiga Narvas: Peakonsuli visiitKohtla-Järve Linnavalitsusesse ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja visiit Narva Peakonsulaati.1.6.8 Linnamajandus1.6.8.1 MaakorraldusKohtla-Järve Linnavalitsuse maakorraldustalituse peaeesmärk on: maakorraldustoimingute läbiviimine (nt:maa riigi omandisse ja munitsipaalomandisse vormistamine, maa ostueesõigusega erastamine,maareformiseaduse § 22 lõike 1 2 alusel maa erastamine, korteriomandi seadmine kinnisasja ümberkruntimine,vahetamine, jagamine, kinnisomandi kitsenduste selgitamine ja kinnisasja piiri kindlaksmääramine).Maakorralduse läbiviimisel lähtutakse maakorralduse nõuetest, territoriaalplaneeringuga määratud kinnisasjasihtotstarbest, kinnisasja omaniku õigustest ja üldistest huvidest.Maareformi seaduse § 23 lõike 1 alusel maa erastamiseks moodustatakse katastriüksus plaani- jakaardimaterjali alusel.TEGEVUSARUANNE 26

Kui see ei ole võimalik plaani- ja kaardimaterjali puudulikkuse tõttu või kui erastamise õigustatud subjekt eisoovi maad plaani- ja kaardimaterjali alusel erastada, viiakse läbi katastriüksuse mõõdistamine. Maaerastamise protsessi alustab maakasutaja või ehitise omanik maa erastamise avalduse KOV´ile esitamisega.Kui maakasutaja või ehitise omanik on eraisik, tuleb avalduse juurde lisada passi koopia, ehitise omandiõigusttõendav dokument, kasutusluba, kui maakasutaja on juriidiline isik, peab ta esitama avalduse juurdejuriidilised dokumendid: äriregistri B-kaart, põhikiri ning ehitise omandiõigust tõendav dokument. Kohtla-Järve Linnavalitsuse istungil kinnitatakse katastriüksuse suurus ja sihtotstarve, katastriüksuse plaanile kirjutaballa maataotleja. Koostatakse 2 toimikut iga katastriüksuse kohta ja saadetakse katastrisse. Edasi maaerastamise juriidilised dokumendid edastatakse Ida-Viru Maavalitsusse ja Kinnistusametisse.Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996.a määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusegaerastamise kord” punktile 6 Kohtla-Järve linn sai 16 tuhat 450 krooni maa ostueesõigusega erastamiseeeltoimingute eest.2010. aastal võeti vastu 139 korraldust maa erastamise kohta: katastriüksuse piiride kinnitamine – 23 korraldust,maa ostueesõigusega erastamisega nõustumine – 29 korraldust, sihtotstarbe ja teenindava maa-alamääramine – 57 korraldust, korralduse osaline muutmine – 5 korraldust, kinnistu jagamine – 4 korraldust jamaa riigi omandisse jätmine – 12 korraldust.2010. aastal võeti vastu ja registreeriti 6 580 avaldust maamaksuvabastamise kohta 2011. aastal.Maamaksuvabastuse 2010.a sai 6 686 pensionäri (maamaksuvabastamise summa 475 tuhat 231 krooni).Maksu- ja Tolliametile oli esitatud Kohtla-Järve linna maamaks (27 836 objekti) ja tehti 4 107 muudatust, shuued omanikud, uus pindala jne.Jätkub maa munitsipaliseerimine, maa riigi omandisse jätmise vormistamine, hoonestusõiguse seadmine,kinnistu jagamine, detailplaneeringute läbivaatamine, ehituskomisjonis koostöötamine jne.2010.aastal saatsime Maavanemale kooskõlastamiseks maa suuruse ja piiride ettepanekud – 27 objekti kohta,kogu pindalaga u 20,93 ha. 32-e maaüksuse kohta koostasime munitsipaalomandisse taotlemise toimikut kogupindalaga u 51,57 ha, nendest teed 20 objekti kogu pindalaga u 18,83 ha. Katastris registreeriti 26munitsipaalomandis olevat objekti kogu pindalaga u 35 ha, nendest registreeriti kinnistusraamatus 18 objektikogu pindalaga u 25 ha. 2010. aastal oli määruse järgi tasutud riigilõivuseaduse (RLS) § 51 lg 1 kohaseltkinnistu uue omaniku kandmisel kinnisturaamatusse riigilõivu täismääras kokku 4 504 krooni.1.6.8.2 SoojamajandusSoojamajanduse seisukohast on oluline piirkonna kliima, mis on mõõdukalt niiske. Aasta keskmineõhutemperatuur regioonis on 6˚C, kütteperioodi keskmine välisõhutemperatuur on 0,3˚C. Tuule kiirus ületabsageli puhangutes 4 m/s. Kõige külmem kuu on veebruar. Kohtla-Järve linna hulka kuuluvad 6 eraldiasetsevatlinnaosa (Järve, Ahtme, Kukruse, Oru, Sompa ja Viivikonna).Järve linnaosaJärve linnaosa regiooni varustab soojusenergiaga OÜ VKG Energia koostootmisjaam, mis töötab põlevkiviõlitootmise tehnoloogilise protsessi kõrvalproduktil generaatorgaasil.OÜ-le VKG Energia kuulub 48 km soojustrasse.Järve linnaosas on ka põhiliselt individuaalelamute rajoonides paiknevaid ja OÜ-le VKG Energiamittekuuluvaid soojustrasse, millised rajati elamuehituse käigus vastavuses elamute projektiga, nad läbivaderamute territooriume ja sellega seoses esineb veel ka servituutide probleem ning mis pole kunagi olnuderaldi bilansil. Neid soojustrasse ei hoolda ega korrasta keegi ja omavalitsus oli sunnitud tunnistama needperemehetuteks ning võtma oma bilansile. Mainitud trasside teemal oli OÜ VKG Energia ja omavalitsusevahel peetud läbirääkimisi soojustrasside renoveerimise osaluse ja OÜ VKG Energia bilansile üleandmisekohta, millest võtsid osa ka individuaalelamute omanikud.MWh hinna määrab OÜ VKG Energia Energiaturuinspektsiooni kooskõlastamise alusel. Tänane MWh hindon 541,38 krooni/MWh, millele lisandub EV-s kehtiv käibemaks.TEGEVUSARUANNE 27

2010. aastal teostatud remonditööd:1) korrastati Vahtra Põhikooli soojussõlm;2) korrastati Sotsiaalmaja (Järveküla tee 37) soojussõlm;3) korrastati lasteaia Pääsuke soojussõlm;4) korrastati lasteaia Aljonuška soojussõlm;5) korrastati lasteaia Buratino soojussõlm;6) korrastati soojussõlm Kohtla-Järve Spordihoone basseinis;7) korrastati soojussõlm Kohtla-Järve Kunstide Koolis;8) korrastati soojussõlm Spordikeskuse riietusruumis (Spordi 4);9) korrastati soojussõlm Kohtla-Järve Slaavi Gümnaasiumis;10) korrastati soojussõlm Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasiumis;11) korrastati soojussõlm Kohtla-Järve Linnavalitsuse hoones.Teostati hüdraulilisi survekatsetusi ning kõrvaldati lekked Endla, Karja, Aia, Sakala ja Järve põik tänavatel.Ahtme linnaosaAhtme linnaosa varustab soojusenergiaga AS Kohtla-Järve Soojus koostootmisjaam, mis töötab põlevkivil.AS-le Kohtla-Järve Soojus kuulub 69 km soojustrasse.Ahtme linnaosas on ka põhiliselt individuaalelamute rajoonides paiknevaid ja AS-le Kohtla-Järve Soojusmittekuuluvaid soojustrasse, millised rajati elamuehituse käigus vastavuses elamute projektiga, nad läbivaderamute territooriume. Mainitud trasside suhtes olid AS Kohtla-Järve Soojus ja omavalitsuse vahel toimunudläbirääkimised soojustrasside renoveerimise osaluse ülevõtmise kohta ja AS-le Kohtla-Järve Soojus bilansileüleandmisest, millest võtsid osa ka individuaalelamute omanikud.Alanud 2010.a küttehooajaks lõpetati Ahtmes Kaja, Kastani, Kalda ja Pihla tänavate ning Sõpruse tänava jaAltserva põigu kaugküttetorustike (nii maapealsete kui maa-aluste trasside) uuendamine.Eelprojekti põhjal on renoveeritavate lõikude kogupikkus 3 429 meetrit. Peale tööprojekti valmimist pikenesrenoveeritav soojustrass 4 021 meetrini. Kogu renoveerimisprojekt puudutas otseselt 101 eramut.Senised 32-100 mm läbimõõduga torustikud asendati 25- ja 80-millimeetriste torudega. Aprillist novembrinikestnud töid teostasid riigihanke võitnud AS Scanveld ja OÜ Consumat.Kuna tegemist oli valdavalt pinnapealsete trasside väljavahetamisega maa-alusteks, siis on tegemist soojakadudevähenemisega antud lõigul ligikaudu 50%-lt kuni 20%-ni.Torustike renoveerimise tööd maksid kokku 5 miljonit 773 tuhat 214 krooni, sellest 50% abikõlbulikestkuludest toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi taastuvenergeetikameetmest. Teise poole kuludest kattis Kohtla-Järve linn (AS Kohtla-Järve Soojus toetas projekti 665 tuhandekrooniga).MWh hinna määrab AS Kohtla-Järve Soojus Energiaturuinspektsiooni kooskõlastamise alusel. Tänane MWhhind on 516,32 krooni/MWh, millele lisandub EV-s kehtiv käibemaks.2010.aastal teostatud remonditööd:1) korrastati soojussõlm Ahtme Gümnaasiumis;2) korrastati soojussõlm Tammiku Gümnaasiumis;3) korrastati Ahtme klubi soojussõlm;4) korrastati soojussõlm Ahtme Gümnaasiumis (söökla);5) korrastati Ühisgümnaasiumi soojussõlm;Oru linnaosaOru linnaosa varustab soojusenergiaga OÜ Oru Kodu. Oru gaasikatlamaja on ehitatud 1996. aastal.Soojustrasside pikkus on 2452 m. Trassid on moraalselt ja füüsiliselt vananenud ning nõuavadväljavahetamist. Oleks vaja üle vaadata terve asula soojusvarustussüsteem, et optimeerida soojustrasside uuedpaigalduskohad ja suunad.TEGEVUSARUANNE 28

Oru linnaosas oli kooskõlastatud 2010.aastal soojusenergia piirhinnaks MWh maksumus -1083,67krooni/MWh (lisandub EV-s kehtiv käibemaks).Oru linnaosas ei ole paigaldatud ühtegi mõõturit, seega ei saa täpselt mõõta tarbitud soojust ega kasoojuskadusid eraldi.2010.a Oru katlamajas teostati ettenägematuid töid ja vahetati välja Oru katlamaja automaatika, summas195 tuhat 670 krooni (Linnavalitsuse 12.10.2010.a korraldus nr 787).Sompa linnaosaSompa linnaosa soojusenergia varustamisega tegeleb Sompa Maja OÜ. Sompa katlamajas töötavad seadmedkütteõli põletamisel.Sompa kaugküttevõrk on rajatud aastatel 1970-75, millega seoses on torustike vanus üle 25 aasta.Sompa kaugküttetrassi pikkus on 6,74 km. Soojustorude isolatsioon on mineraalvatist ja peaaegu lagunenud,mille tõttu moodustuvad ka suured trassikaod. Kuna Sompa soojustrassid vajavad renoveerimist, oli 2010.aastal tellitud soojustrasside rekonstrueerimise projekt, mis läks maksma 154 tuhat 800 krooni.2010.a kütteperioodiks oli OÜ-le Sompa Maja kooskõlastatud soojusenergia piirhinnaks 1195 krooni/MWh.Augustis 2010 toimus Sompa katlamajas avarii, tulekahi ja plahvatus. Avarii tagajärgede likvideerimiseksteostati katlamaja remont summas 1 miljon 275 tuhat 362 krooni.Kukruse linnaosaKukruse kaugküttevõrgu soojus toodetakse amortiseerunud katlamajas. Katlad töötavad põlevkiviõliga.Katlamaja töötab suure kahjumiga. Kukruse katlamaja remont, mis oli planeeritud 2011. aastal, on osaliseltteostatud 2010.a, katlamaja keskküttekatla toruvõrede remont summas 118 tuhat 500 krooni (Linnavalitsuse03. august 2010.a korraldus nr 542).Kaugküttevõrgu trasside pikkus on 2,7 km. Trassid vajavad väljavahetamist ja selleks oli vaja tellidaoptimaalsete soojustrasside projekteerimine. Aastal 2010 oli tellitud eelprojekt, maksumusega 123 tuhat 720krooni.2010.a kütteperioodiks OÜ-le Kukruse Maja oli kooskõlastatud soojusenergia piirhinnaks 871,32krooni/MWh (lisandub EV-s kehtiv käibemaks).Kukruse linnaosas ei ole paigaldatud ühtegi mõõturit, seega ei saa täpselt mõõta tarbitud soojust ega kasoojuskadusid eraldi.1.6.8.3 Teed ja tänavadOlulised tegevused2010. aasta alguse seisuga on Kohtla-Järve linna teede ja tänavate kogupikkus 165,195 km.Kohtla-Järve linna arengukava eesmärgiks on teede ja tänavate järjepidev hooldamine, valgustamine,remontimine ja rekonstrueerimine. Kohtla-Järve linna tegevus teede ja tänavate valdkonnas sisaldab teede jatänavate jooksvat ning kapitaalremonti, tänavapuhastuse ja tänavavalgustuse tagamist.TeetöödEesmärgiga tagada teede ja tänavate sõidetavust teostati teede ja tänavate ning teerajatiste puhastustöid2 047 211,3 ruutmeetril, millele lisandus linna territooriumil asuva haljastuse hooldus 7 785 992 ruutmeetrit.Kohtla-Järve majandusteenindus korraldas heakorratöid linna omandis olevates parklates, eraldiseisvatel jalgjajalgrattateedel, teemaal asuvatel haljasaladel ning ühistranspordipeatustes. Kuival perioodil teostatitänavate pesemist. Tänavaid pesti põhiliselt öötundidel või varahommikuti, et võimalikult vähe segadaliiklejaid ja linnaelanikke.Linna territooriumil tehnovõrkude rekonstrueerimiseks väljastati 100 kaeveluba ning 102 teede ja tänavatesulgemisluba.InvesteerimisobjektidTeede auguremondi vahendite arvelt tehti järgmisi töid: korrastati linnaosades kvartalisiseseid teid jakõnniteid, ning neid töid on kavas jätkata 2011. aastal.TEGEVUSARUANNE 29

Euroopa struktuuri fondi toetusel on alustatud Uus-Tehase tn rekonstrueerimist (projekt "Kohtla-Järve linnaJärve linnaosa tööstusala juurdepääsuteede rekonstrueerimine"), mille käigus ehitatakse asfaltkattega sõiduteeja kergliiklustee, tänavavalgustus ning ootekojad, rekonstrueeritakse haljasalad, töid on kavas jätkata 2011.aastal.Projekti "Kohtla-Järve linna Järve linnaosa Keskallee ja Rahvapargi väljaarendamine", mille raamesehitatakse sõidutee ning kõnnitee, kergliiklustee, ootekoda ja tänavavalgustus, rekonstrueeritakse haljasalad,on ka alustatud Euroopa struktuurfondi toetusel ja saab valmis 2011.aastal.Olulisemad arengusuunad 2011. aastal.Linna tänavatel ja kõnniteedel olemasolevate katete säilitamiseks on kavas teostada auguremont.Planeeritud Raudi kalmistu sisese tee projekteerimine ja asfalteerimine.1.6.8.4 ÜhistranspordikorraldusKohtla-Järve arengukavas toodud linnatranspordi valdkonna eesmärkideks on hästi arendatud ühistransportning hästikorraldatud liiklus ja parkimine. Ühistransporditeenuseid osutasid firmad Ekspress Auto L OÜ jaJärve Bussipark AS.Ekspress Auto L OÜ vastutab liinide nr 7, 17, 29, 31, 77 eest ning Järve Bussipark AS liinidenr 15, 21, 28 eest.Busside arv oli 17 ning busside keskmine vanus on 16 aastat. Aastaga tagati liiniläbisõit 1293,5 tuhatkilomeetrit ja teenindati 3825,4 tuhat sõitjat. Seoses Jõhvi-Kohtla-Järve vahel uue teelõigu valmimisega on niilinna-, kui ka kommertsliinide ringi kilomeetrite arv suurenenud võrreldes 2009.aastaga.Tihenes lepinguline koostöö Kohtla-Järve naaberasumitega - Kohtla vald, Sillamäe linn ning Vaivara vald.Kohtla-Järvel on enamkasutatavaks ühistranspordi sõidupiletiks on kuukaart. Sõidupileteid müüakse sularahaeest mitmetes müügipunktis, nt R-Kiosk, Selver jne, mistõttu on teenus klientidele lihtsalt ja mugavaltkättesaadav. Samuti on võimalik üksikpiletit ja sõidupiletit osta otse autojuhi käest. Sõidupileti hind oli 10krooni, kuukaart – 240 krooni ja üld-, kutse- ja kõrgkooli õpilastele – 120 krooni. Üksikpilet päevaseõppevormiga üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpilastele ning kõrgkooli üliõpilasele – 5 krooni.Piletikontrolli teenust osutab vedaja. 2010. aastal kohalikust eelarvest eraldati doteerimiseks 7711,3 tuhatkrooni.2010.aastal osutasid kommertsliiniteenust järgmised firmad: OÜ OV Ida-Bus, OÜ Fremanti, OÜ StimReis,Naja OÜ ja OÜ Cryptus. Ühistransport on korraldatud 8-l autobussiliinil ning kommertstransport 7-l liinil.Info sõiduplaanide kohta on avaldatud linnavalitsuse kodulehel http://www.kohtlajarve.ee/index.php?area=1&p=static&page=komertslinnaliinid.Veebilehel avaldatud sõiduplaanid vastavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 26.05.2004.a määrusenr 141 ”Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri” § 4 lõikes 1 sätestatudnõuetele, s.t. sõiduplaanist on võimalik lugeda busside väljumisaegu peatuste kaupa. 2010. aastal oli alustatisõiduplaanide sisestamist ÜTRI-sse, mille kaudu on kättesaadavad sõiduplaanid: www.peatus.ee.Kohtla-Järve Linnavalitsus tegi koostööd nii vedajate kui ka sõitjatega, võttes arvesse kõiki ettepanekuid,soovitusi või kaebusi, analüüsides ning võttes vastu otsuseid, mis parandavad bussiveo teenust.1.6.9 KeskkonnakaitseViimase aasta jooksul oli kõikides linnaosades hoolikalt läbi viidud jäätmemajanduse olukorrakontroll/analüüs. Kohtla-Järve linnas tegutseb kaks ohtlike jäätmete kogumispunkti, mis asuvad Järve (Kohtlavalla territooriumil) ja Ahtme linnaosades, kuhu elanikud võivad majapidamises ohtlikuid jäätmeid ära viia.Ettevõtetes tekkivate muude ohtlike jäätmete (v.a. põlevkivi töötlemisel tekkivad jäätmed) käitlemine onkorraldatud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavate ettevõtete poolt nagu: AS EcoPro, AS Ragn&Sells, OÜPortlif Grupp, AS VKG Oil. Elanike teavitamine ohtlike jäätmete kogumispunktidest toimub regulaarselt.Kohtla-Järve piirkonnas avaldab vaieldamatult kõige suuremat negatiivset mõju keskkonnalepoolkoksiladestu ja tuhaväljad, mis avaldavad mõju eelkõige veekeskkonnale. Suuremat tähelepanu vajavadka aherainemäed, mille mõju ümbritsevale loodusele on veel liialt vähe uuritud.TEGEVUSARUANNE 30

Kohtla-Järve Linnavalitsus koostöös Keskkonnainspektsiooniga (Viru regioon) teostab pidevat kontrolli linnakeskkonnaseisundi üle.1.6.9.1 JäätmekäitlusRegulaarselt on toimunud muudatuste ja täienduste tegemine linna jäätmekäitluseeskirjas seoses riiklikeõigusaktide täiendamisega.Kohtla-Järve Linnavalitsuse spetsialistid tegelevad pidevalt keskkonnaseisundi järelvalvega. 2010. aastajooksul tehti umbes 50 hoiatusettekirjutust seoses ebaseaduslikke ehitusjäätmete ladestamisega.Avastati ja utiliseeriti suur hulk sanktsioneerimata prügilaid nii linna territooriumil kui ka väljaspool linna.Kõgis linnaosades on utiliseeritud mitmeid ebaseaduslikke prügimägesid. Samuti tehti umbes 200hoiatusettekirjutust.1.6.10 Elamumajandus1. Seoses eurole üleminekuga muudeti 2010. aastal järgmised Kohtla-Järve Linnavalitsuse dokumendid:1) Kohtla-Järve linna haridusasutustes vara kasutamise ja tasuliste teenuste hinnakiri (kinnitatud Kohtla-Järve Linnavalitsuse 28.06.2010. a määrusega nr 31);2) Kohtla-Järve linnale kuuluva vara kasutusse andmisel üüritasu algsuurused (kinnitatud Kohtla-JärveLinnavalitsuse 19.10.2010. a määrusega nr 45);3) Keskallee 19 hoones oleva vara kasutamise hinnakiri (Kohtla-Järve Linnavalitsuse 09.11.2010. akorraldus nr 861).2. 2010.aastal sõlmiti 63 linnavara kasutusse andmise lepingut (s.h. 61 üüri- ja rendilepingut, 2 tasutakasutuslepingut).2010. aasta eluruumide arvu muutmine linnaosade lõikes on toodud tabelis 1 "Munitsipaalkorterid".LinnaosaMunitsipaalkorteritearv01.01.2010.aseisugaTulnud 2010.apärimisõigusetunnistustealusel2010.aostetudkorterite arv2010.amüüdudkorterite arvTabel 1. Munitsipaalkorterid2010.atagastatudpärijatelekorterite arvMunitsipaalkorteritearv01.01.2011.aseisugaAhtme 30 2 0 0 - 32Järve 28 11 - 2 0 37Kukruse 2 - - - - 2Oru 121 3 - 0 - 124Sompa 109 - - 0 - 109Viivikonna 228 - - 0 - 228KOKKU 518 16 0 2 0 5321.6.11 Kommunaalmajandus1.6.11.1 VeevarustusValdkonna põhieesmärgiks on vee- ja kanalisatsiooniteenuste kvaliteedi tõstmine ning linnaelanikelekättesaadavuse kindlustamine.Kohtla-Järve linna veevarustuse ja heitvee kanaliseerimise rendilepingu alusel määrati alates 01.01.2008.avee-ettevõtjaks OÜ Järve Biopuhastus.Sademeveekanalisatsiooni hooldab AS N&V. Uued väljaehitatud sademeveekanalisatsiooni lõigud on OÜJärve Biopuhastus bilansil.Osalus projektidesKohtla-Järve piirkonna reoveekäitlussüsteemi renoveerimise projekti II etapi tööd (kuhu kuulub Järve jaAhtme linnaosade reovee- ja sademeveesüsteemide rekonstrueerimine) oli alustatud 2009.aasta märtsikuus.TEGEVUSARUANNE 31

Põhiline osa reovee- ja sademeveesüsteemide rekonstrueerimise töödest on tehtud 2009.a. 2010. aastal ontehtud heakorrastus ja reovee- ja sademeveesüsteemide rekonstrueerimise lisatööd, mis finantsvahenditeülejäägi tõttu võimalikuks osutusid.Projekti kogumaksumus oli 39 miljonit 923 tuhat 843 eurot. Linn osaleb kaasfinantseerijana, projekti viis läbiJärve Biopuhastus OÜ.2011. aastaks on jäänud mõned heakorrastusega seotud tööd.2010. aastal alustati „Kohtla-Järve piirkonna ühisveevarustuse renoveerimine“ projekti.Projekti kogumaksumus on 46 miljonit eurot. Kohtla-Järve linnaosalus on 7 miljonit 739 tuhat 710 eurot.Oru linnaosaOru linnaosa piirkonnas teenindab elanikkonda veevarustusega ja heitvee kanaliseerimisega OÜ Oru Kodu.01.maist 2008.a kehtestati Oru linnaosa elanikkonnale veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste hinnaks 18,16krooni/m³ kohta (käibemaksuga).1.6.11.2 VälisvalgustusTänavavalgustusKohtla-Järve linnas on 93 800 m õhu- ja maakaabliliine, millest 36 800 m Järve, 32 000 m Ahtme, 10 500 mSompa ja 6 000 m Kukruse linnaosades. Nende teenindamist teostab AS Elektro-Sistem. Kuu teenustasu oli212 tuhat 250 krooni 01.01.2010-31.01.2010. Teenustasu eest teostati järgmisi töid, mis võimaldaslinnasutused ühise tänavavalgustuse süsteemi alla üle viia:Järve linnaosa1. DRL valgustite vahetus MIRA 250W NAT valgustite vastu koos lambiga (GLAMOX) – 6 tk2. Lampide 70W NAT, 100W NAT, 250W NAT vahetus – 450 tk3. Paljasjuhtmetega õhuliini vahetus kaabliliiniga AMKA 3х16+25mm – 280 m4. Kaabli NYY 5x2,5mm vahetamine trassil – 1125 m5. Vanade kronšteinide asendamine uutega – 5 tk6. Kaablimuhvide, kaablite remonditööd AXPK 4х25mm – 5 tk7. Mastide õigumine – 20 tkAhtme linnaosa1. DRL valgustite vahetus ROMA 100W NAT valgustite vastu koos lambiga (GLAMOX) – 2 tk2. Lampide 70W NAT, 100W NAT, 250W NAT vahetus – 358 tk3. Mastide õigumine – 21 tkKukruse linnaosa1. DRL valgustite vahetus ROMA 100W NAT valgustite vastu koos lambiga (GLAMOX) – 10 tk2. Lampide 70W NAT, 100W NAT, 250W NAT vahetus – 75 tkSompa linnaosa1. DRL valgustite vahetus ROMA 100W NAT valgustite vastu koos lambiga (GLAMOX) – 5 tk2. Lampide 70W NAT, 100W NAT, 250W NAT vahetus – 119 tk3. Paljasjuhtmetega õhuliini vahetus kaabliliiniga AMKA 3х16+25mm – 320 m4. Vanade kronšteinide asendamine uutega – 4 tk5. Mastide õigumine – 3 tkOru õhu- ja maakaabliliine 3 520 m teenindab OÜ Oru Kodu. Kuu teenustasu oli 7 917 krooni 01.01.2010-31.01.2010.Viivikonna ja Sirgala õhu- ja maakaabliliine 2 890 m teenindab OÜ Sirglat. Kuu teenustasu oli 4 973 krooni01.01.2010-31.01.2010.Oru linnaosas tehtud avariitöödele kulutati 28 tuhat 388 krooni, mille eest uuendati õhukaablit 310 m javahetati elektriseadmestik.TEGEVUSARUANNE 32

Elektri kokkuhoiu eesmärgil paigaldatakse igal aastal energiasäästlikke valgusteid. Enamus linnas paigaldatudvalgusteid vastavad tänapäeva valgustite nõuetele.Investeeringuid on vaja õhuliinide väljavahetamiseks ja postide vahetamiseks.2010. aastal uute tänavavalgustusliinide rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks rahalisi vahendeid ei eraldatud.1.6.11.3 Haljastus2010. aastal pöörati palju tähelepanu meie linna heakorrastusele ja kaunistamisele. Jätkasime tööga, mis onsuunatud vaba aja veetmise tingimuste parandamiseks ja vaba aja veetmise võimaluste laiendamiseks.Püüdsime teha kaunimaks meie linna territooriumid, puhkealad.Haljastus:Linna eelarve piiratud võimaluste tõttu ja seoses sellega, et vähendati suveks 2010.a AS-ga N&V septembris2009.a sõlmitud hankelepingu maksumust, 2010. aastal istutasime palju vähem lilli, Ahtme linnaosas – 1787tk, Järve linnaosas – 1708 tk, suve jooksul lilli vahetati ja istutati juurde igas linnaosas umbes 200 tk, Sompasüle 500 tk (27-sse vaasi ja 25-e kännu sisse).Kõik teised haljastustööd teostati lepingu alusel täies mahus.Kuna meie linnaosade asumid on erinevad ja on välja kujunenud erineval ajal, siis ka puude istutamise jalangetamise probleemidele läheneti lähtudes vajadusest. Istutati uued okaspuud Tammiku pargis – 5 tk,istutati uued kased Sinivoore tänaval – 10 tk, palju puid oli istutatud lasteaedade territooriumidele. Purul,Vana Ahtmes, Järve linnaosas Vahtra, Pärna, Järveküla tee, Ravi tänaval kärbiti puukroone. Palju puid onkoristatud pärast suvist tormi. Sompas pigem tegeleti sellega, et kärbiti ja formeeriti puude kroone, langetatimaha kuivanud puud, kuna oli palju papleid, mis olid istutatud üle 50-ne aasta tagasi. Sompas langetati puudRutikul, linna territooriumil, mis ei läinud samuti linnale midagi maksma, lõigati ja kujundati põõsaid üle 50-ne põõsa. Ahtmes langetati 74 puud, lõigati ja kujundati puude kroone – 260 tk (välja antud raielubadealusel). Sompas langetati 2 ja kujundati 67 puu krooni.Puhkealad (pargid, mänguväljakud):Ka 2010. aastal pöörati tähelepanu samuti meie väiksematele linnaelanikele. Lasteaia Kirju-Mirjurenoveerimise käigus ülejäänud raha kasutati lisamänguväljaku ehitamiseks lasteaia territooriumil, mis läksmaksma üle 1,6 miljoni krooni, millest suurem osa on EASi poolt saadud summa.Uusi mänguväljakuid linnaosades 2010. aastal ei ehitatud. Tegeleti olemasolevate mänguväljakutekorrashoiugaPlaneeriti üks haljasala Sompas Aruserva 6 endise hoone asemele ja tasandati Timuti puhkeala, samutikujundati puid ja põõsaid. Pinke ja prügiurne ei ole paigaldatud.Pidevalt ja mitmekordselt oli teostatud rannilast paviljonide remonti Ahtmes, Sompa linnaosa paviljonidvärviti üle 2010. aasta suve jooksul 2 korda.Heakorravahendite arvelt soetati 23 postiga ja 26 postita liiklusmärki üle linna. Ootepaviljonide remontiteostatud ei ole.1.6.11.4 KalmistudKalmistu RAUDI territooriumi laiendamiseks oli väljastatud raieluba, ehitatud killustikkattegaparkimiskohad. Territoorium puhastatakse pidevalt võsast ja korrastatakse ümbrust kalmistukultuurihoidmiseks. Pidevalt toimub, korrastus- ja remontitööde tegemine, haljasalade niitmine. Hoitud lumestpuhtana ja liivatuna bussipeatus ning vaheteed, sõiduteed Raudi kalmistul ja Raudi kalmistult Jõhvi-Vasknarva maanteeni. Teostatud aastaringne prügivedu. Valmistatud territoorium uute matmiskohtade jaoks.1.6.11.5 LoomakaitseOmanikuta koerte ja kasside püüdmist ja hooldamist teostab MTÜ Loomade Varjupaik Grey Dogs, kellegalinn on sõlminud hankelepingu 17. augustist 2010.a kuni 17.augustini 2013.a, eelmine hankeleping olisõlmitud juulist 2007.a juulini 2010.a. 2010.aastal on MTÜ poolt püütud 98 koera ja 170 kassi. Aruandeaastalkulus MTÜ-l tegevuseks 245 tuhat 214 krooni käibemaksuta.TEGEVUSARUANNE 33

1.6.11.6 Puhkealad (linnapark)Linn on üks rohelisema taustaga Ida-Virumaa linnadest, mille territooriumi suuruseks on 4177 ha, sellest 1/3on kaetud haljasaladega s.o. pargid, mänguväljakud, alleed. Linna territooriumil pargiala keskel paikneb Pargijärv, mille suuruseks on ca 2 ha. Järve koos äravoolukraaviga korrastatakse iga-aastaselt: hooldatakse,niidetakse, puhastatakse.2010.aasta eelarvest eraldati 84 tuhat krooni linna Rahvapargis asuva veekogu ja vee äravoolukraavidepuhastamiseks ning Pargi järve kaldaalade kindlustamiseks.Pargist lõunasse jäävad olemasolevad eramud, korterelamu ning koolihooned. Pargi ala loodenurgaspaikneb olemasolev spordikompleks koos staadioniga, pargi idakülge jäävad olemasolev kultuurimaja ninglaste huvikeskus.Tiigist läänepoolne pargiala on liigniiske - seal paiknevad endise kaevanduse kuivenduskraavid ja basseinid.Juba 50-ndatel aastatel alustati ulatuslikku tiigiga maastikupargi rajamist. Rahvapark piirneb lõunastKeskalleega, läänest Tehnika tänavaga, põhjast raudtee ja Pärna tänavaga ning idast Torujõe tänava äärsetemajadega. Põhiteedevõrgustik on uue asfaltkattega; leidub ka vananenud kattega jalgteid. Valgustus pargispuudub, välja arvatud Keskalleel.2010. aastal alustati Kohtla-Järve linnakeskuse rekonstrueerimise teostamist ja töid jätkatakse 2011. aastal.Projekti üldmaksumus riigihanke tulemusena on 58 miljonit 235 tuhat 821,4 krooni. 2010. aastal tehtiettevalmistustöid. Ulatuslikult on välja vahetatud nimetatud piirkonnas kommunikatsioonid nende omanikepoolt, gaasitorud, soojustorud, veetoru, tehtud uus sademeveekanalisatsioon. On maha võetud vanad ohtlikudpuud 178 tk. Projekt hõlmab Virula väljaku territooriumi, Keskallee tänavat, linnavalitsuse platsi,Kultuurikeskuse esiplatsi ja tagaplatsil rajatavat parklat, samuti Pargi järve ümbrust, K.Lutsu parki jaL.Koidula kergliiklustee ehitamist.1.6.11.7 Spetsiifilised matuseteenusedOmasteta isikute matmiseks on linn sõlminud lepingu OÜ-ga Igavik, mis algab 16. veebruarist 2011.a ninglõpeb 16. veebruaril 2012.a. 2010. aastal maeti 47 omasteta isikut, milleks kulus 228 tuhat 156 krooni,keskmiselt kulus ühe toimingu tegemiseks 4 854,4 krooni.1.6.12 Miljööalade kaitseKohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosade miljööväärtuslike hoonestusaladeteemaplaneering on läbinud kooskõlastusringi. Valmis planeeringulahendus on avalikustatud linna kodulehelja on juba projekteerimistingimuste väljastamise aluseks ja juurutamiseks hoonete renoveerimisel.Teemaplaneering on läbinud pärast vastuvõtmist avaliku väljapaneku, mille jooksul ei tulnud ettepanekuidega vastuväiteid. Planeering on saanud heakskiidu maavanema poolt.1.6.13 MuinsuskaitseArhitektuurimälestisteks on meie linnas tunnistatud Kohtla-Järve Kultuurikeskuse hoone (Keskallee 31),Kohtla-Järve õigeusu kirik (Järveküla tee 3), Järve mõisa tuuleveski (Järveküla tee 125a) ja Kohtla-Järvekoolihoone (Spordi tn 2). Ka K.Lutsu tänava elumajad on tunnistatud arhitektuurimälestisteks.Kultuurikeskuse hoone ja Kohtla-Järve koolihoone on munitsipaalomandis. Riikliku kaitse all olevale Kohtla-Järve koolihoonele (Spordi tn 2) on koostatud projekteerimise eritingimused.2010.a Kultuurihoone rekonstrueerimiseks olid määratud projekteerimistingimused, oli tehtud eskiisprojekt jarekonstrueerimise eelhinnang. Detsembris 2010 linn esitas taotluse projekti „Rahvapargis asuva Kultuurimajakui sotsiaalse keskuse väljaarendamine“ rahastamiseks EASile meetmest „Linnaliste piirkondadearendamine“ summas 32 miljonit 589 tuhat 062,40 krooni ja sai heakskiidu hindamiskomisjoni poolt, keslülitas Kultuurihoone toetatavate objektide nimekirja Vabariigi Valitsuse poolt kinnitamiseks, mis toimub2011.aastal.1.6.14 Linnaplaneerimine2010. aastal on Kohtla-Järve linna linnaosade üldplaneeringute koostamine edenenud hästi ja käesoleval ajalon järgmistel etappidel:TEGEVUSARUANNE 34

- Ahtme ja Sompa linnaosa üldplaneering võeti Kohtla-Järve Linnavolikogu poolt vastu 29.09.2010.aotsusega nr 102, see on läbinud avaliku väljapaneku, mille ajal laekus kaks ettepanekut ja üksvastuväide. Planeeringusse kanti sisse täiendused, mis ei muuda planeeringu põhilahendust.Lahendamata vastuväiteid ning ettepanekuid planeeringu kohta avaliku väljapaneku tulemusel eijäänud ja planeering esitatakse maavanemale heakskiitmiseks;- Oru linnaosa üldplaneering on kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 26.05.2010. a otsusega nr 75;- Kukruse linnaosa üldplaneering on kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 26.05.2010. a otsuseganr 76;- Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosa miljööväärtuslike hoonestusaladeteemaplaneering on läbinud avaliku väljapaneku, esitatud maavanemale järelevalve teostamiseks jasaanud heakskiidu.2010. aastal algatati 8 detailplaneeringut ning vastavalt seadusandlusele viidi läbi kehtestatuddetailplaneeringute ülevaatamine. Kehtestati 2 ja võeti vastu 2 üldplaneeringut – Kohtla-Järve linna Oru jaKukruse linnaosade üldplaneeringud ja üks teemaplaneering – Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosamiljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneering.Aasta jooksul võeti vastu 6 ja kehtestati 3 detailplaneeringut. Olulisemad kehtestatud ja vastuvõetuddetailplaneeringutest on – Ahtme linnaosas Ahtme veehaarde detailplaneering, mis võeti vastu Kohtla-JärveLinnavolikogu 27.10.2010.a otsusega nr 114, Järve linnaosas Lõuna veehaarde detailplaneering, mis võetivastu Kohtla-Järve Linnavolikogu 27.10.2010.a otsusega nr 115, Ahtme linnaosas Ahtme mnt 27a maaüksuseosa detailplaneering võeti vastu Kohtla-Järve Linnavolikogu 31.03.2010.a otsusega nr 59 ning Järve linnaosasTsemenditehase detailplaneering kehtestati Kohtla-Järve Linnavolikogu 25.02.2010.a otsusega nr 57.Planeeringute korraldamise ja menetlemise käigus avaldati 41 kuulutust ajalehes ja korraldati 13 arutelu.Pidevalt konsulteeriti Maa-ameti töötajatega ja Ida-Viru Maavalitsusega detailplaneeringutele paremate jamõistlikumate lahenduste leidmiseks.Projekteerimistingimusi, mis on projektide koostamise aluseks, koostati 80. Toimus 40 ehituskomisjoniistungit, kus vaadati läbi 183 küsimust ja kooskõlastati 155 projekti. Nendest kõige olulisematest on TTÜKolledži juurdeehituse projekt ja Vironia kaubanduskeskuse rajamise projekt.Aasta jooksul tegid linnaarenguteenistuse spetsialistid pidevat koostööd ehitustööde ettevõtjaga Järvelinnaosas EAS-i poolt finantseeritava objekti Järve linnaosas Linnakeskuse rekonstrueerimisel seosesmaastikukujunduse elementide ja ehitustööde korraldamisega ja tööstusala ümbersõidu tee projekti raames.Aasta jooksul jätkati detailplaneeringute nimekirja koostamist.Jätkus töö linna kohanimede korrastamisel seoses Kohtla-Järve linna keerulise territoriaalse struktuuriga,millega oli lubatav kasutada linna erinevates linnaosades ühesuguseid tänavate nimetusi.Viivikonna - Sirgala osas viidi tänavate nimetused ja majavalduste aadressid kooskõlla kehtivaseadusandlusega.Koostöös korteriühistutega käib pidev töö fassaadide korrastamisega seotud küsimustes, alustatud on töidparkimise probleemidele lahenduse leidmiseks.Välisreklaami osas käib samuti pidev töö, mis on suunatud linna ja reklaamiandja vahelistepaigalduslepingute sõlmimisele ja paigaldatud reklaami eest reklaamimaksu linna tuludesse kogumisele.Aasta jooksul sõlmiti umbes 26 reklaamipaigalduslepingut. Väljastati 42 fassaadipassi.1.6.15 Ehitustegevus2010. aastal teostati hulgaliselt renoveerimistöid linna munitsipaalhoonetes.Sompa katlamajas taastati hoonet 1 miljoni 180 tuhande 380 krooni eest.Koolinoorte Loomemaja II etapp renoveeriti 7 miljoni 003 tuhande 081 krooni eest.Töid teostati ka Kohtla-Järve Kunstide Koolis, Spordikeskuses ning seda 388 tuhande 717 krooni eest.Linna koolides teostati renoveerimistöid 3 miljoni 189 tuhande 630 krooni eest, põhiliselt täidetiPäästeteenistuse ettekirjutusi. Kõikides koolides paigaldati tulekahjusignalisatsioon ja turvavalgustussüsteemid.Lasteaedades teostati renoveerimistid 2 miljoni 101 tuhande 912 krooni eest.Suurima tööna 1 miljoni 634 tuhande 023 krooni eest ehitati uus mänguväljak lasteaias Kirju-Mirju.TEGEVUSARUANNE 35

Vanurite Hooldekodus vahetati osaliselt aknaplokid ja tuletõkkeuksed 390 tuhande 602 krooni eest.Ehitus- ja renoveerimistööde summa kokku moodustas 24 miljonit 105 tuhat 290 krooni.2010. aasta ehituse ja kapremondi objektidJrknrObjekt Tööde nimetus Maksumustuhandeteskroonides(lepinguga)Maksumustuhandetes kroonidesKokkutuhandeteskroonides1 Heitveekäitlus Projekt „Kohtla-Järve piirkonnareoveekäitlussüsteemirekonstrueerimine“4549,22 Soojustrassiderenoveerimine3 TööstusalajuurdepääsuteeRenoveeritud on Kohtla-Järve linnaAhtme linnaosa kauküttetrassid. Trassideüldpikkus moodustab 3948m.Teostatud onettevalmistustööd.Teostatud onmullatööd ja killustikalus sõiduteel jakõnniteel alates PK42+87 kuni PK27+80.Sama alates PK27+87 kuni PK0+00.Osaliselt on ka tehtud tehnovõrgud:sidekaabli- ja tänavavalgustuse tööd.5897,0(leping nr 2-8.3/112 AS Scanweld4920000 kr., omanikujärelevalveleping nr 2-8.6/113 108960,töövõtuleping nr 2-8.3/178 744254,40kr.)1868,5(leping nr 2-8.3/159 AS N&V27456693 (kokku objekt 31170094),leping nr 2-8.6/163 OÜI.V.P.Teed462000 kr.)4 Sompa katlamaja Teostatud on katlamaja taastamistööd.Pumpade, mahuti- ja elektriseadmed ondemonteeritud. 25m³ mahuti onvalmistatud ja paigaldatud. Teostatud onolemasoleva mahuti remont. Paigaldatudon ka elektriseadmed ja automaatika.1180,4(AS Elektro-Sistem leping nr 2-.3/185,02.09.2010, algus 02.09.2010, lõpp30.09.2010,0,4kV kaabliliin 109464 krooni;Portlif Grupp OÜ leping nr 2-8.3/174,14.09.2010, algus 14.09.2010, lõpp18.10.2010 katlamaja taastamistööd916116 krooni)5 Oru katlamaja Seadmed 237,56 Teede kapremont 1185,5Majandus kokku 5734,7 9183,2(+ Oru katlamaja 237479 kr.)14918,01 Kohtla-JärveKunstide KoolTeostatud on katuse osalineS-765m² suurune ja sissepääsu remont262,82 Spordikeskus Võimla valgussüsteem on renoveeritud.Spordi 2 teostusjoonised, eskiisid jaeritingimused on koostatud.86,439,53 Kohtla-JärvelinnakeskuserekonstrueerimineTeostatud on lammutus ja ettevalmistustööd.Freesitud on olemasolevasfaltkate. Paigaldatud on sajuveekanalisatsioonitorustikku1096 jm jateleskoopiline sajuveekanalisatsioonikaev46 tk.1848,2(Lemminkäinen AS leping nr 2-.3/155,16.08.2010, algus 09.08.2010, lõpp30.08.2011, 58235828 kr;General Engineering OÜ Ehitusjuhtimiseteenus leping nr 10/08-1,23.08.2010, 26400 kr.kuus13x26400=343200 kr.; TaalriVarahaldus AS omanikujärelevalveleping nr 2-8.6/157 06.08.2010, algus09.08.2010, lõpp 30.09.2011 27600 kr.kuus 14x27600=386400 kr.)4 KoolinoorteLoomemajaTeostatud on kõrg- ja madalhaljastus.Ehitatud on teed, platsid, kaldtee japarkla. Teostatud on fassaadi remont,ning sokliosa on soojustatudpolüstürooliga δ=50mm. Teostatud onruumide siseviimistlus. Trepid onremonditud. Välis- ja siseuksed onvahetatud.Rajatud on vee- ja kanalisatsioonitrassidning elektrivarustus, küte, ventilatsioon jajahutus. Hoones on laiali veetud jaühendatud elektrijuhtmestik (nõrkvool) japaigaldatud seinakontaktid.7003,1(OÜ Built Ehitus leping nr 2-8.3/2087782383,40 kr. – 2010.a;OÜ Zoroaster järelevalve leping nr2-8.6/43 184320 kr. – 2010.a;OÜ Renoport leping nr 2-8.6/276326399,76 kr. – 2010.a.Kokku: 8283103,16 kr.)TEGEVUSARUANNE 36

Vaba aeg kokku 0 9240,0 9240,01 TammikuGümnaasium2 Ahtme GümnaasiumAltserva 63 AhtmeGümnaasiumi filiaalSõpruse 334 ÜhisgümnaasiumMaleva 4Tuletõrjesignalisatsioon ja hädavalgustussüsteemidon paigaldatud.Pööningu ventavad on ühendatudväljumisega katusele. Soojenduskaabelon paigaldatud vihmaveerennidesse ja -torudesse koos projekteerimisega ningon paigaldatud 352 jm piksekaitse.Aknaplokid on vahetatud neljandalkorrusel S-155,16m² koos välis- jasisseviimistlusega.Teostatud on muusikaklassi remont S-85m².Tuletõrjesignalisatsioon jahädavalgustussüsteemid on paigaldatud.Tuletõrjesignalisatsioon jahädavalgustussüsteemid on paigaldatud.Tuletõrjesignalisatsioon jahädavalgustussüsteemid on paigaldatud.Teostatud on remonditööd ujulas.516,9349,2274,3(OÜ Kameko Ehitus leping nr 7,16.07.2010, algus 26.07.2010, lõpp16.08.2010, maksumus 274276,80 kr).290,0(OÜ Vekoolis leping nr 3-08/10,30.08.2010, algus 01.09.2010, lõpp18.10.2010, maksumus 290000 kr).148,6(maksumus lõpp 2011.a)0402,7(AS Pristis leping nr 41319-1000267,lõpp 31.08.2010, 402720 kr).32,2(Basseinihoolduse OÜ, basseiniotsaseinte renoveerimine 32244 kr.)5 Järve Gümnaasium 0 06 Slaavi Gümnaasium Tuletõrjesignalisatsioon jahädavalgustussüsteemid on paigaldatud.Teostatud on katuse osaline remontS-414m².Valgustussüsteem on kolmandal korruselpaigaldatud vastavalt nõuetele.247,2(AS Pristis leping nr 41319-1000269,lõpp 31.08.2010, 247244,40 kr.)123,4(OÜ Kameko Ehitus leping nr 6,16.07.2010, algus 26.07.2010, lõpp27.08.2010, 123382,80 kr.)83,07 Vahtra Põhikool 0 08 Oru Põhikool 0 09 Järve VeneGümnaasium10 KesklinnaGümnaasiumTuletõrjesignalisatsioon ja hädavalgustussüsteemidon paigaldatud.Aknaplokid on vahetatud - 6tk. S -19,56m² koos välis- ja siseviimistlusega.Hädavalgustussüsteem on paigaldatudkoos projekti teostamisega.Valgustussüsteem on paigaldatudvastavalt nõuetele (spordisaalis).Teostatud on laudpõrandate remont S-540m² spordisaalis.Teostatud on katuse osaline remont koosvihmaveerennide 186m javihmaveetorude 119m paigaldamisega.176,4(AS Pristis leping nr 41319-1000271,lõpp 31.08.2010, 176377,20 kr.)46,6(OÜ Kameko Ehitus leping nr 8,16.07.2010, algus 26.06.2010, lõpp16.08.2010, 46624,80 kr.)94,854,6(AS Elektro-Sistem leping nr14072010, algus 23.08.2010, lõpp10.09.2010, 54602,40 kr.)117,9(OÜ Sikford leping nr 003/10,13.07.2010, algus 14.07.2010, lõpp30.09.2010)96,4OÜ Sikford leping nr 003/10,13.07.2010, algus 14.07.2010, lõpp30.09.2010)11 TäiskasvanuteGümnaasiumTuletõrjesignalisatsioon ja hädavalgustussüsteemon paigadatud.74,3(AS Pristis leping nr 41319-1000272,lõpp 31.08.2010, 74283,60 kr.)12 Eragümnaasium 60,9Koolid kokku 0 3189,6 3189,6TEGEVUSARUANNE 37

1 Lasteaed Tareke 02 Lasteaed Rukkilill 03 LasteaedPunamütsike4 LasteaedTuhkatriinuTeostatud on katuse osaline remont. 100,7(OÜ Kameko Ehitus leping nr 11,31.08.2009, lõpp 30.09.2010,arve nr 37, 04.10.2010 100753,20 kr.)05 Lasteaed Kakuke Teostatud on fuajee põrandakatteremont S- 25,05m², vastavaltTööinspektsiooni ettekirjutusele.34,5(leping nr 12, 07.10.2010, algus08.10.2010. lõpp 01.11.201034539,40 kr.)6 Lasteaed Kirju-Mirju Ehitatud on uus mänguväljak. 1634,0(OÜ Vivokard Plus leping nr 2-8.3/991614823 kr.;OÜ Zoroaster omanikujärelevalveleping nr 2-8.6/147 19200 kr.)7 Lasteaed Aljonuška 08 Lasteaed Karuke 09 Lasteaed Pääsuke 010 LasteaedVäikemeesTeostatud on varikatuse remont S- 89m².Tuletõkkeuksed on paigaldatud 6tk.84,076,111Lasteaed BuratinoVahetatud on aknaplokid S-29,16m²koos välis- ja siseviimistlusega.53,312 Lasteaed Lepatriinu 013Lasteaed MuinasjuttTeostatud on katuse osaline remont(plokk A) S - 195m² koos karniisivahetamisega.119,114 Lasteaed Tuvike 0Lasteaiad kokku 0 2102,0 2102,0Haridus kokku 0 5291,5 5291,51 VanuriteHooldekoduAknaplokkid on osaliselt vahetatud.Paigaldatud on tuletõkkeuksed.390,6Sotsiaal kokku 0 390,6 390,6KÕIK KOKKU 24105,2 29840,01.6.15.1 EhitusjärelevalveEhitusjärelevalvet organiseerivad ehitusspetsialistid ja kaasatud on ka ehitusfirmad, kes teostavad järelevalvetehitusobjektidel ning omavad ehitusjärelevalve litsentsi.Väljastatud dokumente:antud ehituslube – 87kasutuslube – 161kirjalikke korterite ümberplaneerimise kooskõlastusi – 25ülevaatuse akte – 59arhitektuuri komisjonis läbivaadatud – 53 projektiLinnavalitsuse istungile ettevalmistatud – 248 eelnõud kasutusloa, ehitusloa saamiseks,tehtud hoiatusi – 10korraldatud ülevaatuse komisjone – 59ehituslubade ja kasutuslubade taotluste ja korterite ümberplaneerimise projektide vastuvõtmine jakontrollimine – 273kontrollitud ehitisi (kohapeal) – 69läbi vaadatud täitevdokumentatsiooni kasutuslubade saamiseks – 161kodanike jooksvad konsultatsioonid – 2-3 tundi päevassisestatud ehitisregistrisse kasutus- ja ehituslube – 248uute ehitusnormidega ja standarditega tutvumine.TEGEVUSARUANNE 38

1.6.16 EttevõtluskeskkondKohtla-Järve linna majandusstruktuuris on esikohal tööstus, kus leiab rakendust umbes 20% erasektoristöötavatest inimestest. Tööstuse struktuuris domineerivad omakorda keemiatööstus, ehitus jametallitöötlemine.Linnas tegutseb äriregistri andmetel 33 aktsiaseltsi, 1121 osaühingut, 115 tulundusühistut ning 508 FIE`t.Kohtla-Järve linna ettevõtete struktuuris on suur osakaal kaubandusettevõtetel. Linnas on registreeritud 511ettevõtet, mis teenindavad linna elanikke. 37 hulgikaubandusega tegelevat ettevõtet 130 teenendusega tegelevat ettevõtet 26 toitlustamisega tegelevat ettevõtet 3 kaubanduse korraldamisega tegelevat ettevõtet 315 jaekaubandusega seotud ettevõtet.2010.a on registreeritud majandustegevuse registrisse 91 uut ettevõtet.2010.a novembris ajalehes Äripäev avaldatud Eesti edukate TOP 100 nimekirja jõudis seekord ainult kaksettevõtet: 35. kohale – Novotrade Invest AS ning 85. kohale – Genovique Specialties AS.Samas toodi Äripäeva edukate nimekirjades esile ka teisi ettevõtteid: Käibe TOP 500o 31. kohal – Viru Keemia Grupp AS,o 117. kohal – Genovique Specialties AS,o 222. kohal – Ida-Viru Keskhaigla SA ningo 453. kohal – Nitrofert AS Käibe Kasvu TOP 180o 28. kohal – Novotrade Invest AS ningo 126. – 133. kohtadel – Ida-Viru Keskhaigla SA Kasumi TOP 200o 19. kohal – Viru Keemia Grupp AS,o 99. kohal – Genovique Specialties AS, ningo 138. kohal – Novotrade Invest AS. Kasumi kasvu TOP 180o 43. kohal – Novotrade Invest AS ningo 125. kohal – Genovique Specialties AS1.6.16.1 Ettevõtluse arendamineKohtla-Järve Järve, Ahtme, Sompa, Kukruse ja Oru üldplaneeringute käigus on määratud tööstuspiirkondadealad. Järgmise etapina on algatatud tööstusparkide detailplaneeringute koostamine.Tööstuse keskkonna arendamiseks on Järve linnaosas vastu võetud 4 ja kehtestatud 2 detailplaneeringut ningAhtme linnaosas algatatud 2 detailplaneeringut ja vastu võetud 2 detailplaneeringut.Tööstusalade arendamiseks on asutatud Eesti Vabariigi Valitsuse ning Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve, Kiviõli jaPüssi omavalitsuste otsusega Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus Sihtasutus, mille eesmärgiks onülalnimetatud tööstusalade aktiivne väljaarendamine.2010.a oli algatatud Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus Sihtasutuse algatusel Kohtla-Järve tööstuspargi maaaladetailplaneering maakasutuse sihtotstarbe määramiseks, kruntideks jagamiseks kavandatava tööstuspargimoodustamiseks.2010.a alustati Uus-Tehase – Järveküla tee rekonstrueerimist. Renoveerimistööd lõpetatakse 2011.a lõpus.TEGEVUSARUANNE 39

2010.aastal jätkasid meie linnas oma tööd 2 tööharjutuskeskust.Arenduskeskus BIZKON jätkab oma tööd.1.6.17 TarbijakaitseKohtla-Järve linna ettevõtete struktuuris on suur osakaal kaubandus- ja teenindusettevõtetel.Linnas on registreeritud 513 kaubandus- ja teenindusettevõtet, mis teenindavad meie linna elanikke.Hulgikaubandusega tegelevaid müügikohti on Ahtme linnaosas 12, Järve linnaosas 24 ja Oru linnaosas 1.Teenindusega tegelevaid ettevõtteid on Ahtme linnaosas 52, Järve linnaosas 72, Kukruse linnaosas 3,Oru linnaosas 2 ja Sompa linnaosas 1.Toitlustamisega tegelevaid ettevõtteid on Ahtme linnaosas 8, Järve linnaosas 17 ja Oru linnaosas 1.Kaubanduse korraldamisega tegelevaid ettevõtteid on Ahtme linnaosas 1 ja Järve linnaosas 2.Jaekaubandusega seotud ettevõtteid on Ahtme linnaosas 124, Järve linnaosas 178, Kukruse linnaosas 4,Oru linnaosas 4, Sompa linnaosas 4 ja Viivikonna linnaosas 1.2010.a on registreeritud majandustegevuse registrisse 91 uut ettevõtet – seega laekus Kohtla-Järve linnaeelarvesse 27 tuhat 300 krooni.Tarbijakaitsesse laekus 2010. aastal 3 kirjalikku kaebust (Kukruselt seoses katusega, Ahtmestseoses Elisa kõnede ja sõnumite maksumusega ja Kohtla-Järvelt seoses aknaga (firma Euroakna Ehitus OÜon pankrotis).Telefoni teel ja vastuvõtul on nõustatud linnaelanikke ca 75-l korral.Kontrollitud järelvalve korras on 38 müügikohta. Müüginõuete rikkumise eest on kauplemise eest vastutavadisikud välja kutsutud 13-l korral.1.6.18 TervishoidSA Ida-Viru Keskhaigla on tervishoiuasutus, mis osutab statsionaarset ja ambulatoorset eriarstiabi ningsellega seotud tervishoiuteenuseid kõigile Virumaa elanikele. Keskhaigla on patsiendikeskne raviasutus, kuspakutakse kaasaegset, kiiret, efektiivset ja kvaliteetset ravi. Keskhaigla eesmärgiks on olla Virumaatervishoiualane kompetentsikeskus, arendades seejuures koostööd regionaal- ja üldhaiglatega, olla pidevaltarenev ja usaldusväärne organisatsioon, kus töötavad kompetentsed ja motiveeritud töötajad.Keskhaigla missioon on kvaliteetset patsiendikeskset tervishoiuteenust pakkudes parandada inimesteelukvaliteeti ja väärtustada Ida-Virumaa elukeskkonda.Ida-Viru Keskhaigla jaoks toimus 2010. aastal mitmeid olulisi sündmusi ning väliskeskkonnast tingitud tööümberkorraldusi, järgnevalt peatume nendest olulisematel – raviteenuste struktuuri jätkuvatel muutustel,aktiivravikorpuse rajamisel toimunud sündmustel ning raviteenuste hindade vähenemise mõjul haiglamajandustegevusele.Raviteenuste osas jätkus eelkõige tehnoloogiliselt keerulisemate ravi- ja diagnostikameetodite mahu kasv.Statsionaarse magnetresonantstomograafi kasutamine on rahaliselt suurim investeeringmeditsiinitehnoloogiasse ning selle installeerimise järgselt on Ida-Viru Keskhaiglas patsientidelekättesaadavad kõik praegusel meditsiini arenguetapil tavapäraselt keskhaigla tasemel kasutatavaddiagnostika- ja ravivõimalused. Oluliselt kasvas invasiivse kardioloogia protseduuride arv, statsionaarseortopeedia ravijuhtude arv ning kataraktioperatsioonide arv, oluliselt suurenesid operatiivse ravi võimaluseduroloogias ja kõrva-nina-kurguhaiguste erialadel. Kuigi tervikuna haigla ambulatoorsete vastuvõttude arv onsamal tasemel eelmiste aastatega, vähenes ambulatoorsete ravijuhtude arv 5% võrreldes 2009. aastaga,statsionaarses abis on viimastel aastatel enim vähenenud sünnituste arv. Ambulatoorse töö ümberkorraldusekäigus lõpetasime 2010. aastal vastuvõtud Jõhvis, seal töötanud arstid jätkavad vastuvõtte Kohtla-Järve jaPuru polikliinikutes. Kokku ületas osutatud raviteenuste rahaline maht haigekassa lepinguid ligikaudu 17miljonit krooni, millest suurema osa eest tasuti koefitsendiga 0,3.TEGEVUSARUANNE 40

2010. aastal kinnitati Sotsiaalministeeriumis Puru aktiivravikompleksi rajamise rahastamise toetamineEuroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditega summas 180 miljonit krooni. Valminud on Puru korpusejuurdeehituse põhiprojekt, hoone brutopindala ligikaudu 12,000 ruutmeetrit. 2011. aastal on planeeritudehituse riigihanke läbiviimine ning ehituse alustamine. Aktiivravikorpuse rajamise suurimaksväliskeskkonnast tingitud riskiks on ehitusturu volatiilsusest tingitud vähene võimalus prognoosidaehitushinna maksumust enne ehituse peatöövõtu ehitushanke läbiviimist ning viimaste aastate jooksulmitmete avaliku sektori ehitushangete lepingute lõpetamine enne ehitustööde lõpetamist tingituna hankevõitjate suutmatusest lõpetada hanke tööd vastavalt sõlmitud lepingutele. Kui ehitushanke läbiviimisel ninghilisemal täitmisel ei toimu hanke käigus olulisi vaidlustamisprotsesse ning töövõtja suudab täita sõlmitavalepingu kohustusi, siis on uus ravikorpus valmis patsientide teenindamiseks 2013. aastal.1.6.19 Avalik kord2010.a on alustatud ja lõpule viidud 2 väärteoasja.Esimeses väärteoasjas alustati väärteomenetlus asjaolude väljaselgitamiseks Kohtla-Järve linna avaliku korraja heakorraeeskirja punktis 29.4, mis keelab vigastada ja omavoliliselt raiuda puud, põõsast, rikkudamurukamarat, teekatet.Teises väärteoasjas alustati väärteomenetlus asjaolude väljaselgitamiseks Kohtla-Järve linna avaliku korra jaheakorraeeskirja punktis 19 sätestatud nõuded, nende järgi ehitus-, remondi- ja kaevetööde tegija onkohustatud: täitma kaevetööde ja tänavate ajutise sulgemise eeskirja; järgima hoone välisilme muutmisel jafassaadi ümberehitamisel riigi ja Kohtla-Järve õigusaktidega sätestatud korda vältima objektilt pori ja prahisattumist sõidu- ja kõnniteele. Hoidma korras ja puhastama objekti juurdepääsutee; rajama ning korrashoidma piirdeaia või muu tõkke; pärast töö lõpetamist ja enne objekti ekspluatatsiooni andmist heakorrastamaselle ümbruse.2010.a jooksul on lõpule viidud 10 haldusasja, 6 tsiviilasja, 1 kriminaalasi. 2010.a jooksul pole lahendustleidnud 6 tsiviilasja.2010.a jooksul on linn notarile esitanud 32 teadet pärandi avanemise kohta palvega alustada pärimismenetlus,selgitada välja võimalikud pärijad ning pärijate puudumisel rakendada kohaliku omavalitsusüksuseseadusjärgset pärimisõigust.1.7 ÜLEVAADE ARENGUKAVA TÄITMISESTKohtla-Järve linna arengu üldeesmärk on muuta linn inimkeskseks, haridust, kultuuri ja sporti väärtustavaks,koostööle ja avatusele orienteeritud, tasakaalustatud arenguga ja konkurentsivõimeliseks linnaks Eestis.Kõik eesmärgid valdkondade kaupa on suunatud põhieesmärgi saavutamiseks.1. Tehniline infrastruktuur1.1. Veevarustus, olmekanalisatsioon ja sademeveesüsteemVeevarustuse, olmekanalisatsiooni, sademeveesüsteemi arendamisele ja moderniseerimisele pöörab Kohtla-Järve linn suurt tähelepanu ja tegutseb selles suunas pidevalt, kuna linnaelanikud peavad saama kvaliteetse jahästi kättesaadava vee- ja kanalisatsiooniteenuse.Linn ja määratud vee-ettevõtja OÜ Järve Biopuhastus pööravad palju tähelepanu veevarustussüsteemi, linnakanalisatsioonivõrgu ja puhastusseadmete rekonstrueerimisele. 2010. aastal on uuendatud Kohtla-JärveÜhisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2008.-2019.aastateks, mille alusel jätkub arengusuundadeplaanipärane edasiarendamine.2009-2010 aastatel oli rekonstrueeritud suur hulk kanalisatsiooni ja sademevee kanalisatsioonitorustikkeAhtme ja Järve linnaosades. Mõned taastamistööd on jäänud aastasse 2011, nii et eesmärk, mis nõudis linnaosaluse tagamist regionaalsete puhastusseadmete renoveerimise ISPA projektis – et kindlustada Ahtme jaJärve linnaosa ühiskanalisatsiooni, puhastusseadmete ja vihmaveesüsteemide ajakohastamist ningkanalisatsioonisüsteemide ja puhastusseadmete euronõuetega vastavusse viimist – on täidetud.TEGEVUSARUANNE 41

Linna veevarustussüsteemi rekonstrueerimine, elanikkonna varustamine kvaliteetse joogiveega on olulineeesmärk aastatel 2010-2014, mis hõlmab ka veepuhastusjaamade rajamist Ahtmesse ja Järve linnaossa,tagamaks raua ja teiste lisandite eemaldamist joogiveest ning joogivee euronõuetega vastavusse viimist,veevarustuse jaotusvõrkude renoveerimist veelekete vähendamiseks.Juba 2010.aastal on alustatud ettevalmistustööga selle eesmärgi saavutamiseks.Linna osalus 2011-2014 on määratud volikogu 22. detsembri 2010 otsusega nr 126 Kohtla-JärveLinnavolikogu 26. septembri 2007. a otsuse nr 217 „Nõusoleku andmine Kohtla-Järve linna piirkonnaveevarustussüsteemi rekonstrueerimise ja laiendamise projekti kaasfinantseerimiseks“ muutmisega: projekti„Kohtla-Järve piirkonna ühisveevarustuse renoveerimine“ kaasfinantseerimisega projekti rahastamise korralÜhtekuuluvusfondist 16,86℅ (7 miljonit 739 tuhat 710,29 eurot) ulatuses, millest 4,68℅ 2011. aastal, 35,32℅2012. aastal, 37,27℅ 2013. aastal ja 22,73℅ 2014. aastal.“Praegusel momendil käivad ettevalmistustööd, projekteerimistingimuste väljastamine, projektidekooskõlastamine, maaga seotud küsimuste lahendamine jne. Ehitustöid alustatakse 2011. aastal.1.2. SoojamajandusLähtudes arengukava soojamajanduse arendamise üldistest eesmärkidest 2010.aastal on tähelepanu pööratudsoojuse alternatiivallikate leidmisele väikestes linnaosades, mitmeid kordi on toimunud nõupidamised jaarutatud võimalusi kasutada Kukruse linnaosa soojuse tagamiseks maa-alust soojusallikana.Mitmeid kordi on linnavalitsus pidanud läbirääkimisi VKG Energiaga, kelle plaanis on ehitada torustik Järvelinnaosast Ahtmesse läbi Sompa, mis võimaldaks heitgaase kasutada kaugkütte tagamiseks kütteõli asemel.Seda on plaanis teostada 2013. aastal. Töö alternatiivallikate leidmiseks jätkub ka edaspidi.Väga oluline arengukava eesmärk on soojusvõrkude renoveerimine. Kuna seadmed ja torustikud onamortiseerunud, halvas seisundis, on soojuskaod suured.Alanud 2010.a küttehooajaks lõpetati Ahtmes Kaja, Kastani, Kalda ja Pihla tänavate ning Sõpruse tänava jaAltserva põigu kaugküttetorustike (nii maapealsete kui maa-aluste trasside) uuendamine.Eelprojekti põhjal oli renoveeritavate lõikude kogupikkus 3 429 meetrit. Peale tööprojekti valmimist pikenesrenoveeritav soojustrass 4 021 meetrini. Kogu renoveerimisprojekt puudutas otseselt 101 eramut. Seniste 32-100 mm läbimõõduga torustikud asendati 25- ja 80-millimeetriste torudega.Aprillist novembrini kestnud töid teostasid riigihanke võitnud AS Scanweld ja OÜ Consumat. Kuna tegemistoli valdavalt pinnapealsete trasside väljavahetamisega maa-alusteks, siis on tegemist soojakadudevähenemisega antud lõigul ligikaudu 50%-lt kuni 20%-ni.Torustike renoveerimise tööd maksid kokku 5 miljonit 773 tuhat 214 krooni, sellest 50% abikõlbulikestkuludest toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi taastuvenergeetikameetmest. Teise poole kuludest kattis Kohtla-Järve linn (AS Kohtla-Järve Soojus toetas projekti 665 tuhandekrooniga).2010. aastal on koostatud Kukruse ja Sompa kaugküttetrasside rekonstrueerimise eelprojektid ja eelhinnangud154 tuhat 800 krooni ja 123 tuhat 720 krooni, mis on kasutatud selleks, et esitada taotlus KIKilekaasfinantseerimiseks, mis oli ka tehtud.2010.a oli teostatud Kukruse katlamaja remont, mis oli planeeritud 2011. aastal, kuna katlamajakeskküttekatla toruvõred vajasid remonti. Töö maksumus oli 118 tuhat 500 krooni.2010. aastal teostati ka ettenägematud töid: Sompa katlamaja taastamine pärast avariid – 1 miljon 275 tuhat 362 krooni Oru katlamaja automaatika väljavahetamine – 195 tuhat 670 krooni.Kuigi tööd olid ettenägematud, on nende tulemuseks automaatiliste süsteemide rakendamine katlamajades japõhiliste töönäitajate arvuti ekraanile viimine, mis kaasajastas soojamajanduse taset.TEGEVUSARUANNE 42

Eesmärk, mis puudutas peremehetute soojustrasside munitsipaliseerimist, on realiseeritud.1.3. VälisvalgustusLähtudes arengukava eesmärkidest on tagatud linna tänavate valgustamine öisel ajal, välja arvatud 2010.ajuunis ja juulis, kus kokkuhoiu põhimõttel oli tänavavalgustus öösel välja lülitatud.Elektripostide väljavahetamiseks linna tänavatel ja kõrgepinge õhuliini vahetuseks maa-aluse vastu olid2010.a vahetatud elektripostid linna tänavatel ja toimus kõrgepinge õhuliini vahetus maa-aluse vastu, kuidväiksemas mahus, kui eelmistel aastatel, peamiselt teostati hooldustöid.Linnaositi teostati järgmised tööd:Järve linnaosa1. DRL valgustite vahetus MIRA 250W NAT valgustite vastu koos lambiga (GLAMOX) – 6 tk2. Lampide 70W NAT, 100W NAT, 250W NAT vahetus – 450 tk3. Paljasjuhtmetega õhuliini vahetus kaabliliiniga AMKA 3х16+25mm – 280m4. Kaabli NYY 5x2,5mm vahetamine trassil - 1125m5. Vanade kronšteinide asendamine uutega – 5 tk6. Kaablimuhvide, kaablite remonditööd AXPK 4х25mm - 5 tk7. Mastide õigumine – 20 tkAhtme linnaosa1. DRL valgustite vahetus ROMA 100W NAT valgustite vastu koos lambiga (GLAMOX) – 2 tk2. Lampide 70W NAT, 100W NAT, 250W NAT vahetus – 358 tk3. Mastide õigumine – 21 tkKukruse linnaosa1. DRL valgustite vahetus ROMA 100W NAT valgustite vastu koos lambiga (GLAMOX) – 10 tk2. Lampide 70W NAT, 100W NAT, 250W NAT vahetus – 75 tkSompa linnaosa1. DRL valgustite vahetus ROMA 100W NAT valgustite vastu koos lambiga (GLAMOX) – 5 tk2. Lampide 70W NAT, 100W NAT, 250W NAT vahetus – 119 tk3. Paljasjuhtmetega õhuliini vahetus kaabliliiniga AMKA 3х16+25mm – 320m4. Vanade kronšteinide asendamine uutega – 4 tk5. Mastide õigumine – 3 tkOru õhu- ja maakaabliliine 3 520 m teenindab OÜ Oru Kodu. Kuu teenustasu oli 7 917 krooni 01.01.2010-31.01.2010. Oru linnaosas tehtud avariitöödele kululati 28 tuhat 388 krooni, mille eest uuendati õhukaablit310 m ja vahetati elektriseadmestik.Viivikonna ja Sirgala õhu- ja maakaabliliine 2 890 m teenindab OÜ Sirglat. Kuu teenustasu oli 4 973 krooni01.01.2010-31.01.2010.Elektri kokkuhoiu eesmärgil paigaldatakse igal aastal energiasäästlikke valgusteid. Enamus linnas paigaldatudvalgusteid vastavad tänapäeva valgustite nõuetele.Investeeringuid on vaja õhuliinide väljavahetamiseks ja postide vahetamiseks.2010. aastal uute tänavavalgustusliinide rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks rahalisi vahendeid ei eraldatud.1.4. KeskkondKeskkonnaseisundi järelevalve toimub linnas pidevalt, sellega tegeleb peamiselt linnavalitsusekeskkonnaspetsialist. Kohtla-Järve Linnavalitsuse spetsialistid tegelevad pidevalt keskkonnaseisundijärelvalvega. 2010. aasta jooksul tehti umbes 50 hoiatusettekirjutust seoses ebaseaduslikke ehitusjäätmeteladestamisega.Kohtla-Järve Linnavalitsus koostöös Keskkonnainspektsiooniga (Viru regioon) teostab pidevat kontrolli linnakeskkonnaseisundi üle.TEGEVUSARUANNE 43

Viimase aasta jooksul oli kõikides linnaosades hoolikalt läbi viidud jäätmemajanduse olukorrakontrollanalüüs. Kohtla-Järve linnas tegutseb kaks ohtlike jäätmete kogumispunkti, mis asuvad Järve (Kohtlavalla territooriumil) ja Ahtme linnaosades, kuhu elanikud võivad majapidamises ohtlikud jäätmeid ära viia.Ettevõtetes tekkivate muude ohtlike jäätmete (v.a. põlevkivi töötlemisel tekkivad jäätmed) käitlemine onkorraldatud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavate ettevõtete poolt nagu: AS EcoPro, AS Ragn&Sells, OÜPortlif Grupp, AS VKG Oil. Elanike teavitamine ohtlike jäätmete kogumispunktidest toimub regulaarselt.Regulaarselt on toimunud muudatused ja täiendused linna jäätmekäitluseeskirjas seoses riiklike õigusaktidetäiendamisega.Jäätmeseaduse täitmise kontroll toimub linnas pidevalt. 2010. aastal avastati ja utiliseeriti suur hulksanktsioneerimata prügilaid nii linna territooriumil kui ka väljaspool linna. Kõigis linnaosades on utiliseeritudmitmeid ebaseaduslikke prügimägesid. Samuti tehti umbes 200 hoiatusettekirjutust.Keskkonnasõbralikkuse populariseerimise eesmärgi täitmisest lähtudes on korraldatud infopäevi, kus käsitletiseda teemat ja tutvustati elanikkonnale, kuidas läbi jäätmekorralduse igaüks saab panuse teha keskkonda jamuuta see sõbralikumaks, sorteerides tavalisi jäätmeid jne.On läbi viidud mitmeid uuringuid, mille järelduseks on see, et Kohtla-Järve piirkonnas avaldab vaieldamatultkõige suuremat negatiivset mõju keskkonnale poolkoksiladestu ja tuhaväljad. Mõju avaldab eelkõigeveekeskkonnale. Suuremat tähelepanu vajavad ka aherainemäed, mille mõju ümbritsevale loodusele on veelliialt vähe uuritud ja sellele tuleb rohkem tähelepanu pöörata.1.5. ElamumajandusLähtudes linna arengukava eesmärkidest on linna kohustus luua tingimused, et iga linnaelanik võiks eladasanitaar-, tuleohutus- ja ehitusnormidele vastavas majas. Linnas on päris suur munitsipaalne elamufond, misvajab remonti, toimib sotsiaalkorterite süsteem.Aastal 2010 on teostatud munitsipaaleluruumide remontimist Ahtme linnaosas 57 tuhat 260,25 krooniulatuses, s.h.:- Ahtme Maja poolt teostatud tööd summas 43 tuhat 890,07 krooni, aadressil Jaaniku 2,- Tammiku Maja poolt teostatud tööd summas 13 tuhat 370,18 krooni, aadressil Estonia pst 38.Linnavalitsus tegeleb pidevalt elamute valitsemisega tegelevate inimeste väljaõppega, elamute omanike jahaldajate koolitamise, kursuste organiseerimise ja nõustamisega.Toimuvad infopäevad ja seminarid läbi koostöö MTÜ Korteriühistute Juhtide Assotsiatsiooniga, AhtmesAhtme linnaosavalitsuse initsiatiivil, mis kindlasti parandab elamute valitsemisega tegelevate inimesteteadmisi ja seega vähendab võimalikke vigu töö planeerimisel ja teostamisel. Teemad puudutavad niiseadusandlust, linnas kehtivaid norme, kui ka koostööd erinevate asutustega: soojus-, vee- jne ettevõtetega,kohtuga, kohtutäituritega jne.Korteriühistute asutamise soodustamiseks ja arengu toetamiseks annavad linnavalitsuse juristidkonsultatsioone, kohapeal on suur roll abilinnapeadel linnaosades ja linnaosade spetsialistidel, kes abistavadja suunavad elanike KÜ-te loomiseks.Heakorrastatud elamute omanike tunnustamiseks põhimõtete kujundamise eesmärgina on 2010.a väljatöötatud ja volikogus 22. detsembril 2010.a määrusega nr 61 kinnitatud heakorra konkursi korraldamise kordKohtla-Järve linnas.1.6. Linnaruumi kujundamine, heakordLinnaosades olevate puhkealade ja parkide arendamine ja inventariga varustamine, laste mänguväljakute,spordiväljakute ehitamine ja uuendamine, vanade välja vahetamine toimus ka 2010. aastal, kuid rohkemsuurte projektide teostamise raames. Lasteaia Kirju-Mirju lisamänguväljakute ehitamine, Kesklinnarekonstrueerimise käigus on kindlaksmääratud väiksed vormid, mis paigaldatakse Virula väljakule,Keskalleele ja parki 2011. aastal.TEGEVUSARUANNE 44

Rahvapargi puhkeala heakorrastamiseks oli 2010. aastal eraldatud 84 tuhat krooni.Linna kalmistu korrastamist teostatakse riigihanke hoolduslepingu alusel. Ka digitaalse hauaregistri pidamistteostab riigihanke lepingu alusel töövõtja AS N&V.Järve linnaosa ajaloolise linnakeskuse rekonstrueerimise eesmärk on täidetud osaliselt, kuna ehitustööd ei olelõppenud.Samuti on veel ees Kultuurihoone rekonstrueerimine. Taotlus sai heaks kiidetud EASi hindamiskomisjonipoolt ja on kinnitamisel Vabariigi Valitsuse poolt.1.7. Teed, liiklus, transportLähtudes arengukava üldisest eesmärgist – Teede ja tänavate järjepidev hooldamine, remontimine jarekonstrueerimine – 2010.a teostati jooksvat auguremonti, alustati Uus-Tehase tee rekonstrueerimistöid, mison veel lõpetamata.Lähtudes tänapäeva rahalistest võimalustest, on ühistransport optimeeritud.Ühistranspordi teenuse kvaliteedi ja maine tõstmise probleemiga tegeleb transpordispetsialist ja katarbijakaitsespetsialist, läbi pideva kontrolli püütakse tõsta sõidudistsipliini vedajatel, koostatakse akte.Toimuvad koosolekud, kontroll on muutunud regulaarseks.Võrdsete võimaluste loomise eesmärgil ühistransporditeenuseid kasutades jõudmaks oluliste asutusteni(töökoht, kool, pood, arstiabi), on käiku pandud koolibussid: Sompa – Järve linnaosa / Kukruse – Järvelinnaosa / Oru–Jõhvi–Ahtme linnaosa (2010. aastal 206 tuhat 518 krooni, s.h. Järve Bussipark (Sompa,Kukruse) – 136 tuhat 438 krooni ja Ekspress Auto L (Oru) – 70 tuhat 080 krooni).Jalg- ja jalgrattateede võrgustiku projekteerimise ja ehitamise eesmärgi saavutamise raames on projekteeritudUus-Tehase tee rekonstrueerimise ja L.Koidula tn.Kesklinna rekonstrueerimise projektides ka kergliiklusteed, mis on juba osa jalg- ja jalgrattateedevõrgustikust, mis ühineb riigimaal välja ehitatud jalg- ja jalgrattateega lõigul Järve linnaosa - Jõhvi. Töidjätkatakse 2011. aastal.2. Linnaplaneerimine ja maakasutusAhtme ja Sompa linnaosade üldplaneering on vastuvõetud Kohtla-Järve Linnavolikogu 29.09.2010 otsuseganr 102, Oru linnaosa üldplaneering on kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 26.05.2010 otsusega nr 75ning Kukruse linnaosa üldplaneering on kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 26.05.2010 otsusega nr 76.Kohtla-Järve linna Kukruse, Ahtme, Sompa ja Järve linnaosade 1940-50ndate aastate miljööväärtuslikehoonestusalade teemaplaneering on vastuvõetud Kohtla-Järve Linnavolikogu 29.09.2010 otsusega nr 103.Järve linnaosa stalinismiaja majade renoveerimise arhitektuurilised erinõuded on määratud miljööväärtuslikehoonestusalade teemaplaneeringu käigus.Kinnistute kinnistusraamatusse kandmiseks selgitustöö tegemine kinnistute omanike seas toimub igal aastalpidevalt koostöös MTÜ Korteriühistute Juhtide Assotsiatsiooniga: igal aastal viiakse läbi konsultatsioone jainfopäevi.Linnale kuuluvate ehitiste munitsipaliseerimiseks on 2010.a kulutatud 4 504 krooni (maakorraldustoiminguteläbiviimine).3. VälissuhtlusVäliskoostööga kaasneva arengupotentsiaali maksimeerimiseks toimusid 2010 mitmed delegatsioonidekülastused nii Kohtla-Järvele kui ka sõpruslinnadesse ja koostööpartnerite juurde.Kahes projektis esineb Kohtla-Järve linn projekti partnerina:- Projektitaotluse ”Cool2Bricks – Climate Change, Cultural Heritage & Energy Efficient Monuments“ettevalmistamine ja esitamine Läänemere piirkonna programmi.- Projektitaotluse “WellServ - well-being for Baltic Sea metropolises with innovative green areaservices” ettevalmistamine ja esitamine Läänemere piirkonna programmi.TEGEVUSARUANNE 45

Koostöö arendamiseks strateegiliste partnerorganisatsioonidega toimub Kohtla-Järve Linnavalituse koostööVenemaa Föderatsiooni Peakonsulaadiga Narvas. Koostöö raames toimusid Peakonsuli visiit Kohtla-JärveLinnavalitsusse ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja visiit Narva Peakonsulaati.Samuti toimus koostöö arendamise eesmärgil Kohtla-Järve Linnavalitsuses rahvusvaheline seminar „Peterburilinna ja Leningradi oblasti piiriülese koostöö arenguvõimalused Kirde-Eestiga Euroopa Liidu programmiraames „Eesti-Läti-Vene piiriülene koostöö“. Seminari raames toimus partnerite otsing, mis on väga vajalikprojektitöös, ja samuti ideede detailne arutelu taotluste vormistamiseks Euroopa Liidu programmi „Eesti-Läti-Vene piiriülene koostöö“.Linna hallatavate asutuste väliskoostöö toetamiseks korraldati alljärgnevaid töid:- BIZKONi filiaali töö toetamine.- Konsultatsiooniteenuste osutamine kohalikele ettevõtjatele.- Osalemine ja esinemine seminaril Narva-Jõesuus.- BIZKONi visiitidel osalemine Helsingis, Kotkas ja Turus.- Osalemine ja esinemine ettevõtjate seminaril Tamperes ja Lempääläs, Soome.4. Ettevõtlus ja tööstus2010.a käis linnas pidev töö, mis oli suunatud sellele, et teha Kohtla-Järve linn ettevõtlust soosivaks,investeerijatele atraktiivseks linnaks.Kohtla-Järve Järve, Ahtme, Sompa, Kukruse ja Oru linnaosade üldplaneeringute käigus on määratudtööstuspiirkondade alad. Järgmise etapina on algatatud tööstusparkide detailplaneeringude koostamine.Tööstuse keskkonna arendamiseks on Järve linnaosas vastu võetud 4 ja kehtestatud 2 detailplaneeringut ningAhtme linnaosas algatatud 2 detailplaneeringut ja vastu võetud 2 detailplaneeringut.Tööstusalade arendamiseks on asutatud Eesti Vabariigi Valitsuse ning Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve, Kiviõli jaPüssi omavalitsuste otsusega Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus Sihtasutus, mille eesmärgiks onülalnimetatud tööstusalade aktiivne väljaarendamine.2010.a. oli algatatud Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus Sihtasutuse algatusel Kohtla-Järve tööstuspargi maaaladetailplaneering maakasutuse sihtotstarbe määramiseks, kruntideks jagamiseks kavandava tööstuspargimoodustamiseks.2010.a. alustati Uus-Tehase – Järveküla tee rekonstrueerimist. Renoveerimistööd lõpetatakse 2011.a lõpus.2010. aastal jätkasid oma tööd 2 tööharjutuskeskust meie linnas.Arenduskeskus BIZKON jätkab oma tööd.5. ValitsemineLinnavalitsuse teenistuse ja linnaasutuste struktuuri funktsioonide täitmise optimeerimiseks jätkati 2009.aastalkasutusse võetud uue dokumendihalduse süsteemi täiendamist ja arendamist. Tänu sellele arenes koostööerinevate linnavalitsuse teenistuste ja linnaasutuste vahel. Enamus teavet hoitakse, teisendatakse jaedastatakse digitaalkujul:- asutuses on korraldatud dokumentide elektrooniline menetluprotsess;- rohkem inimesi saab digitaalsele teabele ligi;- infot on võimalik kiiresti leida ja töödelda;- märkimisväärne aja ja rahaliste vahendite kokkuhoid.Rahaliste vahendite kokkuhoiu mõttes vähenes oluliselt vajadus arhiivi hoiuruumide, paberi ningbürootarvete, printerite ning paljundusmasinate järele. Uus dokumendihaldussüsteem sisaldab elektroonilisitoimikuid, mis omakorda aitab kiiremini leida vajalikku informatsiooni teenistujate ja töötajate kohta.TEGEVUSARUANNE 46

Osa ametnikest omandab oma oskuste täiendamiseks ja arendamiseks esimest või teist kõrgharidustkaugõppes. Parema teenuse osutamise eesmärgil toimus 2010. aastal avalike teenistujate ametialase pädevusetõstmine ja täiendamine koolituse teel. 2010.aastal sai koolitust 24 inimest.Avalikkust teavitatakse linnavõimude tegevusest ja vastuvõetud otsustest linna ametlikul koduleheküljel:www.kohtla-jarve.ee. Infot edastavad ka ajakirjad Infopress ja Panorama ning kohalik ajaleht Põhjarannik.Regulaarselt korraldatakse pressikonverentse. Linna juhtivad töötajad esinevad sageli kohalikus telekanalisLITeS s.h otsesaadetes, kus elanikel on võimalus esitada küsimusi ja saada kohe vastused.Meil on tihe koostöö Ida-Virumaa haridusasutustega. Informatsioon praktika võimaluste kohta linna asutusteson pidevalt tudengitele kättesaadav.Seoses raske majandusliku olukorraga puudus linnal võimalus 2010. aastal linnavolikogu õigusaktidevenekeelseks avaldamiseks.Kohtla-Järve Linnavolikogu 25.jaanuari 2010.a otsuse nr 46 „Kohtla-Järve Linnavalitsuse teenistujatekoosseisu kinnitamine“ kohaselt on Kohtla-Järve Linnavalitsuse koosseisus ette nähtud 99 ametikohta.2010.aasta jooksul on tehtud struktuuris ümberkorraldusi, mis ei toonud kaasa ametikohtade arvu muutumist.6. Sotsiaalne infrastruktuur6.1. AlusharidusKoolieelseid lasteasutusi on linnas 14 munitsipaallasteaeda ja 1 eralasteaed. Linna arengukavas planeeritualushariduse arendamise osas kajastub ka koolieelsete lasteasutuste arengukavades, asutused jälgivad jateevad igal aastal kokkuvõtteid asutuse arengukava täitmisest.Alushariduse kvaliteedi tagamine.1) koolieelsete lasteasutuste õppekavad on uuendatud, aluseks on võetud koolieelse lasteasutuse riiklikõppekava;2) koolieelsetes lasteasutustes toimib sisehindamine. Kõik koolieelsed lasteasutused koostasid 2010. aastalesmakordselt ja esitasid Haridus- ja Teadusministeeriumile asutuse sisehindamise aruande viimase kolmeõppeaasta kohta;3) alushariduse kvaliteedi tagamiseks ja positiivse töökogemuse levitamiseks toimus koolieelsete lasteasutustepedagoogidele linnas erinevate koolieelsete lasteasutuste baasil aasta jooksul 54 seminari;4) ülelinnalisteks haridusüritusteks (seminarid, töökogemuslikud väljasõidud pedagoogidele, ülelinnalisedlasteüritused ja laste suvised väljasõidud) eraldati linna eelarvest 92 tuhat krooni.Vajaliku kvalifikatsiooniga pedagoogide hoidmine ja täienduskoolituse tähtsustamine. Koolieelsedlasteasutused pööravad suurt tähelepanu pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele, vastavate motiveeritud,pädevate ja koostööle orienteeritud pedagoogide töötamisele koolieelses lasteasutuses. Kõrghariduseomandasid 2010. aasta jooksul 12 pedagoogi. Kõrgharidusega pedagooge on 48% pedagoogide üldarvust.Pedagoogide täiendkoolitustel osalemine toimus vastavalt asutustes koostatud täiendkoolituse plaanile.Erivajadustega lastele arenguvõimaluste loomine. Erirühmad töötavad lasteaedades Tuhkatriinu, Tareke,Kirju-Mirju, Aljonuška: kokku 9 rühma. Erirühmadesse tagati kohad kõikidele lastele, kelle vanemad esitasidavalduse lapsele erirühma koha saamiseks ja kelle kohta linna nõustamiskomisjon tegi vastava otsuse. Kõikerirühmad on sisustatud kehtivate nõuete järgi. Erivajadustega lastele arenguvõimaluste loomiseks on linnakoolieelsed lasteasutused aasta jooksul omatuludest (vanemate osalustasu) soetanud õppevahendeid,mänguasju, inventari 30 tuhande 100 krooni eest.Integratsiooniprotsesside edendamine, keelekümblusprogrammi laiendamine ja toetamine, sealhulgas uutekeelekümblusrühmade avamine. Koolieelsetes lasteasutustes toimub eesti keele õpe vene õppekeelegarühmades alates kolmandast eluaastast vastavalt kehtivale koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale, eestikeele õpetajate ametikohad on täidetud.TEGEVUSARUANNE 47

Lasteaias Kirju-Mirju, Rukkilill, Tuhkatriinu, Karuke, Punamütsike ja Väikemees töötavadkeelekümblusrühmad, lasteaed Väikemees liitus keelekümblusprogrammiga 2010. aastal jakeelekümblusrühm alustas tööd 01. septembril 2010. a.Ettevalmistust keelekümblusprogrammiga liitumiseks ja osalise keelekümblusmetoodika alusel töötavaterühmade avamiseks alustasid lasteaiad Pääsuke ja Tareke.6.2. Huviharidus2010. aastal toimus läbi mitmekülgsete ürituste ja konkursside huvikoolidel tihe koostöö Virumaa regioonikoolide ja huvikoolidega. Osaleti linna, maakonna asutuste üritustel, korraldati üritusi lasteasutustele.Eesmärk – õpilaste ja õpetajate arendamine, kogemuste vahetamine, üksteiselt õppimine ja motiveerimine läbiesinemiste, konkursside ning koolituste.Kohtla-Järve huvikoolide poolt korraldatud üritustel osalesid ka noored teistest linnadest ja valdadest(Sillamäelt, Narvast, Jõhvist, Toilast, Tallinnast, Mäetaguselt jm). Loomemaja taastas 2010. aastal koostööTallinna Mustamäe Huvikeskusega.Seoses majanduslangusega ning vähenenud eelarvega jäid 2010. aastal enamus planeeritud tegevusi ära.Samas 2010. aasta prioriteet nr 1 – Loomemaja renoveerimine on täidetud. Kohtla-Järve Kunstide Koolileosteti muusikainventari summas 146 tuhat 251 krooni (eelarves 100 tuhat krooni).Lisafinantseerimisallikatena 2010. aastal on olnud projektidega taotletav raha, kontserdite korraldamine,ruumide väljarentimine, vahendite laenutamine, oksjonide korraldamine.Huvikoolide kollektiivid võtavad aktiivselt osa linna kultuurielust, korraldavad linnaelanikele ühiskontserte janäitusi. Kohtla-Järve ja Ahtme Kunstide Koolides toimusid kontserdid, kus esinesid professionaalsedmuusikud ja muusika- ja kunstikõrgkoolide üliõpilased ning ka kunstide koolide õpilased.Näitusesaalides on iga kuu uued näituse ekspositsioonid. Oma töid esitavad nii professionaalsed kunstnikudkui kooli õpilased ja vilistlased. Samuti korraldatakse näitusi väljaspool koole: raamatukogudes,lugemissaalides, galeriis Valge Saal, gümnaasiumides ja huvikoolides.Oma üritustesse kaasavad huvikoolid ka teisi koole ja kultuuriasutusi.Kohtla-Järve Huvikoolid tõstavad huvihariduse positiivset mainet õppeprotsessi korraldamisega, omatraditsioonide ja üritustega, teiste huvikoolide üritustest osavõtuga ning õpilaste saavutustega linna,maakonna, vabariigi ja rahvusvahelistel võistlustel ja konkurssidel.Igal koolil toimub üle kümne olulist koolisisest traditsioonilist aastaüritust, mis on seotud vabariigi ja linnatähtpäevade tähistamisega, kooli maine kajastamisega. Linna tasemel korraldatakse iga aasta üritusi, mis onpühendatud Vabariigi aastapäevale, jõuludele, tarkusepäevale, lastekaitsepäevale, vastlapäevale, kodulinnasünnipäevale; viiakse läbi konkursse ja festivale.Maakonna ja vabariigi tasemel on saanud traditsiooniks Virumaa keelpillimuusika päev, kontsert „Õpetaja jaõpilane“, Ida-Virumaa mudilaskooride konkurss, konkurss „Kunst – mäng või looming?“, rahvusvahelineLaste Orelifestival-konkurss, Ida- ja Lääne-Virumaa Etüüdiralli, rahvusvaheline kitarriansamblite konkurss„Duo“, meistriklassid jms.Huvihariduse mainet tõstavad ka meie kooli õpilaste ja nende juhendajate saavutused regionaalsetel,vabariiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel.Huvikoolide tegevust – üritusi, kontserte, võistluseid, näitusi – kajastatakse ja avalikustatakse kohalikusmeedias, televisioonis. Õpperühmade tegevust kajastavad huvikoolide veebilehed ja stendid.TEGEVUSARUANNE 48

Huvikoolid töötavad õppekavade alusel, mis vastavad huviala õppekavale esitatud nõuetele ja on kinnitatudHaridus- ja Teadusministeeriumis.- Ahtme Kunstide Koolis on kinnitatud 32 õppekava.- Kohtla-Järve Kunstide Koolis on kinnitatud 26 õppekava.- Koolinoorte Loomemajas on kinnitatud 14 õppekava.Õppeprotsess on korraldatud vastavalt huviharidusstandardile. Õpetajatele on tagatud võimalusenesetäiendamiseks, kasutades traditsiooniliste vahendite kõrval kaasaegseid võimalusi (näit.„virtuaalmuuseum“ jms.), võimalus osaleda kursustel.Konkurentsivõimeline haridus tagatakse ka õpilaste ettevalmistamisega konkurssideks, õpilaste ja õpetajateosavõtmisega tuntud õppejõudude meisterklassidest. Kooli õpetajad annavad puudunud õpilastele järeltunde,kutsuvad koolivaheajal õpilasi täiendavale õppetööle. Õpilastele, kes valmistuvad konkurssideks, antakselisatunde.Kohtla-Järve Kunstide Koolis tegutsevad puhkpilliorkester „Paus“, ansambel „Maestria“, laste-, mudilaste-,poistekoorid, klarneti-, flöödi-, rahvapilli-, viiuldajate ansamblid, estraadiosakonnas 9 rock-ansambli, väikesteakordionistide klaveriansamblid 4-l käel, Eesti laste lauluansambel.2010. aastal renoveeriti Koolinoorte Loomemaja, tehti Kohtla-Järve Kunstide Kooli erinevate tiibade remont(262 tuhat 820 krooni).On loodud tingimused huvikoolide õppetöö korraldamise mitmekesistamiseks.Huvikoolid otsivad võimalusi, et tagada klassiruumide varustatus arvutitega. Ahtme Kunstide Koolis onpraegu 11 arvutit, mida on kindlasti vähe.Õppetöö teostamiseks on Kohtla-Järve Kunstide Koolil kasutada arvutigraafikaklass, 10 arvutit, aktiivõppetahvel.Aasta lõpus sisustati loomemaja arvutiklass (koosolekuruum) uute arvutitega ning 2011. aastal tagataksesinna monitorid ja kiire interneti olemasolu.Huvikoolid on kultuuritraditsioonide arendajad ja hoidjad. Kunstide koolides saavad kunstiajaloo jamuusikajaloo tundides õpilased Eesti kultuuri ajaloo ja tänapäeva tegelaste kohta teadmisi. Koolides on 4koori, kes osalevad Laulupidudel. Samuti rahvamuusikaansamblid esitavad eesti rahva muusikat üritustel jaosalevad Laulupidudel.Linnas korraldatakse üritusi, kuhu on kaasatud erinevate kultuuriseltside liikmed, eesti ja vene õppekeelegakoolid. Huvikoolides õppivad erinevast rahvusest lapsed. Luuakse kontakte välisriikide õpilaste jakollektiividega.6.3. Põhikoolid ja gümnaasiumid, kutse- ja kõrgharidusStrateegiliste eesmärkide saavutamiseks on 2010.a teostatud järgmised sammud:Hariduse kvaliteedi tagamiseks toimub pidev haridustulemuste monitooring ja analüüs. Lähtuvalt sellestpüstitatakse järgnevaks õppeaastaks eesmärgid ja sätestatakse prioriteete järgmiseks perioodiks. Vastavaltseaduse nõuetele, läbis 2010.a sisehindamise protseduuri 3 kooli – Ühisgümnaasium, Tammiku Gümnaasiumja Kesklinna Gümnaasium. Sisehindamise aruanded on esitanud ja ootavad otsust Järve Gümnaasium jaSlaavi Gümnaasium. Kõik koolid said Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt positiivset tagasisidet. Haridusekvaliteeti kontrollitakse plaanipäraselt ka teenistusliku järelevalve käigus. 2010.a toimus plaanijärgneteenistusliku järelevalve kontroll Kesklinna Gümnaasiumis.Koolide materiaalset baasi on tugevdatud.TEGEVUSARUANNE 49

Seoses uue Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vastuvõtmisega, esitasid kõik koolid oma uued arengukavadaastateks 2010-2013 ja põhimäärused.Kahjuks mitte kõik 2010. aastaks planeeritud remonditööd ei olnud teostatud täiel määral ebasoodsamajandusliku olukorra tõttu.Vaatamata sellele- Kõikides koolides oli paigaldatud automaatne tulekahjusignalisatsioon;- Tammiku Gümnaasiumis oli remonditud katus ja täielikult renoveeritud muusikaklass;- Slaavi Gümnaasiumis osaliselt ajakohastati ventilatsioonisüsteemid.Seoses õpilaste arvu langusega, koolitusnõudluse vähenemisega kõikides linnaosades, ebasoodsamajandusliku olukorraga ning selleks, et tagada hariduse kvaliteeti, on otstarbekas jätkata linna koolivõrgukorrigeerimist.Heal tasemel pedagoogide kaadri hoidmiseks ning täienduskoolituse tähtsustamiseks linna koolideskoostatakse täienduskoolituste aastaplaan, mille alusel jälgitakse pedagoogide osalemist täiendkoolitustel jaanalüüsitakse kooli vajadust teatud koolituste järele. 2010.a on eraldatud koolidele pedagoogide täiendõppeks1 miljon 807 tuhat 495 krooni. Koolides tähtsustatakse elukestvat õpet. Seoses venekeelsete koolideüleminekuga eestikeelsele õppele pööratakse tähelepanu õpetajate ümberõppele ja täiendkoolitusele.Õpetajate eesti keele oskus on paranenud. Eesti keele oskuse parandamiseks tugevdati koolide juhtkonda javenekeelsete koolide õpetajate kaadrit, et tagada kvaliteetset õpet, sealhulgas ka eestikeelsele aineõppeleüleminekul. Koolides on välja töötatud kindel koolitus- ja personalipoliitika, mida pidevalt uuendatakse jakorrigeeritakse. Eesti keele õpetamiseks ja ainete õpetamiseks eesti keeles vene koolides jätkati lisatasuväljamaksmist õpetajatele 15% ja 20% ulatuses.Võimetekohase hariduse kättesaadavuse tagamiseks rakendatakse koolides individuaalõppekavade koostamistja rakendamist, koduõppele määramist, individuaalsete iseärasuste arvestamist hindamisel, õpilase arenguttoetava süsteemi kujundamist (sh kooli psühholoogid, logopeedid, eripedagoogid ja sotsiaaltöötajad). Koolidteevad tihedat koostööd Kohtla-Järve linna Nõustamiskomisjoniga võimetekohase õppekava jatugisüsteemide määramiseks. Lähtudes erivajadustega laste huvidest on arendatud erinevaid tugisüsteeme,töötavad kasvatusraskustega õpilaste klassid, õpilastele ja nende vanematele on tagatud psühholoogiline,sotsiaalne, logopeediline ja eripedagoogiline abi. Kasutades erinevaid õppevorme on pakutud võimalustarenguks ka võimekamatele lastele. Aastal 2010 töötasid kasvatusraskustega klassid Ühisgümnaasiumis jaVahtra Põhikoolis, oli avatud eriklass 1.klassi õpilastele Ahtme Gümnaasiumis ja 3 gruppi erivajadustegalastele Slaavi Gümnaasiumis, kellega töötavad eri- ja tugipedagoogid.Korraldatakse ülelinnalisi konkursse ja üritusi, õpilased osalevad aktiivselt ja edukalt ka maakondlikes javabariiklikes aineolümpiaadides. Linna tasandil tähtsustatakse võimalusi saada keskharidust eksternina jamittestatsionaarses õppes. Toimub aktiivne metoodiline töö läbi linna ja koolide ainesektsioonide.Korraldatakse lahtiseid klassiväliseid üritusi, seminare, loenguid, väljasõite jms. Kokku oli 2010.a eraldatudlinna ainesektsioonide tööks 213 tuhat krooni.Vältimaks vähem võimekate õpilaste eemaletõrjumist haridussüsteemist tegid koolid koostööd huvialakoolide,haridusspetsialistide, sotsiaalabiosakonna, noorsoopolitsei ning teiste õpilastega tegelevateinstitutsioonidega. Kohtla-Järve koolide pikapäevarühmade, huviringide, huvikoolide, Noortekeskuse, KurtnaNoortelaagri ja kooli suvelaagrite tegevus oli 2010.a eesmärgiga: erinevate võimaluste loomine noorte vabaaja sisustamiseks.Toimub Alaealiste komisjoni ja lastekaitseinspektorite poolt kontroll riskirühamade peredest laste üle.Tähtsustatakse preventiivset tegevust nii õppeprotsessis kui ka klassivälises töös. Koolikohustuse mittetäitjadon arvesse võetud, mille tulemuseks koolikohustuste mittetäitjate arv pidevalt väheneb.Lõimumiseesmärkide saavutamiseks aidati koolidel keelekümblusprojekte (keelelaagrid ja üritused) läbi viia.TEGEVUSARUANNE 50

Ülemineku protsessi monitooringuks ja edendamiseks, õpetajatele metoodilise abi osutamiseks Haridus- jaTeadusministeeriumi poolt finantseerimisel töötab Ahtme Gümnaasiumis Nõustamiskeskus. Lisakskohustuslikele õppeainetele gümnaasiumiastmes toimub ka valikainete õpetamine eesti keeles.Linna hariduse üheks peamiseks prioriteediks 2010/2011.õppeaastal jäi turvalisuse tagamine koolides jaturvalise õppekeskkonna kujundamine. Tagamaks kõigile õpilastele võimaluse saada haridus turvalistes jatervislikes tingimustes oli riigi poolt eraldatud koolidele 947 tuhat 660 krooni ja TäiskasvanuteGümnaasiumile 82 tuhat 180 krooni.6.4. NoorsootööPeamiseks noorsootöö teostajaks on Noortekeskus. Noortekeskuse külastatavus oli 2010.a ligi 400 inimestkuus. Kokku oli hõivatud ligi 2 000 noort. Noortekeskus korraldab spetsiaalselt sihtgrupile suunatud tegevust(loengud, tänavatöö, igasugused üritused, aktsioonid jms.). 2010.a oli läbi viidud 2 projekti, üks suunatudlasteaia vanema astme kooliealistele lastele ja teine Päevakeskuse pensionäridele.Noorteürituste korraldamiseks oli eraldatud 2010.a riigi eelarvest 283 tuhat krooni.Nõustamisteenuse osutamiseks viisid Noortekeskuse töötajad läbi klassitunde linna koolides jutustades omategevusest ja võimalustest (kokku viidud läbi 2010.a 15 tundi).Tehti pidevat preventiivset tööd, sh koraldati noortekonverentse ja -seminare vanemate klasside õpilastele,noored kohtusid spetsialistidega (politseinikega, lastekaitseinspektoritega jt.). 2010.a detsembris olikorraldatud noorte aktsioon AIDSi vastu, 2010.a mais – aktsioon AIDSi ohvride mälestuseks. Korraldatitervislikku eluviisi propageerivaid üritusi, sh seminar 9.kl õpilastele “Tervis – tarviline vara?” 2010.a märtsisja “Mis on tervis?” 2010.a novembris.On loodud sidemed lasteaedadega, lastevanematega (partneriteks on Keelekümbluse vanemate Liit, lasteaedTareke, vanemate liit Harmoonia).Vähese finantseerimise tõttu ei ole võimalust korraldada piisavalt täiendkoolitusi. 2010.a oli korraldatudseminar psühholoogidele ja sotsiaaltöötajatele FIE Nelly Randver poolt.Korraldati igasuguseid aktsioone, väljasõite, ekskursioone, festivale, noortekonverentse, diskosid, õuemänge,nende hulgas: projekt “Rebi ennast ekraani eest”, konverents “Turvaline kool” Comenius Regio programmialusel, vanemate konverents “Edukas vanem, edukas laps”, “Tunne oma õigusi ja kohustusi” vanemateklasside õpilastele ja riski gruppi kuuluvate noortele (8.-10.kl). Kokku oli korraldatud 132 üritust. Kulud linnaeelarvest Noortekeskuse tegevuseks moodustasid 1 miljon 471 tuhat 931 krooni.Noored osalesid programmides “Teeme ära” 2010.a mais ja “Teeviit”.2009.-2011. osaleb Noortekeskus rahvusvahelises projektis Comenius Regio projektis “Isolated schools areladders reaching nowhere”, mis on suunatud oma regiooni maine tõstmiseks ja tundmiseks ningvähemkindlustatud peredest laste toetamiseks.Noorte tervisliku ja arendava puhkuse tagamiseks korraldatakse linnas traditsiooniliselt linna territooriumiltegutsevat suvetöölaagrit. 2010.a suvetöölaagrisse kaasati ligi 60 noort ja selle tööks oli eraldatud 35 tuhat026 krooni noorteürituste eelarvest.2010.aastal moodustas Kurtna Noortelaagri eelarve 910 tuhat 859 krooni.Laagri tegevuse eesmärkideks olid tingimuste loomine laste moraalsete isiksuseomaduste (lahkus, sõprus,vastutus, looduse austamine) omandamiseks, tervislike eluviiside harjumuste kujundamine, laste tervisetaastamine, loovuse potentsiaali arendamine, isiklike võimaluste täiendamine, kultuursetesse jahariduslikutesse väärtustesse pühendamine, uutesse sotsiaalsuhetesse astumine.TEGEVUSARUANNE 51

Laagri programmi tulemusena: Laste kultuurne ja moraalne käitumine on kõrgenenud; Lapsed omandasid uusi oskusi ja teadmisi (uued mängud, kasulikud harjumised, sh tervisliku eluviisisuhtes); On paranenud laste füüsiline seisund; Laste enesehinnang on tõusnud; On laiendatud suhtlemisringi eakaaslaste ja täiskasvanutega; Arenes laste sotsiaalne aktiivsus.Toetust saab linna noorteklubi „Lõbusad ja Leidlikud” konkursside läbiviimiseks ja väljasõiduturniiridekorraldamiseks.6.5. KultuurKohtla-Järve on kultuuriloojate- ja tarbijate linn, kus sihtgruppide vajadusi arvestav mitmekülgne ja aktiivnekultuuritegevus toimub aasta ringi.Linna kultuurielu tugineb traditsioonidele, avatusele ja arengule. Linnas tegutsevate kultuuriasutuste tihedamja sõbralikum koostöö tagab mitmekülgsete ja laiapõhjaliste ühiste kultuuriürituste korraldamise jaläbiviimise.Aastaks 2010 planeeritud tegevuskavas nimetatud tegevused on kultuuriasutustes täitmata eelarve vahenditepuudumise tõttu. Samuti vähenes kahekordselt kultuuriürituste eelarve. Aastal 2009 oli kultuuriüritustekorraldamiseks eraldatud 674 tuhat 375 krooni, linna kultuuriürituste eelarve aastal 2010 oli 300 tuhat krooni.Kohtla-Järve Kultuurikeskuse poolt esitatud projektidest said positiivse hinnangu 23, summas 84 tuhat 900krooni. Projekte toetasid: Kultuurkapital, Ida-Virumaa Omavalitsuse Liit, Rahvakultuuri Arendus- jaKoolituskeskus, Hasartmängumaksu Nõukogu.Keskraamatukogu sai Kultuuriministeeriumilt koolitusteks kahe projektiga 11 tuhat krooni ning EestiKultuurkapitali Ida-Virumaa Ekspertgrupp eraldas 3500 krooni.Põlevkivimuuseumi poolt esitatud 3 projekti toetas kohalik kultuurkapital 10 tuhande krooniga.Kultuuri abil linlaste identiteedi toetamine ja kujundamine aitab kaasa linna aukodaniku väljakuulutamine jatunnustamine. Tänuväärne on rahvusvahelise laste- ja noorte akadeemilise vokaali konkursi korraldaminemeie linnas, kus osalevad noored vokalistid välismaalt ning Eestist.Tunnustust pälvis meie linnas maikuus toimuv Ida-Virumaa rahvatantsupidu „Aeg aastaid veeretab”. Ära võibmärkida Põlevkivimuuseumi kunstikogu näitust Viinistu Kunstimuuseumis ning osalemine KUMU näitusel,mis tutvustas meie linna.Linna kultuurielus on välja kujunenud traditsioonilised sündmused ja maineüritused, millest suurem osa onjõudnud 5.aastapäevani ja kauem, mis tagab keskkonna kultuuri loomiseks ja nende jätkusuutlikuse tagamise.Linna kultuurielu korraldamiseks eraldati 300 tuhat krooni.Linna kultuurielu edendavad Keskraamatukogu ja viis haruraamatukogu, põlevkivimuuseum ja tema üksused:näitusesaal ja virtuaalne filiaal.Põlevkivimuuseum ja tema üksused korraldasid kaaslinlastel 65 erinevat sündmust (näitusi ja kohtumisi ningvirtuaalseid programme). Linn jätkab igakülgse arengu toetamist nii ürituste ja näituste raames.Põlevkivimuuseum eksponeerib oma näitusi ka väljaspool. Valge Saali tegevusvõimaluste laiendamiseks seatiüles helisüsteem.Kultuurielu positiivse maine kajastamine ja tõstmine toimub eelkõige ajakirjanduse läbi, kus kajastataksekorraldatavat sündmust.TEGEVUSARUANNE 52

Linnas on hea tava kutsuda kaaslinlasi kultuuriasutustes toimuvatele üritustele reklaamplakatite, kutsete jameedia kaudu.Linna kultuuriasutused kajastavad oma loomingut keskraamatukogu lugemissaalis, põlevkivimuuseuminäitusesaalis, kultuurikeskuse kohvikus ning linnavalitsuse fuajees ja koolides.Rahvapargi projekteerimine ja väljaarendamine jätkub linnakeskuse kujundamise projekti raames.2010. aasta eelarve investeeringu projektis keskraamatukogu uue hoone projekteerimine ei olnud kajastatud.Kohtla-Järve linn toetab rahvakultuuri- ja loomingulisi kollektiive ning osutab võimaluse korral kaasabikollektiividele osalemaks konkurssidel ja festivalidel.Kohtla-Järve Linnavalitsus jätkab koostööd sõpruslinnadega kultuurivaldkonnas.6.6. SportSpordi ja liikumisharrastuse edendamine Kohtla-Järvel 2010. aastal oli eelkõige suunatud tema elanike terviseja elukvaliteedi parandamisele.2010.a jätkati sportimisvõimaluste pakkumist ning laste ja noorte sporditegevuse toetamist.Kohtla-Järve linna sporditegevus tugines erinevatel spordiklubidel, millede tegevust toetati linna eelarvest.Spordivaldkonnas jätkas linn laste- ja noorte sporditegevuse toetamist.2010. aastal Kohtla-Järve linn eraldas noortespordi toetust 39-le spordiklubile summas 2 miljonit 739 tuhat380 krooni 1672-e lapse ja noore (vanuses 7 kuni 19 aastat kaasa arvatud) organiseeritud sporditegevusekorraldamiseks. Akrobaatilise võimlemisega (II grupp) tegelevatele noortele eraldati noortespordi toetustalates 5.eluaastast. Kohtla-Järve linna haldusterritooriumil on kõik toetatavad spordialad jagatud gruppideksning toetus ühele 7.-19.aastasele noorsportlasele oli alljärgnev: I grupi spordialad: ujumine, kergejõustik, jalgpall, jäähoki, tõstmine, judo, poks, korvpall, maadlus jamale. Arvestuslik toetuse suurus ühe noore kohta oli 1 670 krooni. II grupi spordialad: võrkpall, suusatamine, jõutõstmine, akrobaatiline võimlemine ja allveeujumine.Arvestuslik toetuse suurus ühe noore kohta oli 1 300 krooni. III grupi spordialad: kabe, karate, kick-boxing, võistlustants, iluuisutamine, aeroobika,automudelisport ja tennis. Arvestuslik toetuse suurus ühe noore kohta oli 700 krooni.Võrreldes 2009.aastaga, noortespordi eelarve vähenes 1 miljoni 865 tuhande 500 krooni võrra, mis moodustaspearaha langemise orienteeruvalt 59,5%.Kohtla-Järve 2010. aasta spordikalender oli küllaltki tihe ja linnas oli korraldatud üle 70-ne rahvusvahelist,vabariiklikku ja ülelinnalist spordiüritust. Linn toetas spordiürituste korraldamist summas 280 tuhat 475krooni.Suuremad toetused eraldati traditsioonilistele üritustele nagu Hans Kaiva mälestusvõistlused poksis, XIIRahvusvaheline noorte korvpalliturniir “Järve Karikas”, rahvusheline noorte vabamaadlusturniir „KuldkaruOpen Cup 2010“, Rahvusvaheline noorte vabamaadlusturniir “Alutaguse Mõmmi”, motokross “SinivooreCup 2010”, Avo Talpase mälestusvõistlused kreeka-rooma maadluses ning Eesti meistrivõistlused erinevatevanuseklassi- ja spordialadel. Suure osavõtjate ja pealtvaatajate arvuga ürituseks oli IV Rahvusvahelinesportaeroobika võistlus “AEROBIC GYMNASTICS KOHTLA-JÄRVE OPEN CUP 2010”, kus võtsid osa225 võimlejat. Eesmärgiga välja selgitada spordialade parimad, korraldati Kohtla-Järve meistrivõistlusi ning2010. aastal toimusid Kohtla-Järve meistrivõistlused 23-l spordialal.Kõik Kohtla-Järve klubide treenerid omavad treeneri kutsekvalifikatsiooni kutseseaduse tähenduses.Kohtla-Järve linna spordiklubidele eraldati võistlustel osalemiseks ja spordimeisterlikkuse tõstmiseks2010.aastal – 116 tuhat 420 krooni.TEGEVUSARUANNE 53

Koostöös spordiklubidega 2010. aastal Kohtla-Järve linnas on korraldatud 35 koolinoorte tunnivälistspordivõistlust ja Kohtla-Järve Koolispordi eelarve 2010.aastal moodustas 110 tuhat krooni, sh ka fondidest(Hasartmängumaksu Nõukogu) eraldatavad toetused.Kohtla-Järvel on hästi toimiv rahva- ja tervisespordiürituste kalender. Linna spordiklubid pakkusid linlastelevõimalust osaleda tervisespordi üritustel – XIII Ahtme rahvajooksul ja tervisekäimisepäeval, Kohtla-Järvelinna kepikõnnipäevadel, jalgratta- ja suusamatkadel.Sportimisvõimalusi pakkus linn ka oma spordibaaside kaudu: Järve Spordikeskus, Ahtme Spordihall jaüldhariduskoolide spordibaasid.Kohtla-Järve Spordikeskuse ja Ahtme Spordihalli 2010. aasta eelarve täitmine oli 9 miljonit 404 tuhat 286krooni.Kohtla-Järve spordiasutuste pakutud teenuste kättesaadavus oli tagatud keskmiselt 12-14 tundi päevas ja 7-lpäeval nädalas. 2010. aastal investeeringud sporti olid suunatud olemasolevate spordibaasiderenoveerimiseks.Tennisekeskuse projekteerimiseks ja ehitamiseks on allkirjastatud Eesti Tennise Liidu, MTÜ EestiSulgpalliliidu, Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja OÜ Hendrikson&KO vaheline leping Kohtla-Järve linna Ahtmelinnaosa Puru tee ja raudteeülesõidule viiva teelõigu vahelise ning Puru tee 96 ja Ahtme mnt 27a vahelasuvale vabale maa-alale tennisekeskuse detailplaneeringu koostamiseks ja finantseerimiseks.6.7. SotsiaalhoolekanneKohtla-Järve linna sotsiaalhoolekande põhilisteks subjektideks on lastega perekonnad, puudega või eakadinimesed ning toimetulekuraskustega inimesed.Vanurite hoolekande korraldamisel on linn lähtunud eelkõige Eesti vanuripoliitika põhialustest põhimõttel“Ühiskond kõigile”.Linnas tegutseb kaks pensionäride päevakeskust Järve ja Ahtme linnaosas, kus kummaski päevakeskusestöötab 2 sotsiaaltöötajat. Päevakeskust külastab keskmiselt üle 500 eaka inimese nädalas.KoduhooldusÜksi elavad eakad inimesed on sotsiaaltöötajate toetamisel, vajadusel abistatakse neid koduteenuseidosutades, toetades sellega nende igapäeva elu toimetulekut nendele sobivamas keskkonnas on isikule kodustestingimustes osutatavad teenused, mis aitavad tal harjumuspärases keskkonnas toime tulla.Koduteenuseid osutatakse reeglina täielikku või osalist kõrvalabi vajavale 134-le linna abivajavale isikule,nendest mehi 23 ja naisi 111.Koduhooldust teostab vastava ettevalmistusega 16 sotsiaaltöötajat. Kulud ühe teenuse kasutaja kohtamoodustavad 2010.a 15 tuhat 700 krooni aastas, seega 1 300 krooni kuus.Hooldusravi ja hooldamisteenus: teenuse osas on rahuldatud taotlusi 125-l korral summas 442 tuhat 668,40krooni eest erinevatest hooldusravi haiglatelt ning hooldamisteenuseid (hooldekodudelt) on rahuldatud 345taotlust 1 miljoni 494 tuhande 997 krooni ulatuses.Sügava puudega inimesele maksab linn täiendavat sotsiaaltoetust. 2010.a on makstud 1 944-l korral summaskokku 777 tuhat 600 krooni.Invatransporditeenust on osutatud 48-le puudega inimesele summas 43 tuhat 539,50 krooni.Abivahendite, sealhulgas prillide, soetamist on toetatud 94-l juhul summas 38 tuhande 650 krooni eest.Puudega lapse perekonna koolitust on osutatud 30-le perele summas 115 tuhat 630 krooni eest ning 50-leraske või sügava puudega lapsevanemale summas 14 tuhat 543 krooni makstakse hooldajatoetust, need onneed vanemad, kes ei saa lapse puude tõttu tööl käia. 31-le puudega lapse perekonnale koolitust 115 tuhande630 krooni eest.Lastekaitsega tegelevad vastava erialase ettevalmistusega 4 lastekaitse töötajat. Tänase päeva seisuga onlastekaitses arvel ja kontrolli all 128 alaealist.TEGEVUSARUANNE 54

Asenduskoduteenusel elab linna (lastekodu) 105 alaealist last.Linn on arendanud ka hoolduspere teenust, perekonnas hooldusel on 25 vanemliku hoolitsuseta jäänud last.2010.a maksti sünnitoetust 263-le lapsevanemale summas 255 tuhat 900 krooni.Psühholoogilist ja logopeedilist nõustamise teenust on osutatud 481-le lapsele summas 501 tuhat 100 krooni.Nõustamise teenuse osutajaks on olnud Virumaa Laste ja Perede Tugikeskuse MTÜ.Samuti on osutatud vähekindlustatud lastega perekondadele abi lasteaia ja kooli toitlustamise eest tasumiseks792-l korral kokku summas 456 tuhande 526 krooni ulatuses.Materiaalselt toetati (kooliekskursioon, õppevahendid, riietus, jalanõud jne) koolis käivaid lastega peresid98-l juhul 30 tuhande 700 krooni ulatuses.Materiaalselt vähekindlustatud peredele üldharidust omandavatele päevases õppevormis õppivatele õpilasteleõppetöö perioodil oli hüvitatud sõidupiletid 184-l korral summas 31 tuhat 180 krooni.Kooliekskursioonide eest tasumiseks on keskus eraldanud toetust 26-le vähekindlustatud perele summas6 600 krooni ning õppevahendite soetamiseks 70-le perele summas 24 tuhat 700 krooni.Riiete ja jalanõude ostusid on kompenseeritud vähekindlustatud perede lastele summas 111 tuhat 940 kroonija arvuliselt on osutatud abi 256-l korral.Muu sotsiaalse kaitse sotsiaaltoetusi on eraldatud 1 197-l juhul summas 338 tuhat 495 krooni eest, sealhulgas,ravimite kompensatsioon 709-l korral summas 122 tuhat 695 krooni, matusetoetust 122-l korral summas 96tuhat krooni, muud toetused (gaasiballon, küttepuud, kinnipidamiskohtadest vabanenutele, ettenägematudõnnetused, põlengud) isikute toimetuleku soodustamiseks on rahuldatud 366 avalduse alusel summas 120tuhat krooni.Esmatasandimeditsiiniteenust on osutatud 54-le ravikindlustamata isikule 33 tuhande 440 krooni ulatuses.Samuti on sõlmitud sotsiaalteenuste ostmise leping MTÜ-ga Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskus, kusosutatakse majutusteenust Kohtla-Järve linna kodututele, selles keskuses elab 26 linna kodutut.2010.a eelarves oli eraldatud selle teenuse ostuks 560 tuhat krooni vastavalt esitatud arvetele.Sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamisel lähtutakse taotleja avaldusest ja kuludokumentidest ning abivajadusest,võttes arvesse leibkonna sissetulekud ning väljaminekud ning taotluse rahuldamise või äraülemiseotsustab Kohtla-Järve Linnavalitsuse sotsiaalkomisjon lähtudes Kohtla-Järve Linnavolikogu 27. jaanuari2009. a määrusest nr 180 „Ühekordsete sotsiaaltoetuste ja -teenuste määramise ning maksmise kord”.Toimetulekutoetuste saajate arv on oluliselt kasvanud.Kuna 2009. aastal oli märgatav tööpuuduse kasv, mis on olnud jätkuv ka 2010.a, ning sellega seoses onkasvanud toimetulekutoetuse taotlejate arv ning väljamaksed, võrreldes eelnevate aastatega.Kui 2009. aastal oli toimetulekutoetuse saajaid 6 718 taotlejat ning toimetulekutoetust maksti summas13 miljonit 683 tuhat 156 krooni, siis 2010.a on keskuse poolt rahuldatud 9 965 taotlust summas 22 miljonit271 tuhat 712 krooni. Seega oli kuu keskmiseks taotlejate arvuks 830 taotlejat.TEGEVUSARUANNE 55

1.8 ÜLEVAADE VALITSEVA JA OLULISE MÕJU ALL OLEVATE ÄRIÜHINGUTE JASIHTASUTUSTE KOHTAKohtla-Järve linn osaleb neljas äriühingus ja on seitsme sihtasutuse asutaja.OÜ Oru Kodu, OÜ Kukruse Maja ja OÜ Sompa Maja on 100%-lise linnaosalusega elamufondi haldamise jaelanikele kommunaalteenuste osutamise eesmärgil asutatud äriühingud.Äriühingud ja sihtasutused tegutsevad Ida-Virumaal.OÜ Oru KoduEttevõtte asutati 14.09.1993.aastal Kohtla-Järve Linnavalitsuse varade baasil ja on linna 100%-lise osalusegaettevõte.Tegevuse aluseks on Kohtla-Järve Linnavalitsusega 01.02.1996.aastal sõlmitud hooldusleping nr 24.Osaühingu osakapitaliks on 982,0 tuhat krooni. Üks osa nimiväärtusega 982 tuhat krooni.OÜ Oru Kodu osutab Oru linnaosas kommunaalteenuseid (vee ja kanalisatsiooni, soojusenergia, elamufonditeenindamine).Seisuga 31.12.2010.a on OÜ-l Oru Kodu 298 arveldusklienti, nendest 98 munitsipaalkorterid ja teenindabkümmet korteriühistut. Üldpindala moodustab 14 143 m 2 ja köetav pindala 35 077m 2 .OÜ Oru Kodu 2010.aasta äritulud kokku olid 8 miljonit 109 tuhat 191 krooni, ärikulud 8 miljonit 646 tuhat799 krooni, aruandeaasta kahjum - 537 tuhat 478 krooni (2009.a kasum – 225 tuhat 394 krooni).2010.aastal on ettevõte teinud ainult varade säilitamiseks remonditöid ja likvideerinud veeuputuse järgsetavariiolukorda.Kulude langus 255 tuhat 427 krooni võrreldes möödunud aastaga on tekkinud peamiselt tööjõukuludevähenemisega, mis on seotud töötajate arvu vähenemisega koondamise tõttu, kuna langes haldamisel jahooldamisel olev elamufond. Maagaasi hinna kasvu tõttu kulud kasvasid 374 tuhande 870 krooni võrra.2010.aasta sai OÜ Oru Kodu linnavalitsuselt 30 tuhat krooni dotatsiooni saunakulude katteks ja981 tuhat 021 krooni soojamajanduse dotatsiooni.Ettevõttes töötab 16 töötajat ning tööjõukulu oli 1 miljon 932 tuhat 549 krooni. Töötajate keskmine palk oli7 570 krooni (2009.a – 8 544 krooni), langus 974 krooni ehk 11,4%. Tegevjuhi palk oli aastas 178 tuhat 906krooni.Nõukogu koosneb 3-st liikmest ja nendele ei ole käesoleval aastal tasu makstud.OÜ Oru Kodu olulisemad finantssuhtarvud olid:2010.a 2009.aKäibekapital = Käibevara kokku - Lühiajalised kohustused 1 249 152 1 654 758Likviidsuskordaja = Käibevara kokku - Varud / Lühiajalised kohustused 1,92 2,4Võlakordaja = Kohustused kokku / Aktiva kokku 0,57 0,47Debitoorse võla laekumine = (Nõuded ostjate vastu + Mitmesugused nõuded) 123,25 141,33/ Müügitulu / 360Koguvara käibekordaja = Realiseerimise netokäive / Aktiva kokku 2,14 1,88Kapitaliseerituse tase = Pikaajalised kohustused kokku / (Pikaajalisedkohustused + Omakapital)0,26 0,22Ettevõtte netovara katab täielikult osakapitali.OÜ Kukruse MajaOÜ Kukruse Maja on registreeritud Kohtla-Järve Linnavalitsuse korraldusega nr 121-6 ning kantudäriregistrisse 20.01.1998.aastal. Ettevõte asutati Kohtla-Järve Linnavalitsuse varade baasil ja on linna 100%-lise osalusega ettevõte.Osaühingu osakapitaliks on 108,0 tuhat krooni. Üks osa nimiväärtusega 108 tuhat krooni.TEGEVUSARUANNE 56

OÜ Kukruse Maja tegeleb kommunaalteenuste osutamisega ja varustab soojusenergiaga Kukruse linnaosa.Firma põhitegevusalaks on elamufondi ekspluatatsioon, hooldus ja jooksvate remonttööde teostamine ningsoojusenergia tarbijate vajaduse paindlik ja võimalikult täielikum rahuldamine ning soojusvõrgu ja katlamajahooldamine.Ettevõttel on 31.12.2010.aasta seisuga 83 arveldusklienti, üldpinnaga 4159 m 2 .2010.aastal peamine tähelepanu oli pööratud pideva, avariideta katlamaja tööle. OÜ Kukruse Maja katlamajasteostati 2010.a järgmised tööd:1) keskküttekatla nr 3 kap.remont, siibrite vahetus ja keskküttekatla nr 2 ülemiste torude vahetamine jaremont;2) katla nr 3 lõhkeklappi vahetus;3) seadmete revisjon ja remont;4) masuudipumpade remont;5) elektrisüsteemi ja kilpide revisjon;6) soojustrassi torude remont;7) sulgurarmatuuri revisjon ja remont (42 tk);8) keskküttetrassi ja katelde hüdrauliline katsetamine.Elamufondis teostati järgmised tööd: Paate tn 15 vahelaetala ja veetorustiku vahetus, Paate tn 13kanalisatsioonitorustiku vahetus, Lehe tn 7 ja Paate tn 14 välistreppide remont, Hoovi tn 4a ahjukorstnalammutamine, laste mänguväljaku konstruktsiooni remont ja värvimine.2010.aastal olid avastatud vead põhivara arvestuses. Oli kajastatud ettevõttele mittekuuluv põhivarasoetusmaksumusega 722 tuhat 880 krooni. Seoses eelmiste perioodide olulise vea avastamisega onkorrigeeritud 2010.aasta algbilanss ja 2009.aasta kasumiaruanne.OÜ Kukruse Maja 2010.aasta äritulud kokku olid 3 miljonit 065 tuhat 786 krooni, ärikulud 3 miljonit 093tuhat 856 krooni, aruandeaasta puhaskahjum -27 tuhat 689 krooni.2010.aastal sai OÜ Kukruse Maja linnavalitsuselt 1 miljon 397 tuhat 958 krooni katlamaja dotatsioonikuludekatteks ja 261 tuhat 040 krooni katlamaja remondiks.Kokku: 1 miljonit 658 tuhat 998 krooni.Ettevõttes töötab 12 töötajat ja nende tööjõukulud 2010.aastal oli 1 miljon 011 tuhat 287 krooni. Töötajatekeskmine palk oli 5 294 krooni (2009.a – 4 740 krooni), kasv võrreldes 2009.aastaga 11,7%. OÜ juhatuskoosneb kahest liikmest. Juhatuse liikmetele ei ole käesoleval aastal tasu makstud. Tegevdirektori töötasumoodustas 2010.aastal 92 tuhat 162 krooni.OÜ Kukruse Maja olulisemad finantssuhtarvud olid:2010.a 2009.aMüügitulu kasv = (2010.a.müügitulu- 2009.a. müügitulu)/2009.a.müügitulu*100 -8,44 8,21Puhasrentaablus = puhaskasum/müügitulu * 100 -1,98 8,56Lühiajaliste kohustuste kattekordaja=käibevara/lühiajalised kohustused 2,36 3,08ROE = puhaskasum / omakapital *100 -3,46 15,82Ettevõtte netovara 799 tuhat 458 krooni katab täielikult osakapitali 108 tuhat krooni.OÜ Sompa MajaOÜ Sompa Maja on registreeritud Kohtla-Järve Linnavalitsuse 04.07.1995.aasta korraldusega nr 121-2 ningkantud äriregistrisse 12.11.1997.aastal. Ettevõte asutati Kohtla-Järve Linnavalitsuse varade baasil jalinnavalitsus on OÜ Sompa Maja omanik.Osaühingu osakapitaliks on 313,4 tuhat krooni. Üks osa nimiväärtusega 313 tuhat 400 krooni.TEGEVUSARUANNE 57

OÜ Sompa Maja põhitegevusalaks oli kuni 01.04.2009.a kommunaalteenuste osutamine, soojusenergiagavarustamine, elamufondi hooldamine Sompa linnaosas. Alates 01.04.2009.a ettevõtte põhitegevusalaks onSompa linnaosa soojusenergia varustamine.Soojuse arvelduskliente 2010.aastal oli 357, üldpinnaga 11 118 m 2.2010.aastal teostati järgmised tööd:1) küttetoru vahetus;2) riivide vahetamine katlamaja pumbajaamas, maja soojussõlmes;3) puurkaeva pumba vahetamine;4) paigaldati katted soojuskambritele;5) vahetati küttemahutid ja renoveeriti kolmanda mooduli.OÜ aasta tulemust on oluliselt mõjutanud remondi- ja hoolduskulutused seoses vanade ja amortiseerunudseadmete ekspluateerimisega. Hea tulemuse andis töö klientidega võlgade sissenõudmise osas.OÜ Sompa Maja 2010.aasta äritulud kokku olid 4 miljonit 843 tuhat 018 krooni, ärikulud 4 miljonit 875 tuhat904 krooni, aruandeaasta kahjum – 47 tuhat 937 krooni (2009.a – kasum 396 tuhat 191 krooni).2010.aastal OÜ Sompa Maja dotatsioon katlamaja kulude katmiseks oli summas 2 miljonit 779 tuhat 765krooni.Müügitulu langust 330 tuhande 883 krooni ehk 14,2% võrra mõjutasid järgmised faktorid: 1) Riigihanketulemusel OÜ Sompa Maja alates 01.04.2009.a lõpetas elamuhoolduse teenuste osutamise, seoses sellegavähenesid 2010.a äritulud 1 miljoni 708 tuhande 249 krooni ja ärikulud 1 miljoni 275 tuhande 961 kroonivõrra; 2) dotatsiooni vähenemisega 956 tuhande 412 krooni võrra.Ettevõttes töötab 6 töötajat nende tööjõu kulud olid 391 tuhat 789 krooni.2010.aastal töötajate keskmine palk oli 5 442 krooni (2009.a – 4 687 krooni), kasv eelmise aastaga võrreldes755 krooni ehk 16,1%.Kohtla-Järve Linnavalitsuse otsusel alates 24.08.2010.a OÜ Sompa Maja juhatus koosneb kahest liikmest,kellele oli väljamakstud 2010.aastal 127 tuhat 134 krooni.OÜ Sompa Maja olulisemad finantssuhtarvud olid:2010.a 2009.a.Müügitulu kasv=(2010a.müügitulu-2009a.müügitulu)/2009a.müügitulu * 100 -14,22 -25,75Puhasrentaablus = puhaskasum/müügitulu*100 -2,40 17,02Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = käibevara/lühiajalised kohustused 1,33 1,52ROE = puhaskasum/omakapital *100 -9,29 70,25OÜ osakapital on 313 tuhat 400 krooni. Seisuga 31.12.2010.a oli osaühingu netovara 516 tuhat 026 krooni,mis katab täielikult osakapitali ja mis vastab Äriseadustiku § 176 sätestatud nõudele.OÜ Järve BiopuhastusOÜ Järve Biopuhastus (edaspidi JBP) asutati 20.03.2002.aastal ning kanti äriregistrisse 26.03.2002.aastal.Omanikeks on Kohtla-Järve linn, Jõhvi vald, Püssi linn ja Kiviõli linn. Osakapital koosneb 4-st osast (1 osanimiväärtusega 1 250,0 tuhat krooni). Kohtla-Järve linnal on 1 osa 1 miljon 250 tuhat krooni ehk 25%.JBP on nende omavalitsuste kaasomandis olev osaühing, mis osutab nende piirkondades allpooltoodudteenuseid avalikule ja erasektorile:a) vee-ettevõtja;b) Kohtla-Järve piirkonna tööstusreovee puhastus Kohtla-Järve reoveepuhastil;c) Jõhvi valla, Kiviõli linna, Kohtla-Järve linna, Püssi linna, Illuka valla, Kohtla valla, Kohtla-Nõmme vallaolmereovee puhastus Kohtla-Järve piirkonna reoveepuhastil;d) veemajandusalaste projektide juhtimine.TEGEVUSARUANNE 58

Veemajandusalased projektid:I. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekt Kohtla-Järve piirkonna reoveekäitlussüsteemirekonstrueerimiseks. Projekti eesmärgid Kohtla-Järvel on vähendada keskkonda suunatava heitveeparameetreid, vähendada infiltreerimise taset, reovee kogumissüsteemi renoveerimise kaudu 49%-ni,suurendada kanalisatsiooniga ühinenute osa 99%-ni, luua säästvam ja efektiivsem reoveekäitlussüsteem.Projekti kogumaksumus on 624,7 miljonit krooni, millest 531,0 miljonit krooni ehk 85% projektikogumaksumusest on EL Ühtekuuluvusfondi toetus, 31,2 miljonit krooni (5%) on riigieelarvelinekaasfinantseerimine SA KIK kaudu ja 62,5 miljonit krooni (10%) on JBP, Kiviõli ja Kohtla-Järve linnadening Jõhvi ja Kohtla-Nõmme valdade omaosalus.Piirkondliku reoveekäitlussüsteemi osas rekonstrueeriti Kohtla-Järve piirkondlik reoveepuhasti, ehitati jarekonstrueeriti reovee edastussüsteem, sh ehitati Ahtme-Jõhvi reoveekollektor ca 5,6 km ja Ahtmereoveepumpla, Kukruse-Jõhvi-Kohtla-Järve reoveekollektor ca 0,2 km ja Kukruse reoveepumpla.Ca 4,5 aastat kestnud projekti töödega lõpetati 12.06.2009.aastal.2010. aastal lõpetati ühiskanalisatsiooni ehitustööd; juurutati OÜ-s JBP juhtimissüsteem, mis vastab ISO9001, ISO 14001 ja OHSAS 18001 nõuetele; juurutati uus tarkvara JBP äriprotsesside juhtimiseks jadokumendihalduseks.31.12.2010 seisuga on projekti eesmärgid saavutatud ning projektijärgsed tööd lõpetatud.II. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekt Kohtla-Järve Piirkonna ühisveevarustuse rekonstrueerimiseks.Projekti eesmärgiks on kindlustada tarbijaile joogivesi, mille kvaliteet vastab EL asulajoogiveedirektiivileDrinking Water Directive 98/83/EC. Projekti kogumaksumus on 718,1 miljonit krooni, millest ca 66,94%projekti kogumaksumusest on EL Ühtekuuluvusfondi toetus ja ülejäänu on JBP, Jõhvi valla ja Kohtla-Järvelinna omaosalus. Projekti täitmisperiood on 12.03.2009 – 31.12.2014.Projekti raames rekonstrueeritakse Kurtna-Vasavere veehaare ja joogivee magistraaltorustik ca 12,5 km,Ahtme linnaossa rajatakse uus piirkondlik veetöötlusjaam, ehitatakse uus Ahtme-Vana-Ahtme joogiveemagistraaltorustik ca 3 km, rekonstrueeritakse Ahtme-Jõhvi magistraaltorustik ca 4 km, Järve linnaosasLõuna veehaare, ehitatakse uus Jõhvi-Kohtla-Järve (Järve linnaosa) joogivee magistraaltorustik,rekonstrueeritakse asulasisene ühisveevärk sh Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas ca 37 km, Kohtla-Järvelinna Järve linnaosas ca 45 km.2010.a. esimese kvartali lõpu seisuga on OÜ Järve Biopuhastus sõlminud projekti teostamiseks järgmisedtöövõtulepingud:1) Jõhvi-Kukruse maantee alla joogivee magistraaltorustiku rajamiseks vajalike hülsside ehitamine;2) Hankedokumentide koostamine veehaarete ja veetöötlusjaamade projekteerimiseks ja ehitamiseks(maksumus 438 tuhat 666 krooni, tähtaeg 01.09.2010);3) Hankedokumentide koostamine joogivee magistraaltorusike projekteerimiseks ja ehitamiseks (maksumus599 tuhat krooni, tähtaeg 16.11.2010);4) Ehitusuuringute läbiviimine ja puurkaevude inspekteerimine (maksumus 350 tuhat 500 krooni, tähtaeg17.05.2010).5) FIDIC inseneri ja Omanikujärelvalve teenus – tähtaeg 01.08.2013;6) Magistraaltorude projekteerimine ja ehitus – tähtaeg 11.01.2012;7) Kohtla-Järve promenaadi peatorustike rekonstrueerimine – tähtaeg 29.04.2011;8) Kohtla-Järve linna K.Lutsu tänava ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine, mille käigustaastatakse veetorustik alates Järveküla tee kuni K.Lutsu tänavani (maksumus on 1 miljon 079 tuhat 382krooni, lõpetamisaeg on 01.09.2011).2011-2012.aasta toimuvad sündmused ja arengusuunad.I. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekt Kohtla-Järve piirkonna reoveekäitlussüsteemi renoveerimiseks:1) Magistraaltorude projekteerimine ja ehitus Kurtna-Vasaverest Ahtme veetöötlusjaamani (maksumus4 miljonit 441 tuhat 524 krooni, tähtaeg 17.02.2011 kuni 23.02.2012).2) Projekteerimis-ehitusleping asulasiseste peatorustike rekonstrueerimiseks (tähtaeg 03.06.2011 kuni08.04.2014).II. Kohtla-Järve Sompa linnaosa veevarustussüsteemi osaline rekonstrueerimine.Projekti raames kavandatakse projekteerida ja ehitada 3,4 km joogiveetorustikku, 2 uut puurkaevu ja joogiveemahuti.TEGEVUSARUANNE 59

III. Kohtla-Järve Ahtme linnaosa Tammiku reoveepumpla renoveerimine.Kavandatava projekti raames toimub pumpla täielik rekonstrueerimine.Osaühingu juhatuse töötasu moodustas kokku 942 tuhat 873 krooni. Nõukogu liikmete arv oli 6 ningnõukogu liikmete töötasu oli 495 tuhat 816 krooni. Lepingute ennetähtaegse lõpetamise korral nõukogu ningjuhatuse liikmetele hüvitist ei maksta.Ettevõte töötajate arv oli 74, tööjõukulu oli 19 miljonit 182 tuhat 269 krooni (2009. tööjõukulu oli 21 miljonit278 tuhat 769 krooni), personali arvu oli plaanitud vähendada. See on seotud uue Kohtla-Järve regionaalsereoveepuhasti rekonstrueerimise lõpetamisega ning käikulaskmisega.2010.a müügitulu vähenes võrreldes 2009.a 1 miljoni 842 tuhande 001 krooni ehk 2,9% võrra.Peamiselt 2010.a vähenes reoveepuhastusteenuste rahaline maht 8 miljoni 221 tuhande 958 krooni võrra.Seoses OÜ MKT Holding tootmise seiskamisega ning pankrotistumisega, vee- ja kanalisatsiooniteenusedkasvasid 6 miljoni 401 tuhande 939 krooni, ehk 24,5% võrra.2010.a puhaskasum 6 miljonit 490 tuhat 392 krooni (2009.a – 7 miljonit 221 tuhat 146 krooni), langus730 tuhande 754 krooni ehk 10,12% võrra.Ettevõtte netovara 37 miljonit 098 tuhat 852 krooni katab täielikult osakapitali 5 miljonit krooni.OÜ Järve Biopuhastus olulisemad finantssuhtarvud olid:2010.a 2009.aMüügitulu (kroonides) 60 985 220 62 827 221Käibe kasv võrreldes eelmise aastaga (%) -2,93 -7,4Puhasrentaablus (%) = puhaskasum/müügitulu *100 10,64 11Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = käibevara/lühiajalised kohustused 0,57 1,00ROA (varade rentaablus) = puhaskasum/varad kokku*100 0,95 1,17ROE (omakapitali rentaablus) = puhaskasum/omakapital kokku*100 17,49 23,59Sihtasutus Ida-Viru KeskhaiglaSihtasutus Ida-Viru Keskhaigla on asutatud 07.05.2003.aastal Kohtla-Järve Linnavolikogu määrusega nr 16ja Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt meditsiiniliste teenuste osutamise eesmärgil. Ida-Viru Keskhaiglasihtkapital tekkis SA Kohtla-Järve Haigla ja SA Puru Haigla kapitali ühendamisel.SA Ida-Viru Keskhaigla on tervishoiuasutus, mis osutab statsionaarset ja ambulatoorset eriarstiabi ningsellega seotud tervishoiuteenuseid kõigile Virumaa elanikele.Ida-Viru Keskhaigla jaoks toimus 2010. aastal mitmeid olulisi sündmusi nendest olulisemad – raviteenustestruktuuri jätkuv muutus, aktiivravikorpuse rajamine ning raviteenuste hindade vähendamise mõju haiglamajandustegevusele.Raviteenuste osas jätkus tehnoloogiliselt keerulisemate ravi- ja diagnostikameetodite mahu kasv. Selletulemusena on kasvanud ravijuhtude keskmine maksumus ning haigla ravitöö rahaline maht ületabhaigekassaga sõlmitud rahastamise mahtu ligikaudu 16,9 miljonit krooni, millest suurema osa eest tasutikoefitsiendiga 0,282.Statsionaarse magnetresonantstomograafi kasutamine on rahaliselt suurim investeeringmeditsiinitehnoloogiasse ning selle tulemus on Ida-Viru Keskhaigla patsientidele kättesaadavad kõiktavapäraselt kasutavad diagnostika- ja ravivõimalused. Oluliselt kasvas kardioloogia protseduuride arv,statsionaarse ortopeedia ravijuhtude arv ning kataraktioperatsioonide arv, operatiivse ravi võimaluseduroloogias ja kõrva-nina-kurguhaiguste erialadel. Ambulatoorses töös vähenes ravijuhtude ja vastuvõttudeligikaudu 5% võrreldes 2009.aastaga. Statsionaarses abis on viimastel aastatel ravijuhtude arv stabiilne, kuidvoodipäevade arv vähenes 8%, viimastel aastatel on vähenenud sünnituste arv. 2010. aastal lõpetativastuvõtud Jõhvis, seal töötanud arstid jätkavad vastuvõtte Kohtla-Järve ja Puru polikliinikutes.2010.aastal kinnitati Sotsiaalministeeriumis Puru aktiivravikompleksi rajamise rahastamise toetamineEuroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditega summas 180 miljonit krooni. Valminud on juurdeehitusepõhiprojekt, hoone brutopindala ligikaudu 12 tuhat ruutmeetrit. 2011. aastal on planeeritud ehituse riigihankeläbiviimine ning ehituse alustamine.TEGEVUSARUANNE 60

Kui töövõtja suudab täita sõlmitava lepingu kohustusi, siis on uus ravikorpus valmis patsientideteenindamiseks 2013. aastal.Haigla ravitegevust majanduslikku tulemit mõjutas oluliselt raviteenuste hindade vähendamine 6% võrra ningselle tulemusena 2010. aastal meditsiinitegevuse kulud ületasid tulusid.Haigla ambulatoorsete vastuvõttude arv oli 2010. aastal 188,5 tuhat, võrreldes 2009. aastaga on vastuvõttudearv langenud 32,1 tuhande ehk 14,6% võrra. 2010. aastal kasvas operatsioonide ja kirurgiliste protseduuridearv, ambulatoorse ja päevastatsionaari vastuvõttude arv on stabiliseerunud. Vähenes voodipäevade arv.Tööjõu kulud oli kokku 175 miljonit 627 tuhat 647 krooni ja keskmine brutopalk oli 11 tuhat 083 kroonikuus. Võrreldes 2009. aastaga olid vastavad näitajad langenud 2 miljonit 967 tuhat 489 krooni ehk 1,7% ja 57krooni kuus ehk 0,5%. Sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmete töötasud moodustasid kokku 2 miljonit 642tuhat 766 krooni, 2009. aastal 2 miljonit 594 tuhat 947 krooni. Nõukogu liikmete arv oli 6.SA Ida-Viru Keskhaigla tulud kokku olid 2010. aastal 329,9 miljonit krooni, võrreldes eelmise aastagavähenesid tulud 9,8 miljonit krooni ehk 2,9%.Tegevuskulud olid 324,3 miljonit krooni, mis on 2009. aastaga võrreldes vähenenud 2,7 miljonit krooni ehk0,8%. Sihtasutuse 2010. aasta majandustegevuse tulem oli positiivne. Haigla tulud ületasid kulusid 5,6miljoni krooni võrra. Positiivse tulemi peamine põhjus on ERDF toetus summas 6,7 miljonit krooni.2009. aastaga võrreldes on tulud tervishoiuteenuste osutamisest vähenenud 2010. aastal kokku 3,2% ehk 10,2miljoni krooni võrra. Languse põhiline põhjus on Vabariigi Valitsuse 29. oktoobri 2009. aasta otsusvähendada alates 15. novemberist 2009. aastast tervishoiuteenuste hindu 6% võrra. Tervisehoiuteenuste müükhaigekassale on 2010. aastal möödunud aastaga võrreldes vähenenud 2,8% ehk 8,1 miljoni krooni võrra,moodustades 277,1 miljonit krooni ehk 84% haigla kogutuludest. Tervishoiuteenuseid teistele juriidilistele jafüüsilistele isikutele on osutatud 2010. aastal 36,4 miljoni krooni eest, langus 2009. aastaga võrreldes 2,1miljonit krooni ehk 5,6%.Kulud kokku on 2010. aastal eelneva aastaga võrreldes vähenenud 4,0% ehk 2,7 miljoni krooni võrra.Tööjõukulud on 2010. aastal vähenenud võrreldes eelmise aastaga 7,3 miljoni krooni võrra, moodustades53,9% kogukuludest ja on seotud eelkõige töötajate kasutamata jäänud puhkusereservi vähenemisega.Kulutused ravimite ja meditsiinimaterjali soetuseks on kasvanud 2010. aastal võrreldes eelmise aastaga 5,8miljoni krooni ehk 10,2% võrra, mis on seotud peamiselt haigekassa poolt tasutamata ületööga seotudkulutustega.2010. aastal on haigla investeerinud kokku 25,4 miljoni krooni eest. Meditsiiniseadmeid soetati 16,5 miljonikrooni eest. 2010. aastal renoveeriti olemasolev Puru korpuse katus ja valmis Puru korpuse juurdeehituse Iehitusjärjekorra põhiprojekt.Aruandeaasta lõpu seisuga haiglal laenukohustusi ei ole.Haigla likviidsed varad ületavad jätkuvalt oluliselt haigla lühiajalisi kohustusi.Haigla 2010-2013.aastate suurimaks väljakutseks on ehitada ja sisustada kaasaja nõuetele vastavaktiivravikorpus.Finantssihtarvud:2010.a 2009.aVarade rentaablus (%) = Tulem/varad kokku*100 1,4 3,2Maksevõime üldtase = Käibevara/lühiajalised kohustused 1,70 1,7SA Kohtla-Järve ArenduskeskusSA Kohtla-Järve Arenduskeskus on asutatud 07.06.2003.aastal Kohtla-Järve Linnavolikogu otsusega nr 17,sihtkapitaliga 10 000 krooni linna arenguprojektide algatamise, läbivaatamise ja nende finantseerimisekorraldamise eesmärgil.Olulisi sündmusi majandusaasta aruandeperioodil ei toimunud. Järgmiseks majandusaastaks nähakse ettesamad arengusuunad, mis olid varem määratletud.Töötajaid tööle võetud ei ole. Juhatuse ja nõukogu liikmete tasu ning soodustused puuduvad.Väljaminekuid sihtasutuse uurimis- ja arendustegevuseks oli teostatud kokku summas 47 tuhat 909 krooni.Järgmisel majandusaastal on planeeritud teostada Kohtla-Järve linna Rahvapargis Pargijärveheakorrastamine, jäätmekava projektide koostamine ja elluviimine.TEGEVUSARUANNE 61

2010. aastal olid SA Kohtla-Järve Arenduskeskus eelarve tulud 84 tuhat 059 krooni ja kulud 85 tuhat 015krooni. Aruandeaasta kahjum moodustas 956 krooni (2009. aasta kasum – 6 tuhat 603 krooni).Ettevõte netovara 47 tuhat 238 krooni katab täielikult sihtkapitali 10 000 krooni.Finantssihtarvud:2010.a 2009.aVarade rentaablus (%) = Tulem/varad kokku*100 -2,02 13,7Maksevõime üldtase = Käibevara/lühiajalised kohustused 0 0SA Kohtla-Järve Linnaelamu18.11.2009.a on alustatud likvideerimismenetlust. 19.04.2010.a lõpetas SA Kohtla-Järve Linnaelamu omategevuse. Kõik kohustused on üleantud Kohtla-Järve Linnavalitsusele.SA Ida-Virumaa KiirabiSA Ida-Virumaa Kiirabi on asustatud 19.11.2001.a (Kohtla-Järve Linnavolikogu 12.september 2001.a otsusnr 134). Asutajateks olid kohalikud omavalitsused – Kohtla-Järve linn, Jõhvi linn, Sillamäe linn ja Kiviõlilinn.Sihtasutuse põhitegevusala on kiirabi ja parameedikute tegevus (86901) Ida-Viru maakonnas. Alates 2006.akorraldatakse esmaabialast väljaõpet. 2007.a soetati väikebuss oma töötajate veoks, mis alates 2008.a täidabka tellimusvedusid. Sihtasutusel on filiaalid Jõhvis, Kohtla-Järvel, Kiviõlis, Sillamäel, Iisakus.Ettevõtte tegevus põhineb riigieelarvest finantseerimisel, mis 2010.aastal oli 35 miljonit 114 tuhat 034 krooni(2009.a. – 40 miljonit 580 tuhat 646 krooni). 2011.aastal eelarve on planeeritud samas mahus 35 miljonit 300tuhat krooni.SA Ida-Virumaa Kiirabi tööd juhib juhatuse liige. Tema töötasu moodustas 451 tuhat 800 krooni, millestjuhatuse liikme teenistustasu 425 098 krooni. Juhatuse liikme kompensatsiooni suurus teenistuslepingulõpetamisel on võrdne viimase kolme kuu teenistustasuga. Nõukogu on 5-liikmeline. 2010.aastal moodustasnõukogu liikmetele väljamakstud tasu kokku 150 tuhat krooni. 2010.aastal töötasu jäi 2009.aastaga võrreldessamale tasemele ja moodustas koos maksudega 75% eelarvest. Peale juhatuse liikme töötas sihtasutuses2010.aastal keskmiselt 121 töötajat, kelle töötasu koos maksudega oli 25 miljonit 046 tuhat 187 krooni.Arvestades kiirabitöö spetsiifilisust olid kõik töötajad kindlustatud ja 2010.a kindlustusmaksed olid suuruses45 tuhat 229 krooni. Ka 2011. aastaks on sõlmitud kindlustusleping.2010.a tulud olid 35 miljonit 433 tuhat 525 krooni, 319 tuhat 491 krooni tuludest moodustasid tuluettevõtlusest, millest suurema osa 162 tuhat 440 krooni teenisid koolitusega ja 35 miljonit 114 tuhat 034krooni on riigieelarve finantseerimine, mis vähenes võrreldes 2009.aastaga 5 miljoni 466 tuhande 612 krooniehk 13,3% võrra.Kulud olid 32 miljonit 740 tuhat 636 krooni, millest 4 miljonit 319 tuhat 810 krooni moodustavadtegevuskulud, 25 miljonit 886 tuhat 803 krooni tööjõukulud. Kulud vähenesid 1,9% ehk 641 tuhande 166krooni võrra.Aruandeaasta tulem oli 2 miljonit 647 tuhat 397 krooni (2009.a – 7 miljonit 514 tuhat 757 krooni).Sihtasutuse likviidsed varad katavad jätkuvalt lühiajalisi kohustusi.Finantssihtarvud:2010.a 2009.aVarade rentaablus (%) = Tulem / varad kokku*100 17,2 56,4Maksevõime üldtase = Käibevara / lühiajalised kohustused 2,923 1,597SA Jõhvi LennuväliSA Jõhvi Lennuväli asutajad on Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn ja Toila vald. Sihtasutus on asutatud22.10.2007.aastal.SA Jõhvi Lennuväli eesmärgiks on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu taastada ja arendada Jõhvilennuvälja tegevust toimiva väikelennuväljana.TEGEVUSARUANNE 62

2010.aastal juunikuus koostati taotlus projektile „SA Jõhvi Lennuväli arendamine. I etapp“ ja esitatiKirderanniku Koostöökojale, mis oli 01. novembriks 2010.a PRIA poolt rahuldatud ja määratud toetusesuurus.Maikuus osteti murutraktor lennuraja rohu niitmiseks, selleks kasutati murutraktorit nelja kuu jooksul 24korda 30,5 tunni jooksul. Künti üles, tasandati ja külvati muruseeme lennuraja pikendusele pikkusega 180meetrit ja laiusega 40 meetrit.Suveperioodi jooksul võimaldati kasutada lennuvälja Kaitsejõudude, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveametija eralendurite õhusõidukitel ning toimus üks vabariiklik võistlus paraplaneristidele.2011. aastal on kavas teha ehitusgeodeetilised tööd, koostada lennuvälja teostatavus tasuvusanalüüs jakoostada eskiisprojekt ning hoida lennurada koos lennukite parkla lennutegevuse normidega ettenähtudnõuete tasemel.Kohtla-Järve linn kui asutaja kandis üle 25 tuhat krooni rahalise sissemakse. Kokku oli asutajate poolt üleantavarahalise sissemakse suurus 75 tuhat krooni. Kohtla-Järve linna osalus – 33,3%.Sihtasutuse juhatus koosneb ühest liikmest. Nõukogu on 5-liikmeline. Juhatuse liige ega nõukogu liikmed2010.a tasu saanud ei ole.2010.aasta tulu olid 20 tuhat 045 krooni, tegevuskulud 61 tuhat 335 krooni.Aruandeaasta tulem oli - 41 tuhat 290 krooni.Finantssihtarvud:2010.a 2009.aVarade rentaablus (%) = Tulem/varad kokku*100 -116,9 36,1SA Ida-Viru EttevõtluskeskusSA Ida-Viru Ettevõtluskeskus on asutatud 11.12.2002.a, asutajad on Jõhvi linn, Kohtla-Järve linn ja Kiviõlilinn. Tegevust alustati 18.03.2003.aastal. IVEK – põhikontori asukoht on Pargi tn 27 Jõhvi; Esindus NarvasKerese 20; Jõhvi Turismiinfokeskus Rakvere 13a Jõhvi.SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus (edaspidi IVEK) eesmärgiks on toetada regiooni arengut osutades ettevõtlusttoetavaid teenuseid ning kaasates regiooni arenguks vajalikke vahendeid. IVEK-il on 2010.a kolm põhilisttegevusvaldkonda ja kliendigruppi – ettevõtlus ja ettevõtjad, KOV arendustegevus ning omavalitsused janende asutused; mittetulundussektor. IVEK viib ellu kahte kolme sektori koostööprogrammi: Ettevõtlik koolja Turismiklaster. IVEK-i tegevus lähtub terve maakonna vajadustest ning on orienteeritud Ida-Virumaaarendamisele.2011.a on planeeritud järgmised alaeesmärgid:1) Erinevate sektorite ettevõtlikkuse tõstmine.2) Koostöötegevuse ja koostöövõrgustiku toimimise tugevdamine.3) Ettevõtluse arendamine.4) Mittetulundusühenduste võimekuse tõstmine.5) Turismikoordinaatori teenuse rakendamine.6) Piirkonna konkurentsivõime tõstmine.2010.aasta teenused:1) nõustati 434 ettevõtlikku inimest erinevast valdkonnast, neist 317 on saanud tasuta nõustamist omaettevõtlusega alustamiseks ja 117 tegutsevat ettevõtet oma ettevõtte arendamiseks. Rahastati 35 projekti, 24ettevõtjat alustas tegevust IVEK-i kaasabil;2) nõustas 169 mittetulundussektoris tegutsevat ühendust, nendest rahastati 53 arendusprojekti.40 vabaühendust alustas tegevust Ida-Viru Ettevõtluskeskuse kaasabil;3) Ida-Virumaa kohalike omavalitsusi nõustati 145-l korral, projekte nõustati 40 nendest rahastati 10 projekti.Lisaks nõustati 17 KOV ühisprojekti ning 9 rahvusvahelist ühisprojekti;4) IVEK jätkab tootearendustegevust ning arendab edasi käivitatud CRM TORU protsessist lähtuvalt.TEGEVUSARUANNE 63

Sihtasutuse juhatus koosneb ühest liikmest. Nõukogu on üheteistkümne liikmeline. Sihtasutuse juhatajatasu/brutopalk 2010.a oli – 316 tuhat 534 krooni. Nõukogu liikmetele tasusid ei maksta.2010.a oli keskmiselt põhikohaga töötajate arv 11 ning neile arvestati palk summas 1 miljon 995 tuhat 581krooni.2010.a oli IVEK-i ettevõtlustulu 634 tuhat 463 krooni (2009.a – 568 tuhat 236 krooni).2010.a annetused ja toetused olid saadud 6 miljonit 077 tuhat 137 krooni (2009.a – 4 miljonit 544 tuhat 209krooni). Kokku äritulud 6 miljonit 711 tuhat 600 krooni.Aruande puhaskasum on 96 tuhat 546 krooni võrreldes 2009.a langes 89 221 krooni ehk 48,0% võrra.Sihtasutuse likviidsed varad katavad jätkuvalt lühiajalisi kohustusi.Finantssuhtnäitajad2010.a 2009.aEttevõtlustulu (tuhat krooni) 635 568Ettevõtlustulu kasv (%) = 12 -65= (ettevõtlustulu 2010.a – ettevõtlustulu 2009.a / ettevõtlustulu2009.a x 100)Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (kordades) = 2,38 2,42= käibevara / lühiajalised kohustusedSA Ida-Virumaa Tööstusalade ArendusSA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus (SAIVTA) on 24.05.2010.a tegevust alustanud avaliku sektoriarendusorganisatsioon. Osalejad: Eesti Vabariik (asutajaõiguste teostaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium),Narva linn, Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn ja Kiviõli linn.2010. aasta oli SAIVTA jaoks tegevuse käivitamise aasta, mille oluliseks märksõnaks oli ettevalmistus, kustoimusid suures osas ettevalmistused SA Jõhvi Tööstuspark, SA Narva Tööstuspark ja SA Püssi TööstusalaArendus ühendamiseks.SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus eesmärgiks on ettevõtluskeskkonna arendamine Ida-Virumaal ningviies Ida-Virumaa tööstusliku traditsiooniga omavalitsuses (Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve, Püssi, Kiviõli)tööstusalade aktiivne väljaarendamine. Sihtasutuse strateegilisteks eesmärkideks on: asutajate poolt üleantudvarade kasutamine visiooni, missiooni ja strateegiliste eesmärkide elluviimiseks, üle antud varade haldamiseja arendamise korraldamine, tegevuse käivitamise ja väljaarendamise korraldamine, eksportiva tööstusearengule suunatud avaliku sektori varade sihipärane kasutamine ja uute otseinvesteeringute kaasamine Ida-Virumaal, mis omakorda tagab Eesti majanduse konkurentsivõime kasvu.Sihtasutuse juhatus koosneb ühest liikmest. Nõukogu on 7-liikmeline. 10.05.2010.a andis Eesti VabariikSAIVTA-le üle 13 kinnistut (sihtotstarve tootmismaa) Narvas kogusuurusega ca 130 ha väärtusega17 miljonit 837 tuhat 559 krooni. Sihtkapitali tegid sissemakseid Kohtla-Järve Linnavalitsus, JõhviVallavalitsus, Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet ja Kiviõli Linnavalitsus kokku 2 miljonit krooni.07.06.2010.a sõlmisid SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus (SAIVTA), SA Jõhvi Tööstuspark, SA NarvaTööstuspark ja SA Püssi Tööstusala Arendus juhatused ühinemislepingu, mille kohaselt SAIVTA on ühendavorganisatsioon.27.10.2010.a allkirjastasid SAIVTA asutajate esindajad otsuse ühinemiseks SA-ga Jõhvi Tööstuspark, SA-gaNarva Tööstuspark ja SA-ga Püssi Tööstusala Arendus.19.11.2010.a kiitis SAIVTA nõukogu heaks ühenemislepingu, mis kanti registrisse 18.01.2011.a.2010.a alustas SAIVTA nelja uue arendusprojekti elluviimist, nendest Kohtla-Järve Tööstuspark –koostamisel on detailplaneering ca 55 ha, planeeringu materjalid suunatakse vastuvõtmisele 2011.a.I kvartalis.Novembris 2010.a esitas SAIVTA taotluse ESTLATRUS programmi turundustegevuste finantseerimiseksperioodil 2011-2013.a.2010.a tegeles SAIVTA aktiivse turundusega: korraldas 18.06.2010.a. Ida-Virumaa investeerimisvõimalusitutvustava seminari Peterburi peakonsulaadis, osales väljapanekuga Tampere messil Alihankinta 21.-23.09.2010.a, osales mitmetel messidel ja üritustel Soomes, Saksamaal, Venemaal. 2010.aastalõpu seisugaoli SAIVTA-l aktiivseid läbirääkimisi 15 ettevõttega tegevuse alustamiseks Ida-Virumaal.TEGEVUSARUANNE 64

Juhatuse liikmetele maksti tasusid kokku 71 tuhat 080 krooni. Tööjõukulud kokku koos maksudega olid97 tuhat 175 krooni.Finantssuhtnäitajad31.12.2010.a 24.05.2010.aEttevõtlustulu (tuhat krooni) 17 838 0Maksevalmiduse kordaja = (likviidne vara/ lühiajalisedkohustused)11,65 0Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (kordades) =12,35 0(käibevara/lühiajalised kohustused)Ettevõtte maksevõime on hea ja suudab vajadusel koheselt oma finantkohustused täita.SA Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse FondSA Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Fond on asutatud 2009. aastal. Asutajad: Jõhvi vald ja Kohtla-Järvelinn.SA eesmärgiks on vara valitsemise ja kasutamise kaudu toetada Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse arengut jaseal õppivaid noori. 2009.a on toetatud stipendiumi väljamaksmisega kutsehariduskeskuse kuut õpilast, aga2010. a on toetatud 11 õpilast.Lepingulisi töötajaid keskuses ei ole, töötasu väljamakstud ei ole. Juhatuse liikmele töötasu makstud ei ole.Sihtasutuse juhatus koosneb ühest liikmest.Materiaalselt toetatakse tehnoloogia valdkonna õpilasi, kellel ei ole õppevõlgnevusi ja puudumisi, sest erialaõppekohtade täitumisega on raskusi. 2010.a annetused ja toetused moodustasid 5000 krooni.Aruandeaasta tulem oli -32 499 krooni.Finantssihtarvud:2010.a 2009.aVarade rentaablus (%) = Tulem/varad kokku*100 -2075 100Sündmused pärast bilansipäeva.Alates 01.01.2011.a ühines Eesti Eurotsooniga ja Eesti kroon asendus euroga. LV konverteerisvõrdlusandmeid Euroopa Liidu Nõukogu määruses kinnitatud valuutakursiga 15,6466 EEK/EUR. Sellestkuupäevast alates viis linnavalitsus oma raamatupidamisarvestuse eurodesse ning 2011.aastast hakataksefinantsaruandeid koostama eurodes.Ülevaade finantsriskide juhtimisestNimetus, aastaOsalusemäär Tulemiaruande näitajad Bilansi näitajad aasta lõpus(%) Tegevus- Tegevus- Tulem Varad Kohustused Netovaradtulud kuludKukruse Maja OÜ 1002010 3 066 167 3 093 856 -27 689 1 386 064 586 606 799 458Sompa Maja OÜ 1002010 4 843 018 4 890 955 -47 937 1 748 632 1 232 606 516 026Oru Kodu OÜ 1002010 8 109 321 8 646 799 -537 478 3 237 144 1 835 903 1 401 241TEGEVUSARUANNE 65

2010.a Ülevaade valitseva ja olulise mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute kohtaNr Üksus OsalusemäärÜksuse tegevusalaKOV eesmärk antud üksuseosalemises1 OÜ Kukruse Maja 100 Elamufondi ekspluatatsioonja hooldusKOKS § 6 (1) täitmine Kukruselinnaosas2 OÜ Sompa Maja 100 Elamumajanduslike teenusteosutamineKOKS § 6 (1) täitmine Sompalinnaosas3 OÜ Oru Kodu 100 Elamufondi hooldamine KOKS § 6 (1) täitmine Orulinnaosas4 OÜ Järve Biopuhastus 25 Reovete puhastamine jaümberpumpamineKohtla-Järve linna reoveesüsteemirekonstrueerimisdokumentideettevalmistamine,EL abiraha saamine,rekonstrueerimise läbiviimine,joogiveesüsteemiderenoveerimine.5 SA Ida-Viru Keskhaigla 100 Tervishoiuteenuste osutamine Tartu Ülikooli Kliinikumi pooltmeditsiiniliste teenusteosutamise eesmärgil.6 SA Ida-Virumaa Kiirabi 25 Kiirabi ja parameedikutetegevus7 SA Kohtla-JärveArenduskeskus 1008 SA Ida-ViruEttevõtluskeskus 339 SA Ida-VirumaaTööstusalade Arendus 8Arengualased projektidArengualasedkonsultatsioonidEttevõtluse arendamine Ida-Virumaa tööstusalalErakorralise meditsiini abiosutamise toetamine Ida-Virumaakonnas.Toetada Kohtla-Järve linnaarenguprojektide algatamist jaläbiviimist.Toetada regiooni arengut.Ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonnaarendaminetööstusalade aktiivneväljaarendamine ja uuteotseinvesteeringute kaasamineIda-Virumaal.10 SA Jõhvi Lennuväli 33 Lennuvälja arendamine Taastada ja arendada Jõhvi11 SA Ida-VirumaaKutsehariduskeskuseFond50 Ida-Virumaa Kutseharidusearendaminelennuvälja tegevust.Toetada Kutsehariduskeskusearengut ja seal õppivaid noori.TEGEVUSARUANNE 66

1.9 ÜLEVAADE SISEKONTROLLI SÜSTEEMISTKohtla-Järve linna kulupoliitika optimeerimiseks on juurutatud linnavalitsuse finantsteenistusesfinantseerimise ja rahatellimise süsteem, mis võimaldab kontrollida rahaliste vahendite kulutamist.Linnavalitsuse, hallatavate asutuste ja linna osalusega äriühingute rahaliste ressursside kasutamiseseaduslikkuse, säästlikkuse ja otstarbekuse kontrolli kohapeal teostavad 2 revidenti, kes töötavad kvartaliplaanidejärgi. 2010.aastal on teostatud finantskontrolli Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumis, linna kultuuriasutustes,OÜ-s Oru Kodu, Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodus. Ühisgümnaasiumis ning linnaasutustesteostati järelkontrolli. Iga objekti kontrolli kohta on koostatud kontrollakt, mille põhjal on välja antudlinnapea või linnavalitsuse korraldus puuduste likvideerimiseks. Puuduste likvideerimise kohta teostataksejärelkontrolli.1.10 ÜLEVAADE FINANTSRISKIDE JUHTIMISESTLinnavalitsuse finantsalast nõustamist, ettepanekute esitamist linna majanduspoliitika kujundamiseks ningeelarvepoliitika elluviimist tagab ja korraldab linnavalitsuse finantsteenistus. Igapäevategevuses korraldatakselinna rahavoogude juhtimist, eelarve koostamist ja muudatuste teostamist, kontsernraamatupidamist ningfinantsinfosüsteemide arendamist.2010. aastal teeniti linnale finantstulu linna vabade vahendite paigutamisest ööpäevadeposiitarvele 85 tuhatkrooni.Laenude arvelt saadud vahendeid kasutatakse ainult investeeringuteks. 2010. aasta alguseks oli kogulaenuportfell 159 miljonit 199 tuhat 165 krooni ehk 36,9% puhastatud eelarve tulude mahust. 2009. aastal olisõlmitud laenuleping Swedbank AS-ga 40 miljoni krooni laenu võtmiseks investeeringute katteks. Kunariigihanke korraldamisel oli üks pakkumine, kujunes laenu intress ühest pakkumisest (euribor+2,95%). 2009.aastal võeti sellest laenust 30 miljonit krooni. 2010. aastal teostati selle laenu refinantseerimist sõlmides SEBPank AS-ga lepingu soodsamatel tingimustel.2010.aastal võeti investeeringute katteks SEB Pank AS-st 10 miljonit krooni linnakeskuse väljakujundamise,340 tuhat krooni tööstusala juurdpääsutee ja 236 tuhat krooni soojustrasside renoveerimisprojektidefinantseerimiseks laenu soodsatel tingimustel, millest 2010.aastal tekkis intressikulu ainult 10 miljonistkroonist, kuna laenu väljavõtmise tähtaeg oli jaanuari lõpus. Valuutariski linn vastavalt õigusaktidele võtta eitohi.Kohalikele omavalitsustele on sätestatud piirang laenude võtmisel, mis oluliselt mõjutab KOV-ide tegevust.TEGEVUSARUANNE 67

II KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE2.1 Konsolideeritud bilansstuhandetes kroonidesLisa 31.12.2010 31.12.2009korrigeeritudVaradKäibevaraRaha ja pangakontod 2 84 205 74 571Maksunõuded ja maksude ettemaksed 3 20 399 21 286Muud nõuded ja makstud ettemaksed 4 41 451 47 925Müügiootel põhivara 7 612 341Varud 5 4 283 3 777Käibevara kokku 150 950 147 900PõhivaraOsalused sihtasutustes 6 0 15Osalused tütar- ja sidusüksustes 6 8 155 6 532Kinnisvarainvesteeringud 7 2 453 3 503Materiaalne põhivara 8 770 036 797 730Immateriaalne põhivara 9 272 538Muud nõude ja ettemaksed 7 1 918 2 125Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 3 98 49Põhivara kokku 782 932 810 492Varad kokku 933 966 958 392KohustusedLühiajalised kohustusedVõlad tarnijatele 42 488 41 083Võlad töövõtjatele 10 40 228 50 545Muud kohustused ja saadud ettemaksed 3,11 20 454 22 837Laenukohustused 12 13 952 12 103Lühiajalised kohustused kokku 171 122 126 568Pikaajalised kohustusedMuu pikaajaline kohustus 12 0 5 458Laenukohustused 12 145 291 146 794Pikaajalised kohustused kokku 145 291 152 252Kohustused kokku 262 497 278 820NetovaraAruandekohustuslase omanikele kuuluv671 469 679 572netovaraAkumuleeritud ülejääk 681 303 714 235Reservid 300 300Aruandeperioodi tulem -10 134 -34 963Kohustused ja netovara kokku 933 966 958 392RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 68

2.2 Konsolideeritud tulemiaruannetuhandetes kroonidesLisa 2010 2009korrigeeritudTegevustuludMaksutulud 3 206 790 228 725Kaupade, teenuste müük 15 368 629 382 990Saadud toetused 13 234 656 220 224Muud tegevustulud 16 1 288 2 216Tegevustulud kokku 811 363 834 155TegevuskuludAntud toetused 17 -47 508 -43 515Tööjõukulud 18 -408 296 -439 104sh. töötasukulud -302 610 -326 837erisoodustused -1 162 -1 149maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed -104 524 -111 118Majandamiskulud 19 -238 958 -263 487Muud kulud 20 -45 309 -46 919Põhivara amortisatsioon 7, 8 -80 344 -75 693Tegevuskulud kokku -820 415 -868 718Tegevustulem -9 052 -34 563Finantstulud ja -kuludTulem osalustelt 6 1 608 1 805Intressikulud 12 -3 411 -3 939Tulu hoiustelt 2 644 1 746Muud finantstulud-kulud 2 77 -12Finantstulud ja -kulud kokku -1 082 -400Aruandeperioodi tulem -10 134 -34 963Korrigeerimise mõju on avaldatud LISAs 1.RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 69

2.3 Konsolideeritud rahavoogude aruannetuhandetes kroonidesLisa 2010 2009korrigeeritudRahavood põhitegevusestTegevustulem -9 052 -34 563KorrigeerimisedPõhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 7,8 80 344 75 693Saadud sihtfinantseerimine põhivara13 -23 784 -23 794soetuseksKasum/kahjum põhivara müügist 16 -101 -16Korrigeeritud tegevustulem 47 407 17 320Põhitegevusega seotud nõuete ettemaksete muutus 6 475 1 858Varude muutus -505 2 215Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete-30 392 -17 666muutusKokku rahavood põhitegevusest 22 985 3 727Rahavood investeerimistegevusestMateriaalse ja immateriaalse põhivara soetus 7 -49 614 -41 440Laekunud põhivara müügist 7 193 174Laekunud intressid 746 1 870Korrigeerimine muutusega võlgades hankijale 13 640 -6 618Rahavood investeerimistegevusest kokku -35 035 -46 014Rahavood finantseerimistegevusestSaadud laenud 12 12 449 45 000Laenude tagasimaksed 12 -10 196 -19 596Kapitalirendi tagasimaksed 12 -1 907 -1 931Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 24 817 8 699Muu finantskulu -67 -12Makstud intressid -3 412 -3 941Rahavood finantseerimistegevusest kokku 21 684 28 219Puhas rahavoog 9 624 -14 068Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2 74 571 88 639Raha ja selle ekvivalentide muutus 9 624 -14 068Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 2 84 205 74 571RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 70

Konsolideeritud netovara muutuste aruannetuhandetes kroonidesLisa Akumuleeritud Reservid KokkutulemNetovara seisuga 31.12.2008.a 710 285 300 710 5852009.aasta tulem -34 963Põhivara ümberhindlus 7 1 125Vigade korrigeerimine 2 825Netovara seisuga 31.12.2009.a 679 272 300 679 572Põhivara ümberhindlus 7 2 0312010.aasta tulem -10 134Netovara seisuga 31.12.2010.a 671 169 300 671 469Vigade korrigeerimist vaata eraldi lisa lk 77.RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 71

LISAD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELELISA 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusedKonsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist,välja arvatud kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid ja tuletisinstrumendid, mida kajastatakse õiglasesväärtuses ning olulised enne 1995.aastat soetatud kinnisvarainvesteeringud ja materiaalne põhivara, mis onkajastatud ühekordselt ümberhinnatud väärtuses.Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes Eesti kroonides.Vigade korrigeerimineAruandeaastal avastati, et linnavalitsus oli siiani ekslikult kajastanud oma bilansis rajatisi, mis olid antud ületütarettevõtjale OÜ-le Kukruse Maja. Ka tütarettevõtja kajastas vastavaid rajatisi, mistõttu varad olid konsolideeritudbilansis kajastatud topelt. Viga parandati tagasiulatuvalt. Selle tulemusena vähenes seisuga 31.12.2009 rajatistesoetusmaksumus 723 tuhande krooni võrra, kogunenud kulum 674 tuhande krooni võrra ja akumuleeritud tulem 49tuhande krooni võrra.2010.aastal võeti arvele põhivarana 1997.a ehitatud gaasikatlamaja Oru linnaosa, mis seni ei olnudlinnavalitsuses arvel.Katlamaja ülevaatuse ja hindamise teostas OÜ Solbel, kelle pädevustunnistus nr KGS 417-07.Vigade korrigeerimist vt. LISA 1A.Esitlusviisi muutmine2010.aastal muudeti riigilt asenduskodu ülalpidamiseks antava toetuse kajastamist, seoses sellega korrigeeriti2009.a andmeid LISA 13 Saadud toetused Ida-Viru Maavalitsuselt oli 9 389 tuhat krooni muutmisel 2 810krooni. LISA 15 oli lastekodu tulud 51 tuhat krooni, nüüd 6 630 krooni.Nõuded ostjate vastu ja muud nõuided ja ettemaksed on 2010.aastal bilansis esitatud ühe reana ja sama2009.aasta andmete osas. Muud kohustused ja saadud ettemaksed ja maksuvõlgnevused on kajastatud bilansisühe reana ja sama ka 2009.aasta andmete osas.Tulemiaruandes on kajastatud 2010.aastal muud kulud ja maksu-, lõivukulud ühe reana ja sama 2009.aasta andmeteosas.RahaBilansis kajastatakse raha jääke pangas arvelduskontodel ja kassas olevat sularaha, mille kasutamisel ei esinepiiranguid. Pangadeposiitidelt bilansikuupäevaks kogunenud laekumata intressid kajastatakseviitlaekumistena.NõudedNõuded on bilansis kajastatud tekkepõhiselt soetusmaksumuses nõude õiguse tekkimise momendil ninghinnatakse lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Kajastatakse tavapärase tegevuse käigus tekkinudlühiajalisi nõudeid nõudeõiguse tekkimise momendil. Nõudeid korrigeeritakse ebatõenäoliselt laekuvateksloetud nõuete summaga. Nõuete ebatõenäoliseks hindamiseks vaadatakse iga nõuet eraldi, kui nõue on olnudüle 180-ne päeva maksmata, on saadetud meeldetuletuskirju, millele pole vastatud, siis kantakse nõueebatõenäoliselt laekuvaks.Pikaajalised nõudedMaksu- ja Tolliameti teatise alusel kajastatud ajatatud maksuvõlad.SA Ida-Viru Keskhaigla nõue remondikulude osas Kiviõli Tervisekeskusele ja seda pikaajalist nõuet ondiskonteeritud 6%-lise diskontomääraga.VarudVarud kajastatakse bilansis soetusmaksumuses. Varudena on kajastatud tervishoiuasutuses olevaidtoiduaineid, ravimeid ja remondimaterjale. Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosnebostuhinnast (v.a. käibemaks, mis kajastatakse soetamise kuluna) ja muudest soetamisega otseselt seotudkuludest.RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 72

Varude kuludesse kandmisel on SA-s rakendatud kaalutud keskmise soetushinna meetodit ja ÄriühingusFIFO meetodit.Osalused konsolideerimata aruandesAruandekohustuslase bilansis kajastatakse tuletatud soetusmaksumuses neid osalusi sihtasutuses,mittetulundusühingutes ja äriühingutes, mille üle aruandekohustuslasel on valitsev mõju. Tuletatudsoetusmaksumuses kajastatakse konsolideerimata aruannetes ka osalusi olulise mõju all olevates äriühingutes(sidusettevõtjad). Alla 50%-lisi osalusi sihtasutustes ja mittetulundusühingutes ei kajastata bilansis, vaid needon soetamisel kajastatud kuluna.Tuletatud soetusmaksumuseks loetakse kuni 31.12.2003.a soetatud osaluste korral nende väärtuskapitaliosaluse meetodil ning peale 31.12.2003.a soetatud osaluste korral nende soetusmaksumus. Tuletatudsoetusmaksumus hinnatakse alla, kui osaluse objekti omakapitalist aruandekohustuslasele kuuluv osa(valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja mittetulundusühingute korral nende omakapital tervikuna) onlangenud allapoole osaluse bilansilisest väärtusest. Kajastatud allahindlusi taastatakse järgmistel perioodidel,kuid mitte kõrgemale tuletatud soetusmaksumusest.KonsolideerimineValitseva mõju all olevate üksuste ja olulise mõju all olevate äriühingute soetamist kajastatakse ostumeetodil,mille korral hinnatakse omandatud osaluste varad ja kohustused nende õiglases väärtuses.Valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad on konsolideeritud aruannetes liidetud rida-realt meetodil,kusjuures konsolideerimisel hõlmatud üksuste omavahelised nõuded, kohustused, tulud, kulud ningrealiseerumata kasumid ja kahjumid on elimineeritud.Osalusi olulise mõju all olevates äriühingutes kajastatakse konsolideeritud aruannetes kapitaliosalusemeetodil.KinnisvarainvesteeringudKinnisvara investeering on maa või hoone ja nende osad, mida hoitakse renditulu teenimise eesmärgil ja midaei kasutata enda majandustegevuses. Võetakse bilansis arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakselineaarsel meetodil. Amortisatsiooni kulu kajastatakse tulemiaruandes.Materiaalne põhivaraMateriaalseks põhivaraks loetakse varasid, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta ja soetusmaksumus on alates30 000 Eesti krooni, välja arvatud maa, mis võetakse arvele soetusmaksumuses, olenemata maksumusest.Varad, mille kasulik tööiga on lühike ja mille maksumus on alla 30 000 Eesti krooni loetakseväheväärtuslikuks varaks ja kantakse soetamisel 100%-liselt kuludesse. Nimetatud varade kohta peetaksebilansivälist arvestust.Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on mahaarvatud akumuleeritud kulum ja võimalikudväärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kuluminorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle hinnangulisest kasulikust elueast. Välja arvatudmaa, mis on bilansis soetusmaksumuses ja mida ei amortiseerita. Kui põhivara koosneb erineva hinnangulisekasuliku elueaga komponentidest, mille soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt hinnata, võetaksekomponendid eraldi arvele.Kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised:Hooned 5%Rajatised 10%Infotehnoloogia 35%Masinad, seadmed,transpordivahendid,inventar ja muu põhivara 20%Maad ei amortiseerita.RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 73

ÜmberhindlusAastatel 2003-2005 viidi läbi kinnisvara investeeringute ja materiaalse põhivara ühekordne ümberhindlus, mistulenes vajadusest võtta arvesse enne 1996.aastat toimunud hüperinflatsiooni ja korrigeerida varasemaidpuudujääke raamatupidamises. Seoses maareformi kestmisega on ümberhindluse kajastamist jätkatud ka peale2005-ndat aastat võttes arvele aruandeperioodil mõõdistatud ja maakatastrisse kantud maad. Samuti võetakseümberhindlusena arvele aruandeperioodil omandatud peremehetut vara seoses pärijate puudumisega. Varadeümberhindamiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Objekti korral, millel turuhind puudub, kasutatakseõiglase väärtuse määramiseks jääkasenduse meetodit. Maa arvele võtmiseks kasutatakse maamaksustamishinda. 01.juuli 2008.aastal teostati SA-s Ida-Viru Keskhaigla hoonete ja rajatiste ümberhindlustjääkasenduse meetodil. Ümberhindluse põhjus põhivaraobjektide tegeliku soetusmaksumuse kohta puuduvadkorrektsed andmed. Hindamist teostas Eino Pukk.2009.aastal võeti arvele maa summas 1 039 tuhat krooni maa maksustamishinnaga ja maapealsed jamaaalused soojustrassid, mis olid peremehetuks tunnistatud summas 86 tuhat krooni. Soojustrassidinventeeritud ja hinnatud AS-i Alfatom Ehitus poolt.Põhivara parenduskuludParendustega seotud kulutused lisatakse põhivara soetusmaksumusele, kui need vastavad materiaalsepõhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele ja kulutuste maksumus ületabpõhivarakapitaliseerimise alampiiri. Kui parendusega kaasneb vara olulise osa väljavahetamine, kantakseväljavahetatav osa, kui see on määratletud, põhivara arvelt maha.Immateriaalne põhivaraKajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on mahaarvatud akumuleeritud kulum. Kajastamisepõhimõtted haigla arengukava: objekt on ettevõtte poolt kontrollitav, on tõenäoline et saab objektikasutamisest tulevikus majanduslikku kasu ja objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.Immateriaalset põhivara amortiseeritakse 20% aastas.Müügiootel põhivaraMüügiootel põhivaraks loetakse materiaalset või immateriaalset põhivara, mis väga tõenäoliselt müüakselähema 12 kuu jooksul ning mille puhul juhtkond on alustanud aktiivset müügitegevust, varale on määratudrealistlik müügihind, klassifitseeritakse põhivara ümber müügiootel põhivaraks.Renditud varadRenditehingute eristamisel kasutus- ja kapitalirendiks on lähtutud tehingu reaalsest majanduslikust sisust.Kapitalirendina käsitletakse lepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüvedkanduvad üle rentnikule. Kapitalirenti kajastatakse bilansis varana ja kohustusena. Kohustus jaguneblühiajaliseks ja pikaajaliseks. Kapitalirendimaksed jagunevad põhiosa ehk väljaostu tagasimakseteks jaintressikuluks, mis on perioodikulu.Kasutusrendi puhul ei võeta arvele vara ega kohustust vaid kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodijooksul. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muupõhivaraga. Kasutusrendimaksed kajastatakse tuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. Aruandekohustuslane onkasutusrendi osas nii rendilevõtja kui ka rendileandja. Kapitalirendi osas on ainult rendilevõtja.Eraldised ja tingimuslikud kohustusedSõlmitud lepingud ja muud võetud kohustused, mis realiseeruvad tulevastel perioodidel on avalikustatudbilansivälises lisas tingimuslike kohustustena.FinantskohustusedVõetakse arvele algselt nende soetusmaksumuses. Finantskohustustega kaasnev intressikulu kajastataksetulemiaruandes tekkepõhiselt intressikulude real. Finantskohustus on jaotatud lühiajaliseks ja pikaajaliseksvastavalt nende tagasimaksuajale.RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 74

SihtfinantseerimineSihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud toetusi ja vara. Sihtfinantseerimist tegevuskuludekskajastatakse tuludes (saaja) ja kuludes (andja) sel perioodil, millal toetuse saaja teeb kulutused, millekssihtfinantseerimine oli ette nähtud (tagatakse tulude ja kulude vastavus).Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastavad saajad olenevalt sellest, kas nad on omanikule kasumitteenivad või mitte. Kelle eesmärgiks ei ole kasumi teenimine, kajastavad sihtfinantseerimist tuluna põhivarasoetamise perioodis. Need, kelle eesmärgiks on kasumi teenimine, kajastavad sihtfinantseerimist jälgidestulude-kulude vastavuse printsiipi, esmalt kohustusena amortiseerides selle tuluks põhivara hinnangulisekasuliku eluea jooksul. Andjad kajastavad toetust kuluna sel perioodil, kui toetuse saaja teeb kulud, või soetabpõhivara. Mittesihtotstarbelist toetust kajastatakse kassapõhiselt tuluna (saaja) kuluna (andja).Maksude arvestusMaksude arvestamisel on lähtutud kehtivatest maksuseadustest. Põhivara ja varude soetamisel tasutudkäibemaks on kajastatud kuluna ja seda ei kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus. Alates 01.01.2009.aon Maksu- ja Tolliamet kaasajastanud oma arvestussüsteemi, kus igale maksumaksjale on avatudettemaksukontod, millelt arvestatakse maksete tasumist kehtestatud maksuliikide järjekorras. Asutusesiseselttoimub maksude arvestus endiselt maksuliikide viisi.KassareservKassareserv on volikogu otsusega akumuleeritud tulemist moodustatud rahana hoidmisele kuuluv summa,mida võib vajadusel aruandeaasta keskel kasutada, kuid see tuleb aruandeaasta lõpuks taastada.Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamineVälisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on võetud aluseks tehingu toimumise päeval ametlikultkehtinud Eesti Panga valuutakursid. Välisvaluuta tehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kajastatudtulemiaruandes.Tulude arvestusKogutud maksud, lõivud ja tulud teenuste osutamisest võetakse arvele tekkepõhiselt. Väikeste lõivusummadeosas, kui raha laekumise ja tehingu sooritamise vahe on ebaoluline, kajastatakse laekumised kassapõhiselt.Maksu- ja Tolliamet esitab igakuuliselt teatise deklareeritud, kuid tähtajaks tasumata maksutulu kohta, millealusel tehakse täiendavad kanded tekkepõhiseks kajastamiseks. Keskkonnaministeeriumi iga kvartaalseltesitatava teatise alusel tehakse samuti tekkepõhised kanded võlgnevuse kohta vee-erikasutustasu ja saastetasuosas. Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on üle läinudostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav.Tulu teenuse osutamisest kajastatakse teenuse osutamisel. Intressitulud kajastatakse tekkepõhiselt.Kulude arvestusKulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud jalõivud sellehulgas käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, kajastatakse soetamishetkel kulunatulemiaruande kirjel muud tegevuskulud.Seotud osapooledSeotud osapoolteks loetakse linna volikogu ja linnavalitsuse liikmed, asutuste juhid, kellele on antud õigusiseseisvalt lepinguid sõlmida, konsolideerimisgruppi kuuluvate sihtasutuste ja äriühingute nõukogude jajuhatuste liikmed, kõigi eelpool loetletud tegev- ja kõrgema juhtkonnaliikmete lähedased pereliikmed, samutika nende valitseva ja olulise mõju all olevad SA-d, MTÜ-d ja äriühingud.Aasta jooksul toimunud tehingud seotud osapooltega toimusid tavahinnas ja ei erinenud turuhinnast.Siirded linnaeelarvestTehingud raamatupidamisüksuste vahel kajastatakse siiretena. Linna ametiasutuste struktuur on esitatudtegevusaruandes. Linna eelarvest ülekantud summad ja muud tehingud varade, kohustuste, tulude ja kuludevastastikused üleandmised kajastatakse siiretena. Linna konsolideerimata raamatupidamise aruandes ja linnakonsolideeritud aruandes siirded elimineeritakse.RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 75

Eelarve täitmise aruanneEelarve täitmise aruanne on koostatud Kohtla-Järve linna kohta konsolideerimata kassapõhiselt, mistõttu selleandmeid ei ole võimalik võrrelda tekkepõhistes konsolideerimata aruannetes kajastatud andmetega. Lisakskassapõhisest printsiibist tulenevatele ajalistele erinevustele on selles kasutusel veel järgmised olulisederinevad arvestuspõhimõtted.1. Põhivara soetamisel tasutud summad kajastatakse eelarve täitmisel kuluna ning põhivaramüügist laekunud summad tuluna, amortisatsiooni ja muid põhivaradega tehtud mitterahalisitehinguid eelarve täitmise aruandes ei kajastata.2. Kaupade ja teenuste ning põhivarade soetamisel lisandub käibemaks, mida ei saa arvatasisendkäibemaksuks, on eelarve täitmise aruandes kajastatud vastavate kaupade, teenuste japõhivara soetamise kuluna (tekkepõhises aruandes eraldi tulemiaruande real muudtegevuskulud).Bilansipäeva järgsed sündmusedRaamatupidamise aastaaruandes kajastuvad vara hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesidbilansikuupäeva ja aruande koostamise kuupäeva 31.mai 2010.a vahemikul, kuid on seotudaruandeperioodil toimunud tehingutega. Pärast bilansipäeva toimunud sündmused avaldatud Lisas 23.RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 76

LISA 1A Vigade korrigeerimine2010.aastal võeti arvele põhivarana 1997.a ehitatud gaasikatlamaja Oru linnaosas, mis ei olnud seni arvel.Katlamaja ülevaatuse ja hindamise teostas OÜ Solbel, kelle pädevustunnistus nr KGS 417-07.OÜ Kukruse Maja põhivaras oli viga ettevõttele mittekuuluva vara arvestusega, millest lähtudes on teostatudkorrigeerimised. Hoone soetusmaksumus oli 723 tuhat krooni ja kulum 31.12.2009.a 674 tuhat krooni.Oli seis 31.12.2009 Korrigeerimine Korrigeeritud seis31.12.2009Konsolideeritud bilanssPõhivara 795 296 +2 434 797 730Põhivara kokku 808 058 +2 434 810 492Varad kokku 955 958 +2 434 958 392Aruandeperioodi tulem -34 572 +391 -34 963Netovara 677 138 +2 434 679 572Akumuleeritud ülejääk 711 410 +2 825 714 235Konsolideeritud tulemiaruannePõhivara amortisatsioon -75 302 +391 -75 693Tegevuskulud kokku -868 327 +391 -868 718Tegevustulem -34 172 +391 -34 563Aruandeperioodi tulem -34 572 +391 -34 963Konsolideeritud rahavoogude aruanneTegevustulem -34 172 +391 -34 563Põhivara amortisatsioon 75 302 +391 75 693Konsolideeritud netovara muutustearuanne2009.a tulem -34 572 +391 -34 963Lisa 7 Materiaalne põhivaraHooned ja rajatisedOli seis 31.12.2009 Korrigeerimine Korrigeeritud seis31.12.2009Soetusmaksumus perioodi algul 957 936 +657 958 593Akumuleeritud kulum perioodi algul -218 254 -243 -218 497Jääkväärtus perioodi alguses 739 682 +414 740 096Masinad ja seadmedSoetusmaksumus perioodi algul 99 544 +4 840 104 384Akumuleeritud kulum perioodi algul -67 828 -2 820 -70 648Jääkväärtus perioodi alguses 31 716 +2 020 33 736KokkuSoetusmaksumus perioodi algul 1 093 846 +5 497 1 099 343Akumuleeritud kulum perioodi algul -298 550 -3 063 -301 613Jääkväärtus perioodi alguses 795 296 +2 434 797 730RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 77

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisadLISA 2 RAHA JA SELLE EKVIVALENDIDtuhandetes kroonides31.12.2010 31.12.2009Raha arvelduskontodel pangas 59 116 74 487Sularaha kassas 173 77Raha teel 0 7Tähtajalised deposiidid 25 000 0Raha ja selle ekvivalendid kokku 84 289 74 571Aruande perioodil saadi arvelduskontodelt intressitulu 643 1 746Muud finantskulud valuutakursi muutusest -67 -12LISA 3 MAKSUD, LÕIVUD JA TRAHVIDtuhandetes kroonidesA.MAKSU-, LÕIVU- JA TRAHVINÕUDED JA MAKSUKOHUSTUSEDlühiajalised nõuded lühiajalised kohustused31.12.2010 31.12.2009 31.12.2010 31.12.2009Maksud brutosummastulumaks 20 113 20 414 4 540 4 190maamaks 43 316käibemaks 126 124sotsiaalmaks 9 627 8 953töötuskindlustusmaksed 1 100 1 038kogumispensionimaksed 104 1muud riiklikud maksud 35 57kohalikud maksud 26 58Ebatõenäoliselt laekuvad maksunõuded -2 -2 0 0Kokku maksud 20 180 20 786 15 532 14 345Loodusressursside kasutamisest 219 500 51 76Trahvid brutosummas 70 0Kokku maksud, lõivud ja trahvid 20 399 21 286 15 653 14 421B. MAKSU-, LÕIVU- JA TRAHVITULUD2010 2009Kokku maksutulud vt. LISA 14 206 790 228 725Maksu- ja Tolliametpikaajalised nõudedtulumaks 92 46Maksu- ja Tolliamet maamaks 6 3Kokku pikaajalised maksunõuded 98 49Maksu- ja Tolliamet kogub tulu- ja maamaksu ja edastab iga kuu lõppedes teatise ülekandmata summadekohta, mille alusel KOV võtab üles saamata maksude kohta nõude.RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 78

LISA 4 NÕUDED OSTJATELE JA MUUD NÕUDEDtuhandetes kroonides31.12.2010 31.12.2009Nõuded ostjatele brutosummas 34 587 33 854Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud -4 237 4 124Nõuded ostjatele kokku 30 350 29 730sh. Eesti Haigekassale 22 654 22 589Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 678 5 837Saamata sihtfinantseerimine vt. LISA 13 9 631 11 521Maksude ettemaksed 551 576Muud nõuded brutosummas 186 179Ebatõenäoliselt laekuvad muud nõuded -94 -14Ettemakstud toetused 42 51Laekumata intressid 42 0Saamata toetused 65 45KOKKU NÕUDED 41 451 47 939Pikaajalised nõuded31.12.2010 31.12.2009nõue 2 543 2 895diskonteeritud nõuete vähendus -625 -770Kokku 1 918 2 125SA Ida-Viru Keskhaigla rendib Kiviõli Tervisekeskuse ruume ja tasub ruumide ülalpidamisega seotudkommunaalkulud ning renditasu tasaarveldatakse ruumidesse tehtud investeeringutega. 2010.aastal olidrendimaksed summas 351,2 tuhat krooni, aastatel 2011-2019 on maksed 2 891,7 tuhat krooni. Rendilepinglõpeb peale investeeringute kogumahu 3 246 tuhat krooni tasaarveldust, mis on orienteeruvalt 31.03.2019.a.Pikaajaline nõue on diskonteeritud määraga 6% aastas.LISA 5 VARUDtuhandetes kroonides31.12.2010 31.12.2009ravimid Ida-Viru Keskhaiglas 3 485 3 088muu materjal 344 291ettemaks varude eest 5 2toiduained 133 135remondimaterjalid 316 261Varud kokku 4 283 3 777RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 79

LISA 6 OSALUSED SIHTASUTUSTES, TÜTARETTEVÕTJATES JA MUUD OSALUSEDTuhandetes kroonidesA. TütarettevõtjadKäesolevas konsolideeritud aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud järgmised valitseva mõju allolevad äriühingud:Nimetus, aasta Osaluse Tulemiaruande näitajad Bilansi näitajad aasta lõpusmäär Tegevus- Tegevus- Tulem Varad Kohustused Netovarad% tulud kuludKukruse Maja OÜ2010 100 3 066 -3 094 -28 1 386 587 7992009 100 2 902 -2 772 130 1 221 394 827Sompa Maja OÜ2010 100 4 843 -4 891 -48 1 749 1 233 5162009 100 6 551 -6 155 396 1 481 917 564Oru Kodu OÜ2010 100 8 109 -8 647 -538 3 261 1 860 1 4012009 100 9 127 -8 902 225 3 670 1 731 1 939OÜ Kukruse Maja seoses eelmise perioodi olulisevea avastamisega on korrigeeritud 2010.aastaalgbilanss ja 2009.aasta kasumiaruanneLisa 1 lk 12 aastaaruandes).B. Osalused sidusettevõtjatesKäesolevas konsolideeritud aruandes on kajastatud kapitaliosaluse meetodil järgmised sidusettevõtjadNimetus, aasta Osaluse määr Tulemiaruande näitajad Bilansi näitajad aasta lõpus(%) Tegevus- Tegevus- Tulem Varad Kohustused Netovaradtulud kuludOÜ Järve Biopuhastus2010 25 78 773 -72 283 6 490 722 955 685 856 37 0992009 25 71 627 -64 406 7 221 642 442 611 834 30 608Kasum kapitaliosaluse meetodil2010.a 8 1552009.a 6 532…C. Osalused sihtasutustesKäesolevas konsolideeritud aruandes on kajastatud rida-realtNimetus, aasta Osaluse määr Tulemiaruande näitajad Bilansi näitajad aasta lõpus(%) Tegevus- Tegevus- Tulem Varad Kohustused Netovaradtulud kuludSA Ida-Viru Keskhaigla2010 100 329 868 -324 257 5 611 395 398 46 058 349 3402009 100 339 590 -326 168 12 718 384 670 40 942 343 728SA Kohtla-Järve Linnaelamu(likvideeritud)2010 100 0 0 0 0 0 02009 100 396 -484 -88 34 34 0SA Kohtla-Järve Arenduskeskus2010 100 84 -85 -1 47 0 472009 100 115 -108 7 48 0 48RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 80

D. Osalused sihtasutustesKonsolideeritud aruandes ei kajastataNimetus, aasta Osaluse määr Tulemiaruande näitajad Bilansi näitajad aasta lõpus% Tegevus- Tegevus- Tulem Varad Kohustused Netovaratulud kuludSA Ida-Viru Ettevõtluskeskus2010 33 6 712 -6 615 97 2 596 1 448 1 1482009 33 5 112 -4 926 186 2 365 1 313 1 052SA Ida-Virumaa Kiirabi2010 25 35 434 -32 787 2 647 15 399 3 294 12 1052009 25 40 976 -33 461 7 515 13 319 3 862 9 457SA Jõhvi Lennuväli2010 33 20 -61 -41 35 0 352009 33 58 -30 28 77 0 77SA Ida-Virumaa Kutseharidus-Keskuse Fond2010 50 5 -38 -33 2 0 22009 50 50 -16 34 34 0 34SA Ida-Virumaa TööstusaladeArendus (SAIVTA)2010 17 838 -459 17 379 19 479 100 19 3792009 0 0 0 0 0 0RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 81

LISA 7 KINNISVARA INVESTEERINGUDtuhandetes kroonidesKinnisvarainvesteeringud soetusmaksumus kulum JääkmaksumusSeisuga 31.12.2008.a 4 768 -1 854 2 914Soetused 2009.a 843Akumuleeritud kulum -254Seisuga 31.12.2009.a 5 611 -2 108 3 503Ületoodud põhivarast 111 -25 86Akumuleeritud kulum -280 -280Üleviidud põhivarasse -927 71 -856Mahakantud -10 10Seisuga 31.12.2010.a 4 785 -2 332 2 4532010.a 2009.aRenditulud kinnisvarainvesteeringult 499 2 250Renditulu katkestamatutelt rendilepingutelt tulevastel perioodidelkokku 1 141 2 449järgmisel majandusaastal1. kuni 2. aastal 340 7212. kuni 3. aastal 257 4873. kuni 4. aastal 235 4654. kuni 5. aastal 196 457peale 5. aastat 113 319Kinnisvarainvesteeringu halduskulud -17 -27RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 82

LISA 8 MATERIAALNE PÕHIVARAtuhandetes kroonidesMaa Hooned jarajatisedSoetusmaksumusperioodi alguses seisuga31.12.2008.aAkumuleeritud kulumperioodi algusesJääkväärtus perioodialgusesMasinadja seadmedMuupõhivaraLõpetamatatööd jaettemaksedKokku5 300 925 185 91 804 17 486 12 536 1 052 311-163 118 -55 078 -11 153 -229 3495 300 762 067 36 726 6 333 12 536 822 962Müügiootel põhivara 84 51 135Soetused ja parendused 547 10 582 9 341 1 016 24 281 45 767Saadud mitterahaline 95 1 257 1 352sihtfinantseerimineÜle toodud kinnisvarainvesteeringust0Ümberhindlused 1 039 86 1 125Kulum ja allahindlus -3 -56 133 -14 405 -1 681 -72 222Muu mahakandmine-2 034 -437 -2 471jääkväärtusesÜleviidud müügiootel 36 36põhivaraksÜmber-24 950 491 264 -25 705 0klassifitseerimineÜle antud mitterahalisesihtfinantseerimisenaÜle viidud kinnisvarainvesteeringus-27 -900 -927Müüdud põhivarajääkmaksumusemahakandmineKokku liikumised2009.a.-103 -56 -1591 584 -22 248 -5 010 -401 -1 424 -27 499Soetusmaksumus 6 854 958 593 104 384 18 400 11 112 1 099 343perioodi algusesAkumuleeritud kulum 0 -218 497 -70 648 -12 468 0 -301 613perioodi algusesJääkväärtus perioodi 6 854 740 096 33 736 5 932 11 112 797 730algusesMüügiootel põhivara 79 187 0 0 0 266Soetused ja parendused 0 2 912 17 444 561 28 717 49 634Üle toodud kinnisvarainvesteeringust27 829 0 0 0 856Ümberhindlused 1 666 365 0 0 0 2 031Kulum ja allahindlus 0 -57 702 -14 960 -1 753 0 -74 415Muu mahakandmine 0 -4 583 -739 -30 0 -5 352jääkväärtusesÜmberklassifitseerimine121 15 744 0 0 -15 865 0RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 83

Üle viidud kinnisvarainvesteeringus-6 -79 -85Müüdud põhivara -61 26 -5 0 0 -92jääkmaksumusemahakandmineKokku liikumised 1 747 -42 540 1 740 -1 222 12 852 -27 423Soetusmaksumus 8 636 962 837 113 987 15 071 23 965 1 124 496perioodi lõpusAkumuleeritud kulum 0 -265 279 -78 819 -10 362 0 -354 460perioodi lõpusJääkväärtus perioodi 8 636 697 558 35 168 4 709 23 965 770 036lõpusMüügiootel põhivara 44 493 0 0 0 537Mitterahalise sihtfinantseerimisena anti üle Järve Biopuhastus OÜ-le veetrassid soetusmaksumuses 7132 tuhatkrooni ja kulum 7132 tuhat krooni.Kapitalirenditingimustelrenditud varadHooned Transport MuupõhivaraMasinadKokkuJääkväärtus 31.12.2008.a 2 115 133 3 041 5 289Soetusmaksumus 3 995 7 361 11 356Akumuleeritud kulum -2 149 -6 011 -8 160Jääkväärtus 31.12.2009.a 1 846 1 350 3 196Soetusmaksumus 3 995 7 361 11 356Akumuleeritud kulum -2 417 -7 336 -9 753Jääkväärtus 31.12.2010.a 1 578 25 1 603Kasutusrendile võetud varadRuumiderentTranspordivahendidInfotehnoloogiaInventarirentKokkurendikuluRendikulud 2009.aastal 947 1 654 758 519 3 878Rendikulu katkestamatutest rendilepingutesttulevastel perioodideljärgmistel aastatelaastal 2010 491 206 24 721aastal 2011 393 65 24 482aastal 2012 166 4 170aastal 2013 36 36kokku võetud rendikohustused1 086 271 52 1 409seisuga 31.12.2009.a.Rendikulud 2010.a 750 1 287 727 689 3 453Rendikulud 2011.a 478 65 24 5672012.a 301 4 3052013.a 119 1192014.a 105 1052015.a 18 18Kokku võetudrendikohustused seisuga31.12.2010.a.1 021 65 28 1 114RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 84

LISA 9 IMMATERIAALNE PÕHIVARAtuhandetes kroonidesImmateriaalse põhivarana on kajastatud soetatud arvutitarkvara, 2010.a 2009.alitsentsid ja haigla arengukava.Soetusmaksumus perioodi alguses 1 749 1 761Akumuleeritud kulum perioodi alguses -1 211 -988Jääkväärtus perioodi alguses 538 773Aruandeperioodi liikumised soetusmaksumuses -29 -12Aruandeperioodi liikumised kulumi osas -237 -223Soetused 31 272Amortisatsioon -296 -345Mahakantud soetusmaksumus -60 -122Mahakantud kulum -59 -122Ümberklassifitseerimine 0 -162Soetusmaksumus perioodi lõpus 1 720 1 749Akumuleeritud kulum perioodi lõpus -1 448 -1 211Jääkväärtus perioodi lõpus 272 538RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 85

31.12.2010.a31.12.2009.aLISA 10 VÕLAD TÖÖVÕTJATELE 40 228 50 545tuhandetes kroonidesTöötasu detsembrikuu eest 18 754 20 132Arvestatud puhkusereservi 9 328 17 977Deklareerimata sotsiaalmaksukohustus 7 416 7 651Deklareerimata kinnipeetud tulumaks 3 522 3 639Muud võlad 133 126Deklareerimata kinnipeetud kogumispension 169 83Deklareerimata kinnipeetud töötuskindlustusmaks 906 937LISA 11 MUUD KOHUSTUSED JA SAADUD ETTEMAKSEDseisuga 31.12.2010 seisuga 31.12.2009lühiajalineosapikaajalineosalühiajalineosapikaajalineosaSihtfinantseerimiseks saadud vahendid 2 096 0 6 222 0Järve Bussipargile kompromisslepingu järgi 0 0 0 5 458Toetuste andmise kohustus 881 0 20 0Muud kohustused 737 0 749 0Sihtfinantseerimisega seotud kohustused 692 0 1 072 0Saadud ettemaksed 53 0 0 0Muud tulevaste perioodide tulud 340 0 353 0Muud kohustused ja saadud ettemaksed kokku 4 801 0 8 416 5 458Sihtfinantseerimisena saadud vahenditeks on kohustusena2 096 6 222ülevalsh. Haridus- ja Teadusministeerium 1 511 1323SA Archimedes 258 595MEIS 157 480Keskkonnainvesteeringute Keskus 33 0Sotsiaalministeerium 12 0Terviseamet 12 36Ida-Virumaa Spordiliit 76 30Eesti Kooriühing 10 0Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts 27 0Euroopa Liidu projekt Virtuaal Turism 0 3 691Koolide Eesti-Rootsi koostööprogramm 0 77RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 86

LISA 12 LAENUKOHUSTUSEDtuhandetes kroonidesAntud laenude jaotus järelejäänud tähtaja järgiLaenukohustusedperioodi algusesTähtajagakuniTähtajaga1-2 aastatTähtajaga2-3 aastatTähtajaga3-4 aastatTähtajaga4-5 aastatTähtajagaüle 5aastaKokku1 aastaPangalaenud 10 100 21 500 15 000 22 450 37 950 49 499 156 499Laen mitteresidendilt 96 96 96 79 79 45 491Kapitalirent 1 907 1 907Kokku 12 103 21 596 15 096 22 529 38 029 49 544 158 897Laenukohustusedperioodi lõpusTähtajagakuni1 aastaTähtajaga1-2 aastatTähtajaga2-3 aastatTähtajaga3-4 aastatTähtajaga4-5 aastatTähtajagaüle 5aastaKokkuPangalaenud 13 856 15 580 28 709 41 200 16 001 43 502 158 848Laen mitteresidendilt 96 96 79 79 21 24 395Kokku jääk seisuga31.12.201013 952 15 676 28 788 41 279 16 022 43 526 159 243Aruandeperioodil toimunud liikumised2010.a 2009.aSaadud pangalaenud 12 449 45 000Tagasi makstud pangalaenud -10 100 -19 500Tagasi makstud mitteresidentidele -96 -96Tagasi makstud kapitalirendikohustused -1 907 -1 932Kokku 346 23 472Aruandeperioodi kuludIntressikuluIntressikulud pangalaenudelt -3 364 -3 833Intressikulud kapitalirendilt -32 -105Muud intressikulud -15 -1Keskmine intressimäär pangalaenudelt 2,42% 3,04%Keskmine intressimäär kapitalirendilt 4% 4%Kokku intressikulu -3 411 -3 939sh. laenulepingute sõlmimise ja muutmise tasud -2 -85leppetrahv laenulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel 0 -75Pangalaenude tagatisedPangalaenude tagatiseks on linna eelarve rahalised vahendid.RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 87

LISA 13 SAADUD TOETUSEDtuhandetes kroonidesSihtfinantseeriminetegevuskuludeksSihtfinantseeriminepõhivara soetuseks2010.a 2009.a 2010.a 2009.aIda-Viru Maavalitsus 2 735 2 810Välismaine sihtfinantseerimine 4 042 3 713 3 265 4 397Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 3 608 417 3 313Haridus- ja Teadusministeerium 1 052 1 870 364 1 480Kultuuriministeerium 970 984Tervise Arengu Instituut 3 033 3 017Eesti Noorsoo Töö Keskus 760 738Mitteeestlaste Integratsiooni SA 931 873Rahandusministeerium 1 206 1 066SA Tiigrihüpe 21 566 51 39Kohalikud omavalitsused 590 695 1 009Välisministeerium 30Muudelt residentidelt 270 635Sotsiaalministeerium 0 2 765 6 712Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus 6 127Eesti Kultuurkapital 5 8Keskkonnainvesteeringute Keskus 34 61 241KredEx SA 0 0 0 910PRIA 105 31Sotsiaalkindlustusamet 111 93MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit 18 35Ida-Virumaa Ettevõtluse Keskus 43 6Ettevõtluse Arendamise SA 1 566 2 083 7 239 8 552SA Archimedes 635 322Ida-Virumaa Kutseharidus Keskus 0 0 0 1 352Eesti Töötukassa 137 10SA Innove 1 656 397 5 912 2 742Kokku tegevuskuludeks 23 534 23 352 23 784 23 794Saamata sihtfinantseerimisena on kajastatud kokku seisuga 31.12.2009.a saamata sihtfinantseerimineEttevõtluse Arendamise SA-lt lasteaed Kirju-Mirju renoveerimiseks summas 9794 tuhat krooni, ElukestvaÕppe Arendamise SA-lt Innove Loomemaja renoveerimiseks 1348 tuhat krooni, Euroopa Liidult projektEstRu Clusters 374 tuhat krooni.Saamata sihtfinantseerimisena on kajastatud kokku 9 631 tuhat krooni sh.:Elukestva Õppe Arendamise SA-lt Innove Loomemaja renoveerimiseks 1 068Ettevõtluse Arendamise SA-lt lasteaed Kirju-Mirju renoveerimiseks 1 046Sotsiaalministeeriumilt Ida-Viru Keskhaigla juurdeehitus 1 482Norra abi Ida-Viru Keskhaiglale 434EAS-lt Keskallee renoveerimiseks 4 801EAS-lt Järve tööstusala juurdepääsuteede rekonstrueerimine 789Eesti Töötukassa, palgatoetus 3Ida-Virumaa Ettevõtluse Keskus SA projekt ettevõtliku koolipilootvõrgustiku rakendamine Ida-Virumaal ja Tartumaal 5Tervise Arengu Instituut 3RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 88

SAADUD MITTESIHTOTSTARBELISED TOETUSED2010.a 2009.aRiigieelarvest KOV tasandusfondi 78 339 83 835hariduskuludeks 77 721 79 356toimetulekutoetus 13 643stabiliseerimistoetus 9 825koolilõuna 6 475 6 363sotsiaalteenused 1 074 2 449koolieelsete lasteasutuste toetus 885kokku riigieelarvest 187 077 172 888Muudelt residentidelt 119 40Avalik-õiguslik juriidilistelt isikutelt 142 148Teistelt KOV-lt 2Kokku mittesihtotstarbelised toetused 187 338 173 078Kokku saadud toetused 234 656 220 224Vastavalt iga-aastasele riigieelarve seadusele kantakse riigieelarvest kohalike omavalitsuste tasandusfondi,hariduskuludeks ja toimetulekutoetusteks kehtestatud valemite alusel kindlaksmääratud summa, milletäpsemat kulutamist riik ei jälgi. Vastavalt üldeeskirjale kajastatakse nimetatud toetused kassapõhiselt tuluna.RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 89

LISA 14 MAKSUTULUDtuhandetes kroonides2010.a 2009.aMaksu- ja Tolliamet üksikisiku tulumaks 203 991 225 508Maksu- ja Tolliamet maamaks 2 547 2 941Muud residendid teede ja tänavate sulgemismaks 149 141Muud residendid reklaamimaks 103 135KOKKU 206 790 228 725RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 90

LISA 15 TULUD KAUPADE MÜÜGIST JA TEENUSTE OSUTAMISESTtuhandetes kroonides2010.a 2009.aTulud haridusalasest tegevusest 20 448 22 618sh. tasu toitlustamise eest 6 985 6 972koolitusteenuse osutamine 6 040 7 485kohatasu lasteasutustes 6 242 6 948tasu õppematerjalide eest 146 180muud tulud 977 970tulud õppekavavälisest tegevusest 58 63Tulud sotsiaalabialasest tegevusest 14 727 14 772sh. üldhooldekodude tulud 7 589 7 576muud tulud 578 566lastekodu tulud vt. LISA 1A 6 560 6 630Tulud spordi- ja puhkealasest tegevusest 3 868 4 126spordikomplekside tulu 1 642 1 905sh. tulu puhkekeskustest 1 902 1 860laste loome- ja huviala asutuste tulu 324 361muud tulud 0 0Tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest 1 456 1 455sh. laste muusika- ja kunstikooli tulu 738 711kultuurimajade tulu 625 656raamatukogude tulu 35 44muud tulud 58 44Tulud tervishoiust – haigla tulud 313 441 323 626Tulud elamu- ja kommunaalmajandus tegevusest 8 599 8 029Üüri- ja renditulud 4 302 4 150Muu toodete ja teenuste müük 1 475 3 894Tulud keskkonnaalasest tegevusest 0 29Muud tulud 4 26Riigilõivud 309 265Kokku tulud majandustegevusest 368 629 382 990LISA 16 MUUD TULUDtuhandetes kroonides2010.a 2009.aKasum põhivara müügist 101 16Saastetasud 0 618Vee-erikasutus tasu 879 885Muud ebatavalised tulud 95 508Maksu intressid 103 189Kindlustushüvitised 109 0Trahvid ja menetluskulude hüvitised 1 0Kokku muud tulud 1 288 2 216RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 91

LISA 17 ANTUD TOETUSEDtuhandetes kroonides2010.a 2009.aa) SotsiaaltoetusedToimetulekutoetused -22 227 -13 897Muud sotsiaalabi toetused -430 -730Toetused puudega inimestele -876 -1 140Erijuhtudel toetustelt makstav sotsiaalmaks -207 -749Õppetoetused -508 -508Peretoetused -468 -1 492Preemiad ja stipendiumid -36 0Kokku sotsiaaltoetused -24 752 -18 5162010.a 2009.ab) Toetused tegevuskuludeksMTÜ Allium toetused -2 088 -2 068Spordiklubid toetused -2 738 -4 497OÜ Õppekeskus Intellekt koolilõuna -320 -306Mittetulundusühingutele toetused -15 -60SA Ida-Viru Ettevõtluse Keskus toetused -40 -21SA Jõhvi Lennuväli toetused 0 -40SA Ida-Virumaa Tööstusala Arendus toetused -500 0SA Ida-Viru Kutsehariduskeskuse Fond toetused 0 -25Välisabi vahendamine tegevuskuludeks-1 042 -663projekt EstRu ClustersMTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit õpilasürituste läbiviimiseks -258 -266Kokku tegevuskuludeks -7 001 -7 9462010.a 2009.ac) Toetused põhivara soetuseks -4 231 -4 770OÜ Õppekeskus Intellekt hoone renoveerimine -61 -55OÜ Järve Biopuhastuslinna ühiskanalisatsiooniehitus ja rekonstrueerimine-4 170 -4 715d) Mittesihtotstarbelised toetused 2010.a 2009.aLinna spordiklubid spordiüritusteks -116 -255Seltsitegevuseks toetused -180 -524Mittetulundusühingud ürituste korraldamiseks -5 -39Volikogu haridus ja spordikomisjoni toetused -13 -36eraldatudMuudele residentidele Projekt E-haigla 0 -10Kokku mittesihtotstarbelised toetused -314 -864e) Liikmemaksud2010.a 2009.aEesti Linnade Liit -261 -289MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit -160 -162Eesti Haiglate Liit -119 -106Tervise Arengu Instituut -2 -2European Cities Against Drugs -6 -5Eesti Muusikakoolide Liit -16 -8Kokku liikmemaksud -564 -572RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 92

2010.a 2009.af) Subsiidiumidsh. Ekspress Auto-L OÜ -5 464 -5 474Järve Bussipark AS -4 747 -4 855Kuproest OÜ saunadotatsioon -180 -280Alinego OÜ saunadotatsioon -45 -110Järve Bussipark AS õpilaste sõidusoodustus -114 -128Ekspress Auto-L OÜ õpilaste sõidusoodustus -71 0Oru saunadotatsioon -25 0Kokku subsiidiumid -10 646 -10 847RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 93

LISA 18 TÖÖJÕUKULUDTöötasukuludtuhandetes kroonidesAmetnikudValitavad ja ametisse nimetatavadametnikudKeskminetöötajatearv(inimest)AstmejapõhipalkLisatasudjatulemustasudPuhkusetasudToetusedjahüvitisedKokku6 -2 078 -375 -328 -225 -3 006Kõrgemad ametnikud 6,8 -1 800 -150 -308 -188 -2 446Vanemametnikud 57,33 -6 841 -1 250 -1 274 -559 -9 924Nooremametnikud 6,4 -452 -123 -83 -24 -682Kokku ametnikud 76,53 -11 171 -1 898 -1 993 -996 -16 058TöötajadJuhid 155,43 -18 812 -1 886 -2 426 -962 -24 086Tippspetsialistid 407,4 -35 959 -7 901 -4 406 -692 -48 958Keskastme spetsialistid 821,99 -69 100 -5 100 -7 862 -1 115 -83 177Töölised ja abiteenistujad 930,81 -45 865 -2 714 -5 093 -1 101 -54 773Kokku töötajad 2315,63 -169 736 -17 601 -19 787 -3 870 -210 994Õpetajad 558,9 -50 852 -4 468 -10 766 -2 053 -68 139Ajutised töötajad -5 706Kokku töötasukulud 2 951 -231 759 -23 967 -32 546 -6 919 -300 897Nõukogu ja juhatuse liikmetasud 4 -1 932 -32 -1 964Töötasukulud kokku 2 955 -233 691 -23 967 -32 578 -6 919 -302 861Töötasukulude kapitaliseerimine 251Maksude kapitaliseerimine 86Erisoodustusedtuhandetes kroonides2010.a 2009.aÕppelaenude kustutamine -732 -665Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis -275 -359Esindus ja vastuvõtu kulud -145 -84Muud erisoodustused -10 -41Kokku erisoodustused -1 162 -1 149Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksedtuhandetes kroonidesSotsiaalmaks töötasudelt -99 466 -107 153Töötuskindlustusmaksed -4 145 -3 006Sotsiaalmaks erisoodustustelt -558 -582Tulumaks erisoodustustelt -355 -377Kokku maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed -104 524 -111 1182010.a 2009.a5-le linnavalitsuse liikmele maksti töötasu -2 454 -3 09421-le volikogu liikmele maksti hüvitist -729 -540RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 94

LISA 19 MAJANDAMISKULUDtuhandetes kroonides2010.a 2009.aRajatiste majandamiskulud -43 180 -54 212Meditsiini- ja hügieenitarvete kulu -73 862 -70 074Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -38 537 -45 225Inventari kulud -11 242 -12 985Toiduained ja toitlustusteenused -14 567 -15 195Õppevahendite ja koolitusteenuste kulud -16 802 -18 186Muud majandamiskulud -3 435 -8 779Administreerimiskulud -5 830 -7 982Koolituskulud -4 044 -3 842Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -4 871 -5 669Kultuuri ja vaba aja sisustamise kulud -3 278 -3 684Sõidukite ülalpidamiskulud -3 812 -4 161Tootmiskulud -9 659 -4 834Sotsiaalteenused -3 050 -3 936Teavikute ja kunstiesemete kulu -1 147 -1 127Uurimis- ja arendustööde kulud -800 -2 289Lähetuskulud -397 -416Eri- ja vormiriietus -251 -715Erivarustuse ja erimaterjali kulu -106 -102Masinate seadmete majandamiskulud -88 -74KOKKU -238 958 -263 487Majandamiskulude jaotus tegevusalade lõikes on toodud LISAs 21.RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 95

LISA 20 MUUD TEGEVUSKULUDtuhandetes kroonidesA.MAKSU-, LÕIVU- JA TRAHVIKULUD2010.a 2009.aKäibemaksukulu kaupade ja teenuste, sh. põhivara soetuselt -42 953 -43 782Riigilõivu kulud -75 -78Saastetasud -160 -249Maamaks -18 -16Ettevõtte tulumaks -14 -8Trahvid -168 0Maksuvõlalt arvestatud intressid -12 -7Kohtuotsuse alusel väljamõistetud nõuded -15 0Muud maksud -92 -1Kokku maksu- ja lõivukulud -43 507 -44 141B. MUUD KULUD -632 -526Kahjutasud ja viivised -529 -811Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu -641 -1 441Kokku muud kulud -1 802 -2 778KOKKU TEGEVUSKULUD -45 309 -46 919LISA 21 TÖÖTASUKULUDE JA MAJANDAMISKULUDE JAOTUS TEGEVUSALADE JÄRGItuhandetes kroonidesTegevusvaldkond 2010.a 2009.a 2010.a 2009.aTöötajate Tööjõukulud Töötajate Tööjõukulud MajandamiskuludarvarvHaridus 1 175 -111 465 1 245 -158 889 -49 178 -51 335Vaba aeg, kultuur, 322 -26 534 361 -41 516 -14 391 -15 743religioonMajandus 28 -2 321 35 -3 975 -44 117 -53 931Sotsiaalne kaitse 170 -14 230 182 -20 461 -9 833 -14 214Üldised87 -17 373 108 -30 774 -3 318 -4 622valitsussektoriteenusedElamu- ja7 413 12 -1 319 -11 380 -15 676kommunaalmajandusKeskkonnakaitse 0 0 0 0 -552 -859Tervishoid 1 166 -130 274 982 -182 170 -106 189 -107 107Avalik kord ja0 0 0 0 0 0julgeolekKokku 2 955 -302 610 2 925 -439 104 -238 958 -263 487Töötajate arv on kajastatud keskmise töötajate arvuna taandatuna täistööajale.RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 96

LISA 22 BILANSIVÄLISED NÕUDEDtuhandetes kroonides2010.a 2009.aRendile antud kinnisvarainvesteeringult renditasu 1 141 2 449EAS projekt tööstusala juurdepääsu tee31 397 0rekonstrueerimineEAS toetus linna keskväljaku ja pargi67 160 72 612väljaarendamise projektEAS toetus lasteaed Kirju-Mirju renoveerimise0 1 584projektSA Innove Koolinoorte Loomemaja renoveerimise1 972 9 541projektKIK SA Ida-Viru Keskhaigla juurdeehitus1 635 2 877I ehitusjärkMitteeestlaste Integratsiooni SA toetus 0 75sh. projekt Koos on tore 0 36projekt Inimeseõpetus 9.klassis 0 5projekt Minu Eesti meie Eesti 0 27projekt Üheskoos 0 7SA Archimedes comeniuse projekt migratsioon ja78 0integratsioonSotsiaalministeerium SA Ida-Viru Keskhaigla173 208juurdeehitusKokku nõuded 276 591 89 138LISA 23 BILANSIVÄLISED KOHUSTUSEDtuhandetes kroonides2010.a 2009.aHansaliisingu AS bussi kasutusrent 171 311AS SEB Liising sõiduauto kasutusrent 435 31Sampo Pank sõiduauto kasutusrent 101 165Swedbank Liising AS sõiduauto kasutusrent 328 579DnB Nord Liising AS inventari rent 28 52CitadeleLeasing Factoring OÜ infotehnoloogia rent 22 122Swedbank Liising AS infotehnoloogia 29 79Business Soft OÜ arvutid 0 70Kokku 1 114 1 409Sõlmitud hankelepingud2010.a 2009.aAS N&V teede tänavate korrashoid 189 396 225 739Elektro-Sistem AS tänavavalgustusvõrgu korrashoid 2 832 2 547Ekspress Auto-L OÜ bussiliinide teenindamine 10 928 5 464ATKO Liinid bussiliinide teenindamine 9 494 4 747Grey Dogs MTÜ Hulkuvate loomade püüdmine 746 0Sirglat OÜ hooldustööd Viivikonna linnaosas 0 3752Wteam OÜ hooldustööd Sompa linnaosas 146 172Lemminkäinen Eesti AS linnakeskuse rekonstrueerimine 52 804 0Taalri Varahaldus AS linnakeskuse rekonstrueerimise303 0järelvalveGeneral Engineering OÜ Keskallee ja Rahvapargiväljaarendamise ehitusjuhtimise teenus264 0RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 97

Datagate OÜArhitektuuribüroo KalleRõõmusMeditsiinigrupp HooldusOÜHelmes ASISIS Medical OÜArvutivõrgu seadmete ostmine,installatsiooni ja kaabeldustööd428 0SA Ida-Viru Keskhaigla juurdeehituse33 816 0projekteerimistöödAngiograafi hooldus ja remont 1 558 0Lepingu objektiks on 3-aastasekehtivusega Microssofti tarkvaralitsentside rendileping MicrosoftEnterprise Subscription AgreementReaalaja PCR süsteemi hooldus jaremont1 187 07 963 0Kokku 311 865 239 044Kaasfinantseerimise kohustusedLasteaed Kirju-Mirju rekonstrueerimine KOIT kava projekti kogumaksumus 13 386linna omafinantseering 1 000kulud 2009.a 11 393kulud 2010.a 1 634projekt lõppes 2010.aKohtla-Järve Koolinoorte Loomemaja renoveerimine projekti kogumaksumus 14 182linna omafinantseering 1 418kulud 2009.a 3 509kulud 2010.a 8 391projekt lõpeb 2011.aKohtla-Järve piirkonna reoveekäitlussüsteemi rekonstrueerimine projekti89 180,2kogumaksumusEuroopa Liidu ISPA fondi toetusel. Projekti teostab OÜ Järve Biopuhastuslinna omafinantseering 8 918kulud 2009.a 3 642,9kulud 2010.a 4 169,8projekt lõpeb 2011.aKohtla-Järve linna Järve linnaosa Keskallee ja pargi väljaarendamine projekti85 153,4kogumaksumuslinna omafinantseering 12 773kulud 2009.a 348,1kulud 2010.a 5 647,9projekt jätkub 2011.aastal, koostööleping Jõhvi vallagaKohtla-Järve linna Ahtme linnaosa kaugküttetrasside rekonstrueerimine projekti5 773,3kogumaksumuslinna omafinantseering 2 702,5AS Kohtla-Järve Soojus 665,1kulud 2010.a 5 773,3Kohtla-Järve Järve tööstusala juurdepääsuteede rekonstrueerimine projekti27 901,3kogumaksumuslinna omafiantseering 4 185,2kulud 2010.a 2 613,7projekt jätkub 2011.aRAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 98

LISA 24 SEOTUD OSAPOOLEDInformatsiooni saamiseks tehingutest seotud osapooltega väljastati informatsiooni kogumise leht kõigilevolikogu liikmetele, linnavalitsuse liikmetele, asutuste juhtidele ja konsolideerimisgruppi kuuluvate SA-te jaäriühingute juhatuste ja nõukogu liikmetele. Saadud informatsiooni alusel võib öelda, et tehinguid, miserineksid tavahinnast, seotud osapooltega ei toimunud.Seotud osapoolte nimekiri: AS OstSteel; OÜ Portlifgrupp; MTÜ Progress; MTÜ Sompa Rahvamaja; OÜ Fairtop; OÜ Polvari Keskus; MTÜ Spordiklubi Rovesnik; MTÜ NLER; OÜ Ars Longa.RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 99

LISA 25 KONSOLIDEERIMATA FINANTSARUANDEDKonsolideerimata bilansstuhandetes kroonides31.12.2010 31.12.2009korrigeeritudVarad 571 693 609 171Käibevara 67 632 74 449Raha- ja pangakontod 36 807 34 262Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 20 399 21 286Muud nõuded ja ettemaksed 9 795 18 526Varud 19 34Müügiootel põhivara 612 341Põhivara 504 061 534 722Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes 43 800 43 838Osalused tütar- ja sidusettevõtjates 2 623 3 146Materiaalne põhivara 455 149 484 215Immateriaalne põhivara 217 279Kinnisvara investeeringud 2 174 3 195Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 98 49Kohustused ja netovara 571 692 609 171Lühiajalised kohustused 69 290 84 598Võlad hankijatele 17 859 27 609Võlad töövõtjatele 23 467 29 521Muud kohustused ja saadud ettemaksed 11 927 10 470Laenukohustused 13 952 10 776Sihtfinantseerimine 2 085 6 222Pikaajalised kohustused 145 291 152 252Pikaajalised kohustused ja saadud ettemaksed 0 5 458Laenukohustused 145 291 146 794NetovaraAruandja omanikule kuuluv netovara 357 112 372 321Reservid 300 300Akumuleeritud ülejääk (puudujääk) 374 003 421 676Aruandeperioodi tulem -17 191 -49 655RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 100

Konsolideerimata tulemiaruannetuhandetes kroonides2010.a 2009.akorrigeeritudTegevustulud 476 221 489 447Maksud 206 790 228 722Tulumaks 203 991 225 508Omandimaksud 2 547 2 938Maksud kaupadelt ja teenustelt 252 276Kaupade ja teenuste müük 42 013 38 221Riigilõivud 311 266Tulud majandustegevusest 41 702 37 955Saadud toetused 226 258 221 014Muud tulud 1 160 1 490Kasum-kahjum põhivara ja varude müügist 88 -111Muud tulud varadelt 927 981Saastetasud ja hüvitised 0 618Eespool nimetamata muud tulud 145 2Tegevuskulud -489 492 -536 632Antud toetused -52 812 -50 814Subsiidiumid -15 608 -17 094Sotsiaaltoetused -24 752 -18 516Muud toetused -12 452 -15 204Tööjõukulud -230 154 -251 683Majandamiskulud -125 733 -150 656Muud kulud -25 100 -30 167Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus -55 693 -53 312Aruandeperioodi tegevustulem -13 271 -47 185Finantstulud ja -kulud -3 920 -2 471Intressikulu -3 370 -3 863Tulem osalustelt -561 440Tulu hoiustelt 75 963Muud finantstulud ja -kulud -64 -11Aruandeperioodi tulem -17 191 -49 655RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 101

Konsolideerimata rahavoogude aruannetuhandetes kroonides2010.a 2009.akorrigeeritudAruandeperioodi tegevustulem -13 271 -47 185KorrigeerimisedPõhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 55 693 53 312Kasum-kahjum põhivara müügist -87 111Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -16 638 -19 397Korrigeeritud tegevustulem 25 697 -13 158Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 6 625 -42Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -28 923 -10 811Kokku rahavood põhitegevusest 3 483 -24 011Rahavood investeerimistegevusest -18 680 -32 417Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus -23 869 -33 431Laekunud põhivara müügist 175 48Laekunud intressid 33 964Korrigeerimine muutusega võlg hankijatele 4 981 2Rahavood finantseerimistegevusest 17 826 29 664Saadud laenud 12 449 45 000Laenude tagasimaksed -10 196 -19 596Kapitalirendi tagasimaksed -580 -562Makstud intressid -3 370 -3 865Makstud muu finantskulu -64 -11Laekunud sihtfinantseerimine põhivarasoetuseks19 587 8 698Puhas rahavoog 2 545 -26 764Raha ja selle ekvivalendid perioodi alguses 34 262 61 026Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpus 36 807 34 262Raha ja selle ekvivalendi muutus 2 545 -26 764RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 102

Konsolideerimata netovara muutuste aruannetuhandetes kroonidesReservid Akumuleeritud Kokkuülejääk(puudujääk)Netovara seisuga 31.12.2008.a 300 417 670 417 9702009.a tulem -49 655Põhivara ümberhindlus 1 125Vigade korrigeerimine vt LISA 1A 2 881Netovara seisuga 31.12.2009.a 300 372 021 372 321Põhivara ümberhindlus 1 9822010.aasta tulem -17 191Netovara seisuga 31.12.2010.a 300 356 812 357 112RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 103

III EELARVE TÄITMISE ARUANNE3.1. ÜLDOSALinna eelarve sisuks on eelarveaasta kavandatavate tulude arvelt linna ülesannete täitmiseks ettenähtudkulutuste määramine vastavalt riigi ja linna õigusaktidele.Kohtla-Järve linna eelarve on koostatud kassapõhisel meetodil. Eelarve koostamise aluseks on Linnaarengukava ja Eelarve koostamise ja kinnitamise kord.Eelarve koosneb eelarveaastaks kavandatud tuludest, nende arvelt linna ülesannete täitmiseks ettenähtudkuludest ja kulude katteks kasutatud finantseerimistehingutest.2010. aasta eelarve tulude kavandamisel lähtuti Rahandusministeeriumi prognoosist. Aasta jooksul võetivastu 4 lisaeelarvet ja kahel korral vähendati eelarve tulude mahtu aasta alguses tulumaksu laekumisejärsu languse põhjusel. Lõppkokkuvõttes aasta jooksul suurenesid tulud 2 miljoni 305 tuhande 464krooni võrra, s.h. 8 miljonit krooni vähendati füüsilise isiku tulumaksu laekumist ja suurendati 12miljonit 888 tuhat krooni toetusi riigiasutuste ja struktuurfondide poolt.Kulud suurenesid 2010. aasta jooksul 2 miljoni 350 tuhande 420 krooni võrra.2010. aasta finantstehingud suurenesid 2 miljoni krooni võrra seoses laenu suuruse vähendamisega.Kohtla-Järve linna eelarve mahtu mõjutavad oluliselt riigilt ja riigiasutustelt saadud toetused, kuna nendeosakaal eelarve tuludest moodustab ligi 48,7%.Põhilised linna eelarve tuludeallikad on füüsiliselt isikult laekuv tulumaks, maamaks, vee-erikasutusõiguse tasu ja saastetasu. Tulumaksu laekumist reguleerib Tulumaksuseadus ja Füüsilise isiku tulumaksukohalikele omavalitsusüksustele eraldamise kord. 2009. aastal vähendati alates 01.aprillist KOV-leeraldamise määra 0,53% võrra. Tulumaksu laekumist mõjutab maksumaksjate arv ja nende brutotulu.2010. aastal oli Kohtla-Järve linnas keskmine maksumaksjate arv 15 164 inimest (2009. aastal 16 417inimest) ning keskmine kuu brutotulu oli 9 tuhat 789 krooni (2009. aastal 9 tuhat 858 krooni). Brutotululanges aasta jooksul 0,7% võrra, maksumaksjate arv vähenes 1253 inimese võrra. Maamaksu laekumistreguleerib Maamaksuseadus, maamaksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu. 2010. aastal olimaamaksumäär 2,5% maa maksustamishinnast. Keskkonnatasude seaduse alusel laekub linna eelarvesse50% vee erikasutuse tasust ja 75% saastetasu olmejäätmete äraveo eest. Tasude laekumist mõjutavad tasumäärad, vee ja olmejäätmete kogused.3.1.2. KOHTLA-JÄRVE LINNA 2010. AASTA EELARVE TÄITMINEKohtla-Järve Linnavolikogu 25. jaanuari 2010. a määrusega nr 7 „Kohtla-Järve linna 2010. aasta eelarvekinnitamine” kinnitatud linna 2010. aasta eelarve tulude maht oli 552 miljonit 496 tuhat 646 krooni.2010. aastal võeti vastu Kohtla-Järve Linnavolikogu määrused: 31. mail 2010. a nr 10 - tuludesuurendamine 1 miljon 909 tuhat 656 krooni, 26. mail 2009. a nr 25 – tulude vähendamine 28 miljonit688 tuhat 616 krooni, 16. juunil 2010. a nr 27 – tulude suurendamine 37 miljonit 859 tuhat 982 krooni,29. septembril 2010. a nr 40 – tulude vähendamine 9 miljonit 360 tuhat 696 krooni, 24.novembril 2010. anr 46 – tulude suurendamine 2 miljonit 673 tuhat 370 krooni, 22. detsembril 2010. a nr 58 – tuludesuurendamine 5 miljonit 711 tuhat 768 krooni sh. füüsilistelt isikutelt tulumaksu laekumist vähendati8 miljoni krooni võrra, tulusid kaupade ja teenuste müügist 2 miljoni 289 tuhande 849 krooni võrra,toetusi suurendati 12 miljoni 887 tuhande 828 krooni võrra, s.h tasandusfondi 1 miljoni 921 tuhandekrooni võrra, stabiliseerimisfondist eraldati 9 miljonit 825 tuhat krooni. Muud tulud vähenesid 407tuhande krooni võrra.Toetuste suurendamine aasta jooksul on tingitud sellest, et eelarve vastuvõtmiseks ei olnud veel jaotatudkõik riigipoolsed eraldised ja sihtotstarbelised eraldised erinevate projektide rahastamiseks.Aasta jooksul eraldas Vabariigi Valitsus õppekeskkonna arendamiseks 1 miljon 129 tuhat krooni.Toimetulekutoetusteks vahendeid suurendati aasta jooksul 8 miljoni 438 tuhande krooni võrra.EELARVE TÄITMISE ARUANNE 104

Aasta jooksul oli vähendatud sotsiaaltoetuste ja -teenuste korraldamiseks ettenähtud vahendeid 1 miljoni161 tuhande 428 krooni võrra.Täiendavalt oli eraldatud 2010. aasta jooksul Haridus- ja Teadusministeeriumilt eestikeelse aineõppeläbiviimiseks põhikoolides ja gümnaasiumides summas 248 tuhat 670 krooni.2010.AASTA KOHTLA-JÄRVE LINNA EELARVE TULUDE TÄITMINETuh.krooniTunnus Tulud Kinnitatud Täpsustatud Täitmineeelarve eelarve seisuga + %2010.a. 2010.a. 31.12.2010 -30 MAKSUD 214 820,00 207 062,70 207 349,936 287,236 100,14%3000 Tulumaks füüsilistelt isikutelt 212 000,00 204 000,000 204 245,233 245,233 100,12%3030 Maamaks 2 600,00 2 796,000 2 817,415 21,415 100,77%3044 Reklaamimaks 95,00 117,000 134,588 17,588 115,03%3045 Teede ja tänavate sulgemise maks 125,00 149,700 152,700 3,000 102,00%32 TULUD KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜGIST 39 603,224 37 313,375 35 720,197 -1 593,18 95,73%320 RIIGILÕIV 280,000 255,000 273,011 18,011 107,06%320320 Riigilõiv kasutusloa väljastamise eest 55,00 65,00 47,970 -17,030 73,80%320180 Riigilõiv ehituslubade eest 170,00 135,000 169,689 34,689 125,70%320030 Riigilõiv ehitisregistri toimingute eest 9,00 9,000 0,400 -8,600 4,44%320140 Riigilõiv bussiveo liiniloa väljastamise eest 6,00 6,000 2,400 -3,600 40,00%Riigilõiv tarbijakaitses registreerimise eest ja muud320999 riigilõivud 40,00 40,000 52,552 12,552 131,38%TULUD MAJANDUSTEGEVUSEST 26 318,124 26 832,075 25 582,768 -1 249,3 95,34%3220 Haridusasutuste majandustegevusest 11 513,172 12 031,273 11 241,884 -789,389 93,44%3221 Kultuuriasutuste majandustegevusest 1 155,000 1 205,000 1 089,101 -115,899 90,38%3221 Kultuuriasutuste majandustegevusest (õppemaks) 524,920 524,920 477,179 -47,741 90,91%3222 Spordi- ja puhkeasutuste majandustegevusest 5 049,456 4 877,426 4 586,593 -290,833 94,04%3224 Sotsiaalasutuste majandustegevusest 7 535,000 7 652,880 7 651,268 -1,612 99,98%Sotsiaalasutuste majandustegevusest3224(sotsiaalteenused erivajadustega inimestele) 540,576 540,576 536,743 -3,833 99,29%3220 Laekumised haridusasutuste kohatasu eest 11 000,000 8 740,000 8 346,306 -393,694 95,50%323 KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜK (järg) 2 005,100 1 486,300 1 518,112 31,812 102,14%3233 Üüri- ja renditulud varadelt 1 305,100 687,000 685,352 -1,648 99,76%3233 Üüri- ja renditulud varadelt (sotsiaalmaja) 700,000 799,300 813,226 13,926 101,74%3238 Muu kaupade ja teenuste müük 0,000 0,000 19,534 19,534 0,00%35 TOETUSED 296 173,422 309 061,249 232 384,493 -76 676,8 75,19%3500,00SIHTOTSTARBELISED TOETUSED RIIGILTJOOKSVATEKS KULUDEKS 13 531,216 24 412,296 24 356,485 -55,811 99,77%3500.00.02Haridus- ja Teadusministeerium (noortelaagritegevuse toetuseks) 0,000 759,720 759,720 0,000 100,00%3500.00.02Haridus- ja Teadusministeerium (projektidetoetusteks) 0,000 123,357 59,840 -63,517 48,51%3500.00.02Haridus- ja Teadusministeerium (erivajadustegalaste nõustamiskomisjoni töödeks) 0,000 41,780 41,780 0,000 100,00%3500.00.02Haridus- ja Teadusministeerium (toetus eestikeelseõppe korraldamiseks) 0,000 372,670 372,670 0,000 100,00%3500.00.02Haridus- ja Teadusministeerium (alaealistekomisjoni tööde korraldamiseks) 0,000 48,532 48,532 0,000 100,00%3500.00.02Haridus- ja Teadusministeerium (seire- janõustamisalaste tegevuste läbiviimiseks) 0,000 187,662 187,662 0,000 100,00%EELARVE TÄITMISE ARUANNE 105

3500.00.023500.00.06Haridus- ja Teadusministeerium (eestikeelseaineõppe läbiviimise toetamiseks) 0,000 980,000 980,000 0,000 100,00%Kultuuriministeerium (raamatukogu teavikutesoetamiseks ja majanduskuludeks) 0,000 919,858 919,895 0,037 100,00%3500.00.06 Kultuuriministeerium (projektide toetusteks) 0,000 63,120 51,800 -11,320 82,07%3500.00.06Kultuuriministeerium (algklasside kohustuslikuujumise algõpe) 0,000 121,600 121,600 0,000 100,00%3500.00.07Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium(transporditoetuseks) 2 500,000 2 500,000 2 500,000 0,000 100,00%3500.00.07Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium(teede hoiuks) 0,000 3 318,500 3 318,500 0,000 100,00%3500.00.07Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (lumekoristamiseks) 0,000 289,500 289,500 0,000 100,00%3500.00.08 Põllumajandusministeerium (koolipiimatoetuseks) 0,000 32,326 37,781 5,455 116,87%3500.00.09Rahandusministeerium (õppelaenudekustutamiseks) 1 241,912 1 208,564 1 206,433 -2,131 99,82%3500.00.11Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustusamet(matusetoetusteks) 100,000 111,000 111,000 0,000 100,00%3500.00.11 Sotsiaalministeerium (Tervise Arengu Instituut) 1 983,132 1 988,507 1 988,507 0,000 100,00%3500.00.11 Sotsiaalministeerium (projektide toetusteks) 0,000 165,332 160,779 -4,553 97,25%35.00.00.14 Ida-Viru Maavalitsus (laste riiklikuks hoolekandeks) 5 880,000 6 519,097 6 519,290 0,193 100,00%35.00.00.14 Ida-Viru Maavalitsus (lapsehoiuteenused) 0,000 0,000 20,950 20,950 0,00%3500.01Toetused kohaliku omavalitsuse üksustelt(transporditoetus) 690,000 590,000 590,000 0,000 100,00%3500.02Toetused valitsussektorisse kuuluvatelt avalikõiguslikeltisikutelt 0,000 15,000 15,000 0,000 100,00%3500.03Toetused Sihtasutuselt (EAS) L/a Kirju-Mirjujooksvateks kuludeks 0,000 1 756,065 1 756,065 0,000 100,00%3500.03Toetused valitsussektorisse kuuluvateltsihtasutustelt projektide toetusteks 0,000 997,720 1 003,675 5,955 100,60%3500.03Toetused Sihtasutuselt INNOVE - Loomemajainfrastruktuuri kaasajastamiseks 398,158 398,158 328,601 -69,557 82,53%3500.8Toetused muudelt residentidelt jooksvatekskuludeks 0,000 123,935 178,802 54,867 144,27%3500.8 Toetus MTÜ-lt Spordiliit koolispordiks 0,000 46,000 46,000 0,000 100,00%3500.9Toetused mitteresidentidelt jooksvateks kuludeks(Järve Vene Gümnaasiumi projekti toetuseks) 0,000 0,000 7,810 7,810 0,00%3500.9Toetused mitteresidentidelt jooksvateks kuludeks(INTERREG IIIA Põlevkivimuuseum) 364,300 361,176 361,176 0,000 100,00%3500.9Toetused mitteresidentidelt jooksvateks kuludeks(Klastrite arengu projekt) 373,714 373,117 373,117 0,000 100,00%3502SIHTOTSTARBELISED TOETUSED PÕHIVARASOETAMISEKS 114 180,340 97 347,798 20 797,966 -76 549,832 21,36%3502.0 Valitsussektorisisesed toetused 27 822,340 96 682,612 20 132,780 -76 549,832 20,82%3502.00.07Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium(teede renoveerimiseks) 3 312,800 0,000 0,000 0,000 0,00%3502.03Toetused KIK-lt Ahtme linnaosa kaugkütte trassiderekonstrueerimiseks 2 877,212 2 405,506 2 405,506 0,000 100,00%3502.03Toetused Sihtasutuselt INNOVE - Loomemajainfrastruktuuri kaasajastamiseks 10 212,918 7 202,918 7 519,301 316,383 104,39%3502.03Toetused EAS-lt investeeringuteks(Lasteaed Kirju-Mirju) 11 429,410 8 038,369 8 038,369 0,000 100,00%3502.03Toetused EAS-lt Järve tööstusala juurdepääsuteederekonstrueerimiseks 0,000 11 639,889 1 749,279 -9944,610 14,96%3502.03 Toetused EAS-lt (INTERREG IIIA linnakeskusele) 0,000 67 341,930 420,325 -66921,605 0,62%3502.8Toetused SA-lt Kohtla-Järve Soojus Ahtme l.o.kaugkütte trasside rekonstrueerimiseks 0,000 665,186 665,186 0,000 100,00%3502.9Toetused mitteresidentidelt investeeringuteks(INTERREG IIIA linnakeskusele) 86 358,000 0,000 0,000 0,000 0,00%352 MITTESIHTOTSTARBELISED TOETUSED 168 461,866 187 301,155 187 230,042 -71,113 99,96%352.00.17 Vabariigi Valitsus, s.h. 168 461,866 187 077,342 187 077,342 0,000 100,00%Tasandusfond 77 650,000 78 339,000 78 339,000 0,000 100,00%Hariduskulud investeeringuteks 1 409,000 1 409,000 1 409,000 0,000 100,00%Hariduskulud (õpetajate palgafond, koolitus, õpikud,üritused maakonna tasandil) 75 119,228 76 311,921 76 311,921 0,000 100,00%Omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise toetus 0,000 9 825,000 9 825,000 0,000 100,00%EELARVE TÄITMISE ARUANNE 106

Sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetus 2 602,470 1 073,872 1 073,872 0,000 100,00%Toimetulekutoetus 5 205,619 13 643,000 13 643,000 0,000 100,00%352.02Vahendid koolilõuna toetuseks 6 475,549 6 475,549 6 475,549 0,000 100,00%Toetused valitsussektorisse kuuluvatelt avalikõiguslikeltjuriidilistelt isikutelt 0,000 194,863 131,200 -63,663 67,33%352.8 Mittesihtotstarbelised toetused muudelt residentidelt 0,000 28,950 21,500 -7,450 74,27%38 MUUD TULUD 1 900,000 1 654,286 1 607,667 -46,619 97,18%381 TULUD MATERIAALSETE VARADE MÜÜGIST 0,000 183,600 183,540 -0,060 99,97%3811 Rajatiste ja hoonete müük 0,000 165,000 164,940 -0,060 99,96%3812 Muude materiaalsete põhivarade müük 0,00 18,600 18,600 0,000 100,00%382 TULUD VARADELT 1 400,00 1 042,145 1 048,221 6,076 100,58%3820 Intressi- ja viivisetulud hoiustelt 600,00 83,000 84,784 1,784 102,15%3823 Intressi- ja viivisetulud muudelt finantsvaradelt 0,000 89,145 93,544 4,399 104,93%382540 Laekumine vee erikasutusest 800,00 870,000 869,893 -0,107 99,99%388 MUUD TULUD 500,000 428,541 375,906 -52,635 87,72%3880 Trahvid 0,00 0,000 0,200 0,200 0,00%3882 Saastetasu 500,00 350,000 290,369 -59,631 82,96%3888 Eespool nimetamata muud tulud 0,00 78,541 85,337 6,796 108,65%TULUD KOKKU 552 496,646 555 091,610 477 062,293 -78 029,317 85,94%Puhastatud eelarve 424 785,090 433 331,516 431 907,842 -1423,674 99,67%2010. aasta eelarve tegelikud tulud olid 477 miljonit 062 tuhat 293 krooni, 85,94% täpsustatud eelarvest,kusjuures maksude osas oli ületäitmine 287 tuhat 236 krooni. Võrreldes 2009. aastaga kahanesid eelarvetulud 2 miljoni 985 tuhande 898 krooni võrra.25 miljoni 366 tuhande 292 krooni võrra vähenes füüsiliselt isikult tulumaksu laekumine. Tulumaksulaekumise vähenemine oli tingitud maksumaksjate brutotulu langemisest 160 miljoni 418 tuhande kroonivõrra (10 tuhat 575 krooni ühe maksumaksja kohta), maksumaksjate arvu vähenemisest 1232 inimesevõrra ja tulumaksu eraldamise protsendi vähendamisest 0,53% võrra alates 2009. aasta 01. aprillist.Kohalike maksude laekumine oli 321 tuhande krooni võrra suurem 2009. aasta summadest, kuid nendeosakaal maksudest on alla 1%. 2010. aasta maamaksu laekumine oli 2009. aasta tasemel, kuid31 tuhande 812 krooni võrra suurem planeeritust.Eelarve tulud kaupade ja teenuste müügilt olid 3 miljoni 125 tuhande 032 krooni võrra väiksemad kuimullu. Põhjuseks oli 2010. aasta teistelt omavalitsustelt hariduskohamaksu laekumiste vähenemine3 miljoni 426 tuhande krooni võrra. Aasta lõpuks jäi laekumata 400 tuhat krooni Kohtla vallalt.Kohtla-Järve linna koolides õpib 475 teiste omavalitsuste last, 77 teiste omavalitsuste last käib Kohtla-Järve lasteaedades.Tulud majandustegevusest suurenesid võrreldes 2009. aastaga 387 tuhande 564 krooni võrra ja olid alaplaneeritudtasemest 1 miljon 249 tuhat 308 krooni. Põhjuseks oli haridusasutuste ja kultuuriasutustemajandustegevusest saadud tulude laekumise langemine.Muude kaupade ja teenuste müügilt laekus 2010. aastal 55 tuhande 323 krooni võrra vähem kui mullu.2010. aastal vähenes renditulu varadelt 123 tuhande 411 krooni võrra ja moodustas kokku 685 tuhat 351krooni.2009. aastal renditi välja 4567,5 m 2 mitteeluruume ning 2010. aastal 4151 m 2 .Sotsiaalmaja renditulu oli 813 tuhat 227 krooni, 76 tuhande 586 krooni võrra rohkem kui 2009. aastal,mis on tingitud sotsiaalmaja elanike arvu suurenemisega.EELARVE TÄITMISE ARUANNE 107

Muude tulude osas 2010.aastal on laekunud eelarvesse 164 tuhat 930 krooni munitsipaalvara müügist.Suurem osa nendest olid laekumised munitsipaalkorterite müügist.102 tuhat 028 krooni laekus intresse ja viiviseid hoiustelt, need laekumised vähenesid tunduvalt viimasekahe aasta jooksul, kuna pangad vähendasid hoiuste intressimäära ja tunduvalt vähenesid eelarve vabadvahendid (toimetuleku toetuse ja hariduskuludeks ettenähtud vahendite jäägid), mis olid paigutatudkontsernikontole, millele on sõlmitud ööpäevadeposiidi leping.Laekumised vee-erikasutuselt ja saastetasud olid planeeritud Keskkonnaameti andmete alusel ja laekusidplaani piires. Võrreldes 2009. aastaga vähenes saastetasu 251 tuhande krooni võrra, laekumised veeerikasutuselt– 34 tuhande 810 krooni võrra.Toetuste osas jäi saamata 76 miljonit 676 tuhat 756 krooni, millest 76 miljonit 549 tuhat 831 krooniEAS-lt Järve linnaosa linnakeskuse väljakujundamise projekti (INTERREG IIIA) finantseerimiseks ningtööstusala juurdepääsutee renoveerimine, kuna nende projektide teostamist alustati 2010. aastakolmandas kvartalis ja jätkatakse 2011. aastal.Haridus- ja Teadusministeeriumilt ja Kultuuriministeeriumilt jäi saamata 74 tuhat 800 krooni väikeprojektidefinantseerimiseks.Mittelaekumise põhjuseks oli see, et projektide kuluaruanded olid esitatud aasta lõpus, kuid neid eijõutud kontrollida ja vahendeid üle kanda.EELARVE TULUD 2003-2010.a2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010MAKSUD 106 335,100 124 962,700 142 041,551 170 103,588 219 765,485 269,699,659 232716,297 207349,936sh. Tulumaks,tuh. kr. 103 945,170 122 776,400 139 601,792 167 429,708 217 458,838 266 961,847 229611,825 204245,233TULUDKAUPADE JATEENUSTEMÜÜGIST 19 702,300 25 114,100 28 095,495 29 570,776 32 841,64038 536,208 39603,224 35720,196MUUDTULUD 2 031,300 2 643,750 3 596,603 4 190,054 7 936,532 4 921,684 2713,998 1607,667OMATULUDKOKKU 128068,7 152720,55 173733,649 203864,418 260543,657 313 157,551 275033,519 244677,990OMATULUDEOSAKAAL (%) 41,1 46,9 45,9 46,1 51,8 54,0 57,3 51,6TOETUSED 183 842,706 173 233,540 205 121,873 237 996,334 242 649,352 267 080,053 205 772,668 232384,494KOKKU 311 911,500 325 954,100 378 855,522 441 860 ,762 503 193,008 580 207,604 480 048,101 477062,2932010. aasta puhastatud tulude maht oli 431 miljonit 907 tuhat 842 krooni - 15 miljoni 461 tuhande 382krooni võrra väiksem kui eelneval 2009. aastal.EELARVE TÄITMISE ARUANNE 108

EELARVE TULUD 2006-2010 AASTATELTULUMAKSU KASV 2003-2010 AASTATELEELARVE TÄITMISE ARUANNE 109

Tulumaksu laekumine ja maksumaksjate arv kuude lõikes98,5% maksudest moodustab tulumaks füüsilistelt isikutelt.2010. aastal oli eelarve tegelike tulude struktuur järgmine:EELARVE TÄITMISE ARUANNE 110

2010. aasta kulude maht oli 476 miljonit 182 tuhat 960 krooni. See on 55 miljoni 495 tuhande 878 kroonivõrra väiksem kui mullu. 2010. aasta eelarve tegevuskulud olid 450 miljonit 789 tuhat 290 krooni.KOHTLA-JÄRVE LINNAEELARVE KULUD 2005-2010 AASTATEL2005 2006 2007 2008 2009 2010Kulud kokku 383 009,70 443 063,10 514 973,80 617 963,40 531 678,83 476 182,96Tegevuskulud, eraldised jamuud kulud 344 111,22 386 728,13 455 826,66 534 479,68 486 625,14 450 789,29Investeeringud põhivarasse: 38898,25 56334,99 59147,14 83483,72 45053,69 25393,67sh. renoveerimine 37 542,20 54 828,90 57 018,24 81 719,70 44870,8 24 992.482010. AASTA EELARVE KULUDEELARVE TÄITMISE ARUANNE 111

Üheks peamiseks eelarve kulude kasvu vajaduse põhjuseks oli viimaste aastate personalikulude kiirekasv, mis oli tingitud alampalga alammäära suurendamisest. 2009. aastal aga vähendati personalikulusidtöötajate koondamise arvelt. Kokku koondati 2009. aasta lõpuks üle 50-ne töökoha linnaasutustes, s.hlinnavalitsuses 8 ametniku kohta.2010. aastal jäid personalikulud 2009. aasta tasemele. 2010. aasta eelarve tegelike kulude maht oli 427miljonit 373 tuhat 991 krooni, mis moodustab 96% planeeritud mahust.Personalikulude osakaal eelarve kulude mahust on 48,7%.PALGA ALAMMÄÄRA KASV 2003-2010 AASTATEL2010. aasta eelarve tegelikud kulud valdkonniti jagunesid alljärgnevalt:EELARVE TÄITMISE ARUANNE 112

Eelarve kulude struktuur majandussisu järgi oli järgmine:Tegevuskulud 81,69 %Eraldised 10,95 %Kapitalikulud 5,33 %Muud kulud 2,03 %Tegevuskulude maht 2010. aastal oli 388 miljonit 973 tuhat 042 krooni, millest personalikulud –231 miljonit 996 tuhat 253 krooni – 59,6%. Tegevuskulud olid väiksemad planeeritud mahust 17 miljoni836 tuhande 507 krooni võrra, sh.- üldvalitsemiskulud 22,7 tuhande krooni võrra- majanduskulud 30,5 tuhande krooni võrra- keskkonnakaitse kulud 77,7 tuhande krooni võrra- elamu- ja kommunaalmajanduse kulud 653,6 tuhande krooni võrra- vaba aja, spordi- ja kultuurikulud 2 miljoni 400,4 tuhande krooni võrra- hariduskulud 7 miljoni 24,8 tuhande krooni võrra- sotsiaalse kaitse kulud 7 miljoni 644,8 tuhande krooni võrra.Majanduskuludes jäid kasutamata vahendid liiklusmärkide paigaldamiseks.Elamu- ja kommunaalmajanduse kulude alatäitmine on põhjendatud tänavavalgustuse kulude arvelttasumata jäänud 495 tuhat 962 krooni lepingus ettenähtud tööde mittetäitmise põhjusel.Haridusasutuste tegevuskulude kokkuhoid tekkis detsembrikuu personalikulude kasutamise vajadusega2011. aasta jaanuarikuus (Detsembrikuu eest arvestatud töötasu ja maksude tähtaeg on 10. jaanuaril).Kokkuhoiust 7 miljonist 025 tuhandest kroonist 3 miljonit 220 tuhat krooni olid Riigieelarvest eraldatudvahendid pedagoogide töötasudeks, koolide investeeringuteks, koolituseks ja eestikeelse aineõppeläbiviimiseks. 1 miljon 152 tuhat krooni jäi kasutamata lasteaedade ja 3 miljonit krooni koolidemajandustegevusest saadud tuluvahendeid. Need vahendid on ülekantud 2011. aasta eelarvesse.Vaba aja ja kultuuriasutuste personalikulude osas tekkis ökonoomia samadel põhjustel kuiharidusasutustel. Linnavalitsuse hallatavatel asutustel jäid kasutamata ka tulud majandustegevusest, miskanti üle 2011. aasta eelarvesse.Sotsiaalse kaitse tegevuskulude kokkuhoiu põhjuseks oli see, et puuetega inimestele osutatavate teenustekuludest jäi kasutamata 1 miljon 500 tuhat krooni, kuna aasta jooksul vähenes neid teenuseid vajavateinimeste arv. Toimetulekuteenuste osutamise kuludes jäi kasutamata 4 miljonit 338 tuhat krooni.Sotsiaalasutuste kulude kasutamata jäägid olid 2010. aasta detsembrikuu töötasude ja maksude vahendidja Vanurite Hooldekodu toitlustuskulude vahendid, mis kasutati 2011. aasta jaanuaris.Eraldiste mittetäielik kasutamine 5 miljoni 358,8 tuhande krooni ulatuses on põhjendatudtoimetulekutoetuste vahendite jäägiga 31.12.2010. aasta seisuga summas 2 miljonit 991 tuhat krooni ja1 miljon 342 tuhat krooni puuetega inimestele osutatud teenustevahendid.Kasutamata jäid projekti Kohtla-Järve piirkonna reoveekäitlussüsteemi rekonstrueerimise vahendidsummas 649,2 tuhat krooni, mida kasutatakse 2011.aastal.2010. aasta eelarve kuludest 25 miljonit 393,7 tuhat krooni moodustasid investeeringud põhivarasse,millest 24 miljonit 992,5 tuhat krooni kulutati hoonete ja rajatiste renoveerimiseks.EELARVE TÄITMISE ARUANNE 113

2010. aastal vähenes oluliselt investeeringute kasv seoses sellega, et majanduse languse ajal tuludevähenemine ei võimalda täiendavalt investeerida mitte ainult laenude ja riigieelarve vahendite arvelt vaidka linnaeelarve omatulude arvelt.2010. aasta investeeringud tegevusalade järgi on järgmised:Linnamajandus 40,5%Vaba aeg, kultuur ja sport 37%Haridus 20,9%Sotsiaal 1,6%2010. aastal teostati Ahtme linnaosa soojustrasside renoveerimistöid 5 miljoni 897 tuhande krooniulatuses, millest 2 miljonit 405 tuhat krooni olid KIK-i vahendid ja 665 tuhat krooni AS-i Kohtla-JärveSoojus vahendid. 1 miljon 180 tuhat krooni kulutati Sompa katlamaja taastamiseks peale põlengut. Teedekap.remonti tehti 1 miljoni 186 tuhande krooni ulatuses. 2010. aastal alustati tööstusala juurdepääsuteerenoveerimist. Projekti maksumus on 27 miljonit 499 tuhat krooni. 2010. aastal tehti töid 1 miljoni 868tuhande krooni ulatuses. 2009. aastal alustati Järve linnaosa keskuse väljakujundamise projekti (2009.aastal tehti projekteerimistööd). 2010. aasta kulud olid 1 miljon 848 tuhat krooni ja KoolinoorteLoomemaja renoveerimiskulud – 7 miljonit krooni. 2011. aastal jätkatakse tööstusala juurdepääsutee,Koolinoorte Loomemaja hoone ja linnakeskuse renoveerimistöödega. 2010. aastal kulutati 3 miljonit190 tuhat krooni (1 miljon 409 tuhat krooni 2010. aasta pearahast ja 2 miljonit krooni 2009. aastalkasutamata jäänud selleks otstarbeks vahenditest) koolide tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamiseks. 2miljonit krooni kulutati lasteaedade hoonete renoveerimiseks. Tehti hädavajalikke remonditöid.Muude kulude maht oli 9 miljonit 677 tuhat krooni. Muude kulude arvelt tasuti 3 miljonit 370 tuhatkrooni laenuintresse, 5 miljonit 636,4 tuhat krooni AS-le Järve Bussipark ühistranspordi korraldamisevõla tasumiseks kohtuvälise kokkuleppe alusel, 120 tuhat krooni kulus sunniraha maksmiseksPäästeameti ettekirjutuste mittetäitmise eest. Ülejäänud vahendid kulutati käibemaksu ja riigilõivutasumiseks munitsipaalkorterite eest.KOHTLA-JÄRVE LINNA 2010.AASTA EELARVE KULUDE TÄITMINEOsa Kulud tegevusalade järgi 2009 2010 s.h. soetus 2010 s.h reno- soetusTäitmine Eelarve renoveerimine täitmine veerimineTäitmise%1 ÜLDINE VALITSUSSEKTOR 43536,057 32652,739 0 0 32541,567 0 0 99,7%01.111. Linnavolikogu 2730,33 1866,543 1859,04401.112. Linnavalitsus 36030,948 26888,6 26869,89201,114, Reservfond 0,101,600, Valimised 449,92301.330.Omavalits. liikmemaks jamuud 459,481 442,479 442,47801.700.Valitsussektori võlateenindamine 3865,375 3455 3370,1533AVALIK KORD JAJULGEOLEK 0 0 0 0 0 0 04 MAJANDUS 84947,93 110554,287 36120,943 237,479 84534,154 10131,273 237,479 76,5%EELARVE TÄITMISE ARUANNE 114

04.120. Üldine tööjõu poliitika 2526,7604,210, Maakorraldus 5,34 5 4,50404.360. Soojamajandus 7779,062 13353,217 7436,743 237,479 12993,789 7077,314 237,47904.510 Teede ja tänavate korrashoid 56611,105 52576,014 1185,506 52575,962 1185,50604,510, Juurdepääsutee projekt 27498,694 27498,694 1868,453 1868,45304.511. Liikluskorraldus 852,9 557,18 530,1404.512. Transpordikorraldus 15832,267 15867,702 15867,69904,730, Turism 40 31,76 30,56Üldmajanduslikud04.740. arendusprojektid 1300,501 664,72 663,0475 KESKKONNAKAITSE 5012,019 5870,084 0 5143,153 0 87,6%05.100. Prügivedu, jäätmekäitlus 277,06205.200. Heitveekäitlus 4573,308 5682,221 4959,14905.400. Saaste vähendamine 161,649 187,863 184,0046ELAMU- JAKOMMUNAALMAJ. 21054,24 16878,964 0 0 16198,441 0 0 96,0%06.100. Elamumajanduse arendamine 5214,349 1237,635 1120,78706.300. Veevarustus 344,608 258,549 258,42506.400. Tänavavalgustus 5574,381 5418,751 4922,78906.601 Elamumajanduse haldamine 200 6 606.602. Kalmistud 382,413 234 21606.603. Hulkuvate loomade püüdmine 303,17 300 295,4606.604. Saunad 400 300 25506.605. Muu elamu- ja kommunaalmaj. 8635,323 9124,029 9123,987 TERVISHOID 0,128 0 007.210. Üldmeditsiiniteenused07.310. Üldhaigla teenused07.400. Avalikud tervishoiuteenused 0,1288 VABA AEG, KULTUUR 74906,619 152071,611 95393,363 89,46 63501,834 9239,977 89,46 41,8%08.102. Ahtme Spordihoone 2493,512 2149,204 1,8 2005,785 1,808.102. Spordikeskus 8840,475 7677,724 125,9 7398,501 125,908.102. Noortespordi toetus 4605,3 2739,38 2739,37508.102. Toetused spordiklubidele 475 116,42 116,4208,102, Keskväljaku kujundamine 348,1 84805,325 84805,325 1848,179 1848,17908.103. Pargid, mänguväljakud 1453,999 255,578 255,3208.105. Laste Kunstide Koolid 15326,143 13304,988 262,82 13094,453 262,81708.106. Koolinoorte Loomemaja 7851,424 14843,881 10199,318 87,66 11457,912 7003,081 87,6608.107. Noorte Keskused 1715,617 1589,431 1493,0708,107, Kurtna Noortelaager 3918,092 4457,089 3402,5508.109. Spordi- ja vabaajaüritused 454,383 280,475 280,16208.201. Keskraamatukogu 9386,217 7405,088 7353,87808.202. Kultuurikeskus ja Klubid 12192,867 10230,612 9909,86808.203. Muuseum 4242,037 1233,182 1191,65408.206. Linnaorkester 676,843 503,165 480,25608.208. Kultuuriüritused 672,104 300,069 294,92808.209. Seltsitegevus 254,506 180 179,5239 HARIDUS 240644,535 220423,279 5600,7 74,3 213025,866 5230,63 74,254 96,6%09.110. Lasteaiad 92196,85 75321,487 2105,085 74164,673 2101,91309.110. Eralasteaed 3093,136 2731,46 2731,45809.212. Põhikoolid 16139,686 14679,731 13591,75609.220. Gümnaasiumid 119223,886 117228,125 3421,367 74,254 112788,58 3054,433 74,25409,212, Erakool 5071,574 4871,168 4871,16709.221. Täiskasvanute Gümnaasium 3707,671 4232,803 74,284 3669,736 74,284EELARVE TÄITMISE ARUANNE 115

09,500, Kolmanda taseme haridus 1,5 4,7 4,709.600. Õpilasveo eriliinid 152,234 206,518 206,51809.601. Muud hariduse abiteenused 237,246 143,921 128,08809.800. Muu haridus 820,752 1003,366 869,1910 SOTSIAALNE KAITSE 61577,30 73795,082 640 0 61237,945 390,602 0 83,0%Puuetega inimeste10.120 koduteenused 2103,906 1992,149 1970,80810.121.Puuetega inimestesotsiaalhoolekande 4379,148 5695,556 3233,54710.200 Vanurite Hooldekodu 15831,79 16549,115 640 15302,414 390,60210.200. Pensionäride Päevakeskus 628,773 652,781 647,73810.400 Lastekodu 7129,648 6755,645 6579,741Muu perekondade ja laste10.402. sotsiaalne kaitse 1686,4 2322,35 1621,04410,500, Töötute sots.kaitse projekt 3217,47910.700. Sotsiaalmaja 2793,553 1930,139 1814,68910.701. Toimetulekutoetus 16625,239 29863,461 22534,263Muu sotsiaalsete riskirühmade10.702. kaitse 2779,535 3476,206 3002,37810.900. Sotsiaalhoolekandekeskus 4401,833 4557,68 4531,323KOKKU KULUD: 531678,838 612246,046 137755,042 401,193 476182,96 24992,482 401,193 77,8%Finantseerimistehingute maht oli negatiivne -879 tuhat 333 krooni. Millest 12 miljonit 404 tuhat 644krooni on kohustuste suurendamine (laenu võtmine) ja 10 miljonit 775 tuhat 813 krooni on tagastatudlaenud ja liisingud (kohustused vähenesid).Muutus kassas ja hoiustel oli negatiivne -2 miljonit 510 tuhat 066 krooni, kuna 31.12.2010. aastaüleminevate rahaliste vahendite jäägid olid väiksemad, kui jäägid 31.12.2009. aasta seisuga. 2009. aastalõpuks 15 miljonit 622,2 tuhat krooni oli toimetulekutoetuse ja sotsiaalteenuste korraldamise vahenditekulutamata üleminev jääk, 2010. aasta lõpuks ainult 7 miljonit 329,2 tuhat krooni. Riigieelarvesteraldatavate vahendite jääk haridusele oli väiksem kui mullu 897 tuhande 758 krooni võrra. 8 miljoni590,6 tuhande krooni võrra väiksem oli vaba jääk. 382,8 tuhande krooni võrra oli suuremmajandustegevusest saadud vahendite jääk. Suuremad olid kasutamata laenu vahendid projektideinvesteeringuteks. 2 miljonit krooni jäi kasutamata vahendeid linnakeskuse väljakujundamise projektiksettenähtud omaosalus.Kassatagavara moodustas 300 tuhat krooni.2010.AASTA FINANTSEERIMISTEHINGUTE TÄITMINE2010.aastakinnitatudeelarve2010.aastatäpsustatudeelarve2010.aastaeelarvetäitmineTunnus FINANTSEERIMISTEHINGUD 35952,480 57154,436 -879,3331009.1 FINANTSVARADE SUURENEMINE 0,00 0,00 -18,6761009.2 FINANTSVARADE VÄHENEMINE 0,00 0,00 20,57820.5 KOHUSTUSTE SUURENEMINE 12877,199 34079,155 12404,6442081.5.8. Laenude võtmine muudelt residentidelt 9999,986 9999,986 9974,9332081.5.8.Laenude võtmine muudelt residentidelt (tööstusalajuurdepääsuteed) 0,000 4124,804 339,7652081.5.8.Laenude võtmine muudelt residentidelt (kaugkütte trassiderenoveerimine) 2877,213 235,886 235,8862081.5.8Laenude võtmine muudelt residentidelt (projektidesildfinantseerimiseks) 0.000 19718,479 1854,06020.6 KOHUSTUSTE VÄHENEMINE -10782,000 -10782,000 -10775,8132081.6.8 Võetud laenude tagasimaksmine muudele residentidele -10100,00 -10100,00 -10100,0002081.6.9 Võetud laenude tagasimaksmine mitteresidentidele -96,00 -96,00 -95,650EELARVE TÄITMISE ARUANNE 116

2082.6 Kapitaliliisingu maksed -586,00 -586,00 -580,163Võetud sildfinantseerimiseks laenude tagasimaksmine2081.6.9 residentidele 0,00 0,00 0,0001001 MUUTUS KASSAS JA HOIUSTES 33857,281 33857,281 -2510,066Sh. Vaba jääk 4934,726 4934,726Toimetulekutoetus 11581,584 11581,584Sotsiaalteenused 3618,513 3618,513Sotsiaalteenuste korraldamiseks (2009.a. jääk) 422,152 422,152Investeeringud laenu arvelt (Linnakeskus 09.a. ) 614,194 614,194Investeeringud laenu arvelt (Kirju-Mirju L/A) 26,56 26,56Koolitoit koolidele 161,477 161,477Projektide kaasfinantseerimine (eelharidus jagümnaasiumid) 6,382 6,382Sotsiaalministeeriumilt igapäevaelu toetamine 221,654 221,654MV laste riiklikuks hoolekandeks (lastekodu) 155,539 155,539MV toetus alaealiste komisjoni tööks 140,167 140,167MV toetus sügava puudega lastele 640,25 640,25MV nõustamiskomisjoni tööks 22,608 22,608Eelarve arvelt spordiürituseks 14,00 14,00RE eraldised ainesektsioonitööks 24,770 24,770RE eraldised koolide palga ja maksude vahenditeks 2544,569 2544,569RE eraldised koolide investeeringuteks (pearaha) 2094,854 2094,854RE eraldised lasteaedade koolituseks 26,307 26,307RE eraldised koolide koolituseks 0,287 0,287RE eraldised õppevahendite soetamiseks 0,536 0,536RE puudega lastele hooldajatoetus 1372,766 1372,766Haridusministeeriumi toetus lasteasutustele eestikeelseõppe toetamiseks 98,472 98,472Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilttransporditoetus 20,00 20,00Haridusministeeriumilt eestikeelse aineõppe nõustamiseks(Ahtme Gümnaasium) 148,554 148,554Haridusministeeriumilt toetus eestikeelse aineõppeläbiviimiseks 700,00 700,00Rahandusministeeriumilt õppelaenude maksudetasumiseks 51,253 51,253Omatulud 3332,419 3332,419Sihtfinantseerimine 606,153 606,153Projekt "Archimedes" 254,796 254,796Projekt "Koolinoorte Loomemaja renoveerimine"" 0,001 0,001SUUNATUD OTSTARBELISTE KULUDE KATTEKS 28922,555 28922,555KASSATAGAVARA 300,00 300,00 300,00Puhastatud 2010. aasta eelarve tulude maht oli 431 miljonit 907 tuhat 841 krooni.Laenukoormus ja muud kohustused 01.jaanuari 2010.aasta seisuga olid 36,9%.Eelarve defitsiit on (-) 13,32%.Muutus kassas ja hoiustes 2 510 tuhat krooni erineb konsolideerimata rahavoogude aruandes kajastatudmuutusega, mis on 2 545 tuhat krooni, vahe 35 tuhat krooni. Kassalise täitmise aruandes ei kajasturiigihanke tagastisrahade liikumine.Eelarve täitmise aruandes kajastatakse muutus kassas ja hoiustes suurenemise puhul miinusmärgiga javähenemise puhul plussmärgiga.EELARVE TÄITMISE ARUANNE 117

2010.a RESERVFONDI KASUTAMISE ARUANNEReservfondi jääk 31.12.2010.a 138 krooni.Kinnitatud reservfond 2010.aastaks 500 tuhat krooni.2010. aasta jooksul on suurendatud reservfondi 70 tuhande 294 krooni võrra.2010. aasta jooksul on vähendatud reservfondi 283 tuhande 349 krooni võrra.Kulutatud reservfondist 286 tuhat 809 krooni.Kokku: 286,809tuhat krooni1 ÜLDINE VALITSUSSEKTOR 3,00001,112, Kahju hüvitamine kodanikule 3,0004 MAJANDUS 21,00004,730, Turismikoordinaatori leping 21,0006 ELAMU- JA KOMMUNAALMAJANDUS 7,16806,100, Estonia pst 38 turvavõre paigaldamine 1,168Sompa katlamajas toimunud tulekahju tagajärjel hukkunu06,100, matusekulud 6,0007 TERVISHOID 1,02807,400, Pargijärve veeanalüüside teostamine 1,0288 VABA AEG JA SPORDITEENUSED 177,81608,102, Spordikeskus muinsuskaitseliste eriting. koostamine 39,50008,102, Ahtme Spordihallile helitehnika rendiks ürituste läbiviimisel 4,50008,105, Ahtme Kunstide Kool majanduskulud 3,75008,105, K-Järve Kunstide Koolile veetrassi remont 2,37708,105, Ahtme Kunstide Koolile konkursil osalemiskulud 5,91308,106, Koolinoorte Loomemajale valvesüsteemi paigaldamine 17,79708,109, EOK projekt "EOK tuleb kooli" 20,47508,201, Keskraamatukogule remondi teostamine 35,62408,202, Oru Klubi majanduskulud 3,75008,203, Põlevkivimuuseumile arvuti soetamine 5,50008,206, Linnaorkestrile töötasu ja maksude tasumine 38,6309 HARIDUS 76,79709,212, Vahtra Põhikoolile küttesüsteemi remont 4,01709,220, Järve Vene Gümnaasiumile majand.kulud 10,00009,221, Täiskasvanute Gümnaasium ettekirjutuse täitmine 25,00009,221, Täiskasvanute Gümnaasiumile majanduskulud 26,70009,601, Linna haridusüritused õpetajate päeva tähistamine 10,00009,800, Linnavalitsuse keskkonnahariduse projekt 1,080EELARVE TÄITMISE ARUANNE 118

VANDEAUDIITORI JÄRELDUSOTSUS 119

KOHTLA-JÄRVE LINNAVALITSUSMAJANDUSAASTA ARUANNE 2010Kohtla-Järve Linnavalitsuse liikmete allkirjad 2010. a majandusaasta aruandele.Jevgeni SolovjovLinnapea „.....” ..................... 2011.aViktoria TsventarnajaAselinnapea „....” ...................... 2011.aLjudmila JantšenkoAselinnapea „.....” ...................... 2011.aNiina AleksejevaAselinnapea „.....” ...................... 2011.aRiina IvanovaAselinnapea „......”...................... 2011.aALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE 120